3300 hõberaha

Pärnu Päevaleht 1936 a. kirjutab: Maapõuest 3300 hõberaha.

Teine suurem iseseisvusaegne rahaleid. Kuidas sattus oma aja kohta suur varandus Häädemeeste metsa? Nagu me mõne päeva eest teatasime, leidis Häädemeeste mees Hendrik Siiman oma maalt suure hulga vanu rahasid. Hendrik Siiman, Arumetsa külast Varraku talu peremees, läks 1. oktoobril metsa, et korjata männi juuri korvi punumiseks. Metsas liikudes, paelus ta tähelepanu üks mänd, mis asub otse teeraja ääres- jalgtee läheb nimelt Arumetsa külast kohalikku kabelisse. H.S. lõi kirvega juurtele, kuid et need juured eriliselt just sobivad polnud, jättis ta raiumise pooleli. Ta läks koju ning tüki aja pärast tagasi tulles, nüüd juba kirveta, paelus end mänd uuesti tähelepanu. Lähemalt varem söngitud maale vaadates, leidis ta paar- kolm hõberaha. Nüüd pööras ta männi juurikule tõsisemat tähelepanu, ja kaapides maapõues, tuli sealt veel terve hulk vanu rahasid päevavalgele. Need olid asetatud kõik kolme kaseviilust torbikusse. Lähemal ülelugemisel selgus, et maast tuli päevavalgele 3300 mitmesugust hõberaha, millistest osa 16., osa 17. sajandist. Rahad on Poola, Riia linna jne. rahad. Leidja teatas leiust kohe haridusministeeriumile. Samuti informeeris ta leiust kohaliku konstaablit-Paul Klaasi. Viimane kohale ilmudes, tegi tunnustusväärse korralduse rahad puutumata jätta kuni asjatundja ilmumiseni. Nagu nüüd selgub, on leid suure väärtusega. See on suurem rahaleid iseseisvuse päevil - varem on nii palju raha - 7 naela – leitud Kundas ( Araabia raha ). Peale materiaalse väärtuse on leiul eriti suur teaduslik väärtus. Mag. G. Laid võttis rahad kaasa ja toimetab need haridusministeeriumi kaudu õpetatud seltsi mündi kabinetile. Leidja saab leiu eest seaduses ettenähtud korras vastava tasu. Kõiki huvitab küsimus - kuidas nüüd päevavalgele tulnud vanad rahad sattusid Häädemeestes puujuurika alla? Selle kohta on raske kindlat vastust anda. Paistab aga päris kindel olevat, et rahad, mis moodustavad oma aja kohta päris suure varanduse, ei kuulunud mõnele kohalikule elanikule. Et sealt sealtsamast läks Riia – Pärnu tee, siis võib arvata, et rahad peitis ajutiseks puu juure alla mõni kaupmees või mõni juhuslik möödamineja. Mingisugusel põhjusel jäidki need aga sinna, kust nad nüüd päevavalgele tulid. Lõpuks olgu märgitud, et raha leiukohast läheb üle teerada, mida mööda on 50 aastat inimesed kirikus käinud. Varem pole sealt aga rahasid leitud. Küll aga leidis nädala paari eest Siiman sealt paar hõberaha, millisele leiule ta aga ei pööranud siis erilist tähelepanu. NB! Aare peidab ennast kohas kus asus jalgrada, Arumetsa külast- kirikusse. Vana Riia - Pärnu maantee on praegune Kooli tänav.