Linnuvaatleja 3

 1 

Tornist saime andmed ilusti kätte aga ikaldus hakkas lõpp-punktis. Peale pooletunnist otsimist palusime geosõbralt vihjet, kuid ta ei mäletanud hästi ja saime küll mingid asjad välistada kuid aaret leida ei õnnestunud, Saatsime abipalve siis teisele sõbrale ja ise läksime oma päevaga edasi. Kui õhtul kodupoole teel olime tulime siia tagasi, sest olime saanud uue kerge vihje ja see tundus juba hea olema, Poleerisime siis jälle võimalikud kohad läbi, kuid jäime ikka pika ninaga. Kõsisime siis veel mõne vihje juurde ja saimegi lõpuks aardele näpud taha. Millegipärast logide lugemine oli meid eksiteele viinud ja me otsisime aarret silmade kõrguselt ja valelt poolt. Kui aare käes oli, siis saime vihjele ka pihta. Saime enne pimedat hakkama ja oli hea tunne päeva lõpetada. Tänud peitjale!

 1 

Alguses mõtlesin, et kirjutan nii mitteleiu kui ka leiulogi, aga no päeva lõpuks saime ikkagi leiu kirja, nii et saab ta ühe logi vaid. Alguspunktis olid praegu küll andmed kenasti olemas ja suundusimegi lõppu. Ja siis hakkas pihta, otsimine noh. Samuti logide lugemine. Kaua poleerisime siit ja sealt ja siis jälle uue ringiga tagasi. Kõne varemleidnule ei aidanud muffigi, ta nagu mäletas ja täpselt ei mäletanud kah. Siis sai teisele leidnule kirjutatud ja kuna olime siin juba vähemalt tunnikese veetnud, liikusime edasi. Vastus tuli ruttu ja tagasiteel tulime uuesti õnne proovima. See vastus juba oli lubavam, aga leidu ikkagi ei tulnud. Uus abistav vihje oli juba maru konkreetne, nii et enam polnud võimalik mitte leida. Ma pole üldse kindel, kas me omapäi seekord oleksimegi aardeni jõudnud, hoopistükis teine tase, kust meie otsisme. Kusjuures ka juba teades, kus ta on, polnud näha midagi, nii et ikkagi süsteemne lähenemine asjalt käte abil oleks ehk iseseisva leiuni viinud. Tänud aitajale ja peitjale, suur osa tänasest päevast sai siin veedetud.

Vihjed olid pisut segadust tekitavad aga leitud ta sai.

Lõpu asukoha nuputasime välja juba kodus ja saime ka kinnitust, et oleme õigel teel. Jalutuskäik oli sinna kuiv ja mööda niidetud teerada. Kohale jõudes leidsime eest toreda objekti, mida vaatlema, katsuma, kopsima asusime. Mingil hetkel saime ka varemleidjatelt suuniseid ja jätkasime oma uurimistöid. Kui umbes tund oli kulunud ja vaatamata väga konkreetsele infole leidu ei tulnud, loobusime.

Koordinaate ei leidnud, torn on korralikult üle võõbatud. Vaatasime siis veidi ringi ja valisime infotahvlilt sobiva suuna. Jalad said lirtsuval maastikul veidi märjaks, aga suund oli õnneks õige. Mikk kolas natuke aega ringi, ja samal hetkel, kui geokontroll rohelist näitas, teatas võidukalt, et aare käes. Aitäh!

Tänud aarde eest

Leitud, logitud, tänan!

Veel üks muiste pooleli jäänud projekt, mis täna lõpetatud ja logitud sai. Parkimisega oli keeruline, sest kevadine päike oli kõik selle rahva kui ühe mehe kodust välja ajanud. Aga kuidagi ikka sai ja teekond läbi kohati veel väga sopase tee võis alata. Aare oli vahvas kohas! Logitud. Aitäh!

Aasta tagasi sain tänu omaniku abile koordinaadid, sest tehniliselt ei olnud neid võimalik leida. Täna oli piisavalt aega, et teist korda siia sisse põigata. Väga hull maastik ei olnud, aga paari nädala pärast on kindlasti mugavam. Õnneks olin varustatud väikese vihjega, ilma selleta oleks väga kaua läinud. Aitäh!

Kui eelmisel korral mitteleidnutena koju läksime, pommitasime geokontrolli ikkagi kohe mõne katsega roheliseks. Me ju käisime seal, aga ei olnud otsides piisavalt järjekindlad. Täna oli astumine palju mõnusam - enamus teest veel jääs ja kandis hästi. Kohapeal sai ikka korralik loendamine kõikvõimalikest kohtadest tehtud ja kuidagi õnnestus karbile ikka näpud taha saada. Hea et nii läks ja ei pea kolmandat korda tagasi tulema. Aitäh peitjale!

Esimene punkt uuendatud.

Parkla oli autodest pungil. Ühtki jalajälge lumel torni poole ei olnud läinud, ju kõik nad siis kalamehed võsa taga jõe peal. Tornil kõrgust jagus ja tulutut info otsimist edasi minemiseks. Leitu, mis väidetavalt arvasime õige asja olema, oli pilditu. Neti avarustest sai leitud peitja kontakt ja nõnda kõne alguse sai. Loodame parimat, et kirja saanu kestab. Lõppu minemise ala oli jääs ja kohati vesine. Kirja pandud vihje pigem eksitas meid. Ükskord siiski tuli aega, kui oodatud teistsugune heli reetis otsitava asukoha. Tänud peitjale.

Esimeses punktis leitava peal andmed puudusid.Helistasime peitjale ja andmed sai uuendatud.Edasi lõppu,seal oli meil ikka täielik ikaldus,ei aidanud vihje ega miski.Lõpuks kui vihjest aru saime tuli leid ka.Aitäh!

Esimese punkti leid vihjet ei peitnud. Aive helistas peitjale ja panime vihje uuesti kirja. Loodetavasti peab veidi aega vastu.
Lõpus läks kaua. Ei osanud me vihjet alguses õigesti tõlgendada. Lõpuks saime õnneks aarde kätte. Uuendasime ka sealseid kirju. Aitäh!

