Ei taasta. Ettevalmistatud topsik leidis koha uues aardes.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ei olnud kasu ka julgestusnöörist.

Ei leidnud.

Mina kahjuks ei julgenud nullpunkti minna, aga ülejäänud seltskond läks sinna. Nagu ma aru sain, siis aaret seal ei olnud.

Nautisin vaadet seni kui Indreq ja Sepi otsingutega tegelesid :) Aare sai leitud ja logitud. Tänud kauni paiga eest!

Kuna Indrek juba astus ennem mingi püdela jama sisse siis ma väga ei punninud vastu kui allpool rohujuure tasandit oli oht ka sokid niiskeks saada. Soovisin sokid soojas hoida, otsisin kuivematest kohtadest ja no seal see oligi. Tänud.

 1 

Kuna 1893 Gundas oli mikroaare ilma kirjutusvahendita ja meie omas tarkuses kah pliiatsi autosse jätsime, siis oli kaks varianti - kas matkata uuesti üles kalda peale ja tagasi auto juurde või otsida poole kilomeetri kaugusel üles teine aare ja loota et saab sealset kirjutusvahendit kasutada. Otsustasime teise variandi kasuks ja nii me selle aarde juurde ka sattusime. Lahe koht, pliiats olemas ja mõlemad aarded said logitud. Jalad jäid ka 50% kuivaks. :)

Juhhuuu, Margus otsib aaret, mitte ainult ei sõiduta mind näpuga näidatud kohta ja ei oota autos :) Mina olin sekretärineiu ja panin logi kirja. Aitäh peitjale !

Huvitav koht. Ilma geopeituseta poleks siia jõudnudki. Aarde saime kätte kuiva jalaga.

Kohin kostus juba kaugelt, aga kohapeal veel võimsamalt. Tänud peitjale!

Kohin oli võimas, tänud peitjale.

Ilus koht ja mõnus kohin. Aitäh!

Juhtumisi juhtusid kolm maastik 3.0 aaret meile järjest ja juhtumisi oli meid kolm tükki, Anni leidis selle. Algul jalutasime üleval, siis all. Aastaaeg oli meile soodne, saime päris ruttu karbi kätte. Aitäh! EVEJ

 1 

Ubja sündmuselt tulnutena olime jõudnud Kundasse. Seekord oli kindel plaan ka jõeäärsed aarded ülevaadata. Naaberaarde juures saime endale seltsiks Taneli ja Sirja ning kui seal aare sai leitud, siis sammusime hanerivis siia aardeni. Vahva avastamistväärt koht! Isegi varbad ei saanud märjaks :) Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Asusime teekonnale järgmise aarde juurde. Väike jalutuskäik ja aare juba paistis. Lahe koht aarde peitmiseks. Täitsa kuivaks jäime. Tänud peitjale.

Kaks kuud tagasi alles olime siin, aga siis polnud väga mahti aardeid otsida. Vahel ei tulnud jälle meelde vaadata, kas läheduses mõni logimata aare on. Siin, Kunda kolme aardega läks just nii, et olime siinsamas ja oleks võinud ka need üles otsida. Aga ei teinud seda. Oligi hea, sest nüüd saime koos poistega siin käia, trepiastmeid lugeda, elektrijaama tammi uudistada, langevat vett vaadata ja siin kohinat kuulata. Täname aarde eest!

Mööda jõekallast oli hea eelmise aarde juurest siiani jalutada. Kuulates vilksatas peast mitu korda läbi mõte, et mis siis, kui kohin järsku veel valjemaks peaks minema - telekast nähtud ju küll ja küll. Meie aga pääsesime nagu ka kõik eelnevad leidjad, isegi jalad ei saanud märjaks. Aitäh juhatamast!

Naaberaarde juurest jalutasime suure pundiga kohale. Õnneks polnud vett peaaegu üldse, sai ilusti tossuga ligi. Aare jäi muidugi ka kiiresti silma. Lahe koht. Aitäh peitjale.

Õnneks veetase põlvini ei ulatunud ja ka valgust oli piisavalt. Aare heas seisus.

