8 

Sündmusel on aeg ajalooks saada, tänud kõigile, kes kohale tulid ja eriti pikk pai neile , kes retke järvele ette võtsid ;).

Sai osaletud. Millegipärast on logimata jäänud.

Tänud!

Leitud.

 5 

Geopuugi tembutused... - see oli sündmus, kus kindlasti osaleda tahtsin, raskusnumbrid tõotasid põnevust ning korraldajad juba varem kõrget taset näidanud. Logistika ning logimiseni pääsemine vaid tekitas eelnevalt muret, kuna päeval ka teisi kohustusi, samuti eelmisel õhtul/ööl. Nii hoidsingi ennast reedeõhtusel üritusel tagasi ja läksin enda kohta ikka varakult magama (umbes 3:00 a.m). Hommikul olin triksis-traksis ja startisin Peipsi äärest õigeaegselt. Enne sündmuse avanemist olingi kohal ning sain koos eelmisel õhtul saabunud Marje ja Paavoga FTF-veele. Tegelikult küll meie Marjega saime veele ja Paavo vette ;) Kuidas see nii juhtus ma ei teagi, ilmselt ikka moor selle kanuu kaldast lahti lükkas Paavot ootamata, seega speedy järgnevalt sulistas ja kahlas, tund ujumist on ilmselge liialdus. Essas oli õnne ja läks kiiresti, teine jäi ka koheselt silma, lõpp... vot siin läksime peale mõningat käte väristamist kergemat teed ja ma ohverdasin keerdtraadi pastakast, viimane siiani lombakas. Kogu leidmisprotsess oli lahe ja vahva asi oli kokku meile korraldatud. Ninast tõmmati ka! Tagasi sadamasse jõudes oli rahvast juba murdu ja kõik olid lõbusad. Mina pidin kahjuks varsti lahkuma. Aga seda ainult selleks, et õhtul tagasi tulla ja ägedate geopeituritega pea hommikuni jämmida. Peab meeldima! :)

 10 

Esmaleid kell 12:32 :-D. Aare on kuiv ja korras, vahetuskaupa ei võtnud ega jätnud. Aitäh peitjail!




Ei, kullakesed, sellega mu logi ei lõppe ;-) See on alles algamas :-P Sündmus ise, õigemini eelsündmus algas juba reede õhtul, sest oli ju teada, et vähemalt osad korraldajad on kohal ning nad igatsevad kindlasti napakate seltsi. Nii saigi mööda aardeleide reede õhtul kohale jõutud. Enne, Ristinina juures saime veel Laurigi kätte, kel siiski veel veidi aega minevat, enne kui laagriplatsile jõuab. Teadagi ;-)
Juba reedel õhtul päiskeloojangul sain Keibu randa oma esimesed lohesurfi triibud tõmmatud. See oli juba seetõttu vahva, et platsile puu külge kuivama riputatud kalipso tervitas öösel saabunud Martinit vahvasti nagu hommikul kuulsime :-D P.S. Mina seda kruvi puusse ei kruvinud, oli seal, ausõna.
Samal eelõhtul suutsin Erko kivilasu aarde juures vasaku kõrva vastu teravat kivi ära lüüa. Päris öö hakul oli siis teise kõrva kord, mis sai matsu vastu Alexi tooli käetuge ;-) nagu siiski hiljem selgus, aarde leidmisi see vähemalt seni ei takista ja muude funktsioonide parameetrid - mälu, artikulatsiooni, silmnägemise, rühi jm - hääbuvad mul juba niigi.
Õigel pidupäeval ärkasime hilja. Tere ka Laurile, aitäh pudru eest (oleme ikke võlgu)! Aardeleiud ja hiline tõus ei takistanud hommikul end virgeks lohetamast. Matkasin isegi uue Ristna aarde manu, aga lohega otsima siiski ei läinud (sest Moor oleks maha löönud ;-) Muide, polegi enne kalipsos sündmusel olnud, loodetavasti mees paksudes sukkpükstes kedagi ei härinud.
Kui kell pimm-pomm lõi, asus esimene paatkond teele. Liitusin nendega kohe ahtris. Esmane start oli tark tegu, muidu läheb nagu Astangul ja kes teab, kaua kaine olla tuleb, sest tunniajane purjusujumine ei ole ka hea mõte. Aga just ujudes mina kogu selle teekonna läbisin. Tõestamaks, et maastik pole 5.0 (olgu öeldud, et korraldajad keerasid seekord täiega ära ja tõstamata see mul jäigi, nagu kirjelduski ütleb, on maastik 5.0). Ujusin terve maa marje ja Reigo kanuu järel, sain nad igas punktis kätte. Väga äge, lausa amasoonaslik oli veepiiril läbi kõrkjaliste kulgeda. Oleks vaid videokaamera olnud, oleks saanud häid võtteid. Lõpus sain paatkonna taas kätte ning asusime aaret logima. Või noh, logimist üritama. Pusisime, mis me pusisime, aga oi me pusisime. Eks eilne õhtu oli ka veel ihus ja kätes :-) Kui ihu ei võtnud, siis võttis nutt ja nii me kell 12:32 logiraamatusse sissekande tegimegi. Teised kihutasid minema ja mina sain neist 2x aeglasemalt järgi sulistada. Oli väga mõnus virgastav tunnikene. Aitäh aarde eest!
Laagriplatsil kogus geokräu hoogu. Iga tunni tagant väljus järjekordne praam. Emotsioonid olid kõigil ülevad, keegi ei lahkunud leiuta. Ja kui kord Levia enne hämarat lahkus, läksid kõik motohuvilised teda ja ta püssi katsuma. Võimas!
Seni ja ka edasi läks nagu geokogunemistel ikka - geojämm ja -jõuramine täies hoos. Juttu jagus piiikalt, lõpuks jäid kangemad kambajõmmid kolmekesi ümber pidulaua ja öösel-hommikul kella 4 paiku otsustati seegi kooslus ajutiselt lahku lüüa. Aitäh, head ööd! 8-)
Merike, Alex ja Laur, tuhanded tänusõnad niivõrd vahva ja lõbusa sündmuse eest! Hea ettevalmistus ja ideaalilähedane täideviimine. Lisaks muidugi soojad järelsõnad kõigile tulijatele, oli meeldiv. Juba peatseni siinsamas lähistel. Mmmuah!

 6 

Nii tore, kui on tore ollallaa :D

Selline üritus oli taas midagi uut ja huvitavat ja palju vahvam, kui mina oma vaimusilma ees näha oskasin. Kanuuga sõitmine oli mulle ka täiesti esmakordne kogemus ja sellestki jäi väga positiivne mälestus. Järvel veedetud aeg oli väga nauditav ja oleks seal meeleldi kauemgi olnud, kui teised poleks pidanud järjekorras ootama. Tore oli näha, et nii palju säravsilmseid geopeitureid kokku kogunes. Edasi siit läksin rattaga või oleks õigem öelda tagasi kodu poole. Kiitus ja kummardus korraldajatele!

Siinkohal võin auga öelda, et osalesin. Meil oli väga hea tiim! Aitäh!

GP 1522 / GC 1767

 12 

Ootasin seda üritust juba pikisilmi. Paar päeva enne toimumist selgus, et ülejäänud tiim on muude asjadega hõivatud, aga otsustasin sellegipoolest ära käia ja õigesti tegin. Esialgu plaanisin ööbida keskööl avaneva Sündmusaarde juures, aga napilt enne sõitmahakkamist tuli välja, et korraldustiim on juba nullis kohal ja pakib laagrit lahti. Nüüd tuli vaid loota, et pärast keskööd kohale saabudes mind (olematutele) kaladele söödaks ei saadeta.

Kui kohale jõudsin, käis kell vist juba teist hommikutundi. Nulli lähedalt leidsin tuttavad autod ja kaugemal paistis hõõguv tulease, kuid liikumist silma ei hakanud. Mõtlesin väikse luureretke teha ja kui kõik juba magavad, siis kiiresti süüa ja ka magama minna, küll hommikul saab tervitada. Hiilisin pimedas lähemale ja sain teolt tabatud puu taga luuranud mehekuju poolt, kes lähemal vaatlusel siiski kalipsoks osutus. Õige pea kostis krabistamist ja pimedusest ilmus Alex, kes ei osutunud kalipsoks. Peagi saabus ka Merike ja siis sain kogeda tõelist külalislahkust: lõke puhuti põlema, vaesele hädalisele annetati luksuslik maja koos püstitusabiga, pepu alla lükati tugitool ja isegi söök tehti matkapliidi peal soojaks. Olin õnnest täitsa rabatud, suur-suur aitäh teile! Juttu jätkus lõkke ääres nii kaua, et horisont hakkas juba heledaks kiskuma. Enne telki ronimist jõudsin veel avastada, et olen äsja avaldatud multiaarde nullis ja otsisin esimese punkti üles. Vaatasin andmetele otsa ja otsustasin siiski magama minna.

Kauaks seda rõõmu ei jätkunud: telgi taga läks lahti paugutamine ja hõikumine ning selleks ajaks, kui telefoni üles leidsin ja kella vaatasin, oli uni juba läinud. Kell oli kuus ja natuke, unetunde seega kaks ja natuke. Pagana kalamehed. Mis siin ikka, aaret otsima. See tõmbas üsna virgeks. Tulin tagasi, sõin, logisin eelmise päeva aarded ja ikka polnud keegi ärganud. Suundusin lähiümbrusse aardejahile.

Tagasi jõudsin täpselt sündmusaarde algusajaks ja nüüd oli seltskond oluliselt täienenud. Oludega tutvutud ja inimesed tervitatud, jäi mulje, et päev otsa järjekorras oodata pole mõtet ja suundusin uuesti ümbruskonna aardeid otsima.

