Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Avastamist väärt paik. Eest leiate lõkkekoha ja laudraja koos huvitavate infotahvlikestega. Telkimisvõimalus on ka. Aarde leidmiseks pöörake tähelepanu mõtisklemise platvormile.
Suure tuulega ärge minge. Tuul langetab seal üsna tihti puid.
Edu igas asjas!
Vihje: pole
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/soomaa-rahvuspark/1277
Aarde sildid:
soovitan (7), piknikukoht (2), lõkkeplats (2), lahe_teostus (2), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5DFMG
Logiteadete statistika:
137 (97,2%)
4
3
0
0
0
0
Kokku: 144
Miks otse minna, kui ringiga saab. Auto viisakalt tee äärde parklasse. Siis GPS-i jälgides, metsateed mööda jalutades, sukelduseme metsa. Ragistasime tihnikus ja mõttes kirusime, et kes sellises kohta peidab, kuhu ühtegi teed ei vii. Kui lõpuks platvormile jõudsime, mõtsklesime, mõtisklesime. Ühtegi head mõtet ei tulnud. Olime valmis juba loobuma. kui siis silm tabas midagi. Jeeeessss!! Lõpuks ometi leitud. Minukule sättides avastasime, et kena laudtee viib meid metsast välja. Aitäh peitjale.
Üks viimase aja paremaid leide. Ürgmetsa läbiv laudtee, mille keskel vaatetorn, kus saaks putukavasemal ajal täiesti edukalt ööbida. Ladvad püüavad tuule kinni.
Aare ise oli viisakalt peidetud ja korras. Tänan paika tudvustamast
Tegime täitsa ausalt kogu ringi ära ja oli nii lastel kui endal põnev. Aitäh!
Kui nimed kirjas ja tornis käidud otsustasime kogu raja läbi käia.See oli hea mõte-nii palju puravikke koos ei ole mina enne näinud,sai kilekott kohe korralikult täis.Aitäh!
Enne karulagugujahti jalutasime soojenduseks selle siinse metsaraja läbi. Aardegi leidsime :)
Aitäh peitjale!
Mõnus ürgne metsarada :) Topsi sisu sai meie nimed kirja, aitäh!
Olin siin ikka jupi aega puht pime. Lõppude lõpuks sai ikka leitud, aga aardele järgi minnes sain korraliku muhu. Tänud peitjale
Mulle ei meeldi mikrod ja seda eriti metsas. Jalutasin kohale aga ei hakanud vaeva nägema. Koht ise käimist väärt.
Puid oli langenud nagu loogu, aga rada lahti lõigatud ja parasjagu midagi uut pähe tulemas ei olnud. Kunagi kui tuli moodi laudradade katmine võrguga, mõtlesin et milline näeb see välja aastate pärast. Siin oli siis produkt näha- osaliselt kadunud, osaliselt roostetav ja narmas. Suvel lahtiste sandaalidega võib ohtlik olla ja palja jalaga ei saa üldse väga astuda, kui just veremürgituse kartus pole. Mõtisklemise kohas pidi veidi pliiatsit teritama, aga leidmata ei jäänud.
Seiklus siia pani soovi jääd murda, sest seda oli siin palju ja vett selle all ei tundunud olema enamasti. Kõrgem vaade jäi siin kuidagi madalaks, aga samas eks kirjelduses ka olemas põhjus, et miks see ehk poleks parim mõte. Tänud!
Siinne metsaalune on ikka parajalt mõnus kuumaastik praegu. Kogu mets on enne jäätumist olnud mõnusalt vesine, siis on tulnud külm ja lumi ja see kõik on praeguseks vahva ca 5 cm jääkihi all, mille alt omakorda on vesi ära läinud. Katsu sa siis oletada, kus see laudtee on ja kus on tühjus jää all. Ma olin ametis püsti püsimisega ja pingviinisammul edasi liikumisega ning nägin torni alles siis, kui sellele otsa kõndisin. Natuke vaatasime singi ja siis panime nimed kirja. Väga vahva koht. Tänud!
HEAD UUT AASTAT! vol 7
Kui teised aarded tulid lihtsalt, siis selle leidmisega nikerdasime ikka tükike aega. No olime täitsa pimedad ja mitte muffigi ei näinud. Kuid siis hakkasime süvenema, võtsime valguse appi ja varsti saimegi nägijateks. Aitäh, väga mõnusa aarde eest!
