MMM 2: Ääre peal

 2 

Esiteks, aru ma ei saa, mis kohaga küll mõtlema peab, et jumala iseseisvalt niisuguseid mõistatusi lahendada. Minu aju selleni küll ei küündi. Pealegi ei saa ma siiani aru, mida see vihje veel tähendab. Kui ma sealt pealkirjast ühe punkti eemaldan, saan ma kooloni asemel punkti või siis täisväärtusliku Ä asemel ühetäpilise vääraka. See selleks, jumal tänatud, et mõnedel on painduvam see mõtlemine ning nendelt mõni vihje ikka kukub. Seega sealt alates tegutsesin juba iseseisvalt, kuigi palju ma ka ei püüdnud, ligemale kui 30 meetrit ma aardele ei jõudnud. Koht oli küll selline, et no ehk aitab ka sellest täpsusest, aga mine tea. Selgus, et piisaski, aga lihtsalt see leid nüüd küll ei tulnud. Polnudki nagu eriti kuskilt otsida ja suurt ei saanud aru ka, mida ma otsin. Aga eks ma siis hakkasin otsima kohtadest, kus tundus, et aaret küll olla ei saa. Ja näed sa, leidsingi ühest niisugusest . Lahe. Tänud sinna ääre peale saatmast, tegelikult mulle meeldis ja praegu saab kohale ka pea valutult, natuke märjalt jäine see koht oli, aga mitte mainimisväärselt.

ps tegelikult on isegi mulle võimalik selgeks teha, et vihje täitsa pädev.

 1 

Sai ka ääre peal ära käidud. Aastaaja mõistes tundus õige valik. Keegi oli üritanud isegi jalgrattaga minna! Aare ise lahendus jällegi peale aastate pikkust mälusopis tiksumist ca kuu aega vms tagasi. Krt see aju on ikka nuhtlus, mõtleb ilgelt üle koguaeg. Õnneks kaelast ära, tänud! Lõpp tore, FP!

 1 

Ääred said sentimeetri haaval uuritud ning "Pihtas põhjas!" saavutatud. Täna sai aardele kuiva jalaga ligi. Kohapeal kiire leid! Aitäh aarde eest! +FP GC lehel.

 1 

Mõistatus mulle väga meeldis ja lahendus tuli ikka juba mitu aastat tagasi. Aga kuidagi ei kippunud siia lastega ja aastaaega tundus ka mõistlik hoolega valida. Nüüd läksin uurima, et kas leian autole parkimiskoha ja õnneks ei olnudki see mingi probleem. Ka aarde juurde jõudmine oli õnneks päris lihtne jalutamine. Korra oli tunne, et kohe-kohe jõuab vesi kummikuservani, aga võtsin hoo vaikseks ning valisin kohta, kuhu astusin. Jäin kuivaks. Aitäh!

 1 

Eks selle aardega meid suunati ja palju. Täna mõtlesime, et äkki prooviks seda leida. Alguses proovisime tossuga, ei olnud hea mõte. Kummikud jalga ja oli kohe kindlam. Jõudsime oma umbkaudsesse 30 meetri nulli. Seejärel oli pikk otsing. Isegi aarde juures sai ära käidud, aga mitte õiget asja vaadatud. Olime juba hädasõnumi saatnud, kui Mirjam märkas aaret maas. Vaev oli lõpetatud. Panime siis selle oma kohale tagasi. Seisukord oli hea. Aitäh, karm asi oli, igas mõttes.

 1 

Täna pikalt aega ei olnud, valisime ühe kõige kodulähedasema topsi, mis kaardil paistis. Auto jätsime nii lähedale, kui saime ja lubati - sinna on ikka hulgem neid hooneid kerkinud. Nagu seeni peale vihma. Alguses astusime tossuga, aga saime kiirelt aru, et ilma kummikuta kaugele ei jõua (või noh, jõuaks, aga mitte nii mugavalt). Kummisaapaga oli aga lihtne minek. Valisime muidugi ka selle raja, mis üleujutatud paistis olevat, igasugust abistavat puitkatet oli siia toodud. Null oli meil aga 30m täpsusega, seega saime korralikult ringi tiirutada. Käisime isegi teise raja "nimevihjeobjekti" juures ära, aga see ei aidanud kuidagi. Tagasi sellesse nulli, mis meil kirjas. Veel tiirutamist, uurimist, loogiliste ja mitte nii loogiliste kohtade vaatamist. Lõpuks läksin viimasele ringile. Üks koht tundus kuidagi liiga sile, et olla tõsi, aga topsi seal polnud. Päike paistis aga täpselt õige nurga all ning järsku peegeldas maast midagi vastu. Topsik! Ausalt ei tea, kuidas ta omalt kohalt lahkunud oli, aga hea, et oli veel üsnagi nähtaval kohal. Kujutan ette, et mõne aja pärast oleks ta mattunud kogu selle maastiku alla. Lõpp hea, kõik hea. Natuke märg paber oli, aga oleme hullematki näinud.

Aarde lahendamise kohta aga nii palju, et kergelt ei tulnud ja natuke suunamist oli vaja. Teinekord oleme tublimad. Aitäh!

 1 

Aarde nimi on aus. Tõesti ääre peal ja äärepealt poleks seda objekti kahtlustanudki. Vahva tükk, aitäh peitjale!

 2 

MMM peaks olema juba teada kuidas lahendada, aga ikka tuleb väga raskelt. Kui jõudsin õige mõtteni (ikka omamoodi nagu tavaliselt), siis ei saanud aru miks selleks kolm aastat kulus. Kõik on ju lihtne ja loogiline. Aga see tunne on jube hea, kui võtad riiulist mõistatuse mida oled mõned korrad pusinud, puhud sellelt tolmu maha ja järsku avastad õige teeotsa. Kas suundud sinna juhuslikult või teadlikult, sellel pole tegelikult vahet. MMM pole veel minu jaoks läbi, katsun selle seeriaga tulevikuski jõudu.

Ajaliselt tuli lahendus väga õigel ajal. Esimesel võimalusel oli vaja proovida, enne kui olud jamaks kisuvad. Mingeid raskusi teekonnal ei märganud, kuigi logid olid hirmutavad. Lõpus oli kerge, tuli vaid peitja nime vaadata. Aare heas konditsioonis. Mõtte eest FP. 1059: Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Taastasin. Endisest peidukohast paarikümne sentimeetri kaugusele. Väheke kipakas sai ja mitte päris nii nagu planeeritud, kaasasolevad vahendid polnud just kõige sobivamad. Eks elu näitab, kaua see seal nüüd vastu peab.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Käisin olukorraga tutvumas ja veendusin, et aardekonteiner on oma peidukohast plehku pannud. Pean vaatama, kui mul kuskil leidub sinna sobiv uus konteiner, siis ehk saab juuni esimeses pooles taastatud. Kui mitte, siis läheb kauem. Aga tagasi ta tuleb igatahes!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

aitäh

 1 

Nii on täitsa lõbus, kui ei pea leidma ja võib ka leidmata jätta. Täna nii läkski, ei tea, kas lumi segas või lihtsalt 30m täpsus meid liiga segadusse ajas, aga jalutuskäik oli kena ja lähedal olevad sportlased kena vaatepilt.

