Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vana puusild hakkas oma kandevõimet kaotama ja asemele ehitati rauast sild. See vahetus sündis umbes kümmekond aastat tagasi.
Kel huvi, võib püügivarustuse kaasa võtta. Silla juures on hinnatud kalapüügi koht.
Aardes puudub kirjutusvahend.
Head tuuseldamist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (1), lumega_leitav (1), kalastuskoht (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC617TZ
Logiteadete statistika:
72 (92,3%)
6
4
0
1
1
0
Kokku: 84
Kuna vanast sillast pole enam järgi midagi, siis tahaks ilmselt ülevaatamist
Eks see tupikumärk, mis juhatas sobiva kauguseni, tekitas muidugi juba teatavaid kahtluseid, aga noh, kui tuldud sai, siis sõitsime ikka kohale. Pole seal enam mingit rauast silda. Kuna töömehi näha polnud, siis heitsin kiire pilgu silla alla ka, aga see nüüd küll enam selline välja ei näinud, et seal miskit aaret võiks olla. Aga koht oli iseenesest täitsa sümpaatne. Tänud juhatamast!
Praegu on remondis naabersild, kõnesoleva sillani võiks ilma ümbersõiduta ligi pääseda.
Olin isegi ehituspoest ostnud kaitsekostüümid, kuid kui lõpuks oli aeg küps, et siia naasta, ei olnud nendest enam jälgegi. Tulime siis oma tavapärastes riietes siia ja saime pärast korralikult kloppida. Kuigi omaarust olin korra juba üsna põhjalikult objekti läbi vaadanud, siis asusin samu kohti ka seekord üksipulki läbi kontrollima. Ühel hetkel saavutas mind edu ning tabasin ka aardekarbi. (1010) Aitäh! EVEJ
Carolys oli siin korra käinud. Mina tulin objektile üsna positiivsena. Kui aga korra edasi-tagasi ära roomasin, siis hakkas entusiasm kaduma. Õnneks Carolys lähenes süsteemselt ja põhjalikult ning tuli ka ka leid. Aitäh!
Kui sünnipäevasööki kõht täis Tanassimas täis söödud, siis oli kindel suund siia sillale. Tänud!
No kodutee puhkuselt ei saa ju kuidagi mööduda ilma aareteta, see sild jäi just sobivalt enamvähem teele ja tundus, et siin ronides oleks täitsa võimalik ka aare leida ja nii läkski :) Tänud kanti tutvustamast :)
Rebaseid ei näinud, aga üks uhke sokupoiss kalpsas küll üle tee. Õnneks ei olnud kalamehi ka, kes minu toimetamisi seganud oleks ja ülimalt mõnusalt tundsid seal silla ligidal end umbes meetri pikkused kalajurakad. Muidugi, nad võisid ka veidi lühemad olla, aga mulksud olid igal juhul vägevad.
Silda sai päris hoolega tolmust puhtaks nühitud, seda enam, et oma õnnetuseks alustasin vale külje pealt. Mõned minu sarnased otsijad veel ja võib sillale värske värvikihi peale tõmmata.
Aitäh aardepeitjale!
Ühe korra oleme analoogse lahendusega silla konstruktsioone poleerides päris hädas juba olnud. Tollal läks julgelt pool tundi, enne kui aardetopsile näpud taha saime. Täna siin läks mõnevõrra kiiremini. Tõsi, ka see karp siin on veidi suurem kui too teise silla oma oli. Turnides said riided siiski veidi määritud, aga mis seal's ikka. Aitäh.
Varasemalt on siinseid otsinguid häirinud kalamehed. Ka seekord oli üks auto juba ees ootamas, aga juhti ei paistnud kusagil, mistõttu asusime kiiresti tegudele. Kartsime, et siin võib omajagu aega minna, aga tegelikult õnnestus väga kiiresti õigesse kohta vaadata. Tänud peitjale!
taas üks pika ajalooga aare. Minu võime keha painutada ja ka kõrgusekartus viisid lood selleni, et leidis ja logis Piia (nagu tavaliselt meil ikka)
Mina avastasin selle omapärase silla 2015 kevadel kui siinkandis autoorienteerumiseks rada tegin. Hiljem pole olnud põhjust nagu siia sattuda. Nüüd siis tegin veidi pikema tiiru ja korjasin ka selle aarde ära, aega läks aga üles leidsin. Haagisega traktori alla jäin samuti nagu siin juba on kombeks mainida :-)
see aare oli mulle nii kauaks pinnuks silmas. Nii sageli lähedal, aga kas polnud endal aega või oli silla juures liigselt mugusid. Täna siis üle aastate oli õige hetk. Aega oli, liigseid silmapaare polnud ja Sipsikki oli nõus minu järele ootama. Ootama ikka pidi, sest potentsiaalseid peidukaid jätkub. Lõpuks läks ikkagi kiiremini kui ma alustades kartsin.