Merly ja Mart
Lumises pimedas metsas oli väga mõnus jalutada. Aarde leidsime üsna kohe, ei jõudnud veel mõtisklema hakatagi - vist mitte päris sealt, kus peab, ka raskusaste lubaks nagu midagi muud. Paigutasime selle tiba paremini, et ei jääks kohe lume või vee alla. Tänud peitjale!
Metsa tulles ei osanud oodata tornikest. Esimene mõte oli, et nüüd saab alles otsida. Sai hoopis leida. Tänud
Peale tööpäeva lõppu on ikka metsas mõnus. Ainult linnulaul ja ei ühtki inimest ???? Tegime oma eelmise aasta otsingule vigade paranduse ????
Peale lõkkekohas teejoomist läksime Kuuraniidu rajale. See ei ole väga pikk, aga huvitavat ümbruses jagus. Raja lõpuosas oli isegi vaatetorn või siis mõtiskluskoht. Vaatasime, mõtisklesime, ootasime, kuni teised rajalolijad mööduvad - tundus populaarne rada - uurisime lähemalt. On torn, aaret ei ole. Või siis nii mikro, et ei näe seda... Astusin pisut eemale mõtisklema ja siis jäi silm "anomaaliale". Ei olnudki mikro, täitsa normaalse suurusega. Rahulolevalt naeratades lippasin peidukani, sain nime logiraanatusse kirja. Juba kostis hääli rajalt :) Aitäh peitjaile! Tore oli ja jälle kogemuse võrra rikkam!
Leitud! Imestasin, et nii kiirelt leidsin. Väga armas rada:) aitäh! Tänane 4.aare
Sattusime siia väga mõnusa ilmaga - päike paistis ja 16 kraadi oli vast ikka. Mõnus pisike õpperada ning ka aare end kaua ei peitnud. Aitäh!
Teised jäid eelmise aarde juurde meid ootama ja me läksime kahekesi otsima. Ei läinudki seal nii kiiresti kui olime arvanud, kuid logitud siiski saime. :)
Aitäh!
See oli kõigil teistel leitud ja nad jäid parklasse meid ootama. Nulli liikudes ootas ees ootamatus kohas olev vaateplatvorm :D Esialgu tahtsime nullist otsida, mis millegi pärast kiskus õigest kohast eemale. Kui aga sealt midagi ei leidnud, siis suundusime tagasi ja üpris kiirelt jäi kahtlane detail silma :) Tänud peitjale! Mõnus koht ja aare!
Üks sarjaväline aare ka siia vahele. Inge märkas õige nurga alt aaret, mina sain logiraamatu kätte. Aitäh!
Tuttav rada ja platvorm. Nüüd kodus kaarti vaadates ja mõeldes, mis tugev emotsioon selle platvormiga küll olnud on, meenub, et kunagi aegu tagasi ühel väga varasel hommikul lõkkeplatsilt algavat teed mööda jõe poole liikudes kohtusime siin ujeda karuga, kes meist paarkümmend meetrit eespool teed ületas. Tänan.
Marise ja Indy Ikla-Oandu jalgsimatk, 6. päev, karbileid nr 3.
Kõik tegin siin valesti, otse rammisin topsini läbi metsa ja logima asudes olin ka selline vedelnäpp, et sain teha kiire trahviringi... :D.
Aitäh Svenile aarde eest, võtsime just koha pärast aja ja pidasime maha väikese väljateenitud puhkuse. Oksa aidas tuleb järgmine, tänase raske kotiga ei edene vahemaad sugugi nii kähku :P
Eks ta ole, igal aardel on oma päev. Aegu tagasi poleerisime seda platvormi kahe mehega pea tund, tulemust ei mingisugust. Nüüd jalutasin kohale, vaatasin, et näe - seal ja panin nime kirja. Tänud aarde eest!
Tore lühike õpperada ja peidukaski vahva - ei mõelnud üle ja sain kiiresti logiraamatule jälile.
üllatavalt kiire leid ja igati hea rada kuuma suvepäeva eest varjumiseks.
Tore koht mõtisklemiseks ja ürgsema metsaga tutvumiseks. Tänud kohta tutvustamast!
Kui eelmine kord otsisime üle poole tunni ja lahkusime leiuta, siis täna läks hoopis kiiremini. Parkisime auto ära, jalutasime mööda matkarada kohale ja võtsime aarde välja. Ei tea kuidas me eelmine kord seda ei näinud. Vahepeal on muidugi geokogemust ka juurde tulnud.
