Väike prints

Seekord ei silmanud

Värviks selle sinise näo veel sinisemaks. Täna sattusin puht pimedas siiakanti, nii et abivahend taskusse libistatud, paber, pliiats samuti, käisin uuesti seda asja siin üle vaatamas. Aga tulemus sama, mis eile, no ei näe midagi. Suusatajaid küll oli, aga õnneks mitte nii õhtusel ajal enam massides, nii et oli aega ja võimalust ikka kohe üksipulgi seda tehislikku seal uurida, aga ei miskit. Kahju

Kuna täna jalutasime nullist niikuinii mööda, siis vaatasin selle asja üle. Oletatav abivahend oli täitsa olemas, aga suusatajaid oli mustmiljon ja päike paistis eredalt, nii et liikusime sama targalt edasi. Eks natuke seedib seda asja ja siis tagasi asja uurima.

 1 

Saime kenasti hakkama,pikkust oleks võinud 5cm rohkem olla aga suusakepp oli abiks.Aitäh!

Õnneks sain kätte. Tänud peitjale.

Üritasin nullis südamega 20 minutit leida - vibutasin muudkui võlukepikest, aga ei miskit. Lõpuks olin siiski sunnitud küsima varemleidnult, kas olen mina eksiteel või eksitab mind GPS. Tuli välja, et viimane. Ennäe imet, saingi nägijaks! Logimine oli paras vaev - tundsin end väikse printsi väikese õena. Aitäh peitjale seiklust pakkumast!

Geopäev Nõmme-Harku metsades. Aitäh!

Leitud.

Lahendus klikkis kähku aga kulus veidi aega enne kui vastav abivahend kotti ilmus. Kohapeal sain veidi otsida ja seejärel silmi kissitades numbrid välja veerida. Tänud peitjale

Tee selle leiuni oli pikk ja konarlik. Kui õigesti mäletan, siis sobiv abivahend sai soetatud just selle aarde jaoks. Siiski võttis ikka mitmeid kordi külastusi kuni lõpuks peale viimast hooldust ka koordinaadid kätte sai. Kohe lõppu ei läinudki, jätsin järgmiseks korraks. Tänasesse see pisike jalutuskäik just sobis. Nullis oli päris vahva hetk kui hakkasin aarde andmeid uurima, et kas on üldse lumega leitav jne. Ja see hetk kui avastasin peatselt õiges suunas vaadates, et olengi ju TÄPSELT nullis kogu see aeg seisnud :D

Lootuses eile seda aaret leida kustus kohe, kui avastasin, et olen vale jopega.. taskus polnud peale pastaka miskit. Täna olime võtnud vajaliku asja ühes ja nii sai ka see aare leitud Tänud

Eelmisel päeval olime siin natuke eelluuret tegemas, täna oli vormistamise päev. Kui eelnevalt oli seda mõistatust kinni ja lahti klõpsitud oi kui palju kordi, siis nüüd teadjamana oli asi nagu lapsemäng. Huvitav oli, et sama koordinaadi puhul GC rakendus ja Maps erinesid Maa-ameti pildist peaaegu 64m jagu. Aga lõpp hea, kõik hea. Leitud ta sai. Aitäh! Iga kord, kui seda raamatut lugeda, siis mõtled teatud asju teisiti.

Mõned päevad enne käisin siin alguspunktis korra luuret tegemas ja tõdesin, et vajalikku infot sealt ei leia. Eilseks olime soetanud endale esimese abivahendi geopeituse karjääri jooksul (isegi redelit meie varustusest ei leia..) ja tulime kohe siia sellega kekutama. Nüüd oli kõik meile nähtav ja saime karpi otsima minna. Null oli GC andmetel väga mööda, aga maa-ameti kaardiga sai täpselt õigesse kohta. Nimesid siiski kirja ei pannud, seda tulime täna tegema. Juhhei.

Printsiraamatut pole ma kusjuures lugenud, aga ostsin selle endale novembri alguses Portugalist, väidetavalt kõige ilusamast raamatupoest. Vat nii.

Aitüma aardemeistrile, meile meeldis!

Peale hooldust oli alguse leidmine lausa lust. Aitäh uuenduskuuri eest! Kuna jalutuskäik jäi üsna lühikeseks, siis siirdusime teisel pool metsa oleva seikluse radadele ka. (951) Aitäh! EVEJ

Tore, et algus korraliku värskenduse sai. Nüüd ei tekkinud mingeid probleeme. Peale aarde logimist läksime veel jalutuskäigule, et ikka samme rohkem tuleks. Aitäh!

See Harku metsa viimaseks jäänud täpike pidi õige pikalt meie külastust ootama. Kuna hooldusvajaduse põhjal oli meil pikalt teema päevakorrast maas, siis nüüd kui Miki asjad korda tegi, leidsime kohe ka võimaluse aaret otsima tulla. Esimeses punktis vaatasime paar kahtlast objekti üle ja ilma pikema silmade pungitamiseta saimegi info kätte. Edasine oli juba mõnus jalutuskäik metsarajal ja georajal ja oligi karp leitud. Aardega kõik korras.
Kuna nii lühikese jalutamisega me piirduda ei tahtnud, siis läksime suuremale Harku metsa ringile ja vaatasime üle mõned varem juba leitud aarded ja ka enda Daymooni. Kõik olid ilusti korras ja paar tunnikest metsateedel veeta oli väga mõnus.

Aitäh tuttavatele radadele meelitamast!

 3 

Nüüd on silmale nähtamatu jälle nähtav nii nagu ta peaks nähtav olema :) Vihje järgi on algus täiesti leitav, edasine peaks nüüd ka ilusti sujuma.

Märge iseendale. Loe aardekirjeldus korralikult läbi, läheb palju lihtsamalt. Tänud peitjale!

Kuna alguses polnud kuskilt otsida ja ka pärast laiema ringi tegemist ei näinud õige abivahendiga midagi, siis läksime lihtsalt teada olevasse lõppu. Seal läks lihtsalt. Kui nüüd vaid alguse õigeks saaks... Aitäh!

Panen ikkagi uuesti hooldusvajaduse üles, kuna ka teiste kommentaaridest tuleb välja, et mõlema lehe koordinaadid juhatavad valesse kohta, vaatamata sellele, et mõlemal lehel on need erinevad.

Veetsin abivahendiga objektil paarkümmend minutit. Kaltsuga tagasi, et põhjalikum poleerimine teha, järsku tõesti loodus saboteeris.

Kõndides rääkisin MArgusele oma Väikese printsi saagast. Sinna jõudes otsustasime, et vaatame koos veel korra üle. Minu üllatuseks olid (GP koordinaatidest suhteliselt kaugel) nüüd koordinaadid isegi nähtavad. Aitäh Mikile ja Liisile puhastamast! Oh jah... Ega see selline minu saamatuse ning peitja ebatäpsuse tulemus oli. VÄhemalt sai leitud. Raamat on igati hea ning selline sidumine mõistatusega on väga tore. Aitäh!

