Saula

Aare sellest ajast kui rohi veel rohelisem ja taevas sinisem oli. Mingi nostalgiateema seostub kuidagi selliste vanakestega. Peitmisviisid tänapäeval ju hoopis teised aga eks mäng areneb. Kohapeal kulus tunnike et nimi kirja saada. Kõige toredam oli aga see, et karbis originaal logiraamat mis küll täis ja pigem sinna Geomuuseumi varahoidlasse kuuluma peaks. Nime kirjutasin kuhugi vahele, klassikalise "Pioneer oli siin" logi järele. Juba siis käidi logiraamatuga üsna hoolimatult ringi. Tänud!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Midagi GC lehel leitakse.

Vähemalt leidsin koha, kus see must kilekott kunagi on olnud, mingid vaevu märgatavad jäägid olid veel seal pesas olemas. Kuna keegi leidjatest mainis, et pigem tava-aare, siis eeldasin, et see aarde asukoht ka kuskil lähedal ja jupi aega tuiasin seal peidukate võimalike kohtade ümber ringi, ega ei miskit. Seega seekord siis sedasi, kui ikka ei leia, siis ei leia.

Otsisime päris laialt perimeetrilt aga aaret ei leidnud, ainult ühed bokserid.

Otsisin tund aega, leidsin palju puuke, aaret ennast ei leidnud.

Otsisin niiskes metsas päris kaua. Ei leidnud midagi.

Jalutasime nulli, kondasime hämaruseni ringi, aga vaatluse teel küll midagi silma ei jäänud. Kogu metsaalune on paksu lehekihi all, mägrana kaevuma ei hakanud.

Kui ajamasinaga yhele poole saanud ja back to the future st olevikku j6udnud siis m6tlesin et tulen proovin siia ka korduvvisiiti. Paar aastat tagasi jäime siin leiuta ja täna olin siis sama targalt tagasi. Erinevalt Naage ja Sõeru allikatest mis olid tilgatumalt kuivad, kees siin allikates korralik elu ;) Nac aega sain seal tiirutada kuni miskit silma hakkas. Ei saanud mina ka aru kas tegemist oli seal alguse v6i l6puga v6i siis hoopiski yhise tandemiga. Igastahes nimi sai kirja ja sinine kakuke sai ilusti kollaseks värvitud. Koht on endiselt sama maaliline kui eelmisel korral ;) Tänud peitjale

Aitäh aarde eest! Juhiseid ei leidnud, komistasin otsides ainult aarde otsa. Tundub, et vajab kas hooldust või tavaliseks aardeks muutmist.

Kunagi ei leidmud piisavalt tahtmist, et siia sisse keerata, sest selle aardega on juba pikalt probleeme. Nüüd siis lõpuks tegime seda ja õnneks ka aare peale väikest matka end näitas. Talvisel ajal on seda ikka väga raske leida, praegu aga paistis tops õigest suunast vaadates kohe kätte. Aitäh!

Potsik tõesti vilkus roheluse seest ja ainult tänu sellele leidsin. Jätsin samamoodi. Ja tänase vihmaga kopeerisin ka eelmist logijat liu laskmise näol.

Tööl otsustasime tiimiürituse teha ja otsustasin korra otsima tulla. Vaatasin, et vist ei leia ikka ja hakkasin tagasi minema ning aare vaatas vastu. Hetkel paistab aare välja ja mul ei olnud aega paremini peita, aga midagi tuleks veidi peale panna. Tagasiteel lendasin pikali nii et pepu sai täitsa poriseks :D Loodetavasti võtab ikka tagaditeel keegi mu auto peale. Aitäh!

täpselt samad sönad mis eelmine leidja kirjutas. ehku peale leidsime kuskilt nagu vastava asja ja panime ka nimed kirja. tänud :)

Ei saanudki nüüd aru, kas tegemist oli lõpu konteineriga või alguse omaga. Leitud konteiner igatahes sisaldas nii mõistatust, logiraamatut, kui ka aardejuhendit ning oli väljast märgistatud. Ja tõenäoliselt ei paiknenud konteiner seal, kus peaks. Igatahes panime nimed kirja, sest logiraamat tundus õige olevat.

Tänud aarde eest!

Leitud, tänan! Aare vajab jätkuvalt hooldust.

Lisan ka hoolduse teate. Koht on aaret väärt

Otsisime mis me otsisime aga kuidagi ei leidnud. Kahjuks. Hetkel on allikate ümbrus üsna muguderikas ja suht porine. Eks jääb tulevikuks.