Selle aarde leidsin tänu eelmisele (Vaatleja VI) üsna kiirelt. Siiski väga andekas peidukoht ja mõnus matkarada, mille olemasolust ma varem midagi ei teadnudki. Aitäh peitjale :)
Väga mõnus lühike matkarada. Lõkkeplats raja alguses oli päikesest ülakullatud ja kui mõnus oli seal pingipeal korraks end pikali lasta nii, et päike praadis kui kuumal pannil. Siis aga tuli meelde, et see pole teps mitte tänase päeva eesmärk. Nii sai kark kiirelt uuesti alla aetud ja sammud aarde suunas seatud. Aare ise avaldus mõningase vaatluse tulemusena. Ise olin paksult rahul - hakkab seda silma mulle juba vaikselt tulema, et erinevusi märgata :)
Metsandust on ülikoolides 6 aastat õpitud ja nüüd ka mõned aastad sellel alal töötatud. Seega see õpperada pakkus mulle väga huvitavat vaatenurka - selliseid haavahiiglaseid just iga päev ei näe. Mis kõrgus, ma küsin! Ja äge, kuidas vana metsa häving ja uue põlvkonna tekkimine on nii päevakorras ja radagi läbitav ronimisega. Tõsine vääriselupaik seentele, samblikele, putukatele, lindudele. Võimas.
Aare tuli kergesti ja kogu raja tatsasin läbi. Ega ausalt öeldes ei oskagi öelda, kus Eestis teist sellist matkarada oleks kõrvale panna. Ja see teebki eriliseks, et just siin on selline ja omanäoline. Tänud juhatamast sellele rajale.
Jõululaupäev. Õhtuistungite ootel. Õhtuse sööma avansiks oli plaan miski matkarada teha. Kuuraniidul mul vana võlg ja see jäi sõelale. Seekord hakkas aare juba kaugelt silma ja ainult vormistamise küsimus. Raja lõpus tõdesime, et jube lühike teine, äkki mujale veel? Ei. Tegime sama raja uuesti.. 3 korda.. viimast korda aja peale :D. Tore oli ja õhtuse sööma patud said lunastatud juba päeval :). Aitäh!
Logidest oli kasu. Null kahjuks teises kohas. Unusta gps ja tee silmad lahti, vaata ehituslikku viga-lisa. Tänud
Tuttav lahendus aga aega õttis ikka. Aare väga heas korras. Aitäh!
Tegin väikese kõrvalepõike oma puravikuparadiisi teekonnal ja sättisin asjad paika. Aare oli olemas, mitte küll seal, kus ta olema peaks, aga nüüd on ta olemas seal, kus peab. Mitte küll oma algses asukohas.
Tulime poistega siia, et leidmata aare koos õpperajaga. Rada oli äge, lastele paraja pikkuse ja ka infotahvlite jutt läks kuidagi hästi peale. Ei kusagilt hakkas lausa vanema poisi suust tulema terminid nagu herbivoor, karnivoor ja omnivoor :D. Sedasi arutledes, kuidas erinevad voorid üksteist või muud maltsa söövad jõudsime ka aarde juurde. Eks vaatasime nii silmade kui kätega aga ei miskit. Lõpuks tõmbasime traati tulevasele proua jokkerile, kellel siin leid kirjas. Esialgu ainult vihje saamiseks. Järgnes sarnane poleerimine uuesti. Uus kõne juba videosillaga. Äge see tehnikasajand - kuskilt Soomaa metsast pealinnas oleva kaasaga otsisime koos aaret :D. Jäi ikka leidmata ja tundub, et asi kadunud.. Aga arvestades, kui lahe rada ja kui lõbus oli, siis pole kahjuraasugi, et mitteleid. Aitäh siia juhatamast ja vast varsti tagasi :).
Aardeni ikka läbi võsa ja tagasi juba tuvaliselt mööda laudteed! Tore koht! Tänud!
Parklasse jõudes oli seal suisa kolm autot ootamas. Mõtlesime, et kas mõni neist võib ka geokolleegi oma olla. Lõkkekoha juurde jõudes nägime, et seal nii palju rahvast, küllap ka autod kõik nende omad. Matkarajal ei kohanud me kedagi ja keegi ei seganud meid ka otsimisel. Pealegi see käis kiirelt, kuna õige koht jäi kohe silma. Täname aarde eest!
Kui päeva põhieesmärk ehk Oksa küüni aarde logi kirjas, tundusid kõik ülejäänud juba lihtsad olevat. Siin oleksin tahtnud terve õpperaja läbi jalutada, aga et kaaslane oli kuumusest juba peavalu saanud, jäi see plaan mõneks teiseks korraks. Päris üllatav oli sellisest kohast selline ehitis leida. Siin hakkas ebaloogiline detail üsna kohe silma ja saimegi nimed kirja. Tänud siia juhatamast!