 1 

Ei mäleta enam kuidas aaret lahendasin või kas lahendasingi. Igatahes koordinaadid olid mõnda aega juba olemas ja nüüd tundus sobiv aeg see teekond ette võtta. Praegusel ajal on taimestikku omajagu, kuid ega see koha peale minemine midagi keerulist polnud. Otsimist raskendas küll mõnevõrra, aga aare siiski kauaks peitu ei jäänud. Aitäh!

 1 

Seda mõistatust ma polnudki varem eriti uurinud, aga eile öösel hakkasin otsima erinevaid ääri, kus see aare redutada võiks. Ideid oli mitmeid, kuid pilk kaardile ei andnud isegi väiksematki lootust oma pakkumisega geokontrolli poole pöörduda. Ekslesin veel täitsa sihitult ühes ja teises kohas, kui äkki mõtlesin, et prooviks korra geokontrollile mingi numbri sisse sööta. Poleks ma diivanil istunud, oleks ma ilmselt ristseliti maha kukkunud, sest ekraanil nägin ma kirja, et olen 30 m täpsusega õiget kohta tabanud. Suur imestus, tohutu rõõm ja muud natuke segased tunded valdasid mind igatahes.

Olles eelnevalt lugenud logisid ja näinud pilte üsna rasketest lähenemisteedest, läksime siiski täna kohe asja uurima. Kohapeal selgus, et külm oli teinud kõik väga kergelt läbitavaks ja polnud isegi kummikute vajadust. Umbes nulli jõudes vaatasime küll natuke hämmastunult ringi, sest mulle oli jäänud mulje, et võiks otsida mingeid müüre või vähemalt kive, aga see aare oli täitsa teisest puust ;) Kuna tuul tahtis meid minema lennutada, siis panime kiirelt nimed logiraamatusse, heitime pilgu ka avarale vaatele ja liikusime autosse tagasi.

Aitäh põnevasse kohta kutsumast! Meile täitsa meeldis seal.

 1 

Käisime täitsa ääre peal ka ära aga seal aaret polnud. Tulime veidi tagasi ja seal ta oligi. Mis hulludest maastikest siin räägitakse, ei saa aru. Igati normaalne ja kuiv astumine. Tänud

 1 

Eelmine kord ei leidnud head lähenemisteed, valisin selle kust meetreid kõige vähem ja täispask, loobusin.

Seekord olin omameelest kodutööd teinud, kuhu parkida ja kus aare asub. Kuid geomänguga olen kogenud, et inimestel on vasak-parem pool täiega sassis ja tekst "mine sealt" jummala tavaline aga minu pea jaoks on see täiesti võimatu väljakutse. Läksin siis "mine sealt" ja kohe pöörasin ringi kui juraka pinnu sain kätte. No selge, tuleb ringiga minna.

Kutsusin täna mitut inimest mängima aga kui ikka "päeva" pole vaja, siis oledki üksinda. Tänan, teid kes äraütlesite, sest seda kiunu ja peitja kirumist poleks te minu valitud teel lihtsalt väljakannatanud. Ometi arvasin, et ma olen tänase ilma jaoks kerge, tutkit. Olen 200 gr juurdevõtnud ja no see siis vedaski alt.

Kui aardeni oli 20 meetrit, sain aru, et asi perses. Täitsa pisar tuli silma ja olin tige, sest ei kontrollinud soovitatud "mine siit" kohta. Tagasi pasa sisse kah ei tahtnud kuidagi minna ja nii jäi üle pinnu kättesaamise kohast läheneda. Sain aardeni ja täna on sinnaminek imelihtne, lausa maantee. Unetud, tormake! Aitäh, et enam tulema ei pea.

 1 

Küll on tore, et ma siin kevadel mitteleidmas käisin, siis oli näha ka selle koha võlusid. Praegu oli „malts“ endiselt üle pea, nii et polnud näha ei otsa ega äärt. Peidukoha leidsin ainult gepsu järgi ülesse, sest loodus oli selle täiesti varju jätnud. Tops oli seekord õnneks omal kohal ja võisin südame rahuga tagasi seigelda. Tänan.

 2 

Appi, kuhu rada kadus? Kui ma kaks kuud tagasi ääre peal käisin, siis oli rada täitsa olemas. Täna olid seal takjad ja nõgesed üle pea. Paarkümmend meetrit sukeldusin, aga kuna rajast polnud jälgegi, siis taandusin. Jääb sügist ootama.

 3 

Oli ajad, mil need emmid tundusid täiesti möh mõistatused. Õnneks saabusid ka ajad, mil isegi emmid hakkasid ükshaaval lahenduma. Äärepealt oleks seegi tagasi lahendumatute hulka lennanud, sest olgugi mul olid enda arvates nii geniaalsed ideed, tegi geokontroll mulle korduvalt selgeks, et ma ei taipa miskit. Ääri-veeri päritud küsimustele saadud vihje julgustas siiski veel kaarti uurima ning lõpuks tuli ka heleroheline tuli.

Logisid ei maksa lugeda, ma ütlen. Selle mõistatuse puhul kindlasti. Need kõlasid üsna hirmutavalt ja võtsin tükk aega hoogu, et kohta üle vaatama minna.
Täna õhtul oli värsket õhku ja mõnusat jalutuskäiku vaja. Hallo! Kas tõesti polnud siis loetud logid meeles! Ilus jalutuskäik siin? Hahaa.
Ega enam pooleli ka ei jäta, päike särab taevas, pole vaja ju jala all lirtsuvat sõnnikut vaadata, vaata taevast!;)

Oli ju ometi rada ja esialgu viis täiesti õiges suunas. Ühel hetkel paistsid üle pea roheluse vahelt noored emad lapsevankri ja pundi allameetrimeestega, tekkis lootus, et siis peab eespool ju mõnus pind olema. Vahva väikemees teatas selle peale hoopis, et sinna ei maksa minna, seal ei saa üldse täna mängida, pole kuiva kohtagi:)

Tagantjärgi loen taas kirjeldust ja veendun, et ilmselt kasutasime peitja viidatud teist rada. Kuiva jalaga kaugele ei saanud, aga nagu ikka, ainult esimene hetk on vastik tossuga vette astuda, edasi pole enam vahet. Ja vesi oli soe. Kohati isegi täitsa mõnus ja puhas, ainult selles kohas loomulikult aaret polnud. Aaret kaitses turvatsoonina üle pea rohelus, muda, läga ja vees mädanevad taimejäänused. Ahvatlev geopeitus? Loomulikult!

