Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rummust läbi sõitvad inimesed on kindlasti tähele pannud tee ääres hoonete varemeid. Vanasti oli seal vangla vana territoorium. Hooned on palju aastaid olnud täiesti saatuse hooleks jäetud ning seega lausa varinguohtlikeks tondilossideks muutunud. Sellegipoolest on seal omamoodi põnev hulkuda. Kohalikke käib seal tihti. Samuti ei ole koht tähelepanuta jäänud graffiti-meistrite poolt.
Hooneid on võimalik seespoolt uudistada, kuid tasub olla äärmiselt ettevaatlik, kuna igal pool valitseb varinguoht!
Aare on peidetud sellisesse kohta, et ühessegi hoonesse sisenema ei pea. Küll aga võib maas leiduda okastraati ning muid teravaid esemeid. Nii et ettevaatust!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), mahajäetud_ehitis (3), ettevaatus_vajalik (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5ER30
Logiteadete statistika:
145 (99,3%)
1
4
2
2
1
0
Kokku: 155
Territooriumil kõik hooned lammutatud. Enam pole seal miskit vaadata. Tops on ära korjatud, koha külastamine suht mõttetu. :(
Aardeni liikusime eelmise juurest ettevaatlikult, sest 2 suurt masinat ragistas tondilosside kallal. Ilmselt tondilosse kauaks pole.
Tulime esimese tondilossi juures siia majade vahelt - uudistades teelejäävaid graffiteid ning muidu suuri lagunevaid hooneid. Natuke aega kondasime ümber müüri ja siis sai juba nimed kirja panna. Tagasitee proovisime leida tsipa otsema - ilmselt ka leidsime aga seejuures leidsime ka tohutud prügimäed, kõige populaarsemad äravisatavad esemed siinkandis on nagu ikka külmikud ja autorehvid, neid võis leida igas suuruses. Täna sellist vahvat seiklust pakkumast :)
Jalutasime lastega niisama mööda Rummu alevikku, kui tekkis idee aaret otsima minna. Ilus ilm ning põnev jalutuskäik kulmineerus õnneliku aardeleiuga. Tänud peitjale!
Siin ei jäänud tops nii kiirelt silma, kui eelmise aarde juures, kuid leitud ta sai. Paistab, et logiraamatusse oli keegi vahepeal paberit juurde toonud. Peitjale tänud!
Väike jalutuskäik prügihunnikute vahel ja leitud ta oligi.
Leidsime. Piirkond ei ole vahepeal meeldivamaks muutunud.
Selline tore kant. Jalutasime kohale, eirasime hoonete vahel teravat kassipissi hõngu, muus osas oli muljetamist palju: kui oled Magasini vanglas olnud (loe: töötanud), siis kõik need “endisaja” jäänukid tekitavad väikest nostalgiat.
Kõndisime esimese tondilossi juurest teise juurde. Esimene koht tundus põnevam, kuid polnud ka sellel häda midagi. Aarde leidsime kähku. Logiraamat oli täis kuid võtsime tüki paberit, käärid ja tegime natuke käsitööd. Nüüd on siis jälle natuke paberit kuhu kirjutada.
Ka seda olen juba kunagi otsinud, aga lahkusin tühjade kätega, ei teagi milles asi oli. Seekord tuli leid 3 sekundiga... tänud :)
Imeilus päev Rummus! Suur tänu peitjale aarde eest!:)
Rummu aarded olid tänase päeva kindlasti oodatuimad. Ja tondilosside aardeid jahtides sai suurem osa ligipääsetavast territooriumist läbi mütatud, mitmetes majadeski ja valvetornis käidud. Väga muljetavaldav tootmisala seal olnud. Ja poleks osanud arvata, et vangla osagi nii suur seal. Alale sisenedes jätsime auto täiesti legaalselt ühte teeotsa, aga väljudes avastasime ootamatult olevat endid suletud alal, kus märgid keelasid võõrastel sisenemise, õnneks väljumine oli lubatud XD. Väga äge koht, aitäh kutsumast!