No ma ei tea mitu korda sai tänase õhtu jooksul kellale ja kaardile pilk heidetud ja küsitud, et kas hakkame vaikselt koju minema või müttame edasi? Enamus kordi oli vastuseks ikka, et edasi. Ka selle aardeni tulime sedaviisi. Päeva lõpuks saime oma tuuriga kokku kogutud suisa 31k sammu. Siinne aare andis ka oma panuse. Teekond oli küll vesine, kuid õnneks mitte mudane, mida me täna juba varem tunda saime. Oligi hea koht kus saapaid puhtaks leotada. Aardeni jõudes tekkis kohe kindel nägemus kus see karbike ennast peita võib. Järgi uurides sai mu teooria ka üsna kiirelt tõestust. Nimi kirja ja oli ka aeg suund kodu poole võtta. No peaaegu aarete vabalt me sellega hakkama saimegi, kui just üks 5.0 maastiku vallutamine välja jätta.

Tänud.

kui k6ik muud vaatlused tehtud siis kuidas sa jätad selle tegemata. loomulikult tulime ka siia asja uudistama. Lindudest nägime täna vist k6ige rohkem jäälindusid ;) Tänud peitjale

Tänaste eelmiste linnuvaatlejate juures tuli meil öine linnuvaatlus kokkuvõttes hästi välja ja entusiastlikult tulime järgmisse vaatluspunkti uurima, kas siin ka linnud ilusti vaikselt magavad;). Pärast parajalt vastikut porimatka LK aarete rajal olime jõudnud enda jalatsid ojas juba puhtamaks leotada, siin oleks saanud seda ka jalutades teha, vesiseid kohti teel jagus, kus solberdada. Kuivemat astumiskohta valides jõudsime õnnelikult lõppu, seal läks juba kiiresti, Silveri terav silm tuvastas kohe õige koha.

Aitäh.

Nulli vaatasime üle, aga logide põhjal me ei lootnudki sealt midagi leida, küll aga saime sealt lähistelt enda arvates vihje, mida minna kontrollima. Kuna me usaldasime liialt oma mälu, siis muidugi seda kohta, kuhu suundusime, me üles ei leidnud ja teine variant, mis võibolla ka ehk oleks võinud sobida, nagu ka ei töötanud. Tagasi tulles tegime mäluvärskenduse ja ehk mõtleme täpsemalt koha järgmiseks korraks välja.

Kuna väljas oli pime ja ei pannud tähele, et teised olid kummarid jalga pannud seega läksin ilma. Vesiseid kohti oli palju, enamus tee oli märg aga sellegi poolest pärast autosse jõudes olid jalad kuivad :D Aaret sai ikka väga kaua otsitud aga leitud ta sai, tänud :)

Märg ja pime on see kodumaine november.. igatahes linde küll näha ei õnnestunud. Kaarti uurides olin kirveviskega aarde peidukoha välja mõelnud ja kaasas olnud varemleidja heakskiidul sinna suunda sammud seadsimegi. Tegelikult oli vett nii palju, et jalutamise asemel tuli kohati kahlamisega tegeleda ja aeg-ajalt pidi isegi kummikuga rada valima.

Lõpuks jõudsime siiski kenasti kohale ja asusime otsima. Aarde suurus õnneks välistas peenema ojekti juppideks võtmise, kuid sellest hoolimata sai ikka mitu ringi tehtud, enne kui süsteemselt ja loogiliselt mõeldes kitsamale piirkonnale keskendusime. Ja ka siis ei tahtnud aare esialgu end näole anda. Ebaeduka vaatlemise järel käte abil kõiki kohti uurides samuti tundus, et pole siin miskit. Lõpuks osutusid hoopis kõrvad leidjateks, kuna tabasid pisut teistsuguse heli.. millele järgnes täpsem kompimine, mis kindlust juurde andis. Ja saigi see linnuke kinni püütud :)

Tänan peitmast.

Sai see algus siin ikka korralikult läbi kammitud. Torni tipust võis küll vaade uhke olla aga sellised ehitised mind väga ei tõmba. Lihtsalt ei tekita need minus kindlustunnet, mida ma vajan. Seega kusagile poole peale ma ronisin ja siis tulin alla tagasi. Margus julgem ja järjekindlam ning leidis selle, mis peaks meid edasi aitama aga.. Jah see asi vajab siin hädasti hooldust. Hakkasime siis logisid lugema. Selguski, et teistel siin sama komistuskivi olnud. Ei teadnudki mida teha. Kas loobuda või... küsida abi. Viimastele logidele tuginedes kribasin Liisule ja kuna abi saabus lausa kolme minutiga siis ei saanud ma taganeda vaid tuli ikka sirge seljaga lõpuni minna. Tõele au andes oleks võinud ka kirvetades selle üles leida, kuna see asukoht sai ka enne välja öeldud aga nüüd siis oli asi klaar. Tuli minna ja nimed kirja panna. Aitäh!

 1 

Eelmisel õhtul otsustasime, et jääme aarde lähistele telkima. Kaupo puhkas, ma läksin aaretama. Esimene punkt oli teada, et seal on totaalne ikaldus ja suunasin põhifookuse lõppu. No ütleme nii, et kuigi korralik taskulamp oli kaasas, ei jäänud see karp kuidagi silma. Pole nagu kohtigi, kuhu sellist peita, aga ometigi kuskil see olema peab. (Märgin vahele, et lõpp ise on väga-väga lahe ja ma tahaks, et endal ka midagi sellist kuskil oleks). Igatahes poleerisin nagu loom ja hakkasin kompama kohti, kus aare siiski olla võiks, kui korraga käe tagasi tõmbasin, sest hetk hiljem oleksin sellega ühte vonks-vonks rästikut silitanud. Hiljem, kui teda oksaga natuke surkida tahtsin, selgus, et ta täitsa elus ja sisisesime teineteisele tervituseks vastu. Kohtumine oli tore, aga erilist huvi täpsemat poleerimist korraldada mul enam polnud. Sain taevastelt jõududelt lisavihjeid, aga mingi hetk pakkisin end kokku ja lõpetasin päeva mitteleiuga.

Hommikul tulin uuesti siia. Nüüd oli väljas juba valge ja kulus vaid paar minutit, kui pilk õigesse kohta pidama jäi ning ei oskagi muud öelda, kui et ma ei saa aru, kuidas ma seda varem ei näinud. Sõber vonksu kahjuks rohkem ei kohanud.

Esimene punkt vajab endiselt hooldust!

Esimesest edasi ei saanud. Didn't find it: 27.Feb.2021 15:04 Linnuvaatleja 3/ Birdwatcher 3. Vaatasime ülevalt kõiki neljandaid ja J leidis ka ühe "magnetilise" asja, kuid seda ka UV lambiga uurides ei tuvastanud me selle peal ühtegi edasi viivat kirjatähte. Oli alles ronimine. Lähenemise tee oli libe. Esimene punkt vajab endiselt hooldust!

