2 

Aarde viimased jäänused ja logid. Kurb, suurepärane aare oli.

Sain kirja, et miskit valesti ja Marko vastas palvele ja käis vaatas asja kiirelt üle ka. Kahjuks ongi nii, et kogu kupatus on lihtsalt ära varastatud. Ainult logirull oli maha visatud. Loodan, et see juhus ja Ringraja 3.5 on erandid ja selline asi korduma ei hakka. Igatahes selle aarde aeg on siis ka möödas ja jaksu mul pole, et seda taastada. Kahju, et selliseid inimesi meil ikka leidub.

Maastik veidi hirmutas aga kirjeldus ja Tarmo logi lohutasid :D Kohapeal ootas ees uskumatult ilus koht, sai siis nullipoole tatsatud ja kohapeal ei leidnud nagu miskit. Palju erinevaid mõtteid käis peast läbi aga ükski justkui ei olnud nagu päris see. Nagu kass tatsasin ümber tulise pudru, peale 15 minutit jõudsin isegi telefoni haarata ja suunda küsida kui plahvatasin naerma xD Päeva esimeseks aardeks selline supper lahe teostus, suured tänud selle eest!

 1 

Logitud lõunapausil. 3595. Panime supi sooja ning läksime otsima. Mina kinni ikka oma vanas teoorias. Õnneks oli karuonu kaasas, kes meie segadust nähes kinnitas et aare on korrektselt koordinaatidel alles. ok!!??. Ja siis sain nägijaks, hakkasin tegijaks. Ise tõin ära. Minigripiga oli üle pingutatud ning logileht oli märg. Võtsime kõik kaasa "suppi sööma". Eemaldasime minigripi ja varustasime aarde uue logirulliga. Konteiner sulgus ka hiljem palju paremini. Täname!

 2 

Vahetasime logilehe

See oli küll üks väga äge aare! Kohale jõudes vahtisime alguses jupp aega nõutute nägudega ringi. Siis hakkasin logisid lugema ja sain aru, et kuhugi puu otsa tuleb vist ronida. Läheduses mõned puud ju olid olemas küll. Tristan valis endale ühe meelepärase välja ja hakkas ronima. Mõne aja pärast kostus hõige, et kle kas see ongi või? Noo siis saime meiegi kõik korraga nägijateks :D Aitäh peitjale väga ilusasse kohta kutsumast, suvel tahaks siia telkima tulla :)

Andis otsida päeval valges oleks ilmselt lihtsam olnud aga kiri oli valmis, et ei leidnud kuid siiski, otsutasime veits edasi vaadata, kuna suht kaugelt tulime... ps nime kirja ei saand kuna asi läbimärg

Olime Markole juba head 6htut soovinud ja ka ise kodu poole tagasi kulgema hakanud. Eks ikka m66da lähedasi aardeid. Kuna Puuna silla juures läx yllatavalt lihtsalt, siis kirjutasin Markole et me tuleme tsekkame ikka selle 4.0 ka yle. Kuna Kuusejala juures oli rahulik hetks, siis tuli ta meile seltsiks. M6nus yhine väike matkake. Kaarti vaadates oli asukoha pealt muidugi väike hämming ja ootasin juba p6nevusega et mis lahe asjandus siin siis on, et kas tuleb t6esti täna 6htul veel ujuma ka minna. Kohapeal aga vaatasin teostust ja muigasin. Nii lihtne, samas nii geniaalne. Logiraamat oli kll pisut niiske, aga kannatas ilusti pastakatinti. Väga lahe teostus. Kiitused peitjale

Tänud aarde eest!

Mulle see mikro väga meeldis. Vahva lahendus, abivahend olemas, kena vaade, seni külastamata kohakene. Logirull oli miskipärast üsna märg. Tänud peitjale.

Kui auto ära pargitud,jalutasime aardeni.Tuli välja,et lähenesime valelt poolt ning siit me aaret kätte ei saa.Mis siis ikka jalutasime aga edasi.Väga vahva teostus. Tänud peitjale.

Sportlikele inimestele tõesti, puu otsas olles kipus käsi kangeks jääma aga muidu kena üksik vaikne kohake. Tänud

sportlikele mänguritele

 1 

Miskipärast arvasin et siin tuleb mingi hull matk metsas ette võtta. Tegelikult sai isegi madalapõhjalisega päris ligidale. Kaardiga jõudsin tee peal tutvuda aga ülesehitusest ei teadnud ma midagi. Seega kohale jõudes olin ma juba vaimusilmas ette kujutanud kuidas see lahendus peaks välja nägema. Jalutasin ja tiirutasin seal pikalt nina maas ringi. Aga no kuidagi ei tekkinud soovi ennast märjaks teha. Ja kui lõpuks aaret märkasin, siis oli ahhetamist ja ohhetamist üksjagu. Kuidas ma seda varem ei näinud- müstika. Nüüd olin valmis juba vajadusel pluusi maha viskama küll. Ja pärast paari väiksest pingutust võis nime kirja panna. Logiraamat oli tsipa niiske. Lasin sellel küll natuke tuule käes kuivada aga käed hakkasid ära väsima ja tuli edasi liikuda. Seega päris kuivaks ei saanudki, aga tundus et see paber peaks niiskust taluma küll.

Taaskord Laurilt üks vahva etteaste, suured tänud.

See aare mulle meeldis, tops jäi kenasti silma ja logimine oli ka ilusa vaatega. Tänud!