Oli plaan telkima suunduda ja mõni aare ikka ka teel otsida. Üks perekond oli parasjagu õngitsemas sillast pisut eemal, aga meil õnnestus oma tegevus ka korda saata. Aitäh!
Kanuumatkal tegime siin pikniku peatuse. Otsisime siis aarde ka üles. Võtsin ränduri.
Tänane spontaanne kohvikõrvane sõiduplaan tuli Viljandimaale. Sild oli täitsa turnitav, sain kenasti püksipõlved tolmuseks, aga see on alati lisaboonus. Eriti kummaline tunne on olla otse silla all, kui auto üle pea sõidab. Mul on seda viimase nädala jooksul juba kaks korda juhtunud :D Aare korras ja koht ka väärt külastamist! Aitäh!
Mõnusate laiade äärtega sild. Neli aastat tagasi olen seda sõbraga otsinud. Ei teagi, mis siis takistuseks oli, sest seekord læks küll kiiresti. Aitäh!
See on ilusaid kohti, mis mulle meeldib. Need vanad hooned, kurviline tee ja siis see jõgi silla all. Koht nagu muinasjutust või väga vanast filmist.Juba koha päast tasub sinna minna. Tänud, et sinna taas tõid.
bridge Päris äge sild, pole enne siia sattunudki. Kiire leid loogilises kohas. Aitäh
Ei teagi, miks eelmine kord leidmata jäi. Midagi keerulist polnud ja aare küllaltki koordinaatidel.
Leitud, aega ikka läks aga oli kenasti olemas, pastapliiats ka kenasti olemas. Aitäh :)
Rongini polnud palju aega (peatusesse jõudes selgus, et oli ikka küll) ja tegime kiire otsingu. Selle ajaga ei suutnud leida, eks kunagi uuesti.
Päeva plaan oli hiliseks pärastlõunaks Põltsamaale nägu näitama minna väikse ringiga. Ei saanud kolme sammugi silla peal teha kui juba tuldi küsima, "Kas te olete siin selle mängu pärast?" Heiki jäi sõbraliku vanahärraga jutustama senikaua kuni mina silla all ringi uudistasin. Minu pikkuse jaoks just paras võimlemine ning kaua ei läinud, et õige asi pihku jääks. Näitasime, mida huvitavat aardes leidub, panime nimed kirja ja uurisime jõe kalasisalduse kohta - pidi hea olema.
Päeva esimene aare oli peidetud sillale. Niipea kui olime auto ära ja olime vaevu silda natukene uudistada tuli hoovist kohalik härra uurima, et kas tulime siia seda mängu mängima. Sai talle siis seda mängu tutvustatud, mida ilmselt juba varemgi tehtud. Anna tegeles samal ajal sillal turnimisega ja sai ka härrale aardekarbi sisu tutvustatud. Tänud!
Siia aardesse sõites olin väga konkreetne - ükski õige Rebane ei lähe Rebaste sillalt ilma leiuta ära, saagu mis saab. Kui muidu olen suht rahul oma 1.79 kasvuga, siis siin soovisin küll 30cm lühem olla. Tegin aarde nimel endalegi uskumatuid liigutusi endalegi uskumatutes kohtades, müts sai põhilise löögi endale ja ka jope vajas lõpuks pesu, aga selline see geopeituri elu on :) Väga mõnus turnimine oli, tänud! :)
Sel korral polnud ühtegi segavat kalameest. Sild tundus konstruktsioonidelt identne mitme erineva varasemalt Eestimaa peal poleeritud sillale. Teadsin kus on peidukad ja kuidas seal liigelda. Kasu polnud sellest aga tuhkagi. Pidevalt kummardasin liiga vähe ja hõõrusin selga mööda tolmuseid konstruktsioone. Pea lõin ka mitu korda ära. Peidukast vaatasin kokkuvõttes ka vähemalt 2 korda kõõrdsilmselt mööda. Poole tunni jooksul jäin 5 korda auto alla ka. Kui olin ette võtnud eriti hoolika otsimisringi, siis leidsin aarde üles. Võisin vaid ennast kiruda. Vähemalt sai veekogus enda käsi, jalgu ja nägu pesta. Higi olid need lühikese päeva jooksul omajagu näinud. Aitäh!