Tänud aarde eest!

Tänan aarde eest!

Leitud ja logitud. Tänud!

Leitud, logitud

 1 

Uus päev ja suund vaikselt kodu poole. Vaatame kaarti ja tee peale kipuvad jääma vanad võlad. No hea küll, kui aaret ei leia, siis vähemalt on siin niisamagi kena jalutada. Nagu ka eelmisel korral poleerisime nõutult kuni lõpuks Kiisu vihje välja peilis. Siis peale kiiret leidu ei suutnud ära imestada oma pimedust ja panima tagasi autosse. Muidugi hakkas siis painama see geoc(k)oin 8). Jätsime poisid autosse koos ekraaniga ja uuele tiirule :D. Oli tore :D. Aitäh!

 2 

Me siin nullis juba mitmendat korda. Oii kui palju tahaks pajatada ja kurta, pihtida, aga reeglid ei luba :D Täna, esimesel ringil nullis olime koos lastega ja peale 1h poleerimist ning vinguviiuldamist, otsustasin tõmmata kõne Mikile ning kurta rasket saatust. Mikil oli kõigest viis aastat selle aarde leiust ning heietasime Linnuvaatleja teemadel pikalt. Geniaalne mees see Berti! Või noh, ehk ikka on mees, tunnen teda ju ainult läbi ta vägevate aarete. Miki kavalalt huulilt lipsas vihje, mis peale mõningast poleerimist, viis võiduka leiuni. Kui kord aare on leitud, ei saa mitte kuidagi aru, et kuidas enne seda ei märganud! Tõsi, midagi magneetilist selles karbis ei ole, aga ülevalt neljas, ok, nelja ja pooles, on ta küll! Kuna me olime üsna kindlad, et aardeleidu siin pole, siis oma geomünti kaasa ei võtnud. Peale aarde logimist mulle ei andnud rahu, et münt maha jäi ja tulime hiljem ilma lasteta ja mündiga tagasi. Siis juba vormistasime selle leiu väga, väga põhjalikult ja meeldejäävalt. Miki oleks me üle uhke!:D Suur suur tänu vägeva aarde eest! Au ja kiitus ning pikka iga aardele! Täname!

Leitud,logitud!

 1 

See leid tuli küll üle kivide ja kändude. Algatuseks sai kolmekesi tornis üsna mitu tiiru tehtud enne kui infokandja lõpuks tuvastatud sai. Kõik nagu klappis, ainult et edasised juhised olid puudu. Peale luhtunud katset peitjaga ühendust saada, võtsin õlekõrre ja sain lõppu minekuks vajaliku info teada. Lõpus sai ka oma pool tundi tiirutatud, aga kätte me selle topsi sealt lõpuks ikka saime. Tänud peitjale!

Esimene punkt tahaks üle vaatamist, magneetiline on, aga mingit infot seal peal pole.

Leidsime. Tänud.

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

Kui tornipunkt sai kunagi varem kuidagimoodi sooritatud, siis lõpus polnud toona tõesti mingit võimalust. Täna sibasin mööda maasturijälge kohale, endamisi imestades, kes siin siis sõidab. Olles lõppkoordinaatidel juba lubamatult kaua (ca 1 h) munenud, selgus vahepeal ka rehvijälje jätja. Aeglaselt läheneva diiselmootori plõginat kuuldes pöörasin pilgu hääle suunas ning nägin patrull-funktsiooni täitvat eritähistusega Hiluxi korraks peatuvat ja kümnekonna sekundi möödudes edasi kruiisivat. See episood tõi kas uue silma- või mõttefookuse, igatahes mingi detail ülihästi varjatud aardest jäi silma vahest viis minutit hiljem. Tagantjärele on hea meel, et talvel tulin, sai vähemalt rahulikult omaette tegutseda :o) Aare on kahtlemata soovitussilti väärt, aitüma!

4576.

Oli meie õnn, et Allan oli kaasas. Nullist leidsime info üles, aga see oli loetamatu, õnneks Allan juhatas meid edasi. Enne sai muidugi vaaaaadet nauditud. Natuke võttis kõhedaks kui nägin, et kõik kinnitustrossid lõdvad on. Lõpus sai ka tükk aega karbile otsa vaadatud enne kui ära tuvastasime.

Siin aitas meid õnneks lisandunud kaardivägi. Kuidagimoodi saime nullist minema. Ja lõpus ei olnud meil ka lihtne, kavalaid peidikuid palju aga logitud siiski saime. Aitäh, kõik kohad olid ägedad, vääris kindlasti aaret!

Jah, kui ikka värske inimene värske pilguga esimest kohta vaatab ja ütleb, et näe, vaata sinna ja siis sa lähed ja tõmbadki selle karbi välja, siis pole tõesti midagi ütelda. Väga armas teostus ja juhend on vägagi õige. Aitäh, teisel korral siis võidukas.

Koos Arvoga käidud ja väike lisavihje kohapel viis võiduka lõpuni. Panin aardesse ränduri. Tänud peitjale.

Esimene pooltund lõpus tulemit ei andnud. Kuna lõputu arv kohtasid, kus see aare võiks end peita, siis ei näe veel probleemi. Aarde alguses ja vihjeid ka mujal mitmeid, ei suutnud veel läbi närida. Kuigi ma tean seda linnuvaatleja magnetismi küll, mida see võiks tähendada, siis võibki kõike oodata :)

Kõik punktid korras.

Esimeses punktis numbrid kustunud.

Eelmisel korral lahkusime siit tühjade kätega. Täna leidsin nullist infokandja naksti üles, aga oh häda. Infot polnud kuskilt pidi näha. Tekkis kahtlus, et siin läheb UV lampi vaja ja jalutasime auto juurde tagasi. Otsisin lambi välja kuid ükskõik mis pidi ma ka seda infokandjat ei uurinud numbreid ei paistnud kusagilt. Selge, järelikult on numbrid lihtsalt ära pleekinud. Tegime kõne peitjale, teatasime numbrite haihtumisest ja saime edasised juhtnöörid. Lõpus läks kiirelt. Igatahes oli tore jalutuskäik. Täname.

Seekord läks selle aardega palju paremini. Jõudsime õigesse kohta päris kiiresti ja panime nimed kirja :) Aitäh peitjatele kohta tutvustamast ja aarde eest.