Uuesti tagasi jõudsin kaheksa paiku ja olin oma minimaalsete unetundide tõttu juba üsna kapsas. Mõtlesin, et istun veidi ja lähen magama, aga ei, saadeti hoopis veele aaret jahtima :) Tuleb öelda, et Erko entusiasmi ja Mari targa juhtimise toel sujus meil tiimitöö väga kenasti, vaatamata minu juurviljalaadsele olekule. Lõpp-punkt oli muidugi paras tüng, erinevalt Kadrist ei osanud mina küll midagi sellist kahtlustada :D Väga lahe aardeotsing oli igatahes ja jääb kindlasti kauaks meelde.

Kui ka viimane tiim oli vee peal ära käinud, algas afteka osa, mis oli algselt minu põhihuvi :) Jutud olid põnevad ja inimesed ägedad ning tänu sellele murdusin lõplikult alles poole kahe paiku. Oi, kui hea uni oli! Magasin pikalt ja olin vist üks viimaseid, kes lõpuks telgist välja ronis. Siis kokkupakkimine, aardekaart ja hommikusöök meeldivas seltskonnas (aitäh Marjele pannkoogi eest!). Ja oligi sündmus läbi, mina küll pikendasin kodutee läbi mitmete aarete, nii et koju jõudsin ikkagi napilt enne keskööd.

Super korraldusega superäge üritus! Suur aitäh korraldustiimile lahedate ülesannete ja kõige muu eest! Ka teiste tuttavate ja vähemtuttavate geopeituritega oli tore kohtuda. Superlahedad olete!

 11 

Oijah. Kui kõik see eelnev läbilugeda, siis saab juba täitsa täpse pildi silme ette, mis seal tähtsat toimus või toimumata jäi. Üldiselt ei olnud mul algul üldse plaani osaleda sest pidin umbes täpselt samal ajal osutama transporditeenust marsruudil Holstre-Tali-Pärnu. Paar päeva enne langes see vajadus aga ära ja kuna ma niikuinii Hiiumaalt Viljandisse pidin liikuma, siis ei olnud kahtlustki, kas siit läbi tulla või mitte. Muidugi tulla, isegi kui logida ei saa. Niisuguste kõrgete raskusastmete juures olin täitsa nõus ka sinise näoga lahkuma (kõik said sellest õnneks väga õigesti aru), aga asjalood läksid ikka teisiti. Tuli hoopis kollane nägu. Muuseas päriselt tuleb ka vist pärast sinikat mingi kollakas jume? Ühesõnaga asutasin end juba lahkuma kui järsku arvati, et kuskil mujal midagi paremat niikuinii ei juhtu ja isegi kanuujärjekord moodustati segaduste vältimiseks. Okei siis, käime ära. Eelnevad seltskonnad tulid ju kõik elusalt tagasi, luumurdudeta, siniste nägudeta jne. Keegi midagi eriti ei rääkinud nagu ka. Ja isegi kui Kadri midagi aimas, siis mina olen küll nii sinisilmne ja usun inimeste headusesse ja üldse ning seetõttu ei olnud mul mingeid kahtlusi sellise tüssamise osas mis meile siin osaks sai:) Ei, tegelikult olen ma mitmeid kordi eelnevalt kirjutanud, et sellised välitegevused peab kõik läbi tegema nii nagu peitjad seda planeerinud on. Need on ju kõik mingi mõttega, mingi eesmärgiga tehtud. Seetõttu ma ei mõista ega saa vist kunagi mõistma neid kirvega võtmise logidega uhkeldamisi. No mulle nad tunduvad just nii... Iseasi oleks mingi räme mõistatus mida peab kodus arvutiekraani aga pusima.

Niisiis kõik sai läbitud just täpselt nii nagu peab. Siis ma oleks küll ilgelt kuri olnud kui esimese punkti koordinaat poleks topsis olnud vaid kuskil mingi muu asja küljes vee all. 170 tünga oleks küll ilmne liialdus olnud:) Teises punktis oleks mina küll kõik vesiroosid välja kiskunud sest need koduekstras müüdavad mulaažid viisid kohe mõtte sellele. Ja kolmandas punktis oli eelmine tiim küll meie elu üsna lihtsaks teinud, aga üks minu hooletu liigutus tegi meile kümmekond minutit tööd juurde. Ega ma seda fakti seal kanuus ei julgenudki teistele öelda:) Äkki oleksingi veel naasnud sinise näoga:) Novot nii. Igatahes super üritus oli! Kui ma nii pikalt poleks selleks hetkeks "teel" olnud, oleksin sinna järgmise päevani jäänud. Aitäh teile, kes te selle asja püsti panite, või õigemini ujuma panite!:)

 18 

No mida ma üldse peale kõiki neid eelpool kirja pandud kiidu- ja muid sõnu veel öelda oskan??? Ja kui meenutada veel Miki "nurinat", et mulle on vaja A4 paberit logimiseks, siis ei teagi, kas vaikida või ikkagi oma stiili jätkata.
Või ikkagi prooviks lühidalt:
TFTC. Kaunis ju?
Lisaks veel:
EVEJ
Ja veel:
Aare OK.
Punkt.
Või siis ikkagi pikemalt?

Selle loo algus on kaugelt kaugemal, kui aarde ilmumise hetk GP-lehele. Kui ühes aknakeses interneeduses kostis Alexi poolt teade, et 01.08 üritus toimumas on. Vaatasin ma siis oma hirmus tihedasse suvegraafikusse ja leidsin, et tõenäosus üritusel osalemiseks on isegi olemas. Lausa puhkuse aega satub teine ju ja mul plaan sel ajal nagunii Läänes olla...
Seega, võtsin teadmiseks ja panin kalendrisse kirja.
Ja lootsin äärmiselt kehvale ilmale, sest no teate, maastik 5,0 ei kõlanud just kenasti. :D
Päev lähenes ja minul hakkas tekkima kahtlusi, et kas ikka ja kuidas ikka ja ei tea mis ja kus... Olin ise kiidusõnu geoürituste kohta segastele jaganud, kuid nüüd oli hirm nahas.
Lugesin aga Iroka sinise näoga leppimise logi ja mõtlesin, et jah, ka nii ju võib. ;) Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida? Ehk siis, kui on jube, siis varun karja siniseid pliiatseid ja joonistan nendega, selle, mis kohane ja paslik.
Mitte midagi ei jäetud aga juhuse hooleks ja mulle ei antud võimalustki oma autoga teel Nõvale ära kalduda. Korjati meid Mammuga pardale ja toodi platsi. Viimasel hetkel enne autosse istumist kargas meelde, et olin Alexile lubanud mädarõika-juurejupid kasvanduse alustuseks tuua. Krabasin peenranurgast kaasa... Ilmataat oli mu palvet arvesse võtnud ja laussajuga Papagoile soodsa lennuilma sättinud. ;) Nii sain jalga lasta muru niitmise ja peenarde rohimise juurest... Ja edasine kokkulepe, mis juba aastaid tagasi paika pandud ja verega kinnitatud, et minu käike ilm soosib, see pidas ka kenasti. Nõva kanti jõudes päike säras ja vihm lakkas. Lõplikult. Super... Nimesildid loomulikult unustasin. :D Aga ega neil ju tähtsust polegi, tundmatu olla on ka hea. ;)
Nähes aga vett, kanuud ja seda, et vaja on neid kaht kuidagi kasutada, et nimi kirja saada, tuletasin Alexile meelde lapsehoiu teenuse lubadust. ;) Oli ikka veel meeles...
Irokas va sitikas tahtis juba jalga laskma hakata, kuid veensin teda, et Viljandi veel eile oli täiesti alles ja kohe päris kindlasti on ta veel pool päeva täiesti paigal ega kao kuskile ning Ain saab kenasti siin veel olla. Ühtäkki oligi ta koos minu ja Andresega kanuusse pandud ja mina kesksel juhtival kohal koos liblikavõrguga. ;)
Tüürides esimese punkti poole, hoidsin kõik endas olnud kahtlused vaka all. Jah, sa võid ju üritada olla peitjatest kavalam, oletada asju, kahtlustada konkse, kuid seda tehes jääd ilma kõigest mõnusast, mis su jaoks on valmis pandud. ;) Nii hoidsin oma mõtted vaid endale. Miks ikkagi nii kiivalt vaid kanuuga aaret leida lasti? ;) Ilmselt on kanuus midagi. Mingi lüli on sellega seotud. Pidin peaaegu juba esimeses punktis, kui vajalikku infot ei kippunud kuidagi tulema, korraldama kanuu lähema uurimise. :D
Õnneks kostis Aini suust vajalik info. Jesssss... Jäi kanuus läbiotsimine tegemata. ;)
Teise punkti suundudes lubasin karjuda, kui juba 50 m enam vahemaa kuidagi ei vähene. ;) Tegelikult ikka hoidsin silma peal, kuhu nad kihutavad, läbi kõrkjametsa. Andis nende piitsutamise eest end ikka hoida. Teise punkti staffi leidis Andres. Kolmas punkt aga andiski selle, mida oli oodata. Kanuu oli tegija selles mängus. ;) Iga paat pole ikka aardepaat. ;)
Ja milleks on kanuus matemaatik, kui mitte selleks, et oma ruumilist mõtlemist rakendada? Seega, suunasin karbi Aini kätte. ;) Ja meie saime vaid rõõmsalt kaasa targutada. Ühel hetkel oli aga karp avatud ja saime nimed kirja panna. Karp tagasi ja meie läbi kõrkjametsa kodusadama poole. Küll oli hea niisama istuda ja päikest nautida. ;)
Taas tasasel maal, küsis Timix, et kuidas siis ka oli.. Ma arvasin, et ega ei tasu minna. Millegipärast ta ei uskunud. Läks ikka. ;)
Sõime ja jõime ja Mammu tundis end hästi. Meie kah. :)
Käisime vahepeal Ristna ja Ristinina aardeid otsimas, tagasi tulles istusime veidi veel, sõime Alexi kurke, kuid... enne keskööd oli mõistlik lahkuda. Enne, kui printsid konnadeks taas muutuvad, kristallkingakesed kaovad ja tõllast veerevad kõrvitsad saavad. Et illusioonid jääks...
Oli mõnus päev. Aitäh teile kõigile, kes te korraldamisega ametis olite- Merike, Alex ja Laur! Teil tuleb see välja päris kenasti! Võite korrata, uuel tasandil! Latt on nagunii nii kõrgele veetud, et ega enam ei julgegi ise enam midagi üritada.
Ja kui juba tänamiseks läks, siis Pilditibi saab minu pooltki suured tänusõnad Muhu leiva eest! Vormistaks püsikorralduse, sihtkohaks siis Viljandi. :)
Kui midagi jäi kriipima, siis vaid see, et päev varem juba Ristilt jalga ei lasknud ja ise ei kuulnud, kuidas Matu kalipsot tervitas. ;) Või seda, et peitjate seltskonnas lõkke ääres istuda ei saanud. Seekord sedasi.
(On, mida meenutada. Mammu nõudmisel sai käidud peale päikeseloojangut ka mere ääres, see hetk oli täpp i peal.)