Aardele lähenesime mööda kellegi ettesumbatud rada. Poole peal tuvastasime tõenäolise peidukoha ja üsna kiirelt leidsime ka aarde. Tagasi saime tulla juba mööda laudteed. Aitäh!
Sel ajal, kui teised Kuuraniidu lõkkekohas sooja sööki valmistasid peale Allikaraba matka, kõndisin mina Kuuraniidu õpperaja läbi ja leidsin aarde. Rada ise oli nagu muinasjutumaailm. Paks kohev lumi nii rajal kui metsas. Mitte ühtegi inimhinge ega tuuleõhku. Mitte ühtegi jälge. Sellele rajale oleks võinud mitu tiiru peale teha. Püüdsin seda ilu ja lummust ka pildile saada, aga ei, pildile see ei jäänud. Aitäh fantastilisse kohta juhatamise eest!
Soomaa geopäeva soojendusaare. Pikalt ei läinud ja saime varsti seltskonnaga liituda, et Allikaraba poole edasi minna.
Otsisime päeva soojenduseks selle aarde ja siis suundusime juba suurema seltskonnaga Allikarappa. Tänud aarde eest.
Hommikul kogunesime Kuuraniidu parklas ja nii kaua kui ülejäänud rahvas kogunes, tegime siin natuke sooja. Aare logitud, jõudsid teised meile järgi ja võisime Allikraba poole teele asuda. Tänan.
Selle aarde leidsime pigem loogika kui GPS-iga. Kena koht. Tänud peitjale!
Kogemuste abil ja GK-d käekirja teades leitud. Kuigi Geps kargas ikka tugevalt. Tänud
Soomaal oli plaanis veel paar tunnikest ära sisustada. Mida aga teha kui väiksed lapsed ka kaasas. See km pikkune õpperada tundus täpselt see mida me vajasime. Aare ka veel ootamas oli boonuseks. Hargnemiskohas tundus et kui paremalt läheneda siis saab aardele kiiremini lähemale (no igaks juhuks kui lapsed ei jaksagi kogu rada läbida) See hüpotees aga osutus igat pidi valeks, pigem jäi aare lõppu. Sukeldusime metsa ja harisime endeid infotahvlite ääres. Peremehel oli õigus, see on tõesti lahe rada. Isegi lastel oli nii huvitav, et nad lihtsalt unustasid oma väsimuse üle kurta. Lõpuks jõudsime ka aarde ligi, esmalt ajasin nulli taga. Georaja järgi oletasin, et ma pole ainuke kes asjale nii lähenes. Peagi tunnetasin et sedasi pikka pidu pole ja usaldasin vaistu. Tegime siis kambaka. Võhikute kogenematus ja suuruse ebamäärane tunnetus jättis meid esmalt tühjade kätega. Aga siis tuli kasuks pilgu pealt jällegi ehitaja kogemus ja läksin likvideerisin selle võõrkeha. Mõnusa kehakinnituse saatel saime ka nimed kirja. Tänud peitjale, kõik OK.
Teekond Tartusse läbi Soomaa aarete. Vägev paik. Olles varem selle aardeomaniku aardeid otsinud, siis leid tuli kiirelt. Aitäh siia juhatamast!
Geomobiil jäi seekord ettenähtud kohta. Jalutasin nulli ja märkasin palju jalajälgi, kes olid käinud loodusega tutvumas. Samuti olid need jalajäljed jätnud loomadele süüa. Aare avaldas ennast üllatavalt kiirelt - pilk tundis konteineri ära. Äge teostus ägedas kohas. Aare heas seisus.
Peale Kuresoo matka. Näpud juba hakkasid auto tuulekanali ees üles sulama.
Selline koht! Jällegi soovitan.
Siin sai jälle tõdeda seda, et miks minna mööda mugavat laudteed, kui saab ka otse läbi märja metsa. Kiire leid, kuna olime sellist lahendust täna juba näinud. Aitäh!
Järjekordne mõnus lõkkeplats,kus aeg maha võtta!Tänud tutvustamast!
Vaatasime gps-i ning hakkasime minema. Peadselt olime võsas ragistamas ning siis avastasime, et tegelikult saab ka mööda teed. Siin oleks võinud kaua minna, aga Marttile hakkas silma ning läks väga ruttu. Ilus koht ja mõnus jalutuskäik.
