Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirovi nimelise näidiskalurkolhoosi töötajate laste jaoks korraldati suviti siin laste- ja pioneerilaagreid. Laagri peamajaks oli vana eestiaegne villa, samas majas on hiljem ka Lohusalu koolimaja peetud ja pikka aega ka kohalik rahvamaja olnud. Laste majutus toimus peamaja ümbruses olevates kämpingutes, mõned sellised kämpingud on seal mändide all veel alles. Sporti said lapsed teha läheduses oleval platsil kus olid erinevad atraktsioonid ja pallimänguplatsid.
Aarde nullpunkt asub laagri ja spordiplatsi vahel, liikudes üles jõuate laagrisse ja alla liikudes spordiplatsile.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (2), lumega_raske (2), ujumiskoht (1), soovitan (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5M750
Logiteadete statistika:
164 (98,2%)
3
4
0
0
0
0
Kokku: 171
Sel kaunil laupäeval võtsin ette avaliku matka Paldiskist Tallinna suunal. Kui esialgu oli plaanis Laulasmaal lõpetada, siis kohale jõudes oli ilm veel valge ja meeleolu ülev ning eksprompt sündis otsus jätkata Ranniku matkarajal Keila-Joani. Õhtu lõppedes sai läbitud maraton 42,2 km ja nopitud või noppimata jäetud mõnigi aare. See siin oli lumega leitav. Aitäh!
Mere ääres on kliima soojem: mustikatel olid veel lehed ja isegi mõned üksikud marjad küljes, Lõuna-Eestis juba ammu paljad rootsud. Leitud, aitäh!
Tore otsimine ja jalutuskäik. Muide "Waze" jalastas meid varem, kui tegelikult peaks.
Leidsime, kuidas siis muidu. Kui mustikaid noppima kummarduma ei vaevunud, võis neid ka püstijala-kõrguselt suhu pista. Igatahes ääretult lahe ja mitmekesine mereäärne maastik, soovitan!
Sai provvaga koos üks päris korralik matk tehtud. No leidsime siis ka, isajänesestki mõista. Natuke liiga nähtaval oli, pistsin väheke rohkem varjule. Tuleb muide tõdeda, et see eramaa-hullus on ikka väga üle piiri lännu...
Suvelaager kevadel ära tehtud. Kännud üle vaadatud ja nimi kirja pandud. Tänud aarde eest!
Vihm jäi lõpuks üle ja saime ilusti aarde logitud. Täname peitjat!
Jätsin ka mina auto kuhugi korrusmaja ette ja orienteerusin kohale. Jah, tõkkepuude ja eravalduse märkidega ei ole siinkandis koonerdatud. Peitjale tänud!
Väike jalutuskäik suvelaagri paika. Aardega kõik hästi. Aitäh.
Meie pidasime Meremõisa telkimisala oma suvelaagrit ja nautisime rattarada rannas. Siin oli toredad kivid rannas ja kõik olid väga rõõmsad ilusast kohast. Tänud peitmast.
Piirkond hiilgab oma "eramaa" siltide rohkusega. Seepärast parkisin auto mingi korrusmaja ette ja hiilisin sealt vaikselt edasi. Null ei andnud väga eksimisruumi. Leitud, logitud. Tänan!
Selle aarde juurde ligipääsu olen käinud paar korda otsimas. Kuna palju aega polnud siis parkisin auto tee äärde ja võtsin ette väikese matka. Ilm oli küll tuuline ja vihmagi hakkas sadama, aga leiu üle olin õnnelik, aitäh!
See siin on tänase ringsõidu üks leitud aaretest. Jõudsime Antiga siia üsna pimedas:) ..laeka leidsime ja sissekande logiraamatusse tegime pealambi valgel. Aitäh peitjale :)
Nüüd ma siis tean, kus kivi all kõik sääsed selle kuuma ilmaga peidus on... ????
Muidu aga tore, suur aitäh aarde eest!
Kui siinkandis juba olin, siis tulin vaatasin selle suvelaagri kandi ka üle.
Tänan peitmast.
Leitud. Ilus matk mere ääres.Luiged merel, ilus pilt. Tänud siia toomast. ????????
Olime seda aaret nillinud juba ükskord varem..äkki miski 2019 suvel ...aga siis ei leidnud ühtegi teed mis viiks kohale ja kuna oli soe suvi ja rohkem tahtis süda mereäärde ja randa siis nii ta jäi...nüüd aga jätsime auto keelumärgi taha, ning tegime ühe mõnusa jalutuskäigu alla aardeni :) Tõesti kena koht ja suvel kindlasti veel 100x kenam :) Tänud siia kutsumast :)
Peale kümne aastast pausi võtsin kodu lähedalt aarde! Tänud peitjale. Hea ja lihtne leid.