Olen siin majade vahel ennegi olnud ja aarde lähedusse jõudsin kergelt. Aardega läks natuke aega aga leitud sai, samal ajal kõrval hoones toimetasid metallimehed. Nimi kirja ja siis siit kiirelt minema. Tänud peitjale.
Teine aare tuli ka kiirelt. Natuke häirisid ühed muud, kes otsisid ujumiseks kohta, aga kui mugud selja keerasid, nii sai ka nimed kirja. Tänud.
Pärast vanglakülastust vaatasin korraks kaarti, et võiks siinkandis ikka mõne aarde ka veel otsida. Väga ei meeldi üksinda sellistes kohtades kolada. Metsas üksi, palun väga. Tondilossis pigem ei. Päike aga alles kõrgel taevas, võtsin julguse kokku. Leid tuli kiiresti, pastakas pisut streikis, aga sain nime siiski kirja. Tänan.
sumasin läbi võsa õige tondilossi poole, kui järsku lähemal olevas lossis uks pauguga kinni lendas. Hetkeks jäin kuulama, et kedagi seal majas ei olnud ja tegin kiiresti sääred. Tagasi tulles samast majast enam mööduda ei julgenud. Sattusin hoopis vangla värava... eee... taha? Igaljuhul olin järsku omadega vangla territooriumil ja ei saanud sealt kuidagi tulema.
Kompleksist, kui sellisest, oleme ju kõik kuulnud. Siiani aga ei ole olnud põhjust siia uudistama tulla. Seekord oli selleks põhjuseid rohkem kui üks. Kõige rohkem vaimustunud oli meie noormees, kes harjutas siin oma "parkuurimisoskusi" ja kätejõu demonstreerimist. Tema arvates oleks võinud olla aare igas hoones ja mida kõrgemal seda vägevam. Veetsime siin päris kaua aega ja saime muidugi ka nimed logiraamatusse kirja. Tänud!
No ja kui juba tondilosside avastamiseks läks, siis ei saanud ka seda teist aaret võtmata jätta. TFTC :)
Aitäh. Vahvad hooned ja uudistamist jagub kogu seltskonnale, olin täna üksi aga sõitsin sikliga nende hoonete vahel ringi.
Keset valget päeva, kuid võiks öelda, et peaaegu kõhedavõitu keskkond. Seljataga oli mingi praks, aga ei kedagi. Ja need kajakad, kes väga valjuhäälselt endast märku andsid. Filmi Linnud õhkkond oli täiesti olemas. Etterutates, see polnud viimane kajakatega kohtumine sel päeval. Mälu järgi kuid teist kaudu tagasi minnes oleks peaaegu majade vahele ära eksinud.
Leitud aga logi täitmata kuna pliiats autos kell paljju...
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus.
Tööl tekkis tehnoloogiline paus ja tundus mõistlik siia kanti geotuurile tulla. No kui üks võetud siis tuleb ka teine ära tuua. Mulle sellised kohad meeldivad, tuiasin seal tükk aega ringi Päris tundmatu see koht siiski ei olnud. pea 14 aastat tagasi kui õigeid digikaameraidki veel polnud oli mul ajateenistus ja sai ka siinkandis aega surnuks löödud. Korralik nostalgia laks igatahes. Topsiga probleeme ei olnud, see oli pooleldi nähtav kaugelt juba, järgmistel kindlasti nii lihtsalt ei lähe. Tänud peitjale. Lisasin ka paar arvutisse skännitud pildikest kuna nostalgia kulmineerus õhtul selle albumi üle vaatamisega.