Jube lahe rada! Oandu põlismetsa järel on Kuuraniidu nüüd ametlikult minu lemmik nr 2! Siia tulen kindlasti veel. See ON avastamist väärt paik, koos väga korraliku mõtisklemise platvormiga ning sama eeskujuliku aardega. Aitäh!
Kodus planeerides oma Soomaa ringi pakkusid need peidukoht ja maastik 2.5-d kõige rohkem segadust mulle. Et kas tõesti peab igale poole läbi võsa pressima ja siis seal samuses võsas mikrosid taga ajama. Tegelikkuses aga kõik palju lihtsam. Pargi auto, astu matkarajale või siis veel parem - laudteele. Kõnni otse nulli ja otsi tore ning lihtne aare üles. Nii oli ka siin. Vaatlesin ka seda võitlust päikesevalguse pärast. Puud käevarrejämedused aga juba enda maksimaalse pikkuse saavutanud. Aitäh siia juhatamast!
Jalutasime laudteel ja leidsime toreda aarde. Tänud peitjale.
Seekordne Soomaa viimane. Siia rajale polnud ma varem sattunud. Puid oli tõesti rohkesti murdunud erinevates kõrgustes. Hea koht, kus mõelda elu üle järele. Aardeleid oli seekord kerge ja nii saime rohkem ümbrust vaadata ja imestada, kui kenasti siin wc-d korras püsivad. Siinne lausa läikis puhtusest ja kõige kallim paber oli kah külastajaid ootamas. Aitäh aarde eest!
Ilm oli väga hea ja rada, mida mööda mõtisklemise platvormini jalutasime mõnus. Ma pole oma lühikese elu jooksul ühtegi nii kaunist metsa näinud. Pikad pikad vanad puud ja metsaalune paksult seeni täis, puud risti-rästi langenud ja selline tunne oli, nagu oleks muinasjutu metsas. Igati selline koht, kuhu tasub kindlasti tagasi minna.
Aaret otsides eeldasime lähenemisteed valides õigesti. Paraku aga sai sealt aarde kätte, aga silmata seda oli palju keerulisem. Nii vaatlesimegi küll ühelt ja teiselt kohalt kui Ragne va teravsilm aardele silma peale pani.
Aitäh võluva koha näitamise eest :)
Leitud, me igaks juhuks läbisime laudraja tagurpidi :) Ergo terav silm leidis aarde ühe silmapilguga, lubas mul ka vaadata, ma ei näinud midagi.
Otsustasime juba peaaegu et alla anda, kuid siis ikkagi logisime ära.
Täielik müstika aga olen seda aaret edasi lükanud kuna tundus, et maastik on raske. Tegelikult leidsime väga mõnusa mõtlemiskoha eest. Aitäh!
Teekond aardeni oli väga märg. Kuna Madisel olid kõrge säärega kummikud, siis teda see ei häirinud. Võttis mu selga, et kannab märjemast kohast üle, kuid see laudtee ei ole mõeldud kahe elevandi jaoks, nii et meie raskuse all hakkas see korralikult vajuma. :D Madis tegi mõned kiiremad liigutused, et kindlale pinnale tagasi saada. See aare jääb järgmiseks korraks.
Ilma kummikuta polnud siin midagi teha. Mina rajasin teed, poisid tulid järgi. Mulle väga meeldis, omajagu põnevust ka siia päeva! Aitäh!
Kummikud olid selle aarde juures väga vajalikud. Tänud peitjale!
Teekond aardeni oli äge ning aare ise ka kaval. Aitäh peitmast!
Vaatleja seeria aardepaikadest on juba sedavõrd kasu olnud, et tänase aarde leidmisega läks kiirelt. Aitäh taas huvitava peiduka eest!
Täna juba mõned geokrahvi aarded eelnevalt leitud võtsin juba eelnevalt kursi, et ei torma ronima ja roomama,vaid vaatab kas midagi võõrast hakkab silma. Töötas. Leitud, logitud. Aitäh.
Väike jalutuskäik. Kui oled enamiku Sveni aaretest leidnud, siis mõnede leidmine on peitja „käekirja“ tundes lihtne. Puhas klassika! Aitäh peitjale matkarajale juhatamast!!
Käidud, tehtud, ei olnud väga suurt vaeva, aga põnevust piisavalt. Selle aarde puhul aitab nägemine ja väike loogika!