Leitud. Logitud

Kui GPS pakkus nulli keset veekogu, jäime nõutult seisma. Oli tuldud läbi võssi ja tühjade kätega ei raatsinud tagasi pöörduda. Kui Mikro silma jäi, kõndisime veelgi nõutumalt ühelt kaldalt teisele. Lõpuks otsustasime haprama, kuid navigeeritavama abivahendi kasuks. Joonase võtsin teiseks abivahendiks. Maastiku raskusastmeks pakuksin pigem 5,0. Sest ma ei kujuta ette, kuidas seda ilma abivahendita kätte saada. Vähemalt sõber peaks kaasas olema. Samas, kui metamorfoseeruda (see on nüüd sõna) sobiva varustusega elukaks ja aardeni pürgida, saaks hakkama tõepoolest puhtalt omaenda pagasiga ning abivahendit ei läheks vaja. Ma ei tea. Igatahes üksi, nii-öelda till näpus, ei maksa seda ettevõtmist kaaluda.

3778.

Nojah. Aarde leidsime kahtlemata :) ...logida...seekord ei loginud. Veel. Eks võtame Aini kaasa ja saadame objektile. Ta oskab paremini ujuda :) Meile meeldis kulgemine aardeni- auto jätsime 400m peale ja jalutasime üle suvise aasa. Isegi mõned maasikad olid korjamiseks. Aitähh - on küll "udubeen" nagu klassikud kirjutavad. We'll be back.

No ma pidin nägema, millega tegu. Esialgu vahtisin vett ja ei saanud midagi aru kuni nägin peegeldust. Tegin paar liigutust kätte saamise suunal ka kuid tunne oli selline, et mul on täna küllalt vedanud, ei hakka parem geopäeva lõpus õnne proovile panema, pärast lõhun veel ära midagi vajalikku :D

Kogu aeg mõeldud, et mida see aare keset vett teeb, kui ei ole mõistatusaare. Aga näe, seal ta sillerdaski. Tegin fantastilisi trikke ja logitud ma ta saingi. Aare heas korras ja teostus väga mõnus vaheldus. Aitäh.

Ega see nullile lähenemine kõige ladusamalt ei läinud. Google poolt soovitatud tee oli alguses täitsa paljulubav, aga muutus mingil hetkel selliseks, et targem oli alternatiive otsida. Teine katse lõppes ka mingi mülkaga, aga kolmas variant viis täitsa kohale. Kuna abivahend oli kaasas, siis viisime ta kohe objektile. Vahend oli õnneks täpselt õige pikkusega ja saime ilma suurema akrobaatikata nimed kirja. Tänud peitjale!

 3 

Poleks iial arvanud, et mul kell 10 hommikul võiks olla juba 50 kilomeetrit maha sõidetud. Eks see kõik andis juba jalgades tunda ka. Selle aarde puhul olin natukene eeltööd teinud ja nägin, et vajab hooldust ja vaatasin ka kaardipealt järgi kuidas kõige paremini nulli pääseb. Suurelt teelt panin siiski õigest kohast mööda ja sõitsin läbi kellegi hoovi. Paistis, et oli aga mahajäetud kompleks. Võibolla 5-10 aasta pärast põhjust sinnagi aaret panna kui mõnel hoonel katus sisse kukub. Veekogu äärde jõudsin täitsa edukalt siiski välja. Vedasin enda kaherattalist ka nulli suunas, et äkki läheb vaja. Kihvt lahendus püüdis koheselt pilku. Aaret aga ei paistnud kusagil. Proovisin siis ligi pääseda aga minu kaasa tiritud abivahendist jäi oluliselt vajaka. Läksin siis teise variandi juurde. Ega ka see sugugi ei meeldinud kuid sain kohale ja leidsin ka aarde. Seal olemine tugeva tuulega just meelakkumine ei olnud. Edasine on kirjas juba hoolduslogis. Aitäh laheda aarde eest!

 6 

Esiteks asus aare nullist kõige kaugemas võimalikus punktis. Teiseks oli keegi kogu sisu tuuri pannud. Õnneks oli hooldusvajdus üleval ja olin juba eos asenduslogiraamatu valmis teinud. Muidugi olin ülehinnanud mikro suurust ja pidin valmistehtut kärpima kolm korda ja siis veel omakorda voltima 5 korda kokku. Nüüd vähemalt olemas kuiv minigripistatud logiraamat. Aaret õigesse kohta sättides pani silmamõõt ikka täiega mööda aga vähemalt nullile ligemal kui ennem.

 1 

Üks tee lõppes miskis aias. Teine tee läks aiast mööda kahe rehve näriva koera saatel. Kohapeal olid natuke aega tagasi ärganud noorpered nelja autoga omale hommikusööki valmistamas. Mõni tegi kummipaadiga hommikuvõimlemist, teised tümpsu saatel pepu keerutamist. Ei jäänud me neid seal imetlema. Kust nad siia said või kohta teadsid? Läksime ja saime 6m peale. Kuna seltskond oli ümber nurga siis käisime ka ilma katvate abivahenditeta ka umbes nullis ära. Loeme logidest et on miski kaval tükk ja tahab vahetamist ja kuivatamist AGA mitte ühtegi hooldusvajadust pole üleval. No tore!. Lõime käega ja draivisime tagasi peaaegu üle koerte. Omanik tsekka ise ka oma asja :)

 1 

Tatsasin kohale,vaatasin ringi ja järgmisena panin juba nime kirja.Logiraamat tahab vahetust.Aitüma kohta tutvustamast!

 1 

Autoga sai täitsa ilusasti vee äärde välja. Ega kaugele poleks seda abivahendit viitsinud tassida. Topsil tihend läinud ja sisu märg. Kuivatasin küll lehe ära aga ega see kauaks kuivaks ei jää.

Logi kuivatamine

Vajab jälle hooldust. Logileht hetkel suht kirjutamiskõlbmatu. Muidugi oleneb aarde kasutustihedusest - kuumal suvepäeval ehk kuivab see leht seal ise ära.