Täpselt kaks aastat hiljem samas kohas samas koosseisus. Siis jäime totaka näoga leiust ilma, mille peale ma enda mõneks ajaks ära arhiveerisin. No ja ega me seekord tegelikult ju targemad polnud, aga ilmselt kurjemad, sest enam karp me eest peitu ei jäänud. Aitäh.

Sai teoks nädalavahetus "esimese ja originaaltiimiga". Kena oli Aini kohata vahelduseks Haapsalus ja veel parem, et kõikidel oli aega tegeleda hobiga ning ka ilm oli täiesti super valitud. Otsustasime siis, et lõbustame ennast linnuvaatlejatega - ühest küljest kvaliteedimärgid küljes - teisest küljest kõikidel 2--3 korda käidud ja tühjade pihkudega lahkutud. Kui ikka kõik need aarded ja aastate kogemused pluss tiim kokku panna , ei saa ju olla, et jääb jälle leidmata. Ja õigus ta oli. Selle kohaga on aeg halastamatult ümber käinud, isegi laudtee on kadunud, suma nüüd mööda luhta, selle asemel et kuiva jalaga onnini jõuda. Aga see selleks. Esimene punkt oli ammu-ammu leitud- teises olime käinud ikka piisavalt - erinevate kaaslastega ja erinevatel aastaaegadel. Nüüd ei läinud samuti kergelt, aga kuna me olime otsustanud täna karbikese leida, siis Ain selle ka lõpuks kusagilt välja võlus.Äge. Üks täpp roheline. Aga jah, taristu hakkab vägisi remonti vajama. Aardega kõik korras.

Leitud.

Eelmisel päeval enne geojaani nägime pidevalt Jussikesi ning sama muster jätkus ka järgmisel päeval. Saime mõned õpetussõnad kaasa ja läksime otsima. Leiuga läks kaua ning olime juba üleni ära söödud, kui nimed kirja saime panna. Aitäh aarde eest!

Leia pildilt Jussikesed

 1 

Nelja juurest siia tulemiseks oli kaks võimlaust. Võis sõita mööda maanteed või läbida väike matkarada, et lõigata paar kilomeetrit. Muidugi valisin matkaraja. Kõik oli cool and good kuni ma jõudsin elektrikarjuseni. Siin polnud väravat, vaid oli trepike üle aia. Kuidas ma vihkan neid treppe :D Ratas koos varustusega kaalub ju ni palju, ei saa lihtsalt üle tõsta. Kuidagi upitades sain lõpuks üle, siis märkasin, et natukese aja pärast tuleb veel üks selline ületada. No tere tore. Lõpuks jõudsin nulli, vaatamata treppidele isegi enne jalutajaid. Käisin üleval pildistamas ja ühel hetkel noppisin ka vahepunkti ära, kusjuures esimesest katsutud kohast :) Vihje on nii selge ju. Soovisin järgmistele edu ja läksin lõppu. Seal sain ikka oma 15 minutit otsida, enne kui karp paistma hakkas . Nüüd logidest loen, et paljud on siin kohutavalt vaeva näinud, no mõne asjaga peab vedama ka. Aitäh!

 1 

Tornis kulus aega, sest kuigi tõlgendasime vihjet täitsa õigesti, siis oskasime esimese hooga mõlemad mööda vaadata. Kusjuures teise hooga tegin ma seda isegi veelkord, aga Kristel õnneks enam mitte. Lõpus leidsime mugu aarde otsas istumas ja pidasime targemaks ära aurata :o)

 1 

Kui eelmise Linnuvaatleja juures leidis kogu info Tunk, siis siin oli minul lõpuks õnne ja leidsin vahepunktis vajaliku.

Jalutasime lõppu, kuid seal olid mugud ennast sisse seadnud ja näha oli, et niipea nad liikuda ei kavatse.

Otsustasime, et seekord jääb asi pooleli.

 6 

Siin jõudsime järele Aasta rattamatkajale 2016, kuid seal, kus autod seisma peavad, võivad rattad edasi minna ning nii juhtuski, et kuniks meie kohale jalutasime, oli mihkelP juba koordinaadiga valmis lõppu väntama. Rohkem me teda enam ei näinud. :D
Muhujanil oli aare leitud ning tema sättis end torni alla pikutama, meie alustasime otsinguid. Praegu vaatan, et vihje puha olemas, mine ja võta. Meie seda ei teadnud ning saime hoolega torni poleerida. Lõpuks leidis karuonu ikka info üles. Jalutasime kohale ning saime veel julgustavad sõnad, et kohapeal on umbes ilmselge koht, seal kaua ei lähe. Nohjah. Tükk aega otsisime sealt, kus ei peaks otsima, kuniks mulle meenus tornist saadud vihje. Ja ka siis läks hulk aega. Piinlik. :)
Aitäh toreda aarde eest! Küll need Linnuvaatlejad tulevad meil raskelt.

Aasta rattamatkaja 2016 tuleb juba tornist alla

 1 

Oeh. Oleme ikka saamatud. Kõigepealt ei suutnud me nullist mitte kui midagi leida. Seejärel kohtasime jussikesi, kes olid tagasiteel lõpu poolt. Karli logi tegelikult ütleb päris palju ning ka suund, kus jussikesed tulid, andis meile põhjuse kirvetama minna. Aga ega sellega see saaga ei piirdunud. Otsisime nagu nõela heinakuhjast ;) Lõpuks kasutasime kõigepealt 50:50 variandi ära ning lõpuks veel õlekõrre. Väga kaval peidukas oli, sinna ise jõudmiseni oleks väga palju aega kulunud. Sääskede käes aga ei tahtnud seal väga kaua passida. See oli tänase teekonna viimane aare, kõhud olid tühjad ja vurasime Tallinnasse. Aitäh kutsumast!

Kuna see torn tekitas meis kõhedust, siis suuremad poleerimistööd jätsime mõneks teiseks korraks.

Vahepunktis me koordinaate ei leidnud. Eeldasime, kus lõpp võiks asuda, kuid jätsime siiski minemata. Kahjuks ei jagunud rohkem aega ka tagasi tulla. Seekord jäi see asi pooleli.

 2 

Päev 76. Selle geotripi neljas ja ühtlasi viimane päev.