Aardega kõik hästi ja vihje järgi muretu leid. Aga keerulisem on leida mõnda teeotsa või -äärt, kuhu auto jätta: neid keelumärke ja tõkkepuid laotakse siinkandis küll väga vaba käega. Eriti nõmedaid maju leidub ka rohkelt. Aga rand oli kena ja päike soojendas mõnusasti.
Aardega läks kiiresti. Mere ääres vaatamine võttis kauem aega. Aitäh!
Teist korda leitud. Sattusin selle aarde ja peidukoha juurde kogemata, otsides ühte teist aaret. Korraks sain rõõmustada, et leidsingi. Siis aga selgus, et tegemist on juba varem leitud aardega, mis lihtsalt asukohta on vahetanud. Eks siis tuleb edasi otsida, teisest kohast.
Koordinaadid ja vihje vastavalt tarmoxy logile muudetud.
Olime siinkandis jalutamas ja seletasin veel Krissule et näe paar aastat tagasi sai siit mäe seest aaret otsimas käidud. Tolleaegne pioneerilaager oli yheks suureks l6kkeks tehtud ja k6rval käis maja ehitus. Oli selge et asukoht oli ohus. Otsustasime siiski et läheme vaatame yle kuidas aare elab. GP lehel on vana koordinaat, GC lehel on koordinaati mitu korda korrigeeritud. Terve rodu mitteleide tekitas aga hoopis sportliku huvi et kas ja kus ta siis tegelikult on. Peale tykki aega välit6id leidsime laeka siiski yles. Viimastest GC koordinaatidest oli ta siiski 43m m66da.
Tegelik koordinaat 59 23.369 24 12.215
Ja uueks vihjeks on KÄND mitte mänd
Head otsimist ;)
Nulle võis geocachingus nii päisest kui kommentaaridest leida erinevaid ning geps ka hüppas ringi...
Gepsu mul pole aga arvan, et olin siiski õiges kohas. Aaret ei olnud kodus, minu arust mändi ka enam pole. Leidsin justkui õige koha, kenasti kaetud aga sisemus tühi. Seega võiks keegi gepsumees või peitja igask juhuks asja üle täpsustada.
See aare on mul silmas juba ammu. Kunagi, kui siit mööda matkasin, jäi see millegi pärast korjamata ja kollane täpp jäi kaardile. Täna siinkandis puhates, käisin korra Recsetis toitu tellimas ja jäi natuke aega toidu kättesaamiseni. Nüüd kiire tegevus õhtul ja pimedas. Ehitajad olid koju läinud, minul hea võimalus aare kätte saada. Tänud aarde eest.
Leidsime üles, kuid olles hoiatatud eelmisest logist vaatasin ka ehitustandri poole. Täna seal kedagi ei olnud, kuid tulevikus on küll nii, et aardele saab läheneda vaid mere poolt. Ja ka siis hakkab uue eramaja aknast kogu tegevus kätte paistma. Tänud!
Jätsin auto kahekorruselise maja juurde ja geps näitas paarisada meetrit. Ilus ilm ja kena jalgtee, aga siis, kui aardeni oli 74m., oli mingi ehitusplats. Rada viis küll sellest mööda, kuid mingi "härra " jooksis ligi ja teadustas, et viibin eramaal ja ei tohi sealt mööda minna. Kuna riietus ei võimaldanud kõrvalt võsa kaudu ringi minna, jäi asi katki.
Pööriöisel rattamatkal põikasime läbi. Aare oli ilusti paigas, aga kõrval kõva ehitus käis.
Rattaga sõitmiseks väga mõnus kant. Teel aardeni oleks üks corgi mind äärepealt rajalt maha võtnud. Aitäh aarde eest!
Kuna Nabeka juures läks plaanitust kauem, siis tekkis mõte järgmine planeeritud aare vahele jätta. Kuid nii kui sealt poolsaare moodi saarelt mandrile astusin, hakkasid jalad ise Suvelaagri poole astuma. No mis siis ikka. Sai need kümme tuhat sammu tehtud. Ja kividel tatsamine jätkus, kuni tuli rohelisematele maadele keerata. Tagasi parkla juurde orienteerusin mööda eramaade servi autotee suunas. Õnneks sai metsas õige rada valitud, mis ei viinudki kellegi aeda.
Lohusalus olen ma kunagi ammu katust pakkumas käinud. No ja vundamenti ka. Üle pika aja siis siin tagasi. Mäletasin õieti et siin vaba liiklemine suht piiratud. Proovisin ikka aardele nii ligi sõita kui võimalik. Ühel hetkel leidsin ennast ehitusobjektilt. Taandusin ja hiilisin suure kaarega aardeni. Paistab et see mannerg võib väikestviisi juba ohus olla. Maja küll peale ehitama ei hakata, aga kellegi päris hoovi külje all ta nüüd asetseb seal ja ilmselt on see aja küsimus, et see kellegile jalgu jääb. Loodan et ma eksin.