Kõige rohkem segadust oli kassil, kelle laps kaasa vedas, sest pidime ju minema ilusale mõnusale jalutuskäigule:). Pärast paari üritamist püsis kass millegipärast täna täiesti vabatahtlikult kukil ja ei kippunud sugugi ise maha jalutama nagu tavaliselt. Tõsi, päris aarde juures kasutas kass kiiresti võimalust ka maapinnale astuda.
Konteineri leidmisega probleeme polnud, kuigi selle ümber oli omakorda ohtralt ringisibavaid valvureid, pärast väikest kõhklust sain siiski logiraamatu neilt suurema võitluseta kätte.
Aarde juurest tagasi läksime taas põhjapoolse ringiga, et seal nähtud puhtas lombis papud ära loputada, millest muidugi poldnud suurt tolku, sest tagasi autoni jõudes tuli taas sõnnikune rada läbida.

Oli seiklus. Lahe seiklus. Ega see polnud ju esimene kord sarnastes tingimustes sumbata. Kindlasti ka mitte viimane. Kes teab, võib-olla juba homme jälle üks tunki ahvatlev jube_ võss või põhjatu_ mülgas ;).
Aitäh peitjale! Tegelikult ka oli lahe:)

 1 

Mõistatuse lahendamine võttis paar aastat ja siis veel julguse kokkuvõtmine paar aastat (logidest jäi mulje, et tegemist on ikka väga hullu kohaga). Esimest korda jõudsime kohale kunagi hilistalvel, kuid siis käis laine üle peidukoha ja vist oli ka juba aarde kaasa viinud. Nüüd jalutasime kohale mööda mugurada. Kohati oli vesi poole sääreni ja taimestik oli ka muidugi võimas, aga saime hakkama :) Aare korras. Tänud!

 2 

Lännu oli ta tõesti. Vähemalt oma õige koha pealt. Viisin nüüd uue. Kui keegi juhtumisi kuskilt eelmise peaks leidma, siis palun logirullist pilt teha ja georahvaga jagada.

Siia tulek on minu jaoks iga kord natuke uus ja põnev kogemus. Sest lisaks kõikuvale veetasemele, ka äärepealne kasvav loodus areneb märkimisväärse kiirusega, muutudes pea tundmatuseni. Temaatiliselt tähistatud rada oli täna 3.0, kõrvenõgesed kõditasid läbi pükste ning vihmamärg hein leotas sokisääred põhjalikult läbi. Tagasi tulin mööda mitte-temaatiliselt tähistatud mugurada, mis (mõnevõrra pettumustvalmistavalt) polnudki üldse üle ujutatud, täitsa 1.5 :o)

 1 

Vat kus huvitav koht, ilma aardeta poleks ma siia kanti patseerima küll sattunud. Kohapeal passisin mõnda aega, et kust siis otsida, aga siis hakkasin poleerima ainukesi kohti, kuhu siin midagi peita saaks. Leidsin täiesti potentsiaalse peidukoha, aga see oli kahjuks tühi. Tegin pildi ja saatsin peitjale, et kinnitada või ümber lükata minu oletus.

Vist kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Kiire sutsakas lõunapausil kontoririietuses. Kuna olin juba eelnevalt kahel korral luurel käinud, siis oli aarde pesa täpselt teada ja samuti oli teada ka igal aastajal kuiv lähenemistee. Ligipääs on tegelikult lihtne kui vaid õigest suunast läheneda.

 1 

Olin täiesti veendunud, et jõuan kaks päeva peale mitteleidu uuele katsele, kuid aeg möödus kiirelt ehituspoodides. Kuna päevavalgusega on nii nagu on ja minul pimedas ... liikumisega ka, siis julgestuse ja ohtrate taskulampidega sai aaret vallutama asutud siiski täna peale tööpäeva. Mina oleksin ilmselt proovinud samast kohast kus enne, ei olnud ju hullu, kuid õnneks Magnus arvas, et proovime ikka mujalt. See mujalt oleks olnud päris hea kui me oleks natukene laiema pilguga ringi vaadanud ja mitte "võpsi" pannud. Temal polnud häda oma kahlamispükstes midagi, minul oli ütleme, et huvitav. Mingi hetk saime tagasi "õigele" ning peatselt sai otsima hakata. Kahjuks midagi ei leidnud. Võtsin märkmed lahti ja avastasin, et mul on null kuni 30 m mööda. Okou, mis nüüd? Otsisime-otsisime-otsisime. Kuna aga ei leidnud, siis tegime ühe mõtte ja logide lugemise pausi. Paus läks asja ette, sest sealt naastes jäi üks detail silma. See küll esmapilgul ei tundunud aare aga kuna nii lihtsalt olla ei saa, siis tuli peidupaigast siiski ka konteiner välja. (236) Aitäh!

 1 

Pimedas lõpetas auto seal parklas, mida ma juba harjunud kasutama. Maps küll suunas mind enne sinna parklasse taandumist majade vahele ja sealt välja saamisega oli ka tükk tegu. Aardest jõudsin seekord nii 160 meetri kaugusele aga linnariided ja taskulambi tuhmuv vihk sundisid mind seekord otsa ümber pöörama. Kui vähegi mahti, lähen proovin homme valgel ajal uuesti.

 1 

Ei saa mainimata jätta, et täna oli maastik 1,5 ja kuiva tossuga jalutasin kohale. Aare oli ka kenasti esimeses kohas, kuhu näpud sirutasin. Lähikonnast jäid silma paberilt tuttavad majad, mille katusesõlmede joonestamisel sai mitu aega tagasi kõvasti vaeva nähtud... Tänan.

Selle lõpu kohta ei oskagi midagi öelda...

Leitud.

 3 

Tsiteerin: "Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut".

Esindusest anti uus mudel testimiseks, no kuhu blondu ikka tuleb kui mitte "ilusasse kohta".

Siin on käidud küll rattaga, küll on siin jalutuskäik pargis, küll käiakse kuiva tossuga, küll on rada temaatiliselt tähistatud! Nii paska kohta kui mina täna nägin, pole ammu siin geomängus näinud, aardeni jäi muidugi ühelt poolt 200 meetrit, teiselt poolt 350 meetrit ka kui tark linnariietega loobus.

Kus krdi kohast te sellele aardele ligi pääsete ja mis aastaajal???

 1 

Huh, kuidas ma pelgan neid teistkordseid katseid, kui esimene kord on tulnud mitteleid ja teistkorda peab minema kindla peale. Tänaseks sai selline aare välja valitud. Olin juba tükk aega selleks julgust kogunud. Jalutasin kohale ja tõdesin, et olime eelmine kord ikka väga õiges kohas tiirutanud. Miks tookord leidmata jäi, ilmselt polnud siis õige aeg, seekord jäi peidukas silma ja logi sai kirja. Tänud!

Lõpuks leitud.

Siin olime ka juba päris mitmendat korda. Nüüd lõpuks leidsime ka selle otsitava, tänud.

 2 

Palun tungivalt Tunkil mitte hullata raskuste jms. Lisaks statistikutele hullub ka minusugune pööbel. "tagahoovi junn " on kontrolli all, jätkuvalt :)

 1 

Peaaegu täpselt aasta aega tagasi käisin siin ääre peal mitteleidmas. Võrreldes eelmise korraga ajasin nüüd koordinaadi nii täpseks kui võimalik. Otsimisala peaks olema nii umbes 1-3 ruutmeetrit. Arvestades jalgraja algusesse tekkinud auku, siis võib kahtlustada, et sealt suunalt ei pruugi varsti enam ääre peale pääseda.