Avastasime, et GC ja GP koordinaadid on natuke erinevad :D Ja Margus kui varemleidnu juhatas mind nende kahe vahelisse kohta, kuhu jõuab jälgides vihjet. Sealt sai ilusti koordinaadi. Seega oli täna ilusti leitav ning minu (ja pakun, et ka eelmiste nähtamatus) tuli valest kohast otsimisest.

 1 

Võiks algust kas hooldada või arhiivi saata. Õige vahendiga ei leidnud algusest mitte midagi, kuigi saan aru, et kuskilt midagi vaevu loetavat peaks siiski veel olema.

 1 

Kinnitan Loona mitteleius öeldut, et algus on tõesti väga nähtamatu. Mul said numbrid kokku lihtsalt tänu sellele, et Miki mäletas õiget kohta ja niiviisi said kokku aetud, et millega tegu. Aga hooldust vajavad need numbrid küll. Lõpus oli hea meel, et Miki kaasa tuli, üksi poleks seda praegu ära küünitanud.

Nüüd Harku raba jälle nõks puhtam :)

 1 

Alguses mul ei olnud mingeid mõtteid. Siis tuli mulle enda arvates hiilgav mõte, mis osutus valeks. Lõpuks tekkis uus mõte, aga ma polnud selles liiga kindel. Täna oli siis tõehetk ja nii oligi, nagu arvatud - jess! Kummalisel kombel tekkis lõpus kergemat sorti ikaldus, aga siis nägin nähtamatut. Leitud. Aitäh.

Veel üks väike prints ootab musi...vist.

Selle aardega on mitu häda olnud. Küll pole sobilikku ilma olnud, küll pole õiget asja kaasas. Täna lõpuks kõik klappis. Minu jaoks ei olnud algus sugugi nähtamatu, täiesti korralik. Lõpus oleks võinud silmad lahti teha, oleks kiiremini hakkama saanud. Aitäh!

Kinnitame, et algus tõesti väga nähtamatu.

Pisikese rattaringi kõrvalt, lõin väikse printsi kombel kuuehõlmad laiali ja pusserdasin mingit moodi edasi. Lõpus sai eduka õngitsemise tulemusel nimi kirja. Tänan peitmast.

 2 

Algus suht nähtamatuks kulunud.. vaid õige nurga ja hea kujutlusvõimega veerib miskit välja.

Leitud, Tänud.

Algusest raske edasi saada aga kui saab siis edasine lihtsam. Aare korras, tänud :)

Isegi öösel pimedas ei suutnud ma algusest edasi jõuda.

Õlekõrt kasutades sain edasi. Lõpp oli juba lihtne.

Panen siia lõpuks ühe mitteleiu kah kirja.

Kohal juba ei tea mitmendat korda käinud. Seekord teadsin mida algusest otsida aga ei midagi. Teagi nüüd kas ilm oli vale või abivahend nõrk või krt teab mis...

Tulime "Kadunud vidina" juurest teist teed kaudu ära ja esimest korda mõtlesin seda aaret kiigata. Minust on ta seni puutumatu olnud, kuigi olen siit tema eluaja jooksul kümneid ja kümneid kordi möödunud. Tundus kuidagi raskevõitu v mitte kutsuv. Mõned aarded kohe on algusest peale sellised. Enamasti muidugi tuleb välja, et ei midagi hullu. Nii ka siin. Nägin kiirelt ja seejärel läksime panime õiges kohas nime kirja. Täpp kaardil likvideeritud, jess!

Kadunud vidin metsast edukalt leitud, tundus, et mõnusa kevadõhtu jätkuks võiks veel ühe siinkandi aarde otsida. Mõistatus läbi hammustatud, vaatasin varsti korraks nõutult ringi ja hetkeks kahetsesin, et Silveri ja Tarmo minema lasin, kuid ega ma siit nüüd enam leiuta ka lahku, veidi võimlemist ja sain rõõmsalt logiraamatusse end kirja panna. Tänud peitjale!

Kunagi oli lõpp välja peilitud, aga kuidagi ei viitsinud sinna minna. Täna Miki seltskonda oodates, oli paras see ära logida, sest ei viitsi enam küll siia kanti ühe aarde pärast tulla. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Vigade parandus tehtud, nähtud südame ja silmadega ja nimi sai teisel katsel vihikusse.

Kuigi õige abivahend oli kaasas, läks eelmine kord lappe. Teisel korral läks paremini ja päris kiiresti. Aitäh!

Jõudsime siia suure ringiga, ei tea kuidas ma nii valesti kaarti vaatasin. Samas, ilm oli ilus, Romet sai rattaga sõita ja Egert vankrisõitu nautida. Topsiga oli veidi raske, aga saime koos Rometiga hakkama :) Aitäh!

Vaatasin silmade ja sõrmedega, südamega ei osanud. Ideid tekkis selle tund+ aja peale üksjagu. Arvan, et olin ka õiges kohas. Aga valel ajal. Ei anna alla. Kui võluväge lähen millalgi otsima, tulen uuesti.

Siin kasutasin Miki abivahendit ja lootsin, et edasi saan ise hästi hakkama. Tühjagi - aare logitud, selgus, et tagasipanemiseks kulub rohkem aega, kui meil käes oli. Saigi Miki auto juurest objektile palutud ja kõik mured said nurka. Tänud

 1 

Eelmine aasta V6luri juurest laiali hargnema hakates soovitas Madis siinset aaret kaema minna. Kuna mul olid aga selle 6htuga hoopis teistsugused plaanid ja vaatasin veel et m6istatus siis lykkasin selle teadmatusse kaugusesse. T2na siis j6udis see kaugus k2tte. Nullis poleerisin esimese hooga mingisuguseid t2itsa valesid objekte. Kui aga l6puks 6ige asja juurde j6udsin j2i terasele silmale miskit kahtlast silma. Lapsevankriga driveinnisime ikka laisalt kuni l6puni v2lja :P Panime nimed kirja ja joonistasime yhe r66msa printsipoisi. T2nud peitjale

hyppav prints

Suusatades oli hea korraks teha väike kõrvalepõige aarde otsimiseks.

Siinkohal saab öelda, et abivahend on hea abivahend, aga vahel on megavatte vaja või luumeneid või misiganes ühikud need ka on. Power , ühesõnaga. Ja kui selle osaga on korras, siis on ka muuga korras. Saladus avastatud ja aare leitud ja logitud. Kõik korras. Väike prints ei peaks muidugi nii salapärane olema- kuigi talle mõistukõne ja filosoofia kangesti meeldis. Aga eks igatmoodi on võimalik. Parem siiski oleks rooside ja rebasega :) ja väikese planeediga. Aitähh

 1 

Korra olin üksi nullis käinud ja kõik loodusliku ning tehisliku üle vaadanud, kuid tulemuseta. Nüüd sain teada, miks. Harku mets ja mõisa park on krutskeid täis. Aarde juurest tulles püüdsin Mikit metsa ära eksitada, aga ta ei lasknud end haneks tõmmata. Nähtavasti usaldab oma gepsu rohkem kui mind. (Õigesti teeb.) Tänan aarde eest.

