Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 5.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ühel ilusal sügispäeval otsustas geopeitur rongiga sõitma minna. Tartu geopeiturite uuema aja kombe kohaselt alustas ta oma sõitu Anne kanalist. Kohale jõudes peitis ta ka ühe aarde. Vaata pildilt, kuhu rong sõitis ja äkki leiad ka aarde üles :)
Vihje: Ära liiga kõrgele vaata
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 41/170 |
Aarde sildid:
soovitan (7), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5FXQE
Logiteadete statistika:
29 (96,7%)
1
4
0
0
1
0
Kokku: 35
Kuna lõpp-peatus koos aardega on lammutatud, siis on aeg see aare arhiiviriiulile saata.
Tore, kui aare peaaegu koju kätte tuuakse. Aitäh!
Seda aaret oleme juba avaldamisest peale passinud. Vahepeal sai paus tehtud, kuid nüüd kui peitise juures tagasi, siis sai seegi jälle sihile vōetud. No mōtlesime ja mōtlesime, kuid ei mōelnud midagi välja. Suured tänud Annele, kelle abita me kindlasti seda lahendanud täiesti ära poleks! Suur oli kirumine kui sai teada, et Anete nii mitmeid kordi aardel peal peaaegu istunud oli. Aga aitäh!
Selle mõistatusega oli ikka igavene jant.. küll proovisin nii ja naa. Isegi tagantjärele nüüd lahendust teades, olid ka üsna õiged asjad silma jäänud... aga teha ei osanud nendega midagi. Väike vihje aitas mind rajale. Peidukas ise aga superluks äge värk. Tänud! Igati sobilik aare 3000. leiuks nii ka läks.
Pärast pikki ja mitmesuguseid ponnistusi mõistatuse lahendamisel (muidugi "mõtlesime üle" ja arendasime mõttetult keerulisi raketiteooriaid) läks logimine suhteliselt kiiresti. Võib-olla mõjus värske inimjõud Karl Oskari näol positiivselt - mugude tähelepanu kõrvalejuhtimine tuleb tal hoolimata neljast elukuust päris hästi välja. Tänud peitjale!
Mõistatus lahendatud juba väga kaua aega tagasi. Täna avanes lõpuks võimalus aaret külastada. Täpseid koordinaate kahjuks ei leidnud telefonist. Mäletasin vaid umbkaudset asukohta. Tegin siis nutitelefonis uuesti asja läbi, mis oli tegelikult lihtne! :) Sain pihtas põhjas ning läksin kohale. Seal tekkis küsimus, kust poolt läheneda. Maa-ameti ortofotol oli punkt ehk vähe eksitavas kohas. Lõpuks jäi miskit silma. Esmapilgul kontinerit silma ei jäänud, aga siis taipasin ära. Äge kunstiteos! Annab teha ikka sellist asja. Tänud!
Eelmisel korral sain küll enne Tartust lahkumist teada, et aare on jälle tervise juures, kuid otsima ei jõudnud. Käisin küll korra kohal, kuid kuna olin sealjuures tunnistajaks mingile kahtlasele äritehnginule, mis toimus täpselt nullis, siis oma elu pärast kartes otsustasin sealt kähku põgeneda. Pool teed koju mõtlesin veel, kas auto alla on pomm pandud või mitte. Nüüd oli õhk puhas ja ka aare korras. Tänud tutvustamast, mõistatus osutus minu jaoks millegipärast üliraskeks, kuid lõpuks sai siiski lahenduseni. Tõsi küll, mõningse tõukega. Või isegi päris mitme tõukega.
Täna oli kättesaamatute aarete päev.
Pärast sööki läksin eriti raskelt lahenduseni jõudnud aaret otsima ning kui olin veerand tundi ringi käinud ja mitte midagi leidnud, panin selle kõik lõunasöögi kaela. Tavaliselt täis kõhuga mul ei lähe hästi. Siis aga hakkasin maapinnale lähemalt otsima ja avastasin huvitava tüki, mis teatud tunnuste järgi looduse tekitatud ei saanud olla. Siis leidsin eemalt veel teisegi tüki, mis esimesega väga hästi kokku sobis ja hakkas tekkima kahtlus, et keegi on seal lõhkumas käinud. Vaatasin veel veidi ringi, lootuses kuskil ka konteinerit lebamas näha, kuid seda ei suutnud enam tuvastada. Helistasin peitjale, küsisin igaks juhuks kinnitust peidukoha suhtes ja tulin siis kurvalt tulema. Aga ehk varsti õnnestub ikka logima minna.
Sellega läks ikka mõnuga aega ning natuke vajasin abi ka. Tänan aarde eest!