 1 

Ei leidnud. Allikas oli küll ilus

Ma kavatsen igatahes selle mitteleiu telefoni süüks ajada, mis meid metsa all ringi jooksutas. Ja kindlasti oli oma osa ka meeletutel 3 cm hangedel.

Olime teel Paunkülast kodu poole ja tegime siin väikese jalasirutuspeatuse. Allikad olid vägevad ja podisesid mõnusasti. Nullis aga leidsin esiti nagu peiduka aga tühjalt. Pidasin seda valeks kohaks ja hakkasin perimeetrit suurendama. Lõpuks olime siiski esialgses nullis tagasi ja uurisime tudeerisime kohta põhjalikumalt. Huumuses olev must kilepuru kinnitas siiski et koht peaks õige olema, aga täielik tühjus. Kardan et esimene punkt on vist jalutama läinud. Aga allikad olid seeeest väärt külastamist ;)

Sai kunagi käidud ja siis jäi leidmata. Viimane logi andis kindlust, et asi alles. Jätsin maskeeringu nii, et ka järgnevatel oleks võimalik leida. Tänan

GPSi pisut lollitas seal metsas ning null polnud päris paigas. Musta kilekotti ei tasu samuti otsida. Pisut laiemalt otsimist ning leitud.

Sai pea tund seal veedetud aga tulemusteta. Ei leidnud!

Teel ema juurde tegime väikese peatuse. Hea, et kummar kaasa sai. Ühtlasi tekkis küsimus, mis riistvara ja tarkvaraga seda geopeitust aastal 05 mängida sai. Aitäh.

Küllaltki vana mäng. Vist on ajaga muutunud, otsisin nullist juhiseid aga leidsin aarde. Nagu tavaare. Logisid lugedes vedasin igaks juhuks kummikud kaasa ja tõesti lõpus oli neid vaja. Oleks saanud muidu ka aga nendega oli mugavam. Ikka veel oli säilinud vist esimene logiraamat. Aitäh!

Logitud

Peale mõningast otsimist si loetud logisid. See aitas. Vaatasime laiemalt ringi ja otsisime ikka seda päris asja. Olime juba umbes tunnikese seal tuhninud ja otsustanud loobuda, kui lõpuks aardele pea-aegu otsa komistasime. Väga hästi oli peidus ja mitte eriti täpselt koordinaatidel. Aga paik on väga ilus :) Tänud!

Khmm, mõistatus see nagu hästi ei olnud, aga muus osas oli kõk ilus, päikseline, värviküllane ja mets oli lindude laulu täis.

Leitud

Siniallikate parkla oli paksult autosi täis, kuid meil õnnestus üks kiitsuke koht ka oma autole leida. Inimesi kõndis igas suunas, koos lastega ja koos kutsudega. Karl teadis rääkida, et kunagi läks aardeni sillake, täna seda ei olnud. Nüüd ei teagi, kas oli jää all või minema viidud. Eemal silmasime puud, mis oli mugavalt langenud nii, et saime seda sillakesena kasutada. Olles aardele juba pea 20m läheduses, langes oluliselt ka rahvastikutihedus ja saime rahulikult värsket õhku hingata.

Otsustasime teha pisikese jalutuskäigu allikat juurde. Veetase oli siin nii 2m tavalisest kõrgem ja aardeni jõudmine viimase allika juurest nõudis loovust. Kui lõpuks kohale saime ja ma geokepiga vehkimisele mõttepausi tegin, tuli ka leid. Tänan.

Tõusuvetel

No otsisime mis me otsisime, kuid seekord ei suutnud leida (kile)kottigi. Kuidagi nii "loomulik" oli kõik nullis külili kukkunud puude juures. Edaspidi ehk uuesti sobiva aja saabudes (ja kui keegi ka vahepeal leidnud) ...

 1 

Lahedad mullitajad, tore et Laur mu lõpuks siia rajale ka ajas karpi võtma :).

Käisime Tuhala jõe ääres kalal ja hiljem tulime siia aaret otsima. Tegelikult olime siin juba mitmendat korda, kuid varem polnud meil piisavalt õnne. Kuna koht on ilus, siis pole patt ka mitu korda sama kohta külastada. :)

Tänud peitjale.