Kuna Karli abivahend ei töötanud korralikult, siis sai natuke sobi tehtud ja koordinaat Karlilt saadud. Lõpus oleksin üksi jänni jäänud, õnneks oli abimees kaasas. :)

Tänud peitjale.

Taaskord ilus ilm ja väike jalutuskäik enne tööd teeb päeva produktiivsemaks. Kui aus olla siis see on üks esimesi mõistatusi mida ma ise välja ei nuputanud. Aga ega abi ka ei palunud. Nimelt sai ju sada ja seeni aarde peremeestega taga aetud. Kui järsku ühtäkki kalduvad nad kursilt kõrvale ja asuvad kahtlaseid toiminguid läbi viima. Eks iga aare vajab hooldust! No paluti küll viisakalt et ei vaataks aga siia tooks kohe ühe paralleeli. Mida teeb koer kui peremees tõmbab kotist välja suitsuvorsti ja palub koeral silmad maha suunata! Tuba on ju ikka haisu täis ja ühel hetkel tuleb ju niikuinii pead tõsta. Nii ka mina. Ootasin küll viisakalt oma supervõimeid aga need läksid tee peal kaduma. Lootsin siseinfole ja sain nägijaks. Aga ega omanikud ei pea ennast nüüd halvasti tundma, terve linn, või õigemini terve maa on veel paksult siukseid pärleid täis millele hammas endiselt kuidagi peale ei hakka. Korras, tänud!

Soov väike jalutuskäik ette võtta viis lähima aardeni, mis mõnda aega juba oodanud, et omanikult kogemata välja lunitud vihje ära katsetada. Teooriaid kohapeal oli mitmeid, kuid lõpuks veidi katsetamist ja logide lugemist ning lõpp-punkti asukoht oligi käes. Aitäh!

Leitud, lõpuks, loomulikult mitte ilma abita. Vähene geokogemus, ei muud. Täname.

See on siin nüüd siis ei-tea-mitmes kord. Eelnevad logid ei ole miskipärast kirja saanud. Igatahes aegade jooksul ja ka täna on vaadatud ja uuritud natuke tehislikke objekte, siis keskmiselt tehislikke ning lisaks ka neid kõige tehislikumaid. Aga no kui ei näe, siis ei näe. Selgeltnägija pole, prille ka pole. Eks siis mõni teine homme tagasi.

13

Tänane ilus ilm lausa kutsus rattaga sõitma. Vaatasin siis endale parajal kaugusel asuva täpi välja ja asusin teele. Päike paitas mõnusalt ja tuul puhus ka toredasti vastu. Aarde leidmiseks oli mul kaasas kaks tubli abilist. Üks oli tubli ja teine kasutu. Peale logimist ründas tige sääsepilv ja nüüd sõidan kodupoole ja sügan oma sõjahaavu. Aitäh!

Jäi leidmata. Ilmselt jääbki.

Sai seda aaret mõned korrad luuratud aga tulemuseta. Õnneks sai üks mõtetest varasmalt leidjalt kinnituse ja edasine oli juba lihtne. Leitud, logitud aga märkusega "lõpuks ometi". Tänud peitjale.

 5 

Kutsusin koera aastal sündinud Josteni otsima Koera aaret, kuid ta polnud huvitatud. Nii leidsingi vaid vahepunkti ja kõndisin edasi.

Üsna varsti nägin Metsavahi tee aaret. Spordi- ja koolimugudele oleks vist üpris veider mulje jäänud, kui ma seal puu otsas oleks kõõlunud ja Jasmiin puu all oodanud :D Vankrilükkajatest mugud ilmselt poleks ka uskunud, et ma lutti otsin? Tundsin Jostenist taas puudust ning kõndisin edasi.

Varsti jäi teele see aare - jälle Liis'i oma. Õnneks oli mul mõistatus lahendatud. Ma ei tea miks, aga aarde lähedal tundsin seletamatut kõhedust. Looduslik (pehkinud) abivahend sai minu raskuse all veidi kannatada, kuid logi sain kirja ja karbi tagasi ka.

Väike Prints mulle kooli ajal ei meeldinud üldse, kuid hiljem olen vist enda jaoks mõtte leidnud, sest raamat on kodus olemas ja unejutuks olen seda korduvalt lugenud.

Aitäh ;)

Kiire leid / Tänud peitjale

 1 

Umbes aasta aega tagasi olin õigel ajal, õiges kohas, kus räägiti õiget juttu. Kõrv püüdis osavalt vajaliku info kinni ja kahe kõrva vahel olev ollus ka salvestas selle edukalt. Täna öösel otsustasin kogutud info realiseerida aardeleiuks ja õnnestusin. Aitäh!

Teooria selle kohta, et mis ja kuidas, oli juba mõned kuud tagasi olemas. Nüüd, kus kõik asjaolud klappisid, jõudsin lõpuks teooria kontrollimiseni. Selgus, et kõik, mis ma eelnevalt välja olin mõelnud, vastas tõele ja mõne minutiga oli vajalik nähtud. Lõpus läks ka kõik ladusalt. Tänud peitjale.

Mingil põhjusel ei ole minuga kunagi rääkinud Väikese Printsi raamat, ja ega ei kõnelenud ka see aare. Enam või siis jälle palju vähem entusiastlikult olen nullis käinud korduvalt. Tulemuseks oli alati null. Nüüd mõtlesin välja, et mida on tarvis teha, et olla nägija. Nüüd sai aga polnud jälle piisavalt usku. Siiski saanud kinnitust, et idee on õige, saime lõpuks ka nägijateks. Nüüd on jälle niinukker meel - pole hetkel enam miskit siin metsas otsida.

 8 

Lubasin endale, et kui ma ükskord selle aarde üles leian, siis ma kirjutan kiusu pärast juba sellise teksti, mis jätab mulje, et see on üks ülimalt lihtne aare, mille leidmiseks on vaja vaid Harku metsa jalutada. Seega:

Logi number 1 - Minu armas väike prints

Ühe märtsikuu õhtupoolikul võtsin kaasa oma Jacki ning jalutasin Harku metsa terviserajale. Kohale jõudes vaatasin natuke ringi ning tegin vajalikud märkmed. Seejärel logisin aarde ning jalutasin rahulikult koju tagasi. Vahva aare, tänud peitjale!