On tekkinud idee.

Mina imetlen samal ajal loodust. ;)

Muheleb tagareas.

Läbi kõrkja sahinal...

lokkide lehvides. :)

Kuu valvab kõigi üle..

Täpp i peal.

Kui vähe on õnneks vaja. :)

Kui vähe on ikkagi õnneks vaja. :)

 22 

No juhtus kord selline lugu, et läksin kahe noormehega Keibusse randa promeneerima ;). Lahkudes jäi silma maakaart ja sellel vaatas vastu veekogu, millest keegi meist kolmest midagi kuulnud polnud, saati siis seal kohal käinud. Mõeldud-tehtud, Kirsikese rattaid keerati risti-rästi ja vaikselt veeresime kohale. Suur oli meie üllatus kui lisaks veesilmale sellist vahvat RMK kohta silmasime. No täitsa ju ürituseks loodud . Siin oli mõeldud ikka eri sihtgruppide peale: kellele kalapüük, sest kala lõi ju osavalt sulpsu ;), kellele seened ja ka mustikausku inimestel tõotas tulla suurepärane võimalus sahvreid täita. Varsti saavad muideks valmis ka pohlad, need hetkel veel valmimisel, nii et on mida teha ka hiljem siin.

See koht hakkas kõigile esimesest pilgust meeldima ja lendu läks mõte, et äkki jõuame, aega ju sobivalt , et jõuame veel avaldada. Kirjeldus sai kiirelt valmis kribatud ja hakkasin "kuldkalu" voolima. Noormeeste ülesandeks jäi kalasump valmis teha ja muud jõu ja ilunumbrid. Ja et vahepeal suurt üle ei mõtleks ;), siis sai emigreerutud lõunaosariikidesse ja saartele ja ka Svenssonitel külas käidud. Hoog oli nii suur, et pidama saime alles 30.juulil. Mnjah , siis läks tiba kiireks :P. Laur muudkui muretses , kas veel miskit vaja, kuid Alexil tundus metsas õnneks minevat ja sump sai valmis meisterdatud. Viimasel hetkel loobusime suure paadi vedamisest sündmuspaigale ja no nagu ise nägite siis ka Geopuuk ajas sõrgu vastu kuis oskas ja tegi veel viimasel nö kodupäeval peremehe elu põnevaks ;).

Sündmusele eelnenud hommikul ladistas vihma, krm... kuid ilmakaardid näitasid selginemist nii et ma ei muretsenud, vihmariided jäid koju nagisse rippuma tõstsin oma krempli kenasti ukse juurde virna. Lapsed vaatasid ja vangutasid vaid pead, sest see tundus tiba kolimisauto ootamisena :D.

Lõpuks saabus Kirsike me õuele ja vaikselt veeresime kohale, oi jeeeeeee... plats oli vaid meie päralt. Esimese asjana pandi mind muidugi maja ehitama, Laurile nii saigi telefoni öeldud, et oleme kohal ja ehitame maja. Ta lubas ka kohe kohale tulla, et on juba teel :P. No teel oli ta ikka jupp aega, laekus alles peale Marjet ja Paavot ja siis nägime kõik, et khm, khm noormehel millegipärast püksid kahtlaselt märgunud :D. norimist ja aasimist oli jupp aega, kuid siis otsustasid Marje ja Paavo rannamõnusid nautima minna ja meie panime tegevusplaani kokku,Alex tutvustas meile oma unetu öö mõtteid ja see tundus põnev :) . Sidusime kalasumba kanuule järgi, pet-pudelid taskusse ja nii me kuulsusrikas peitmissõit algaski.

Kui te nüüd arvate, et kalasump kerge liuglemisega meil sabas silkas , siis eksite kohe kindlasti. Kõigest võimalikust hakkas ta kinni ja mul oli kohe kahju, et polnud talle konkse külge pannud, kindlasti oleks mõni purikas otsa jäänud :D. Viimane takistus läbi roo ja me leidsime sobiva kohakese kuhu siis esimene punkt paika panna. Laur asus pommi sumba külge siduma ja algus oli täitsa ok, kolm nööri said sõlmi mitteoskavate näppude all kinnitatud ja siis jäi veel neljas... aga selleni ei ulatunud kohe kuidagi :P. Ei jäänud muud üle kui graatsiliste liigutustega see suuremõõtmeline ularõngas endale ümber ja kanuu peale tõmmata ja no muidugi viis kerge tuulehoog meid siis sihtmärgist kaugemale. Haaa, ularõngas aerutamine on aga Lauril uus oskus, mille ta omandas nii möödaminnes, nii et isegi aru ei saanud :D. Lõpuks saime veel ühe graatsilise liigutusega rõnga vette ja läksime järgmist sihtpunkti otsima. No tahtsime punktid ju nii panna, et kaldal seistes suur näha poleks ;). Kui roogu oli juba piisavalt meid varjamas, leidsime kenakese vesirooside peenra ja sinna ühe purika otsijaid ootama panimegi ja viimane punkt sai kenakese põõsa sisse, eks ikka selle mõttega ,et siin kindlal pinnal kergem konteinerit logimiseks avada oleks :D. Mõnusa suhinaga kruisime siis kaldale tagasi ja kirjutasin valmis veel viimased sildid, mis siis hommikul tuli paika viia. Edasi oli lihtsalt mõnus olemine, suitsutasime kala, lobisesime Alexi, Lauri, Marje ja Paavoga ja märkamatult oli kell pime öö. Aeg oli telki pugeda ja loota, et Laur liiga vara hommikul ei saabu ;). Unemati hakkas just suuremat kogust uneliiva silmile saputama kui kuulsime auto tulekut. Auto peatus meile väga lähedal ja siis oli kuulda kellegi samme. Hm... Alex läks asja uurima, kuid veel enne kui ta telgi varjust välja jõudis, kuulsin teretust... ja siis uut teretust Alexile. See hääl oli tuttav ja kohe teatatigi , et saabus hr Matu :D. Muidugi kobisin telgist välja ja lõke sai halge juurde. Aga kuklas kripeldas küsimus, et kellele Matu veel tere ütles, enne kui Alexit silmas... te ei arva iial ära :D. Nimelt on Martin väga viisakas noormees ja tervitab kõiki, ka männi küljes kuivavat kalipsot :P, no mis teha kui see pimedas inimloomana tundub :D. Kui selgus, et Matul muud magamiskohta kui auto pole, siis sundisime teda "vägisi" meie poolt pakutud telki vastu võtma ja aitasin selle tal ka kiirelt üles panna, saab vähemalt mõnusalt sirutuda.

Juttu ja naeru jätkus mitmeks tunniks ja kui taevaservad juba helendama hakkasid kolisime siiski telkidesse . Kell oli vist 4 ja silmad vajusid kolksuga kinni. Kell 6 hüüdis keegi Koljat, kuid kuna ma ei täheldanud oma telgis ühtegi sellenimelist, siis kadus teadvus jälle unedemaale kuni kuulsin vileserenaadi ja küsimust, kas magate veel. No mida sa magad enam. Hiilisime telgist välja ja ka Marje ja Paavo ajasid end jalule. Keetsime kohvi ja sosistasime, sest Matu ju magab ;). Siis aga hakkasid teised millegipärast nihelema ja telefone näppima, no teadagi kuskil avaldus mõni aare :D. No kohvi ka ei saadud lõpuni joodud, siva kanuusse ja üle vee ajama. Seni kui tegelased kolmekesi kadunud olid panime meie veel viimased asjad paika ja Alex püüdis kala konksu otsa meelitada, aga no hommikul veel ei näkanud... Lõpuks tulid otsijad tagasi ja saime teada, et Matu ei magagi, vaid on juba sutike enne seitset FTF-imas käinud :P. Jõudsime siis veel Lauriga ruttu punktidesse viimase info paika viia, aarde ära peita :D ja edasine oli juba otsijate teha.

Vahva oli jälgida kuidas tekkisid paatkonnad ja eriti mõnus oli näha teie nägusid kui te tagasi jõudsite :D. Suured suured tänud kõigile , kes te suutsite saladust hoida ja ei võtnud teistelt otsimisrõõmu. Mingi aeg tuli tekitada lausa kirjalik järjekord, sest nii oli kergem jälgida, kes järgmisena kalale läheb. Kala püüda sain ise ka. Alex lõpuks halastas mu peale ja komplekteeris mulle õnge, teravat konksu ta küll otsa ei pannud ( mingi lant seal küll oli )ja see oli hea, sest vastasel juhul oleks esimesena selle otsa jäänud järjekorras ootav Madis, ups, palun väga vabandust veelkord.