Korralikku kodutööd arvestades oleks võinud loota, et on kiire leid aga tuhkagi. Nullis olevaid objekte mäletasin väga selgelt juba eelmisest korrast. Tänase esimese tiiru ajal ei leidnud midagi, teise tiiru ajal oli ahhhaa-moment, kuid läksin tegin ikka kolmanda tiiru ka. Olgu öeldud, et aare oli täpselt nullis. Natukene tuunisin ka maskeeringut :) Nüüd kõik olemasolevad MMM-id leitud ja jään ootama seeria puuduolevaid lünkasid. Aitäh!

 1 

Mõistatuse osa oli minu kolmele ajurakule liiast. Teist korda kohal käimine lõppes õnneks siiski taskust pastaka välja õngitsemisega. Ja see rooste pettis ära küll ;o) Aitäh!

 2 

Eks ma aimasin kohe mida tegema peab. Geokontroll aga arvas teisiti ja mõistatus lendas pikaks ajaks riiulisse. Ju sai ta seal piisvalt kaua seista, et tekkis taas huvi asjaga uuesti tegeleda. Seekord olin paindlkum ja see andis ka positiivse tulemuse. 0,3ha suurune ala läbi kammimiseks oli mulle piisav ja geokontrolli rohkem piinama ei hakanud. Täna tekkis just sobivas kohas, sobival ajal päevakavasse auk. Kohale sõites hakkas aga usk kaduma, kas ma saan sinna üldse kingades ligi ja kas seda mikrot nii suurelt territooriumilt on üldse võimalik leida! Kui üks valesti valitud teeots välja arvata, siis mu hirmud osutusid asjatuks. Mine või plätudes ja ega neid potensiaalseid peidukaidki seal palju polnud. Eest leidsin tühja logiraamatu. Sisse prinditud ftf-i väikse pusimise peale suutsin siiski ära tuvastada. Pikalt need lehed puutumatult ei püsinud, määrisin oma nimega selle igatahes ära.

Tänud.

 2 

Vahetasin välja nii konteineri kui logirulli. Vaid üks detail jäi vanast aardest, sest rooste on hea kamuflaazh :o) Peidukoha maskeering oli kuhugi ära auranud, tekitasin kohalikust materjalist uue. Temaatilise tähistusega ligipääsurada on hetkel kergesti jalutatav ning täiesti kuiv, kuigi alguse otsa varjab kopaga kõrvalt välja kaevatud pinnas.

 1 

Nonii, täna saabus siis aeg, mil jõudis kätte aeg selle aarde otsimiseks, leidmiseks ja logimiseks. Peab ütlema, et tingimused olid kevadiselt head. Seega, ei või üldse nuriseda. Umbes nagu jalutuskäik pargis. :) Kahjuks niiskus on logiraamatule ligi saanud. Veidi kuivatasime, et nimed kirja saada, aga kindlasti tahab veidi suuremat hoolitsust. Täname!

 1 

Pühapäevase rattaretke teine peatus. Geosõbra poolt antud vihejetega suutsin geokontrolli ligilähedaselt roheliseks teha. Sinna sain kuiva jalaga. Seal aga ei osanud miskit teha. Tuiasin ringi, miskit aru ei saanud. Mõne vihje küsisin juurde, aga ikka oli silmis pimedus. Tahtisn juba alla anda aga ikka kripeldas. Äkki on kuskil peidus. Konteineri asukoha näitas mulle ära aga mesilane, kes parasjagu konteineril istus. Ohh!! tehtud. Esko sind ka oma mõistatustega, rikud niimodi vaid ausate inimeste und.

 7 

Mõistatuse üks lahenduse ideedest oli mul koheselt õige aga ma ei saa aru mis imet moodi ma geokontrolli kuidagi nõusse ei saanud. Alati läks pärast paari katset mõte lendama kosmilistesse avarustesse. No need ideed mis sealt mustast august välja lendavad kuuluvad tõepoolest ulmevaldkonda. Ühel päeval kui otsisime seltskonnaga lähedusest üht teist aaret, käis läbi sõnakõlksatus, et siin ligiduses see ääre peal olev aare samuti. Samal õhtul kohe kodus katsetades ei saanud ikkagist esimese tabamusega pihta aga kuuldu andis visadust paar korda veel proovida.

Täna õhtul suundusin esimest korda välitöödele. Päike oli tasakesti loojumise märke näitamas. Nulli jalutades nägin ääre pealt ühte kobrast saba liputamas ja siis allveelaeva mängimas. Kohale jõudes ei osanudki nagu kusagilt otsida. Raadiust muudkui suurendades hakkasid ilmuma potentsiaalsed peidukohad. Aegajalt jälgisid mu kummalist edasi-tagasi ragistamist loodusepiltnikud. Tegin siis ka ise mõne ilusa foto aga otsisin edasi. Mõistus oli otsakorral ja koht kust tahtnuksin veel otsida nõudis juba kummikuid. Pidasin targemaks selleks korraks loobuda ja lonkisin tagasi autoni.

Ennem autot viskasin veel pilgu tagasi nulli poole ja läbi päikeseprillide nägi see vaade ikka nii kuradi ilus välja, et lihtsalt pidi tagasi minema. Vahetasin natukene mudaseks saanud tennised kummikute vastu välja ja kiirkõnnil tagasi. Ilu nautlejaid oli sinna kogunenud juurdegi aga ma lipsasin uuesti ragistama. Käisin avastamata territooriumilt samuti kõik enda arust head kohad läbi aga midagi silma ei jäänud. Täiesti võimalik, et olin kaugusest paistvast ilust pimestatud ja aare jäi kahe silma vahele. Kui päike oli loojunud, märkis see aega, et aeg on tagasi tööle minna. Kokku veetsin ääre peal umbes poolteist tundi. Mahavisatud aeg see ei olnud. Mulle meeldis. Alati polegi vaja nime kirja saada. Aitäh!

 1 

Lahenduse ideed ise läbi ei hammustanud, sain alles aarde poole sõites kuulda, et mis ja kuidas. Kohapeal jäime nõutuks. Tuuseldasime pisut lumes, kuid peagi hakkas külm ja otsustasime selleks korraks loobuda. Eks varsti jälle.

 1 

Tunk teab väga täpselt, kuidas mul selle lahendamisega läks :) Vaatasin just järele, see oli juba augustis 2016 ja alles nüüd jõudsime esimest korda maastikule :) Nojah õnn polnud täna meiega, et tuleb vähemalt teistkorda veel selle ääre peal jalutada. Aitäh!

 1 

Ikka ääretult keeruline mõistatus, et aru saada mis ja kus. Seepärast see ka viimaseks MMM-idest jäi. Kui piirkond selgines, sai äär ka tuvastatud. Kohale jõudes olin algul vale ääre peal, natuke närvikõdi ja olingi õigel äärel. Huvitav jalutuskäik oli. Tänud peitjale.