Logi number 2 – See vastik, kiuslik ja õel poisiklutt

Veebruarikuus, kui meid oli nakatanud taaskord geopisik otsustasime logida ära täitsa koduteele jääva aarde. See, et tegemist on mõistatusaardega, meid eriti ei heidutanud, seega võtsime ette jalutuskäigu NULLi. Aga probleem on selles, et nullis ei ole ju mitte midagi näha. Vaatasime siia, tuhnisime sinna, pime oli, külm oli. Ma läksin koju, mees jäi metsa.

Järgmisel päeval (ja ülejärgmisel ja ülejärgmisel ja ülejärgmisel) jätkas Sven poolelijäänud otsinguid, arvutas numbreid nii ja naapidi, proovis teisendamist, kasutas kompassi, maa-ameti kaarti, joonlauda, ruudulist paberit, kondiauru ja muud taolist. Ja teooriaid, mida katsetada, meil jagus. Iga kord kui metsast naasime, olid mõtted otsas, kuid järgmine päev varustas meid uute ideedega ja nii me neid kontrollima tõttasime. Ilmselt võiks meie pere ära teenida Harku metsa puukallistaja tiitli sh Sven tunneb Harku metsas kõiki puid kindlasti nimepidi. Ma võin julgelt öelda, et meil ei jäänud ÜHTEGI päeva vahele, kui me poleks metsas käinud ja no lihtsalt NII uskumatult keeruline.

Muuseas, üks mu lemmikteooriaid oli see, kus terviseraja tutvustuses räägitakse rebaste elupaigast. Väljavõte terviseraja tutvustusest: „Lisaks arvukatele metsloomajälgedele (metskitsed, põdrad, rebased jpt) võib Harku metsas sattuda ka üleloomuliku olendi (metsavaimu) jälgede peale . . .“. Ma käisin rebastel ka ikka mitu korda külas aga küllap seal elasid need 100 000 ühesugust rebast aga mitte Väikese Printsi oma.

Viimases meeleheites hüüdsin sõpra appi, lubasin talle maad ja ilmad kokku, kui ma saaks ühe väikese vihjepojagi. Tema abi nägi välja selline: Juts, sa oled selle peale mõelnud kuid sa ei ole seda teinud ja sa ei ole teksti lugenud. . . ahahhhhh . . . no aitäh!

Egas midagi, tuli oma kõige „mõnusamad mõtted“ ajusoppidest välja otsida ja neid rakendada. Lahendus on muidugi I M E L I N E, tänud peitjale!

 1 

Seda mõistatust oleme lugenud edas- ja tagurpidi, proovinud teksti kuumutada ja kemikaalidega töödelda. No mitte üht vihjet ei lugenud välja. Konkreetselt täna tuli esimest korda pähe, et äkki peaks nullis ära käima ja hoopis sealt midagi otsima. Lõime kaks teooriat abivahendite osas ja tegime vastavad ettevalmistused.

Kes täna nina välja ei pistnud, siis teadmiseks, et napilt enne keskööd oli väljas ülitihe udu ja taevast tuli pooltahkeid sademeid, muutes olustiku väga tontlikuks ja muinasjutuliseks. Esimene mure oli, et null näitas korraga mitte kuhugi ja igale poole. Tutvusime kõigega, mida paarikümne meetri raadiuses leidsime. Üht-teist huvitavat ikka leidus, aga mitte midagi otseselt geopeitusega seonduvat. Ja siis... tuli valgustushetk!

Lõpp oli kenasti korras. Tunnistan, et mul oli alguses selle aarde suhtes tugev eelarvamus, aga kui logi kirjas, tuleb tõdeda, et väga hea aare oli. Suur aitäh!

 1 

Lõpuks ometi sai see saaga läbi. Olen siia vist kirja pannud 3 mitteleidu, aga kui palju neid käimisi tegelikult on olnud, kes seda teab. Kurtsin oma kurba saatust vahepeal ka omanikule ja tema suunas mind ikka teksti lugema. Mida ma sellest loen, kui olen seda ma ei tea kui palju kordi lugenud. Ok, võtan siis veel korra selle teksti ette. Ohoo. Kas tõesti nii ka saama? Täna, kui närv must, oli vaja natuke end rahustada, tulin siis oma teooriale kinnitust leidma. Näe imet, ongi mul täiesti õigus. Õnneks oli juba öötunnid ja kedagi rajal ei liikunud. Äkki kuulsid mu rõõmukarjatust naabrid, aga keda see enam huvitab. Ma leidsin selle sealt, kust ma olin vaadanud juba vist miljon korda. Lõpu leidmisega enam probleeme ei tekkinud. Väga tänud perenaisele.

Tutvustasin oma järjekordsele sõbrale Geopeituse mängu, kuna eelmine aare ootas soojemaid aegu, siis tutvustamise eesmärgil viisin lähima aardeni. Sellega kõik korras :) Neljajalgsed sõbrad olid Co-ks kaasas.

01189

Vaatasime ringi ja esimese hooga ei leidnud midagi. Siis mõtlesime, et prooviks äkki ka seda. No ja oligi nii. Tänud!

Prints oli tore, ei andnud ennast lihtsalt kätte, kutsus ikka ja jälle tagasi. Olin mitmeid kordi ümbruskonnas kõik kohad sh linnupesad üle vaadanud, aga ei midagi. Seekord siis pimeda hakul jalutuskäigule minnes läksin üllatuslikult kohe õigesse kohta ja kõik tähtis jäi silme ette. Lõpus läks ka kenasti. Tänud.

 2 

Nüüd läksin hoogu. Kui mul juba kaks Liisi peidetud aaret järjest välja tulnud, küll siis tuleb ka kolmas. Aga ei tulnud. Ainuke kelle ma üllatusena sealt metsast leidsin oli Elys, kes oli oma klassiga täna matkale tulnud. See oli tõesti üllatus kohtumine. Leidsin veel puu küljest tehisliku poni raua ja ühe plekist konservi purgi. Ei ole see aare minu sõber.

See vist ei vihja ka aardele

Kes elab pesa sees, kes elab väikse pesa sees.....

Ei tea :D

Väikest Printsi olen otsinud juba kuid, lugenud mitmeid kordi logisid, genereerinud igasuguseid ideid. Tutvustanud sõpradele, mis asi on Geopeitus ja läinud koos nendega ka otsima. No ei ilmutanud. Küsisin väikest vihjet ja see aitas! Väike Prints ilmutas mulle! Väga lahe aare, soojalt soovitan kõigile. EV, J puzzle.

 3 

Otsides mitmeid tehislikke asju leidsin hoopis ühe mitte nii tehisliku ja mitte just asja. Nimelt madalal oksal pesakeses istus üks linnuke. Ta küll pelgas natuke fotosessiooni, kuid ühe pildi temast seebikarbiga tegin. See oli minu "aardeleid". Järgmise korrani.