Karl ja Tarvo kurtsid jah, et pimedas oleks ägedam olnud, aga see-eest jõudsime valges veel teisele poole vett pilte tegema. Tänud aarde eest! :)
Päevavalguses tuli leid kiiresti, pimedas oleks ehk põnevam olnud. Aitäh! :)
Esimene oli purgis , siis ei olnud muud kui ka teine 2ra nabida. K6hedate majade vahel oli avatud peen kingapood 8D
Leidsime, keegi oli küll mingi hetk seal kulupõlengu tekitanud ja seetõttu iga samm ajas üles vastikut köhima ajavat tomu. Tänud!
Ei teadnudki varem, et sinna täitsa vabalt ligi pääseb. Tänud!
Päris otsekohe ei leidnud. Lõpuks leidsin sealtpoolt kust Sergei oli juba otsinud.
Õnneks läks siin lihtsamalt kui eelmise samanimelise aardega. Nimed kirjas.
Siin läks ikka päris kaua, käisin ühel ja teiselpool, turnisin isegi müüri otsa, aga ei miskit. Lugesin siis veidi logisid, vaatasin ühte kohta uuesti, aga natuke kõvemini ja saingi aarde kätte. Tänud peitjale.
Ühe juurest jalutasime siia. Põnev oli, sest nii ulatuslikku tondilosside karja poleks küll osanud oodata. Täielik kummituslinn. Aarde asupaigale lähenedes tekitas võimalike peidukate rohkus esialgu veidi ohkeid, aga õnneks oli asi siiski oodatust lihtsam. Aitäh peitjale põnevasse kohta juhatamast!
Kui algul arvasime, et esimene tondiloss oli kõle kant, siis siin oli õhtupimeduses veel kõhedam ringi kõndida. Tänud peitjale õhtuse adrenaliinilaengu eest! ;)
Uudistamist oli oma jagu.Leiko silm oli seekord terav ja leidis aarde kohe kui nulli jõudsime.Aitäh!
Käisin oma kolm korda ühel ja teisel pool xvivzüüevfi. Korra sai isegi pealt uurida.Vahepeal hakkasin isegi ilma leiuta ära minema.Alles neljandal korral sain asjale pihta.Suured tänud peitjale.
Tegin pilte seinamaalidest, käisime vahitornis, leidsime aarde. Tänan!
Huvitav piirkond tõesti, me ei olnud seal varem käinud. Ei tea kuidas sellest vanglast väja murdmisega omal ajal lood olid aga sinna sisse murda on küll võimatu :) Täname siia juhatamast!
Peale seda, kui olime oma suunda korrigeerinud, tuli leid kiirelt.
Järgmine tondiloss. :) Sellega läks kergemalt kui eelmisega. Keegi ronima ei pidanud ja kaua õnneks otsima ka mitte. Ma arvan, et siin oleks just põnev pimedas kolada, mitte küll üksi. :) Tänud peitjale!
See leid läks ka kiirelt. Tegelikult oli plaanis ronida, et ühte kohta piiluda ja kui hakkasin ronima, hakkas hoopis parem koht silma ja seal aare end peitiski.
Põnev kant. Uudistamist jätkub ka järgmiseks korraks. Aitäh!
Lähenesime esialgu natuke raskema maastiku poolt, oleks võinud seega kiiremini leida :)
Tänane teine tondiloss. Ka siin jätkus see veidi kummaline lugu, et logiraamatus ees oli tänane logi, kuid lumel puudusid jäljed. Need olid vaid vaevu aimatavad veidi eemal ja siis aihtusid õhku . . .
Sellel maastikul saaks päris kõva ulme või õudusfilmi üles võtta.Tänud!
Õnneks hakkas Marttile silma, mul oleks vist kaua läinud.
Siin oli veel kõhedam, kui esimeses. Kõrged vanglamüürid ja hooned tekitasid sellise Tšernobõli tunde. Pluss veel kerge pimedus. Aitäh!
Mul läks siin hulga rohkem aega kui oleks võinud. Suure haukuva koera nägin ka ära. Õnneks olin selleks ajaks juba objektilt lahkunud. Aitäh! Ilma aardeta poleks ma siia sattunud.