 6 

Oeh.
Üldiselt peaks sellest ühest sõnast logiks täiesti piisama, aga kuna tegemist on minuga, siis...
Tee aarde juurde oli kohutav - kõik oli ühtlaselt kaetud kui mitte valge, siis musta jääga. Kui esimeses kurvis auto külg ees kraavi suunas hakkas liikuma, võtsin edaspidi kurvi sisse sõites igaks juhuks kiiruse 70 peale. Nagu välja tuli, oli ka see hulljulgus, kuna enamus autojuhte mu ees sõitis 50ga.
Kohale jõudes vaatasin, et ma pean seda kuramuse redelit tassima 200 m ning esimene ind aaret leida hakkas kaduma. Siiski haarasin fotoka õlale, redeli ühte kätte, telefoni teise ja hakkasin nulli poole komberdama. Justnimelt komberdama, kuna rada oli hoolikalt ja ühtlaselt üles tuhnitud.
Järve äärde jõudes ei saanud ma kuidagi nullile pihta. Õigupoolest ei saanud ma üldse asjast aru, seega kõndisin ikka ühele kaldale ja teisele kaldale, nina telefonis kinni ning mitmeid kilosid kaaluv redel käeotsas. Kui ma viimaks pilgu telefonilt lahti suutsin rebida, sai ühe hetkega kõik selgeks. Peitja on suli.
Ajasin redeli männi najale püsti ja astusin paar sammu, kui alus hakkas küljele libisema. Järgmised veerand tundi otsisin ma seda kohta, kuhu üldse saaks redeli püsti panna nii, et mind ei ähvardaks pea ees kitsepabulatesse lendamine. Proovisin ka teist aardele lähenemist, aga see osutus nii vaevarikkaks, vaiguseks ja kontiväänavaks, et loobusin sellest üsna kiiresti. Ega midagi, ikka selle neetud redeliga vaja minna...
Mõõtsin pilguga vahemaad - krdi kõrgel on ikka. Mingi hetk tuli pähe mõte, et kui ma näeks praegu põtra enda poole lähenemas, istuksin ma seal männiladvas ilmselt paari sekundiga. Aga polnud sellist abimeest kuskilt võtta.
Mul läks tund aega, kuni ma aardeni lõpuks jõudsin. Vahepeal toimusid mitmed puhkepausid, südametilkade võtmine ja lauri kirumine. Kui aare lõpuks käes, pidin minema ikkagi kindlale pinnale logima, kuna selgus, et logi kirjutamine on sama vaevaline kui selle kättesaamine. Leht voolas koos teelusikatäie veega topsist välja ning kuna minigripis oli auk, nägi paber välja nagu vette kukkunud salvrätik. Nime panin küll kuidagi kirja, kuigi mõne aja pärast on see ilmselt nähtav vaid pimedatele - augukestena.
Tagasipanek osutus üle ootuste lihtsaks, kuna mulle aitas sellest ohtlikust kõõlumisest redeli viimasel pulgal ning astusin veel ühe sammu kõrgemale, kus kogu ülejäänud tegevus oli käkitegu. Nüüd kirusin juba ennast, et miks ma seda enne teha ei võinud. Oli vaja end ikka infarkti äärele viia.
Tagasi auto juurde minnes ei tahtnud käed kuidagi redelist kinni hoida - käelihased olid viimase võimaluseni ära kurnatud. Pidin vahepeal lausa nende põrsaste tehtud hunnikute peal puhkama.
Tänud, oli tore... vist. Ja tänud Hannesele, kes mulle redelit laenas.

Kardinate tagant

 1 

vot see oli uhke aare, tänud:)

Peetri etteaste. Mina olin lihtsalt ilus ;)
Täname!

 2 

Esimene katse lõppes eelmisel aastal umbes 700 m kaugusel nullist (siis olid suured pohlad ees), nüüd vaatasime otse ja ainiti teed. Lähenesime põhja poolt. Nulli juures tabas meid imekena koht, nii äkki ja metsa sees... Konteineri leidsime ruttu, aga kuidas logima pääseda, vaatasime meiegi nii ühelt kui teiselt poolt. Abivahendite järele minna ei viitsinud (meie auto oli kilomeetri kaugusel), ja tea kas neist ka abi oleks. Piia kehastus nõrgaks ja tundlikuks naisterahvaks, tehes veel Shreki kassi näo ka pähe. Seega pidin mina kõigi oma kehaliste ja emotsionaalsete probleemidega minema konteinerile järele. Ei olnud see mulle lihtne, aga sai logitud. Mis mulle hämmastuse tekitas oli see, et kuidas eelmised logijad olid suutnud hieroglüüfides oma nimed kirja panna. Tänan lahe teostus ja ilus koht.

 1 

Ma ei parkinud liiga lähedale, sest kenad männid andsid head õhku ja kenad mustikad rõõmustasid kõhtu. Kohapeal läksin ja logisin kohe ära. Ega see kerge ei olnud. Aitäh!

 1 

Tahtsime hästi ligidale autoga saada, seega püüdsime algul ühelt poolt veekogu ja siis teiselt poolt veekogu. Kui mõistsin, et see võimatu, siis andsime jalgadele valu ja läksime tiigi äärde. Nulli tabasime teisel katsel, peale mida läks Ian aarde jahile. TFTH

Uus tihend ja logirull.

 1 

Leitud. Tänud peitjale, huvitav lahendus.

NB! Logiraamat märg ja katki, vajab kuivatamist!

 1 

Algul mõtlesin tiigi kaldal ikka tükk aega, et kuidas see aare sealt kätte saada. Lõpplahendus oli aga lihtsam kui oleksin osanud arvatagi.