 2 

Käisime siin Kristeliga täpselt pool aastat tagasi, jõulupäeval. Siis olid allikad ilusad selged, palju kalu oli näha. Jalutajaidki jagus sinnna ja tänna minnes. Üritasime mõistatust lahendada, aga lumi kattis maad ja aardele sobivaid peidikuid nullist leidsime õige mitu. Ühte lubavamat auku üritasin taskunoaga sorkida ja kui sealt hakkas aarde kirjelduses mainitud musta kilekoti tükikesi ilmuma, siis jätkasin tegevust, kuniks käsi oli küünarnukini kännu alla kaevunud. Pisikesi kiletükikesi ilmus veel, aga aaret ega edasisi juhiseid ei leidnud. Ilmselt oli hiireke leidnud aaret katnud kileoti ja selle siis pisikesteks tükkideks rebinud ja endale sedasi talvekorteri vooderdanud. Lükkasin kile ja mulla ja puidu kokteili auku tagasi ja sellel korral loobusin sellest aardest. Logidest lugesin, et paljud on kirvetanud. Tagasiteel üritasin ka lubavamates kohtades kirvetada, aga ei olnud õnne.
Mõned kuud hiljem käisime juba koos Kristeli ja Robiga. Siis oli sulavesi nii kõrge, et nullini ei pääsenud ja tiigid oli väga sogased. Loobusime.
Nüüd, päev enne jaanipäeva võtsime lisaks Robile veel ühe nelja-aastase kaasa ja kõndisime kolmandat korda raja läbi. Tee oli palju parem kui eelmisel korral, kui kiilasjää peal kasutasime nelivedu. Tiigid olid sel korral puhtad ja selge veega, aga kalu kahjuks ei näinud. Kui aarde juurde jõudsime, tuvastasime kohe peidukoha. Nullist leidsime aardekarbi ja logiraamatu. Lugesin karbi pealt, kas ikka on sama aare. Miks siin logiraamat on? Pidi ju olema mõistatuse lahendamiseks edasised juhised. Panime nimed kirja ja pakkisime aarde tagasi maasse. Millist mõistatust me lahendama pidime, jääbki mõistatuseks. Millist aaret teised käisd kirvetamas? Nullis karbi kohal käite kirvetamas?
Muideks parklas värava kõrval maas vedeles kellegi poolnüri kirves, ilmselt mõne varasem mängija on jätnud oma vahendi maha, sest aare asub ju nullis, pole kirvest enam vaja.
Ilus koht, tänud peitjale

Veidi vajas ikka otsimist aga leitud ta sai, ilmselt tänu joppamisele. Aga vähemalt nimi kirjas ja sellega ühelpool, tänud :)

Plaan oli perega väike jalutuskäik teha. Seekord valisime välja Saula siniallikad. Siin on tegelt varem korduvalt käidud. Aga ilus koht väärib ka korduvat taaskülastust. Isegi Tallinna lasteaed on juba korra mu poja siia piknikule toonud. Uksest välja astudes kiskus ilm kohe üsna vesiseks. Tekkis küll kohe tahtmine koju tagasi tormata, aga otsustasime siiski proovida. Õieti tegime, sest Saulale jõudes tõmbasid vihmapilved kahte lehte laiali ja saime täitsa talutava ilma osaliseks. Teekond oli mõnus ja allikad ning aare puhas boonus. Paar tundi hiljem veel kerge kehakinnitus samanimelises trahteris ja vikingite poole edasi. Mõistatuse osa jäi ebaselgeks, seda ju polnudki seal? Logiraamat küll lõpusirgel aga raamatus on veel väga palju vaba ruumi poolikult täidetud lehtedel. Seega ei juhtu ka midagi kui vana logiraamat seal edasi on.

Tänud.

Täna oli just õige päev pisikeseks matkaks. Natuke päikest ja natuke lund, tõeliselt mõnus sügisilm. Jätsin naised Johannest valvama ja sukeldusin metsa. Natuke siksakki mööda metsas uitamist ja lõpuks ilmus ka aare. Tänud.

Musta kilekoti alla mattunud juhiseid ei leidnud, küll aga leidsin aarde enda. Tänud peitjale!

 1 

Kolasime noorpeituritega metsa all ja fotografeerisime igas poosis Siniallikaid, kui Bets järsku puht juhuslikult aarde otsa komistas :). Nõustun eelmiste leidjatega, et kirjelduse ja aarde vahel erilist seost ei ole, aga koht on ilus ja soovitan jalutuskäigu ette võtta. Kuna me ootasime mõistatusaaret, siis lahendasime igaks juhuks ka aardekarbis oleva mõistatuse ära :) :) Tänud peitjale!

