Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Veetsime kaunid päevad Vilsandil sõprade külalislahkust nautides. Omaltpoolt tutvustasime geopeitust ja peitsime siis üheskoos ka ühe aarde. Meid köitis ennekõike koha omapärane nimi, selle päritolu on meilegi seni teadmata. Aardeni jõudmiseks tuleb kasutada RMK poolt märgistatud matkarada, sama rada viib Teid ka teiste Vilsandi geopeituse aarete juurde, tutvustab saare huvitavat loodust ja näitab ka kätte parimad ujumis- ja lubatud telkimiskohad
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), ilus_vaade (2), väikesaar (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC59NTC
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
2
1
0
0
0
Kokku: 54
Peale vaatetorni, ujumisranna ja majaka külastamist võtsime ette matkaraja. Ühtlasi leidsime kaks aaret. Keegi on peidukoha kallal jõudu proovinud. Karp sai uue koha kaks meetrit eemal loogilises kohas. Aitäh!
Vilsandi aaretest kõige lahedamas kohas, saare looja pole kuidagi kokkuleppele jõudnud milliseks see saar teha. Küll on metsa,kadakaid ja segipaisatud kõrgendikke, mida kõike on vürtsitatud paekiviga. Lahe koht.
Aastad on läinud kiiresti ja seda enam oli taas nauding sõpradele jaanipäevaks külla tulla. Igasugu Vilsandi tegemiste juurde kuulub ka meie esimese aarde hooldusretk. Tegelikult nagu polnudki eriti miskit hooldada. Natuke kuivatasime logiraamatut päikese käes ja asetasime karbi tagasi. Hämmastavalt vastupidav on aardekarp olnud.
Nuputame ja nuputame... aga siis polnudki vaja enam nuputada.
Peale tuletorni külastamist asusime mööda matkarada Lammastepanga poole astuma. Kuni siiamaani olid jalad veel tossudes imekombel kuivad, siis nüüd läbi märja rohu astudes said ka varbad lirtsuma. Nulli jõudes vaatasime esmalt ühte potentsiaalikat peidukohta, kuid seal polnud midagi. Vaatasime siis natuke ringi ja märkasime karpi lihtsalt puude all maas vedelemas. Sisu oli kuiv ja korras, karp terve ning panime ta peale logimist natuke peitu. Aitäh matkarajale kutsumast!
Matka järgmine olulisem punkt asus siin. Meil läks ikka omajagu aega, et õige null tuvastada, kuid aare avaldas ennast see-eest esimesest vaadatud kohast. Sipelgad olid võimust võtnud, logisime ruttu. Aitäh!
Jalutasime mööda mõnusat rajakest läbi metsmaasika ja muuluka lõksude kohale. Peale logimist viis tee sellel mõnusal saarel edasi tuletorni poole.
Tänan peitmast.
Selle saare elanikel tundub olevat iga koht, kus peab jalga käies veidi kõrgemale tõstma, kohe pank :)
Tuletornist tundus tee aardeni täitsa sõidetav. Reaalsuses oli see raskendatud ja kolin oli küll selline, et kohe kukuvad rattad koost. Õnneks jäid kõik terveks ja aare sai ka leitud. Aitäh!
Ratastega saime mööda kivist rada peaaegu aardeni sõita. Vaid viimased meetrid tuli läbida jalgsi. Täname siia juhatamast, vaade on siit ilus.
Peale majaka juures randumist saime kokku Maarikaga kes just plaanis tagasisõitu Atlasse. Lobisesime pisut kohalikust eluolust ja saime mõned näpunäited. Kurb, kui mõnele see eraomand ikka nii hullusti mõjub. Aardeni sammusime täpselt mööda RMK rada ja jälgisime, et ühtegi valet sammu ei teeks. Karbi leidsime kenasti ja tagasi paadi juurde jõudes teostasime mõnusa supluse. Täname peitjaid!
Aare kenasti omal kohal. Kaunid vaated ja lainetav meri. Mõnus, aitäh!
Nagu tavaks saanu, katsume sõbrannaga oma suvistel saaretiirudel ka mõne aarde leida. Õnneks tuli see ka Vilsandil käigu pealt meelde. Vaatasime, et Lammastepanga aare jäi täpselt meie planeeritud teele ja otsustasime selle kasuks. Möllasin hullunult kadakavõsas, vahepeal panin pikad püksid jalga, et jalgu päris ära ei lõhuks. Ise muudkui kirusin ja vandusin, et miks keegi kirjeldusse või logiteadetesse sellise hullu maastiku kohta mingit vihjet pannud ei ole. Hiljem selgus proosaline põhjus - sellesse võsasse pole mingit põhjust tungida, saati seal veel ringi ronida. Minu lollus tõi mulle kaks puuki ja sõbranna värske pilk hiljem oluliselt võsavabamas kohas aardeleiu.