Oli ikka vesine see värk seal.Tänud!

 1 

Täna sai lõpuks ääre peale jõutud. Abivahenditest loobusin, läksin tossuga. Mõned sammud ja jalad mul läbimärjad olid. Objektile jõudes ei hakanud tükk aega midagi silma. Lõpuks visadus kandis vilja ja sain aarde kätte. Tänud peitjale.

 1 

Väga vesine oli minek sinna ääre peale.Läksin autosse kummikuid jalga panema.Taga aga kaotasin seltskonna ära ja kui hääle peale nad üles leidsin oli neil juba logitud.Tänud.

 1 

Sinna Ääre peale oli igas mõttes raske saada, alguses lahendamine, siis kohapeal vedelate takistuste ületamine, nii et ise kuivaks jääks. Aga ära tegime. Tagasi muidugi sai palju, palju parem rada valitud. Koerte omanikud õnneks veel magasid, vaid erksad linnud pladistasid meie häälte peale lendu. Suured tänud peitjale.

 1 

Reedel toimus mõistatuse osas selginemine ja sain +-30m täpsusega punkti kaardile. Täna ajasin siis kontrolli põhja, panin kummikud igaks juhuks kotti ja siirdusin objektile. Kohapeal selgus muidugi, et kummikute kaasa vedamine oli asjata, kena rada viis ääre peale ja tõi tagasi. Tänud peitjale, täitsa kena koht.

 3 

Õigupoolest sai õige idee koos MMM1-ga välja mõeldud, aga kuna läksin oma arusaamades liiga täppisäärmuslikuks, jäi roheline tuli saamata. Tuli välja, et kaaslastel oli peaaegu sama seis, aga Kaupol oli jätkunud püsivust oma ideega jätkata ja tulemustele kinnitus saada.

Ülejäänud seltskond valis kummikud, aga Arvo lendas kingaga peale. Vist õnnestuski kuiva varbaga. Nullis oli hetkeks nõutus, aga vana hea taktika "näpi kõike kahtlast" viis leiuni. Aardepesa oli ühtlasi enda talvekorteriks valinud hunnik mingeid mardikaid(?), kes kogu logimise aja sealt ühekaupa välja vupsasid.

Jätkuvalt naudin seda seeriat, nüüd tuleb veel põhipähkliga mingi läbimurre saavutada. No ja kunagi peaks vist nullis ka ära käima... Aitäh!

 1 

Meie jalutuskäigu raskusastmeks võiks pakkuda 2,0. Mõistatus ise väga kergelt ei lahenenud.Mingi aeg tagasi sai isegi õiget teooriat rakendatud,paraku geokontroll ei nõustunud ja sinnapaika ta paremaid aegu ootama jäigi. Kaupo oli rohelise kontrolli kätte saanud ja nii me teele asusime.Tänud aarde eest.

 4 

Mäletan kui see aare avaldus, mul oli siis ~40 leidu. Ei teadnud midagi maa-ameti kaardist, vist ka google sateliidipildist mitte. Vaatasin google põhikaarti ning eeldasin, et nullis on jõe paekivine järsk kallas. Eeldatav lõpp on siis kuskil lähedal sarnase teise ääre küljes. Kuna midagi kindlat ei olnud, siis otsima ei läinud. Pool aastat hiljem tegin rohkem logide analüüsimist ning vaatasin kogu Tallinna üle, kus võib küll see müstiline järsk äär/astang olla, kus oht ka alla kukkuda. Enda arust suuremad Tallinna objektid läbi käinud aga sellist küll ei tea, mis logidega kokku läheks. Ei tahtnud kelleltki varem leidjalt abi küsida, liiga müstiline koht on. Kui juba kokku ~5 tundi kaarti vaadatud ning midagi silma ei jää siis sündmusel küsisin peitja vihjet. Ega sellest kohapeal aru saanud, aga hiljem kaarti vaadates hakkas koitma. Siiski ei osanud kuhugi geokontrollida ning kui loogiline koht ka mööda näitas olin juba selleks korraks loobumas. Tegin veel ühe kontrolli 5m kõrvale ning see läks pihta. Liiga müstiline koht, et täpseks pommitada. Läksime Allaniga kohale ja otsisime igalt poolt aga kuskilt ei leia, õige koha vaatasime ka üle aga ei hakanud silma. Läksime siis ka teisele poole, põhja poolt ja suure ringiga. Geokontrolli täpsus justkui lubaks(ei teanud kus täpselt null on). Seal oli paar objekti ning otsimisjälgi. Sealt ka ei näkanud ning hakkasime siis tagasi auto poole minema lõunasse. Sisse pääsesime külje pealt, aga välja ei saanud soovitud suunas. Läksime siis veel lõunasse ja seal jäime ka luku taha. Allaniga suutsime takistuse ületada, aga koer mitte. Läksime siis edasi ning koeral ei jäänud muud üle kui läbi pressida. Päris pika maa kõndisime maha, tegelikult poleks vaja olnud. Kodus sai koordinaat täpsemaks aetud ning siis ka üles leitud. Nii kõrges "võsas" pole vist varem aardeid otsinud. MMM4 võib nüüd paar aastat oodata. Aitäh.

Väike jalutuskäik nulli, kohapeal kiire leid.

 2 

Täna oli aarde maastik 1.5 ja sai rattaga nulli sõita. Logisin aarde ära ja asusin koduteele. Tänud peitjale! Üsna õnnestunud geopäev- 17 leidu ja 70 km väntamist.

 2 

Teine katse seda aaret leida. Eelmine lõppes munadeni meres, seekord nii hull lugu ei olnud. Meri oli aupaklikum ja sai kuiva jalaga kohale. Haises ainult vastikult seal ääre peal. Nullis jäi midagi kahtlast silma. Katsusin ja see eraldus. justkui oleks õige asi ja justkui poleks ka, üritasin sealt logiraamatut välja meelitada, aga sama hästi oleks võiund kivist vett välja pigistada. Lõpuks taipasin, et see polke mitte konteiner, vaid hoopis maskeering. Võtsin siis konteineri ja panin nime kirja. Läbis see saaga. Aga nendest inimestest küll ei saa mina aru, kes sellisesse karutagumikku omale eraparkla teevad... Palju neid geopeitureid seal ikka käib, rohkem nöögitakse ju oma külalisi.

 1 

Käisime kolmekesi ääre peal seda va asja uurimas...
Kuigi geokontrolliga läks kõvasti kauplemiseks, oli kohapeal äär mis äär, ning õnnestus ääre peal olla küll, ei olnud alla kukkumise ohtu ega midagist. Muuhulgas tuvastasime nii temaatiliselt kui ka mittetemaatiliselt tähistatud rajad, mis mõlemad mõnusasti jalutatavaks osutusid (no olgu, tegelikult olid meil ka päris adekvaatsed jalatsid).
Aitäh peitjale!

