Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kindel koht Eesti skulptuuripildis on Voldemar Mellikul, kes Jaan Koorti, Juhan Raudsepa ja “Pallase” koolkonna juhtivate skulptorite kõrval kujunes paari aastakümne üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris. Voldemar Mellik sündis Püssi vallas Purtse külas. Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Üheks tema tuntumaks tööks on “Põlevkivikaevur”(1937.a.), mis Pariisi maailmanäitusel suure tunnustuse osaliseks sai. Ära tuleb märkida mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja ausammast üle kogu Eesti. Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti Viru väljaku haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).
Tudulinna kalmistule valmistas Mellik Vabadussõja ausamba – mees mõõga ja kilbiga. Samba õnnistamine toimus 16.septembril 1923.aastal. 1940 lasti sammas õhku. 1990ndatel aastate algul leiti kaevamiste käigus samba aluse tekstiga osa. Kujur Riho Kuld võttis enesele ülesande mälestussammas pildi järgi taastada. Taasavamine toimus 6.oktoobril 1990.aastal.
Huvitaval kombel ei ole see aga ainus selline sammas. Põltsamaal oleva Vabadussõjas langenute mälestussamba kavand telliti Mellikult, ehitajad on aga teadmata. Sammas avati 17.augustil 1924. 1940.a. oktoobris tõmmati sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti alus. Kilp leopardidega jäi terveks ja selle peitis Ed. Epro maasse. 1942.a. kaevati kilp välja ja pandi endise samba asukohta ja pühitseti 1942.a. Pärast II maailmasõda jäi kilp kadunuks. Sammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12.augustil 1989. 23.aprilliks 1990 asendati kipskuju dolomiidist kujuga.
On ka kolmas kuju, see Põltsamaa kipsist kuju. Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Põltsamaale Vabadussõja ausamba taastamiseks. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal sisekaitse akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”
Aarde leidmiseks tuleb kuju Tudulinna kalmistult üles otsida. Tudulinna kalmistu eripäraks on külaseppade valmistatud ristide rohkus. Vanemad ristid pärinevad 18.sajandi lõpust. Tudulinna kalmistu risti teeb eriliseks sõõrikukujuliste ristide rohkus. Ainulaadne on rist, kus tüve ülaosas asub veidi kokku vajutatud ovaali sisse kinnitatud aastaarv.
Null on kalmistu väravas. Kui oled kuju üles leidnud, mõtle ennast sambal seisva mehe asemele. Vasakust silmanurgast näed nüüd ühte puuderivi, mille algusse saigi aare peidetud. Kumba, mitte ei mäleta.
Vihje: Elupuu ei ole otsitav puu
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YTX5
Logiteadete statistika:
128 (92,8%)
10
6
0
0
0
0
Kokku: 144
Teisel katsel leitud. Seekord lihtsalt oli mida leida. Lasin nooremate silmade omanikul otsida. Aitäh!
On tõesti kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ei leidnud kummastki otsast. Eks nende mikrodega kipub nii minema.
Seda kus kuju pesitseb ei olnud raske arvata ja seadsime kohe sammud sinnapoole. Puuderivile saime samuti jälile ja suundusime peale mõningast uudistamist otsingutele. Ega ei läinudki kaua kui ühel hetkel aare silma jäi ja logida sai. Surnuaed on tõesti ilus ja üllatas nende omapäraste raudristide rohkus.Saime jutule ka ühe prouaga kes haudu korrastas ja rääkis meile kohaliku kiriku ajaloost.Samuti sellest kuidas ausammast taastati ja omaaegsete tegelinskite meelsusest ja tegemistest.Aitäh.
Veits kukalt kratsitud ja siis tuli et aa, raudselt seal, ja nii oligi, täitsa lahe isegi, aitäh :)
Hmm, ma ei oska öelda, mida ma siin nädal tagasi tegin, et ei leidnud. Tegelikult tean kah. Sinnapoole puud ma ei läinud, kuna samaaegselt meiega tuulas siin ringi veel üks geopeitur ja tema oli täpselt sealpool puuderivi, kus aaregi end peitis. Võimalust jutu alustamiseks ei tekkinud ja kuna ta on minu silmis ikka tubli leidja, siis otsustasin et kadunud. Nüüd aga nägin, et logivad, järelikult tuleb järelkontroll teha. See lõppes positiivselt. Tänud peitjale
Kõigepealt sai mälestusmärk otsitud ja siis mõne aja pärast ka puude rivi. Küll sai seal mõlemas otsas silmi punnitatud, aga tulemus null, ei leidnud
Kohale jõudes nägime kuju koheselt. Läksime selle juurde ja hakkasime otsima puude rivi. Otsisime, mis me otsisime, ei leidnud me ühtegi. Vaatasime paar vale kohta üle ja olime alla andmas. Viimase asjana mõtlesime logisid lugeda ja saime paar vihjet. Ega needki ei aidanud väga. Kui hakkasime ära minema, saime aru, milline see õige puude rivi on. Tuleb mõelda kaugemale;) Läksime otsima ja lõpuks leidsimegi. Aitäh peitjale!