 3 

Aare sai leitud üsna kiiresti. Juures olev tunnel oli lahe. Mobiili taskulampi kasutades läksime 1893 Gundas aarde peitjaga mööda tunnelit edasi. Kuid kusagil enne lõppu pidi tagasi pöörama. Põhi läks mudaseks ja mobiili lamp polnud antud olukorras usaldusväärne. Otsisin autost pealambi ja võimsama taskulambi ning läksin veel teisele katsele. Kuid lõpu poole läks üsna järsult sügavamaks. Tuli tõdeda, et võimas taskulamp ei kompenseeri kummikute puudumist. Sõjaväe saapast jäi väheseks. Tuleb kunagi parema varustusega tagasi tulla. Vähemalt nägi lõpu ära, ma eeldan, et see oli ikka lõpp. Tänan juhatamast!

Siin läks tublisti kiiremini, kui naaber aarde juures. Läksin ja logisin, kohises ka küll. Aare oli veits langenud, kuid tagasi sai eeskujulikult. Vahva koht!

Alguses korra kõndisime mööda, aga kohin tõi ikka tagasi. Vägev teostus.

Minu selle aasta esimene aare. Väga vahva seiklus oli! Aare oli huvitav ning kohin oli vägev! Kaasa midagi ei võtnud, lisasime proovivõtu protokolli.

Algul otsisime valest kohast aga lõpuks leidsime üles (kõndisime korra mööda). Kirjutasime logiraamatusse, kaasa ei võtnud midagi, juurde panime veeproovivõtu protokolli. Meil oli väga lõbus ja gaia leidis oma esimese geopeituse aarde.

Proovisime uurida, kus see kohin tuleb, aga leidsime hoopis aarde.

Nimi kirjas. Leitud. Tänud.

 3 

Tahaks Iroka moodi küsida, et kuidas kurat te küll kõik leidsite? :D
Igastahes, kui vaatasin gepsu poolt pakutud rada, siis kahtlesin enda ja kõigi teiste mõistuses. No ikka tõeline jalutuskäik pargis. :D
Ja nii ma siis sukeldusim, linnakingade ja viisakate riietega kurat ise teab kuhu. Ilmselt sama teed, mida kasutab vihmaga alla suunduv kõnts.
Alguses tundus, et vahemaa ei vähenegi, kuid kuna midagi paremat ka ei paistnud kuskil olevat, siis jätkasin. Ise üritades end veidigi puhtana hoida. Noh jah, üritades. ;)
Lõpuks, kontakt horisontaalpinnaga saavutatud, mägilehma liikumine üle viidud teosammule, hakkasin piirkonda läbi kammima. 1,0 peidukas viitas ju millegile ainumõeldavale. Aeg läks ja mina hakkasin juba sinist pannkooki mõttes joonistama.
Ja siis mõtlesin, et teist korda ma ju ikka siia vist ronida ei taha. Kui, siis niisama, pildistama, aga aarde võiks ju ära vormistada nüüd ja KOHE!
Lõpuks, saabus ka arusaam, et see pole ju mu kannatuste piir. On veel arenguruumi. ;) Ja seal see 1,0 aare ju oligi. Õudus hinges, mälestused ajast, mil vaatasin veel märulifilme, silme ees, logisin värisevil käsil logiraamatusse me kraapsud sisse. Ja siis algas jama. Aare ei tahtnud üldse nõnda tagasi minna, kui ta leides oli olnud. Pusisin, mis ma pusisin, kuid ei... Lõpuks sain aru, et ta oli ju valesti olnud. Kui leidsin õige asendi, loksus kõik paika ja aare läks lipsti omale kohale tagasi...

Ähkisin ja puhkisin, tegin mõned klõpsud sellest vapustavast kohast ja ronisin tagasi, sinna, kus normaalsed inimesed liiguvad. Õnneks keegi ei küsinud, mida üks linnariietes naisterahvas küll seal turnib. ;)
Jõudsin üles ja imestasin ise täiega, kuidas mul küll nii puhtaks õnnestus jääda. Isegi kingad polnud porised. ;) Oleks ma siis vaid teadnud, et Rakkes, lubjaahju juures mu needsamad punased kingad tõelise kõntsaga kattuvad. No ei õpi inimene, ei õpi...