Magasin aarde lõpust mõne meetri kaugusel. Magama läksin juba kell 10, sest seal polnud absoluutselt midagi teha. Kui silmad lahti tegin, siis paistis palkide pilude vahelt juba valgust. Tundus nagu pilvine hommik aga telefonist kella vaadates lõi pahviks. Kell alles 2 öösel.. Edasi möödus magamine iga 20 minuti tagant külge vahetades ja sääski eemale peletades. Kuue paiku vist jäin uuesti sügavamasse unne kuniks ukse tagant kostus mingi nohistamise heli. Pugesin magamiskotist välja, et asja uurida. Ukse avamise järel vahtis mulle otsa kits mõne meetri kauguselt. Millisekundi järel nägin vaid ta eemale hüppavat tagumikku. Kah huvitav äratus. Enam pikali ei hakanud viskama vaid istusin onni uksepakule hommikupäikest nautima. Võrreldes õhtuga oli siin olla kui öö ja päev. Enam ei tüüdanud mind ükski sääsk. Hommikupäike ja selle ees lendamist harjutavad väikesed linnud olid hüpnotiseerivad. Vahepeal hüppas maja alt välja ka üks sisalik, kes tahtis ennast mulle tutvustada. Kui olin oma nautimise annuse kätte saanud, siis pakkisin kogu kempli kokku ja asusin aaret otsima.

Eile esimest punkti ega lõppu ei leidnud. Tassisin küll redelit ühest kohast teise aga ei olnud motivatsiooni väga põhjalikult otsida. Kahe otsimise vahel sain väikese vihje, mis vähendas otsimisala tublisti. Usun, et oleksin oma lollikindlusega ka õige kohani üks hetk jõudnud aga tänu abistavale vihjele säästsin kõvasti väärtuslikku aega. Lahkuda proovisin siis mööda laudteed asendavat luhta. Varba otsad sain märjaks aga võib öelda, et mugavam kui eilne variant.

Aarde eest peitjale tänud!

 2 

Enne siia aarde juurde tulemist hakkasin uurima kaarti, et kuhu ööbimine minna. Kaugele ei pidanud vaatama, sest just Linnuvaatleja 3 aarde juures peaks mingi onn olema. Parklas pakkisin seljakoti kokku ja võtsin suuna torni juurde. Siin otsisin erinevate tasemete peal umbes pool tundi aga edu oli null. Hakkasin seda vihjet ülalt neljas mõtlema juba kümmet eriviisi. Näiteks neljas platvorm, neljas trepp, neljas aste, neljas platvorm mis ka on täis platvorm jne. Edu mind ei saatnud. Logide lugemise järel otsisin ka maapinnalt aga võsa oli juba liiga palju kasvanud. Võtsin siis suuna ööbimiskoha poole.

Laudteed enam pole ja on silt, et minna üle luha. Ma ei viitsinud luhta otsida ja läksin mööda äravõetud teed. Vahepeal oli paar kohta kus pidi samme valima aga muidu sai tennistega ilusti hakkama. Enne lõppu tuli ka niiöelda luhatee ja see oli puhta märg ehk tegin isegi õige valiku. Kohapealt leitud onn oli aga küll paras pettumus. Lihtsalt mingi tühi küün. Õhtupäikest ka pole. Ning sääsed, neid lõputult märja ümbruse tõttu. Kergelt morjendas aga mõned õlled tegid tuju paremaks. Vahepeal käisin ka kirvest loopimas aga karpi ei tabanud. Aarete logimise ajal tapsin ära vähemalt pooltuhat sääske. Öö tuleb väga sääsepinina rohke. Pritsin kõik kohad sääsetõrjet täis, loodetavasti kestab hommikuni.

Igatahes tean, et logide järgi on lõpu asukoht õige. Maastik 3.0 peidukaid antud peitja käekirja järgi võib olla lõputult. Loodetavasti hommik on õhtust targem ja kasvõi koba peale tõmban konteineri kuskilt urkast välja.

Nüüd sai otse lõppu minna. Pime on ikka pime, aga lõpuks leitud, tänud.

Info kogutud ja lõpu lähen siis järgmine kord.

Tänane teine linnuvaatleja...ülemäära lihtsalt see just ei tulnud...kuna torni olin ma juba ühel eelneval korral poleerinud (tulutult) aga lõpp tundus logidest suht loogilisse kohta viivat siis sinna me ka kohe suundusime. No tööpõld ees oli ikka väga lai ja kui ükshetk otsimine enam ühtegi ideed juurde ei tekitanud olime sunnitud võtma abikõne, et mitte tühjade kätega koju minna! Vahva aare mis suvel kindlasti kordades nauditavam :)

 1 

Täitsa mõnus multikas.Esimeses punktis läks kiirelt.Aga lõpus karpi taga ajades oli allaandmise tunne vääääga lähedal.Õnneks tegin veel ühe tiiru peale ja opaaa seal ta oligi :)Tänud!

 1 

Leitud. Tänud!

 1 

Eelmise linnuvaatleja edust tiivustatuna suundusime siia. Koht ise oleks ka ilma aardeta külastamist väärt - ilusad väiksed ajaloolised onnikesed ja tornist avanev vaade koos ohtrate lehmakarjadega. Torn ise oli muidugi nii purakas, et minul kui akrofoobil hakkasid jalad veidi võdisema. Niimoodi polnud ka otsimine kuigi eduline ja vihje ka ei aidanud. Ei leidnud kaaslanegi. Samas oli mul üsna selge ettekujutus, kus see lõpp olla saab ja surusin läbi oma tahtmise kirvega vehkima minna. Ilm oli põrgulikult palav ja sääsed ka ründasid. Asutasime end siiski minema ja kohale jõudes selgus, et olin rännaku tegelikkusest poole pikemaks hinnanud, mis eriti kaaslasele muidugi meeltmööda oli. Tema leidis ka aarde, mina ise poleks sellisesse kohta vist vaadatagi taibanud. Jälle üks mõnus koht käidud ja ära nähtud. Aitäh peitjatele!

Mõningase kõõlumise järel ei jäänud näppu ega silma miskit. Käed sügelesid kirve järgi aga täna oli selleks liiga ilus ilm ;) Eks jaura teine kord edasi.

 1 

Esimene punkt tuli tänu vihjele kohe kätte aga teises oleks mina üksi küll hätta jäänud :). Lõpus ehmatasime oma kohale marssimisega natuke ühte linnuvaatlejat, kes sinna ööbima oli tulnud. Aare kena ja korras, koht jälle väga mõnus! Täname!