Siin osutus kõige keerulisemaks rinnuni kerkivatest lumevallidest üle ukerdamine puuderivi juures. Lahtiaetud rajad kalmistul olid paksut täis kitsede jägi.. või mine sa tea, mis sõralisi sellistes paikades öösiti ringi kepsutab..
Tänan peitmast.
Jõudsime kalmistule õhtuhämaruses ja mõtlesime, et siis on hea rahulik seal ringi luusida. Tegelikult toimus seal usin riisumine ja lõke oli tehtud lausa keset teerada. Tegime siis mõned tiirud haudade vahel, sest veel kummalisemad oleksime olnud, kui kohe sama teed tagasi oleksime läinud. Viskasime pilgu peale ka otsitavale kujule ja mõtlesime, et kuhu see kuju küll kõõritab. Läksime siis otsima sinna, kus meile mugav tundus ja kus me väga hästi kalmistul toimetajale näha polnud ja koheselt ka aardetopsi leidsime. Aitäh!
Kuju täpne asukoht oli kodus välja uuritud, seega saime kohe keskenduda puuderivile. Eks ikka sai valest otsast kõigepealt vaadatud, aga kui see ennast ammendanud oli, siis panime õiges otsas nimed kirja. Tänud aarde eest!
Pikale sõidule sai väike sirutamispeatus. Kuju tuvastamine võttis rohkem aega kui aardetopsi leidmine.
Eelneval päeval sai põltsamaalt üks kaksikutest ära logitud ja sai eesmärgiks teine kaksik ka üle vaadata. Tänan
Lootsime kiirele peatusele surnuaias, kuid nii lihtsalt see ei läinudki. Lisaks oli päris palju mugusid haudu korrastamas, seega tuli mängida hauaplatsi otsimist. Puude rida ka kuidagi silma ei hakanud, kuid logidest väike vihje andis aimu, mis rida otsida. Lõpuks tõstsime pilgu avardasime silmaringi suuremaks, siis juba olime ka õigel teel. Leitud ja logitud. Tänud!
Sattusime nulli keset jumalateenistust, mida otse loomulikult peeti kuju ümber. Õnneks sai eemalt vajalikud vaatlused ja hinnangud tehtud ning aare tuli kenasti kätte. Aitäh!
Aastas saab ikka mõned korrad siin kalmistul käidud, nüüd sai see käik siis ka aarde otsimisega ühendatud. Kuna koht tuttav, siis tuli puuderivi leid ruttu ja ka aare ilmutas end lihtsalt.
Kodus sai ortofotolt arvatav puuderivi välja valitud ja teisest vaadatud kohast leidsimegi aarde. Täname!
Ei teadnud, mis meid siin ees ootab. Mõistatus osutus väga lihtsaks ja aare ilmutas end esimesest kohast. Tänud
Koheselt puuderivi ei märganud ning jalutasin umbes ringi ning otsisin, kuni hakkas ka soovitud puude rivi silma. Ei teagi kuidas nii pimedad kõik olime. Tegelikult kui natuke ümbrust jälgida ja loogiliselt mõelda, siis hakkab ka õige puude rivi kiiresti silma. ;) Aare ilmus esimesest kohast välja, kuhu piilusime. Aitäh! :)
Kuju leitud, end tema asemele mõttes sätitud, aga koheselt ei jäänud puuderivi silma. Mõned minutid ja Eveli aimas kus asub. Logid kirjas, aitäh!
Üks kord varem ei leidnud, nüüd suurema seltskonnaga siia tulles sai leitud suht kiiresti
Ilus hommikune jalutuskäik Tudulinna kalmistul. Päike paistis ja kõik oli nii vaikne ja rahulik. Aare sai ka logitud. Aitäh!
Jalutasin kalmistul edasi-tagasi aga seda õiget puuderivi ei suutnud kohe tuvastada. Jalutasin siis veel veidi kuniks õige puuderivi vasaku silmanurgaga märkasin.