 1 

LEITUD!!! Oi see käis närvidele. Otsisime ja vaatasime, ag aolime pimedad mis pimedad. Eile tänu vihjetele sai leitud. Aitäh peitjale ning abilistele ;)

Oleme seda aaret juba paar korda otsinud. No ei saa pihta. Leidsin vaid "kompassi" ja lähedalt metsas ühe linnupesa koos hauduva sulelisega. Esimest torkisin, teisele lähedale ei läinud. Õnneks märkasin piisavalt kaugelt. Kui keegi on nõus vihjeid jagama, siis oleksin väga tänulik!

Otsisime valges ja kerges hämaruses, aga tulutult. Saime Paavolt telefonis kinnitust, et oleme õiges kohas, aga me olime ikka edasi veel mõnda aega geopimedad. Pikkamööda läks pimedamaks ja siis ühel hetkel oligi piisavalt pime, et nägijaks saada. Lõpus läks kiirelt.

Läks üsna vaevaliselt, pidime vahepeal poest energiat juurde hankima. Jätsime aardesse ränduri. Aitäh!

Eks seda kodulähedast mõistatust ole varem ka piilutud,kuid otsustasin välitöödeni veel geokogemust ammutada.Aega ikka lendas ja lendas edasi,kuid ikka ei tulnud seda ilmutust,et võiks ju proovima minna. Lõpuks saimegi ühiselt plaani paika,et nüüd on õige aeg minna ja proovida.

Alguses olime otse loomulikult liiga tõsiselt nullis kinni oma otsingutega.Võtsime siis vähe laiema piirkonna ette ja saimegi nägijateks.

Edasine oli juba vormistamise vaev.Aitäh!

Juba suuremalt teelt sõitis auto meie järgi ning kui jõudsime keelumärgini, jäi meie taha seisma. Ta oleks vist tahtnud edasi sõita. Pisut seisis ning sõitis minema. Hea, et seda aaret varem olen vältinud, siis poleks seda leidnud. Nüüd pisut targemana tuli õige mõte ning aarde leidmisega probleeme polnud.

Oioi, kus see kollane täpp kodu lähedal on mind ikka juba pikka aega painanud. Igast otsast on seda viimased poolteist aastat vaadatud, aga midagi aru ei ole saanud. Täna oli aga piisav kogus geoõnne lõpuks kohale jõudnud ning tuli see kähku ära kasutada, enne kui see kaob. Aitäh kavalakese eest, lahe värk!

 7 

Olen seda aaret juba ühe korra otsimas käinud, aga siis täiesti tulutult. Mõtlesin nüüd, et olen hullult kaval. Kuna 23 käisid Veiko ja Inga seda aaret jahtimas ja veel edukalt, siis peaks ju nende jäljed maha jääma. Muidugi jäid jäljed maha, aga suur sula ja puude otsast alla kukkunud lumi olid pooled jäljed ära kustutanud. Nii ma siis otsisin jälle nendest kohad kust eelmine kord. Vaatsin läbi erinevaid vihje kohti ühe korra, siis teise korra, siis kolmanda korra. Vahepeal otsisin silmadega uusi võimalike peidukohti, aga ei midagi. Minu otsingute käigus kimasid mugud suuskade mööda. Üks tüüp vist sõitis mööda vähemalt kolm korda. Ma ei kujuta ette, mida ta küll mõelda võis, kui näeb keset lume hange mingit meest seismas, kes nagu midagi ei teegi, aga ühe ringi ajal on ühes hanges teise ringi ajal teises hanges ja kolmanda ajal kolmandas hanges. Nu eks ma peale mõttepausi jätkasin lolli järjekindlusega, samade kohtade läbi vaatamist, ikka neljas kord ja viies kord. Järjekindlus pidi ju sihile viima, aga nüüd viis hoopis ahastuseni. Mis seal ikka, eks tuleb seda silmadele nähtamatud uuesti ostima tulla.

 1 

Kohale jõudes meenus, et siin me oleme vähemalt kaks korda varem käinud ja tuleb välja, et ka õigest kohast otsinud. Seekord oli isegi üks improviseeritud abivahend kaasas mida pidavat vaja minema. Kahjuks oli sest palju vähem kasu kui targemate kolleegide meenutustest kuigi ka siis läks tükk aega enne kui nägijaks saime. Nagu tellitult pani Inga telefon just sel hetkel pildi tasku kui aarde kätte saime. Minu telefoni hädises valguses saime nimed kirja ja edasi üritasin aaret kottpimedas käsikaudu tagasi panna - kole tore oli. Kuuled pimedas metsas konteineri tekitatud heli, üks irvitab kõrval ning kõige lõpuks kukub puukoor silma (aaret võttes lootsin et ma jälle lumehangega näkku ei saa nagu hiljuti Kaitseliidu Harju Maleva juures) aga läks lausa nii hästi! Valguse kätte jõudes olin juba palgi silmast kätte saanud ning võiski päeva lõppenuks lugeda. Tänud väga palju.

 1 

No oli see vast otsimine. Oma pool tundi läks ära, enne kui täiesti juhuslikult nägijaks saime, hoolimata erinevate inimeste juhendamisest.
Aarde suunas astudes viskas mu telefon pildi eest, mis oli meie ainukeseks taskulambiks, ja nii me logisime peaaegu täielikus kottpimeduses. Logimine oli veel enam-vähem, kuna Veiko telefon andis natuke udust valgust, kuid aarde tagasipanek oli omamoodi ooper. Lõpuks tundus, et asi jäi kindlalt paigale ning hakkasime käsikaudu autoni tagasi ronima. Tänud aarde eest, rohkem see täpp mind enam ei sega.

Otsisime, mõtlesime ja katsusime mõelda veel teise nurga alt, kuid seekord Väike Prints oma saladust meile ei näidanud. Külm hakkas näpistama... Mis seal ikka, tuleb tulla uuele katsele!

 1 

Miski aeg tekkis mõte, mida seal esimeses punktis teha võiks proovida. No ja eks see mõte täkkesse läks. Lihtsalt ei tule kohe ju sellise asja peale, et aardekirjeldust nii tõlgendaks, nagu peitja silmas on pidanud. Teise punkti oli mõnus jalutuskäik ning logi sain muretult kirja. Eks üksjagu nuputamist selle aardega seoses on ikka olnud ja paar korda oli mõttes ka kirvest loopida, kuid see oleks lennanud totaalselt valesse kohta :). Tänud peitjale!

Mida tööpäeva õhtul, pimeduse varjus, ikka muud teha kui koos väikese printsiga silmale nähtamatut vaadata. Väike prints ei olnud kade, näitas mullegi oma saladust.

Lugesin aardekirjeldust, mõtlesin veidi, võtsin abivahendi kaasa, aga leidmiseks polnudki seda vaja. Aitäh, mulle meeldis.

Ei tulnud mul eelmisel korral ikka õige mõte siin pähe, kuigi vaatasin tol korral pikalt koordinaatidega tõtt… Täna uuel katsel ei läinud aga viit minutitki ja kahekesi otsimine välistas ära ka (mulle muidu kohustusliku) kaks korda auto juurde lidumise ringi...