Tänud
Tänu Eramaa siltidele pidime tegema vähemalt kilomeetri jagu pikema ringi. Aardeni jõudes silmasime eemal Suvelaagri kunagise palliplatsi lagunevaid väravaid. Suvelaager sai logitud ja Lohusalu päeva jalutuskäigu pikkuseks 12km. Tänud peitjale.
Laagrit ei näinud. Nägime eramaa silti ja ehitustööd. Hiilisime siis kaugemalt ligi. Leidsime vihjele sobiva koha, Margus leidis aarde ja saimegi logitud. Tänan peitjat.
Kunagisest laagrist andsid märku värvitud rehvid. Aarde läheduses käib vilgas ehitustegevus, aare õnneks natuke eemal.
Leitud. Ümbruskonnas tasub teraselt silmas pidada kuhu astud. Lähistel asuvates künkal kasvavates kibuvitsapõõsastes navigeerides on võimalik end leida ka vana kaevu/või misiganes auk see oli, põhjast. Päris mitu auku oli seal, kenasti rohu ja kibuvitsaga kaetud.
Ei saanudki nagu aru, kas kõndisime kellegi hoovis vahepeal või ei aga leitud ta sai, tänud! :)
Suvelaagrist polnud enam peale rusude midagi alles. Yhtegi eramaa silti tee otsas polnud, aga uue maja juurest saatsid kll pikad pilgud kui tagant kaudu sealt l2bi jalutasime. Aarde endaga oli k6ik ilusti korras. Leitud logitud :)
Selle kohaga on mul mingid mälestused umbes kümne aasta tagusest ajast kui seal töötas veel algkool-lasteaed. Siis kui Laulasmaal valmis uus kool, kadus selle pisikese Lohusalu kooli järele vajadus ning ilmselgetel põhjustel lõpetas tegevuse ära. Nüüd kui ma täna sinna sattusin, siis ei tundnud kohta enam üldse ära. Vana koolimaja enam ei ole ning selle koha peale on püsti löödud uus majakarp. Kämpinguid mõistagi samuti enam ei ole. Ühesõnaga, keegi on ilmselt selle krundi omale ära erastanud, vana miljöö buldooseriga kokku lükanud ning ehitab sinna omale häärberit. Täpseid kruntide mõõte ei suutnud välja mõistatada, aga täiesti võimalik, et ühel hetkel võib aare jääda eramaa piiridesse ja siis on sellega asi ants. Praegu tundus, et maja valmimise ning ümbruse korrastamisega läheb veel natuke aega. Kiiremad jõuavad veel jaole.
Kiire leid loogilisest kohast. Ilus rand. Täname.
Ehitustegevusele viitavatest lintidest sai õnneks väikese kaarega mööda jalutada, aarde juures läks juba lihtsalt. Tänud peitjale.
Kohale saamisega oli algul veidi probleeme, aga edasi oli juba lihtne, tänud.
Aarde läheduses käimas ehitustööd ja lihtsamal lähenemisteel olid lindid ees. Veidi tiirutades sai männijäänusele siiski ligi ja aare logitud. Aitäh!
Otsisime pikalt mändi, aga siis lugesime logi ning muutsime oma otsimisobjekti.
Käisime ilusa ilma puhul veel viimast korda sel hooajal meres ujumas minu siinpoolses lemmikus Meremõisa rannas. Siis tekkis mõte veidi jalutada, no ja kuhu sa ikka mujale jalutad kui logimata aarde poole :)
Aitäh!
Tõesti on ainult känd alles ja aare paistab juba kaugelt silma.
Tänud peitjale.
Tee on blokeeritud, ringi metsast veel saab. Männist ilus känd alles. Arvan, et selle aardega varsti kõik.
Peaaegu lageraie on ümbruskonnas toimunud. Suursugusest männist on järgi vaid känd. Tundub, et varsti on eravalduse sildid ka üleval ja ligipääs blokeeritud. Tänud.
Tõsi ta on et endisest laagrist on saanud midagi prügimäe ja raielangi vahepealset. Aarde kodust on saanud känd , aga aare ise elab vastu kõiki ootusi väga kenasti ja ootab leidjaid. Aitähh
Andis alles läbi selle raielangi rühkida, kuid läbi katsumuste sai kenasti lõpuks nullini. Siis aga sai mõistus otsa. Logisid lugedes sain vihje kohta täpsustusi ja siis läks juba kiirelt. EVEJ
Laager polnud just eriti vaatamisväärne, aga kunagi võis siin mõnus suvitada olla. Aarde ümber oli kõvasti raiet tehtud, kuid läbi oksterisu murdsin aardeni. Vihje enam päris täppi ei lähe, sellest on järel vaid känd, aga aare siiski täiesti alles. Tänud kohta näitamast.