Samas tekkis mure,et nullis mõned kalad juba kõht taevapool, nii ajas Alex kummipaadi õhku täis ja mind saadeti hooldama. No kaks korda olen ma selle paadiga juba veel hullanud ja ütlen ikka, et see paat on alajuhitav, no ei saanud ma kuidagi otse minema. Õnneks ei pidanud kaugele minema ka, sest Max- Kikael-Airce olid vahepunkti korralikult maskeerinud ja mul avanes võimalus kaldale naaseda. Sellel väiksele manöövrile kulus ilmatuma hulk aerutõmbeid ja lõpuks tiris ikka Margus mu veest välja, aitähh ! Märt, kes nägi mu hädist etteastet, otsustas anda õpetusi ja tuhises kummikaga avaookeanile. No tekkis selline koolijuntsu tunne, aga no ma na algaja sellel alal ja hea kui admin ikka kõik variandid üle kontrollib ja õpetab kus vaja ;).

Nii oli mul aeg edasi kala püüda ja mingi hetk usaldati mulle ka üks Mammudest lausega:" hoia silma peal, kui vette kukub, vääna välja!" No ma siis hoidsin tal silma peal, sest ta oli õngitsemisest nii lummatud, et muudkui loopis lanti vette. Erko abiga said nad kuskilt ühe väikse kala ka ja siis kahe Mammu koostöös pandi see " suuurele kalale" söödaks. No kinni püüdsid nad sellega muidugi vaid kaks mugust ujujat, sest kala see läks landi otsast lahti ja triivis eemale. Kuid nutikad piigad ei jäänud hätta ja palusid ujujatel kala neile tagastada :D.

Mingi hetk tekkisid aga kõhklused ja kahtlused esimese punkti suhtes, sest otsijad olid seal juba ilmatuma aja kalu õngitsenud ja ikka veel kuldkalata. Kutsusin Marise kaasa ja tiireldes ja mitte just kõige sirgemat teed pidi jõudsime esimese punkti lähistele... no ikka otse läbi kõrkjate. See tundus endale ka koomilisena ja et Hannes, Sass ja Levia ergutasid meid ka, siis tugevama aerutõmbega saime ühest aerust korraga kaks. Aerulaba see ujus vees ja käes oli vaid jupp plastmasstoru. Marise reaktsioon on ikka uskumatult kiire, hoogsa liigutusega krabas ta aerulaba veest ja naerdes üritasime uuesti sumba juurde pääseda. Lõpuks läbi häda jõudsime kohale ja hooldasime esimese punkti, kummalisel kombel olid kadunud mõlemad topsid kus olid olnud edasiviivad koordinaadid. Andsin kaasa ka järgmise punkti info, sest sellega säästsin end suuremast paadimatkast vesirooside vahele ;). Tagasi aerutasime jälle läbi roo ja tee mis sa teed, aga tuul kandis meid sihikindlat sinna kuhu me mitte minna ei tahtnud. No ja see oli endalegi parasjagu naljakas ja nii me puterdasime seal kuni kaldusime võssa. Kaldalt kostus kohe hõise, et mis me seal võsas teeme ja kas plaanime seal kaua olla :P. No ei plaaninud kuid ....oeh, õnneks tuli Paavo ja lõpetas meie "piinad" ja tiris meid kaldale. Nii hea oli taas veest väljas olla , aitähh Sulle Paavo! No naerda sai see seltskond meie päästmisaktsiooni üle kohe jupp aega ja vaadati neid aere ja mulle jäi kõrva kellegi lause, et temal sõid rotid paadi ära...nüüd aerud üle.(Äkki teeme kaupa ;) ? ) Edasi kulges minu õhtu kamina lähedal pükse kuivatades ja lesta mugides, sest hääd inimesed olid kõrvalrannas "kalal" käinud ja tõid seda kohe paraja hunniku.

Levia ärasaatmine oli kui kirss tordil. Pole ammu näinud kuidas poisid ühest motikast nii leili lähevad :D, aga see leib, mille Sa Levia tõid, see oli superhea , aitähh Sulle ja tagasihoidlik palve oleks "PALUN VEEL!!!". Kui megakannatlikud Kaupo ja Arvi ka tagasi jõudsid olid kõik soovijad saanud kanuu veepidavust proovida ;) ja algas aftekas. No naerda pole ammu nii palju saanud kui sellel päeval ja õhtul ja selles saan ma "süüdistada" vaid teid, kulla otsijad.

Hommikul aitasid Esko ja Reigo kalad kuivale tõmmata ja mina sain ometi korilusega tegeleda :). Karbitäis mustikaid rändas salaja kotipõhja, sest Marje pannikate kõrvale tõi Reigo oma moosi välja ja ka soolasel täidisel oli minekut. Oeh, mis nii viga sündmust korraldada, kui kõik otsijad nii tublid on, suur, suur tänu Teile kõigile! Kohtume juba hiljemalt Muinastuledel!!!

PS! Ühe kodutu noa leidsime ka, aga omanik on juba teada ja ootab Ggeopuugi omaniku hoolsa valve all omanikule tagastamist ;).

oot, oot Reix... mõla sul ei lubatagi võtta?

kanuusse ei jõudnud...ah ujun järgi

kus see kala küll on?

tema end küll kirja ei pannud ja koodi ka ei oma ;)

see kanuu on üks ebakindel asi...

erinevad riietusstiilid geopeitumiseks;)

veel üks koodita rännuputukas

... võtab sõnatuks ;)

jälle ta ripub, aga päeval talle tere ei öelda ;)

minu "päästeinglid"

tundub, et ka kaldal on lõbus :)

uus stiil ;)

õnnelikud peiturid tulevad ja Märt kruisib veele mulle õppetundi paadijuhtimises andma ;)

veel teadmatuses, et nad aardele nii ligi on :D

Kadri sai ju aru küll, et liblikavõrguga mõlada ei saa, nii võeti hetk hiljem käed appi :P

Hannes: mul on kaunid papud

Mari: mul on ka...

Meid loendati üle ka :P

oot, sõidetakse ikka teistpidi

tiimide koostöös tule süütamine, teised on aga nii põnevil sellest ;)

pedagoogiline samm, paar meetrit kaldast ja siis tagasi :)

Mammud peavad plaani kuidas vee peale saada ;)

keegi arvas, et nad võiksid olla esimesed kes ümber lähevad :P

aerutab nagu koorelahutaja :D

Mammu sai paadiga järvele hullama, tundub, et tulevane kalanaine :D

Suurem Mammu sai ka järvele, otse päikeselaiku

...noh saad aru, see käib nii...

kõige kannatlikumad

demonstratsioon... krm miks ma ise ikka sisse ei pugenud...

...Moor mõnules ju täiega :p

nüüd on vaja veel seda "pulka", mille otsa see lant minema peaks ;). Suured tänud Sulle Maris!

logiraamat kalastamise lõppedes :)

Lepaauk koos kaadrisse jäänud kärbsega :)

 13 

Väga suurepärane ilm oli valitud ürituse jaoks. Igatahes oli väga tore näha jälle kõiki tuttavaid ja ka uusi nägusid. Aarde otsimiseks olime pisut liiga "alamõõdulised" ja kannatamatud , kui laps kasvab, küll saab siis kõik kalad kinni püütud. Andreas jätkas jääkaru mängimist ja käis vapralt meres ujumas - kadestamisväärt meelekindlus. Sweetie nautis samuti üritust ja noris sügamist ja silitusi kõigilt, kes lähedale juhtusid. Umbes täpselt lõuna paiku väsisime ära ja sõitsime kodupoole magama. Järgmis(t)e korr(dade)ni... Väga hea idee ja väga ilus koht , tuli tõdeda et isegi peaaegu kohalikuna ja Läänemaal piisavalt palju ringi kolanuna ei olnud sellisest kohast aimugi. Tõsiselt hämmastav :) Aitähh. Ja et ikka jaguks energiat ja viitsimist selliseid asju korraldada.

 15 

Plaanisime küll osaleda, kui täpselt ei teadnud, kuidas see võimalik oleks. Olime kahe koera valves. Mõtlesime nad kaasa võtta, aga arvasime, et liiga pikk teekond väntsutamiseks ja pealegi oli veel koertel jooksuaeg kah. Siiski õnnestus nii, et saime tulla ise mõneks tunniks! Kanuujärjekord polnud alguses veel väga pikk ja meile lubati kohe koht, kui esimesed on tagasi jõudnud. Aardejahile suundusin koos Priidu ja Mihkliga olles ise juhtival kohal ehk keskmisel istmel:) Mulle kanuu ei meeldi! Kohe üldse mitte! See on nii ebakindel asi, kui veel üldse olla saab!

Kartes/oodates tüngasid, kiikasime esimeses punktis kõik kättesaadavad kalad-topsid läbi. Leidsime kaks kala-paberit koordinaatidega. Pigistasime kalad-topsid kaaned kõik ükshaaval kinni, et vesi ikka rohkem järve jääks. Järgmine punkt läks kiiresti. Väga äge oli läbi kõrkjate ja vesirooside liuelda arvatava lõpu poole. Lõpp tuli kiiresti ja läks kaua. Üllatus oli nii suur, et see emotsioon ei vaibunud tükk aega ja kaldale jõudes olin sellest kohe väsinud :P Kiidan ürituse korraldajaid! Oli vägaväga äge idee ja teostus! Aga meil oligi aeg lahkuda, sest koju jäänud kahel neljajalgsel sõbral võis varsti üsna suur mure tekkida. Veelkord tänud korraldajatele ja vahvale paadimeeskonnale!