Kiire leid! Koht oli äge. Lisaväärtust andis juurde ka hämarauses otsimine.
Ühe juurest Kahe juurde jalutasime. Creepy place :/ Peiduka uks jäi pihku kuidagi juhuslikult, tahtsin seda teisel otstarbel kasutada :) Aitäh peitjale !
peaväravast sisse ei lastud! pole vist õiged mehed? käisime salaja üle aia! tänud!
Suitsuvine hõljus üle majade ja valvuriputkades polnud näha hingelistki,teostuses jäi puudu ainult selline mõnus imal laul mida on kuulda islamimaades ja mis kutsub inimesi palvele.Tänud elamuse eest !
Sõitsime objektile ning möödusime sama aardeseeria esimesest väljalaskest. Märkasime seal kahte rändurit, oli selge, et need kollegid. Ei teinud neist esiti välja, aga siis nad järgnesid meile sellegi juurde. Selgus, et kolleegid soomemaalt. Et nad olla siinkandis pulmas ja siis aja täiteks tegelesid muuhulgas aarete otsimisega. Olid näiteks ära teinud Kirjakandja, jõudnud lõppu, aga aaret ei leidnud. Uurisime siis, et mis sellega lahti on - selguski, et seda hetkel ei ole seal, kus olema peaks. Lisaks andsime neile ka vihje tondilossid 1 kohta, mida nad esimese hooga ei leinud.
See aare aga avaldus kiirelt ja loogilisest kohast. Täname.
Natukene erinevate kohtadega tutvumist ja leitud seegi aare!
Tondilossid tekitasid kõhedust. Aare sai leitud kiirelt. Tänud!
Logisin sääskede ja kajakate kisa saatel.Tänud kohta tutvustamast.
Leitud!
Tnx peitjale!
Kohe kui tondilosside juurde jõudsime, tekkisid tumedad pilved. See vist käib tondilosside aaretega kaasa? Leid oli kiire. Tänud.
Gps juhatas peavärava taha, kust läbi minna ei suvatsenud. Seega vaatasime kaardi pealt, kust lähemale saab. Üht pommiaugu teest saime vanglamüürini ja hakkasime kõmpima. Seisnud majade vahelt ja seest kostus venerahvusest mugude kisa ja lõhkumist. Tuli loota, et elu jääks sisse ja kogu geokraam ja varustus meilt pihta ei pandaks. Lähendes nulli nägime vanglamüüre ja mõtlesime, et oleme valel pool, kuid õnneks mitte. Aare sai leitud ja hing jäi ka sisse. Huvitav koht, kuhu ise poleks niisama ilmselt roninud.
Uskumatud hooned ikka ja uskumatu ka, et nende varjus käis pidu - otse vanglamüüride taga manustasid 3 meest alkohoolisisaldusega vett, ehh, mida tarka ikka sa pühapäevaga teed! Ei tea kas nii on suurem lootus teispool aeda priileivale pääseda? Pidutsema ma ei kippunud, logisin hoopis aarde ja need graffitid on väga ägedad! Ma tänan!
Üllatavalt vähe aega läks otsimisele. Tänud, lahe koht seal ikka!
Kajakate närvid hakkavad seal vist läbi minema. Minagi muutusin pisut närviliseks, kui nad seal hitchcockilikult tiirutasid, nokad õieli... Meenus Veetorni aare. Õnneks polnud ma siin üksi.
Õnneks jah, sest teelt leitud korralik tütarlapsetoss tekitas koledaid mõtteid.. Seega väga ringi vaadata ei tahtnudki. Graffiti pehmendab veidi siingi seda koledust, nagu Patarei vanglaski.
Ettevaatlikult aarde juurde ja pärast kiiresti minema. Ei tahtnud pikalt seal olla.
Aitäh ikkagi seda kohta näitamast! (Ja kui paljudel inimestel on siin olnud elu ja töö...)