Lähenesin ratas käe kõrval otse üle laagriplatsi. Möödaminnes nägin, et ühel kämpingul on uks irvakil. Seal sees oleks nagu hiljuti elatud. Kõik padjad-tekid olid olemas. Aarde leidsin kiirelt. Tänud!
Olen sealkandis palju kolanud aga nähtavasti võiks veelgi rohkem kolada. Põnev ja ilus koht. Leisime lisaks aardele ka päevitava härra puude vahel, kui tema ei lasknud ennast meist ja meie temast häirida.
Pioneerilaagris ma käinud ei ole, natuke valel ajastul sündinud lihtsalt, aga kodutütarde laagrites sai kunagi käidud küll ja ega need KT laagripaigad vist palju sellest laagrist ei erinenud ... 25-20 aastat tagasi.
Ka Lohusalus ei olnud mina varem käinud ja seega imetlesin lisaks vanale laagrihõngule seda mõnusat vaikust ja korterelamut mändide keskel. Siin võiks elada küll, isegi korteris.
Aaret otsisin natuke siit ja natuke sealt, siis tuli Kuldar ja ulatas selle mulle logimiseks. V: pudeliavaja-võtmehoidja, J: TPT sümboolikaga käekotihoidja. Aitäh peitjale!
Vaat milline huvitav laager siia peidetud oli. Aitäh kohale juhatamast.
Leidmine ei võtnud kaua aega, ilusad männid. Aare heas seisus. Laagri turvasilm jälgib teraselt lipuväljakut.
Kohale jõudes, olid maja ümber kohalik paarike,kes meile paari sõnaga kohast rääkisid ning vihjasid et koht on vist müüa. Igatahes peale seda läksime aarde juurde. Null oli veidi nihkes, aga loogiline koht vaatab kaugelt otsa. Edasine oli vaid logimise vaev. Tänud peitjale.
Kaval maskeering võttis leidmiseks ikka natuke aega. Aitäh!
vana armas pioneerilaager! ema töötas ju Kirovi nimelises ....
Tegime ka siin väikese peatuse.Leidmiseni palju aega ei kulunud.Täna olime siin teised logijad.Aitäh!
Väga huvitav kant, kahjuks ei ole sellistes laagrites käinud. Mõnus maastik, kus oleks hea jalgrattaga sõita.
Pärast Laulasmaa SPA külastust tegime värske koheva lume sisse esimesed geojäljed.
Vat siin ei olnud käinudki, ei vanemal ega uuemal ajal. Mõnda muusse olen ikka sattunud. Kõik taolised laagrimajad ja -platsid tundusid lapsena hiiglama suured... sellesse tüüpprojektiga kämpingu-kolmnurka mahtus meid turakat mängima rohkem kui pakis kaarte jagus. Aga noh, meie rühma kasvataja Valkla laagris tundus mulle ka hiiglama suur, iga mõõdupuu järgi :o) Eks ta nii vist ole, et kui maailm avardub, siis selles sisalduv tundub suhteliselt aina väiksemana. Veel mõni aasta intensiivset geopeituse harrastamist ja siis otsin normaalsuuruses aardeid nagu praegu mikrosid :P
Oli pime aeg, laager inimtühi ja kokkuvõtlikult otsustasin seega läheneda nullile otse läbi laagri. Esimese asjana nägin kuidas mitmes kohas läksid põlema punased tuluksed. Vist olid liikumistundlikud kaamerad. Nägu varjama ei hakanud, kuid kõndisin sirgjoones puude vahele. Aarde tuvastasin kiiresti. Tagasi minekuks valisin väikese ringi ümber majade. Kaugelt märkasin, et tuluke läks jälle punaseks. Mõtlesin, et see pole ju loogiline, ma nii kaugel ja andur pole minu poole suunatutki. Järgmine hetk hüppas nina eest väike kits läbi. Asusin jällitustegevusse, et tabada äkki mõni hea pilt. Ei möödunud minutitki ja metsloom oli kadunud ei tea kuhu.
Tagasi kodu poole minnes võtsin esimesest bussipeatusest peale ühe hääletaja, kes oli juba ka pool tundi tagasi peatuseses oodanud. Kirus Lohusalu bussigraafikuid ja soovis saada Laulasmaale poodi. Andis mulle ka soovituse sõita pimedal ajal siin teedel rahulikult kuna viimastel aastatel on siin tõsine kitse uputus. Vastasin seepeale hääletajale, et kohtasin just 4 minutit tagasi kitse. Rääkis mulle kuni poeni kitsedest, soovisime teineteisele head õhtut ja läksime omateed.
