Vasknarva muuli

 1 

Mõnus jalutuskäik ja ilus rand. Täname!

 2 

Hooldusvajadus maha, jätsin uue karbi. Sisu oli talutavas seisukorras.

 1 

Partneril olid jalad juba liiga väsinud kuid kui sai juba kodust nii kaugele tuldud ei saanud ju üritamata lahkuda. Löntsisin siis üksinda aardeni ja tagasi. Tänud

 1 

Vaatasime seda kaarti ja ei saanud aru, et on sild või ei ole, õnneks oli. Igati kena rand, tänud juhatamast!

 1 

Aitäh peitjatele!
Sipelgad on tõesti koha üle võtnud. Vaatasin ka ringi, et kus parem oleks, aga midagi eriti ei hakanud silma.

Karp tahaks vahetust. Augu kaudu on sinna kolinud kohalikud sipelgad.

 1 

Peale Eeliasega ikaldust tulime kompensatsiooniaaret logima. Jalutasime tippu välja. Hea põhjus sellise muuli avastamiseks. Aardesse on kolinud sipelgad, kuna karp katki. Aitäh!

 1 

Muuli peal kõndimiseks oli mul hoopis teitsugune ettekujutus kui see mis mind ees ootas.Jalutuskäik pargis ja lõpus super rand.Aitäh!

 1 

Päris huvitav rada tuli ikka läbi tampida. Eriti huvitav on seda teha 28 .. 29 kraadise ilmaga kui päike lagipähe paistab. Aga peaks mainima, et päris geto rand on siin lõpus .. kes rahu ja vaikust soovib, siis soovitan soojalt .. mind võtsid enne siia Vasknarva saabumist üldse piirivalvurid rajalt maha ja küsisid dokumenti :D

Tänud!

 2 

Selle päeva kõrghetk saabus siin, kus maofoobik Nils ajas kummikud ja dressipüksid jalga ja läks pulss laes muuli poole teele. Imede-ime .. oli vist liialt jahe ilm ja taevale tänu ei näinud ühtegi :D Muulilt endalt muidugi vapustavad vaated!

 1 

Teel siia ja tagasi sai lausa 2 korda rästikut nähtud. Karbil oli auk sees, kuid sisu igati kuiv ja korras. Peitjale tänud siia juhatamast!

 1 

Väga lahe koht! Logitud.

 1 

Mis vägev koht, tee muulini oli igati vahva. Aitäh. Arvatavasti läks logiraamatusse kogemata vale kuupäev.

 1 

Tore kõrvaline koht. Me käisime õhtuhämaruses ja tormilaadse ilmaga, lisas närvikõdi.

 1 

Me polnud Vasknarvas kunagi varem käinud ja väga tore, et geoaarded andsid nüüd põhjuse sellese meie jaoks kaugesse maanurka tulla. Tänu aardekirjeldustele sai piirkonna info ülevaatlikult kätte ja õues aardeid otsides sai ka põnevad kohad ära uudistada.
Auto jätsime kiriku juurde parklasse, panime sallid-mütsid pähe ja suundusime muuli poole. Metsa vahel polnud väga vigagi, kuid mida merele lähemale, seda vingemaks tuul läks. Õnneks see muul on üsna võsastunud, seega polnud karta, et laine meid jalust pühib.
Aare oli ilusti oma pesas ja loodetavasti vesi teda sealt kaasa ei haara. Peale logimist käisime ka inimtühja liivaranda uudistamas. Nii kaugele, kui silm ulatas, oli ainult valge liiv. Suvel siin ilmselt hoopis teine vaatepilt. Aitäh aarde eest!

 1 

Kiire logi. Tänud

 1 

Leitud :)

 1 

Tänan aarde eest!

 1 

Leitud

 1 

Mõnus liivane rand. EVEJ

 1 

Leitud !

 1 

Huvitav muul. Kaunis päikseline liivarand järve kaldal ja korralik konnakontsert tegi tuju rõõmsaks.

Tänan peitmast.

 1 

Lugedes logisid, et saab usse näha siis sai kohale mindud, et kus nad siis on :D Kahjuks kuid ilmselt õnneks ei näinud ühtegi, peale aarde leidu sai ka tipus ära käidud, aitäh :)

 1 

Kaks aastat tagasi sai siin muulil käidud ühe teise mängu raames. Nüüd tulime geopeituse pärast. Konnade laul oli megavalju. Tänud aarde eest.

 1 

Huvitavat lugemist Eesti-Vene piiri ajaloost Vasknarva kandis (8 esimest lehekülge).

 1 

Leitud tänan

 2 

Tüdrukud hoiatasid juba autos, et siin peame silmi lahti hoidma madude osas. Kuna mina tohutult kardan neid, siis terve see aeg palvetasin, et me neid ei näeks. Muulile minek nii ka õnnestus. Aare sai leitud kiiresti, asusime tagasi kõndima. Mina rivi ees otsas, ise tähelepanelikult ümbrust jälgides, ei läinudki kaua aega kui esimene madu kivide pealt minema pages, jätkasin väriseval südamel teed, kuni kohe raja kõrval oleval kivil järgmine peesitas, ümber pöörd ning kähku teiste juurde, ilmselt olekski ta sinna jäänud, kui me Eglega poleks ehmatusest kisama pistnud. Ootasime seltskonna ainsa meesliikme järgi, et ta meie möödaminekut turvaks. Värisevate käte ning peksleva südamega kähku turvalisse autosse. Aitäh peitjale ning palun olge valvsad seal kõndides!

 1 

Leitud! Pikk jalutuskäik! Väga mõnus!! Nägime kahte rästikut, ettevaatust!

 1 

Ilus muul, aare leitud, veits niiske, aga peab veel vastu. Aitäh!

 1 

Leitud. Imeline koht. rästikuoht, liikuda ohtlikult. Meie kohtusime tegelasega tagasiteel

 1 

Natuke ikka läks aega, sest kohe ei lugenud kogu kirjeldust korralikult läbi ja eks oli ka pikk paus geopeituste otsimiste vahele jäänud. Õnneks rästikuid ja nastikuid veel polnud ja lõpuks leidsime ilusti ka aarde üles.

 1 

Auto jätsin nimetatud parklasse ja asusin sammuma. Poole maa peale enne sillakest nägin, et siia tuleb ju ka tee ja pargitakse. Muuli peal püüti kala, kuid õnneks oli potsik piisavlat eemal ja sai logitud. Tänud!

 1 

Ilus jalutuskäik. Jätsime auto eramaa sildi äärde. Tänan siia juhatamast :) Auto juurde tagasi jalutades nägime ka rästikut :O

 1 

Tahtsin näha korraga nii Peipsit, Narva jõge kui ka Venemaad. Sestap suundusime oma Ida-Viru reisil Vasknarva. Käisin ujumas ära ja kuivasin, kui mõtlesin, et "hmm, äkki vaataks, kas mõnda aaret on ka läheduses?" Ja 40 meetri kauguses oligi!

Aitäh, kaunis koht, vahva aare!

 1 

Maagiliselt ilus koht

 1 

Auto tuli üpris kaugele jätta ning mööda muuli aardeni kõmpida.Mõnus liivarand! Vihjepildid olid igati asja eest! Tänud peitjatele!