Oli see vast kaval peidik, mitu korda suutsin mööda jalutada ja leidsin siis kui vihma juba sadas päris korralikult.
Auto jäi tondilissid 1 aarde lähistele aga territooriumil ringi kolades jõudsime lõpuks siia välja. Auto lähistel olles mõtlesin veel, et kas võtta fotokas või mitte aga autosse see jäi ja nii siis tegin telefoniga mälestuseks pilte. Aaret pidime natuke otsima ning just siis kui telefonis nulli täpseks sain leidis Elve ka aarde.
Siia jalutasime esimese aarde juurest, üritades endasse võtta võimalikult palju ümbritsevat kunsti ja olustikku. Vahva oli ikka ja jälle kuskile pöörata pilk ja leida varasematest logidest tuttavaid teoseid. Samuti ei olnud ma kunagi teadvustanud endale, kui suur see territoorium tegelikult on! Pidevalt oli selline tunne, et peaks ikka vaatama siia ja sinna ka ja äkki on seal veel midagi huvitavat...
Taoliselt kulgedes kujunes paarisaja meetrine teekond aardeni üllatavalt pikaks. Vähemalt õnnestus nullis üsna kiiresti peidukoht tuvastada. Logimise ajal märkasime eemal taevas ka mingit militaar-transportlennukit, mis iseenesest ei ole kuigi üllatav, arvestades Ämari baasi suhtelist lähedust. Samas ikka omamoodi äge, ei näe just iga päev selliseid asju.
Aitäh!
Esimese aarde juurest edasi liikudes hakkasid avanema üha uued vaated ja järjest hämmastas, kui suure territooriumiga ikkagi tegemist on. Ka meid kummastasid pea kohal õelat naerukaja tekitavad kajakad, mis koha tontlikkusele veelgi emotsiooni lisasid. Kui nüüd oleks siin kuuvalgel ööl ja samasugust häält kuuleks...
Üsna pea hakkasime liikuma läbi majade ja uudistasime nii põnevaid maalinguid kui muud kohapeal leiduvat. Pildid on siin logides juba kajastatud, nii et kordama ei hakka, aga isiklik galerii sai küll täiendust. Lõpus sai ka aare leitud-logitud (aru ma ei saa, kuidas Rudolf selle nii kiiresti üles leidis) ja siis teisi maju mööda tagasi. Täitsa nagu Pripjatis oleks ära käinud. Tõsine elamus, aitäh!
Esimese tondilossi juurest jalutasime edasi, vaatasime graffiteid. Kajakad karjusid hullusti meie peade kohal, eks nad arvasid, et me nillime nende pesi, kuigi meil olid hoopis muud plaanid. Arutasime millise õudusfilmi võtteplatsiks võiks need varemed olla koos karjuvate kajakatega. Ma ei hakka siin stsenaariumi kirjeldama aga päris korralik lugu hakkas juba jooksma. Aitäh peitjale.
Tondilossi- seeria esimene aare sai tehtud üpris ammu- teist olen vaikselt nillinud paar korda, nüüd siis tuli vormistamise aeg. Oli tore elamus. Tänud :)
Seal kandis maju kui palju kuhu pagulased elama tuua. Pane ainult aknad ette ja tee siseviimistlus ära :)
Siin olime pikka aega pimedad. Kuigi palju valikuid ei olnud, suutis maskeering meie jaoks piisavalt hea olla. Pärast leidu kondasime natukene vanas töökojas ringi. Uurisime graffiteid, mõned uued on vist ka juurde tekkinud ja proovisime leida väljapääsu. Igal pool sattusime tupikusse ning viimasel korral kinnise värava taha. Kuna ringiga tagasi minna tundus liiga tülikas, siis otsustasime ratastega üle aia ronida ja vanglast põgeneda. Tänud! Jään ootama seeria järgmist aaret, kui annab vaid 160m reegli tõttu midagi juurde lisada.