Alati tulen hea meelega sõdurite ja nende kangelastegude auks püsitatud monumente vaatama, olgu neid siis siis 1, 2 või 3. Oli huvitav kirjelduses toodud faktidega tutvuda ja otsisin lisaks kohapeal nähtule pärast üles klipi nii skulptori kuulsast Põlevkivikaevurist kui Poistest kalaga. Aitäh aarde eest ja teemasse ninapidi sisse torkamast, geopeitus on ikka täitsa omaette kool, mis ootamatutest kohtadest väga erinevaid teadmisi juurde annab :).
Vigade parandus. Eks paar abimeest oli ka seekord kaasasa. Aitäh!
Esimese hooga kohe ei osanudki seda õiget puuderivi paika panna. Peatselt aga jäi see silma. Nagu ühes eelnevaski logis kirjutatud, et kui näed, siis on selge, et see on just see. Tänud!
Väga ilus kalmistu, kõik kenasti riisutud ja kammitud. Kui aardeotsimiseks läks, siis Piia juba eemalt teatas, et temal juba leitud. Mina olin ikka veendunud, et tegemist on tüngaga ja asi asub teises otsas... noh geopeitus ikkagi ju. Teisest otsast lootsin leida teise topsiku kirjaga, "kah tüng, otsi teises otsas paremini". Piia oli siiski sihikindel ja avas oma leiu. Ainult tänu Piia sihikindlusele oleme tänaseks sealt lahkunud leidmislogiga.
Mõistatus üleliia keeruline polnud. Ainult lõpus läks aega, sest kuidagi ei tahtnud asi silma jääda.
Puhkuse esimese osa neljakümne kaheksas aare. Tean, et eelmisel aastal jäi õige puuderivi tuvastamata ja selle kalmistuga tutvusin põhjalikult, nüüd andis üks hiljutine leiulogi vägagi selgel vihje, mida otsima peab.
Enne kui monumendi leidsin, oli puuderivi tuvastatud. Vist läks õnneks, et õigelt poolt otsima hakkasin. Topsik ise on saanud kuusevaiguga kokku ja hiljem oli keeruline kätelt seda eemaldada. Ilmselgelt pean enda geovarustust täiendama.
Tänud ühe kaksiku eest. Eks kunagi vaja ka teine kaksik üles leida.
Tähelepanuväärne ausammas - emotsionaalne ja kaunilt teostatud. Nauditav mõistatus samuti, ehkki silmanurk, puuderivi ja "mitte ei mäleta" tekitasid korraks teatava kahtlemise momendi - kuidas sa lähed nii umbes mikrot otsima :o) Tegelikult ei maksa põdeda, asi on ülimalt loogiline ja mõistlik. Suhteliselt harva saan öelda, et leidsin esimesest vaadatud kohast. Aga siin see tõesti nii oli, liialdamata. Tänan.
Kontrollisin, aare omal kohal, kuiv ja korras.
Lisasin ka vihje.
Kauksi rannas on vesi soe mis soe, putukaid ei ole.
Kuju leidsime ja igatepidi kõõritades tuvastasime ka puuderivisid üsna mitu. Kõige tõenäolisemas tuustides leidsin hoopis linnupesa, tegin kähku pilti, sest polnud varem irl linnupäesa näinud ja eemaldusin vaikselt. Igatahes see oli linnul väga halvasti valitud koht pesa jaoks, ime et pojad veel terved olid, sest isegi kassi jaoks asus see pesa maastikul 1. Ka kõik ülejäänud puuderivid said algusest ja lõpust läbi tuustitud, aga see aare jäi peitu.
Põltsamaal me oleme selle kaksikvenna juures aaret otsimas käinud aga kahjuks ebaõnnestunult.
Täna oli siis õnn meiega ja saime nimed kirja. Tänud!
Suvel, Pagarite poolt korraldatud Pagari vana koolimaja õuel Pagari mõisapargis toimunud Geojaani sündmusele sõitsime siitkaudu ning tollal ei õnnestunud seda aaret leida. Kuna aga vahepeal oli veidi tarkust juurde ammutatud, siis täna sai vajalik puuderivi kiirelt leitud. Umbes sama kiirelt tuli ka aare oma peidikust välja. Tänud aarde eest!
Väike virgutusvõimlemine üle kõrge lumevalli ja leitud ta oligi. Tänud.
Enam ei mäleta, kes mida logisid ja kes istusid autos. Põltsamaa kuju sai aasta tagasi leitud, nüüd lõpuks ka siia jõutud.