Plaaniväline turnimine. Kui kaks olid õigesse kohta vaadanud, siis kolmas leidis! Aitäh vahva aarde eest! EVEJ
Turnisin natukene, kuid kahjuks silma ei jäänud seekord.
Kaval rebane, kiiret leidu siit ei tulnud, aga lõpuks said nimed kirja. Tänud peitjale.
Geotuuri 1. päeva 3. leid. Kolm korda käisin. Siis leidsime.
No on ikka sildu... Aare oli nänni pungil :) Britt - 171, Simon - 81, Tiia - 62
Ei leidnud, sest ei saanud otsidagi 2/3. Info kalastuskoha kohta on jõudnud teistelegi. Täpselt silla all istus mugu õng käes.
Võtsime soovitust püügivarustus kaasa võtta tõsiselt ja maandusime silla juurde koos kahe paadi ja õngedega. Tööjaotus oli kohe alguses selge. Mina inspekteerin silda ja A lööb kaladele lapiti lagipähe. Minu inspektsioon kandis vilja, sild ristis mind ära ka , sest saabusime siia peale kenakest äikesevihma. Aga kaladega läks tiba õnnetumalt, no ei olnud kodus neid... ei teagi, peab vist millagi uuesti minema. Tänud!
Teel Viljandist Tartusse väike kõrvalepõige. Hea võimlemine :)
Tänud peitjale! Aare oli korras.
Ronis see, kes mahub paremini kitsastesse kohtadesse. EVEJ.
Teeme ka siia sinise näo :(Istusin vendade voitkade juures autos ja otsisin kõige otsemat koduteed. Nuh leidsingi, läbi selle silla:)Õues ladistas vihma, meie kügelesime autos ja otse silla kõrval pügati õunapuid kahe persooniga! Vahel ikka veab täiega! Mõtlesin spinnad kokku panna ja aega kasulikult veeta, aga veehulk ja vool ei tõotanud head ning olimegi nagu kits kahe kuhja vahel. Korraks kadusidtegutsejad küll majja, aga õige pea naasesid vihma kätte, et tööd jätkata. Aarde säilivuse huvides loobusime ehku peale otsimast, et peidukat mitte reeta ja suht rõõmsalt sai koduteed jätkatud:) No ei olnud selle aarde päev, tühja kah, eks kalastame kunagi tulevikus kui õunapuud lehtes.
Iga aare vajab minu arvates ka ühte mitteleidu. Kahjuks peame meie selle siia allkirjastama. Olen kindel et asi jäi ettevaatlikuse taha ning tagasi tuleme kindlasti.
Nii lihtsat leidu ma tegelikult siin ei lootnudki. Nii täpset nulli silla all ka mitte. Eeldasin, et siin saab ikka rohkem turnida ja otsida. Turnida muidugi sai, aga natuke teistmoodi. Noorgeopeiturid pidid karbis sisalduvad värvilised vidinad kõik silla all kõõludes üksipulgi üle vaatama. Kui korraks pilgu kaugemale suunasin, nägin lähedalt asuvast asundusest üht meest kindlal sammul meie poole suundumas. Millegipärast hakkas siis kiire, loodan, et karp sai ikka korralikult kinni. Muidugi lõin ka pea vastu silda ära, nii et küllap moodustub sinna üks pirakas muhk mälestuseks. Koht oli muidu tore, aitäh kutsumast.
Kui juba niikaugele sai tuldud, siis võtsime ka selle ära ühe hooga. Tänud.
Hanno ronis, mina passisin kalu - ei näinud ühtki seekord. Aitäh!
Poriseks sain päris ilusti, aga turnida ja pugeda sai ka täie raha eest. Aitähh!
Turnitud ja logitud.Väga tuuline oli logimise koht,nii et suutis kirjutusvahendi võtta kaasa ja saata allavoolu.Asendasin uuega.Jätsin ränduri.Tänud peitjale!
Veidi turnimist ja ootamatult lihtsalt tuli leid. Tagasi tulles sain muidugi korraliku muhu, ei tasu kiirustada ja ettevaatust kaotada. Aitäh kutsumast, meeldiv koht!