Tegime tööde jaotust. Ühed ühel pool, teised teisel pool. Mingi hetk hüüdis Liis, et leidis ning saime logi kirja panna. Aitäh, jällegi huvitav koht!
Mõnus jalutuskäik juba tuttavas kohas. Mulle sellised kohad meeldivad. Leid tuli ka kiiresti. Selle aarde juures hakkas juba kergelt tibutama. Aitäh!
Lonkisin minagi mööda seda eriskummalist territooriumi- huvitav. Nullis on keegi tikkudega mänginud ja kulu põletanud. Esimesest kohast kuhu vaatasin tuli päevavalgele vana roostetanud tääk, huvitav oleks teada mis eesmärgil see kunagi siia peideti... järgmisest juba aare ise. Tänud juhatamast.
Jalutuskäik esimese tondilossi juurest oli nii kujutlusvõime rohke kui kurb (pole sellest prügi-viskan-sinna-kuhu-juhtub mentaliteedist veel aru saanud). Eks natukene aega ikka võttis enne kui Taavil näppu jäi. Tänan tondilosside elamuse eest!
Jalutasime naaberaarde juurest sellegi juurde. Ikka võimas kompleks on olnud siin, praegu küll vaid varemed järgi, aga vaatepilt oli äge sellegipoolest. Sellises kohas võiks lausa ilma aardetagi jalutada kui satuks, aga aare on muidugi lisaboonus. Aitäh peitjale.
Alustavatel arhitektidel ja konstruktoritel oleks seal paras läbi viia esimesed konstruktsioonide loengud. Kõik ehitise osad ilusti lageda taeva all, vahi palju jaksad. Erilist tähelepanu palun pöörata lehmasitatehnikas valmistatud teise korruse välisseinale, kus kvartali lõpus on selgelt puudu tulnud täpselt need tellised, mis töödejuhataja oma Laitse suvilasse vedas ning hiljem suitsuahjuks ladus. Rajooni komitee andis kauni kodu konkursil veel eripreemi originaalse suitsuahju eest. Kuna parteikontor ei mõistnud kuidas tellised poole töö pealt otsa said ja töö tuli valmis teha no questions asked, siis loomingulised inimesed on seina teinud Maroko rahvusromantilises võtmes.
Ma mõnes mõttes mõistan inimeste nurinat selliste kohtade olemasolu aadressil, samas ma ei mõista, et no miks küll? Nii romantiline paik! Päikseloojang, kulu ja kopitanud madratsite põlengulehk, taamalt kostub sportkuulipilduja tärinat. Kõik see võtab lausa pisara silma!
Meid huvitaval objektil mängisid oma mänge püssidega noored. Nemad ühel pool maja, meie oma müüri ääres ja ühed ei seganud teisi. Tänud
Arvasin, et siin on kohti kuhu aaret peita ja siis võib minna pikemalt. Võta näpust, aare andis endast kiirelt märku. Aare heas seisus.
Lonkisime kohale ning üsna nullis tormas järsku suur koer lärmakalt meie suunas. Tardusime paigale ning lootsime, et omanik on ka kuskil. Koer aga haukus ning kedagi ei paistnud lähedal olevat. Mõtlesin juba, et mis siis nüüd edasi, kui koer siiski otsustas taanduda ning vähe aja pärast sõitis mingi villise-laadne asjandus meist mööda, kes koera pärast ka kaasa võttis. Omapärane variant loomaga jalutamiseks.
Aaret otsisime tükk aega, kuni lõpuks teisel ringil sellele peale sattusin. Tõsi küll, seda ka tänu sellele, et Aigar oli maskeeringu eest ära võtnud.
Tänud aarde eest.
Seiklesime seal ägedas linnakus tükk aega. Vahelduseks leidsime ka aarde. Ei olnud täna esimesed ;) Aitäh juhatamast!