Aitäh aarde eest! See oli väga vahva koht! Kindlasti poleks sinna niisama sattunud...
EVEJ, aare korras.

1.0 raskusega peidukas, aga oi kui raskelt ta kätte tuli. Otsisime millegipärast teistsugust lahendust, sellepärast läkski kaua. Ain lõpuks leidis, mina olin juba loobumas. Pärast tundus tõesti lihtne ja loogiline. Aitäh!

Kohises ilusti. Aitäh.

Müstiline kohin =) Aitäh =)

Hea suur rada läks aga kohe ei tulnud selle peale kus kandis ta olla võiks ja koht oli ka paras tüng!

Tőele au andes käisime Erikuga teisel katsel. Kevadine käik jäi tulemuseta ja seekord olime väga kindlad, et muud vőimalust ei ole. Ega olnudki. Kohises kővasti. Väga muljetavaldav lahendus ja meeldejääv elamus. Tänud.

Käidud-nähtud-logitud, nüüd on soov kunagi tagasi tulla ja asi lõpuni jalutada.

Täitsa ootamatu ja meeldiv üllatus. Terve tee aardeni ootasin kohinat ja ei mõistnud kuidagi, kustkohas see siis nüüd nii äkki tekkima peaks. Aga ta tekib, uskuge! Aardekarbi ligi pääsesin lausa kuiva tossuga. Aitäh juhatamast, see kohinakoht oleks muidu küll kindlasti kuulmata ja nägemata jäänud.

Kundas muidu lugematu arv käidud ja hüdroelektrijaama tammilgi korduvalt käidud, aga seda kohta nägin küll esmakordselt :)

Kevadel sai täiesti lõpus ära käidud, põnev retk pilkases pimeduses aga aaret siis ei loginud, oleksin teistest muidu maha jäänud.

Minu kaks hirmu-elekter ja tundmatu vesi...võite arvata mida hüdroelektrijaama läheduses tunnen ;-)

Oo, mis lahe koht, aitäh näitamast!

Leitud. Tänud!

Naaberaarde juurest jätkus jalutuskäik hämmastusega Kunda uute nurkade avastamise tähe all. Õhus olev veeaur ja läbi lehtede kumav päike tekitasid muinasjutulisi vaateid, mida kahjuks telefoniga oli üsna raske pildile püüda. Lõpp oli samuti üllatuseks. Uurisime, üks ühel ja teine teisel pool, siis vastupidi, aga lõpuks tuli Rudolfil ikka varvas märjaks teha. Mingi hetk saime mugude poolt haledalt teolt tabatud, aga tundub, et nii julge peitmisviisi korral on selle võimalusega juba arvestatud. Kahju jah, et seekord kaugemale avastada ei jõudnud. Aitäh!

Elektrijaama juurest tulime otse siia ja enda üllatuseks kuulsime nullis hääli. Mis veel üllatavan - no ei näe, kust need hääled tulevad. Otsisime küll ühelt, küll teiselt poolt, kuni lõpuks tuli tõdeda, et peidukoht 1.0 on tõepoolest auga välja teenitud. Täitsa hämmastav, et asi niimoodi püsib. Kui ma lõpuks logima läksin, sai selgeks ka häälte päritolu - nimelt olid need mugud, kes olid aarde samuti leidnud ja ära loginud ning nüüd alles sügavustest naasesid :P

Kahjuks ei olnud jalanõud hetkel vastavad, aga väga tahaks minna sinna põhjalikumalt uudistama.

Aitäh!

Eelmine kord käisin siinkandis jääga. Kuigi tänane päev oli hirmus tuuline, jahe ja vihmane, siis jää oli õnneks vahepeal ikka ära sulanud. Libe oli küll ja nälkjaid ning tigusid jätkus minnes teele hulgaliselt. Tagasitulekul oli meel nii rõõmus, et ei pannud teisi tähelegi. Aitäh toreda kohina eest!