NB! Logiraamat märg ja katki, vajab kuivatamist!

 1 

Kõigepealt Puuna sild ja nüüd Mikro. Tere tulemast loode Eestisse!Aare heas korras.

Tundus nagu seenelkäik...

...

...

...

 2 

Selle aarde juures valdasid mind erinevad tunded läbisegi. Ma saan koguaeg kurjaks, kui aarete juurde, mille sees ei ole kirjutusvahendit (tihti unustad vaadata aadre suurust) ei kirjutata sellest kirjelduses :@ Seegi kord juhtus see :( Vihastasin end roheliseks ja siniseks ja siis jälle roheliseks, AGA kuna tegu oli niivõrd suurepärase aardega, siis rahunesin hetkega ja jalutasin rõõmuga uuesti autoni ja tagasi ja siis uuesti autoni :D Kindlustasin, et järgmine ikka raja üles leiab ;)

Müstiline sõnajalamets

 1 

Sünnipäeva geotuuri 5/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Algul ei mõistnud, kus see aare küll on. Pärast kui nägime, siis imestasime, kuidas me suutsime mööda vaadata. Väga lahe teostus, pole varem sellist kohanud. Meeli käis aardel järel, ilus karjäär.

 9 

Ilus ilm lihtsalt vedas õhtul õue ja kuna Kolviku aardel oli hooldusvajadus, sättisime suuna siiapoole. Oleks ma ainult teadnud… Sest kuigi enne sõitu Laur pillas küll, et Vedama kõrts võiks üks otsitav aare olla, tegin mina ettepaneku peale ainult mhmh-mhmh-mhmh ja mõtlesin, et mis vahet seal siis on kus täpselt see kõrts asub ning et küll ma kohapeal süüvin asja, tavaline aare ju :D. Kuid enne kui me kõrtsini jõudsime, pakkus kaasreisija veel, et kas ma Mikrot ei taha üles otsida, see samuti tavaline ja jääb siiasamma… Ja mina, jälle vaatamata, millega üldse tegu, ütlesin ainult, et tahan küll! No ma arvan et see on nüüd viimane kord ka kui ma niimoodi enne midagi järgi vaatamata karpe otsima kaasa lähen ja nii maastik 4 ja 4.5 aarded endale enese teadmata ette sokutada lasen :D. Sest jaa, see mikro osutus kohapeal ju kõike muud kui tavaliseks ning korraldas mulle lõpuks enne leiu kirjasaamist sihukese programmi… :D

Algus ise oli nagu ikka, nillisin ümber nulli nagu kass ümber palava pudru ja punnisin konteinerit märgata, endal veel nii hea meel, et kummarid jalga märkasin panna. Kui see jubin lõpuks peale hulka vahtimist mulle silma jäi, sain alustada kättesaamisprotsessiga… Peitja va õelus seisis must samal ajal paraja maa eemal ja kommenteeris, et mida sa kogu aeg ähid seal, nii raske ju ikka ei ole… Aga no ma ju ei saa sellises kohas ilma… Eriti kui jube on :D. Ja hullult ebamugav ka, aga seda viimast ei võetud argumendina arvesse väitega, et mis ebamugav SUL seal on, MINA ju peitsin selle sinna… :D. Hoidsin seejärel moka natuke rohkem maas ja tegelesin konteineri kättesaamise kõrvale siunamisega ainult oma peas, suure pusserdamise peale lõpuks õnnestus totsik ikka endani ära venitada aga siis algas ju viseerimisprotsess… Murdusin lõpuks ja kirjutasin puutetundliku asemel sinna vaid poole lühema pärisnime ning asusin seejärel toda õelat mikropunni tagasi paigaldama… Ja kui enda meelest valmis sain ja juba äratulekule hakkasin sättima, siis hõikas peitja veel nagu kiuste, et ei, paremini olgu tagasi pandud… :D.

Ma praegu tunnen küll, et on hea, et ma eile sealsamas logida ei saanud ja natuke järelemõtlemisesettimist jäi leidmise ja logikirjutamise vahele… Sest vahetult peale leidu soovituse ja laheda teostuse silte ma selle aarde all vist poleks vajutanud :D. Aga nüüd muidugi vajutan, sest üks väga muhedalt peitu pandud mikro on meil siin otsijaid ootamas :). Nii et kel leidmata, soovitan vaatama minna - saate kohe kindlasti ühe natuke ebatavalisema tavalise aarde nägemise võrra rikkamaks :).

Vaade teel järgmise aarde juurde

 1 

Autoga sai paarisaja meetri kaugusele, edasi mööda rada nulli. Kõigepealt oli hämming, koordinaat näitaks justkui vette. Ja siis tuli hehee, et selline mikro siis. Kuna Red Bull oli maha jäänud, siis tuli ajud tööle panna ja alternatiivne lahendus välja mõelda. See toimis ja varsti saigi logima asuda. Aitäh peitjale.

 1 

Kui kohale jõudsime võttis ikka esimese hooga hingetuks, et mismoodi siis nüüd :D Varsti oli aga selge kuidas peab ja veel mõni minut ning saime nimed kirja. Täname peitjat tehtu eest!

 1 

Väga huvitav koht ja üllatava lahendusega peitmisviis :) Esialgu ei näinud nagu midagi, kuid siis jäi konteiner silma :D.