Igaks juhuks lahendamas :)

Leitud!

 1 

Leitud, aga vaimustuses ei olnud. Kas aare on valesse kohta liikunud? Igal juhul ei ole siin midagi ühist kirjeldusega, et kaevamiseks vajadus puudub. Järgisime seda juhist ja tuiasime seal oma pool tundi mõttetult ringi. Lõpuks kükitasin ühes kohas, et lapsega tigu vaadata. Selle käigus märkasin lehtede alla mattunult üht pisikest valget nurka, mis osutus aardekonteineriks. Konkreetselt oli lehtede alt vaja kaevata ja mingit kirjeldusele vastavat musta kilekotti seal ka ei olnud. Me poleks seda aaret iial leidnud, kui poleks 20cm kaugusel maapinast hakanud tigu uurima. Looduse säästmiseks ehitasime sinna korraliku geokuhja üles. Kui see aare ei pea seal niiviisi lebama, siis võiks omanik minna ja hooldada. Seniks teeksime meie küll ettepaneku, et las olla seal metsa säästmiseks geokuhi.

 6 

Võrreldes paari nädalataguse ebaõnnestunud katsega Saula aaret hooldada on ümbruskond oluliselt muutunud. Kõik lumi ära sulanud ja veesilmad tänu eelnevale pirakaks paisunud. Jalutuskäik oli vastikult mudane aga seda kompenseeris meeldiv linnulaul ja soojad päikesekiired. Nulli pääsemiseks tuli ületada ka üks purre ja saigi otsima asuda. Täna kulus leidmise peale 10 minutit. Nüüd kuivatan allika kaldal, päikese käes logiraamatut kuniks on täiesti kuiv või keha saab päikesepõletuse. Lisan aardesse ka mõned puuduolevad elemendid.

Kahjuks peab aga tõdema et aare tahab varsti uuesti hooldust, sest 13 aastat vana logiraamat hakkab lõpusirgele jõudma.

Alanud minu lemmik poolaasta - suveaeg, valged õhtud. Otsustasin seda tervitada väikese jalutuskäiguga ilusas kohas. Hooldust vajavad Saula siniallikad sobisid väga hästi. Kaasa võtsin sooja päikese, hea tuju, mõned donotiidid, minigripid jne. Allikate juures tuli vastu just lõpetanud fotograaf ja sain oma piltide tegemise järel rahulikult otsima asuda. Sellest, et mul see aare juba varem leitud oli, ei olnud absoluutselt kasu. Tunni ajase otsimisega sain värske õhu doosi annuse kätte. Peab ootama natukene soojemat aega. Pärast jalutasin veel ühe eriskummalise hiie ümber natukene ringi ja ajasin taga puu külge seotuid paelakesi taga. Kui keegi teine vahepeal siia olukorda parandama ei satu siis proovin pärast esimest soojalainet uuele katsele tulla.

Hiis?

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Matkarajal astudes tuli jälgida, et pori pikali ei pillu. Aare sai leitud. Tänud peitjale.

Mõnus väike jalutuskäik ja aare ka selle käigus leitud. Tänud juhatamast.

Mõnus matk, mõnusa ilmaga. Lahendusega läks natuke aega, aga tehtud ta sai.

Pärast sündmust tulime siia. Siin kohas ma varem käinud polegi, seega oli huvitav. Aare oli ka täitsa nutikas. Aitäh!

Jätan hooldusvajaduse teate üles, siis jääb paremini silma. Logiraamat vajab kuivatamist ja minigrip kotti.

Nulli jõudes sai kiirelt selgeks kuhu edasi. Varsti oligi nimi kirjas, tänud.

 2 

Uus karp. Kui kellelgi on rohkem aega, võiks logiraamatut kuivatada ja ta seejärel minigrip koti sisse panna. Eelmised olid märjad ning meil polnud ka uut kaasas.

Sündmuselt ära tulles liitus meiega Kristjan, kes tahtis ka antud aaret leida. Lisaks võtsime kaasa uue tünni, et seda vaest hädalist aidata. Polnud siin Siniallikate juures varem käinud, seega uudistasin veits ka neid. Aarde karp sai uus ning panime logid kirja. Aitäh juhatamast!