Mõnus jalutus jõe kohina saatel. Leidsime ludinal.

 1 

Elektrijaama poolt oli mõnus rada sisse tallatud. Poolel teel kohtusime Aive ja Kristiga - ajasime pisut juttu ja lubasime mõne aarde juures jälle kohtuda. Nullis läks kiiresti - enne kui mina jõudsin gepsu tasku panna tuli Ott juba logiraamat näpus vastu. Põnev koht, aitäh peitjale!

Läksime koos teise geopeituritiimiga nulli ja ka seal võttis peataolek alguses võimust, kuid õnneks mitte kauaks. Läksin aardele järele ja kuulsin ka kohinat. Üksi oleks päris kõhe olnud, samas ei saanud lahti mõttest, et oleks huvitav seda paika põhjalikumalt uurida. Tänud aarde eest.

Seda aaret läksime jahtima juba viie pealise lohena. Algul kui kohale jõudsime tuiasime gepsu järgides ühes ja teises suunas. Nägin küll midagi aarde sarnast, aga ma kohe ei jaganud ära, et see võib aare olla. Teisel kaldal olev Inga sai sellel korral leida rõõmu tunda. Tegime koos logimise tseremoonia ja aare läks oma konteinerisse tagasi. Mind ikka huvitab kuida see kohin nii kaugele välja kostab. Uurisin küll tagasi liikudes kallast, aga nu ei leidnud seda õiget kohina sisenemise kohta.

Georetke punkt nr. 4 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist). Ümbrus oli nii tihedalt jägi täis, et tekkis segadus, kust otsida. Õnneks ei lasnud purk end kaua otsida, andis ilusti näole. Edasi lootsin mööda jõeäärset rada Blücheri juurde seigelda, kuid mida edasi, seda väiksemaks jäi rada, kuni lõpuks sootuks kadus. Õnneks sai võsast välja ronimise koht valitud täpselt ja edasine oli juba lihtne.

huvitav koht ;)

huvitav koht ja kohin oli lahe ;)

Leidsime aarde üles ja kuulasime kohinat. Mõnus! Tänud peitjale!

GPS-ga jõudsime kohale, aga ei leidnud midagi, mis võiks aaret meenutada. Õnneks tuli mõte läheneda teiselt poolt. Ja seal ta oligi!

Leitud

Lahe peidukas.

 1 

Väga tore aare. Võttis päris kaua aega, et õiget kohta leida, samas ei saa öelda, et peidukoht keeruline oleks olnud. Tuleb lihtsalt õigest kohast otsida :) aitäh!

 3 

Pärast kiiret Medi häirenuputeenuse tööotsa ja väga maitsvat kõhutäit ning muhedat kohalikku juttu kokatädiga Blücheri kohvikus (soovitame siiralt ja soojalt!) Lontova seikluspargis oli aega Kunda kandi uued aarded üles otsida. Algul lasin Marjel iseseisvalt Gundas 1893 otsida. Ise pildistasin samal ajal kobrast, kes tammi juures kinni oli jäänud.
Jalutasime tuldud teed ka uuema aardeni. Mina - nagu ikka - otsisin gepsuga nulli üles ja mõtlesin juba laskuma hakata, kui Marje ütles, et ohoo, mis siin on. Tõepoolest, ohoo! Päris maru koht, kahju et aaret kaugemale peita ei saanud :-D Ja hea, et teine ots suletud oli :-) Leid käis tossugagi mugavalt ja kähku. Samuti meeldis selle aarde juures praegune sääske vähesus (-:
Enne kohaleminekut olin veidi skeptiline, et miks see teisele aardele nii lähedal on, mis ta ikka uut näitab. Nüüd aga, opaa - minge vaadake ise. Nimi on tabav! Aare suurepärases korras, kaupa ei teinud. Soovitan silt, igatahes!

Kober on veeloom

Teinegi lahkunu

Kaptenisild

Voolav vesi - minu lemmik

Leitud! Aitäh!