 1 

Metsatee, madal bemm, tagavedu :D. Ühesõnaga kinni ei jäänud küngaste peal ja sai aarde asukohale päris lähedale sõidetud. Tatsasime asukohani ning jäime lolli näoga ringi vahtima, mis siin nüüd toimub-näitab sellisesse kohta koordinaate, et see ei ole ju võimalik, et seal on aare. Ise oleme totakad-täiesti õige koht ju. Veidi kalkuleerimist ja sain logi kirjutamisega hakkama. Paluks veel selliseid aardeid :)

 1 

Jää kannab juba karugi ja aarde nulli saab nüüd ka ilma supluseta. Aarde sai abivahendita kätte Tiit. Olime jälle Patrick,Kadri tiimi järel ja toreda geokutsu jääle jäetud jäljed kinnitasid ka tema osalemist selle mikroaarde tuvastamisel. Peitjale tänud ootamatu lahenduse eest.

 1 

Nimed kirja ja edasi.....

 3 

Sõiduk vedas mind päris lähedale. Nullist paarikümne meetri kaugusel oli põder. Ei teagi kumb meist rohkem ehmatas, kui viimaks üksteist märkasimine. Põder igatahes jooksis minema, ju siis mina olin vapram.:) Abivahendit ei vajanud ja valisin veel raskema variandi ka. Sarnast lahendust olen ka ise mõelnud, ma oleks muidugi veits kiuslikum olnud, aga nüüd ilmselt teised pääsevad sellest. Kiidan peitjat viitsimise eest jännata.

 3 

Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Teel nulli leidsime kuhja šampinjone, need korjasime tagasiteel ära. Tiirutasime aga ümber veekogu ja otsisime nulli taga ja siis saime aru, et ilmselt kordub Palojärve. :D Logisid lugedes see tunne aina süvenes, õnneks polnud veel väga külm, kannataks sisse minna küll.....

Igastahes tõi karuonu jälle kastanid veest välja....eeeee.....sai aarde kätte. Aitäh peitjale! Meile meeldis väga. :) Ja eriti need kaks sirmikut, mida me tagasiteel märkasime, panid i-le täpi peale.

 1 

Eelmise aasta eomap ei vedanud alt ning juhatas muretult kohta, kus aardeni jäi veel 170 meetrit. See oli mööda vana sihti ilusti jalutatav ning mõne minutiga olin kohal. Algul mõtlesin, et mida paganat peitja siin korraldanud on, aga siis jäi õige asi silma. Igavesti vahva värk. Õnneks ei olnud mul aardeni pääsemisega mingeid probleeme. Vahva asi, tänud!

 1 

Tee aardeni oli pikk aga saime kohale. Päris suur lomp oli. Kohale jõudes oli korraks hämmeldus enne kui silm õiget asja seletas. Äge teostus, aitäh!

 2 

Valisin juurdepääsuks põhjapoolse tee, mis viis väikese ringiga veekogu kaldale. Nullis olin nõutu ja segaduses, kuid siis sain vetesügavusse vaadates nägijaks. Väga hea teostus. Aare heas seisus.

 6 

Maastiku tegime endale ikka 4.0 raskuseks, kuigi kergemalt oleks ka pääsenud. See algas juba lähenemisnurgast. Sõitsime Google'i tädi juhatuse järgi, kui tee juba üsna taluõue moodi hakkas välja nägema, siis jätsime autod metsatuka varju ja müttasime mõnisada meetrit läbi looduse jalgsi. Nullile lähemale jõudes mõõtsime välja, kuskohas täpselt sukelduma peaks. Leidsime kaks varianti ja valisime loomulikult selle raskema. Samal ajal kui Paavo aardepurgiga opereeris, ilmus kohale Marihen ja hakkas lahti riietuma. Tekkis ulakas plaan mõni riideese 4.0 maastikule ümber paigutada. Isegi viisime ellu selle plaani ... peaaegu :o) Tegelikult oleme ikka heatahtlikud inimesed, vahest lausa südamlikud!

Aare on muidugi kiitust väärt, jälle üks värske kogemus. Aitäh!

 6 

Kui kohale jõudsin olid minu üllatuseks Maris ja Margus veel seal ja Margus oli juba "vannis käinud", mis mul paraku nägemata jäi. Selgus, et neil on aare leitud, kuid logimata. Miskil imelikul kombel olin valmis oma hirmule vastu astuma, kuigi mitmel korral oli tunne, et tulen poole tee pealt tagasi. Aga ära tegin! Selline mõnus ja uhke tunne oli pärast endal. Lisaks oli väga hea, et meil Fairy kaasas oli. Pärast selle aarde leidmist läks seda vägagi vaja. Väga tore Mikro - taas midagi uut ja huvitavat! Kindlasti soovitan!

Edasi sõitsin Vasalemma, kus astusin rongile. Kuna õhtu oli veel ilus ja noor siis tulin Padula peatuses maha ja sain veel rattaga sõitmist paarkümmend kilomeetrit nautida. Selle päeva seisuga sai sõidetud üle tuhande kilomeetri jalgrattaga augustis. Mõnus kuu oli!

Teel koju :)

 8 

Päras Erko suurt kivi suundusime logistilis-loogiliselt edasi metsa mikrot taga ajama. Suutsime end (vist kasutult seisva) talu juurde "kinni" sõita ning ei hakanud madalatega teist teed edasi rühkima. Ilm ka ju nõnda mahe ja liigutada oligi sel päeval tarvis.
Ei olnud mina kirjeldust lugenud ega aimanud oma gepsust mingit veekogu. Kui lähemale jõudsime, jäi mõnus ujumiskoht silma. Käisime siis sutsu edasi-tagasi, piiludes vette, et kus see aare siis mullitab. Ja nägimegi! Nunuh, ägedasti tehtud, meile juba meeldis :-) Suundusime siis lähimasse ligipääsetavasse kohta ja ajasime Eskoga asjad ära. Alles seal nägin, et siia saab tavamassinaga ka hulga lähemale. Aga mis siis, ei olnud meil kiiret.
Kui logimisega oli ühele poole saadud ja pidi hakkama tagasipeitmine, ilmus nurga tagant välja Mari(hen), kes samuti aardeleidu ihus. Ega me siis kadedad ole - muidugi nimi kirja. Pealegi oli Marist ja tema isiklikest abivahenditest suur abi aarde tagasipeitmisel :-) Kohalolijad teavad.
Aare sai nulli tagasi toimetatud, juttu jätkus veel pisut kauemaks ning siis me eri suundades lahkusimegi. Selleks, et peagi taas Padise bussijaama juures trehvata :-)
Aitäh Laurile laheda aarde eest, jälle midagi uut! Mina soovitan ja kiidan! Muhedalt mõttekas mikro metsas, mis muud :-) Aare ka korras.