Siin tehti üks puhkus ja õlu, et edasi rühkida Vesiloo poole. Aitäh, et teel sinna ka häid peatusi oli ja äge koht aardele leitud.
Täiesti ootamatu Vilsandile sõit! Oli väga tore mõnusate kaaslastega ilusa ilmaga matkata ja aardeid leida! Aitäh peitjatele!
Papissaare sadamasse tõi Kihelkonnast a-la 3 kilomeetrine munakivitee, sõidule lisandus napilt enne sadamat salapärane susin. Vilsandil endalegi ootamatult lähedalt kulges tänane matk Lammastepangal aardest nii lähedalt mööda, et käisime vormistasime leiu. Edasi matkasime Vilsandi tuletornini ja jätkasime paadiga sõitu saarele Alumine Vaika. Väga põneva maastikuga saareke, taustaks loojuv päike ja peidikud kosklatele. Tänud kaaslastele, Piiale ja Peetrile Lammastepangale kutsumast.
Jalgsimatka teine päev kulges Vesiloolt mööda mereäärt, teele jäi ahvatlev lebotamiskoht ja üks tore madu (siin nähtud roomaja kohta võib tõesti erandlikult seda omadussõna kasutada:)). Väga lummav koht, lihtsalt ammutad endasse seda ilu, siin võiks viibida kaua veel. Aitäh peitjatele!
Kaardi järgi pidi mere äärest matkarada minema, aga läksid mõned võrsed sambla vahel. Natuke rühkisime, lootes rada näha, aga peatselt loobusime ning hakksime teist lähenemisteed otsima. Polnud kaks kuud rattaga sõitnud ja alguses oli suht suva linnaratastega selliseid radu võtta, aga mõne aja pärast mõtlesin, et siin oleks maastikuratastel kõvasti rohkem minekut. Aga 30km tahtis sõitmist ja pirtsutada ei saanud, jalgsi oleks veel hullem olnud, kummardus Karlile :)
Olles ratastega Vilsandi MJ juures mõtlesime, kuidas Lammastepangale saada. Rajakaardi järgi pidi minema matkarada mere äärest, aga see tee jalgrattaga sõitmiseks küll mõeldud pole. Lähenesime siis aardele idast ja ega see ka kerge rendiratastega polnud, aga kohale saime. Leid tuli kergelt. Lugesime vanu logisid ja hakkasime tagasi väntama.
Kiire leid vajus tahaplaanile selle koha ilu lummuses. Nii super kaunis koht ja kingituseks veel üks aare ka siin. Suur tänu!
Lonkiv Karl Vilsandimaal läbis teel aardeni surnuaeda, vaatetorni, tuletõrjejaama ja majakat. Terve tee proovisin genereerida mingeid lollakaid ideid, et mõtteid kõndimiselt mujale saada. Miski ei tahtnud aidata. Hea meelega nutaks 5 minutit kui see vaid aitaks. Läbitud nüüdseks miski 15km. Sama palju vist veel? Uuughh. Tempo on nüüdseks langenud 1,5km/h peale. Palun saatke mulle drooniga narkootikume. Soovituslikult pakitäis parasetamooli või siis morfiinisüstal.
Aardeümbrus oli mega lahe. Sattunuks nagu Vahemere äärde. Seal näevad kivised rannikualad samasugused välja. Vaatamisväärsus mulle meeldis. Sai veel mõnusalt aarde otsas istudes logida. Aitäh!
Otsisime mõnda aega valest kohast, aga siis meie noorim seltsiline (6aastane) leidis selle :) väga imeline loodus siin ja kogu Vilsandil!