Trepist alla ja vooluga võidu aardelaeka poole, saatjaks vägev jõekohin. Kohapeal veidikene nuputamast ning aare saigi "nopitud". Tänu peitjale põneva elamuse eest!.

Nulli poole lähenedes mõtlesin, et mis kohin. Kohin ju hoopis teisel pool. Kohale jõudes oli aga üllatus igati positiivne. Praegu saab ainult jalanõude tallad niiskeks. Kihk oli küll liikuda edasi sügavamale aga taskulambita ja kummikuteta ei söandanud. Alati on tulevikus ka see võimalus olemas. Tänud kohinat kuulama kutsumast!

Jälle üks huvitav koht nähtud.Tänan!

Leidsime!
Täname :)

Kunagise kodukoha ja poisipõlve seiklusmaad. Veel hiljuti tahtsin siia isegi konteinerit asetada, hea oli et seda ei teinud, praegune lahendus oli palju parem. Tänud suured kodukohta kutsumast

Sellised vaated mulle meeldivad. Kevad. Pruunikas või tumekollane. Veel mitte päris roheline.

GP1326/GC1567

 1 

Dilemma, kas läheneda ülalt või alt, sai lahendatud õige valiku tegemisega. Kiirustage, praegu on teil veel võimalus aarde juures jalad märjaks teha.

Vihje sündmuspaigale

Alguses oli dilemma, et kas minna alt või ülevalt. Kohapeal vaatasime natuke ringi, kuni aaret silmasime. Väga mõnus teostus, täpselt minu maitse :) Aitäh!

Jõgi kohises ikka täiega. Maastiku raskusaste oli ka vastav algusest lõpuni.

 2 

Kuna stardini oli veel veidike aega tegime sellegi aarde juurde väikse jalutuskäigu. Savisel pinnasel on märjaga peris ekstreem käia kuid saime ikka püstises asendis kohale. Veidike uurimist ja otsimist ning Kajale jäi aare silma. Enne kui logi kirja saime oli väike šou ka veel, Bruno ja tema naljad ;). Aga suurem kino algas alles peale logimist. Nimelt tõmbasime Kaja Kunda jõe kohale kuivama... vägev! Tänud peitjale!

Kaja tõmbasime Kunda jõe peale nagu märja pesu kuivama :D

allakäigutrepp

 1 

Ettevaatust

Seadsin sammud siia siis, kui naaberaarde juures enam mõistlikke mõtteid pähe ei tulnud. Otsustasin, et tuulutan veidi ajusid ja üritan silmanägemist tagasi saada. Kohapeal vaatasin täitsa mitmesse valesse kohta, enne kui tünn silma jäi. Ilma vajalike abivahenditeta oli natuke kiiremat liigutamist vaja teha, aga sain siiski ilusti toime. Täitsa mõnus teostus. Tänud!

Hea, et vajalikud abivahendid kaasas olid. Kiire leid. Aitäh!

Oma raftipäeva lõpetasin jõekohinat kuulates.Ilus oli.Aitäh!

 5 

Hommikune esimene. Koht veel eelmisest korrast meeles, isegi nii selgesti, et Mamm suisa pahandas, kui trepilahkmelt seekord teises suunas keerasime. Aga kord on kord. Kohapeal vaatasime natuke ringi, enne kui jõe kohin õigest suunast kostma hakkas, siis oli juba lihtne. Natuke imestasime ka, et misse või kusse, aga praeguseks oleme targemad. Kena korralik asi, ja raudne mats, et ilma geopeituseta sinna ronima oleks hakanud - ei nulli, ei 177 m edasi. Peitjale tänud!

 2 

Mõned vist tegid omastarust nalja. Jättis täiesti külmaks. Mul ei valmista raskusi siia teinekord uuesti tagasi tulla, aega on palju.

 2 

Lihan Juuvi aka Raivo luuletus "Kohin"

Kui mina olin veel väikene mees,
Üks kohin mul kohises rinna sees.

Ja kui mina sirgusin suuremaks,
Läks kohingi rinna sees kangemaks.

Nüüd on see kohin pea matnud mind,
Ta alla rusuks on raugenud rind.