 7 

Meie jätsime uute aarete avastamisrõõmu sündmuse järgsele hommikule ja Mikro oli neist viimane. Mikro metsas . . tundub ju põnev. Kunagi ei tea üllatust, mis ees ootamas võib olla. Lähenemiseks valisime tee läbi mingi maja õue ja kui rajal tuli vastu jalgrattur ehk tee kiskus meile kahele kitsaks, siis oli paras aeg sättida sõiduk eelkäijate poolt sissesõidetud geoparklasse. Aga rajad, mis metsast leidsime, pole küll geopeiturite rajatud. Need on ikka väga pikaajaliselt sissetallatud rajad. Tallajad tundmata sorti. Kuigi võiks kahtlustada kalamehi, üht sedasorti meest õnnestus meil teisel kaldal näha. Seega oli meie saabumine üsna lihtne ja tore. Ega tore oli ka edasi. Siis kui pidime oma lähenemissuunda natuke korrigeerima ja käsil oli parajasti väiksemat sorti oja ületus. Esmakordselt õnnestus näha kaasvõitleja hüpet, mis oli mõeldud otsesuunas, aga millegipärast lõppes hoopis kurviga paremale ja põlvist saati vees. Saime mõlemad naerda, sest tegelikult olime arvanud, et vesi on väga sügav ja ta lihtsalt kaob nüüd koos käesoleva tehnikaga vee alla. See on selline hetk, kui murdosa sekundi jooksul tormab peast läbi mustmiljon mõtet (üks hirmsam kui teine). Seega oli kerge "vanni võtmine" üsna hea pääsemine. ja aare . . see aare võlus mu südame. Tänan peitjat, raudselt minu lemmik viimaste aardeotsingute hulgast, andekas, ennenägemata ja samas nii lihtne oma olemuselt. Nii et mikro metsas . . paneb vere ringi käima ja kisub suu naerule :)

 9 

GeoMorphy seadus on see kui rühid mitusada meetrit läbi padriku ja avastad alles aardest tagasi pöördudes, et oleksid võinud autoga praktiliselt nulli sõita. Nii ka siin. Lähenesin aardele ühelt poolt, aga see tee viis talu õue, seega otsustasin üritada teiselt poolt. Teine tee tundus ka suhteliselt kahtlane, aga minu geomobiil viis mind südikalt edasi. Kui olin jõudnud kohta, kust kaardi järgi tee pealt ära pööramiseks, tundus kõige lähem (315m), parkisin auto kanarbikku. Võtsin enamvähem suuna ja marssisin kuni vastu tuli mingi kahtlane maastik, millest oli vaja mööda saada kuidagi. Loomulikult valisin tee mis viis järvest mööda valelt poolt. Üle järve juba nägin vilksatamas tuttavaid päid, ise mõtlesin, et nad on juba lahkumas. Kuid kui nulli lähedusse jõudsin, nägin, et kõva sehkendamine käib alles. Logirulli keriti kiirustades kokku ja peideti selja taha. Hinnates aarde iseseisvalt kätte saamise raskust, hakkasin härdalt paluma, et mul ka lubataks logi kirja panna. Õnneks poisid väga südametud ei olnud, tänud neile. Tagasi tee läks mul ludinal, kuna tee mille äärde auto parkisin, tuli otse järve äärde. Ülejäänud seltskond pidi aga samamoodi läbi padriku rühkima, nagu tulleski. Vinge teostus aardel, tänud!

Üsna koomiline võis see kõrvalt välja paista. Aga ära tõin!

Leitud.

 5 

Päeva esimene teolt tabamine paljudest. Selleks hetkeks, kui me ennast kohale navigeerisime, avastasime juba noorest geoparklast eest Kaja ja Bruno, kes pumpavad täis...paati. Oot, selline maastik 4 vää? Ei noh, õigel ajal jõudsime siis vist...

Päris nullist leidsime eest ka Alexi ja Merikese, kes olid selleks hetkeks juba kindlaks teinud, et paat tuli kaasa asjata. Seevastu natuke ronimisliigutusi oli vaja teha, nii et võtsin selle töö enda peale ja varsti saimegi kõik nimed raamatusse kirja. Edasi läksime meie oma teed, esialgu Keilasse varusid täiendama ja sealt edasi juba järgmiste aarete poole.

Aitäh! Kahtlemata väga leidlik lahendus.

 5 

Kuna mul "piiks-piiks-aare-tuli"-süsteemi pole, avastasime Keibu lõpp-punktis üllatusega, et meie ümber on põhjalik aardesadu toimunud. Kuna kavatsesime veel neljaks Sündmusaarde juurde jõuda, valisime selle, mis kõige paremini tee äärde jäi. Kõrge maastikuaste küll, aga see ongi ju Rudolfi leivanumber.