Siin läks kauem kui võinuks. Eks mikro hirmutas ära ja seepärast sai igasugu mõttetuid pilusid ülearu palju urgitsetud. Kui Rummu veealune maailm, helesinine laguun ja tuhamägi teisel pool müüri on juba maailmakuulsad, siis ka siin tondilossides saaks ju täitsa miskit erilist lavastada ja filmida.
Leitud geotuuri käigus teel aastavahetamisele moorimajja.
Väga äge koht, jalutasime tondilosside vahel ning kujutasime ette, kuidas need olid kõik kunagi inimesi täis. Graffitid tasuvad vaatamist. Aitäh siia juhatamast!
GPS ei olnud meie sõber, hoopis head silmad ja taskulamp
Teisi mugusid varemete vahel ulkudes silma ei jäänud, küll jäi aga silma hunnik graffitit, osad neist ka tõelised kunstiteosed. Täitsa mõnus oli seal ringi konnata. Tänud!
Tavaliselt mulle eriti ei meeldi sellised kohad, aga see tasus ära. Nii palju ägedaid graffitipilte. Kaks selli tegelesid metalli korjamisega, meie logimise ja piltide imetlemisega. Keegi teist ei seganud. Tänud peitjale!
Graffitid on omaette vaatamisväärsus selles kummituste linnas.
Pilk müürile ja hakkas silma väike ebakõla ning sealt aare välja tuligi. Tänud peitjale siis juhatamast, saime näha päris ilusaid seinamaalinguid, kole kahju oli, et korralik fotokas koju jäi :)
õhtu hakkas hämaraks minema,otsustasime päeva viimase aarde otsida.leidsimegi.lisaks uudistasime hooneid ja vägevat aeda.
Kahjuks ei mäleta täpset logimise kuupäeva. Auto juurest aarde juurde kõnd oli kõhedust tekitav. Tegin logimise ruttu ära ja kiirelt minema. Üksi poleks ma sinna vist üldse läinudki.
Väike jalutus ja tops oligi käes. Lendavaid kive ei kohanud.
Pilte tegin juba eelmine kord siin kolades, nüüd jalutasime otse aardeni. Tänud!
Juba tuttavad kohad, eelmine kord tegime natuke suurema tiiru siin. Tänud!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Tänase Vasalemma-Rummu kandi viimane otsing. Auto pargiti kohta, kus eelmiste geopeiturite samasugune masin kollide poolt ära söödud ja laiali oksendatud oli. Õnneks polnud oma autoga ;-P Jalutasime uudistades ja heietades otse aardeni, tegime kiire leiu ning asusime siis tontide losse uudistama ning pildistama. Kuigi siin on väga lahedatest gräffititest keni pilte (kõik said logipöidla), on oma silm ikka kunn. Õnneks polnud ka Alexi logi lugenud, sestap jalutasime mitu hoonet läbi ja nägime nii juba tuntud kui veel tundmatid gräffiteid, ka vähemuhkeid. Lõpp hea, kõik hea. Selle aardega siis, Hukkunud sõjaratsu alles ootas.
Erkole tänud laheda aardeseeria eest! Ka sellist on vaja, kõikjal Eestimaal ei olegi kaunid pargipingid ja klaashooned. Aare korras, Mu geps näitas nulli 8-9 meetrit lääne poole (soovi korral võin enda võetud koordinaadid saata), aga see ei takista koheselt leidmast. Elagu, Rummu, tondid ja nende lossid!
Teel konteinerini leidsime vist lõpuks ülesse maja mida tondid oma lossiks peavad. Selle majal oli mitu korstent ja oma hämarduvas kõhedas mahajäetuses tegid need korstnad tugevas tuules helisid, mis kokkuvõttes andis päris korraliku horrorliku sümfoonia. Okstraati ja muud träni polnud enam elamuste teritamiseks vajagi. Tänud.
Vat seda aaret mina soovitan, õigupoolest soovitan minna vaatama neid graffiteid, mis seal seinte peal on. Kaur võttis gepsu enda kätte ja hakkas juba peaaegu logima, kuni ma oma klõpsutamisega sinnamaani jõudsin. Nii vingeid asju pole ammu näinud - aitüma juhatamast!