See kohin mu elu ja minu hing,
Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring.

No täpsemalt ei saakski selle aarde ideed kirjeldada! Minge ja vaadake ise. Meie läksime kõigepealt aardest 177m edasi, kuulasime kohinat, tulime tagasi, logisime ja tõusime siis tammi peale. Nüüd vaatasime jõe peale juba hoopis teise pilguga. Soovitan, käige ära!

Ei olnud täna plaanis, aga Tursa Jüri poolt koju sõites pakkus Margus, et läheme kohinat ka kuulama – nagunii viib tee lähedalt mööda ja koordinaadid gepsu laetud juba. Garmin juhatas meid siis õigesse kohta. Kümmekond minutit algul kuulasime ja luurasime, seejärel saime nägijaks ja logijaks. Tänud Raivole vaeva nägemise eest!

Tänan aarde eest!

 4 

Jõudnud Suusataja aarde juurest porisena koju, vahetanud riided ja ennast mõnusalt diivanile sisse seadnud, avastasime äkki uued aarded Lääne-Virumaal. Kas reageerida või mitte? See oli hetke küsimus. Telefon kätte ja kõne Kristale. Kas läheme? Jah, oli sealt poolt vastus. 15 minutit aega kokkusaamiseni. Veidi sõitu ja kohal me olimegi. Lapik kuu ja tähed sirasid taevas. Vesi kohises. Kellegi taskulambi vihk luuras nullis, kes ei olnud veel aaret leidnud.

Mulle selle aarde asukoht väga meeldis! Erinevalt Mardist, kellele selline paik üldse ei meeldi! Mina lähen sinna kindlasti veel tagasi, aga tummisema varustusega, et edasi avastada. Suured-suured tänud aarde peitjale ja Kristale! EVEJ

Läks aega ja aare sai leitud.

Tänud peitjale :)

 2 

Piretilt lühike kõne ja minek. Kuu paistis, tehase tuled särasid ja eemal sähvis parklasse parkinud auto omanik taskulambiga. Kohises ja vulises, korraks sai tähtedega peitust mängitud. Väga vahva! Tänud Raivole.

 10 

Autosse istudes olin sattunud veel imelikumasse seltskonda, autonina keeras Kundasse! Veel vaja FTF võtta!!! , Ausalt täiesti "soojad peast", ometi ei olnud nad tarbinud ju midagi, olin nendega kogupäeva ju koos! Korra küsiti, et mx ma nii vait olen, ausalt kahtlesin juba isegi oma terves mõistuses - väljas pime, homme tööpäev, kodu poole ei oskaks isegi hääletades minna, appi olen pärapõrgus... Tõesti rääkimine hõbe, vaikimine kuld! Kohapeal kuulsin juba eemalt hirmsat kohinat, oligi jõhkralt vahutav vesi, seekord anti mulle korralik lamp, mis ikka näitas valgust ka. Hoidsin oma hirmu tagasi, väljas kottpime, null näitas kah tühja kohta - kõik oli jube, otsida ma ei kavatsenudki. Mikil tekkis hull mõte veel "sinna" kah ronida, no midaveel! Koht osutus kohe õigeks ja uskumatu - RAAMAT OLI TÜHI! Minu hirm kadus kui kevadine lumi märtsikuus, tagasi viisin aarde juba kips-kõps ise! Õnneks on ikka niiiii vähe vaja, tänan Sind peitja minu 960 emotsioonika aardeleiu eest! Ja normaalseimaid Geokaaslasi annab ikka otsida, tänan ka teid! FTF 19.50.

 7 

Jõudes pool kaheksa Ida-Virumaalt tagasi tegin omad toimetused ära ja avasin geopeituse lehe.No nii väga tahtsin jõe kohinat kuulama minna ja äkki saab ka oma esimese... Põrutasin siis taskulambi valgel kohale,kulutasin nõnna palju aega et trehvasin kokku Krista,Pireti ja Mardiga.Peale seda sai logi kirja kell 21.18.Ei olnud esimesed.Tänud Raivole.