Leidsin ikka. Kuigi neid puuderivisid näig minu aju mitut. Eks ise metsaistutajana paar aastat töötanud ja mõnisadatuhat taime istutatud, tõmbab pea nii segaseks, ikka taimed rivis...
Mina lähenesin kaksikule ühelt poolt ja Leelo teiselt poolt, nii jäi Leelole ka õige puuderivi kohe silma. Tänan.
Armas rahula. Sõdur ehk näeb veidi kõõrdi, aga leidsime sobiva puuderea ka lõpuks. Aitäh!
Põltsamaa venda oleme millalgi külastanud ja nüüd siin siis. No esialgu juba hakkasime vales reas puid koorima, aga peale väikest mõtisklust tuli karbike õigest reast välja. IMHO üks kenamaid ausambaid, aitäh!
Puurivi leidsime kohe, aga muidugi alustasime otsimist valest otsast. Lõpuks siiski leidsime.
Pärast nii mõndagi tundi eraldi ja üksi seiklemist taaskohtusime siin aarde juures. Ma jõudsin vähe varem ja sain skulptuuri ka oma silmaga imetleda. Surnuaias oli üllatavalt palju põlevaid küünlaid. Poleks arvanud, et vähemalt poolte haudade ees võiks elavat tuld näha. Nagu hingedepäev aga lihtsalt suvaline pühapäeva õhtu.
Kohtudes saime jagada muljeid sellest kuidas meil mõlemal õhtu kulgenud oli. Tuli välja, et ma ei olnud ainus, kellel oli vahepeal sisekumm katki läinud. Joonase käed nägid välja nagu oleks ta pool päeva paljakäsi sütt kaevandanud. Pärast muljetamist läksime aaret otsima. Mõlemal oli oma teooria kus aare asuda võiks. Kõigepealt katsetasime minu oma ja oojaa see isegi täitsa pädes. Aitäh!
<_eelmine |1.päev| |2.päev| järgmine_>
Teist korda siin ja omajagu mõtlemist ning surnuaial jalutamist ning õllejoomist. Mingi surnuaiapüha ka ning rahvavoolul ei paistnudki lõppu Kuid loogiale pihta saades kerge leid
Vigadeparandus:
Püüdsin täna ennast natuke avarama silmavaatega ette kujutada ja leidsingi aarde kohe :)
Tänud aarde eest!
Geojaanilt väntasin tagasi ja käisin oma aarded läbi. Ka see oli korras ja omal kohal. Üks matkabuss võõraste numbritega just parkis ja hakati kuju juures nutikat vaatama. Äkki peiturid. Panin putku. Ka kirikutüli juures oli sinise masinaga uudistajaid.
Siin on korralikud uuendused käsil. Sissepääsus kena värav ja uue teekatte saanud rajad. Silmanurgast sai piilutud puuderivi. Puuderivi oli. Aitäh.
Olime õiges paigas, kõõritasime mis hirmus, leidsimegi ühe puuderivi, ent ilmselt ei olnud see õige rivi. Sellises kohas ei soovinud ka suuri ja põhjalikke otsimistöid ette võtta, uurisime silmadega. Midagi vajalikku seekord silma ei jäänud.
Ikka üks mitteleid kah. Ei suutnud kirjeldusele vastavat kohta leida või vähemalt meie poolset tähelepanu saanud kohas seda otsitavat ei leidnud.
Taas selline omamoodi fakt, mida ilma geopeituseta ei teaks. Päev oli olnud pikk ja aarde leidmine ei läinud kehva nägemise tõttu sugugi ludinal. Jalutasin vahepeal niisama ringi, lugesin logisid ja lõpuks tuli üsna kogemata ka leid ära. Aitäh peitjale!
Jah, see puuderivi oli paras pähkel. Aga veidi ringituuslamist ja siis rahulik mõttehetk ühel pingil ning õige ots sai leitud. Aitäh peitjale kultuuriloolise harimise eest!
Pea aasta hiljem seda logides mäletan ma ainult üht: kuidagi palju puid oli.
Mõned inimesed askeldasid kalmistul, aga õnneks mitte kuju juures. Vaatasin õigesse suunda, aga puuderivi ei näinud. Hakkasin juba igast ulmeteooriaid aretama, kui äkki õiget rivi märkasin. On jah täitsa selgelt eristuv. Siis kammisin terve rivi põhjalikult läbi, kuid karp ei jäänud silma. Kõige tähtsam sõna aarde kohta oli kahe silma vahele jäänud :) Rivi algusest otsides leidsin aarde kohe üles. Aitäh!