 2 

Seekord ei tulnud lahendus muule küsimusele lahendust otsides. Täiesti korralikult jonnisin äärekese peal mõne punasega roheliseni. Arvasin, et ei saa ju mujal olla, kui ainult just see äär peab see olema. Minu raskeimaks jääb ikka ja igavesti nende nelja seas ikkagi MMM 4. Lähenesime mööda porist pinnast ja saime kiirelt logitud. Tagasi tatsamiseks valisime teise raja, oli kuivem astuda. Tänud peitjale.

 3 

Selle mõistatusega läks mul MMM-dest kõige kauem. Vihjeid ei olnud kuulnud ja mõtlesin lahenduse lõpuks ise välja. Nüüd on häbi tunnistada, et oleksin võinud kohe selle peale tulla.
Täna võtsin ema auto peale ja läksime enne poeskäiku väikesele georingile. See aare küll päris planeeritud trajektoorile ei jäänud, kuid kant oli põnev ja otsustasime ära käia.
Lähenesime sellist teed mööda, et mu ema tossud olid puhtad ja kuivad. Nulli lähistel märkasin teisest suunast saabuvat kolmikut. Alguses mõtlesin, et perekond teeb siin lõunast jalutuskäiku, aga lähemalt vaadates osutus naine geopeituriks, täpsemalt Ingaks. Rõõm oli kohtuda Veiko ja Oliveriga, neid nägin esimest korda.
Nullis olles ei hakanud midagi silma, mida väga puutuda oleks tahtnud. See meid muidugi ei heidutanud. Laiendasime tasapisi otsinguala, sest Ingal oli õnneks meeles, et geokontroll oli 30 meetrise täpsusega. Ingal ja Veikol olid sihikud kenasti paigas, nemad selle aarde kahepeale välja tirisid, mina saan lihtsalt rõõmus olla, et õigel ajal kohale jõudsin, muidu oleksin äkki ikka veel gepsu nullis kinni. Aitäh, Tunk!

 1 

Nendest emmidest ei tea ma midagi a seekord olin vähemalt õigel ajal kaasas. Kuna Inga ja Mari said nulli täpselt samasse kohta ja ma seda teemat ei jaganud siis ahvisin lihtsalt nende järgi ja otsisin samast kohast mitte aga paarkümmend meetrit eemalt mis mulle endale justkui kahtlasem tundus. Kui külm oli juba pooled kõrvad peast ära viinud siis vaatasime kaugemalt ka ja kuni mina maskeeringut uudistasin, tiris Inga topsi välja. Nüüd siis mul ka üks selle seeria aare leitud.

 3 

Lahendamine tuli raskelt, nagu mul kõik MMMid on tulnud, kuid oli siiski lihtsam kui MMM4. Kohale jõudes nägime eemalt veel kahte inimest tulemas ning nii me trehvasime Mariga jälle väga huvitavas kohas. Siis hakkasime nulli taga ajama, mis meil Mariga näitas üsna sarnasesse kohta, kuid kuna ma mäletasin, et minu null oli 30m täpsusega, siis sai varsti hakatud veidi laiemalt ringi vaatama. Läksin kohta, mis alguses juba tundus kahtlane ning mille enne ka pealiskaudselt olin üle vaadanud, kuid jätsin kahtlastele asjadele tähelepanu pööramata. Kui uue ringiga kohale jõudsime, avastas Veiko osa peidikust maast ning seetõttu märkasin mina ka konteinerit. Ja see oli siis täpselt selline peidukoht, mille me Mariga alguses olime just välistanud, kuna "ei ole tunki stiil". :) Pärast logimist panime kõik tagasi nii nagu ilmselt algselt mõeldud oli. Logi muidu kuiv ja korras, kuigi konteiner sulgus miskipärast väga raskelt. Tänud aarde eest, ootame järgmisi MMMe.

Tiia jäi autosse ootama, tal polnud vastavaid jalatseid kaasas. Praegu mõned kohad vesised, aga midagi hullu. Aitäh!

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Asjal on nüüd eelduste kohaselt ilmastikukindlam konteiner. Käiku läks taas esialgne peidukoht, eks vaatame mis kevadel saama hakkab. Koordinaadid ikka endised, maastiku raskusaste hetkel umbes 2.5, kuiva varbaga pääsemiseks on kõrge veekindel jalats siiski soovitatav, vähemalt seni kui lumi vedelas olekus püsib.

 5 

See oli juba polekalal, kui ma Tunkile uhkelt raporteerida võisin, et mul õnnestus tema järjekordne kaval mmm-mõistatus ära lahendada ja et mul on nüüd kindel plaan seda kohe-kohe ka otsima minna. Sest Phantomi sajatav logi lihtsalt ajas ju teada saama, mis seal aarde ümber siis toimub ning tegelikult, ma salaja kahtlustan, ilma selle Taneli kurjustava logi lisastiimulita ma poleks nii visalt ja järjepidevalt selle raske mõistatuse lahendamise kallal vist pusinudki… :D. Aga jah, lahenduse sain kuidagi mitu kuud peale avaldamist lõpuks kätte pusserdatud ning siis muud ei jäänudki ju üle, kui võtta ette karbile järgmiminek. Algselt plaanitud kohest sai küll kvartal, aga sellest polnud katki midagi - loodus oli nii kena ja hoidis ka meie saabumise ajaks ennast ilusti samas konditsioonis, mis eelmise otsija “!@#$%^&*()_+=” tegema pani… :D.

Oijah… no seal tegelikult on võimalik valida, kuidas karbini ennast korraldada. Meie proovisime kahte varianti, esmalt leotasime esimese tee peal ennast pea põlvedeni märjaks ja siis, kuna kottpimedas sama tee jätkamine tundus liiga riskantne, läksime teist kaudu ilusti ilma suurema kastmiseta nulli… Mis nii lihtne muidugi polnud, nagu siin täna kirjeldada annab, sest kuivema tee olemasolust ei teadnud me ju midagi enne, kui märjal olime sunnitud hambaid krigistades alla vanduma ning see kuivem tee lõppes ka ära 30 meetrit enne gepsu väidetud vajalikku kohta kohalejõudmist … Tegime siis peale väikest arupidamist pika hambaga tänaseks lõpliku loobumisotsuse ja keerasime ennast ümber, et tagasi liikuma hakata ning siis Laur järsku näitas täpselt meie selja taga kogu selle aja olnud asjale ja küsis, mis see veel on :D. Mul ei jäänud muud üle kui samuti objekti põrnitseda ja nentida fakti, et Jumala poolt loodud elajate hulgas ei ole sellist üles tähendatud ning peale väikest muljumist õnnestuski korralikult kinni sätitud konteinerist hoopis logiraamat välja võluda … :D. Kuna logi oli läbimärg, võtsime selle omanikuga kokkuleppel kaasa, tänaseks on kuivas lehes ka meie nimed kirjas ning rull ise autos ootamas peremehe juurde tagasijõudmist...

