Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Betoonist lennuraja rajasid Raadile Saksa okupatsiooniväed. NSVL ajal sai sellest strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni väed lahkusid Raadilt 1992. aastal, maha jäid tühjad hooned ja ehk unustati maha ka mõne purjus lenduri vaim. Praeguseks on osa radadest ära varastatud, allesjäänud osadel tegutsevad muuhulgas libedasõidurada ja autoturg, lennuraja pikendusele ehitatakse muuseumi Eesti rahvale.
Elamusterohket aardeotsingut!
Vihje: Lammas all paremas nurgas
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), lahe_teostus (6), militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), maasturiga_huvitav (2), lumega_leitav (2), gpsita_leitav (1), 2016_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6C7RG
Logiteadete statistika:
184 (98,4%)
3
6
1
0
1
0
Kokku: 195
Kinnisvaraarendajad on vaimu välja ajanud. Vaatamata sellele oli aare tänaseni siiski leitav. Veidi mõlkis küll, aga ei midagi hullu. Ehk leiab tee muuseumisse :)
Tundub, et aarde asukoht on kinnisvaraarendaja poolt ära lammutatud ja siit enam midagi otsida ei ole.
Geopeituses juhtub ikka, et rammid läbi võsa kohale ja tuled teed mööda tagasi, aga tase kõrgem on see, kui oma aaret kontrollima minnes rammid läbi võsa kohale ja vahetult enne aardeni jõudmist avastad end laialt kruusateelt...
Mõnda aega avastasime ja niisama pulli pärast käisime ka teisel korrusel, et vaadet näha. Ronimist väärt see vaade küll ei olnud, aga tore ikka. Tänud peitjale meeleoluka jalutuskäigu eest :)!
Aardest on logiraamat jalutama läinud, kasutasin logimiseks vanakooli juhendi tagumist külge, seal ruumi jagub kõigile. Tänud aarde eest!
no ei tea, mis valu siin käinutel oli just logiraamat aardest eemaldada. konteinerisse sai koha peal leidunud huvitavast materjalist logiraamat improviseeritud. aitäh peitjale! silmasime kõrvaloleval põllul sel aastal esimest korda kivitäksi ja kas liiva - või väiketülli.
Käisin ka vanakest üle vaatamas. Kohapeal oli olukord tundmatuseni muutunud. Aarde lähedalt on lausa linnaliinibuss mööda sõitma pandud! Kui see aare siia tekkis, siis oli piirkond üsna maha jäetud. Aaret peitev hoone polnud ka nii inimtühi, kõrvaltruumist oli kosta laste hääli. Aardekast oli õnneks alles, ilmselt suuresti selle tõttu, et olin ta ketiga seina külge aheldanud. Panin kõrval vedelenud kaane kasti peale tagasi ja maskeerisin ka veidi asja ära, nii nagu ta algselt oli.
Kõigepealt hakkas silma aarde kaas, mis kastist endast kaunikesti eemal vedeles. Panin selle küll peale tagasi, aga kas olid need nagad seal väheke viltu läinud või mina nadi, aga korrektselt kinni ei saanud. Õnneks logiraamat ja muu kastis sisalduv polnud kellelegi huvitav tundunud, nii et need olid kenasti alles. Panime omadki nimed kirja ja sai edasi kulgeda. Tänud peitjale
Einoh ma täitsa imestan, kuidas see aare siiamaani alles on siin ja nii kenasti. Näha ju on, et siin käiakse. Ei saa midagi öelda, mõnus koht.
Kiire ja lihtne leid. Juhin ainult tähelepanu et palun panna aare nii tagasi nagu enne oli. Aitäh peitjale!
"Suurim õnn on armastus..." Kaks korda käimist ja palju otsimist. Lõpuks logitud. Aitäh!
Kiire leid, ait... Neetud! Pole hullu, teisel katsel ta tuli ja arutelu millised nurgad kvalifitseeruvad paremateks oli ka omamoodi mõnus. Loodus ja ilm tegid head koostööd ning aare oli kenasti korras. Aitäh!
Found it: 07.Apr.2023 15:52 Sõjaväelenduri vaimu / Air force pilot's ghost. Jalgratastega sai üsna lähedale. Paistab, et seal on e-sigarettide surnuaed ka. Neid oli tohutult. Nägin kas sisaliku või ussi ka. Nänn oli kõik autos kahjuks. Võtsime hulga taarat kaasa.
Oli selle vaimuga nüüd kuidas oli, aga paremalt alt me tõepoolest leidsime midagi, kuhu nimed kirja panna. Aitäh peitjale!