 17 

Täiesti mõttekas mikro :o)

Kui sündmusele kohale jõudsin, olid vanad kalad juba skoorinud ning abivahend parasjagu puu taga... kuskil päris kauge puu taga. Aardenäljas kalamehi ilmus pidevalt juurde, niisiis tuli hakata tiimi komplekteerima ja ennast järjekorda sättida. Mikiga koos olen vee peal ja vee sees varemgi käinud, seekordse ettevõtmise jaoks oli ta kaugelt ülekvalifitseeritud. Puutetundlik tõi meile olulise ajavõidu esimeses punktis - esiteks püügiõnnega, kohe esimese kahvatäie hulgas näkkas muude kalade seas ka kaks erimärgistusega isendit. Teiseks, need konservikarbid avanesid tema tundlikul puudutusel umbes 5 korda kiiremini kui näiteks mul. Teadjamad räägivad, et tarvilikud võtted omandatakse NKT-kursuse läbimisel. Igatahes andmed käes, kalakesed aeda tagasi ja täiskäik edasi läbi vesiroosipõõsaste. Teises punktis tegime ikka ühe väikse auringi ka. Kõige suurem saak "ootas" loomulikult lõpus. Seda riukalikku tegelast püüdsime lausa mitu korda, igavesti lõbus oli :D

Et kõik veesõidul kätte saadud kalad olid mikromõõtu, siis lasksime nad vabaks ning grilli peale polnudki midagi panna. Sestap käisime Puutetundliku ja Lauriga kohalikus poes, jäätisevalik oli seal rikkalikum kui nii mõneski pealinna hüpermarketis, aga liha eriti ei pakutud. Õnneks tee ääres müüdi värsket sooja suitsulesta. Võtsime kotitäie ja viisime paika, kus muidu kala ei olnud. Loomulikult käisime tee peal veel ka paari jõe ääres kollase täpiga tähistatud püügikohti inspekteerimas.

Õhtupoole jäi logimisjärjekord aina lühemaks ja ka rahvast platsil tasapisi vähemaks. Päeva jooksul toimunust jagub siin juba pilte piisavalt, öös olnud asjadest sain ka paar kaadrit, aga olgu nii nagu Alex ütles ja jäägu need avaldamata :P Kes näha tahab, peab tulevastel sündmustel päris lõpuni osalema! :o)

Heameel oli kohtuda paljude juba tuttavate ning mõnede minu jaoks uute nägudega. Tänud tublidele kaaslastele kanuuretkel ja loomulikult suur aitäh korraldustiimile - jällegi suurepärane kohavalik, ilmavalik, geniaalne idee ja lahe teostus!

 17 

Oi kui mõnus üritus oli, oleks tahtnud ise osaleda :P Aga jah, Alex kirjutas enamuse juba ära :) Nii juhtub kui kolm hullu koos metsas uue koha avastavad :D Ja eriti hulluks läheb asi kui neil kolmel on peale koha leidu veel pikem autosõit tagasi linna poole ja no siis need ideed lendama hakkasid. Järve avastades käis kiirelt peast mõte läbi, et aga no teeme muinastuled hoopis siin, siis tuli meelde, et lõke võiks ikka ju mere ääres olla :) Aga kuna suvi oli üritustest puhas ja muinastuledeni aega küllaga, siis tekkis mõte, et suruks ühe veel sinna vahele. Aega oli veel täpselt parajalt, et saame sündmuse lehele õigeks ajaks üles. Juba tagasisõidul läks helistamiseks ja topside tagaajamiseks :) Möödusid mõned päevad kui torkisin taas Merikest ja selgus, et kirjeldus ongi juba kohe valmis ja saadeti mulle see ära. Noselge :) Et siis tulebki taas üks üritus :) Edasine aeg läks ka väga kiirelt. Neid saari ja kohti ja muid üritusi mahtus sinna vahele ühe kuu sisse nii palju, et ei jõua kokku lugedagi :) Nädal varem käisin taas seal kandis väiksel luurekal, et kas äkki õnnestub mõni lisaaare ka tekitada. Kaks kohakest leidsin nagu näha. Võibolla veel, aga eks see selgub hiljem ;) Viimastel päevadel oli mul korraldamise poole pealt ainult nii palju teha, et pidevalt uurisin kas kõik ikka olemas ja kas midagi vaja. Kõik oli aga kogu aeg kontrolli all ja ettevalmistustega saadi suurepäraselt hakkama. Õnneks ikka õnnestus reede õhtul ennast ka kohale vedada. Aarded peitu ja siis juba Merikesega järvele sündmust ette valmistama. Kõik läks üpris kiirelt ja varsti olimegi taas kaldal. Kole kahju on, et mul õnnestus jääda koeravalvesse see nädalavahetus ja ei saanud kumbagi ööd kohapeal veeta. Esialgne plaan oli ikka ka oma tagumik sinna reedel maha istutada ja rohkem mitte liigutada enne pühapäeva...Aga no mis teha...Öised lõkkejutud on ju sündmuste kõige paremad tavaliselt :D Loodetavasti Muinastulede ööl ei tule segavaid toiminguid vahele ja saan seal neid kuulata :) Suured tänud Alexile ja Merikesele, kes igast lollist mõttest kohe kinni krabavad ja asja ära teevad :) Ja suured suured suured tänud kõigile osalejatele :) Mõtlesime just eelmine õhtu, et näe Marje ja Paavo juba kohal ehk mõni lisaks korraldajatele ka, niiet sündmus on juba õnnestunud :) Kokkuvõttes aga tuli toredat rahvast tunduvalt rohkem kohale ja võib kõik õnnestunuks lugeda :) Tänud veelkord ja kui enne ei kohtu siis 29.08.2015 Keibu rannas ikka :)

PS Ja tundub, et suutsime isegi Erkole näidata, et sündmusaarded ei ole nii koledad asjad :P

 18 

Kuigi mul polnud plaanis sellel üritusel osaleda, läks hoopis teisiti. Jannseni puiestikus kohtusin teiste geopeituritega (Liis, Madis ja Esko), kes olid sinna minemas. Nii tegi Madis mulle ettepaneku kaasa tulla. Ega polnudki head põhjust minemata jätta. Kodu jäi ka sobivalt tee äärde, et sain sealtki läbi astuda. Polnud ausalt öeldes suurt ettekujutust sellest, mis Lepaaugu juures toimuma hakkab. Kohale saabudes tervitas ees suur hulk rahvast. Osadega neist kohtusin esmakordselt. Tore oli näha Kadrit koos Marianniga. Kadriga olin suhelnud põhiliselt Facebooki kaudu. Varsti sai selgeks, mis toimuma hakkab. Ah siis kanuuga aardejahile? No hea küll! Ilm oli ka sobivalt ilusaks muutunud! Kahjuks kanuu järjekord kujunes pikaks. Nii said vahepeal otsitud üles kaks lähimat uut aaret. Ajatäiteks seejärel jutuajamine teiste geopeituritega ja Mammudega "kala püüdmine". Lõpuks peale kella kaheksat jõudis kanuu järjekord minuni. Meie paatkonnas olid Mari ja Martin. Ega muud kui päästevest selga ja aer kätte. Enne seiklusrikkale teekonnale asumist kallistasid mind veel ühed lapsekäed (Mariann). Aerutamine sujus libedalt. Esimesse punkti läksime väikse kaarega. Õnneks paistis see asjandus vee peal kaugelt kätte. Oi-oi kui PALJU topse!!! Asusime usinasti "kala püüdma". Topsides olid paberid märjavõitu - nende välja võtmine tundus sedavõrd tülikas, et hakkasin ühel hetkel ainult topsidesse sisse vaatama. Siis sattus minu käte selline topsik, mille välisküljel nr. 30. Mõtlesime, et äkki see annab midagi, aga eksisime. Lappasime siis neid topse edasi. Äkki ühest topsikust vaatasid mulle vastu mingid numbrid. BINGO! Oli see vast rõõm! Saime edasi aerutada. Mari poolt tuli kompliment, et ma aerutan nii agaralt nagu koorelahutaja! :D Vahepeal murdsime end läbi roostike. Martin kontrollis GPS abil meie suunda. Teisest punktist pidime leidma topsiku vihje abil "vesiroosid". Olidki sääl mitmeski paigus vesiroose! Tuli meelde Kihnu Virve kuulus laul: Oi vesirooosid, veeee-si-rooosid! :) Sulistasime seal õige tükk aega. Vesi nii soe nagu supp. Lõpuks märkasin miskit kahtlast vee pääl hulpimas. PET-pudel!!! Õujee! Polegi veel aare? Taas mootor tööle ja edasi! Sahinal läbi roostike. Seekord tuli lausa drive-in. Paadinina kaldasse ja tops otse mu nina all! Kas see ongi aare? EI! Hehhee - oli vast tüng. Aare seilanud hoopis kõikse aeg meiega koos! Ja mida veel? Puzzle box! Nuta või naera! Alustasin lahendamisega, mille Mari lõpuni viis. Karp avanes ja nimed said kirja. Einoh väga viis aare! Tagasisõit läks samiti päris kergelt. Lõppkokkuvõtteks mulle väga meeldis! Polnud just elus palju kanuuga sõitnud. Aarde otsimine vee pealt oli minu jaoks samuti esmakordne. Suured tänud korraldajatele! Pilte leiab siit.