 1 

Alles siis, kui midagi mu vahetus läheduses agressiivselt sisisema hakkas, tulin oma mõtetest välja ja märkasin vaskussi, kellele järgmise sammuga peale astusin. Kolmikõdedest Rästi, Nasti ja Vaskus on Vaskus kindlasti kõige eelistatum variant, keda kohata. Edasi kuulsin linnulaulu ja konnade ühiskoori ja sümfooniaid, logisin aarde ja mõtlesin, et oi kui äge, nii lähedalt nägin Vaskusi. Olin just mõtte lõpetanud, kui silmad läksid suureks ja jäin imestunult seisma. Minust 10m kauguselt nina alt jalutas rahulikult mägraonu üle tee. Nii-nii lahe!!! Kunagi varem polegi mäkra, eriti veel nii lähedalt, näinud.

 1 

Tänud.

 1 

Leitud

 1 

Väga ilus koht! Tänud peitjale!

 1 

Peale eelmise aasta ebaõnnetumist, sai ka külastatud uuesti seda aaret. Kohapeal sai tänu Einarile kiirelt logitud. Nii palju põnevaid mälestusi tuleb meelde matkaga. Suured tänud perenaisele aarde eest.

 1 

Triin leidis juba siis, kui mina juba puude otsas turnisin. Väga kaunis ja eraldatud rand!

Leitud.

 1 

Sõitsime parklasse ja panime kummikud jalga, kuna varasemad rästikukirjeldusi sisaldavad logid tegid ettevaatlikuks. Kui varem oli päev olnud pilvealune ja jahe, siis muulile suundumise ajaks taevas selgines ja temperatuur tõusis. Sellegipoolest lootsin, et maduvolaskid on peidus ja saame aarde juures ära käia. Alustasime vapralt oma matka, saime isegi jupp maad sillast edasi kõndida, kui märkasin päris pirakat madu ja edasi ma enam ei suutnud minna. Tuli tagasi pöörduda aaret reaalselt otsimata. Ehk kunagi sügis-talvisemal ajal tagasi, kuna millegipärast jäi Vasknarvas kahe silma vahele ordulinnuse varemed, mis piltide alusel tunduvad igati külastamistväärt olevat.

 1 

Auto jätsime kloostri juurde parklasse ja sealt jalutasime aardeni. Teel aardeni ei kohanud ühtegi rästikut. Võib olla õhtune aeg ja jahedam ilm ei soosinud neid oma urgudest välja tulema. Aitäh.

 1 

Tuuline jalutuskäik, aga kiire leid. Millegipärast ootasin Pärnu muuli laadset asja, aga see oli pigem jalutuskäik rannas.

Teel

 1 

Aardeni sai jalutatud peale seda kui olin kloostrile tiiru peale teinud.Kunagi olen siin isegi käinud, aga siis see küll nii ilus ei olnud. Seda, et siin selline muul on polnud mul küll aimu.Imetlesin seda inimeste kätetööd ja uskumatu milline ressurss siia on maetud. Aga siis lihtsalt tehti asi ära ja kogu lugu. Nüüd sellist asja vaevalt tehakse.Öeldakse, et raha pole ja kõik. Mulle igatahes meeldis.Aitäh.

 7 

Seekordsel Ida-Virumaa tuuril ei hakanud üldse nalja tegema, vaid kihutasime otse Tallinnast Vasknarva, ilma igasuguste vahepeatusteta, et siis riburada pidi tagasi tulla. Muidu ei oleks ilmselt Vasknarva jõudnudki.
Kõigepealt vaatasime üle kloostrivaremed, nö kohustusliku osana. Seal on uued infotahvlid tekkinud, kus muuseas hoiatati Vasknarva muulil rästikute eest.
Muulile minnes haarasin ma muidugi fotoka kaasa, et kõiki neid roomajaid pildile saada ja no mis te arvate, mis juhtus. Mitte ühtegi ei näinud. Mul oli silme ees Hanno jutust vormitud pilt, kus maod sadade kaupa kividel peesitavad ning seetõttu olin muidugi ülimalt pettunud. Kuid kohapealsed vaated korvasid need puudujäägid kohe. Selline liivarand võttis vastu, mida näeb vaid välismaa kuurortides. Kui surnud kalade riba poleks kõhedust tekitanud, oleks sinna ilmselt mõneks ajaks pikutama jäänud.
Aardeleid tuli üsna kiirelt, kuna korralik maskeering jäi silma. Karbikaanes on auk, kuid õnneks karp ise on varjul.
Tänud, väga ilus koht.

Sargasso jõgi

Kalade surnuaed

 1 

Selliste kohtade pärast tasubki geopeitust mängida. Imestad inimeste kätetööd ja naudid jalutuskäiku. Auto juurde jõudsime läbi märgadena aga see koht oli seda väärt. Tänud peitjale.

 3 

No vot sulle kooki moosiga. Kuumus küpsetas mu telefoni nii ära, et imes teine mu akupanaga täiesti tühjaks. Kui lõpuks aarde lähedusse jõudsin viskas teine pildi tasku. Kuna kodutöö oli tegemata, oli päris keeruline midagi leida. Pealegi pidin poole tunni pärast bussile jõudma. Nii ma siis viskasin kiire pilgu oletatavasse kohta, aga tulemus null ja minul tühjad pihud. Bussile jooksin ühe Vene spiooniga, kelle keelepaelad ei seisnud sekundikski, spioon vahutas nii kuis jaksas. Õnneks teadis ta lühemat teed bussijaama. Eks pean järgmise lõigu läbimise algul siit uuesti läbi tulema. Selle korral päris hea tulemaus 74 km ja veel elan.

 1 

Maastiku raskusaste pani natukene mõtlema aga jalutuskäigu aardeni ma ette võtsin. Mingi suurem punt ettevõtlikke noori jooksis ümber kloostri ja tegi sporti kõvasti. Kuumust oli üle 30 ja jaksasid küll. Jalutasin aardeni, madusid ei näinud aga vaade oli ilus. Aega ujuda polnud aga jalgupidi solberdasin küll kärmeste. Aitäh.

 1 

Ilus õdak meeldiva seltskonnaga seal pärapõrgus kala püüda, muusikat kuulata, laulda ja aaret otsida. Tõeliselt ilus ja rahulik kohake. Tänud aarde eest :)

 1 

Siia jalutasime otse Smolnitsa juurest. See jalutuskäik oli täitsa mõnus. Parklas, kuhu auto sai jäetud, puhus vali tuul, siis rannas oli tuulevaikne. Tänud, mõnus koht!

 1 

Auto jätsime naaberaarde juurde ja jalutasime mööda liivaranda muulini. Mõnus jalutuskäik - tuult polnud, vihma ei sadanud poolteist kilomeetrit läks niikui niuhti. Aardeleid kiire. Tänud kutsumast

 1 

Teel jutustas Maris meile värvikalt siinsetest võimalikest ussihordidest, õnneks (või kahjuks?) ei näinud ühtki. Tõlgendasime raskusastet oma loogika järgi, ei pädenud. Aare tuli hoopis mujalt välja. Nojah..vihjepilte ju ka vaatasime alles pärast leidu;). Täname! Koht oli ilus, inimtühi rand, vaid üks külmetav kajakas kössitas aarde lähedal.

 1 

Jalutasime meiegi mööda muuli kohale. Ei näinud kedagi peale ühe kajaka aarde lähedal rannal. Ja küla ka nigu välja surnd. Eks oli muidugi suvitamiseks ka erakordselt kehv ilm ja päev. Oleme varem Vasknarvas käinud, muulil aga mitte. Tänud kutsumast!