Päris palju rahvast oli kalmistul - korrastati, kasteti jne. Vaatasin nii ja naa aga ei leidnud. Püüdsin isegi googlest leida definitsiooni puuderivile aga ei miskit :P Eks proovime siis teine kord taas, kui siinkandis liikvel...
Hämaras ei lähe ma kodus prügiämbrit ka välja viima, kardan. Siin aga hämaras ja veel surnuaeda ja veel Vaimari mikro, ühesõnaga käik ette oli juba läbipõrunud. Otsustasin, et teen kähku st jooksin surnuaial, muidu iialgi ei ole seda ma teinud, kesse vanematest lubaks. Õnneks nägin kuju kohe ja kohe asusin ka algusest otsima. No tutkit. Jooksin autoni ja ajasin auto kõrvale, et saan kiirelt vehkat tehtid kui asi jamaks läheb.
Jamaks läkski, sest pimenes. Võtsin taskulambi ja käisin ka teises alguses aga ei ikka miskit. Uuesti minnes juba haarasin telefonitoru, et abi paluda kui hops, aare oli seal kus ma juba 3 korda olin vaadanud. Ju Vaimar pani tagasi sel ajal kui ma teises otsas tuustisin. Tänud, tore pusamine oli.
Siinkohal soleeris taas Mentor- meie lambakarjana taidlesime ja võimleisme kõige ebaloogilisemates kohtades ;)
:D Kõigepealt see aare mulle meeldis. Siis nagu ei meeldinud kah eriti. Siis võtsin mõistuse ka appi ja siis meeldis kohe väga see aare. :D
Kui kaks puud pole rivi, siis tasub panna ritta rohkem puid ja on kohe rivi olemas. Kõõrdsilmsust mul pole, kuid kõõritamisest oli kasu küll. Siiski oli rohkem tolku loogikast.
Palju lobisema hakanud...
Suur aitäh siia kutsumast! Aare korras!
Silmanurgast seda puuderivi küll ei näinud, aga üles siiski leidsime!
Ega see puuderivi kergelt tulnud. Lõpuks käes. Tänud peitjale
Siis kui silm rivi otsimisest kergelt kõõrdi hakkas minema, ähvardasime aaret kõva häälega ära minemisega. Kohe oli teine oma peidikust väljas. Suured tänud aarde eest.
Nagu lubatud, olengi jälle siin tagasi. Ei uskunud, et juba nii ruttu ja pealegi veel koos kohaliku "teadjanaisega", kel siin nii mõndagi huvitavat on rääkida. Vaimari kirjeldatud Kaksikute lugu oli aga tallegi uudiseks. Lisaks kohalike olude ja lugude tundmisele näib tal ka terav geopilk olevat. Tema elu teine aare kiirelt näpus.
Väga huvitav lugu nende kaksikutega. Omakandi kuju Põltsamaal olen ikka näinud, aga seda siin veel mitte. Aitäh nende sünni- ja taassünnilugusid tutvustamast!
Eks kõik puud tundusid äkki rivis seisvat ja nii sai neid ka korralikult läbi silitatud, aga nagu hiljem peitja vihjest selgus, on silmaring meil kitsavõitu. Meile siinkandis täitsa meeldib, küllap tuleme selgema silmavaatega tagasi.
No nii kõõrdi me vaadata ei osanud, et mõnda mõistlikku puude rivi näha vasakul silmanurgas. Kui kaks puud igas suunas on rivi .... või põõsas on puu .... siis meie ei leidnud seda mida peitjagi ei mäleta kuhu ta peitis. Täname.
Mõtlesin, et pargin nulli ja lähen jalutan...see selleks. No ei leidnud kõva kohta, kuhu jalg toetada. Sisenesin tagantukse kaudu. Õnneks oli kaev meetri kaugusel ning sain visiiri kevadtolmlejatest puhtaks immutada. Tore on vaadata asjalikke vanamehi, neid oli seal vast nii ühe käe sõrmede jagu (ei mitte minu sõrmede ;) ). Väike uhkus isegi tekkis silmitsedes ausammast. Siis silmasin ka virna. JA NAGU MITTEALATI jalutasin ma otse aardeni. Leidsin küll teisel vaatlusel, aga ikkagi esimesest august kuhu vaatasin. Klaas puhas suundusin kiriku poole. Aitäh, oli meeldejääv.