Meie esimene aare ja 4 aastat hiljem taaskülastus. Oi kuidas ma tookord kaarte vaatasin, et kuhu võiks peita, otsides riigimaad ja ikka põrutasin peitmisega eraomandisse. Esmakatsel eirasime parimat peidukat ja peitsime oksa alla, aga geopeitus ei ole ju üksikisend, see on justkui oomamatu ja mõõtmeteta organism, mis leiab lõpuks parima lahenduse (ka inimkond tervikuna ei eksi, inimkond leiab alati väljapääsu, mistahes hinnaga). Nõnda oli ka aare leidnud endale parima pesa, mis oli ka peitmisel siinsamas olemas. Minule ootamatult leidsime peitmise kohast 10 m kaugusel kellegi aastasadade taguse kätetöö. Külastage alati käidud kohti, alati leiab huvitavat. Ja lõpuks selgus, et aardega on kõik korras, isegi hooldada polnud tegelikult miskit. Lõpetuseks avastasin alles nüüd, et tegmist peaks olema Eesti läänepoolseima aktiivse aardega, kui see on tõsi, siis kallid geopeiturid muutke seda. PS Vilsandi on imeline ja Piial on siin oma kindel baaslaager olemas
Pärast Käkisilmalt jalgsi Vilsandile sammumist majutusime Piia tuttavate uhkes talus, mis 2010. aastal lausa presidendilt ja peaministrilt Kauni Kodu ordeniga kiita sai. Pererahvas oli nii sõbralik, et meile anti lausa valida, kas soovime magada suures majas või omaette kämpingutarekeses. Valisime viimase. Hommikul söödeti kõhud nõnda punni, nii et ei näinud oma.. varbaid.
Sammusime palava ilmaga jalgsi Piia ja Peetri esimese aardeni. Maastik oli ebaeestimaiselt kivine ja kidura haljastusega, samuti polnud majad just tavapärased. Isegi RMK hoiatab siin, et majaka läheduses olevad hooned on eravalduses ja palub privaatsust austada.
Aarde juures seda muret polnud, võisime vabalt hingata. Keegi ei seganud. Mitte, et majaka juures oleks seganud. Peitjad avastasid enda üllatuseks aardest mõneteist meetri kauguselt laotud kivielamu jäänused. Ka oli aare kolinud algsest asupaigas veel sobivamasse peidikusse. Aare ise oli väga heas korras, Piia asendas vaid minigrip-kotikese. Koristasime aarde juures ära lambipirni ja kilekoti, mille korjasin mööda matkarada sodi täis.
Suured tänud minu leidmata aarete edetabelis 10-ndal kohal oleva aarde peitmise eest! Esimene linnukene või vasikas pole sugugi aia taha läinud, ainult mere taha. Aitäh teile, Piia ja Peeter toredasse paika kutsumast! Meile meeldis! Soovitame.
Leitud. Siin lambaid ei näinud. Nägin hiljem sadama poole kõndides. See aare jäi ka sellel korral Vilsandi viimaseks. Peatusin korraks veel Vesiloole mineva teeotsa juures, kuid arvutused näitasid, et selle külastamine tähendaks pimedas parklasse tagasi jõudmist. Käisin ka sadamas Vikati aarde juures, kuid rahvast oli palju ja ei hakanud otsima. Las ta jääb, niikuinii tuleb veel kunagi Vesilool käia. Alustasin tagasi teed Saaremaa suunas. Ikka jalgsi. Enne vee takistust puhkekohas veel söögi paus ja minema. Ilmaennustusega oli miskit nihkesse läinud. Tuul järjest tõusis, vahepealsetel laidudel oli kohati isegi kõndides tunda. Käkisilma kanalis saab huvitav olema. Vahepeal tuli vihma, tuul undas elektri liinides. Enne kanalit võtsin purje, ehk telkmantli seljast ja asusin vee takistust ületama. Vee voolamine oli nähtav, osa sellest surus kanalist välja kõrkjate vahelt Vilsandi poole. Kanalis oli vool tuntav, kuid jalad püsisid ikka põhjas. Kõrkjate vahele jõudes muutus aga samm üli raskeks, adrenaliin sai vist otsa. Natuke veel ja olingi parklas tagasi. Kokku sai kõnnitud 28km. Oli huvitav matk, tänan juhatamast.
Seda täheldasin juba Pulli panka külastades, et Saaremaine heaoluühiskond ei paku mitte ainult inimväärset elukeskkonda inimestele vaid loob ka loomväärilise elukeskkonna loomadele. Igal suuremal liigil peab olema oma finantsasutus!
Muide sellest sai mu lemmikaare Vilsandil üldse. Lihtsalt niisugune ilus, mõnus koht. Piiast-Peetrist on muidugi teada, et kuhu iganes nemad karbi peidavad, seal on minu maitse järgi tähelepanuväärselt ilus Eesti loodus :o) Mitte sugugi sama sorti alati, aga ilus - alati! Aitäh!
Miskipärast leidsin aarde lageda maa pealt suhteliselt nähtaval kohal. Ei tea kas lambad ajasid välja? Igatahes kõik oli õnneks parimas korras, paigutasin ringi 2 m eemale vägagi loogilisse peidukohta, nii et enam avalikult silma ei paistnud.