Mihkel küll väitis, et suht räme võss tuleb läbida, et aardeni jõuda, et ei tea, kas hakkame Maruga siin jaurama, aga no ta vist käis siin nii ammu. Võsa polnud ollagi. Koha peal passisin algul vale nurka, Mihkel sügeles selja taga, et no mis ma sinna passin, et vaadaku ma ikka alla paremasse nurka, torgib silmad peast välja. Tegelt suht torkis jah.
Topsik meeldivalt käepärases kohas. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Siia, Raadile, sai jõutud juba üsna hämaras ning selle aarde otsimiseks ja leidmiseks meil aega veel oligi. Selliseid suuri aardeid on hea leida ning selle puhul ei seganud ka lumi üldsegi mitte. Siia kanti jääb meil aga leidmata aardeid veel päris palju, tuleme vast kevadisel ajal tagasi. Täname aarde eest!
Mingi hetk jõudsin juba omaette muiata, et siit tuleb järjekordne ,,Läbi aarete Liisuga" episood, sest - nagu ikka - minnes võidan paar meetrit vahemaas, sest raiun läbi võsa ning kohale jõudes avastan kena teeraja. Lisaks tekkis mul teel aardeni miskipärast tunne, et vaja on taskulampi (mida mul kaasas polnud) ja kummikuid (mida mul veel Tartus pole). Kui aga õigesse paika jõudsin, siis olin üpris üllatunud, et kas tõesti pääsen nii kergelt. Igaks juhuks üritasin otsida ka mingit maa-alust käiku, kuid üsna pea selgus, et armuline peitja laseb rahus maa peal tegutseda. Aitäh, aare korras!
Ega nii lihtsas kohas peidus olevat aaret ei saagi ruttu leida! Aitäh! EVEJ
Kaardil oli mingi rada märgitud, aga tegelikkuses oli see palju kehvem kui ma oodanud oleks. Siiski viis see meid ilusti hooneni. Meil kulus siin veidi liiga palju aega, aga eks see oli enda lohakus. Kui järjest kõiki nurki vaatama hakkasin, siis ei läinud enam kaua. Tänud!
Mitu tiiru peale tehtud, näpud külmast kanged ja loobumise äärel leidsime lamba. No eks ta väike ebakõla ole kah teravama mõistuse jaoks :)
Leidsime suure aarde ja vaatasime ka Õnne valemi pudelisse :)
Pügasin lamba ära, vaimu ennast kodus ei olnud (vist?!) ning kuna viinaviskamise tuju polnud, ei jäänud ootama ka. Aitäh peitjale!
Sa näed, et on võssa minek. Sa tead, et rohi on kastist veel märg. Miks sa ei pane kummikuid jalga? Panin kui oli logitud ja autos tagasi. Tänud. Lammas elus ja terve.
Leitud. Otsisime nõela heinakuhjast, siis kontrollisin aare suurust, ja see lihtsustas otsimist. Harjunud Leiutaja micro aaretega:)
Jällegi sai seigeldud hoopis uutes paikades. Otsisin lammast, selle asemel leidsin hoopis aarde. Tänud!
Inimene on üks jube elukas. Tal on ikka vaja maha kaksata terve mets. Ja jätta see siis maha mädanema. Kõik kohad mudaks sõidetud raskeroomiku jälgi täis. Just niimoodi oli selle aarde ümbruses käitutud. Ja lähedusse on hakanud kolemaju kerkima. Ilmselt on varsti kohal kivisööjad, kes kogu maja lappesse võtavad.Inimesed, olge valvsad.
Kui kõik arvatavad kohad said üle vaadatud, siis võtsime aarde välja , me ei arvanud, et asi nii lihtne on... Tänud
Seda ehitist polnudki varem tähele pannud, aaret aga küll. Ilm ja võsa olud olid täna sobivad otsingu sooritamiseks. Lammas kohe ei ilmutanud ennast, sest "paremal" oli esmalt veidi suhteline. Nimi kirja, aardesse paar Välgi kandi liivaaugu aardest kaasa haaratud lelu ja hakkasin tagasi pakkima. Ja siis selgus, et logiraamat kadunud. Äsja ju oli olemas, nimigi kirjas. Pöörasin kõik kivid ringi ja kobasin taskud läbi, müstika. Kahtlustasin juba lenduri vaimu, kes suutis logiraamatu nii võluvalt ära kaotada. Korraks olin päris nõutu juba. Siis aga kobasin rinnataskut ja müstika kadus. Mingil põhjusel olin logiraamatu koos pastakaga sinna torganud, pääsesin :)
Üsna kiire leid. Aare on väga lahedas karbis! Läheduses jooksis ringi väike hiireke, ilmselt aardevalvur :)
Eemalt tundus, et tegemist on võsaaardega. Tegelikult oligi võsa aga aare ise enam võsas ei olnud. Logiraamatusse sai kirja, et jätsime aardesse 3 TB-d aga auto juurde naastes selgus, et TB-d oli endiselt taskus. Tagasi minema enam ei hakanud.