Selle aarde niivõrd kerget leidmist ei osanud küll arvata. Kuju leidmisega probleeme polnud. Puuderivi tõlgendamisega natuke oli, sest minu silmanägemine vist nii hea pole. Õnneks saime aga peagi aru, kuhu suunduda, ja seal vaataski tops kohe esimesest uuritud kohast vastu. Nimed kirja ja edasi järgmiste väljakutsete juurde. Polnudki varem Tudulinna sattunud. Aitäh kutsumast ja Eesti kunstilugu tutvustamast!
Mina olin küll leidmise osas väga skeptiline. Mitte pimeduse vaid eelmisel korral tabanud ebaõnne tõttu. Kui tulla, või minna puhta südame ja heade tahtmistega, siis ka öisel ajal pole surnuaedades karta ei kedagi teist, kui vaid iseennast (ausalt tunnistades on minul selles osas põhjust küll) Kuigi meil Piiaga oli esiemene osa ülesandest tehtud, tegime siiski kogu harjutuse taas algusest peale korduvalt. Ja oli ka huvitav - pimedas paistavad ju ainult olulised asja. Seda siis nii skulptuuridel - mina nägin kohe kindlasti, et mulle vaadati sealt ülevalt alguses silma ja siis keerati vaid pilk vasemale, sinna kuhu ma pidin minema. Ja eelmiste lausete tõestuseks leidsime konteineri kohe esimesest vaadatud kohast. Tuleb vist oma põhimõtet, et öösiti geopeitust me ei mängi, hakata muutma. Öös on asju mida päeval ei näe.
Pimedas kalmistul jalutamine pole just mu meelistegevus. Hulgakesi oli julgem, kuigi karuonu hakkas fantoomist rääkima, mis mu kõrval pidi käima. :D Vaatasime kuju üle, suundusime puude juurde ja üllatuslikult leidis blondiin selle pea kohe. Ei tea, mis nad suvel piuksiga seal tegid või kust otsisid. :) Täname, nüüd on nägemata veel vaid Sisekaitseakadeemia kuju.
Kunagi ilusal suvepäeval Peetriga siia sattudes sai loomulikult kalmistul jalutatud ja alles siis asusime otsingutele. Kahjuks see meid leiuni ei viinud. Mis siis, et puud said eriti hoolikalt üle vaadatud.
Seekord aga jõudsime siia pimedas. Ausalt öeldes polnud mul mingit lootust see aare leida aga võta näpust :) 8 silma on ikka parem kui 4 silma!
Täname, et siia kutsusite kuigi ise eelistan nendes kohtades valges käia :)
Seadsime ennast kuju ette ja piilusime, mida võib see pronksist kangelane silmas pidada. Esialgu otsisime liiga "kõrva tagant" aga teine puuderida tõi otsingutesse edu. Tänud.
Kujuga tutvutud, proovisin ka tema silmavaadet ära aimata. Natuke otsisin ka aga üldiselt jäin kimbatusse. Püüdsin siis pilku paremaks saada ja leidsingi aarde esimesest kohast kuhu vaatasin. Olin just konteineri kätte saanud , kui tuli üks meesterahvas, mõnus naeratus näol ja küsis "Kas inspekteerid puid või?" ning läks edasi :). No ei tunne ma peitjat nägupidi seetõttu ühmasin vaid järele, et ei uuri ma midagi. Tänud peitjale!
See oli üks plaaniväline otsing, mis sai ette võetud emotsiooni ajel. No kui ta juba nii tee peal on, siis vajab ju uurimist. Kuju leidsin, puid leidsin, aaret ei leidnud. Siin sai jälle kinnitust tõsiasi, et need puusse läinud mikrod ei ole päris minu tassike teed. Ülemäära palju ei raatsinud aega raisata ka, sest et õhtuks oli vaja jõuda Rakverre ööjooksule ning otsinguplaani võetud aardeid oli listis ka veel omajagu.
Peale silmaringi laiendamist hakkas õige rivi silma.edasine oli vormistamise küsimus.tänud
Leitud, kommentaarid viisid eksiteele, tuli vaadata ikkagi laiemalt kogu pilti ja ise mõelda.
Uhke kuju. Tuleb välja,et nii selja taha vasakust silmanurgast siiski ei näe,kui esialgu arvasime. Logidest leitud vihjed olid abiks. Täname peitjat põneva teostuse eest
Kõik oli puhas ja pühitud, küünlad põlesid - surnuaiapüha oli just lõppenud. Aardega kõik korras, aitäh!
Kissitasin silmi, leidsin puuderea ja ühest otsast aarde ka. Tänud!