 1 

Kasutasime juhust, et kohalikud ussid on oma urgudes külmakangestuses ja läksime muulile jalutama. juulikuu +12 kraadi, külm tuul ja sekka ka vihma. Saime imetleda milline imeilus liivarand on aarde lähistel. Eks külm-tuul ja vihm on peletanud siitkandist kõik turistid. Nii et kogu Peipsi rand oli täna muguvaba. Raskusaste ajas meid aarde juures veidi segadusse, õnneks päästis Tessa meid selles olukorras ja ütles: "Aare on siin" :)

 1 

Leitud, aitäh.

 1 

Kõik lubavad, et siin näeb ussi ja siin näeb ussi, niiet lausa paha hakkab. No ma siis lootsin, et näen ka mõnda ussi. Mul nendega nägemisega on kuidagi väga kehvasti. Mitte et ma pime olen aga no ei satu pealt või lihtsalt astun nii kõvasti, et kõik alati kadunud on :D Usse ei olnud aga oli ootamatult lahe koht hoopis :) Vot kuidas inimesed taas loodust ümber kujundanud. Kunagi oli vesi nuhtluseks, ehitati muul ja nüüd on seal maismaa rohkem üle võtnud ja vett polegi enam eriti alles. Jalutuskäik oli aga mõnus ja koht kindlasti aaret väärt, niiet suured tänud selle peitmise eest!

 1 

Leitud teel Geojaanile,aitäh!

 1 

Teeäärsed sildid olid küll kurjad ja hirmutavad, aga käisime ikkagi graniitsa ääres ära. Kalameeste jutusumina taustal leitud ja logitud. Aitäh!

 1 

Enne muulile minekut juhtus väike liiva tuiskamise juhtum, asjaosalised on kursis. Tänane tavapäratult jahe suveilmake soosis rahulikult kohale kulgeda, puudusid päevitavad roomajad. Tänud Maretile.

 1 

Algul pilte ei vaadanud vaid hüppasin puuotsa. Kuna aaret ei näinud ja normaalset edasi minekut ka polnud, siis hakkasime kirjeldust lugema. Siis sai asi selgeks ja aare leitud. Raskusaste võiks olla 2.0. Koht meeldis, kindlasti aaret väärt. Läksime lõpuni, kus olid kalamehed .

 1 

Jumala abiga läks ilm tänaseks nii palju halvaks et kõik ussid otsustasid kivide alla oma soojadesse vooditesse tukkuma jääda selmet muulile meile jalgade ümber promeneerima ja pikutama tulla :D. Mulle sobis hästi, pääsesin enam kui kilomeetrisest tagasi autoni kiirjooksust, 30-kilone koer süles... :D. Koht ise väga äge, Maretile aitäh geokaardile kandmast :)

 2 

Geojaanile sõites ei planeerinud küll siia jõuda, aga tänu Krista ja Helduri kutsele nii läks. Eriline koht nii endale kui Praha noortele tutvumiseks. Ah siis siit algabki võimas Narva jõgi! Kuna ettevalmistus oli tegemata, siis alles nüüd loen aarde kirjelduses ka põhjalikku tutvustust terve Vasknarva kohta - suurim tänu! Väärt koht aarde jaoks, aitäh!

 1 

Leitud, logitud.

 1 

Tänud peitjale.

 1 

Vasknarva muulile ei olnud mul mittemingitki kavatsust suvisel ajal tulla. Saaksin eeldatavasti infarkti kui peaksin sattuma rästikute kõrghooajal. Nulli poole liikusime koos ühe kalamehega. Kui matkarada jõudis sillani, siis kalamees astus julgelt kanali jää peale. Mina suundusin muulile. Lumega kaetud muulil üldjuhul eriti kaval idee jalutada ei ole aga õnneks oli see üsna sile ja vaid paar korda koperdasin. Peipsi äärde jõudes nägin ühte ATV sõitmas, mis nagu patrulliks, et ükski kalamees piiri ei rikuks. Ühes sellega mul meenus, et olin rahakoti ID-kaardiga autosse jätnud. Edasi hiilisin Vietnamlasest immigrandi kombel aardeni. Lumetuisk oli minu õnneks aardepesa ilusti puhtaks puhunud ja ei jäänud muud üle kui üles noppida ja nimi kirja panna. Karbis oli väikene mõra sees aga esmapilgul ei paistnud, et see kuidagi aarde heaolu segama peaks. Aitäh peitjale siia Eestimaa nurka kutsumast!

 1 

Kena koht, aare leitud. Tänan peitjat.

 1 

Väga lahe koht. Aardeta poleks siia sattunud. Mammud tee servas pisut pidurdasid liikumist. Aarde otsimisel maastik eksitas meid ja viis segadusse aga sealt väljudes sai ka aare loogilisest kohast leitud. Tänan!

 1 

Tänud juhatamast kenasse paika. Algul ei leidnud õiget lähenemisteed aga kui teeots lõpuks käes, siis oli jalutuskäik kena. Ka mina ei kohanud ühtegi sisisevat.
Tänud aarde eest!

 1 

Ei usse ega madusid- tiba teistpärane muul küll. Aga igavesti lahe muul oli. Igal juhul soovitan :)

 1 

Kui asjast võib olla mingi täiesti vale ettekujutus, siis siin just sedasi juhtuski. Varem meelde jäänud logid kirjutasid mingist ussiparadiisist.. Igastahes nüüd olin ainus uss sellel muulil küll vist ainult mina. Ühtegi kivide vahele volksavat meetrit ei näinud. Küll aga oli seal hetkel maasikate paradiis. Korjasime neid ja sõime kohe ära. Mis hammaste taga, see ikka oma.
Teel nägime ka ühe maise teekonna lõpetanud linnu sulestikku vedelemas... Elu ringkäik... Kurb-pidulik.

Ja minu ettekujutus muulist oli kah teistsugune. See rajake siin oli hoopis teistsugune mu arvamusest. Põnev oli. Rannal olid taas vaid linnud, ei ühtegi inimhinge. Päike paistis, kuid tuul tahtis kõrvad peast viia. Nii panimegi nimed kirja ja asusime tagasiteele...

Aarde eest aitäh! EVEJ
Keegi on karbi kaane kallal hambaid teritanud, kuid esialgu vist midagi hullu ei paistnud.

 1 

Mõnus jalutuskäik mööda muuli otse nulli. Eemal oli küll suplejaid, aga ei häirinud meie neid ega vastupidi. Aare leitud ja Peipsi vesi ka ära katsutud! Ilus!

 1 

Nägime teel 4 rästikut

 3 

2882.

 1 

Nii ilus ja mõnus koht! Tänud! :)

 1 

Leitud

 1 

Kui ühe samal päeval varem otsitud aarde puhul oli kahju, et kodus logisid ei lugenud, siis siin ma pigem olin õnnelik, sest ma ei tea, kas ma siis oleksin üldse proovinudki otsima minna. Alles tagasiteel märkasime ühte elukat. Ja siis kohe ka teist ja kolmandat. Neljandat ei jõudnud näha, sest mul hakkas parasjagu väga kiire. Ah jaa- aarde leidsime kenasti üles.

 1 

päris mõnus matk mööda kunagist muuli mida ise poleks ilmaski leidnud. liivane laguun muuli lõpus oli tore üllatus.

kohalik hiir on ilmselgelt üritanud kaa seda aaret logitud saada.. või siis talvel tõsisemas näljas olnud.