Mõistatuse lahendamine oli paras ajude ragistamine. Tasapisi aga liikusime õiges suunas. Liigse info jätsime kõrvale ja erinevate katsetustega hakkasid ka ilusad numbrid paistma. Aarde peidukohas kaua ei läinudki. Tänud peitjale huvitava mõistatuse ja kavala peidukoha eest!
Õnneks olen rongidega palju sõitnud ja sõidan ilmselt ka edaspidi. Nii ei olnud sõiduplaani leidmine mingi probleem. Segadusse ajas hoopis mind üks naljatilk, kes küsis mis on perrooni ja platvormi vahe. Aga nuputasin , mis ma nuputasin, lõpuks laksas lahti. Vihjeks teistele, et Tallinnas siiski üks perroon on, kuid sellelt enam rongile ei lasta ;).
Aga "porgandid" meil ju uued ja uhked, nii sai siis see sõit Anne kanalist ette võetud vaatamata perrooni puudumisele. Aeglase suhinaga alustasime oma teed ja nagu ühes multikaski öeldakse, et kui sa kõnnid mööda rööpaid, siis ei eksi sa kunagi ära. Ei eksinud meiegi, kohale jõudsime. Vaatasime siis mahapudenevaid reisijaid ja püüdsime ära arvata, kelle käes aare on. Esimene tegelane punnis vastu, teine oli tiba väsinud olekuga, teda me tülitama ei hakanud. No ja siis tekkis "tark" idee vaadata asja laiema pilguga. Nojah... oleks siis sellest ka abi olnud :D, aga niipalju sain targemaks, et usalda ikka oma nina , aga ära sa oma nina väga taeva poole tõsta, võid selili kukkuda ;P. Ja see tunne , mis esimese reisija kahtlaseks tegi, ei kadunud ju kuhugi. Nii sai salaja uuesti tema ridiküli piilutud ja no muidugi, kirjatarbed puha tal seal kenasti olemas ja tükk paberit ka kuhu jaamaülemale paar sõna kirja panna.
Huh, ei läinud poolt päevagi :D, tänud peitjale !
Istusin minagi mitmeid kordi sellele rongile, sattusin alati eiteabkuhu. Hiljem taipasin sõiduplaani lugeda - tuli välja, et Tartust Paide rongiga ei saagi! Tänan sõpru ja Sakslasi, kes Audisid toodavad, sain ometi siit Tartust lõpuks minema! Peitja on kiituse ja hinde 5 ära teeninud ausalt, väga hea aare!
Alguses mõistatus punnis vastu, pärast mittevajaliku kõrvalejätmist ja saadud numbritega žongleerimist tulid välja uued numbrid mis nimekohasesse paika juhatasid. Õnneks läks väga kiirelt. Kaval peidukoht - ei saa eitada - aga Taneli aarete puhul tulekski ilmvõimatumatest alustada. Tänud peitjale.
Ilusad rongid. Tükk aega sai neid jõllitatud. Sõitsid nii edasi kui tagasi, aga saladust ei avaldanud. Peale õlekõrre kasutamist tuli sõiduplaan nähtavale. Selle aarde otsimist alustasime vaidlusega, et milline on maastik 1. Oli küll. Meie õnneks kõik klappis, koordinaat oli täpne ja aare on tore. Tänud peitjale!
Ossam tossam, esimene Tannu peidetud aare, mille me sel korral leida suutsime. Ahaa, või sedasi siis. Oi, kuidas hakkas fantaasia nende aarete kohapealt lendama, mida me enne ei leidnud. Tubli töö!
Järjest libedamalt lähevad need Taneli aarded. Ju siis hakkab käekiri järjest selgemaks saama. Kiire mõistatus, kiire leid. Kus ta mujal ikka olla sai. Aitäh!
Mõistatus pani päris pikalt pidurit, ehkki mõte oli õige, ei antud mulle tükk aega piletit. Tartu-sõit juba paistis, kui lõpuks turvakontrollist läbi saime. Kuiva maa peal läks juba vähe libedamalt, rongid lasid rõõmsalt vilet ja pilet sai komposteeritud. Stiilne värk, kõik tükid on täpselt omal kohal. Aitäh!
Ohoo, jälle üks 5.0 fantoommõistatus. Rongile otsa vaadates ei tundunud 5.0, aga kuna oli 5.0, siis püüdsin lahendada nagu 5.0. Tundus loogiline, aga siis jälle mitte. Lahendamist sai ka targemale mainitud, Levia kinnitas mu teooria õigsust ja suunas tupikteest avatud rajale. Siis suutsin veel paar lollust teha, aga lõpuks oligi vedurijuhi tööd enne Tartut vilja(t) kandnud.