Hooldustiimi varustus vajas hooldust

Geoaerutamine täies hoos

Alles eelviimane üllatus ;)

Mariann kala püüdmas, tagaplaanil hooldustiim in action

Sündmusaardel said kokku kaks Mammu-t :)

 25 

Kui kõik ausalt ära rääkida( nii palju, kui südametunnistus muidugi lubab), peaks alustama X päevast juulis. Hiljuti oli lõppenud pikem geotripp ja taas oli tekkinud küllastus karpidest ja totsikutest, numbritest rääkimata. Geojaanil sai väga põgusalt Laur-iga paar sõna vahetatud Muinastulede osas, aega ju oli ning hinges hoopis teised meeleolud. Ühel päeval sai aga M mingi teate L-ilt ja nii saigi tehtud kokkulepe järgmiseks päevaks, et kaeme selle Keibu üle ja otsustame siis sobivuse. Tundus sobivat(teatud mööndustega, tegeleme sellega)ja nina kodupoole keerates jäi „juhuslikult“ silma kohalik kaart ja sellel täiesti käimata koht meile kolmele. Tehtud- mõeldud ja nii me siia saabusimegi ja kolasime tiba ümbruskonnas. Ei julge kinnitada kes oli esimene, kelle suust tuli mõte, et siin saaks sündmuse korraldada( kindlasti ei olnud ju see mina?) ja siis hakkas Laur ajama, et teeme ära! Edasi käis ainult mõtete „ülevõlli“ keeramine ja tegelesime hoopis kõrvaliste asjadega. Ühel õhtul potsatas aga ekraanile aardekirjeldus M-ilt ja ohates mõistsin, et nemad ju ei kaalu, vaid teevadki ära. Kuni selle hetkeni oli minu suvi täiesti vaba, aga peale seda hakkas täiesti planeerimatu tegevus pihta, kus märksõnaks oli geopeitus. Ja nii möödus kiirelt paar nädalat pidevas liikumises: Peipsi, Haanja, Hiiumaa, Stokcholm ja ürituseni oli jäänud kaks päeva... Ettevalmistustest oli tehtud vaid see, et külast oli kokku laenatud hunnik filmitopse ja kodus oli olemas sangpomm :D Väike surfamine netis ja uurimine kohaliku järve kohta, lasi kõik eelnevad mõtted allavett ja muutis teostamatuteks. Isegi see rõngajunn ei tahtnud komplekteeruda(lõpuks meenus, et metsas on mul 80-ndatest pärit voolikut ja see päästis päeva) ja eelviimasel õhtul enne üritust oligi plaan, et logiraamat läheb topside keskele, vee alla pommi külge( aplaus Mari, hea oletus!). Aga siis saabus öö ja mul polnud und...nii küpseski mõte, et kasutaks lõpuks ära konteineri, mis juba kaks aastat otsis sobivat kohta ning prooviks otsijad üle „kavaldada“ ja lasta neil veidi hullata( ainus raskus oli jääda algse aarde kirjelduse juurde ja kohendada asjad vastavaks sellele). Ärgates oli jäme padukas ja kogu ettevalmistuse aeg kodus kahanes 3-le tunnile, aga õigel ajal sain siiski minema ja M-iga saabusime sündmuspaika 16.03 ja paik oli vaba, jessssssssssssssss! Nüüd sai rahulikult mõelda, vaadata asju mis kaasa kahmatud ja lõplik plaan valmis tehtud ja Laur-i saabumisel viidi ka enamus asju paika. Õhtu möödus Laur-i, Paavo, Merikese ja Marje seltsis kiirelt, esimene kalagi sai suitsust läbi lastud ja kõhtu peitu(elagu Rõõmu kaubamaja kalalett!)ning kell 2 oligi aeg põhku pugeda. Mõnusalt end kerra tõmmanud, Mati kaissu võtnud(või võetud) ja...krt...mingi auto. Asjad olid laiali ja sammud... Pugesin pisikesest tunnelist välja ja teretati...oh... Matu!!! Puhusime uuesti lõkke üles, ka M väljus ja pidu jätkus. Jutu käigus selgus, et Martinil kaasas vaid plekkist purk põõnamiseks ja kohe väljastas Kirsike tagavara telgi, mis sai ka kiirelt püsti. Igatahes viimane kord, kui kella vaatasin, oli see 4.01 ja ürituse alguseni oli jäänud 8 tundi...

Viie tunni pärast aga saabus vilistav „ööbik Laur-i nahas“ ja päev algaski. Ilmusid uued aarded ja seltskond hajus meie õnneks ning saime viimasedki ettevalmistused tehtud. Kanuu saabudes saime lõpuks ka logilehe paika ja ohkasime kergendatult, ürituse alguseni oli 33 minutit...jõudsime!

Edasine päev oli imetore tänu ilusale ilmale ja nägudele, kes saabusid logimast, aitäh nende otseste emotsioonide eest, mis loodetavasti jõudsid kohapeal vaid peitjateni...need tegid hinge soojaks, ausalt ja ei võtnud teistelt otsimisrõõmu!

Igatahes saabus viimane otsimistiim kaldale kella 22 aeg ja võiski päevale joone alla tõmmata ning õhtule minna... ja pidu algas...

Järgmine päev oli kella 13.17 kõik koristatud ja kokku pakitud ning mustlaslaager asus teele. Tänud Tunkile ja Reixile hommikuse abi eest(öös olnud asjade puhul on laskunud pimedus mälule ja pilte ei avaldata :)

Aitäh kõigile!

 15 

Vaadates sellel aastal aias olevat marjauputust ja kõrvutades seda kalendriga, tundus, et kahjuks ei saa ma nii kaugel sündmusel osaleda. Siis aga selgus, et Siimul algab just samal päeval Laulasmaal laager, kuhu ta ise transportida tuleb. Rõõmsalt võtsin selle meeldiva ülesande enda kanda.
Hommikul suusalaagri asju autosse loopides ja Laulasmaalt Nõvale kihutades polnud aega pilku gp lehele pista, nii et kohale kihutades tabasin kamba rõõmsaid tuttavaid nägusid midagi logimas. Mul polnud aimugi, mis aare see on, aga see oli kohe selge, et tegemist on logimisega. Nii, et ajastus ja tulek tulid seekord suurepäraselt välja. Kohapeal selgus, et enne põhiaarde otsinguid saab veel heas seltskonnas aega parajaks teha. Alustasime uute aarete otsinguga. Siin läks ajaressurss täie ette, saabusime tagasi täpselt Levia-Sassi-Hannese stardiks. Ma pidin sutsu kauem ootama, aga heas seltskonnas on alati tore olla, seega nautisin ka ootamist.
Aaret läksime leidma koos Matu ja Erkoga ja minu arust tuli meil koostöö väga kenasti välja. Kalaõnne küll eriliselt polnud, aga vähemalt ei pidanud me kalade sisikondi kuivatama ja lõpuks õnnestus Erkol näha kuldkala. Seda, mida ta soovis, ma ei tea. Kahtlustan, et järgmiste punktide kiirelt leidmist, sest nendega läks oluliselt vähem aega.
Kuigi ma olin kaldal poole kõrvaga kommentaare kuulnud, ei osanud ma siiski esimest punkti nii ette kujutada, nagu see oli. Kahtlustasin kogu aeg, et kõik topsid on tarkuseteri täis ja õiged koordinaadid on põhja uputatud. Noh, ma tirisin selle pommi põhjast ikka üles kah. Aga kahtlustasin kavalust vales kohas. Merikesel ja Alexil õnnestus meid üllatada hoopis lõpus... Loogika aitas kuuliveeretamisel hästi ja laegas avanes kohe kenasti. Vahetuskaupa me tegema ei hakanud. Jätsime kogu seesolnud varanduse sündmuse orgunnijatele.
Suur tänu toreda sündmuse tegemise eest ja mängijatele mõnusa seltskonna eest!

 13 

Venisin, vudisin ja viitsisin. Tegelikult mõtlesin päris jupp aega- tulla või Jah, otse loomulikult tulla. Esimene sündmusaare ometi... Ja raskusaste- viis...No paneb lihtsalt mõtlema- eelmine- ja seni ainus viiekas oli ju Kuresoo kuskil aasta tagasi- ja see võttis võhmale täiega. Aga nüüd?.... Akvalang? Tuukriülikond? Sukeldumine? Ja mina, kes ma ei oska ka Vene kirvest ujuda :D Aga OK- otsus tulla sai siiski tehtud- ja mitte milligrammigi ei kahetse :) Igavesti vingelt orgunnitud üritus- tänud Laurile, Alexile ja Mooritzale :) Nihh- aga paatkond, kus mina osalesin oli täisprofitiim- Irokas, Kadri ja mina. Sünergia saabus esimeste aerutõmmetega- sellises tiimis on ka algaja elu imelihtne. Esimene punkt. No ei ole kala... Kas vist viimase viieteistkümne purgikese seas oli meil siiski õnne ja saime edasi sõuda. Teine punkt. Siin läks kiirelt vesirooside vahelt hakkas roheline purgikene üpris kiirelt silma. Ja kolmas. No jah :D Õnneks delegeeris Kadri konteineri avamise püha riituse läbiviimise Aini kätesse- ilmselgelt oleks mina selle asjaga oma olematud ajuhakatised põhjalikult ära nikastanud. Ja tehtud ta sai:) Veelkord tänud korraldajatele ja kaaskannatajatele :) Olen rõõmus :)

 24 

Mul on see aasta ikka niimoodi vedanud! :). Sest järjest ja järjest olen saanud osaleda oma esimestel, niiiii lahedatel geosündmustel – prügikal, jaanipäeval, sündmusaarel, Astangul. Ja nüüd siis ka kalal, millest taaskord sai sai terve päeva kestnud ülimõnus ettevõtmine…

Minu kohalejõudmise ajaks oli FTF juba tehtud ja järgmine paatkondki järvele läinud, aga lõkkeplats oli ikka mõnusalt rahvast täis ja no neid põnevaid jutte, mis siis ühelt ja teiselt poolt kuulis… :D. Aga igal juhul olid juba käinute ja korraldusmeeskonna suud eesootava koha pealt lukus mis lukus ja ega enne ei osanudki selle kalapüügi kohta midagi täpsemalt oodata, kui ise juba kanuus ja keset kõrkjalist vett… Ainult mõelda sai ette igasuguseid asju kokku ja noh, korraldustiimi nimed lasid fantaasial ikka korralikult lendu minna :D.