Otsustasime juba eelnevalt, et teeme terve ringi matkarajal ka ära. Mõtlemistorn metsas oli ootamatu, aga ülevalt avanes tõesti veidi omamaoodi vaade. Pole ju tuulemurrule sellises nurga alt pilku heitnud. Konteineri tuvastasime kiiresti ja seega kulus allesjäänud aeg matkaraja ülejäänud osaga tutvumisele. Huvitav ja vahva oli. kes plaanib vaid logima minna, soovitame siiski lühemast varjandist loobuda. Puravike kasvas ka lausa laudetee kõrval.
No mis siin öelda - kaval nipukas ja jällegi Jaak oli kõige tublim. Täname aarde eest!
Mõte oli natuke seda piirkonda aaretest tühjendada. Nii ma siis siia sattusin. Plaan oli kiiresti aare kätte saada, sest aega palju ei olnud... Otse loomulikult valisin vale teeotsa ja jalanõud metsa ei kannatanud, nii ma siis marssisin tagasi ja läksin õigest kohast. Õnneks geokrahvi aaretega üldsiselt mul probleeme ei ole ja nii ka täna, jäi kiirelt silma, sai logitud, omaette teda kiidetud ja tagasi mindud. WC-s otsustasin sääski sööta ja enda olemist kergendada :).
Tuttav laudrada, kus mitmeid kordi varemgi käidud. Aardel tore peidik, mis õnnestus üsna kiirelt üles leida.
Ükskord olen selle raja juba läbinud, lausa ilma aardeta :) Seekord tundus mets veel metsikum, siin ikka tõesti langeb sageli puid. Aga väga lahe, kuidas siin on rada tüvedest üle ehitatud ja kõik puutumata jäetud. Marten hakkas pärast teistes metsades ka siin õpitud asju märkama - pahad kase küljes, rähni augud jms. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Kunagi üsna mitu aastat tagasi olen sellel rajal paar korda ka tatsanud. Nüüd aga rada täitsa uues kuues. Kuna vihma sadas, ei hakanud kogu rada läbima. Teen seda kindlasti suvise Soomaatuuri ajal. Kohapeal läks ikka veidi aega, enne kui õige asi silma jäi, tänud!
Päris hea peidik! Tänud kohta tutvustamast!
Peidukohti on palju, aga kõige parem on otsida silmadega. Aitäh!
Selle aasta esimeseks lumiseks piknikukohaks valisime Kuuraniidu lõkkekoha(no ikka väikese tagamõttega). Tõsi, mõne päeva tagusest imeilusast lumevaibast oli järele jäänud vaid kena mälestus ja lõkke ääres lumehanges sai ka uus aasta vastu võetud, aga ega see ei kahandanud toreda päeva väärtust, seda enam, et mõnusalt teostatud aare pakkus nii mõnelegi meie seltskonnast korralikku peamurdmist :)!
Aitäh aardepeitjale ja head uut geopeituseaastat kõigile peituritele!!!
Siin kavaldas see rada jah meid üle ja näitas ennast meile täies ulatuses, mitte et selles midagi halba oleks olnud :) Nullis ei läinud ka kaua, kuni Hannes ütles, et vaata, mis see on. Ja see ta oligi. Väga hästi tehtud jällegi. Aitäh!
Laadamännikust tulles piilusime hoolega Sandra küla poole, aga leppisime siiski kokku, et first things first. No ja siis on juba copy-paste Paavo logist - logistiliselt enne ja soojendus jne jne jne. Lõkkekohani autoga ei trüginud, jätsime parklasse teise, ja jalutasime. Läkkekoha juures tulid jalajäljed raja valest otsast, mõtlesime, et ok, kavaldame ka, a rada va sinder kavaldas hoopis meid üle. A mis seals ikka, rajad ju metsas selleks ongi, et neid mööda käiakse ja asju vaadatakse. Ja see tormimurd, millest rada üle ja läbi ronib, on tõepoolest vaatamist väärt. Mõtlemisplatvormi juures - see sõna sobib selle asjanduse jaoks tõeliselt hästi - kaua ei jauranud, soojendusleid andis ennast kätte peaaegu kohe. Hästi tehtud tore asi, lükkab vaimu virgeks. Tagasi matkasime teist kaudu, tuli hoopis lühem, aga rada on nüüd ka ausalt läbi käidud. Viimase otsa peal tuli veel üks paar vastu, ehk olidki otsijad, eks varsti näis. Aga kõik ikka korras, tänud juhatamast!