Oh, kui kõik kolmekad nii lihtsalt tuleksid, oleks elu üks lust ja lillepidu. Ei tulnud esimesest kohast, kuhu vaatasin, aga ei tulnud viimasest ka. Pärast karbi leidmist vaatasin igaks petteks need ülejäänud kohad ka kõik kenasti läbi - muidu oleks ju klišeelogi jälle. Nii palju oli klišeed, et auto alla jäin ka. Sihuke muhe asi, kõik korras, pastakas ka karbis - aitüma!
Niipalju, kui mäletan, ei võtnud see aare väga palju aega....
Minu esmaspäevahommikud on alati unised. Hommikud, mil mõtlen, kas peale lapse kooli saatmist veel magama minna või siis ikka mitte...
Nii ma tavaliselt siis uimerdangi, kohvitass näpus, teleka ees Terevisiooni vaadates. Et mingil hilisemal ajal end kiruda, et magama ikka ei läinud.
Täna aga helises mingil imelikul ajal telefon ja päälinnarahvas arvas, et võiks korrata aastatagust seeneretke. Kas oleksin nõus taas teejuht olema? Sellega oligi tänane päev paika pandud.
Ja kuna seened on alati komplektis millegiga, nt. "sada ja seened" või "sibulad ja seened", siis saja jaoks oli liiga vara ja sibulaid ei taha. Seega, "geopeitus ja seened" kompotiks kokku pandi.
Rebaste sild oli esimene ohver.
Tuttav konstruktsioon, mis mindki kannab ja millel minagi turnida julgen. Ja kuhu sellisel aare panna, seda tean kah. Kootsi kogemus ju selja taga. ;) Ronida saime aga kõik, auto alla jäime kah. Aarde leidsime, selja saime prügiseks ja kala ei näinud. Kalamehi ka mitte. Ja seeni siin ei leidnud...
Oli sulnis esmaspäeva lõuna...
Aitäh aarde eest!
EVEJ
Rebaste sild ja hea kalapüügikoht - kohe meenus üks rahvajutt kavalast reinuvaderist ja kalakoormaga taadist :o)
Mul jäi esimese hooga õige rebane kahe silma vahele ja seetõttu sain sillaga põhjalikumalt tuttavaks kui kohustuslik. Muide vististi tänu kajaliisile on aardesse tekkinud täiesti korralik kirjutusvahend.
V: oravaga TB, mille ma paar kuud varem just Viljandimaalt Harjumaale toimetasin, nüüd siis uuesti :o)
Vajas abivahendit. Mõnus "lihtne" turnimine libedaga.Jätsime ränduri. Aitäh!
Mulle meeldis selle aardepaiga juures kõige rohkem see puhas voolav vesi, milles on pärast hea käsi puhtaks lobistada. Sild ise on aus, sama aus nagu aus sildki. Peidik on ka aus, isegi päise päeva ajal ei tee tehisvalgus halba. Nõiamooril pole seda muidugi vaja, tema leiab ja leidis ilmagi. Enne leidu silmas meid ka kalamees, aga too pidas targemaks selliseid ulle märgates kiiremas korras lahkuda. Küllap sai tal kalaisu või -õnn või kodunt äraolemise vajadus või mis iganes muu sealviibimise põhjus tänaseks otsa ka.
Aare oli heas korras, pastakas oli meil samuti kaasas, seega ei pidanud keelatud fotologi tegema ega sinise molliga lahkuma. Võtsin geomüni kaasa, las rändab teine. Tänud Svenile aarde ja ilusa puhta vee eest! Põrutame nüüd mööda kruusa edasi.
Kohapeal õnneks kalamugusid polnud ja sain rahulikult otsimisega tegeleda. Ega ta nüüd ülemäära kiiresti oma pesast välja ei tulnud. Koht on aga ilus ja mõningad kalasulpsud nägin ikka ära. Tänud peitjale siia juhatamast!
"No sinna ta ometi ei peida, liiga lihtne?" Täpselt sinna oligi peidetud, tänan!
Sellest aardest olen mitu korda lähedalt möödunud, esimesel korral avastasin asja siis, kui olin juba möödas ja edaspidi on lihtsalt kiire olnud. Täna sai lõpuks see asi ette võetud. Kohapeal just ülearu kiirelt ei läinud. Mitte et aare üle mõistuse oleks olnud, ilmselt lihtsalt geopimedus segas. Lõpuks kui kahtlased kohad hoolikamalt üle vaatasin, tuli ka aare välja. Vahepeal sõitis ka üks auto üle. Lahe koht igatahes. Aitäh peitjale.