 1 

No sellisesse kohta ei satuks ise iial! Aitäh peitjale piirkonna tutvustamise eest! Nägime ära ka koha, kust alates on Peipsi jääs ja kus enam mitte. Vingelt külm ja jäine tuul puhul muuli otsas ja naaberriigi vastaskallas paistis hästi kätte :)

 1 

Leitud! Tänud peitjale :)

 1 

Muulil käik sai ikka õige seiklusrikkaks. Teel õnnestus kõige väiksemal rästikust peaaegu üle joosta ja muuli otsas ootas meid nastik. Kenad ussid mõlemad, kui peale ei astu:)

 1 

Putukate poolt saadetud jalutuskäik mõnusalt soojal suvepäeval. Saime jalgupidi niiii soojasse Peipsi järve ka sisse põigata ja siis aarde ära võtta. :)

 1 

Esimesel katsel leidsime teeotsa, mis viis muuli alguse lähedal olevasse parklamoodi alale. Jalutasime üle raudsilla ja kivide järgi saime aru, et olemegi muulile jõudnud. Natuke kummaline oli jalutada sellel tavaliselt vees oleval ehitisel keset metsa. Parmud olid vihased ja päike oli kuum, õnneks tuli peidikust kiirelt välja, panime nimed kirja ning asusime kiirelt tagasi auto poole astuma. Suured tänud juhatamast kohta, mille olemasolust ma varem polnud teadlik.

 1 

Usse ei näinud. Küll aga tekkis proleeme matkaraja alguse leidmisega. Tee peal olid ees nii tõkkepuu, telliskivi kui ka väga valjusti kõnelevad, võib öelda, et isegi röökivad venelased. Tundub, et parim tee suvel lähenemiseks on vist mööda randa Smolnitsa aarde poolt. Aga see selleks.

Aare ise on kuiv ja korras. Tänud peitjale siia juhtimise eest, ise siia ilmselt sattunud ei oleks.

 1 

Parkisin ratta ära ja hakkasin aarde poole jalutama. Sobiva teeotsa leidmine oli paras väljakutse. Esimene viis suisa valele poole, teist rada mööda minnes avastasin, et olen raja lõpus, aga aardeni on veel 500 meetrit vett.. Kolmas katse viis sihile. Kohapeal läks juba kiiresti. Selline omapärane muul keset kuiva maad. Maod olid ka vist kõik ära peitu läinud. Aitäh peitjale.

 1 

Maasikale! Marju jagub ja need on suured. Enne päikeseloojangut ei märganud ühtki madu, päev oli ka küllalt palav olnud, nii et arvatavasti oli roomajatel varjus mõnusam olla. Tagasiteel see-eest nägime suure teel kaht allaaetud rästikut. Aardekarbi kaaneserva oli keegi teravate hammastega ihunud, aga praegu on veel kõik korras. Aitäh!

 1 

Tore jalutus muuli peal metsas. Lõpuks nägin randa ja kalamehi ka. Tänud juhatamast!

 1 

Kuigi jälgisin hoolega jäid nn kohustuslikud mao- ja ussipildid tegemata, ei näinud kedagi :-( Huvitav mitme jõe suue Eestis on laiem kui Narva jõe algus? Võimas! Tänud peitjale nägemise eest!

 10 

Juba eelmine päev, kui oli otsustatud Ida-Virumaa tuuri kasuks, rääkisin Kristelile, et kindlasti käime ka Vasknarvas ära ja et seal muuli peal on usside tiheasustus. Isegi matu ja rudolfi pilte sai näidatud. Kristel oli suht umbusklik nende olemasolus ja lisas, et ussid talle meeldivad.

Kui auto pargitud käskisin siis selle aarde jaoks nimelt kaasa võetud kummikud jalga pista. Tundus, et olukord läks tõsisemaks, sest endisele usside meeldimisele lisandus nüüd lause, et neid on tore klaasi tagant vaadata. Soovitasin siis päikseprillid ette jätta. ;)

Olimegi muulil ja sammusime mööda rada, mina ees, Kristel järgi. Korra kuulsin krõbinat kivide vahel olevates vanades lehtedes, kuid Kristel seda usside liikumiseks ei arvanud ja miskit me ei näinud. Üks hetk hakkas mu selja tagant vaikset pobinat ja susinat kuulduma. Selgitus oli, et lausutakse ussisõnu. Kuniks.... kostus kurgupõhjast algav ja kiiresti maksimaalse valjuse saavutav karjatus. Igatahes ma täitsa ehmatasin. Arvan, et sellega kannataks Estonia lavale kandideerida ning kindlasti registreeris selle ka, lisaks kohalikele kalameestele, Venemaa piirivalve. :) Mina muidugi midagi ei näinud, kuid olevat olnud, äkki isegi mitu! Edasi minnes kohati mu selja taga trambiti, sekka hiiliti. Hirme on erinevaid, mõni paneb sammu kiiremini astuma, teine jälle aeglustab käiku. Ussihirm teeb viimast. Jõudsime aardekarbini ilma, et rohkem miskit põnevat juhtuks. Ju siis ikka enamasti magavad. Panime nime kirja ja käisime ka päris muuli tipus ära ning vaatasime enda ees laiuvat avarust ja Venemaad. Tundsin ennast päris "ääre peal" seisvat. Tagasitee möödus ka minu poolt paari nastikuvolaskit lõpuks kohates. Aitäh peitjale ning häid elamusi järgmistele! Lisan soovituse :)

 11 

See oli kindlasti laupäeva kõige põnevam aare. Reigo hoiatas juba varem, et seal on usse. Mina muidugi vaidlesin vastu, et ei ole seal midagi, kõik ussid on alles talveunes. Ega ma seda tegelikult teadnud, see oli rohkem endale lohutuseks öeldud. :D

Tossud sai autos kummikute vastu vahetatud ja võis teele asuda. Algus oli paljulubav, umbes ühe kolmandiku olime läbinud ühtegi ussi nägemata. Ma muutusin muidugi kohe julgemaks.. järelikult magavadki. Hakkasin ise poolel teel sisisema, noh, et kutsun sugulasi kokku. :D Oli siis seda vaja... natuke saime edasi liikuda, kui märkasingi usse. Oh seda kisa, mis siis tuli. Ma arvan, et seda kuulsid isegi kalamehed, kes mitmesaja meetri kaugusel kala püüdsin. Suured vabandused, kui nad nüüd minu pärast saagita jäid. :P

Edasi üritasin nagu elevant kõndida, ikka põmaki, põmaki, et maapind rapuks ja kõik ussid paneks punuma. Jube raske on nii kõndida. :D Aga mõjus, rohkem usse teel aardeni ei näinud ja jõudsime ilusti kohale. Reigo logis ära ja seejärel jalutasime ka muuli tippu. Ronisime natuke kividel ja oligi aeg tagasi hakata minema.