Täna tuleb tegus tööpäev, täna õhtul kella 17ks tuleb olla Otepääl, rõngastamas häirenupuga 89-aastast tarmukat ja nooruslikku vanaprouat. Mis kell alustab töömesilane lendu Harjumaalt Valgamaale? 2.5 tundi enne tähtaega. Mis kell sõidab välja geopeitur? Kell 06:30! ;-) Ja ka siis ähvardab teda hilinemine :-P Kunagi varem, kui leidmata aardeid oli veelgi rohkem, hakkasin 14:45 Tallinnast Tartusse sõitma, aga ei jõudnudki sinna :-D Täpsem selgitus Kääpa aarde logis.
Oeh, nüüd hakkasin heietama. Vabandust. Igatahes olime pärast 150 km ja pea paari tundi esimese otsitava aarde ligi. Seda mõni hetk enne kuulsat Oksa aida aaret. Logistiliselt jäi Kuuraniidu enne teele ja ehk oligi hea soojenduseks midagi lihtsamat võtta. Jätsime auto vihuti teeäärsesse parklasse, kuigi oleks saanud ka lõkkekohani sõita. Kargel lumel oli mõnus aardeni jalutada. Jahedus näpistas näppe, aga hinges oli soe tunne. Gepsu vaatasin viimati 125 meetrit enne aaret, siis unustasin selle taskusse. Jõudes vaatetornini - mis oma nimifunktsiooni küll eriliselt ei täida, sest näitab puid ja metsa lihtsalt mõni meeter kõrgemalt :-) - asusime otsima. Kes observeeris alt, kes ülalt. Mina oma laiskuses otsustasin liigutada alles siis, kui aare leitud. Selleks kulus vaid mõni hetk, ehk liigagi kiiresti. Aga samas, küllap Oksa ait teeb meile kuhjaga tagasi, sinna plaanisime tunde.
Rõõm oli lihtsast leiust ja kvaliteetaardest suur. Kõht oli hirmus tühi, kibelesime tagasi, et Oksa aidas enne aardeotsingut einestada.
Ega olnudki siin enne käinud. Suured tänud Svenile tõelise topeltgarantiiga aarde eest! Sellist mikrot metsas võin ma otsida iga kell. Praegusel jahedal, ent juba ilusal valgel ajal, on seda lust otsida. Aare on peitjale omaselt eeskujulikus korras. Nännikaupa ei teinud. Edasi, Oksa ait ja hommikusöök juba ootavad!
Põnev rada langenud puude all ja peal, võrku polnud lume alt paista. Värskel lumel oli orava jälgi. Aitäh!
Ilus ja avar parkla ja istumise koht raja alguses. Edasi kulges teekond mööda sihti ja hiljem mööda võretatud laudteed vaatetornini. Saime teada, milline vaatepilt avaneb oravatel, kelle elutegevuse jälgi nägime, tuulemurrule. Aarde leidmine probleeme ei tekitanud. Koordinaat minu gepsus näitas aarde juures mingil hetkel 2 m, kuid ka 9 m aardeni. Keerutab teine seal puude all.
Tundub, et koordinaadid pole sombuses ja pimenevas ilmastikus väga täpsed saanud. Ükski leidja pole samas ka asukoha parandusettepanekut teinud. Küll aga võib logiteadetest välja lugeda aarde asukoha. Lisan sellekohase info ka aardekirjeldusele.
Huvitavas paigas see torn, aare kavalas "Geokrahvilikus pesas", tänan!
Pärast Oksa aida alistamist olime me kõigeks valmis. Pakkisime ennast kokku ja uue päeva alustuseks kärutasime ennast siia. Mõnus jalutuskäik tornini, kus alustuseks küll gepsud natuke pulli tegid, aga logidest selgus õigepea vajalik otsimispiirkond. Edasi jäi juba klassikaline gk lahendus varsti silma :)
Aitäh järjekordse kena koha tutvustamise eest!
Pärast Oksa aidas ööbimist ja sealse aarde leidmist suundusime siia, naaberaarde juurde. Juurdepääsuteel oli huvitav jälgida, kuidas ühelt poolt oldi alustatud metsaserva puhastamist alumistest okstest ja võsast ning teiselt poolt alustatud kraavi puhastamist ning umbes keskel kokku saadud.