Loomulikult jõudsime ka omadega taluõuele. Rudolf üritas kaardi järgi tuvastada, kuhu läheb kaardilt nähtav tee. Mina lasin autol tühikäigupööretel edasi veereda ja ühtäkki hakkaski silma, et heinas jookseb värskelt sõidetud rada. Padavai edasi. Vaade avanes ja silme ette saabusid Kaja, Bruno ja... Paat. Odoot, mida? Reaalselt selline aare?

Võtsime sappa ja löntsisime mööda rada nulli. Seal oli Merike kindlaks teinud, et kaladega on seis umbes sama mis Lepaauguski. Küll aga oli aarde kättesaamine Rudolfile igati sobiv ülesanne. Paat vaatas nukra näoga pealt. Samuti saime teada, et teiste uute aarete juurde enam kiiret pole :)

Lahendus oli taas väga lahe. Täpselt selline, et nii lihtne ja samas nii geniaalne. Aitäh!

 1 

Leitud koostöös ikside ja sun123451-ga.

 1 

Üks ütlemata huvitav koht. Tore teostus ka.

Suur tänu peitjale juhatamast.

 5 

Viies, ühtlasi viimane ja kõige huvitavam peatus teel Muinastulede öö sündmusele. Mina põrnitsesin maastikuraskusastet ning aimasin juba kodus, et ega mul siin kandvat rolli ei ole. Täiesti laevatatav teekene kulges mööda punktist, kust aardeni jääb ca 170m. Kui auto oksapesu ei karda, siis saab mööda söötis sihti veel ligemale sõita.

Aarde märkasin ära juba kaugelt ning samal hetkel sain kinnitust ka enda kahtlustele selles osas, kui lähedale pääsen mina. Kastaneid läks tulest välja tooma Liis aga mingi hetk tekkis mul üks kahtluseussike - nimelt et kas aardes on kirjutusvahend, sest meie oma ununes autosse. No ei hakanud see silt kiirustades uue aarde koordinaate gepsu tõmmates silma. Geokõne Alexile ja sain kinnitust, et keegi peab auto juures ära käima. Alex küll soovitas verega vms kirjutada aga me pole selles kuigi osavad. Siis tekkis hetkeline mõttepaus, et KES see siis nüüd auto juures ära peaks käima. Liis oli maastik 4 vastavas kohas, mina küll valmis kohe astuma aga ega ei tohiks ju kahte mudilast, kel kahepeale vanust kokku umbes 9 aastat, SINNA omapead jätta. Jossi - seda vanemat mudilast - ka nagu ei raatsiks omapead minema lasta. Tuligi siis Liisil jätta aare kus seda ja teist (ehk et mitte nulli), ümber paikneda maastikult 4 -> maastik 1,5 ning pliiasti järgi minna. Poistele olid banaanid kaasa võetud ning need hakkasid rõõmuga nosima. Üks hetk kuulen metsavahelt hääli - ja peagi ilmusid nähtavale kaks noormeest. No mis tõenäosus on SEAL sellisel ajal kohata mittegeopeiturit? Tegin juttu ning muidugi oli tegemist geopeituritega - rogerrik ja mihkelp. Mõtlesin, mis ma nüüd teen - aare ei ole ju nullis hetkel. Küsisin siis poistelt, kas tahavad raskemalt või lihtsamalt (selleks hetkeks ei aimanud nad veel, kus aare asub). Kuna neil oli ükskõik, siis rääkisin loo ära. Muideks, ka nendel ei olnud pliiatsit kaasas. Peagi jõudis väärtusliku kirjutuspulgaga kohale ka Liis. Pakkusime siis diili, et pastakas on meie poolt aga teist korda siirdub maastikuraskusastmele 4 vastavasse kohta emb-kumb noormeestest. Üks neist seda tegigi ning loodetavasti pani ka meie nimed logilehele. Enne oli juba 6 logi kirjas - polnud lootustki mingile xTF-le.

Täname peitjat vahva viguri eest ning soovime aardele pikka iga.

 9 

Olime just Suurekivi juures logitud saanud kui Kaja uue aarde avastas, krm taaskord seal, kust mingi hetk varem olime tulnud. Egas midagi, söömine lükkus edasi ja autorattad keerati taaskord tuttavale teele( hetkeks tekkis küll tunne, et niiviisi me siin pendeldama täna jäämegi :P ). Navigaatorid üritasid meile väga kummalisi radu soovitada ja nii jõudsime kuhugi džunglisse. Väike kannakas ja ääredžunglis paistis teerajake, mis viis sobivas suunas. Hülgasime auto ja üritasime oletada, mida meile siis nüüd sellisel maastikul pakutakse, kuidagi eredalt oli meeles peitja eelmisele sündmusele laekumine ;).

Läbinud džungli jõudsime veesilma äärde, mis tundus suht ujutav. Keegi ragistas pöösastes, aga kuna silm ei seletanud , kes see oli ja meie hõisetele ei vastatud, siis arvasin ,et ju see va põdraisand oli :D. Ragistasime siis lähemale ja hakkasime nulli taga ajama. Hm, raskusastmele vastavalt olime valmis ületama raskusi ja Kaja ja Bruno läksid auto juurde tagasi lisavarustust tooma. Mina tegin nende naasmist oodates lähitutvust kohalike kaladega. Ühte nägingi kohe, aga ta päevitas kõht ülespidi . Teised lõid vaid sabadega vett vahtu ja irvitasid taaskord meie üle. Kaja ja Bruno naasesid koos täiendatud ridadega ja kuna nooremaid tuleb ikka abivahenditena kasutada ;), siis Rudolf sai näidata kui hästi temal logimine välja tuleb. Logirulli avades selgus, et ei olnud see põdraisand mitte, kes ennist metsas ragistas, vaid eufoorias FTF-ijad, kes olid õnneuimas kuulmise kaotanud. Tänud peitjale mõnusa väljakutse eest!