Tagaasiteel otsisime ka mõned aarded üles. Koerad tuiskasid metsas ringi. Mhh, peaks neile plastmasskarpide otsimise selgeks õpetama. Karp on jah ribadeks, õnneks lugematud minigripid on logiraamatu kuiva hoidnud. Tänud peitjale

Et siis mõistatusaare 3/2. Vaatame. Oo kui palju soparadu. Aare paistab juba kaugelt. Väga tore, enne logi ja siis võid mõistatada ka. Huvitavad logid ja nii vana logiraamat. Sokutame siis veidi rohkem peitu. Huvitavaid mugusi kondab ringi. Karp täitsa puru ja logiraamat niiske. Aitäh.

Hea tuttav koht, siin on käidud iga aastaaja ja erineva ilmaga, seekord oli teekond üsna mudane, aare leitud, paistis kaugelt, ei tea, kas ikka pidi seal nii olema.. aga panime samasse tagasi, kuid pisutki madalamale. Täname.

KINDLASTI vajab hooldust. Sisu märg.

Sai siis ka lõpuks see ilus koht nähtud :) aaret sai natuke ikka otsida enne kui ta end ilmutas.

Mulisev Katel

Täitsa huvitav koht. Tegime pilte ning leidsime ka aarde. Aitäh!

 2 

Kui advendiseeriale selleks korraks joon alla tõmmatud, otsustasime veidi veel lähikonnas tiirutada ja üleliigset energiat maandada. Mäletan, et neid allikaid külastasin seni esimest ja ainsat korda ehk aastat 15 tagasi, kui isaga päälinnas käisime. Üllatav, et isegi raja ligikaudne marsruut oli meeles.

Küll aga ei olnud meeles see mahalangenud puudega ääristatud sälkorg, mis meid otsitavast lahutama jäi. Proovisime siit ja sealt, aga lõpuks töötas ikka otse-läbi taktika. Tiirutada ja mõistatada saime ka, aga lõppes ikkagi kõik edukalt. Aitäh!

Ilus jalutuskäik ja nullis sai ikka otsitud, enne kui aare silma hakkas. Ei mäleta enam, kas logiraamat oli märg, aga juu siis midagi katastroofilist polnud.

Teekond aardeni läks kiirelt, kuni jõudsime viimase 50 meetrini. Siis tekkis kerge segadus, et kust me edasi saame. Lõpuks jõudsime ka aardeni, otsisime omajagu ja saime logi kirja. Aitäh!

Mõnus väike jalutuskäik kenas ja huvitavas kohas.Aitäh!

Mõistatus lahendatud ja aare ka leitud. Britt - 103

Mööda Tallinn-Tartu mnt pidi on oiii, kui palju kordi sõidetud, kuid siiani pole mahti olnud peatumiseks. Täna võtsime plaaniks konkreetselt seda aaret külastada. Ütleme nii, et aega kulus meil kusagil poolteist tundi. Selle sees siis kohale jõudmine, allikate mõnusat tegevust jälgides ning otsingutel. Kuna käsi gps keeldus sateliiti otsimast, siis selle pistsime lõpuks taskusse ning püüdsime enam vähem nulli määrata nutitelefoniga. Aega läks aga asja sai :) Eks natuke peab õnne ka olema. Mõistatuse lahendasime koha peal päikest nautides. Muidugi saime mõnusalt naerda, kui lahendus käes...kaval :) Kuna eelnev hooldusteade üleval sai kaasa võetud varu konteiner. Kahjuks jäi see natuke pisikeseks. Kuivatasime karbi sisu ning tuulutasime logiraamatut. Pistsin katkise kaanega konteineri kõige suuremasse minigripp kotti mis mul kaasas oli ning loodan et sellega peab ta mõnda aega vastu. Kindlasti vajab ta endiselt hooldust ning ka võiks aarde omanik täiendada omalt poolt karbi sisu ;) Meie täname!

 1 

Ka sellest aardest olen palju kordi peatumata mööda kihutanud, vist on maastik tiba hirmutav tundunud. Täna siiski otsustasin vaadata, et mis värk on. Algus läks libedalt, aga 50 meetrit enne aaret otsustas jää, et nii palju lolli liha tema ei kanna. Kõigepealt vajusin ühe jalaga läbi jää ja hiljem ka teisega. Nullis istusin hakatuseks pikali langenud puule, valasin saabastest vee välja ja väänasin sokid kuivaks. Auto juurde tagasi jõudes kordasin protseduuri (ja paari järgmise aarde juures ka). Parklas ringi keerates kukkus äkki auto parem esinurk kuskile sügavikku. Liiv oli petlik. õnneks neliveo ja tagasikäigu kombinatsioonist piisas. Elamusterikas värk. Aitäh peitjale.