Sihtkohta saabusime umbes keskpäeval. Ritva küll kaasas ei olnud aga ega sellega vist midagi teha ei oleks olnud sest kalad pidasid ilmselt lõunauinakut. Ühtki kalameest ka ei olnud ning seetõttu oli hea aaret otsida. Leid tuli kiirelt! Tänud meeldiva koha eest! EVEJ.
Kalad kargasid lausa kambakesi veest välja ja kohe ruttu tagasi. Parajasti saabus ka üks vanahärrast mugu, ritv ühes ja kepp teises käes.
Sild oli sarnane ühele Soomaa-sillale, leid üsna kiire. Jätsime ränduri, aitäh!
Leitud. Aega läks omajagu. Kirusin ennast päris palju, et õnge kaasa ei võtnud.(Kala paistab seal tõesti olevat). Homme tuleb kalale minna.
Pärastlõunase tsikliga tiirutamise käigus otsustasime rattad pöörata muuhulgas ka uue aarde juurde. Silla all ja ümber oli juba näha eelnevate otsijate tegevusjälgi ning enne kui ma jõudsin maastikku mõttetult keerilisemaks ajama hakata, tõmbas Martin loogilisest kohast ka karbi välja.
Aitäh!
Ilusa ilmaga ei suutnud enam toas istuda ja tekkis isu vahelduseks kahel rattal üks paagitäis bensiini ära põletada. Sobivalt jäi ka uus aare tee peale. Meenus, et seda silda sai ületatud ka samas koosseisus "Pajaga kõrvuti" juurde sõites.
Ka samatüübilise silla alt olime juba aaret otsinud, seega lähenemine oli selge. Kui null paika saadud, hakkasime võimalikke kohti läbi vaatama ja üllatuseks tuli üsna kiire leid. Aitäh!
Kuna Arkma ja Imavere vahelt on tee nagunii üles kaevatud, siis otsustasime teel Tallinna, väikese haagi siitpoolt teha ja vanameistri aarde üle vaadata. Kalakoht tundus tõesti ahvatlev, kuid seekord surus ajagraafik kahjuks takka. Aardesse mahutasime pastaka ja rinnamärgi. Täname!
Sillal püüdis kala üks mees, kes läks küll õige pea ära. Mina turnisin silla all ning osutusin geopimedaks. No eks päris pimedus ka tegi oma töö. Lõpuks võtsin lambi ning leidsin aarde kohast, mida ma enda meelest juba kontrollisin! Tänud aarde eest!
Natuke tuhnimist ja käes ta oligi meil.
Tänud peitjale :)
Noojah, see on nüüd siis STF. Silla all kõõlusin edasi-tagasi. Leitud enne seda kui jalg hakkas alt ära minema. Koht ju kena. Kogu aeg oli tunne, et see heinatraktor tuleb vaatama, mis teen seal. Mis teen, mis teen. Pakki otsin. EVEJ. Tänud.
Olime just Tartust jõudnud ja natuke kodus saanud olla, kui minu pilk langes geopeituse lehel Viljandimaa uuele aardele. Olime kui mesilaselt nõelata saanud, sest kuidagi ei andnud rahu mõte, et olime äsja sellest peaaegu mööda sõitnud. Mis siis ikka, Kairi õhutusel ajasime ennast jälle liikvele ja läksime olukorda üle vaatama. Ega FTF-i ei lootnudki saada, sest aare oli ju üleval juba hommikust saadik, praegu aga tiksusid tänase päeva viimased tunnid. Rohkem olime elevuses faktist, et geokrahv on taas tegutsema hakanud ja 3.0 peidukas tõotas parajalt põnevat otsimisprotsessi. Sellise konstruktsiooniga silda, mida me lõpuks nägime, olime geopeitust mängides juba varem kohanud, aga ega see asja kergemaks ei teinud. Otsimise põhiraskus langes nüüd Aini õlgadele, meie Kairiga püüdsime omaltpoolt taskulampidega toeks olla. Veerand tundi tuuseldamist ja oodatud sõna „Käes!“ kajas ööpimeduses. Eest leidsime täiesti tühja logiraamatu, kuhu kindlakäeliselt sai kell 22:33 meie nimed sisse kantud. Aitäh, geokrahv, oli raske, aga meeldejääv aardeotsing.