Aitäh Tunkile järjekordse maamõõtjaseeria aarde eest, need senised lahendatud kolm on meeldinud mulle väga. Neljandaga muidugi ma ei tea… praegu igatahes tundub, et see jääb küll igaveseks lahendamatuks :D. Aga noh, saame näha :). Ja ehk lisandub äramurdmiseks vahepeal meile veel siis jälle natuke lihtsamad 5, 6 ja 7… ;).

 4 

Vot selle mõistatuse poolega on nüüd natuke keeruline. Mingi vihje ma kunagi sain ja mingi punkt oli mul ka gp lehele salvestatud. Nagu selgus, siis oli idee täiesti õige aga mul näitasid numbrid lihtsalt natuke mööda.

Aga nüüd siis algusest. Mõni aeg olen kuulud juba soovi minna seda karpi otsima. Eelmine logi muidugi eriti kaasa ei aidanud minu veenmisele ja eks ma siis ikka üritasin kuidagi edasi lükata koguaeg. Aga no millalgi peab ju ära käima :) Millegi pärast sai selleks valitud eriti pime ja märg hilisõhtu. Ja no geopeiturile kombeselt ei olnud ju sobivaid jalanõusid kaasas. Läksime siis esmalt Marise telefoni soovitatud teed. Algus tundus hea...peale esimest kurvi enam mitte. Loodsime, et mööda serva ikka kuidagi saab kuni esimene jalg sisse vajus ja märjaks sai. Peale seda oli juba korraks ükskõik. Pressisime edasi kuni ka teine jalg vees ära käis. No enam ei saa ju alla anda...aga sai ikka...ühel hetkel polnud enam poolpehmet serva olemas ja oli lihtsalt umbes põlvini vesi. Olimegi löödud ja läksime tagasi auto peale. Seal vaatasin kaarti ja leidsin teoorias parema lahenduse. Ja selgus, et ka päriselt oli. Saime aardeni täiesti kuiva jalaga. Aga kuna need minu numbrid olid mööda, siis kuivast kohast näitas gps veel edasi 30m aardeni...ja no oli ju vaja korra ikka jalga uuesti niisutada ja proovida kui sügav on. Selgus et ikka liiga sügav oli ja olime valmis täiesti alla andma. Keerasime ringi ja täiesti juhuslikult koperdasime aardele otsa lihtsalt. Oh seda rõõmu :D Olime valmis juba logi kirja panema, kuid selgus, et logiraamat oli täiesti märg. Kohapealne olukord eriti kuivatada ei lasknud. Mõneks ajaks keerasin taskulambi ümber aga see ka eriti sooja ei anna enam...sai siis tehtud omanikule kõne ja kokku lepitud, et võtame kaasa logi.

Ja no muidugi nullis seistes selgus, et Marise numbrid täpselt seda kohta ka näitasid...ei võinud ju kõigepealt neid vaadata vaid oli ikka veel kord vaja jalad märjaks kasta ja täiesti ebaloogilise koha poole suunduda :) Peitjale igatahes suured tänud aarete seeria eest ja ootame uusi lahendamatuid aardeid :P

PS Esko, eile Ülemistel ei olnud mul logiraamatut kaasas, see jäi koju radika peale kuivama, edaspidi tõstame auto peale :)

Ajutiselt kättesaamatu. Varsti tagasi tõhusama konteineriga.

Sai ikka päris pikalt haududa enne, kui ära sähvatas. Tänan!

 6 

Käisin vaatamas, mis siin siis juhtunud on. Eks üht-teist oli tõesti, peamiselt loodus. Muutlik maastiku raskusaste oli küll eeldatav, aga tuleb tunnistada, et poleks oodanud päris nii kiiret ja suurt muutust. Aarde juures maapinnal täna vett polnud, topsik ise rahuldavas seisus. Tõstsin selle küll pisut teise kohta, sest algne peidukoht oli sipelgate koloonia poolt okupeeritud. Koordinaat jääb samaks. "Tähistatud" lähenemisrada oli kuiv, kuid üsna kinni kasvanud, see teine lompidega tundus praegu lihtsamgi, umbes 3.0. Ütleme siis nii, et maastiku raskusaste kõigub 1.5 ja 4.5 vahel, olgu keskmiseks 3. Aardekirjeldus sai ka vastavalt muudetud. Rudolfile ja Martinile on see igatahes selgelt liiga lihtne :P Kes tunneb, et koht on nõme, võiks ehk talvel või kevadel uuesti vaatama tulla, siis on arvatavasti ilusam ja ühtlasi lihtsam-mugavam. Mulle isiklikult meeldivad muutuvad maastikuolud, see annab võimaluse raskusastet valida: mõni eelistab veidi raskemat seiklust, teised jälle mõnusalt laiska jalutuskäiku. Loodetavasti jäävad mõlemad variandid saadavale ka tulevikus.

 2 

Mõistatus oli päris lahe. Kahjuks sellega kogu positiivne ka piirdus. !@#$%^&*()_+= Asukoht on küll kahjuks lausa kirjeldamatult nõme. Juba lähenedes tekitas koht tunde, et inimesed pole seal teretulnud. Vähemalt mitte mingi proletariaat. Ignoreerisime seda, aga edasi läks aina hullemaks. Mida lähemale nullile, seda märjemaks kiskus. Kui aardeni oli jäänud 50 meetrit ja vesi juba tugevalt üle põlve, siis tuli mõistus koju ja loobusin. Ammu oleks pidanud seda tegema. Mismõttes maastik 2... Selline ülepõlve vees kahlamine on pigem maastik 4. Väiksemad koerad upuks lihtsalt ära. Tagasiteel lagunesid veel jalavarjud ka ära. Poleks elus uskunud, et Tunk oma aarde niiii nõmedasse kohta võib peita :(

See tuli küll veidi vaevaliselt, esmalt kohe üldse ei haakinud. Aga lõpus oli tore / Tänud peitjale !

Kunagi aegu tagasi sain geokontrolli roheliseks ning nüüd siis oli aeg välitöödele liikuda. Kohapeal läks üsna kiiresti, täitsa mõnus peidukas valmis meisterdatud. Tänud!

 1 

Lahenduseni jõudsin alles siis, kui esimesed juba MMM4 välja mõtlesid. Täna sattusime sinna kanti ja mõtlesin siis juba logi ka kirja panna. Sõbral jäi kohe suu pärani lahti kui nägi, et ma ... läksin ja ... aarde välja võtsin :) Aitäh!

Natuke uurimist ja puurimist ning aare oli leitud.

Tänud peitjale :)

 2 

Äärmiselt äpu, et ääre asukoht äiksena varem ei äsanud ajukäärudesse. Aitäh, ääretult änksa!

 5 

Mööda äärt ääreni ja siis veel ühest äärest teise. Lõpus, sellal kui ühed oleks ääre pealt üle serva astunud, oleks teised ääretult salaja nimed kirja saanud. Viisakas värk.