Peale üheksat kilomeetrit jalutamist, tundus nüüd paras aeg teha üks väike peatus. Kanakoib hambus hakkasin samaaegselt siis usinasti ka aaret otsima. Aga nu ei ole aaret. Võtsin telefoni välja, ei ole, see on multiaare. Nüüd kui sain logidest teada, et tuleb veel edasi kulgeda võttis see mu hoo maha. Jätan siis selle järgmiseks korraks. Pean ikka jõudu säästma. Põhi eesmärk on ikka matk mitte aarded. Aga koht on mõnus.

 1 

Uhkes üksinduse on seda hea otsida. Päris kaua tuli esimest punkti otsida. Lõpuks kui olin kaasas olnud abivahendi käiku lasknud, tuli leid ja sain viimaks ometi edasi suunduda.

Lõpus olen korra nüri kirvega vehkimas käinud, kuid nüüd oli kinnitus objekti õigsuses käes. Erinevalt eelmisest korras aimasin peitmise koha kohe õigesti ära, kuid eelnevalt suutsin ikkagi valesid kohti poleerida. Mõlemad punktid korras. Tänud.

Kontrollisime esimest punkti - kõik korras.Praegusel aastaajal muidugi ohutus eelkõige!

Tekkisid kahtlused esimese punkti olemasolus. Või on see nüüd uutmoodi ja kurjemalt peidetud?

Tagantjärgi teame, et sai otsitud õigest kohast, aga ei teagi kas ise pime või jälle läinud... ei saanud siis esimesest punktist kaugemale... vaade oli muidugi hea!

Külastasime vaatetorni, kuid aarde otsimine seal koos Henrikoga olles osutus võimatuks. Hiljem jalutasime laudteel, lootes äkitsi sealt mingitki inspiratsiooni saada, aga ei midagi. Tuleb ikka vihje ülesse leida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kommentaariks: hooldusesse läks esimene vahepunkt, lõppaare on korras.

 3 

Esimese punkti leidsin. Jälle tuli käsi tundmatusse torgata ja teadagi mis mulle kohe esimese asjana sõrmede külge jäi. hallikas (vist), õhkõrn, üsna kleepuv. Vöäkkk. Hea, et ma tornist alla ei kukkunud sellise ehmatuse peale. Aga muidu on seal see lugu ka veel, et koordinaadipaberist ja tema kinnihoidjast on saanud kaks erinevat tükki. Kui nüüd keegi väheke järsema liigutusega tema järele haarab, siis peab ta veel ühe 3,0 matka ette võtma:) Aga lõpus... mitte midagi ei kuule, mitte millestki ei saa aru, mitte midagi ei näe ja mitte midagi ei leia. Tõepoolest. Sellise jama peale võiks tõesti Iroka ka arhiivi panna, aga enne tuleks vastavalt reeglitele ta loodusest ära koristada. Seega... Muutsin enda staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Geopuhkus. Punkt.

 1 

Hm. See asi ei toimi. Käisime ükskord ilma Ainita ja vallutasime torni. Isegi Andreas oli valmis kõik seitse korrust ära ronima ega see koordinaatide leidminegi teab mis keeruline polnud. Lõpp muidugi loogiline nagu võis arvata. Ja siis.... Ei leidnud me mitte midagi, ainult mingite putkede poolt saime põletusi erinevatesse kohtadesse. Ehh. Sosssepad. No olgu, meelitasime Aini Haapsallu ja lootsime et geoõnn pöördub aga vot võta näpust. Otsis ka laiendatud meeskond nii et vähe pole ja ikka ei midagi. Olime päris nõutud kohe. Vanadus või mis? Kuidas me üldse kunagi oleme midagi leidnud? Üldine arvamus oli et tuleb kutsuda "uus põlvkond" ja ise ära arhiivi minna :) aga ega me muidugi ei jäta ja kellelegi ei helista ka, põhimõtteliselt ei helista :) We'll be back.

Jube keeruline :D Aga mis seal siis ikka, tuleb uuesti ja korduvalt minna. Aitäh motivatsiooni eest!

 1 

Algul oli palju mugusid meid segamas. Mängisime siis niisama uimerdisi. Koordinaadid leidsime üsna kiiresti ja lõpp punktis kiire logi. Tänud peitjale ilusasse kohta juhatamast.

 1 

Leitud!

 1 

Alguses läks tänu vihjele kiirelt. Lõpus oli tükk otsimist, kuna täpselt ei teadnud ka, mida otsida, aga lõpuks ta siiski leitud sai. Aitäh peitjale.

 1 

Alguspunktist said uued koordinaadid leitud kiirelt. Heitsin veel pilgu luhale, merele ja Lihula kiriku tornile ning suundusime läbi pokumaa aardeotsingule. Lõpp-punktis mugusid ei olnud. Linde, mida vaadelda ka kodus ei olnud, kui mitte arvestada neid paarikümmet pisikest varblase mõõtu lindu, kes rõõmsalt kõrgel puude latvades siutsusid. Lõpu asukoht meeldis. Asusime optimistlikult aaret avastama. Aeg aga läks ja läks, kuid tulemust ei kuskil. Küll sai uuritud ja poleeritud iga kandi pealt, ikka tühjad pihud. Hakates arusaama, et teised plaanitud aarded võivadki ajapuuduses täna leidmata jääda tuli kaks mõtet. Esimene variant teha sõbrakõne, teine variant ülevaadata mitu sõpra järgmine kord kaasa võtta, et mõni rajatis üksipulgi laiali lammutada ja siis, kui aare käes jälle ülesse ehitada. Ma ei olnud veel selgusele jõudnud, kumb variant on etem, kui Ene ütles, et mine vaata sealt ja hopsti oligi otsitu käes. EV J värvilise paela. Tänud peitjale ilusa pisikese loodusmatka ja toreda aarde eest.

 1 

Vaatlesime siis samuti nii madalalt kui ka kõrgelt. Lõpus läks aega rohkem kui alguses. Aitäh peitjale!

 1 

Esimeses punktis läks aega ca paarkümmend minutit. Lõpuks ei saanudki aru, et mida ma seal nii kaua tegin. Asi ju selge ja lihtne. Sain siis koordinaadid gepsu ja lonkisin lõppu. Seal oli tore. Erinevalt esimesest punktist logisin praktiliselt kohe. Oli tore. Tänan!