Peitjale tänud peitmast!
Kujutasin, ette seda möllu ja kilkeid jne. mis siin kunagi tõenäoliselt toimus. Nüüd siis lagunemas ja seega natuke kummituslik koht. Loodetavasti keegi lööb eluvaimu sisse kunagi sellele kohale. Lastel võis seal ju tore olla. V:mündid, J:kollase eluka, Tänud peitjale.
Kui põrguväravas juba käidud, siis siin küll miskit koledat polnud. Ilus mõnus metsaalune. Tehtud!
Pärast raketibaasis kolamist oli see kohe eriti lihtne. Aitäh
Mingi neetud koht kitsede poolt vist jah. Logidest saan aru, et teistelgi nendega kokkupuuteid ette tulnud. Igal juhul jah. Mingi 5m kaugusel mingi elukas ennast püsti ehmatas ja täiega minema kapsas. Junn jahe, leidsime aardekese ka õnneks (;
Kummituslik koht. Süda oleks seisma jäänud kui kuulsime põõsas kedagi krõbistamas (me siiski lootsime ja eeldasime, et see oli kits või muu taoline loomake). Vetruvate jalgadega uudistasime ringi ja aarde leidsime kiirelt. Kuigi väga kahju oli seda kunagi kindlasti kena ja rõõmsat kohta nüüd sellises räämas seisukorras näha.
Oleme kordi ja kordi sõitnud Kloogarannalt läbi Laulasmaa Keila-Joa poole ning Anna on teeäärseid laagrikohti vaadates meenutanud, kuidas temagi siin väiksena laagris oli. Ning siis ei olnud laager mõnepäevane või nädala kestev, vaid ikka kuuajane. Kuna neid kohti on siin palju, siis ei olnud me seda õiget kohta kunagi üles leidnud, kus ta laagris oli. Kuni tänaseni! Nähes peamaja ja selle ees olevaid majakesi, meenus Annale kohe, et justament, see ongi ju tema laagrikoht! Siin (S. Kirovi nimelise kalurikolhoosi laagris) sai veedetud neli suve, a´ kuu aega korraga. Esimestel aastatel oli oma majaks kämping nr 6 (numbrid majakestel endiselt olemas), vanematel lastel olla olnud ajutiseks koduks teispool mängu- ja kiigeplatsi asuvad kollased majakesed. Sealjuures vanem oli parem olla ja need teised olid siis priviligeeritud majakesed. Hiljem oligi siis üks neist tagumistest majakestest tema koduks.
Peamaja ees lipuväljakul oli iga hommik ja õhtu kogunemine ja rivistus. Kuna Anna sünnipäev jäi samuti iga aasta just laagriajale, siis sünnipäeva puhul oli temal suurepärane ja ainulaadne võimalus sünnipäevahommikul lippu heisata. Äss värk!
Peamaja otsast vasakule liikudes ja künkast alla minnes jõudsimegi palliplatsile, mida pole enam ammu niidetud. Tollal oli see korras ning loomulikult toimusid seal pallimängud ja -võistlused.
Selline nostalgiline paik ja hetk siis meie jaoks. Ja aarde leidsime muidugi ka. Täname!
Siukses laagris küll olla ei tahaks, Tartu vanglas on ikka tunduvamalt paremad tingimused puhkuseks, tglt kah kahju kohast ... Leitud, logitud, tänud!
Põnev maja. Kindlasti oli siin kunagi vahva laagris olla. Kahju, et enam mitte. Aitäh näitamast!
Peale Piraadi aaret oli aeg suund siia võtta. Geps juhatas mind aardele lähenema mere poolt, seega kahjuks ühtki suvelaagri hoonet mulle teele ei jäänud. Küll aga meenutasin endamisi enda lapsepõlve suvelaagreid - tundub, et need ajad olid ikka väga kaua aega tagasi. Tänan!
Päris üllatav oli kortermaja tagant selline asi leida, oleks pigem mingit tõkkepuudega villat oodanud. Või noh, tõkkepuu oli ja villa ka...
Esialgu hiilisin, aga siis sain aru, et pole seal kedagi. Uudistasin veidi putkade vahel ringi, siis läksin ja logisin aarde. Uhked männid! Aitäh näitamast!
Enne Alphaville kontserti tegime väikese georattasõidu. Kõike mis paanis me üles ei leidnud aga see tuli ikka kätte.
Tänud huvitavasse kohta juhatamast! Püüdsin aarde maskeerida veidi paremini, kui enne oli. Aare ise on muidu heas seisukorras.