Kui muidu sujus tee nulli poole ladusalt, siis lõpus tekkis marsruudi valikul korraks mõttepaus, kuid see lahenes õnneks positiivselt. Nullis tatsasin ringi ja olin juba vaikselt loobumas ja suunda tagasiteele määramas, kui õige asi silma hakkas. Aitäh.

Sellist ilusat, pikka ja valget õhtut tuleb kohe ära kasutada ning miks mitte ka üks jalutuskäik ette võtta. Geopõnnid olid väga vaprad, väiksem kurtis küll tühja kõhtu, aga seeni sööma ma teda siiski ei sundinud. Suurem suutis leida ikka selle kõige suurema lombi libedal teel ja seal korralikult parema-külje-liu teha, no kohe retke alguses, aga tuju oli siiski ülev ja geopõnnid olid väga vaprad. Lõpuspurdi au sai endale Kuldar. Me imetlesime niikaua allikate ilu ja värvikuma ning geopõnnid tegid koerustükke.

Aitäh peitjatele!

Leia pildilt kaks geopõnni.

Triin: "Emme, see on ju kukeseen!" :D

Kaanes auk, aga logileht veel talutav.

Oi kui libe rada oli täna. Allikad sinetasid erksalt ja meil vedas, et just eile oli seda aaret külastatud. Maskeering reetis. Aitäh!

No oli ikka libe küll :) Peidupaik avaldus kiirelt (karp paistis otsapidi välja), kuid oli kinni jäätunud ning kahjuks oli plastik külmaga nii rabedaks muutunud, et karpi liigutada proovides läks kaas katki. Mingis meeltesegaduses panin ka aardes olnud pastaka kogematta oma tasku. Kui jää läinud, siis viin tagasi :) Järgmistel palun niikaua oma pliiats kaasa võtta. Tänud aarde eest!

 28 

Ei tea kas uusaastaööl antud lubadused, et uuel aastal liigume rohkem või mis, aga siinsele matkarajale oli sattunud päris palju jalutajaid. Kes perega ja lapsevankriga, kes perega ja koeraga ning kes perega ja metskitsega. Jah, just loete õigesti. Kui olime jõudnud peaaegu allikateni, siis raja ääres magas noor metskits, kenasti pea püsti ja mäletses. Tema juures olid üks mees ja naine, silitasid ja patsutasid teda, tegid pilti. Ütlesid, et nad siin juba jupimat aega, alles olid vene turistid siin olnud (tulid jah meile raja peal vastu) ja olid mehe käest luba küsinud, et kas nad ka tohivad tema kitsega pilti teha, arvates, et ta miski šamaan ja äkki tal riitus pooleli. Aga ei, ei olnud tema kits, vaid ikka täiesti tavaline metsa kits. Meie jalutasimegi sinna koos perega, kel oli kuldne retriiver kaasas. Loomulikult siis koer tahtis kitsega mängida, mis aga veelgi huvitavam oli - kits tahtis koeraga mängida! Kui omanikud tõmbasid koera temast eemale, et ta ei hirmutaks teda, siis kits läks järele, nuuskis koera, pistsid ninad kokku - nagu vanad mängukaaslased! Ikka vägev tegelane. Noor ja loll võib vist tema kohta öelda, aga ikkagi, poleks uskunud sellist kohata.

Nii ta meist siis sinna jäi. Võimalik, et see ta kodukoht. Koer läks oma perega meie ees ära ja kui ta veidi aega tuli veel koerale ja meile järgi, siis ühel hetkel enam mitte. Jäi üksi sinna metsa, raja peal seistes meile järele vaatama. Uskumatu tegelane ikka!

Aarde endaga läks igavalt. Natuke otsimist ja võiski logida. Peab muidugi ütlema, et kallasime karbi põhjast jääkihi välja. Ehk siis, ilmade soojenedes võib arvata, et karp saab seest üsna niiske olema. Ilmselt ka logiraamat. Hetkel ei saa öelda, et ta oleks märg või niiske, kuna ilmselt oli ta külmunud.