Kaasa sain Miki ja Tunki otsimismeeskonda ning paremaid tiimikaaslasi oleks olnud tõesti raske soovida – objektide juurde aerutamine sujus neil kiiresti ja ilma igasuguste tõrgeteta, hakkamasaamiseks vajalikud abivahendid olid ka üks ühel ja teine teisel kohe taskust võtta ning minu osaks jäi siis kanuus keskel istudes kas gepsu jälgida ja vähenevaid/kaugenevaid meetreid lugeda või vahepunktidest leitud ülesannetega toimetada. Ja no see esimene vahepunkt ikka oli… :D. Seda ma mõtlesin, miks korraldusmeeskond ometi liblikavõrgu kanuusse kaasa on pannud ja mitte õnge…:D. Üllataval kombel vedas meie paatkonnal esimeses punktis nii, et kõik kuldkalad said kohe esimese tõmbega kinni püütud ning juba me siis sõitsimegi järgmisesse kohta kala otsima. Siin läks meil küll veidi kauem, aga lõpuks kõige tagumise istuja terav silm märkas ka seda suuremat purikat ning peagi liikusime edasi juba järgmise sihtmärgi poole. Jehh… kahju, et meie ilmetest seal kanuus pilte ei ole – sellest hetkest, kui meile kohale jõudis, mida ma just saadud lehekeselt ette olin lugenud…:D. Ja siis veel sellest hetkest, kui me konteinerit reaalsuses nägime… :D. Seesami saime avanema siiski suhteliselt ruttu, uhkelt panin logiraamatusse meie nimed Miki ulatatud pastakaga kirja ning kiirelt sulgesime seejärel uuesti selle kavala konteineri, loomulikult algset olukorda võimalikult täpselt taastades, et ka järgmistel täisraha eest avastamisrõõmu oleks… ja siis märkasin, et pliiats, see topsis olnud tilluke pliiatsijupp on mul ikka veel pihus ning konteiner ilusti tagasi seal kus ta olema pidigi… :D. No muidugi tegime siis teise ringi veel konteineri kättesaamiseks läbi ning raamatusse sai kirja veel teinegi logi... Selline täpsustav… :D

Väga lahe oli kõik kokku, mulle meeldis väga terve sündmuse lahenduskontseptsioon. Ja muidugi kogu see muu mõnus edasine olemine ka, mis siis, et selle käigus suutsin koguni ühe päästepaadi aeru poole lühemaks korraldada… Alguses ehmatasin sellest nii ära, et mõtlesin, kas julgeb üldse uuesti kaldale näole anda, aga kui Merike naerma purskas ja lõpuks kogu see pusserdamine seal järjest enam koomiliseks läks, vajus suurem pinge ära… Aga ma kardan, et see jääb viimaseks korraks ka, kui mind mõnda hooldustiimi kaasatakse, sest no kus sa lähed sellisega, kes ennast ise napilt keset vett äratoomiseks hooldab…:D. Ja aeruomanikule olen valmis kahju tekitamise eest järgmisel korral õlled tegema :). Aga praegu minu poolt korraldusmeeskonnale suur-suur aitäh selle sündmuse eest, oli väga tore päev täis mõnusat seltskonda, head jagatud sööki/jooki ja lõbusaid ülesandeid. Ja väga jään ootama järgmisi põnevaid sündmusi, geopeiturid on ju leidlik rahvas ja kindlasti midagi välja mõeldakse, aga jah, latt nende selle aasta omadega on mu meelest ikka väga kõrgele juba tõstetud… Aitäh veelkord, oli väga tore.

 15 

Eriti mõnus üritus oli :) Tänud korraldajatele ja uute kohtumisteni!

Tänud peitjale :)

 22 

Üks "huvitav" fakt: Esimesse punkti sai paigutatud 171 konteinerit, nendest kaks sisaldasid järgmise punkti infot mängijatele. Nii mõnigi logijatest leidis mõlemad(parimatel oli vist isegi ühes kahvatäies kaks "võidu" topsi). Aga üks kummaline fakt ka: ühel hetkel olid koordinaadid jäljetult kadunud. Pilk kellale ja hooldustiim tormas rajale, igaks juhuks. Asendas kummalisel kombel kadunud info kahte topsi ja elu läks edasi. Oli ju varemgi teatatud, et osad topsid uppusid. Täna, tehes inventuuri, oligi topsides vaid viimati kirjutatud koordinaadid( kahes nagu ka algselt) ja alles oli 168 konteinerit, seega loodus "röövis" kolm. Kodus leidsin kanuust, kohast kus logiraamat asus, ühe tühja topsi ja ühe korgi...müstika! Kaunis uskumatu (aga loomulikult mitte võimatu), et nende kolme seas oli 2 vajaliku konteinerit mängijatele, kus oli retke jätkamiseks vajalikud koordinaadid...

Kas ma logimiseni jõuan, pole veel teada, aga ekstrasuured tänud minu poolt kõigile, kes ei pidanud paljuks kohale tulla ja eraldi mainiks mõne nime: Pilditibi-suur tänu leiva eest!(kas saaks püsitellijaks nt. kojutoomisega?), Puutetundlik- väga vahva kingituse eest, aitäh! Moor ja Speedy- teiega oli väga lõbus kõik need päevad, aitäh, et ei pidanud paljuks meid lõbustada(Marjele ekstra kallistus pühapäevaste pannkookide eest :P) ja tänud Lepalinnule tema kannatlikuse eest! Juba päeval nägin teda kohal, aga logima läks kannatlikuse musternäide alles koos päikse loojumisega, umbes kümme tundi peale esimesi!

Kiirelt kokkuklopsitud hooldustiim

Igaks juhuks ettevalmistatav päästepaat

Pole see nägu sinine ühtegi, ju tasus kohale tulla

Märt ei suutnud siiski kiusatusele vastu panna ja läks administreerima:)

Aitäh Maris, järgmine kord saan ehk ka kala nüüd!

Üleloetud, puhtaks pestud, kuivatatud ja suured tänud laenajatele!

 10 

Suured suured tänud korraldajatele mõnusa ürituse eest! Jään järgmist üritust ootama.

 9 

Viibisime kohal, kuid maastikust 1,0 kaugemale ei jõudnud. Lepaauk ise on tuttav ammesest ajast, siis kui lõkkeplatsi kohal asus Nõva metskonna puhkemaja ja Lepaaugule viis ujumissild. Just selle silla peal 19 a tagasi õnnestus mul elus esimest korda kohata rästikut ujumas. Tänasel teekonnal Lepaauguni kohatud paduvihm jäi kohale jõudes järgi ja ilm soosis igati meeldivat üritust. Vaatamata sellele, et loobusin kanuutamast oli meil tore. Tänud korraldamast.

 12 

Veni, vidi, vici!

Pilditibi - tänud väga hää leiva eest.

 22 

Saue kandis hakkas tunduma, et tegemist tuleb 1/1 üritusega, sest taevaluugid tehti ikka täiesti lahti ja kogu vesi kukkus korraga sõiduteele. Õnneks merele lähenedes jäid sajuhood harvemaks ja kohal oli mõnusat üritust veel mõnusamaks muutmas mõnus päikesepaiste.
Logiraamatu leidmiseks olev ülesanne tundus igati põnev, kuid suht kohe otsustasin selle vahele jätta ja lihtsalt veekogu ja seltskonda nautida. Eks ole oma elus kanuuga piisavalt sõita saanud kah, ei tahtnud teiste niigi pikka järjekorda veel pikemaks oma osalusega venitada. Kahju muidugi oli sellest, et peitjate valmistatud üllatused jäid nägemata, aga eks kunagi tule neid veel.
Üritasin tõestada, et seal siiski on kala. Kahjuks ei õnnestunud. Esimest korda lõppes püügiüritus päris ruttu, kuna vaevalt meetri-pooleteise kaugusel mu poolde põlve vees olevatest jalgadest ujus mööda püstipäi ja graatsiliselt end vonksutades rästik. Jah, just rästik, mitte nastik ega vask- või vihmauss. Hiljem kuulsin, et ma polnud ainus, kes sealkandis ujuvat rästikut näinud on.
Aga tänud korraldajatele! Sellised ettevõtmised ongi need, mis on õiged sündmuseaarded. On parasjagu tegevust igale maitsele, on mõnus koht ja mõnus seltskond. Rohkem polegi vaja. Tänud!

 9 

Hästi korraldatud üritus. Arvasime, et esimeses punktis õige paber erineb kõvasti teistest. Vahepeal vaatasime topsi ning kui ahvena juttu nägime, panime kõrvale. Oli õnn, et õigel paberil koordinaadid paistsid, oleks paber teistpidi olnud, oleksin kõrvale pannud. Punktid leidsime kiiresti üles, aga lõpuga pusisime. Väikse eksimus viis mitmel korral kuuli kaugele vales suunas.

 11 

Juhtus nii, et võtsime JP oma paati kampa. Üsna kaua tuli oma järjekorda oodata, Madis hoidis seda kohta lausa nii kinni, et istus kogu aja kalda ääres. Ja siis läks lahti! Mina kui nõrgim lüli jäin keskmisele istmele ja minu ülesandeks oli gepsutamine. Esimese punkti leidsime ruttu. See oli eriti lahe. Mina olin kalamees ja täitsin paadikese saagiga, JP hoidis siis paati kinni ja meie Madisega asusime kalu puhastama. Päris kehv saak oli seekord, kõik olid hirmus nirud ja hamba alla ei kannatanud pista teisi. Lõppes see kõik sellega, et lasime kogu saagi vette tagasi. Teises punktis oli kõik veelgi keerulisem. No see oli ju märksa suurem ahven, aga peitu puges küll päris hästi. Kolmas punkt tuli aga nagu naksti, veidi kindlam pind ka jalge all. Lõpuga oli veelgi vähem tegemist. Väga äge sündmus! Aitäh!

Vajas hooldust

 10 

Astusime ka läbi, kuna lubas head ilma. Õnneks nii ka oli. Muuhulgas tõestasime, et siiski on kala seal. Tõsi, nähtud särje nimeline veeloom oli juba mõnda aega kõht ülespidi rannas hulpinud, kui meie teda kohtasime.
Aga aarde abivahendi järjekord oli kahjuks pikem, kui meie ajakava võimaldas ja lahkusime lõpuks tühjade pihkudega. Aga tore, et selline üritus oli püsti pandud, tänud korraldajatele!