Eelmine kord abivahend puudus ja vajalik info jäi hankimata. Selgus, et Marisel oli sobilik asi aga täitsa olemas ja nii saigi see aare ka lõpuks tehtud :) Suured tänud peitjale :)

 2 

Peale mõnusat rabas seiklemist, ei saanud kuidagi tööle tagasi minna. Lihtsalt nii mõnus ilm oli ja tahtsin seda loodust rohkem endasse ahmida. Tiirutasin, mis ma tiirutasin seal nulli juures, aga kuskilt seda printsi välja ei ilmunud. Üks mööda sõitja nägi, kuidas ma põõsas urvitan. Hea vaade võis olla tagumik on, meest ei ole. Tagasi tulles kohtusin ühe sõbraga, kes teel end soojendas. See on minu elu esimene rästikuga kohtumine. Nii äge.

Kiirelt liikus teine heinte vahele.

Leitud, tänan!

 4 

2 geouurijat läksid… ei läinud! Läksid hoopis 4 geopeiturit ja ratastega. Kaua see prints siis õite meiega peitust mängib?

Jõudsid geopeiturid kohale ja kõigepealt vaatasid uuesti üle printsi aadressi. See oli sama, mis eelmisel korral. Seejärel läksid geopeiturid juba tuttava maja juurde. Kaasas oli seekord 2 gepsu, juhuks, kui õige asukoht paigal ei taha püsida.

Kohale jõudes selgus, et väike kaval prints on enda otsimise ülikeeruliseks teinud, nimelt oli ta maja ümbruse tihedalt loodusliku söögipoolisega üle külvanud ja lisaks veel pisikesed pinisevad vereimejad lendu lasknud. Seega kahanes otsijate rivi neljalt kahele. Aga kuna gepse oli 2, siis üks neist tundis konkurendi olemasolu ja näitas kiirelt kätte täpse asukoha. See oli …. no julgelt üks 15 meetrit eemal kui viimasel korral. Ja kui asukoht juba teada, siis ei seganud enam ei söögipoolis ega vereimejad, maja oli tuvastatud, prints samuti. Logi sai kirja, nänni kah vahetatud ja aeg metsast lahkuda. Noorgeopeitur teatas aga, et tema metsast enam välja ei tule, endal käed ja suu juba sinised. Eks tegime siis endilgi käed ja suud veel rohkem siniseks, nämm!

Me täname peitjat selle värske õhu koguse ja kavalalt peidetud aarde eest!

Ma ei näe Harku metsas enam ühtegi kollast täppi, keegi võiks neid sinna juurde tekitada :)

Aega ikka natuke läks, polnud kerge leid, aga kätte saime. Tänud.

 1 

Ei tulnud see kergelt, nullis ei tundnud Printsi parfüümi lõhnagi. Kuna lund ka juulikuus pole, siis ei olnud ka jälgedele mõtet panustada. Ainult tänu naiselikule kavalusele saime ta "rajalt maha" tõmmatud, tänud tore oli ja peidik väga hea!

 2 

Näib nii, et südasuvel leitud aarded ennast ise netis ära logida ei suvatse, see töö tuleb ikka ka endal ette võtta. Väikese printsi juurde proovisin pääseda juba mõni päev varem, aga 10-minutise ponnistamise järel aimasin vaid kaht:

1. Alguskoordinaat tundub üsnagi möödas olema.
2. Minu teadmised roosidest on liialt napid, et seda õiget ära tunda.

Järgmisel korral selgus, et mõlemad aimdused pidasid paika. Rooside välimääraja abiga tegin printsi asukoha kindlaks ja läksin otsisin tema väikese salalaeka üles. Kui koordinaadid vähe täpsemaks ajada, siis täitsa korralik asi, aitäh.

V: väike nõid, J: väike auto.

Temaatiline grafiti Tartus

 1 

2 geouurijat said vihjeid, et Väike Prints olevat jälle Harku metsas ringi käimas. Väntasid nad siis kiirelt kohale. Ilm oli vahelduv, kord kallas, kord säras päike. See ere päike tegi aga Väikse Printsi asukoha tuvastamise üsna keeruliseks. Lõpuks suutsid mõlema geouurija pimestatud silmad selle Väikse Printsi võimaliku aadressi siiski välja lugeda.

Värsketel jälgedel suundusid 2 geouurijat antud aadressile. Kohale jõudes selgus, et tegu polegi majaga, on hoopis suur mets. Kaasasoleva aparaadiga suutsind nad siiski õige korteriukse asukoha kindlaks teha, aga Väiksest Printsist polnud seal jälgegi. 2 geouurijat laiendasid otsinguala, käisid läbi kõikvõimalikud uksed, aga Väike Prints jäi siiski leidmata. Ju siis oli jõudnud juba kõrvalolevasse majja karata. Eks varsti üritame uuesti.

Aga nüüd kuluks veel üks seiklus ära.

Täname!

"Kõige tähtsam on silmale nähtamatu" Sedasi võivad mõned olulised aarded leidmata jääda, kui oskad vaadata vaid silmadega. Olgu need aarded siis elulises mängus või mõnel muul mängumaal. Tänan!

Rabaseikluse järel valisime järgmise kohaliku "pähkli". Kui ikka julgelt peale lennata, see on juba pool võitu. Aga võta näpust, nagu ütleb iidne vanarahva tarkus. Gps lollitas meid täiega. Ühineme pilditibi arvamusega, et koordinaat näitas igalepoole mujale, ainult mitte sinna . . Loogika on tegelikult ka geopeituri hea abimees. Temast oleks rohkem abi olnud. Kuid millegipärast uskusime rohkem gpsu kui oma geovaistu ja nii pidime lõpuks ikkagi peitjalt abi paluma, et kuhu see algkoordinaat peaks näitama. No siis läks juba lihtsasti ja pähkel sai lahti puretud. Täname!

Kõike nägime - jooksjaid, koeri, suuremaid ja väiksemaid. Lisaks veel seda, mis nähtamatu. Mõnus jalutuskäik kõigile. Tänud!

 1 

Parem abivahend, suurem seltskond, parem ilm ja üleüldse parem päev (õigemini küll päris hiline õhtu). Suur tänu! Rebast ei olnud, sest mets oli jalutama tulnud koeri tihedalt täis, kuhu seal veel vaene rebane mahub.

No meie abivahend oli nagu sääsesilm (ja väga väikese sääse!), niimoodi võiksime nädalaid seal veeta. Eks relvastume paremini ja tuleme tagasi.

Vaatasin alguse üle, üks uus mõte tekkis, saab näha…

 1 

Esimene sõit uue rattaga aka 15 kilomeetrit puhast rõõmu. (5/7) Ootasin midagi väga keerulist, kuid leid tuli kiirelt. Tänud!