Täname aardepeitjat ilusasse kohta kutsumast ning seetõttu tutvusime ka imepärase metskitsega :)

Kitseke jänesekapsast nosimas

Kits ja kuts mänguhoos

Kohtumine sõbraga

Kitseke

Hakkas juba hämarduma. Ilusaid Allikaid nägin, aaret seekord ei avastanud. Päris tühjade kätega ei jäänud, kuna teel allikateni leidsin vastused seal olevale teisele aardele, Родники Saula VI/12052, milline on üleval www.geocaching.su lehel.Kunagi tulen veel otsima. Tänud kohta tutvustamast.

Väike jalutuskäik ja pilk allikatele ning nimed panime kirja.

Ilus ilm, vaikus, rahu, rahvast ei ole. Jalutan allikate vahel ja nii nullini välja. Võtan vihje ja mõtlen, et eks ma hiljem lahendan, küll ma jälle siiapoole satun, aga kuna mul kiiret polnud, siis otsustasin selle lihtsa ülesande siiski kohe ära lahendada. Targasti tegin! Nii siis leitud ta saigi.

 1 

Geps gepsutas lopsakas looduses ringi nagu oleks esimest korda metsa viidud. Otsisin alguses üsna huupi, ootasin kuni geps suhteliselt rahunes ja ainult viiemeetriseid hüppeid teha viitsis. Selle kitsama kontrollraadiusega leidsin viimaks hästi maskeeritud peidukoha ja sikutasin eelaarde karbi välja. Sisu oli pisut niiske, aga mitte hullusti. Võtsin vihje kaasa ja tegin otsuse hiljem jätkata, viimast päevavalgust tahtsin ümbroskonnas veel mõne aarde otsimiseks kasutada. Pärast päikese loojumist tegelesin rahulikult mõistatuse lahendamisega ja tagasi sõites vormistasin lõpu ka ära, sellega läks kärmelt :o) Lahe asi, aitäh!

 1 

käidud ja leitud... esimene aare:) kõik tip-top korras:)

Viimati sai Tallinn – Tartu maanteed sõidetud siis, kui seal polnud ühtegi viadukti. Sel ajal oleks olnud ainult vasakpööre ja kõik. Praegu tead küll kohta kuhu sa minema pead, aga kuidas sinna saada on kõrgem raketiteadus. Peale väikest seiklemist viadukti all jõudsime õnnelikult parklasse, Henriko sülle ja matkateele. Kohapeal läks kähku. Tänud.

Allikad nähtud ja aaregi leitud. Tänud.

Katel kees, kuid süüa meile ei andnud, see-eest andis ilusaid pilte. nullist leidsime aarderaamatu, lisasime nimed ja võtsime vihje. Kodus lahendasime, kui vihje käes, siis ka login nüüd, vot see aare mulle meeldis vihje tõttu, tänud!

Väga ilus koht ja mõnus jalutuskäik. Natuke otsimist ja mõistatus oligi käes. Nagu ka juhistes öeldud, kui juba mõistatus lahendatud ei ole aarde leidmine enam väga keeruline :) Tänud!

Tänu tugevale vihmale jäi otsimine pooleli :) Teinekord jätkan sealt, kus pooleli jäin.

DCCCXC. Olen minagi siit allikatest möödunud ammu-ammusel XDreamil, kuid siis oli kiirus peal, sest finiš polnud enam kaugel. Hea, et täna sai rahulikumalt liikuda. Loodus on lõpu hetkel hästi ära peitnud. Olin täna teine logija, eelmised tõenäoliselt tulid raja alguses vastu.

Pidime natuke otsima, aga üles leidsime. Meie esimene aare. Pastakas oli tühi ja logiraamat hakkab täis saama, endal polnud ka kaasas kirjutusvahendit. Oleme ju alles algajad. Tänud peitjale.

Sai natukene aega mütatud metsas ja aare tui lagedale. GPS viskas villast, seetõttu olid teravad silmad abiks. Aare korras. Aitäh peitjale.

Viimati olime siin aastaid tagasi, enne teeehituse algust. Tookord oli suvi. Nüüd siis talve viimases lõpus. Hoopis teised vaated olid täna. Ülesande võtsime koju kaasa, kohapeal logisime. Peitjatele tänu!

Ma isegi ei kujuta ette kui palju siit ühes või teises suunas peatumata on mööda sõidetud, siis kui siin parklasse pääsemine oluliselt lihtsam oli. No õnneks pole ta ka nüüd ülemõistuse keeruline. Igatahes tasus elus esimest korda siia sattuda. Suured tänud juhatamast!