 14 

Lepaaugu multika logimise ajal helistas pilditibi ja teatas, et tema pani end minu ja Sassiga ühte tiimi ja järjekorda kah. No see järts ikka venis nagu seesamunegi, jõudsime veel mõnegi lähikonna aarde üle vaadata. Ja siis see algas. Panime pilditibi keskele, istusin ise taha. Keegi kaldal kommentaaris, et nii sügaval vees istuvat aparaati polegi täna veel nähtud, ja avaldati lootust, et me võiks olla esimesed, kes ümber lähevad. No ei, seda lõbu me ei pakkund. Küll aga lugesime esimeses iga viimase kui ulpiva kalapoja kaks korda üle. Aga kas olid eelmised asja paremini peitnud või mis, aga lõpuks olime sunnitus Houstoni api kutsuma. Houston lähenes kui tormihoog läbi kõrkjate - kuni praks ja aer pooleks. Liigne innukus ligimese päästmisel näe ei ole alati mõistlik. Aga kui Houston lõpuks limbakilombaki kohale keerutas, komplekteerisime kähku paar uut kala ja lasime need ka tiiki. Ühesõnaga, esimeses punktis hooldusvajadus, kraam ligumärg, kuivatasime käepäraste vahenditega, aga asjad tahaks koju kaminasimsile sooja ;). Edasi läks asi tuulekiirul, järgmise saime kiiresti ja viimase kah suht kiiresti. Sass suutis siiski kuskilt endale sipelgad püksi orgunnida ja niheles kogu selle viimase otsa kangesti kahtlaselt ja tahtis paati ümber ajada. Igatahes tehtud logitud, poolteist tundi või tund nelikümmend suisa edukalt kulutatud. Peitjatele suur tänu kogu selle pulli orgunnimise eest - kui edasised sündmused on ka sellised nagu see ja see seinalkõõlumine, siis on see üks äraütlemata meeldiv kannakas, täiesti võrreldav Saaremaal toimepandud kannakaga.

 3 

Kui nüüd nii ausalt ära rääkida, nagu Agu Sihvka omal ajal kõike tegi, siis oli see üks äraütlemata hästi ja toredalt õnnestunud üritus. Kõige teravam hetk tuli, kui ma kanuusse naastes pingist mööda Lapsuliblika varvastele istusin. Niimoodi võib veel veega sõbraks saada. Äkki juhtub, et õpin veel ujumisegi ära. Kanuuga igatahes saime hakkama ja mitte mingeid erilisi piruette ei juhtunudki. Lootust on, et kätele ja jalgadele üles tähendatud numbrid ka kunagi maha kustuvad. Samas on vägagi mõnus teada, et sinu keha kannab salajast infot. Ja minu striptiis päästaks nii mõnedki hilisemad vaevad.

 7 

Ootasime Veskijõe aarde juures massiliselt sündmusele kiirustavaid geopeitureid, aga kuna ühtki ei tulnud, siis eeldasime, et kõik on juba kohal. Saabudes selgus, et kuigi parkla oli masinaid täis ja inimesi oli ka tublisti ringi liikumas, siis abivahendi järjekord veel puudus. Üsna kohe peale meie jõudmist lõpetas oma retke esimene kanuukond ning teele asus teine. Sättisime end kaldale mugavalt sisse, et kindlasti kolmandana järvele saada. Tasuks ligi tunni pikkusele ootamisele see meil ka õnnestus. Ilm oli selleks ürituseks eriti hea tellitud, päike tegi vee peal olemise ajal pai. Tembud tegid parajalt nalja, aitäh!

 3 

Jõudsime viisaka hilinemisega, süüdistame teel olnud aardeid :) Tore, et nii palju inimesi koos oli. Logimine oli muidugi päeva kõige mõnusam osa. Suured tänud korraldajatele :)

 3 

Järjekordne tore sündmus. Sai aare leitud, lobisetud, keha kinnitatud. Aitäh, järgmiste kohtumisteni!

 2 

Sai ka viimasel hetkel plaani võetud.

 2 

Püüan ka tulla ja olla. Kalast ei tea ma midagi, vesi on ka kahtlane vorm. Eks kohapeal näis, kes kuidas kelle või millega tembutama hakkab :)

 3 

Startisime. Näis, kas kohale ka jõuame.

 3 

Tallinna Jäähall sobiks mulle paremini kohaks, kus kala pole, aga annan endast parima, et sinna Nõva auku või vähemalt augu äärele jõuda.

 11 

14 kg lesta sai räästasse riputatud ja kui öösel Sõle tänavale ära ei viida, siis vaataks homme selle Lepaaugu ka üle.

 2 

Kohal.

vihjepilt: siin ei ole kala

 6 

Kell 17.00 oleme kohal ja laager püsti. Kel igav, tere tulemast!

 2 

Ilm lubab minna täna lõunast päikseliselt. Õnneks pole minu lemmikloom puuk, vaid lohe, mis tahab taltsutamist. Õnneks paistab, et sellest saabki esimene sündmusaare, mille raames sedagi teha saab. Me oleme ilmselt juba täna õhtul kohal, kuskil peab ju ööbima :-)
Pangem nimesildid rinda, käsitööviitsimatuid või neid, kel aega ja värvilisi pliiatseid üle pole, aitab see viide.

 13 

Annan endast parima, et samuti lõunamaalt kohale rännata.

Aarde nime ja kirjeldusega seoses tekkis kohe kujutluspilt, kuidas peategelased on terve talve garaažis Geopuuki tuuninud ja nüüd on valmimas "не имеющий в мире аналогов"-tüüpi MÕV-imemasin, millega kõik osalejad prooviringile viiakse. Paraku tundub viimaste uudiste valguses, et vist unistuseks see jääbki, aga pole hullu, kui kuidagi ei saa, siis küll kuidagi ikka saab! :)

PS: kas aftekas ka toimub? :P

 2 

Ka meie päevakavva sai see üritus lisatud.

 10 

Kuna sündmuspaik jääb ju lausa marsruudile siis astun läbi. Võin vabalt ka sinise näoga lahkuda. Muidugi paluks seda mõista mitte just väga otseses mõttes:)

 6 

Ilm hakkab ka looma. Rahet juba sajab. ;) Puugil mõistus peas, talvel mitte välja ronida oma pesast.

 3 

Mine tea- äkki ajan isegi oma vanad kondid kohale...

 9 

Putuka tembutused on nii ägedad see aasta, et täna veel keeldub väljumast talvekorterist:( Seega on reaalne oht tema puudumiseks olemas, annan talle veel 12 tundi aega viisakaks hakata. Kuramuse tehnikasajand ma ütlen...hobustega oli lihtsam :)

7 tundi hiljem: nüüd on fakt, et geopuuk ei osale, vaid ainult tembutab :( Peale äratust sai 10km sõita ja taas mootoririhm...sedapuhku pooleks...aasta vanune ja mõni tuhat läbisõitu. Kahtlaselt harjumuseks hakkab saama : Teine temanimeline üritus ja teine jama sama asjaga...paneb mõtlema, et sellise nimega aare pole jätkusuutlik :(.
Peaks ilmselt aardele panema hooldusvajaduse? Igatahes katsun ise kuidagi kohale saada, aga ei imesta, kui homme näiteks hakkab maakera teistpidi tiirlema vms. Mõeldud raskusastmed aardele on minu jaoks nüüd 5/5, teistel kahjuks kergemad :D Osalemisest ei julge enne teatada kui kilomeetri raadiuses olen, logimisest üldse ei unistagi.

Pealt näha viks ja viisakas

Kõhus aga selline asi...

Täitsa katki :(

 10 

Jaa. Tulen vaatama, millist kala seal pole siis :o)
[polekala] ootaks ka, endanimelist sündmust ei sobi ju vahele jätta!

 5 

Esialgu on plaanis tulla. Vist. Olen nagunii Läänemaal sel ajal. Kui varvas liiga värisema ei löö. Kui hakkab tekkima tunne, et süda saapasäärde ei mahu, siis ehk loivan kohale teiste pingutusi kaema. Muud nagunii ei julge lubada. Ma pole just 5,0 maastiku tüüp. Kui see 5,0 just raba pole. :D
Ja selle päeva puhul kehtib küll uus vanasõna, et "Mida kehvem rannailm, seda parem Papagoil on lennuilm!". Vilets ilm soodustab töölaagrist jalga laskmist.

 4 

Kuna ajaga on kitsas plaanin tulla FTF-ima.

 3 

Plaani on võetud.

 3 

Kuna tee nagunii samal päeval Haapsalu poole viib, siis katsume vähemalt kohale tulla. Kas nüüd logimiseni jõuan, see selgub kohapeal. Vähemalt saan teiste logimisi vaadata.

 3 

Plaani on võetud :)

 3 

Ehk ikka jõuan siia ka kohale. Muidugi see logi kirja saamine kujuneb jälle suht keeruliseks tegevuseks, aga eks siis paistab :)

 3 

Peidik 4.5 ja maastik 5.0 sündmus, mida troonib lõpus mikro?! Oeh-oeh, kuhu me niimoodi küll jõuame :-D Seltskond on kindlasti super nagu alati, mis kompenseerib mikromeetri. Loodan väga, et ilm on normis ning ei pea leppima 1/1 raskustega. Igatahes oleme käpad ja kohal nagu 4.5 ja 5 kopikat! :-P

P.S. GC ekstreemse suveniiri kohta kehtib sama logiteade, mis Astangul. Kollektsionääridele hääd teenimist!

Teeni selle suve_niir

 2 

Oleme tulemas.

 5 

Katsume ka vaatama ja logima tulla. Ronida saab, sukelduda saab, võibolla keegi korraldaks nüüd benjihüppe sündmuse ka? ;)

 5 

Tundub olevat põnev ettevõtmine. Vähemalt kalafoorumis on teema paljulubav. Seekord jääme lootma paljuütlevale pildimaterjalile ja kõike paljastavatele logidele.

 6 

Oi, kui põnevust üles kruttivalt see kõik siin kirjelduses kõlab! Mina igatahes tegin 1. augusti peale ühe suure rasvase risti ja tundub, et muudel plaanidel pole lootustki sellel päeval löögile saada...:D.

.....