Esimese hooga sattusime kellegi hoovi. Selgus, et GPSi zoom oli nii väike, et olin üks tee varem ära keeranud. Peale väikest tiirutamist sain siiski ka õigele teeotsale pihta. Algpunktis näitasid GPSid paarkümmend meetrit erinevaid kohti. Õige koht oli nende kahe vahel. Edasi läks vaidlemiseks, et kustkaudu peaks minema lõppu, sest teid oli mitu ja kõik läksid vales suunas. Veidi tiirutamist ja jäi ka midagi kahtlast lambi valgusvihku ja oligi kuulda aarde häält. Aitäh peitjale.

Kohapeal saime nägijateks. Mõnus jalutuskäik. Arvasime, et oleme see aasta esimesed, aga oldi ette jõutud ;) Aitäh!

Paras kirvega vehkimine oli, aga õnneks suutsime selle pähkli murda ilma suurema pingutuseta. Aitäh!

 5 

Metsaelanike seast kostusid abipalved, et Väike Prints olevat kuskile kaduma läinud. 2 geouurijat asusid asja uurima. Nulli jõudes tuuseldasid nad kogu ümbruse läbi ja lugesid toimikuid. Sealt selgus, et ka eelmised geouurijad ei ole Väikest Printsi leidnud ja [speedy] isegi on teda mitmeid kordi otsimas käinud. See ei tõotanud head. 2 geouurijat tuuseldasid veel natuke nullis ringi ja tegid järelduse:

Kord istunud Väike Prints toolil (asus eramaal, ei pildistanud). Ta mõtles oma rebase peale (jälgi ei tuvastanud). Nii väga tahtis ta temaga uuesti kohtuda. Väike Prints ei saanud aga kuidagi rebase juurde minna, sest tema sõiduvahend (pildil olev tundmatu remonti vajav sõiduk) oli katki. Tal olid küll tööriistad olemas (pildil olevad roostes jublakad), kuid need olid juba nii vanad ja roostes, et nendega seda sõiduriista korda ei saanud teha. Samuti ei teadnud täpselt kust rebast leida, sest kompass oli kadunud (pildil, selle suutsid uurijad leida). Ei jäänudki Väikesel Printsil muud üle, kui tuli teise dimensiooni kaduda, rooside juurde (lõhna ei tuvastanud). 2 geouurijat lugesid sellega oma siinsed välitööd lõppenuks ja jätkasid teekonda militaarobjekti juurde.

Sõiduk

Tööriistad

Kompass

 5 

Selle aasta esimene leid! Sest muud pole kodukandis praegu otsida, see aga tundub siia igaveseks jääma. Nüüd, lõpuks ometi, nüüd, mil aare taas leitavaks tehti, ei olnud tõesti enam mingit muret edasi liikuma saada. Mis viga niimoodi otsida, kui asi on leitav. Enam ei olnud see mingi Põdra aare, kus kõik paigas, aga ikka tuli kordi ja kordi otsinguil käia.
Ma olin seda abivahendit kogu aeg kahtlustanud, aga isegi sellega vehkides ei leidnud õuest miskit, sest - polnudki mõnda aega leida. Täna sai täitsa ilma igasuguste erivahenditeta asi ära skooritud. Isegi mudilasele oli see igati jõukohane ning pakkus palju lusti. Lõpus leidsid aarde kõik, ja väiksele pakkus see kõige rohkem rõõmu. Mulle meeldiks kui kinnitus oleks loodussõbralikum. Aga muidu viks aare, algusest lõpuni. Isegi kirjeldus klapib, kui kõik looduses ka paigas.
Mulle tundub, et peitjake ei soovi, et aardele liiga õigeid silte pannakse. Isegi GC-s ei ole peitja ise õiget asja atribuutidesse lisanud. Järgmistel on nüüd selle võrra hulga lihtsam. Seda enam, et seda vajagi pole. (Ja kui peitjal soovi, saab admin silte eemaldada.)
Aitäh pika peavalu eest! ;-) Vahetasime mingit nänni ka. Aarded korras. Nüüd palun sinnakanti jälle midagi peita, ootan juba.

Aare ok.

Äkki ei olegi enam asi minus
Äkki miskit muud viltu kisub
Äkki pole kõik just nagu vaja
Pisiprintsessi hoolitsust vajab?

Nagu pisiprintsist veel vähe oleks

Lootus oli vana aasta võlad vanal aastal ära klaarida. Sestap käisime täna pisukese printsi uhket trooni, mille Marje oli äsja avastanud, proovimas. Päris vahva troon tal. Aga meid see kuidagi ei aidanud, ei saanud karvavõrdki edasi. Ainult ühe ämbliku ajasime üles, kes troonile võrgu oli pununud.
GC lehel on aardel atribuudid, millele vastavaid silte siia pandud pole. Ei tea, kas see on taotluslik, et GP lehe kasutajatele asi keerulisemaks teha. Või hoopis GC lehe kasutajaid segadusse ajada.
Hääd jõulurahu metsaelanikele, suusatajatele, geopeituritele ja teistele loomadele! (-:

 4 

Otsin inspiratsiooni ...

 1 

Nädal aega suutsin eemal püsida ja äragi unustada, enne kui järjekordse mitteleiu kirja saan. Õnneks pole prints mingi Pac-Man, mis tavaeluski kõikjal vastu vaatab ja magadagi ei lase. Täna sai linnast koduteed lahkutud ja sestap jäi üks printsipiaalne koht ette. Uurisin pärast jäätisekokteili ja enne burksi, kas siin võiks olla bingo ja peitjast printsessi jaoks piisavalt printsipiaalne paik, aga kas ei olnud või ma lihtsalt midagi ei näinud, sest ei tahtnud ronida, mine tea. Enam pole ühtegi mõtet. Enam pole mõtet. Aitäh, head ööd! :-P

Ei suutnud vastu panna, see väike hellitatud nagamann ahistab mind jätkuvalt. Olin nulli kandis ja pidasin auto kinni, et uurida üht suurt silti. Uurisin kohe põhjalikult. Sest see asi hakkab juba PRINTSIpiaalseks muutuma! Alles järgmine päev mõtlesin välja ühe uue koha, kuhu järgmiseks sammud seada. Jääme uute mitteleidudeni!

 5 

Täna õhtul äkki joppab
Teist vahendit sai testit
Kaua aare meid troppab
Kaua oleme sel p*vestid

Aga mingit tolku polnud
Samas kohas, teisel ajal
Lumi valgustatud olnud
Suuskurid seal olid rajal

Ei enam taipa teha miskit
Ei märka nähtamatut silm
Puu otsa ronida ma riskiks
Kui sest miski muutuks, irv

Tegin nullpunktis jälgi - GPS ka veidi viskles siia-sinna, aga mõneteise minutiga miskit vihjet või edasiaitavat küll silma ei jäänud. Samas ega ma tea siiani, kas seal nullis üldse midagi olema peab, aga no metsas võib ju töllerdada niisama ka.