Sünge jalutuskäik varemetes, sügiseses õhtupimeduses. Täiesti sobilik koht õudusfilmi tegemiseks.
Nii siia sõites kui otsides vaatasin kogu aeg paaniliselt kella, sest rongide vähe oli täpselt tund. Lähenemisteed ka ei leidnud algul, aga siis hakkas üks koht ikka silma, kust sai aardeni pressida. Leid ei olnud küll hetkeline, aga siiski üsna kiire. Ega see koht on ikka päris õudne, nii et seal üksi pikalt aega veeta ei tahaks. Aitäh aarde eest! Küll aga tegin ma plaanides nii palju muudatusi, et ei keeranud lenksu mitte Vasalemma, vaid Paldiski poole, Leetse aardeni oli vaid tühine 22 km ja tuul oli tagant, seega oli kiirus kohati kuni 35 km/h ja kohale jõudsin ma poole kiiremini kui ma oleks jõudnud rongiga.
Väike jalutuskäik tuulises väga külmas, kõledas ja kõhedas vanas vanglas hilisõhtul ja käes ta ongi!
Eelmisel külastusel nii kaugele ei hiilinud. Siis olin märganud vahvat elukat aknal piilumas, tänase vihmaga teda enam kahjuks polnud. See eest oli palju kunsti, mida fotikasse püüdsin püüda. Vahepeal sai muidugi aare ka ära logitud ja siis tagasiteel veel kunsti salvestatud. Tänud, suht kriipi koht, tellis on alles aga ümarvormid on ää hiivatud.
Ma ise olen seal käinud peaaegu (ühte hoonet olen täielikult vältinud) kõikides hoonetes ja näinud nii mõndagi. Olen tõesti leidnud ka hoonetes sees põnevaid kohti, kuhu võiks geopeituse aardeid peita, aga kaine mõistus on kahjuks tagasi tõrjunud need peitmisideed. Kui vaadata, kui palju on hooned juba varisenud, pole suurt kujutlusvõimet vaja aru saamaks, et varingud jätkuvad endiselt. Mina ei soovi ühtki geopeiturit reaalsesse ohtu "saata" oma aardega ega võtta vastutust nende elu ja tervise eest.
Rummu tondilossid 1 ja 2 aarded on oma 160m raadiusega paraku juba peaaegu terve kompleksi hõlmanud. Huvilistel (Reix jt.) soovitan lahendada ära Raudtee tara - seda võiks nimetada ka Rummu tondilossid seeria 3. aardeks. ;)
Vastuseks Reixile: krt, varisevad ikka küll! Tänases vihmasajus kuniks kaaslane logimisega tegeles, üritasin targa näoga grafitit vaatama minna, kui poolik tellis ülevalt nina ette potsatas! Tänan väga sellise "seiklusturismi eest"! Aarde leidmiseks muidugi seda teha polnud vaja...hea, et mehelik uudishimu mõned sekundid hilines või oli kaitseingel parajasti tööl, vaatamata puhkepäevale. Tänud peitjale aarde eest ja ettevaatust uudishimulikel!!!
Koht oli juba eelnevatest aaretest veidi tuttav aga seiklus kujunes täiesti uueks. TFTC
Seekord nägi neid tondilosse ikka tublisti rohkem, kui seeria esimese aardega. Leid ise lihtne. Siia saaks ikka palju põnevamatesse kohtadesse mängijaid kutsuda, pole need hooned nii varisemisohtlikud midagi, hoiatussilte isegi pole väljas.:) Palju meil selliseid põnevaid kohti eestis ikka enam on. Loodan, et seeria jätkub!
Grafitid on seal lahedad jah, vaatasime neid ka peale kiiret leidu. Pole siia varem kolama sattunudki, röögatu kompleks ikka on olnud.