Tänaseks viimaseks aardeks oli meil laagripaiga lähistel asuv aare. Veidikene turnimist libedal nõlval ja juba see aardetops oligi leitud.
Aitäh huvitava koha tutvustamise eest. Aga nii kurb, et see on jäetud unustuste hõlma, väga tore suvatamise koht oleks ju :)
Lohusalus on ju varemgi käidud. Alati sõidad ju kindlat teed ja ei kaldu meetritki kõrvale:) Tänu geopeitusele peab aga selle pöörde tegema ja nii saabki avastatud päris huvitavaid paiku. Aarde leid tuli üsna kiirelt. Väga võimsad vanad männid. Tänud peitjale:)
Minu jaoks esimene üllatus oli see et seal metsas sellised suured korrusmajad on - ma seni Lohusalu kandis piisavalt vähe käinud et pole nende peale sattunud. Teine üllatus oli see et seal sihuke tore villa on, aga kahjuks natuke räämas. Sellele oleks kindlasti head peremeest vaja, koht on ju lahe. Aare ise oli ka aus. Leidmist mõnevõrra lihtsustas juba korralik sisse tallatud geokiirtee ;)
Nabekalt siia tulla polnud sugugi kerge, rannakividel kõndimine pole kõige mugavam, aga mereäärsetest majadest püüdsime igaksjuhuks eemale hoida. Igatahes oli vahva matk, ilusa ilmaga ilusas looduses. Edit: Hea saak oli, kolm aaret ja kolm puuki. :D
Minu esimene aare oli 10 aastat tagasi ka emadepäeval sealsamas lähedal. Nüüd siis juubelimatk samas kandis. Sel poolsaarel on mul lapsepõlvest saati iga mätas, kivi ja kibuvitsapõõsas tuttav ja võiksin siin lõpmatuseni ringi kolada. Kuigi tänapäeval on raskusi, eramaasilte on tulnud nagu seeni peale vihma. Algul tegime igasugu ekstreemsemaid liigutusi, siis lõpuks võttis Linda aarde ka välja. Ei tea kas raskus 2,5 on tüngaks mõeldud. Paul vahetas seal hasartselt kaupa, jätsime väikese raha-muna (tegelikult tahtsin selle piraati viia aga siis ununes maha). Aitähh aarde eest!
Siin võiks ilmselt mingisugust õudusfilmi teha. Aga peamaja on ju ilus, kahju, et ta niimoodi laguneb. Vaatasime ühte kämpingusse sisse ka. Millegipärast vedeles seal hunnik raamatuid.
Siin läks üpris kiiresti, teises vaadatud kohas oli aare. Liis kiikus veel natukene, aga päev hakkas õhtusse jõudma ning väljas jahenes. Pärast aarde leidu läksime autot otsima, sai ta enne kuskile "sinna" jäetud. Aitäh, tore koht!
Lahe koht. Kui nii külm ja pime poleks olnud, oleksime sinna vist natuke kauemakski jäänud. Mingit ossimussi kostis ka lähedusest, kergelt kõhe hakkas. Õnneks leidsime auto ka üles. Aitäh!
Rahu ja vaikus saatis meidki, kui kohale jõudsime... Siis asusime otsejoones gepsu järgi kurssima... Nina gepsus, kuulsime järsku küljelt tulevat müdinat- ja me poole tuiskas täiskiirusel pesuehtne metskits. Olime ehmatusest tardunud ja jälgisime vaid seda, kuidas sarvik meist kolme meetri kauguselt mööda tuhiseb. Ja siis üpris kohe tuli sama kiirelt teine- ja ega kaks ilma kolmandata jäänud...Toibusime tiba ja hakkasime aaret otsima. Aega võttis, aga asja sai. Tänud kifti kohta juhatamast autorile- ja loodust imelist elamust pakkumast :)
Leitud väikese söögijärgse jalutuskäigu raames. Ei olnudki sinna enne sattunud. Siki teine aare.
Leitud täielikus vaikuses, ei olnud laupäeval näha hingelistki paneelika läheduses ega ka laagris, Tänud.
Vahvad väikesed majakesed. Olen sellistes majakestes Käsmu pioneerilaagris koolilapsi kantseldanud. See oli tore aeg ja meenus kohe, kui siinseid majakesi nägin. Aarde leidsime lihtsalt. Tänud
Vinge koht. Mõte hakkas kohe tööle, mida ja kuidas seal võiks kõik teha, kui ainult seda va mammonat oleks.