 1 

Kuna lugemine läks sassi, aitas sõbrakõne. Aare korras, suured tänud! evej

 1 

Esimeses punktis õnnestus vajalikud numbrid saada esimesest kohast, kuhu vaatasin. Teises punktis aga läks jälle parajaks tralliks lahti. Olin juba peaaegu loobumas, kui lõpuks karbi kätte sain. Aitüma mõnusasse kohta juhatamast!

 5 

Logisid lugedes ja Priidu kõne peale tegime hoolduskäigu: puudu olevad asjad taastasime ja jalutama läinud asjad panime algkohta tagasi.

Meie kandi hooldusmeeskond

 1 

Eks me Priiduga neis olulistes kohtades turnisime ikka tükk aega enne kui peitja toel karbini jõudsime. Täiesti uskumatu, et aarded nii valesti tagasi pistetakse. Vahva aare!

 1 

Nullis läks päris kaua aega, viimases hädas helistasime omanikule. Lõpus läks ka kaua aega kuna aare oli teises kohas kus peab olema, aga viimaks tuli ikka ära.

Tänud peitjale :)

 1 

Kõigepealt tuleb mainida, et meile selle seeria aarded meeldivad. Eelmise aarde juures jäi märkimata, sellepärast tulebki seekord sellest otsast alustada. Meile pakkusid just 3 ja 4 palju erinevaid elamusi ning see meile selle mängu juures meeldibki. Niisiis Linnuvaatleja 3. Minule algasid elamused juba parklas. Nii ehedaid paadikuure pole ammu näinud. Ega selliseid Eestis vist enam palju polegi. Ja vaatetorn on ka 4-nda aardega võrreldes ikka võimsam, kõrgem, kõikuvam jne. Aardepeidukat poleerisime siit ja sealt - ei midagi. Siis poleerisime juba kaugemalt, kõrgemalt, madalamalt, vasakult, paremalt - ei midagi. Lisasime taskulambivalgust ja muid efekte - ei midagi. Ehh, otsinud nagu varemgi, aga ikka veel algajad, selline mõte käis peast läbi. Tornis aga turnisid mugud. Siis lisasime otsimisse telefoni. Kõne kinnitas, olime juba algul õigel teel. Kui mugud lahkusid, tegi Margus veel ühe tuuri - ikka ei midagi. Hakkasime õhtuhämaruses arutlema, et kas viitsime rajal jalutada ka ilma järgmise punktita. Kuid mingil arusaamatul põhjusel viskas Margus pilgu üle õla ja kostiski see hüüatus, mida nii ammu olime oodanud. Otsitav "sindrinahk" oli jalutama läinud, toppisime ta karistuseks tagasi, istugu aga vaguralt omal kohal. Ise läksime edasi. Jalutuskäik ja lõpp-punkt olid vahvad. Läks meil aega ka selles punktis, kuid lõpuks sai seegi leitud ning päeva lõpuks logi kirja. Kuigi suurem osa päevast kulus vaid kahe linnuvaatleja otsingutele, oli see üks vahva päev. Täname peitjat! Seeriat võiks vabalt jätkata, varsti tuleb kevad ja siis on Matsalus jälle ilus jalutada ning aega veeta!

 1 

Erinevalt teisest lähedalolevast linnuvaatlejast läks siin kiirelt. Õnnelikult läks ka libedatel laudadel jalutamisega. Aarde juures esines äärmise geopimeduse sündroom. Ega kella ei vaadanud aga ilmselt 30 minutit saime seal lõpus ikka otsida küll. Aitäh! EVEJ

 1 

Kõige karmim tänastest linnuvaatlejatest. Algus oli lihtne - tsuska ja käes. Lõpp ... Kõigepealt oli libe ja vastik, hullem kui kolgareies. Siis ajasime kõrgussüsteeme peitjaga klappima, aga no ei saa - ilmselt kasutab üks Kroonlinna nulli, aga teine Amsterdami oma. Lõpuks, pärast pikka pusimist, sattus käsi juhuslikult õigesse kohta. Uhh, tehtud. Aga see on hea firma, selle toodang hakkab mulle aina enam meeldima. Tänud!

 1 

Esimeses punktis oli kõik selge ja lihtne ning saime edasi liikuda edasi. Teekonnal tuli olla ettevaatlik, sest vastasel juhul oleksid kaasnenud kehavigastused. Lõpus - täiesti müstika, karpi lihtsalt ei ole. Otsisime ja küsisime - kasu mitte kui midagi. Lõpuks Hannes võttis lihtsalt karbi välja sada korda kontrollitud kohast. Seal nagu pole isegi nagu kohta aardele... Müstika. Aitäh!

Miki ja Merle

 2 

Parklas taas paar tuttavat muguautot ees. Õnneks nulli jõudes nad taandusid viisakalt. Asusime siis otsima, ilm oli selline.. peagi hämarduv. Kui olime neljakesi pool tundi otsinud - igal korruselt, igast praost, silmadega ja kätega, jalgadegagi - ronisime löödult alla. Alles seal märkasin ma rohu sees midagi, mis tundus kahtlaselt peidetu moodi. Ainult, et vajaliku infot see pool ei sisaldanud. Järgmise tiiruga ümber nulli leidis Merle ka teise poole. Ei ole see kaadervärk ilmastikule vastu pidanud. Peitsin tagasi sedapsi, et peaks püsima, aga vajab siiski peitja hoolt.

Edasi ei läinud palju paremaks. S.t. vahepeal läks, vahepeal - enne aaret - oli juba päris hea. Aga siis tuli aarde asupaik. Ossa, kui maru paik! Ainult, et ka seal sai otsida, vaat et rohkemgi, kui nullis. Mis kõige kummalisem, vahepeal sõitis ligi üsna üks bemm ja parkis end meid piidlema.. Meil olid tema vaatevälja ahendamiseks ja uudishimu kasvatamiseks muidugi omad nipid. Sest väljas oli niikuinii pimedaks läinud juba. Otsisime igalt poolt, no ikka igalt poolt. Olin juba loobumas ja üldse valel pool, kui karbi hääl minunigi kostus. Jeeee, me ei pea siia enam naasma ;-) Ega ka kellelegi geohelistama.

Aare ise oli korras, aga nullpunn vajab peitja kätt, sest ei püsi nagu mõeldud. Aitäh hea aarde eest! Jälle uued ootamatud kohad nähtud. Ja uhked kauged vaated samuti.

Ei jäänud midagi silma. Eks kunagi jälle uuesti.