Tagasiteel olin ma juba vaimselt valmis, et ma siiski näen veel mõnda ussi, nii et kui me esimese ussini jõudsime, siis ei tulnud enam piiksugi. Ise olin muidugi rahul, et suutsin nii rahulikuks jääda. :D Seda rahu oli ainult hetkeks, sest edasi liikudes kuulsin järsku selja taga sahinat ja muidugi pistsin jälle röökima. :D See oli õnneks viimane röökimine. Hiljem nägime ühte ussi veel, kuid siis suutsin jälle vait olla. :)

Tänan väga selle aarde eest, mõnus adrenaliinilaks oli. :D Kui ma jalutaks sealt 10 korda edasi-tagasi läbi, äkki siis oleksin lõpuks nii immuunne, et ühegi ussi peale silm ka ei pilgu. :D Hetkel olen siiski veel nõrganärviline edasi. :P

 1 

Smolnitsa aarde juures otsustasin, et auto jääb sinna parklasse ja mina lähen mööda randa jalutama. Mitte ükski vägi ei suutnud mind takistada, isegi mitte ähvardavalt tumesinine vihmapilv, mis Sinise reha juurest mind jälitama olin asunud. Kui seal oli rand lihtsalt inimtühi, siis siin tundsin end juba nagu jumalast hüljatud paigas maailma lõpus. Muulile lähenedes silmasin vaid vetes sõeluvat kaatrit. Nullis hakkasin millegipärast logisid lugema. Nendega ühele poole saades avastasin, et seisan aarde kõrval. Logisin ja võtsin suuna kloostri poole. Aitäh!

 1 

Aardeni ja tagasi oli tore jalutuskäik. Muulil kohtasime kolme päikest võtvat nastikut. Üpris kindel, et aare pole seal, kus see kirjelduse järgi peaks asuma. Peidus oli küll, jätsime sinna, kust leidsime.

 1 

Auto jätsin parklasse, krantsid endaga kaasa ja siis jalgsi aarde poole. Algul oli veidi raske tuvastada, kuskohast see matkarada algab, kuid miskil hetkel ma ennast sellelt rajalt leidsin. Väga mõnus jalutuskäik oli. Lörtsi sadas, kuid tuul oli puhumise ära lõpetanud. Mõnusad paigad ja vahva metsaalune. Krantsid tundsid ka kalorikaotusest mõnu. Vahva koht ja tore aare, tänud! Nii palju veel, et närilised olid üritanud aardekarpi närida, kuid õnneks olid vist hambad otsa saanud ja päris auku seal veel sees ei olnud.

 1 

Leitud. Aitäh!

 1 

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Ma polnud veel õieti autostki välja saanud, kui Margus oma pikkade sammudega minekut tegi. Mul jäi vaid sörkides kannul püsida ja lõpus logi kirja panna. Ida-Virus ikkagi on kohti, kuhu ma pole varem sattunud :) Aitäh!

 5 

Sügisretk Vasknarva muulile oli elamusterohke. Nägime haigruid ja kormorane, maod on (õnneks) talveunes. Veeseis on rekordiliselt madal, seetõttu liivariba rekordiliselt lai. Liiklus järve ja jõe vahel oli üllatavalt tihe, oli mitmeid paate, kala-ja piirivalvekaater. Paate-kaatreid saatvad kajakaparved viitasid heale kalasaagile, meie kala ei saanud, ega eriti ei üritanudki. Sombusesse läänetaevasse ilmus alguses kitsas päekesetriip, mis järjest laienes ja värvis lõpuks ka Peipsi järve kollaseks. Ilusad vaated järvele ja Smolnitsa sügisvärvides rannale!

Vahetasime aardekonteineri ja sisu uue vastu. Uude logiraamatusse lisasin senised logid. Aitäh Speedile esmaabi eest! Kuna kilekoti oli keegi (juba!) auklikuks närinud, panime aardekonteineri kohvipakki, kus jagub kohvi lõhna veel tükiks ajaks.

Ilusaid elamusi Vasknarvast!

eesti vetes

 1 

Planeerimatu nurgatagune kõrvalepõige Ida-Viru tuuril, mistõttu kahjuks asenduskonteinerit kaasa ei taibanud võtta. Logiraamat oli kuivast päevast hoolimata väga märg ja kannatas vaevu pastakat, Paavo-Marje lisatud minigrip aardekarbi ümber oli ka juba auklikuks näritud.

Oi kuidas need suvised logid tõmbasid mind siia rästikute pulma kontvõõraks tulema, ainult muude plaanidega päris ei sobinud. Arvestades aastaaega ja õhutemperatuuri, ega ma ussipuntraid nüüd enam eest leida lootnud, ei õnnestunud isegi ühtainumast rästikut kohata. Igatahes huvitav eraldatud nurk Eestimaad, absoluutselt aaret väärt, tänan ja kindlasti kiidan asukoha valikut! Konteiner vajab aga hädasti enne talve tervet head karpi ning kuiva logiraamatut, praegune lahendus tõesti ei ole jätkusuutlik.

"Meri"

Peidus kõrge müüri ja läbipaistmatute raudväravate taga

 2 

Idatuuri teise päeva teine linnukene pärast õite varajast Lohusuu 3in1. Küll ma Kauksi poole sõits juurdlesin, kas tulla siia, issandast hüljatud paika, kus vaid üks üksik aare või mitte teha selle tarbeks mõnikümmend km ringi. Geopeitur minus sai võitu. Kui juba, siis juba.
Auto jätsime lähimasse kalameesteparklasse metsa vahel. Kaks VW pisikaubikut seisid seal juba ees. Mööda muuli või hoopis buuni aardeni jalutades hoidsime silmad hoolega lahti, et näeks ühtki ussikest. Ei miskit. Isegi varajasi kalamehi nägime alles muuli tipus.
Aardeleid oli hõlbus. Koht oli muidugi muljetavaldav, omapärane ja lahe. Inimese ja looduse ühistöö. Tuult polnud, vihma ei sadanud, päike hakkas ida poolt vaikselt piiluma. Mõnusalt karge olemine.
Korjasin aarde lähedalt veidi sodi kaasa, kõike teepeal leiduvat paraku ei jaksanud. Kuivatasime aaret ja kogu sisu palju suutsime, panime terve mini-gripi, uue mängujuhendi ja püüdsime aardest asja saada. Kahjuks kaasas olnud karbid ei sobinud oma suuruse poolest, seega on karp ikka mõraline ja vajab peitja hoolitsevat meelt ja kätt. Täname põnevasse asupaika kutsumast!
P.S. Aardele võiks vist lisada sildi "ettevaatus_vajalik", sest mõlema mobiilid oli tükk aega Venemaa mobilivõrgus. See on ka kirjelduses ära toodud, pole asjata. Polegi aastaid käinud ja avastasin seega, et mobiili kasutamine naaberriigis polegi enam nii kallis kui mäletasin. Aga võib-olla on vahepeal kroonidest eurod saanud ja kõik tundub 15.6 466 korda odavam ;-)

Ettevaatus_vajalik (-:

konteiner katki ja logiraamat täitsa märg!

 1 

aarde maskeering on muutunud originaalsemaks! Tänud!

 1 

Olin täis valmis kohtuma ussidega aga kohtasin ainult kalameest ja konna. Eemal olid ka kormoranid. Aare leitud ilusti ainult täiesti läbi vettinud. Raskusi oli logimisega

Ilus koht. Neid va roomajaid võiks vähem olla.

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla. Sellist madude hulka päris oma silmaga pole nii lähedalt varem näinud :)
Täname õue kutsumast!