Parkisin auto ära ja siis kirvetasin. Sain õigele puule teise katsega pihta. Logi kirjas, aitäh.
Esimese korraga vaatasime valesid puid. Siis korrigeerisime vaatenurka ja saime aarde kätte.
Mees kilbi ja mõõgaga oli kohal, kuid vaatas hoopis maha. Meie piilusime õigesse suunda ja pärast mugude selja keeramist võttis Kristel kohe aaardetopsi. Puhas tema "kuuseteema" jälle.
Leidsime kalmistult kuju, mõtlesin ennast sambal seisva mehe asemele ja piilusin silmanurgast puuderivi. :) Jalutasime sinna ja kohe esimesest kohast kust vaatasime leidsime aarde. :)
Tänud peitjale!
Mugud korrastasid platse ja kärutasid kohale toodud hunnikust liiva. Sobival hetkel võtsime topsi ja panime nimed kirja.
Kadri silmad on minu omadest ilmselt teravamad, tema märkas silmanurgast õiget kohta.
Selle aarde poole sõites tabas mind täielik unitõbi, silmad kukkusid kolksti kinni ja nii ma seal tagapingil uinusin kuni kostus küsimus. Unesegasena dikteerisin aarde kirjeldust, vahele jäi vaid seik, et ennast tuleb poisi asemele mõelda :D. Nii olime hetk nagu kodutud kirbud seal, aga no siis taipasime täpsemalt kirjeldust lugeda ja kõndisime sinna õigesse kohta. Topsik sai välja võlutud ja nimed kirja. Tänud peitjale!
Vaadates, kuidas meie seal marsuuti seadsime, siis selle peale oleks poisi silmad nii kõõrdi, et arst ka ei suudaks aidata. Lõpuks saavutasime siiski konsensuse ja poiss saab rahulikult edasi põrnitseda.
Algul hakkasin veidi üle mõtlema, aga kuna teised ka sama sündroomi all kannatasid ja kõige ilmselgema koha kohe vahele jätsid, siis otsustasin siiski selle ka kiirelt üle käia. Ise arvasin küll et vaevalt peitja meie elu nii lihtsaks teeb. Siiski tegi. Tänud :)
Kaksik õnnestus üsna kiiresti tuvastada. Vahepeal kammisin ka valet puuderida, kuid õigepea õnnestus õige tuvastada. Seal jäi ka totsik õnneks üsna kiiresti silma. Tänud!
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Vaatasin "viimast võmmi" ja nägin tuttavat kuju.
Sisekaitseakadeemia kodulehelt:
Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Põltsamaale Vabadussõja ausamba taastamiseks. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”
Seega on neid kujusi kolm Eestimaa pinnal.
Mehe mõõga ja kilbiga leidsime ruttu. Vasakust silmanurgast nägime mitut puuderivi. Aarde otsimine võttis aega, sest esimesest rivist ei leidnud aaret, küll aga terve portsu vanu kalmuküünlaid. Siis nägime veel teist rivi, kuid seal polnud kaksikuid ja kolmanda rivi, kus oli kaksikuid mitut sorti, ka siiami kaksikuid. Mehed hakkasid tegelema vahelduseks kõrvaliste asjadega, naised lugesid luuletusi ja tegid oma salmi valmis, mis küll ei ole nii hea kui speedy oma. Siis läksime uuele otsinguringile ja leidsime kohast, kust olime otsinud kõige alguses. Nii kaitsevärvi ja nii peidetud, nii sombuses ja hämaras ilmas!
Aitäh okkalise elamuse ja aarde eest!
Põikasime sisse, vaatasime kuju ja võtsime aarde. Loogika ja eelkäijate kommentaarid abiks.
Siin ma tuvastasin aarde asukoha ühel kurval üritusel Täna oli ainult vormistamise vaev.