Täna oli pool päeva Tartus aega. Just piisav, et võtta ette tervelt 3 x 5.0 = 15.0 mõistatust. Osa esimest, osa kuuendat, aga lõppude lõpuks kõik viimast korda. Looduses lahenes see ludinal nagu pidanuks juba ka veebidepoos. Hüpermaskeering, Saksa millimeetri täpsusega B-) Lisaks leidsime lähistelt ka tossud ja seejärel, et on aeg Pac-Mani otsima minna.
Aitäh peitjale lahenduva mõistatuse ja toreda peidiku eest! Mina soovitab. Ikka teie, Piilupart & Reisisaatja
Natuke pusimist, hooletusvigadest tulenevat ülemõtlemist, otsast peale alustamist ning olidki koordinaadid olemas. Kohapeal kiire leid. Täname.
Äge rong :) Idee selle kohta, kust sõiduplaane jagatakse, tuli suht kohe, aga kuna päev oli tihe ja tegevusrohke, sai õige infoleti otsimisele asuda alles hilja õhtul, ja seks ajaks oli aju juba süsi mis süsi, isegi õiget klahvi ei leidnud klaveril enam üles. Aga roheline oli minu mäletamist mööda alles neljas. Mõnus mõistatus, mulle meeldis. No ja täna lõpus oli puhas nauding: veered kohale, ei pane uksigi lukku, lähed ja võtad. Konteineriga on kenasti vaeva nähtud - hea töö! Tänud, nüüd kuluks veel mõni aare Tartusse ära jälle.
Rongisõit selgeks tehtud ja järgi proovitud. Täitsa tore oli, aitäh
Õige idee vormistamiseks kulus väike vihje ära. Lõpp oli tore. Aitäh!
Rong see sõitis tšuhh tšuhh tšuhh... See aare sobis tänasesse hommikusse väga hästi, sest enne leidu olin just mitu head tundi aardenimelist tegevust harrastanud. Peitjale muidugi au ja kiitus selle eest, et ma pole nüüd ainus Tanel, kes rongimõistatusi teeb :) Jõudu ja ootan uusi. Tegelikult oli see mõistatus ikka parajalt kirves ja vajasin siit-sealt väheke suunamist ka. Aga üldjoontest parajalt phantomlik. Kohapealne teostus jällegi suurepärane, sa hellitad geopeiturid veel ära, tead :) Suured tänud. Arvestades ka vaid GC-s logitud aardeid on see mu 2000. aardeleid :)
Ööbisime Anne kanali ääres, nii et egas muud, kui hommikul sai kodinad kärmelt kokku pandud ja rongile kiirustatud. Peale jõudsime. Lootsime Rakverre saada, aga rong, va sindrinahk, sinna ei sõitnud. Jäi hoopis varem seisma. Ootasime, et äkki läheb edasi, aga ei. Tulime lõpuks maha ja siis tuli kirja panna, et olime selle uue liini neljandad sõitjad, seejärel lasti tulema. Kontrollisime üle, midagi sisse ei jäänud.
Pärast tuli välja, et rongis oli jänes ka olnud, ta oli Siimule vaikselt taskusse pugenud. Jänes nägi rohkem hobuse moodi välja ja sarv oli tal kah veel otsa ees. Ilmselt oli ta rongi kiirest sõidust segadusse sattunud või midagi manustanud, sest ta arvas, et on rännuputukas. Rong oli juba tagasi Anne kanali poole suundunud, seega võtsime hobuse endaga kaasa. Aitäh toreda hommiku sisustamise eest!
Ilusate uute porgandirongidega pole mul veel õnnetunud sõita, kuid nüüd kus Anne kanali peatus juurde tehti, pidi asja ikka omal nahal ära katsetama. Jõudsin teminali kohale, vaatasin natuke uhkeid masinaid alt ja pealt, isegi leidsin mingid ebakõlad, mille ka kolleegile delegeerisin. Paraku keeldusid rongid mind vajalikku kohta viima ning konduktorid olid jube kidakeelsed selle koha pealt, kuhu neil tegelikult minek on. Selle peale istusin autosse ja sõitsin omi asju ajama.
Päeva jooksul käis Martin ise kohapeal selgitusi nõudmas, pakkus rongijuhtidele veidi pistist ja peiliski salajase sihtkoha välja.
Kui ise lõpuks Tartusse tagasi jõudsin, saigi asuda tegudele. Lõpus läks üllataval kombel väga kiiresti, küllap on juba mõningane kogemus tekkinud, et kahtlustama peab kõike. Sellegipoolest taaskord igati viks ja peen lahendus :)
Aitäh!
Nii kui hommikul silmad lahti sain, andis plinkiv skaibiaken märku, et üks geopeitur olla kanalist rongiga põgenema pannud ja minu ülesanne on päeva jooksul jälg üles võtta ning varandusekarbile käpp peale panna. Aga noh, esmalt tuleb ju ikka paar kohvi juua ja tööasju vaadata ja... tegin, mis ma tegin, aga teises aknas vahtis ikka mingi porgand vastu ja nõudis tähelepanu.