Kuna kerge jahedus oli naha vahel, siis jalutasin aurav teetass käes aarde suunas ning ootamatult onnide vahel vastutulevad inimesed vaatasid väga pika pilguga. Panin selle oma hullumeelse välimuse arvele, aga nagu hiljem välja tuli, siis hoopis geopeituri välimus torkas silma. Kuna aga tollel momendil meenus, et fotokas jäi autosse ja ka uksed lukust lahti, siis läksin igaks juhuks auto juurde tagasi. Mine tea, kes siin kõik veel jalutavad. Viskasin teetassi käest, võtsin oma kalleima vara ehk fotoka pihku ning liikusin suunal, kuhu nägin Veikot enne kaduvat. Kohapeal avastasin hoopis rohkem inimesi, kui olin esmalt näha lootnud ning nii nägin esimest korda silmast silma phantomi ja pilditibi. Veiko hilisemale imestavale küsimusele, et kuidas ma selle peale tulin, et need nemad on, sai uhkelt vastatud: "See on ju elementaarne."
Kuigi ma aarde leidmisest eriti ei saanud osa võtta - nägin vaid tagasipanekut -, siis tänan ikkagi. Asukoht on üliäge. Ehk ikka kunagi tekib sinna veel elu, tõenäoliselt enne kui ma rikkaks saan.
Kui otsisime teed Nabeka aarde juurde, siis avastaisme end äkki hoopis selle aarde juurest. Kui juba nii lähedal, siis otsustasime ta ära logida. Alguses läksime laagrist aupakliku ringiga mööda, siis aga selgus, et see suisa maha jäetud. Isegi tõkkepuu oli ära mädanenud. Kahju, et nii ilus koht nii räämas on. Aarde juurest lahkudes liikus kaks tegelast kahtlaselt aarde suunas. Tegime väikse tiiru ja lähenesime teise nurga alt. Kohapeal tabasimegi veiko, kes oli just teinud metsa alla aarde pinnalaotuse. Ajasime veidi juttu ja suundusime edasi. Vahepeal jõudis ka Inga tagasi sündmuskohale. Aitäh peitjale.
Täitsa kahju kohe, et selline koht nii räämas on, asukoht on ju laagri pidamiseks igati sobiv. Piilusin enne aarde juurde minekut ikka akendest ja ühest kämpingumajakese uksest ka sisse, et aimu saada milline see koht kunagi oli. Seejärel suundusime väikest rada mööda nulli poole kui äkitselt ilmusid kuskilt metsast välja kaks inimest kes meid kahtlustavalt vaadates elumaja poole liikusid. No me vaatasime kahtlustavalt vastu ka. Raudselt geopeiturid, kesse teine ikka siin luurab? Aga samas mine sa tea, äkki hoopis kohalikud? Võtsime suuna samasse kohta kust võõrad tulid ja mäest laskudes avastasin äkki, et olen üksi jäänud. Leidsin karjääri ja ilmselge peiduka ning parajasti siis kui kogu tavaar oli metsa alla laiali laotatud kostus ülevaltpoolt küsimus kas ma kaotasin midagi ära või? :D Kahtlased tegelased olid mulle järgnenud ning teolt tabanud. Selgus, et tabajateks olid [phantom] ja [pilditibi], seevastu Inga oli täitsa kadunud kuid jõudis selleks ajaks kohale kui ma konteinerit kokku pakkisin. Enne lahkumist tegin veel tiiru ümber peamaja ning tegin ühe pildi. :) Suured tänud siia juhatamast, mulle see koht meeldib.
Auto jätsin korterelamu juurde ja sealt tatsasime koeraga aardeni. Kohapeal jäi kaevandus kohe silma ning välja ilmus üks korralik tünder. Panin logi kirja ja toppisin tünni maapõue tagasi. Aitüma!
Auto jäi keti juurde. Väike jalutskäik viis õige männini. Õnneks juurekaevandus oli enne ära tehtud ja ise ei pidanud seda tegema.
Kena vaikne koht. See mägi seal sel aastal küll võssa ei kasva.
PS! Merikese ja Alexi ennustus ei olegi veel täitunud. (Kes kohal käinud, see teab.)
Näh, pidid minu vanemad siis ehitajad olema, mind sellisse uhkesse laagrisse keegi ei saatnud ;). Aga kõik siin elus on mööduv, nii võtsin julguse kokku ja ronisin täna ikkagi siia kohale. Lapsi polnud, kasvatajatädisid ka mitte... aga olgem ausad, hetkel pole suvi ka :D. Eks suvel vaatame selle suvelaagri taaskord üle, majad tundusid suht kobedad.
Ja pean taaskord tõdema, mägesid meil jätkub, nii et sporti sain teha vaatamata kasvatajatädide puudumisele :D. Tänud peitjale !