Kui lahendet sai Kirikutüli
Veel siin endile tegime tüli
Soov oli magalasse pääseda
Ootas Raadna, Peipsi äärela
Ei läinud siin mitte kärmelt
Kuid otsisime lõpuni varmalt
Piiluti slmast ühest, teisest
Tekkis soov haarata meisel
Kaksikuid silmati igat liiki
Aare ikka ei tõotanud viiki
Tuli vaadata vähe laiemalt
Ei tahaks minna siin me alt
Mooril vankumatu oli plaan
Minema siit üks kord saab
Oh kaksikud, oh kaksikud
Ärge olge nõnda lapsikud
Aitab juba peitusest, laadna
On ootel puhkeala Raadnas
Seal tagurdasin vastu puud
Ei juhtun'd kahju kuigi suurt
Peitjal ikkagist tänud läevad
Silmad paika valges näevad
Jääb meelde kirglik otsingki
Aare igavesti kombes olnudki
Sõit Paunvere väljanäitusele tekitas lõpuks vajaliku motivatsiooni ka sellesse kanti jäävate aarete otsimiseks. Peale kirikut oli kalmistu igati loogiline jätk. Kaksikute kohaliku esindaja leidmine ei tekitanud raskusi, edasi aga oli tõlgendamisega natuke probleeme. Esimene mõte oli liiga lihtne ja tundus kohe liiga sobimatu, mida lähemalt seda kohta vaatasin, seda selgem oli et ei, mitte siin. Tuli siis silmaringi laiendada. Tänud!
Kuju leidmisega probleeme polnud, küll aga puuderea leidmisega. Kui vaatasime asjale avarama pilguga, leidsime ka puuderea ning aare tuli kiirelt. Õnneks sattusime kohe puuderea õigesse otsa! Tänud!
See oli minule, kui algajale otsijale paras pähkel. Kuju asukohta teadsin ennegi, aga see puuderivi oli algul eksitav. Otsisin totaalselt valest kohast. Tegelikult olin juba loobunud, aga kuna auto minule enam ei allunud, siis pidin sinna pikemalt jääma ja otsisin siis edasi. Ikka ei midagi. Siis sain vihje, mis viis mind väheke otsitavale lähemale, aga endiselt ei miskit. Kuna autoabi viibis, siis aega oli ja otsisin edasi. Veel üks vihje viis lõpuks sihile:) Ehk siis algajale otsijale natuke raske leida, aga leitud ta sai :D Aitäh!
Kuju leidmine probleeme ei valmistanud. Juhised tekitasid algul väheke segadust, kuid seejärel tuli leid kiirelt. Aitäh!
Olgem ausad, hea silmanägemine sel kutil, sest puud olid seal kőik roheliselt lehtes ning suuremal vői vähemal määral ka korrapärases rivis. Ja siis märkas Argo midagi, mis sundis pead noogutama. Edasine oli vormistamise küsimus. Aitäh peitjale siia kanti meelitamaks.
Huvitav lugu. Ise niisugust sarnasust ei märkakski, teine teises Eestimaa paigas. Tänan
Meil oli leitud puureal kolm otsa. Esimene, teine ja jälle esimene. Sammas oli väärikas. Tänud peitjale.
Kui kirikutüli aare leitud, tuli kalmistult ka ikka aare üles leida. Õnneks oli peitmisviis sarnane, seega leidmine ka palju kergem. Eks sai seda aaretki korduvalt juba piilutud ja piilutud ja mõtlesin juba, et peab vahepeal vist silmaarstil ära käima, aga näe, ei olnudki vaja. Aarde tegi eriti ihaldusväärseks asjaolu, et ise suhteliselt noore neiuna sai oldud selle ausamba väljakaevamise juures.
Kaksiku leidmisega polnud muret. Suuna sain ka kätte, aga kui kaugel? Hakkasin selles suunas liikuma ja varsti jäi ka sobilik rivi silma. Kontrollimisel selgus, et seal ta oligi. Aitäh peitjale.
Esialgu ei leidnud õiget puuderida üles, kuid kui see üles leitud, tuli ka aare kiiremini välja.
Silmal on kaks nurka, piilusime mõlemale poole. Üks suund tundus paljutõotavam, seal see aare end varjaski. Selle aardega sai meie maakond hetkeks roheliseks. Aitäh!
Tänud juhatamast, tuleb tunnistada. Vaatasin omajagu ringi seal surnuaial, alles siis hakkasin piiluma. Selle piilumisega saime kenasti hakkama, alles siis tuli pimedus peale - tead, et oled õige asja kallal, aga no ei näe. Kui lõpuks ära nägin, oli muidugi lihtne.
Aega võttis piilumine üks jagu, vihm segas kuid oma nime logiraamatusse sain.
Leitud teel koju. Hakkas juba hämarduma. Õnneks oli seltskonnas neid, kellel oli oidu taskulamp kaasa haarata. Nii see põneva looga aare leitud sai! Aitäh peitjale ja kaasgeopeituritele!
Eelnevalt jäime üsna kauaks tähistama esmaleidu, mistõttu hakkas pimedus maale laskuma ja piilumine hakkas juba luuramist meenutama. Võtsime taskulambid appi ja nii see STF lõpuks tuli. Aitäh!