Imetlesin natuke seda asja ja asusin sõiduplaane uurima. Vaatasin, et milles küssa - väljumine kell see ja see, liin "Anne kanal - Võrtsjärv"... toho pele, Elroni jõetramm vastu talve käima pandud? Kõik nagu klapib, aga nii madal see veeseis ka olla ei saa, et ratastooliga ligi pääseks. Ometi näis kaardile tõmmatud joon nii õige, et see ei saa ju vale olla?
P2-nimeline aare õpetas, et kui kõik tundub uskumatult õige, aga samas natuke vale, võib kasu olla Tambovi konstandi rakendamisest. Rakendasin ikka mõnuga ja sain vägagi usutavad rongipeatused juba kahe olemasoleva aarde otsa. Lisaks veel kaks ristumispunkti, aga semafor muudkui vilgutas punast. Kaks tundi hiljem olid pooled juuksed peast välja katkutud, aga targemaks ikka ei saanud.
Andsin oma meeleheitest märku Rudolfile, mille peale tuli väga konkreetne ja väga tõene vastus:
Nii, aga sa unista edasi sellest, et sa saad tööd tehtud siis kui on Taneli mõistatus pooleli, ma pean vist siin inimestega tegelema hakkama.
Kuna päeva ei saanud siiski täielikult maha kanda, kerisin lahendust kaks sammu tagasi ja viis minutit hiljem oli kontroll roheline. Siis algas töö ja ootamine... 7 punast, 2 rohelist; 9 punast, 2 rohelist; 13 punast, 3 rohelist - pergel! :D
Õhtul sain lõpuks omadega valmis ja käisin kiirelt peatusest läbi. Vist tabasin Anari teolt, aga ei tahtnud teise keskendumist segada. Veidi hiljem saabus ka Rudolf Tartusse ja siis lendasime juba üheskoos peale. Kui kohale jõudsime, oli geopeitur juba rongiga lahkunud, aga aarde, näe, oli alles jätnud. Veidi uurimist ja oligi saak käes, kolmandad kell 22 millegagi. Tagantjärele selgus, et kui mina oma rohelise kätte sain ja praadima hakkasin, oli Pilditibi juba asja rahulikult ära loginud; pinget jätkus siiski viimaste minutiteni.
Aitäh peitjale adrenaliini, kavala mõistatuse ja hea lõpplahenduse eest!
Kui aardest teada sain, oli peaaegu kohe selge, kust tuleb väljuvate rongide sõiduplaani otsida. Olin juba ammu selliste keeruliste sõiduplaanide lugemise endale selgeks teinud, aga peab see kuramuse sõiduplaan siis nii jupikaupa koguaeg olema, osa tarkust siin ja osa seal. Võiks ju kogu vajaliku info kohe ühe korraga kätte anda, aga ei, see oleks liiga lihtne. Nii ma siis üleliigse tunnikese sõiduplaani õigete kellaaegade sobivalt kokkuveerimise peale kaotasingi.
Kui sõiduplaanist selge sott, siis tuli asuda rongijaama poole teele. Vaatamata pealetungivale õhtuhämarusele oli rongi ootamiseks kummaline aeg, vaksaliesine alles rahvast täis, kes liikumas raskelt päevatöölt kodu poole, kes liikumas kesvamärjuke käes linna poole õnne otsima. Õige pea sai ka rusutud töölisklass rahulikult koju ja mina oma moodsa aja jaamaülemaga kokkuleppele kellaaja ja täpse asukoha asjus.
Esmalt sai muidugi kohe seisvate vagunite vahele kapsatud, kus maastiku raskuaste käis kahest kuni peaaegu surmaohuni. Õige pea ma loobusin sellest plaanist ja asusin tagasi viisakatele inimestele mõeldud siledatele perroonidele. Kahjuks juhatas jaamaülem mind esialgu valele poole.
Vahepealset ligi tundi külmas ja tuules rongi ootamist ei hakkakski kirjeldama, aeg venis ja ka unemati laadne toode püüdis vahepeal liiva silma ajada. Õnneks kuulsin varsti kaugusest saabuva veduri vilet, algul ei suutnud uskudagi, et see krigisev krüna võiks minu oodatud rong olla, aga kiire pilguheit saabunud rongi vaguniuksele ja sõit teise reisijana võiski alata kella 21.55 paiku.
Tuleb kiita rongijuht Tanelit, et meil siin vaikses uinuvas agulilinnas on veel jätkuvalt millega Anne kanalist väljasõite teha ja ka sõiduvahendite kvaliteet hoiab jätkuvalt kõrget taset.