Käisime sõbraga elektriautoga sõitmas ning otsustasin mõned aarded ka marsruudile tekitada. Üllatuslikult selgus, et toosama laager oli olnud sõbra lapsepõlve mängumaa. Kuna ilm oli kõle siis pikalt passima ei jäänud. Aitäh!
Väga huvitav on see, et sellest kohast polnud õrna aimugi, kuigi seal kandis oldud küll :D. Tegu päris laheda ja samas veidikene kõheda kohaga, mis mulle meeltmööda on. Aarde peidukas jäi kaugelt silma ja õigeks see koht ka osutus.EVEJ.
Siia jõudsime üsna pimedas, õnneks jäi Hannole kiirelt kahtlane koht silma, kui mina alles vihjeobjekti imetlesin. Jätsin siia Hispaaniast toodud TB, mille missiooniks on külastada jalgpalli maailmameistreid. Nüüd läheb tal siin vist veidi aega, kuni Eesti selle karika ära toob...?
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Tore nostalgia tunne oli siin liikuda. Kunagi oli selliseid suve (pioneeri muidugi ametlikus keeles)laagreid terve Eesti täis. Mina veetsin mitu suve Toolse laagris, sealgi samasugused telkmajad (ainult elektrita) Milliseid lolluseid seal korda sai saadetud..... Seekord olime korrektsed loisime ja seejärel tegime poolsaare rannas matka Lausmaa Spa suunas. Seda soovitame kindlasti ka teistele - kaunis paik seni kohtamata kividega, mõned päris pirakad
Aaret logides jäin vahele oravale, kes mööda naabruses olevaid puid-oksi turnis. Aitäh peitjale juhatamast siia kohta.
Kui aare logitud, siis tuli alles põnevam osa. Maja oli vägev ja mul oli kahju seda vaadata. Värske maastikuehitajana tegin oma peas juba majale haljastust. Väga lahe koht ja kujutan ette kui palju on nendel seintel rääkida.
Aarde leidsin samal ajal kui Mikk ja Anni olid meetreid eemal. Aitäh! EVEJ
02/10/2015
Kevad vist hakkab lähenema, hirmus tuulutamise vajadus käib aegajalt peal. Nõudsin enda kaasa võtmist kui naabrid taas kuhugi minemas on. Ega nad kadedad ka polnud, võtsidki kaasa. Nii me siis karuonu, caro ja Andreasega täna Paldiski poole suundusime. See oli esimene otsitavatest. Kohale sai kenasti ja kedagi me ei häirinud. Teisena sai logi kirja. Seejärel uurisime kunagist ilu ja võlu. Kahju, et seal hetkel midagi ei toimu. Mereni ei hakanud jalutama seekord. Tänan
Pärast vahvat Piraadi-aaret jätkus sõit edasi teise randa. Jalutasime mahajäetud pioneerilaagri aladel ja uudistasime erinevaid hooneid. Meenutasid kangesti aarde "Kingitus Madisele" putkasid. Veeresime vaikselt künkast alla, mina sutsu liiga kaugele, teised said õiges kohas pidama. Panime end purki kirja ja peitsime kogu kraami sama hästi peitu tagasi.
Aare oli korras. Rikastasime aaret ühe krokodilliga. Teel autoni haarasime maast paar pudelit ühes. Edasi läksime minu aaret otsima. Aitäh peitjale siia külla kutsumast!
Siia polnud ma kunagi sattunud. Parkisime kuskile ja ma alles ukerdasin poole tee peal viltuses võsas, kui Reigo juba hõikas, et leitud. Tagasi läksime mööda rada ja nägime ära kõik, mida peitja soovis näidata, peamaja meeldis mulle väga, nii kahju, et lihtsalt laguneb.
Lähenesime meiegi aardele mitte kõige otstarbekamat teed pidi. Õigemini teed polnudki, oli vaid raagus ja vibelik alusmets. Nulli jõudes oli asi juba lihtne ning tagasiteel sai ka nostalgiahõngulist laagriala näha. Tänan!
Muretsesin ka natuke ligipääsu ja parkimise pärast, aga ei, õnneks on see siin - veel - normaalse ligipääsuga koht. Vaatasime Mammuga neid varemeid, tema tahtis kangesti ronima minna kuhugi, ma katsusin välja mõelda, kuidas asjad kunagi võisid olla. Üks teine hiljutikäidud koht tuli meelde. Siis hakkasime aaret otsima. Mamm jõudis kahe või kolme kukerpalliga õigesse kohta ja tahtis kangesti ise leida, aga küll oli jõudu vähe või siis käsi lühike. Logiga tuli ta siiski kenasti toime. Ja tagasi pani ta kõik asjad ise, ka maskeeringu - tubli noor daam :) Tänud näitamast, äkki ongi varsti hilja.