 5 

See koht oli georetke kindlaks külastuseks planeeritud. Aga kui lähenema hakkasime, siis võtsin lugeda varasemaid postitusi. Ja keha läks kuumaks, pulss tõusis kaks korda ja sulav kõne muutus kokutamiseks. Mina nagu tavaline primaat kannan ka geeni mis evolutsiooniga sisestatud ja tekitab kaasasündinud omaduse neid vinksvonkse karta. Samas oleks ma möödunud aastal Lõuna Eestis isegi Rästiku sülle võtnud (istus teine täpselt aardekarbi peal ja ma pidasin teda tookord mulaaziks). Enne auto parkimist hakkasin juba pilguga plötusid otsima, ei leidnud õnneks. Kui geolambro peatud jooksin kohe kummikuid otsima. Matkateel lasin kogu tee Piial ees kõndida (vabanduseks tõin selle et olen tugevalt lühinägelik (mis on tõsi) ja ei tarvitse esmapilgul puujuurel ja vinksvonksil vahet teha). Kuna pilk oli suunatud ainiti ettepoole, siis minnes märksime vaid ühte rästikut ja ühte nastikut. Aardepeidkut pidin ka veid enne toksima, hirm oli endiselt niivõrd sees. Siis julgesime juba ümbrust vaadelda. Uudistada nii Eesti kui Vene (tegelikult siis ikka senini okupeeritud Eesti)poolt. Tagasiteel olime juba julgemad ja vaatlesime ka kõrvale. Nüüd oli saak rikkalikum, ühes kohas õnnestus korraga ka kuute rästikut näha. Pilte tegime ka aga neist on juba niigi paljud ülesse laaditud. Tore ja meeldjääv matkake oli. Kuna kõrvalaare polnud kättesaadav, siis piirdusime Vasknarva kindlusevaremete juures uudistamisega

 20 

See aare jääb küll pikaks ajaks meelde. Kui eelmised otsijad lubavad siukest tsirkust, siis no kuidas sa saad mitte minna oma silmaga vaatama. Teadupärast teised alati liialdavad ja üleüldse ei maksa uskuda kõike, mida kuuled...

Olgu ette ära öeldud, et madusid (eriti mittemürgiseid) ma ei karda - on endal aastaid boa lemmikloomana elanud ja jään siiani oma arvamuse juurde, et laisa loomapidaja jaoks paremat elukat on raske leida. Ega seda meie metsade ainsat mürgist madu ka hea saapaga ei karda, neilgi on vaja oma kohta siin maailmas, kuid eelistan siiski mitte otsida nendega liiga lähedast kontakti. Samas kõigele sellele vaatamata tulime seda aaret otsima paraja ootusärevusega.

Parkisime ennast soovitatud kohta ja mööda teed kulgedes leidsime juba eest oma esimese madu meenutava plötu (teile, kes ei ole terminiga tuttavad, lubage tsiteerida biker.ee foorumist: „Esimesed Plötud ilmusid nähtavale seoses esimeste autodega. Neil on vaja pidevalt teed ületada, kuid kardavad autosid ja ei otsi lähikontakte inimestega, seega nad tõmbavad ennast väga maadligi, lükates demonstratiivselt paar soolikat välja, et keegi ei tahakski kontakti nendega. Ja nii nad siis vaikselt hiilivad üle tee - keegi ei sega neid.“).

Tükk jalutamist ja lõpuks jõudsime välja kohta, kus kõik kohalikud pargivad. Tuleb välja, et soovi korral saab autoga paarisaja meetri peale. Sealsamas silla juures saime esimese kokkupuute mitte-plötudega. Arutasime veel vahetult enne seda naljatades, et hääh, noh, kus need maod siis on, kui kostab sahin ja „Ahah...siin vist.“ Jätkasime oma teed natuke suurema ettevaatusega, aga seda, mis edasi näha sai, ei oleks tõesti tahtnud uskuda, kui ise näinud ei oleks. Lageda osa peal (mis ta võib olla, 100 meetrit?) läks sagedus ja tihedus selliseks, et minul läks lugemine kuskil 15-20 juures sassi. Täiesti hämmastav on aga see, et nastik ja rästik siin külg-külje kõrval elavad, taolist asja meie looduses nagu ei tohiks olla. Küllap on neile siin kivide varjus roostiku külje all nõnda soodne elupaik, et nad on isegi territoriaalsusest loobuda otsustanud.

Kui pärast seda juba uuesti tihedama taimestikuga osa peale tuli, kadusid ka maod, aga ettevaatus säilis veel ka aarde juures. Nagu meile eelnevad otsijad, pühendasime lõpus esialgu üsna palju aega vale maastiku vaatlusele, kuni lõpuks õige koht silma jäi. Maskeering oli enne meid väga hea saanud, mistõttu läks ikka aega :)

Tagasiteel möödus lageda ületamine tõsisel teosammul ning silla juures nähtud nastik, keda Martin logis kirjeldab, oli võrratu vaatepilt. Selle peale lõi aga natuke mõttes tuluke põlema, et peaks juhust kasutama ja üritama mõne ilusa pildi omale galeriisse jäädvustada. Kuna silla külje all olevad elukad põlgasid ära võimaluse modellitööd teha, ei jäänud muud üle kui hiilida uuesti kõige hullema ussipesa keskele hästi tasakesti ja seal siis natuke klõbistada. Rästikud olid palju julgemad modellid kui nastikud, mistõttu nendest sai ka rohkem pilte. Lõpuks tagasi jalutades oli adrenaliin üsna laes, aga samas väga rahulolev tunne, sest taolist asja ei koge kuigi tihti.

Aitäh!

Ainus nastik, kes julges poseerida

Piilub veel hetk enne põgenemist

Rästik piilub ka

See passib niisama

Tõeline modell

Aina peesitab

 22 

Pärast viimaste logide lugemist tekkis asja vastu tõsine huvi. Hommikul sai veel Urve ja Hannese käest üle küsitud ja vastus oli midagi stiilis "ärge te jumala eest sinna minge" :D

Ja mida teevad noored ja lollakad, kui neil miski ära keelatakse? Teada värk. Parkisime soovitatud kohta, igaks juhuks kummikud jalga ja kõndimise käigus jõudsin veel mõelda, et ma ei mäletagi, kas ma üldse kunagi looduses elusat madu näinud olen. Sillakese juures oli mingi silt, lugesime selle läbi ja ümber pöörates kuulsin mingit sahinat. Ja seal nad olidki: kaks rästikut sealsamas silla kõrval rohus, kaks nastikut vee ääres kividel.

Hiilisime üle silla muulile ja siis hakkas tõeliselt pihta. Igal sammul kostis ümberringi sahinat ja siugjad vorstid vingerdasid kahel pool muulist alla kivide vahele. Pidevalt tuli ette vaadata, et kellelegi peale ei astuks, edenemine toimus täiesti teosammul. Ja igal pool need kutsuvad metsmaasikad: hakka vaid noppima, kui märkad piklikke pupille kivide vahelt piilumas ja kaheharulist keelt vilksamas. Minu jaoks täiesti enneolematu olukord Eesti looduses.

Viimaks jõudsime kivimuulist edasi ja nulli ümbrusse. Seal kulus hulk aega vale maastikuastme uurimisele, kuni viimaks ka õige peidukoht välja tuli.

Tagasiteeks varustasime endid pikkade toigastega, mida igal sammul vastu maad tagusime. Ühe suurema ussipuntra juures sai testitud: ei huvitanud see toksimine neid tegelikult karvavõrdki, aga lähemale kummardudes kadusid nad veidi peitu küll. Silla juurde jõudes hakkas adrenaliin juba maha kuluma, aga siis märkasime ühte tõsist nastikujurakat, kes parasjagu nagu muuseas meiega samas suunas silda ületas. "Dum-dii-dii-dum, ärge pange mind tähele." Ebareaalne!