PS! Peale logimist keelati nutifonide omanikel oma nutifone näppida, et muidu ei saagi täna süüa :D.

 1 

Esimene teevalik oleks pannud meid maja hoovist läbi sõitma või siis pika jalutuskäigu tegema. Tulime suurele teele tagasi ja valisime eelmise teeotsa. Vot see uus tee viis täpselt karjäärini ja seal olevale kenale parkimisplatsile. Talvel või vihmadega ei oleks küll tahtnud seda teed sõita, kuid praegu oli tee täiesti kenasti sõidetav. Esialgu ei osanud nullist aaret leida, kuid peagi saime nägijateks ja võiks öelda, et null on ka siin täpne. Tänud.

 1 

Esimesest teeotsast, kus GPS pakkus teed, sõitsin mööda. Teisest teest paremale ja oli ilus metsatee kuni järsku avastasin end kellegi hoovist Jussikesed kannul. Pöörasime ümber ja läksime mööda seda teed, mis krundist mööda läks. Meie küll eriti kaugele ei jõudnud ja pidime kasutama kand-varba transporti. Peatselt olime juba metsarajal ja jõudsime ka veekoguni. Vaatasime vett ja mõtlesime, et huvitav kuidas iksid teisele poole said. Allan käis ujumas ja Hannes juhendas. Ühel hetkel saime ka asjale pihta ja algasid uued katsumused. Mul hea rääkida, ma pääsesin füüsilise pingutuseta, Sten sama öelda ei saa. Aitäh!

 4 

Teel Sündmusele põikasime ka siit läbi. Kuidas sa ikka jätad tulemata kui nii värske aare ootab.

Objektile jõudmisega probleeme polnud, korralik armee oli siit juba läbi käinud, seega korralikud rajad ees. Kuna olime nagunii juba veidi hiljaks jäänud, siis väljas oli hämar, taevas pilvine, vesi vaga, aga tume. Nii ei saanudki aru, ei näinud, ei mõistnud, kus see aare siis on. Katsusin vett ja otsustasin vaatama minna - ei näinud :)

Tulin välja, raputasin karva kuivaks, vaatasime ringi - nägime. Edasine käis juba kiirelt. Tänud!

 1 

Minu töö oli lihtsalt seista ja logimist pealt vaadata. Tänud!

 2 

Suured vaidlused teevaliku teemadel lõppesid sellega, et õigus jäi mulle ja nii saimegi täitsa enam-vähem hea lähenemistee. Kohapeal läks üsna ruttu, Madis oli seekord orava rollis. Aitäh!

 7 

Olime just Suurekivi purki saanud, kui käis järjekordne piiks-piiks. Kurjam, jälle 10 kilti teises suunas. Asfalt juba kulub ära. Pärast esitab Maanteeamet veel arve ka. Aardekirjeldust lugedes tekkis tunne, et sinna peaks viima korralik tee. Meie suunanäitajad juhatasid kuskile metsalagendikule, paarisaja meetri kaugusele aardest. Suure järjekindlusega tallasime mööda jahimeeste radasid. Lõpuks mingit jalgrada siiski märkasime ja padavai järve poole kablutasime. Kaunist vaadet nautides arvasid osad kuulvat, et keegi nagu oleks veel seal metsas. Kedagi ei paistnud ja midagi ei kuuldunud. Takseerisime nulli ja otsustasime autost veidi erivarustust tuua. Auto juures ettevalmistusi tehes, ilmus aga Tartu esindus heina seest välja. Veidi värsket verd kulub 4.0 aarde juures alati ära. Aardepaika tagasi jõudes selgus, et asi on isegi veidi lithsam, kui algul arvasime. Logilehelt saime siiski teada, et kuuldud hääled ei olnudki öine merekohin kahe kõrva vahel. Need olid hoopis ftf-ijad, kes napilt - napilt meie käest pääsesid. Täname peitjat!

 1 

Kohapeal varvasime juba et peame kookos puu otsa ronima aga võta näpust, lahendus oli lihtsam kui algul arvatud.Tänud!

 2 

Plaan oli mujale aardeid minna korjama, kuid kuri telefonipiiks käskis suuna sinna võtta. Hakkasin lugema kirjeldust ja mu sisetunne ei petnud, et seda nodi, mis Priidu autos leidub, tuleb aegajalt tuulutada. Elektrikappi nägin ka ja kohe selgus, et selliste "elektriliinide" jaoks on raudselt kappi vaja. Ja minupuhul nagu ikka, huvitab rohkem rohelisest täpist aarde teostus, mõtlen veel aga megaäge värk igastahes, tänud!

 1 

Lõputu vaidlus teemal, kas minna mõnisada meetrit läbi võsa või teha mitme kilomeetrine ring. Liis võitis ning nii me siis saimegi üpris lähedale autoga. Boonuseks saime pärast pohli korjata. Aitäh, huvitav lahendus!

 2 

Alguses valisime vale teeotsa ja siis lõpuks ka õige. Jälle üks vahva lahendus välja mõeldud. Aitäh!

 4 

Kodus kaarti vaadates tekkis isegi mingi idee, mida siin oodata on. Eksisin, asi oli hoopis hullem. Igatahes pärast pisemat ekslemist selgus, et peitja on rajanud korraliku parkla ja plaanib ka elektriühendusi siia - kapidki kenasti juba metsa all reas. Vaatasime nulli siitpoolt ja siis sealtpoolt, sealtpoolt oli parem, nagu välja tuli, ja siis lahendasime elegantsete liigutustega asja ära. Udubeen, hästi laurilik, tore - aitüma! Ja pohlade eest teine aitüma, Triinu korjas neid päris piraka karbitäie, kuni me nulli paika ajasime :)