No tehakse ikka ilusaid kohti!!! Muidugi kui sinnajuurde tehakse ka aina moodasamaid teid, siis on nende juurde pääsemine alati aina keerulisem nii praktiliselt, kui emotsionaalselt. Eelmine kord olin siin millalgi 30 aastat tagasi, aga katlad mulisesid ikka samamüstiliselt ja sosistasid oma loitsusid. Kõik oli nii lummav, et minust polnud tuhkagi kasu aarde leidmisel. Piia leidis nii algaarde, kui lahendas ka ülesande ruttu. Noh mina siis lõpuks hooldasin aardekarpi eemaldades sealt niiskuse ja lisasime ka uue ketteümbrise. Tänud siia kutsumast

Teeehitus valmis, polnud enam ettekäändeid selle aarde edasi lükkamiseks. Seda ikka andis sealt otsida. Lõpuks siiski otsustasin kontrollida, kas loodus pole mitte trikitanud. Natukene ümber kukkunud puu okste liigutamist ja hakkaski juba midagi paistma. Mõlema minigripi sisu oli kergelt niiske. Vahetasin ühe minigrippidest. Tagasiteel kohtasin koeraga jalutavat naist, kes seletas mulle, et esimene on valge allikas, keskel must ja siin siis sinine. Minust jäi ta sinna veel jalutama. Aitäh, toreda mõistatusaarde eest! V: jäätunud juhendi, pliiatsi, pastaka J: töötava pastaka Ehk järgmised viitsivad uue juhendi viia.

Seal Tartu maanteel on praegu kõik pudru ja kapsad. Vahepeal on kaherealine, vahel neljarealine tühi tee, kus saab mõnusalt laiutada :) Vahepeal lõpeb tee ära, siis algab jälle teisest kohast, no mitte midagi ei saa aru. Seda õiget teeotsa aardeni oli ka üsna keerukas leida, sest see oli nii sinna teetööde vahele ära peidetud. Õnneks sai see ikka leitud. Vägevad allikad said nähtud. Siis läksime aarde esimest punkti otsima. Sellega kaua ei läinud. Lahendasime mõistatuse ja asusime teele lõpu poole. Lõpus ei tahtnud karp kuidagi näppu jääda. Lõpuks siiski. Aitäh! Sinna kohta poleks ilma aardeta kohe kuidagi minna osanud :)

Päris lahe koht. Alguses tutvusime allikaga ja siis suundusime nulli infot koguma. Seejärel lahendasime mõistatuse ja logisime. Tänud

Lisaks aardele leitud boonusena ka üks detsembrikuine kukeseen ja tuvastatud et selle metsa elanikud ei ole küll kunagi kuulnud seda ilusat soovitust peale lõunasööki söögilaud ära koristada... OK, anname metsarahvale andeks, Novembritorm oli teinud paksu pahandust ja võimalik et läbustajad jätsid põliskuuskede murdumise raginat kuuldes eine pooleli ja põgenesid kõigi nelja teadaoleva ilmakaare suunas...

Aare heas korras, nagu siin juba tavaks saanud siis EVEJ.

Tormi jõud...

Detsembrikuine kukeseen

Keegi on siin käbi söönud

Keegi on siin oksi närinud

Tüngaaarde peitja võiks oma tünga hooldama minna, see on täiesti ära vettinud. Päris eelaarde aga leidsime siiski ka üsna ruttu. Et karp oli üsna suur, siis jätsime sinna lisaks logile smiley ja võtsime mõistatuse ning läksime seda eemale lahendama, sest mingi teine seltskond jalutas seal veel ringi. Lahendus käes, polnud muud kui lõppaardeni vantsida ja seegi välja koukida. Lahe :) Ka siit ei võtnud me midagi ja jätsime smiley.

Kokkuvõttes: klassikaline aare, ilus koht, mõnusad peidukad, huvitavad mõistatused. Muah! Palun veel :)

Leitud koos Maxi ja Mooritzaga :)

Karbikese ümber olev must kilekott on suht räbal, aga kuna karp ise kvaliteetne, pole sellest häda.

"Logid" kustutatud

Mõttetöö värskes õhus

Hoidke end Punase Ninja eest!

P.S. Ma plaanin varsti alustada nodsutoursi fanclubi, kui selliseid aardeid veel tuleb..