Edasi viis laudtee metsa alla ja tõepoolest tundsime kergendust, et polnud tormine ilm, muidu poleks vist küll julgenud aaret otsima minna. Oli hoopis haruldaselt soe ja päikseline novembripühapäev, nii et ronisime torni ja asusime juurdlema. Miskipärast näitasid GPS-id hoopis kõrvale metsa alla ja kuna seal oli ka mingit rada näha, keerutasime veidi tuulemurru vahel ja otsas. Asi tundus kahtlane ja logisid lugedes selgus, et ikkagi tornile tuleks keskenduda. Nüüd jäi ka esimese pilguga vajalik asi silma ja varsti saimegi logida. Aitäh taas ühte kena Soomaa nurgakest tutvustamast!
Geps näitas küll väga „metsa“, kuid Aini terava pilgu all paljastus aare kiiresti. Mahalangenud puuderägastik meeldis mulle tegelikult väga. Aitäh siia juhatamast, polnud siin varem käinudki.
Mõnus jalutuskäik ja tore aardeleid. Täname peitjat!
GPS näitas küll punkti 10m eemal olevat. Leidsime.
Tänud peitjale :)
Aidas möllates oli keegi väljas tule ära kustutanud. Nii tuli siia aaret otsima tulla taskulambiga. Mööda võrgutatud rada sammudes oli minu gpsil ühtäkki null ees, Alexi navi soovitas veel edasi sammuda. Aarde leidsime aga kahe abimehe näidu keskelt. Huvitav jah, mida siin tornis näha saab? Karu eest ka sinna peitu ei poe, karu ronib ju järgi. Tagasiteel tekkis küll veel kipakam mõte... et ehk on tornis suurvee aegu hää jalgu puhata, et tuled kanuust ja istud ja naudid veesolinat, kes teab, ehk tuleb kevadel asja kontrollima tulla. Tänud aarde eest!
Alguses kavatsesin selle raskusastme tõttu hilisemaks jätta, aga kuna see oska küüni poole suunduses lausa tee peale jäi, siis otsustasin kindluse mõttes asja kontrollida. Selgus, et jalutuskäik polegi üle mõistuse pikk ja raskusastme annab hoopis vertikaalkoordinaat. See olukord sobis mulle hästi. Hakatuseks ronisin torni otsa, nautisin veidi vaadet ja uurisin ka torni ennast. Peagi jäi silma midagi sellist, mida selle peitja aarete juures ennegi nähtud ja kontrollimisel selgus, mu kahtlused olid absoluutselt õiged. Logisin ära ja taastasin esialgse olukorra. Aitäh peitjale.
Ootamatuid lahendusi jagus igal sammul. Kes teada tahab, peab ise kohale minema. Meistri kätetöö ju nagunii muud valikut ei jäta. Täname peitjat!
Oli tõesti huvitav vaatetorn, millelt vaadet nagu polnudki. Seda pidi ise ette kujutama. Aitäh!
Tegime siia kiire kõrvalepõike naaberaarde otsingutelt. Selle aardega läks meil paremini kui naabriga. Ainukese mõistatuse tekitas vaatetorn, et mida sealt ülevalt vaatlemas käiakse :) Ometi tegime seda meiegi. Täname peitjat!
Kontrollimaks, kas kohalik kaader ikka heas konditsioonis veel on, sai tehtud väljakutse, millest neil ilus keelduda polnud. Nii me siis Soomaale suundusimegi. Isegi Päike oli aru saanud selle hetke olulisusest ja vedas end pilvede tagant välja ja säras kuidas vaid jaksas.
Kui hiljem selgus, et kuus pead on parem kui kolm pead, siis siin selgus, et kahed koordinaadid on paremad kui ühed. Eriti kui ühed neist ikka õigust räägivad. Lisaks talupojamõistus ja mingisugune geopeituri loogika andsid kindlust, milliseid nüüd järgida. ;) Igastahes kohale jõudsime ja seekord tegi Herti mulle ärtust ära. Panime leitud logiraamatusse nimed kirja ja sügiseseid lehti ja hallitavaid seeni imetledes jalutasime autode juurde tagasi. Et sõita edasi...
Aitäh aarde eest! Mõnus!
Mingil hetkel mängiti mind oskuslikult otsijate rea lõppu ja nii ma viimasena seda aaret märkasin. Hea teostus tunnustatud autoriteedilt. Tänud.
Tore matk ja kiire aardeleid.
Võtsime räätsad kaasa, et äkki saame siit Allikarappa. Kahjuks nii ei läinud, mingi hetk keeras rada ikka väga vales suunas. Aga aare ise oli tore, geokrahv oma tuntud headuses. Aitäh siia juhatamast, jälle üks uus koht.
Pidin sõitma Pärnusse ja otsustasin sõita läbi soomaa. Ja nii ma siis juhuslikult esimene olin :)