Mõnus jalutuskäik mõnusa aarde juurde. EVEJ

 1 

Tehtud, nähtud:)

Tnx:)

 2 

Kõigepealt ehmatasime Zukit. Selgus, et selle pardal olev seltskond on äsja kloostrist põgenenud ja soovib nüüd linde näha. Mis siis ikka, ongi parem ju, kui parvede ülelennul märklaudu rohkem ehk mõnel ikka õnnestub pääseda. Minul näiteks. Torni konstruktsiaga tutvumine viis lõpuks sihile ja seadsimegi sammud lõpu poole. Seal tegi Mees Mehest pilte? Tundus veider! Kui koht vabanes pääses lahti ka kaasas olnud kanakari ja sättis ennast kohe õrrele kädistama. Kaks mehisemat tegelast jäid alumist sisu uurima ja mul ei jäänud muud üle, kui välist perimeetrit turvata. Sädistamine edu ei toonud ja maad hakkas võtma nõutus. Seega pidi kõige suurem sõber kastanid tulest välja tooma. Aitäh!

Mees poseerimas

 4 

Pühapäev, septembri teine pool. Õues on paarkümmend kraadi sooja, jutud tiirlevad usside, madude ja jäneste ümber, kes lihtsalt alla neelatakse ning aarded-logiraamatud satuvad pihku möödaminnes. Pannkoogid, saiakesed jms.pakitakse kõhtu ja minek...mingi mõisa suunas. Vasakule jääb miski linnutorni viit ja kutsub esile elava vestluse tulevaste aarete osas, kuna tundub aktiivne peitja olevat, kuid gepse on autos vähem kui inimesi ja piloot hoiab masina kenasti tuuris...kuni mõisani, mis on sihtmärgiks. Sealne karp logitud, algavad mured...välja enam ei saa parklast, tuttav auto saabub võsast ja gepsu omanikud soiuvad, et see linnutorn, oligi See Torn. Jeahhh... kõik autodesse, õige torni juurde ja siis karjamaale, haa, pigem marjamaale, kuna kõik gepsu omanikud poevad läbi karjavärava lagendikule ja suunduvad kaugusesse. Taas oli Reix see, kes esitas kohatu küsimuse, mis takistas "sabassörkijaid", aga ei häirinud eesrindlasi. Me ei räägi siin enam vales suunas minemisest, eks? Üks sõbralik kamp siiski ja kui kõik kahejalgsed "lambad" olid kokku koondunud, läksime lõpuks ka nulli. Pole ilmselt raske aru saada eelmistest logidest, et sääski kasvatasin põrandal mina ja tornis olid "noored". Lõpus tuli veidi oodata ja lööpida, aga aarde leidmine oli oluliselt lihtsam kui lähimal mättal oleva Bukotkini oma, tänud selle eest peitjale! Muidugi tegin oma suuri jälgi pärast ka mittevajalikku kohta...pioneeride-jäljeküttide jaoks, loomulikult :) P.S. Pilditibi soovil jagan alexeid ekstra olukordade lahenduseks...info trepil(mida iganes see ei tähenda). Kajaliiside pakutud jagunemisega pole mina nõus ja nõuan endale vähemalt 16,66666666666666666666666666666666667% esmaleiust!

 5 

Ootamatu kohtumine Kloostri mõisa juures seltskonnaga punases autos ei jätnud isegi eemalt võimalust eksida, kellega tegu – erinevate aardelogide juurde lisatud piltide kaudu tundsin ära Merikese ja Alexi, Kaja ja Brunot olen näinud geopeituse väliselt ka korra varem... Tee viis edasi ühisele otsingule selle aarde juurde, kiirelt see leid just ei tulnud, kuid lõpuks karbike leitud sai. Oli tore näha mängijaid, kelle logisid ma alati huviga loen ja kuigi meie tänane ühine otsimisring lõppeski selle aarde juures, tuleb ehk võimalusi (ootamatult) kohtuda ka edaspidi ning siis jätkub aega ka pikemateks vestlusteks / ühisteks leidudeks :)

 5 

Kasutasime suve viimast kaunist päeva aarete tuulutamisele Läänemaal. Kogemata leidsime välismaa lehelt, Eesti lehele veel üle kantimata täpikese, mis kindlasti vajas uudistamist. Kloostri mõisa juures liitusid meiega Reix ja Maris. Tänu sellele jagus otsijaid kohe torni igale levelile. Lisaks veel kaks suurt (no peaaegu igas mõttes) tarka maa peal, kes taevastest kanalitest täiendavaid vihjeid lootsid leida. Kuid suur sääskede konsentratsioon sai isegi nendele telliskivisarnastele asjadele segavaks faktoriks. Lõpuks tulid lõpu koordinaadid ikka ränga töö ja vaevaga. Lihtsat polnud seal midagi. Ja nii see jätkus muidugi ka aaret otsides. Nagu sipelgad siblisid kõik ringiratast. Otsijaid jagus kohe kõikjale ja peidukat pidi ka ikka mitu korda kontrollima, enne kui päike taevas särama lõi. FTF jagus kohe viie kasutaja vahel: Kajaliis, Alex, Mooritz, Reix ja Puutetundlik. Aga 1/5 FTF-i on ka ühes päevas täiesti piisav. :-)

 6 

Kloostri mõisa juurest ära sõites nägime lähenemas tuttavat autot. No muidugi, Läänemaa nii popp koht, et hakka või sündmust korraldama[ :D ]. Väike arutelu teemal, mis kellel võetud ja mis plaanis lõppes sellega, et startisime tugevdatud jõududega selle aarde suunas. Nullis vaatasin üles ja ohkasin vaid. Edasi oli tükk ähkimist ja siis ei saanud enam edasi, sest seal kuhu minna tahtsin käis kõva poleerimine. Targutasin kuidas oskasin ,kuid poleerimine esteks tulemusi ei andnud. Vaatasin vaid suu ammuli ,mismoodi mõni tegelane end prigudest sisse surub. Lõpuks tuli edasine ikka sealt kuhu ma ise ei mahtunud kuid targutamisega teisi suunasin ;P. No ja kergendust tundes sai edasi suundutud ja peale looduse imetlemist ka fotosessioon maha peetud. Me ei olnud siin ainukesed fotohuvilised, pidime lausa ootama ja kasutasime ka siis proffidelt nähtud nippe :D. Aga aardega läks õnneks hästi, kõige pikemal olid silmad õnneks õigel kõrgusel :). Vahva matk oli, suur tänu peitjale