Pärast käisin natuke otsimas ka arhiveeritud Läänemere aaret. Eramaa silt seisis nulli kõrval, aga kiviaia jäänuste järgi võis näha, et aare asuski täpselt nüüdse eramaa piiri peal. Igatahes ei leidnud ma sealt midagi geopeidulist, keegi mind ei tabanud, kedagi ma ei häirinud, majad jäid piisavalt kaugele.
Uus päev ja uus saar. Suurepärane koht, aitäh!
Kui eile olime Abrukal, siis täna oli meil Vilsandi päev. Paat oli siia tulles üsna tühi, kuna ilma just sobivat ei lubatud aga me ei lasknud end sellest kõigutada. Siia jalutamine oli põnev ja tore. Tänan!
Ratta jätsin randa ning jalutasin otsima. Leidsin väga lahedast kohast, mulle sellised meeldivad. Tänud peitjale :)
Kohale jõudmine võttis rohkem aega kui leidmine, tänud.
Sadamast majakani saime sõita kuudiga, mis oli auto taha pandud. Majakast edasi saime ilusti mööda matkarada aardeni. Aitäh!
Jalgratastega liikusime majaka juurde. Sinna said rattad ja toidukotid puhkama jäetud, ise kõndisime mööda kenasti tähistatud RMK matkarada Lammaste panka. Polnud ei lambaid ega pangaautomaati. Jätsime kirja, et käisime ja tegime hulga toredaid pilte kenast loodusest. Matk lõppes tubli piknikuga majaka juures. Tänud peitjale.
Möödajooksul Kiilu suunas sai napsatud ka see aare. EVEJ. Geoloogidele soovitan seda kanti, muljetavaldav.
Siia tulime Kiilu juurest otse. Kaardi järgi võttes läbi mere, tegelikkuses mööda kuivanud mererohtu. Olime sel päeval üllatuslikult teised. Aga mänd on vägev.
Auto jäi Kuusnõmme, jalgratas näppu ja minek. 3,5h autost autoni ilma tempot tegemata. Tänan!
Ilus koht, jalutasime ümbruses tükk aega ringi enne kui aardeotsingule siirdusime. Aare oli peidikust väljas kilekotiga oletatavast peidukohast mõne meetri kaugusel rohul. Panime pärast logimist eeldatavasse peidikusse tagasi ning täiendasime maskeeringut nii, et loomad nii kergelt kallale ei pääseks. EV, J: nööbid (3+3).
Ilus kant, soovitan kõikidel Vilsandile tulijatel seda aaret võtta. Leid tuli pärast vihje piilumist kiirelt. Aitäh peitjale :) EVEJ
Täna täitub mul aasta geopeituses! Mis saab veel parem olla kui seda tähistada FTF-iga? Kuna viibisin 2 päeva Eeriksaare ps-l tuli proovida. Kuigi siit oleks paras tõmmata kajakiga, mõtlesin, et täna liigutan vähe ka alajäsemeid. Homme plaanis niigi Hülgeid vaatama minna;). Jalgsi olen Vilsandil päris mitu korda käinud, kord isegi 36H võistluse raames, seega tee tuttav. Vett oli paaditeel täna vaid vaevu üle põlve, polegi veel nii madalat seisu kohanud. Kiire kõnnak viis mind aarde nulli. Tuleb tunnistada, et peitja on leidnud koha, kuhu ma veel siin saarel sattunud ei ole. Aitäh selle eest! Oli kaunis loopealne. Vihje objekte nulli juures jätkus, seega leid koheselt ei tulnud, oli ka väga loomulik maskeering. Ja sodisingi oma jutukese kell 15:45 tühja logiraamatusse.
Tänud Kajale ja Brunole ning Merikesele ja Alexile, kelle georetkele ma ennast eelmisel aastal kaasa surusin. Tol hetkel jättis see aardeosa mind veel külmaks, kuid paari nädala pärast andsin sõrme, nüüd vist juba rohkemgi.;) Tekkis juba väike hasart, kuna mingi hetk võtsin endale eesmärgiks saada aastaga 3 aaret päeva kohta ja seda ilma trail-ideta. Nüüdseks maailmas leitud 1118 ja kokku 9-st riigist. Mille arvelt see tulnud on? Tean seda täpselt - kodu ja treeningud! Põhiliselt viimase - tekkinud on vaheaasta ja trennid on nullilähedased. Õnneks on ka geopeituses natukenegi liigutada saanud. Mis edasi? Järgmisel aastal kindlasti see vahekord muutub, olen rahul kui 2 päevas võtan.;) Tervitused kõigile mängijatele!