Kogemused näitavad, et mõnikord kui kirjutada mitteleiuteade, siis tuleb lahendus kohe ja väga lihtsalt. Eks näis kas läheb nii, või siis lähevad ideed järgmiseks paariks aastaks sahtlisse. Täna igatahes ei leidnud midagi.

 6 

Ma olen vist kõige lollim ja pimedam otsija (kui nõustud, pane pöial :-). Või kõige valema varustusega. Möödudes põikasime ka siia sisse, Marje oli seks puhuks jälle mingi uue programmi tõmmanud. Ma ei tea, kas seda üldse vaja oli või vaevalt, et see midagi üldse teebki, aga igatahes kasu polnud sellest mitte miskit. Loen teiste logisid suud vesistades edasi. Koht on õnneks piisavalt sageli tee peal, et jälle ja jälle naasta, kui on uusi ideid või muud mitte midagi otsida pole. Aitäh ajaveetmise eest metsas!

Näen seda juba telekaski!

Leitud. Algpunktis oli küll väikseid probleeme, aga lõppaarde leidsin vaevata! Tänud! Väikese printsi raamatut siia ümber kirjutama ei hakka. Seda raamatut võib igaüks ise lugeda.

Pärast esmamitteleidu Geosemiootiline #2 juures oli vaja end veel siia narrima tulla. Läks täpselt nagu eile - nägin kuni 25 m raadiuses otsides sama palju e. otsesõnu mitte kui midagi. Nähtamatut ei saagi ju (palja silmaga) näha. Täna oli kohal vaid üks tippsportlane, ei ühtegi rahvasportlast. Jaksu talle tema raskel teel! Lahkusin ihu- ja vaimutoitu haukama.

Leidsin ainult kompassi

Siiani ei osanud sellega mitte kui midagi pihta hakata. Kes oleks võinud arvata, et sinna vaja minna on. Igatahes sai seal ära käidud. Mitte midagi ei leidnud, targemaks ei saanud, nähtamatut ei näinud. Mis siis ikka, las olla mõni pähkel ka. Küllap aeg annab arutust. Ehk.

Tänan aarde eest!

Nagu ütlevad laulusõnad: Pimedas kõik kassid hallid. Nii on lood ka printsidega. Pime ja sünge sügisõhtu ja ei mingeid emotsioone. Peidupaigaga on küll vaeva nähtud, kuid... miks peab nii?

 1 

Absoluutselt Triinuga samal arvamusel!

Aedniku surm ei vigasta kuidagi puud. Kuid kui sa ohustad puud, siis sureb aednik kahekordselt. (Antoine de Saint-Exupéry “Tsitadell”, 1948)

 1 

Suured inimesed ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama.

"Nii et sinagi tuled taevast! Missuguselt planeedilt sa pärit oled?"

Märkasin otsekohe valguskiirt selles saladuses, mis tema sealviibimist ümbritses, ja küsisin temalt järsult: "Nii et sa tuled siis teiselt planeedilt?"

Kuid ta ei vastanud mulle. Vaikselt pead raputades silmitses ta minu lennukit:

"Tõsi ta on, sellega sa küll kaugele ei jõua.."

Ja ta vajus unistustesse, mis kestsid kaua. Siis võttis ta taskust minu joonistatud lamba ja süvenes oma aarde vaatamisse.

Võite isegi kujutleda, kui väga see poolik ülestunnistus "teiste planeetide" kohta mind erutas. Katsusingi selles suhtes pikemalt aru pärida: "Kust sa tuled väikemees? Kus see sinu "kodu" on? Kuhu tahad sa minu lamba viia?"

Pärast mõtlikku vaikimist vastas ta: "See on hea, et sa mulle ka kasti andsid, sest öösel võib see talle majaks olla."

"Aga muidugi. Ja kui sa hea laps oled, siis annan ma sulle ka nööri, et saaksid ta päevaks köide panna. Ning ühe vaia ka."

Minu ettepanek näis väikest printsi pahandavat. "Köide panna? Küll on imelik mõte!"

"Aga kui sa teda köide ei pane, siis läheb ta kes teab kuhu ja kaob ära..."

Mu sõbrake puhkes jälle naerma: "Ei tea, kuhu ta sinu meelest peaks minema!"

"Ükskõik kuhu. Otse edasi..."

Selle peale tähendas väike prints tõsiselt: "Ei sellest ole midagi, minu kodu on ju nii pisike!"

 3 

-Hei, tsau, mis teed siin?

-Ah, hängin niisama, hea varjuline koht ju.

-Noh, eks meiegi tulime siia selleks, et päikse käes hakkas palav. Sul tuld on?

-Kle, siin ei tohi suitsetada, vaata ise.

-Oh kurja, lähme ja paneme siis nimed kirja vähemalt...

Nimed said kirja, mõned väiksed jutudki maha peetud ja laiali me läksimegi, mõlemil omad plaanid mõtetes. Tänud peitjale aarde eest!

 5 

Niisiis väike prints, hoolimata oma armastusest ja heast tahtest, hakkas üsna pea lilles kahtlema. Ta oli tähtsusetuid sõnu tõsiselt võtnud ja muutus väga õnnetuks.

"Ma ei oleks tohtinud teda kuulata," usaldas ta mulle ühel päeval, "kunagi ei tohi lilli kuulata. Neid tuleb vaadata ja nuusutada. Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga, mina aga ei osanud sellest rõõmu tunda. Kogu see lugu küüntest, mis mind nõnda ärritas, oleks pidanud mind hoopis liigutama..."

Ta usaldas mulle veel sedagi:

"Ma ei saanud tookord millestki aru! Oleksin pidanud otsustama tema tegude, mitte sõnade järgi. Ta lõhnas magusasti ja valgustas mind. Iialgi ei oleks tohtinud ma põgeneda! Oleksin pidanud tema tühise vigurdamise taga märkama õrnust. Lilled on ju nii vastuoksusi täis! Kuid ma olin liiga noor ega osanud teda armastada."

Leitud.

Leitud.

Saime vahepeal targaks ning läksime välitöödele. Väga äge aare, täname!

Et siis kolmandal katsel leitud. Tänud peitjale huvitava aarde eest.

FTF kell 20.05 :)

Olime alguses vales kohas ning sealt ei leidnud ilmselgelt midagi. Siis läksime vist õigesse kohta, aga ka seal ei leidnud midagi. Kuna kiirustasin viimase bussi peale, siis läksime laiali ning kogume vahepeal mõtteid.

See ei ole FTF! Lahendus tuli kohe pärast avaldamist ning ka koha peal läks kiiresti. Siiski olin ma teadlik mõndadest aspektidest, mistõttu poleks seda aus esmaleiuks nimetada. Täitsa vahva asi on.

Sai kontrollitud mõningaid ideid. Need ei viinud sihile.