 3 

Tunnistan äsjast äärmist äbardlikkust ja ääretut ajuäpukust, kui ääre avaldus. Küll astusime ühte, küll teise ämbrisse. Isegi mõnetised suunised meid neist välja abistada ei aidanud ä-lt täppe eemaldada ning äärest aar(d)eni jõuda. Nii jäigi ääre nädalaks kuni volbriööni soiku. Isegi õhtul või öösel ei äratanud lisatud vihje miskit me pääs. Alles hommikul unise peaga ärgates dešifreerisin lahti. No muidugi! Kuigi ega seega ääre pealt ääreni aidanud oleks. Kuidagiviisi sai igatahes veel üht ääretut äärt katsetatud ja esimese korraga oligi bingo-bongo!
Tänasest sai läbi ja lõhki mõistatuste õhtu. MMM2 sai õhtu esimeseks tatsamiseks. Teekonna leidsime vaevata, see oli meeldiv. Kohapeal oli veelgi meeldivam, isegi mina polnud seal käinud ega seda lahedat kohta nii lähedalt uudistanud. Vinge! Peaaegu tekkis üks teine kihu, eks teine kord näis, mis sest saab.
Aitäh lõpuks ikkagi lahenduva mõistatuse eest! Ääre oli tipp-topp, evej. Vähemalt ei käi enam häbinägu ees mööda (Tal)linna (Harjumaa on suurem, seal ei trehvata nii sageli :-). Palun veel, sest MMM4 on siiani lahendamata :-)

 4 

Äärmiselt äbarik. Ei, mitte ääre aare, mõistatus ja äär olid ääretult änksad! Aarde ilmumisel sai korraks tööajast uuritud ja paar punast kontrolligi tehtud, nii öelda moe pärast. Mõned hädised mõttekillud küll kuskilt ajukäärdude vahelt läbi jooksid, aga sinna see siis jäi. Peale vihje ilmumist sain korra sellele käigu pealt mõelda, kuid lahendama ei kutsunud. Täna töökaaslane võttis teema üles ja suitsunurgas sai mõni mõte välja pillutud. No pole see tossamine ainult kahjulik midagi, järgmisel ringil kanti ette rohelisest tulemusest. Tuli siis endalgi mumm kaardil õigele kohale nihutada. Ei tea küll, miks seda kohe ei võinud teha, äpu, mis muud....

Volbriöö. Vihje lisatud. Peidukoha raskusaste kah poole palli võrra madalam.

 3 

Ääre pealt oleks üle ääre kukkunud :P. Kobistasin seal äärel käia ja nägin kuidas keegi kukkuski üle ääre. Rippus siis seal okste küljes ja mõtles oma ääretult ääretuid mõtteid. Ma kahjuks ei osanud teda kuidagi seal äärel seistes aidata, kuid abilisi tuli talle appi ja ma võisin kergemalt hingates omal äärel siis selle õige , mulle vajaliku, ääre üles otsida. No leidsin kah lõpuks, teate pime kana pidi ka tera leidma ;). Nii hea, et oli selline äärega koht, gpsi vaja polnud ja ega mul teda kaasas polnudki. Tänud , ääretult tänulik M!

Äärel käidud. Aitähh!

 5 

Äärepealt oleks Ääre aaret vale ääre pealt otsima hakanud ja nagu näha pole ma ainus, kes selle lahenduse peale on tulnud (ootame Pilditibilt teist ääre-aaret!). Aga võib olla tasub veidi oodata, Hanno sattus sinna ühel hilisõhtul ka jalutama ja olevat kahtlases kohas taskulampide vilkumist näinud. Igaks juhuks lasin siis ikka esmalt geokontrolli põhja, et ise mitte vales kohas pikalt kaevata. Äär oli meie üllatuseks lausa piiripostidega tähistatud ja aardele lähenedes tuli vastu suure musta koeraga naine, küllap oli Valve Piir ise. Taas üks põnev MMM, suur tänu peitjale!

 12 

Ma ärkasin keskpäeval põõsas, mutt mullanud oli mu lokid.
Ning sees olid päikeselõõsas läind kõrbema konservi sprotid.
Kõik väärtused viind oli võõras, jäet jalga vaid auklikud sokid.
//:Oh valu ja vaev on hukas me aeg on hukas me aeg
Ja süda mul seepärast klopib //:

Mingi hetk kopsas korstnasse õige idee, aga kodanik partner suutis selle punaseks ja seeläbi mittepädevaks kontrollida ja siis hakkas kosmosetehnoloogia tormiline areng, millega kaasnes punaste hulga suurenemine - mõnevõrra. Suure ringiga jõudsin algidee juurde tagasi, kontrollisin ise ta roheliseks ja pistsin partneri kah nigu põrsa ninapidi sisse. Pikka iga talle, ja peitjale pai.

https://www.youtube.com/watch?v=t6OPuU4Ybgs

 2 

Madis lahendas asja päeva jooksul ära ja et meil õhtupoole üks vaba hetk tekkis, otsustasimegi logi kirja panna. Päris kaua maadlesime seal ja vaba hetk hakkas juba otsa saama, siis aga leidsime õige tee. Kohapeal läks ruttu, teostus meeldis. Aitäh!

 2 

Kahjuks tänast seiklust ei saa siia kirja panna, aga siinkohal tsiteeriksin vana head Murphy seadust, mille kohaselt kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb. Lõpuks leidsime ka õige raja aardeni ning koha peal küsimust ei tekkinud, kus aare on. Mõtlesin kord ka ise sinna kanti peita, aga siis lõppes peidukoha otsimine jalgratta leidmisega. Peitmine jäi tookord pooleli ning ratas leidis tee politsei hoole alla. Aitäh peitmast, mõistatus nii hull ei olnudki. Annab aga jällegi tulla lahenduse peale :)

 5 

Aus kiusatus oli Erkole saba peale astuda selle aarde otsimisega, aga lõpuks jäi ikkagi enda oma vedelema kuskile loiku...palju küll vahet ei olnud aga teine koht saadakse, esimene võidetakse ja kaotada tuleb osata. Hea tegu Tunkilt ja maastiku raskus ongi varieeruv sellistes kohtades, kuhu asfalt kohale ei vii...harjuge! Logitud kõpskingades, maastik napp 1.5, aitäh!

 3 

FTF kell 17:37. Lahendus tuli kohe pärast avaldumist kätte üpriski lihtsalt ja kiirelt. Teine kahtlustatud koht osutus õigeks. Küll aga ei saanud kohe esimese raksuga rohelist geokontrollis - paar punast tuli enne teha. Kuna pärast mind uusi rohelisi ei tulnud, tekkis kiusatus kohale sõita. Kuna ilm läks ka ilusaks ja aega oli, siis polnud enam hetkegi kõhklust. Kohale sain päris kenasti. Valisin kohe õige ja kuiva raja. Aarde asukoha tuvastasin koheselt. Päris hea maskeering! Logiraamatut lahti rullides oli põnevus suur. Kuigi geokontrolli polnud ikka veel peale minu tehtud rohelisi uusi juurde tulnud, ei võinud siiski kindel olla, et esimene olen. Kuna kohe hakkas silma FTF jaoks eraldi märgistatud lahter ja see oli tühi, siis oli rõõm suur! Tänud peitjale hea mõistatuse ja loodusesse kutsumise eest!