Nüüd aga tekkis mõte, et peaks ikka mõne pildi ka tegema. Rudolfil oli asjaliku toruga masin, minul vana telefoniront. Valisin ühe teeäärse rästiku välja ja üritasin teda kaadrisse püüda. Olgu ära öeldud, et kui viia telefoniga käsi rästikust vähem kui poole meetri kaugusele ja elukas ühe korraliku äkilise liigutuse teeb, siis võiks igaks juhuks varupüksid kaasas olla.

Rudolf oli oluliselt edukam ja siis sündis juba plaan, et peaks tagasi muulile minema ja veel pilte püüdma. Nüüd oli taktika juba risti vastupidine: jätsime toikad kus seda ja teist ning hiilisime tasa-tasa juba tuttavate ussipundarde juurde. Rudolf sai veel klõbistada.

Oli see vast elamus! Nüüd võib loota, et olen oma maonormi täis näinud ja rohkem nendega metsas kokku puutuma ei pea. Aitäh peitjale!

Ebamugavalt lähedal

 10 

Küll on hea, et me viimaseid logisid polnud lugenud. Kui oleks seda teadnud, mis muulil toimub, siis poleks niipeagi sinnapoole isegi mitte vaadanud. Sellist madude kokkutulekut pole ma enne näinud ja ei ole mu tutvusringkonnas keegi millestki sellisest ka kunagi rääkinud. Minnes oli veel kuidagi talutav - mina läksin ees ja Urve minu seljataga nägi nii umbes poolt tosinat madu (mina muidugi oluliselt rohkem), aga esimestest olime möödas ja lootsime, et edaspidi on noid vähem. Tagasiteel oli seis ikka pöörane - kogu see lõik, kus raja ääres olid suured kivid, liikus ja kihises. Suurem osa neist libises kiiresti varju, aga mõned (eriti just sik-sak seljaga) olid vist uudishimulikud ja ei tahtnud kuidagi kivi alla pugeda - paar-kolm olid isegi nii ülbed, et olid keset rada ja alles tugeva jalgade trampimise peale loivasid aeglaselt minema. Mitmes kohas olid maod lausa pundardena raja servas rohus olevatel kividel. See aarderetk jääb ikka pikaks ajaks meelde ja arvestades meie tiimi suhet madudega peaks meie jaoks olema selle aarde maastiku suvine keskmine üle seitsme!! Rand ja muulid olid muidugi vapustavalt ilusad, aitäh peitjale uut ja huvitavat kohta tutvustamast!

 6 

Arvatavasti sattusite rästikute pulma ja pulmaplatsile (https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_r%C3%A4stik). Viitnal tean ühte kohta, kuhu rästikud esimeste maasikate aegu kogunesid ja pärast jaanipäeva laiali läksid. Ma ei ole samuti madudelemb, kuid olen õnneks rohkem sattunud peale nastikute ja vaskusside sügisestele kogunemistele, kui nad ühiselt talvitumiskohta otsivad. Juulikuus käisid suvitajad ja kaluridki mööda kive paljajalu ja ei näinud kedagi, sügisel olen rästikut muuli eesosas näinud. Tegelikult oleks kasulik teada, kus madude pulmaplats on ? kas kohe peale kanalit-silda? Loodan, et see geopeitureid ei hirmuta.

Muulil võib kohata erinevaid elanikke. Head ja ohutut avastamist!

 9 

Esimene elamus muulile jõudes olid maasikad. Oo, juba valmis, nii suured ja punased! Üks kohalik rätiga proua juba korjas neid, pool ämbrit täis. Muidugi, kasvavad teised muuli päikselisel küljel, kuumade kivide vahel - justkui kasvuhoones. Mina mugisin marju, Hanno läks edasi ja siis kostus eestpoolt hääli, mis tuletasid meelde, kellele kuumad kivid veel meeldivad. Esimene oli nastik, oi kui pikk ja oi kui nunnu. Nüüdsest kõndisin mina ees ja püüdsin raja vabaks teha, kuna kaaslane on tõeline ussifoob. Algul püüdsin loendada: nastik-rästik-rästik-nastik, aga kusagil seitsmenda juures hakkas neid ilmuma juba kolmekaupa ja lugemine läks sassi. Kõige magusamas kohas astusin mina lihtsalt üle ussipuntra, sest nad ei viitsinud ka jalgade trampimise peale enam minema loivata. Hanno üritas kive vastu kive loopida, ei midagi. Olin samuti muulile seisma jäänud, et tema tegevust jälgida, ja silmanurgast nägin, kuidas ennist kivide alla tõmbunud päid hakkas igast suunast uuesti kerkima. Uhh, ma pole neid eluski NII palju korraga näinud... Siis juba ei julgenud seljakotist fotokat otsima hakata, sest kohe oleks mõni püksisäärest üles roninud.
Kuidagi jõudsime siiski aardeni. Koht on tõesti superäge, milline tumekollane liiv ja eksootiline laguun! Maastiku raskusaste ajas muidugi ronima, nüüd näen, et seda on juba palju kordi siin mainitud. Kuidagi jõudsime ka eluga tagasi, ka rätikuga naine oli alles (kuidas küll ta seal maasikaid korjab?) ja alles nüüd küsis ta muidugi, kas me zmei videli? Oh jaa, kui oleks enne teadnud, oleks vist leidmata jäänud :) Olge siis hoiatatud, kui päikselise ilmaga otsima lähete.

 1 

Leitud. Muulil elab miljon madu, kohutav teekond! Ja kui on lubatud maastik 3,5, siis paluks ka seda, mitte 0,5.

 7 

Leidsin! Aitäh!

 1 

Koht oli ilus ja aare sai leitud, tänud peitjale!

 1 

Leitud! Väga ilus koht on aardele valitud :)

 1 

Leitud. Konteineris on mõra. Panin kotisuu alla poole, nii ei tohiks vesi sisse minna ja aare otseselt ohus ei ole.

 1 

Venemaa on aardele päris lähedal, sellest andis märku telefon, mis 400m enne aaret venemaa võrku ennast ühendas. Tänud peitjale siia juhtamast.

 1 

See aare meile meeldis. Kohale matkasime muidugi kiriku juurest jala ja see oli põnev. Tuul oli suur ja vaated imelised. Paraku polnud ma fotokat ega gepsu akusid laadida taibanud ja tänane 4 kraadi osutus akude jaoks pildistamiseks mittesobivaks, nii et pildistada eriti ei saanud. Ma polnud logisid lugenud ega vihjeid ja Siim turnis mõnuga puude otsas kuni mina aaret märkasin. Ja natuke kauem. Käisime muuli otsas ja Siim turnis sealses inimtühjuses ka posti otsa. Peaks vist hakkama temaga ronimise aardeid otsima. Suured tänud aarde eest põnevas kohas! Jätsin tb. Pastakas ei mahtunud hästi, see on nüüd aarde kõrval.

 2 

Selle geopäeva kõige ägedam aare, vihmast ja tuulest me ei hoolinud. Muulist polnud midagi kuulnud, veel vähem seal käinud. Mõnus matk aarde peiduka poole, kiire leid ja siis saime vaadata, kuidas lained Narva jõe poole veerevad. Aitäh ja soovitan!

Järv läheb üle jõeks

Kaja, Bruno,Miki, Alex ja Mooritz

 3 

Ööd on siin mustad, ööd on siin tuulised. Parkisime Geopuugi tee äärde ja pugesime kõik Zukisse, mis meid eesmärgile märksa lähemale veeretas, ei olnud hirmu ka et kinni jääme, massin ju tugevaid tegelasi täis, kes auto lihtsalt möödaminnes välja tõstavad ;). Sõitsime kuni rada lõppes ja valgusime pimedusse. Liiv liikus üle tossuninade jalajälgi tagant pühkides ja mida lähemale me nullile jõudsime seda meeletum tuul tuhisema hakkas. Ümberringi laksusid lained ja midagi suurt kuulda peale selle müha polnudki. Oi kuidas ma kahetsesin, et kapuutsi ei omanud, sikutasin siis salli kõrvadele, et nad ikka mul alles jääksid. Tundub et õnnestus, kõrvad on alles ja meel hea, sest aarde leidsime selles pimeduses ka üles :D. Tagasiteeks rivistusime jälle kolonni ja majakana ees liikuv Bruno valgustas mulle ja Kajale teed, sest meie taskulambid hõõgusid nüüd juba nii moepärast :). Marssisime lainetemühina saatel, kui "majakas" hakkas ühe koha peal keerlema nagu vurrkann, taskulambiga taevast sihtides. Vaatasime siis seda valgusjuga ja vaene uhuu või kes ta seal oli, tema ehmus ilmselt meist rohkem , laperdas pisut valguskiirtes ja kadus veele ligemale, valguse eest peitu. Puude juurde jõudes keeras ka tuul paar tuuri end vaiksemaks ja sai taas end inimesena tunda :). Edasi tuli leida ööbimiskoht. Ja kuhu mahub häid lambaid palju? Eks ikka Karjamaale ! Sinna suuna võtsimegi .

Tänud peitjale!

ööd on siin mustad, kuid samas ka värvilised

 3 

Kui pimedas õhtus kuplid särama lõid, oli selge, et null pole enam kaugel. Puuk pargiti teeveerde, geokollektiiv mahutas endid punasesse Zukisse ja neliveol oli võimalus enda võimekus proovile panna. Üheltmaalt sai siiski tee otsa, niiet päris drive - in-i siiski korraldada ei saanud. Taskulambivalgel sukeldusime hanerivis kottpimedusse. Tuul tahtis kõrvad-juuksed peast viia. Liiv kattis sekundiga jäljed. Ja need mühavad lained. Logi kirjas, marssisime kolonnis tagasi. Bruno ehmatas ühe uhuuuu lendu. Tegelikult ehmatasid seepeale vist kõik. Aitäh kena retke eest!

 3 

Pean tunnistama, et tegu on seni ühe kõige halvemini peidetud aardega, mida ma olen üldse näinud, sest see hõbepaber torkas juba kaugelt silma, millesse karp oli mässitud. Ära minnes üritasin seda puukoorega varjata, kuid kauaks ta nii peidetuks ei jää. Teadmiseks veel omanikele, et hetkel on antud kohas veetase ülimadal ning selle tõustes ei ole harukordsed juhud, kui muul on vee all, seega võib aare otseselt ohtu sattuda. Saabuva talve puhul võib olenevalt lume rohkusest, muutuda antud aare otsijatele kättesaamatuks või sinna pääs väga raskeks.

Tähelepanuks veel, et Vasknarva kirjutatakse kokku, mitte nagu see on aardel kirjas.

Aare on valvatud!

 1 

On Vasknarvas ennegi käidud aga muulist ei teadnud siis veel. Jällegi tõestus, et geopeitus viib sind igasugu ilusatesse ja huvitavatesse kohtadesse. Suur tänu! Jätsin ühe ränduri.

 1 

Neid ehitisi tutvustati mulle mõni aasta tagasi ühe matka käigus. Siia viimasele tookord siiski ei mindud. Aitäh kutsumast! Kena koht.

 2 

Vasknarvas olime oma elus teist korda, kuid muulist ei teadnud me midagi. Parkida saime tunduvalt lähemale, kui aardekirjelduses mainitud. Jäime seisma ühe kalamehe auto kõrvale ja asusime teele. Oma vaimusilmas kujutasin alguses ette ikka sellist muuli nagu Pärnus on, kuid see siin oli veelgi lahedam. Kivide peal peesitas rästik, kes oli nii vilgas, et fotoaparaadi silma ette ei jäänud, samuti oli tee ääres väga palju ilusaid punaseid pihlakaid ja üldse oli see minek kuidagi väga mõnus. Ainuke kalamehest mugu ei seganud meie konteineriotsimist ja nii me seal siis vaikselt toimetasime. Aga koht oli jällegi väga ilus. Ilm oli suhteliselt tuuliseks kiskunud, kuid seda võimsamad olid lained järves. Tore, et siia tulime, suur tänu aarde eest.

 2 

Seda asja mõtlesin kohe jupp aega,et kas tulla või mitte. Kaugevõitu, aga muidu jääb see täpp nii üksi siia ja tal võib igav hakata. Ja tore on, et tulime, sest koht - muul - saab kohe mitu plusspunkti mu käest. Järgmine, kes punkte saab, on tuul - undas kui pöörane ja lõi lained vahule. Hommikul kodus veel mõtlesin, et võtaks susped ligi ja käiks vees, ja nüüd kahetsesin. Matkasime siis üle silla ja mööda kena käidavat rada, kus ka eelkooliealised koerad oleks rahulikult toime tulnud, jõudsime kohale ja saatsime Taneli 3.5 maastikule. Kui ta seal midagi ei leidnud, ei jäänudki muud üle, kui aardekirjeldusse süveneda. Siis tuli asi muidugi lihtsalt kätte. Igatahes hästi mõnus paik, tänud seda geopeitusse toomast!

 2 

Pärast pikka sõitu jõudsime Vasknarva, mina elus esimest korda. Autoga sai kuni liiva- ja veetakistusteni. Jalutuskäik muuli peal oli huvitav. Tavaliselt on muul ikkagi täiesti mere ääres, siin hakkas aga juba kaugelt peale. Järve ääres oli väga kõva tuul ja lained olid vägevad. Aaret hakkasin otsima kohe maastiku raskusastmele vastavatest kohtadest. Ja seda suurem oli ju imestus, kus karp tuli välja hoopis lihtsamast kohast. Palun muuta aarde maastiku raskusaste 2.0 peale, nagu teistelgi samasugust jalutuskäiku nõudvatel aaretel. Aga koht oli lahe. Aitäh!

 1 

Liiga kõrgelt ei tasu otsida.

 1 

Hetkel oli seal puhtaima veega rand mida sai külastatud.Vihje pilte vaadates oli leid kiire.Tänud juhatamast!

 1 

Muul on ebaharilik, kuid selles peitubki teekonna võlu. Isegi maasikaid leidsin veel tee kõrvalt, aitäh peitjale!

 1 

Rannas käimiseks natuke liiga pikk maa. Aga geopeituse kõrvalt rannamõnude nautimiseks täiesti sobilik. Aitäh!

 1 

Käia on siin saanud korduvalt. Rand oli ootamatult tühi. Kaasavõetud rannalina tegevuse maskeerimiseks ei läinudki tarvis. Ainult parmud möllasid edasi-tagasi. Ja üksik piirivalve-mugude kaater. Ja ka logiraamat oli tühi. Geopalavus siiamaale jõudnud ei ole :D

Piirivalve mugud.