Parkimiskoha leidmisega seal 200m kaugusel probleeme ei tohiks olla. Tänud!
Pundiga läks päris kiiresti. Leid tuli meie jaoks loogilisest kohast. Õhtuhämaruses aitas ka valgusallikas. Täname :)
Suured kastid on endiselt minu lemmikud. Peidukoht ise just väga meeldivate kilda ei liigitu aga huvitav oli siiski. Tänud!
Auto jäi lennuväljale, edasi juba jalgsi mööda ilusasti niidetud lagendikku. Lõpp läks muidugi võsaks, aga õige paiga siiski leidsime. Vaatasime objekti üle, esimese hooga midagi kahtlast ei märganud. Siis lugesime vihjet ja hakkasme sellega seonduvaid kohti täpsemalt vaatama. Nii see uhke aardekast leitud saigi. Mahajäetud hooned pole meie lemmikud, aga aare seevastu on igati tip-top olemisega. Logisime ja vaime õnneks ei näinud. Ilmselt nad päevasel ajal ei ilmutagi end.
Öösel kella 2 aegu Päris huvitav võsas ragistada. Paar tiiru sai teha ja siis tuli mõistus koju ning vihje aitas leida. Saime nautida ka helkivad ööpilvi, ilus oli... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Kahjuks polnud koht väga käpalisele geopeiturile sobilik ja seega jäi meil aarde sisu pikemalt avastamata. Kiiresti nimed kirja ja minema. Siiski oli tore vahelduseks midagi suurt ka leida.
Leitud ! Lisaks tavapärasele oli väga huvitav pudeliposti sisse toomine aardesse . Tänud peitjale !
Põnev aare, tänud peitjale! V: 2x õnn, J: Mina hoolin helkuri Heiki ja Linda
Prosit kommerss! Järgmise päeva jalutuskäiguks mõnus aare. Vaime ei olnud kohal aga õnnevalemi saime teada :) Eks ta selline personaliseeritud variant, ühele üks ja teisele teine. Aitähhhid!
Ma väsinud, pikk päev, korralik jõutrenn, kohustused, pimedaks läks ja mingit tibuvihma sajab AGA saaks veel seda kaarti Kallimaga ühtlaseks..Pähh, ma läheb üritan seda sõjaväelendurit vaadata, kui hull see 200m üle heinamaa ikka on. Ok, heinamaa, märg, pole hullu. Mingi mets-võss tuli vastu, häh, mis see mehele(loe: mulle) ikka teeb, raiun läbi. Ok, kraav ja mingi laibakoti laadne moodustis. Meenus Nuffi jutt Pacmani juurest leitud laibast ja telefoni taskulambi valgel kiirelt minekut. Nii, seega tuleb ringiga minna. Dvj, mis seal ikka. Mis oli muidugi hea mõte, soovitan teistelegi! Kui ei ole lind, miks siis linnulennult.. Lendasin laivi ja mu null oli mujal nurgas, ilma lambata. No rsk, miks. Külm hakkas ja kopp oli ees. Tanel, miks Sa mulle nii teed? Miks?! Kõne Kallimale ja vinguvirtuoos Tanelile. Tanel kohe vastu, et otsi lammas ülesse. Noh, mis lammas, ma ise ju lammas. Tõsilugu. Kablutasin lambivalgel, ise samal ajal telefonis vingudes Markole, et miks see nii raske peab olema, sisselangenud põranda, prügi ja jumal teab mille vahel. Ja siis, suvalisel hetkel halastas sõjaväelenduri vaim mu peale. Tõenäoliselt ta ei viitsinud mu vingu enam hauataga edasi kuulata ja ammo kast avaldus geopimedale. Oligi täpselt nii hirmsas ja avalikus kohas, kui arvata oli! Nimi ruttu kirja ja ruttu minema, enne kui uue aarde isu peale tuleb! Tervitused vaimule ja Tanel, noh, tead ise. Lammas ja värki! :D Danke!
Ove leidis aarde lähistelt mobiili. Kes tunneb, et telefon on tema jagu, võtku Ovega ühendust. Lisainfo viitel.
Mõtlesin, et võtaks kiirelt ühe aarde. Kui esmalt valest kohast natuke vaadatud, siis õigesse kohta pilku suunates jäi silma. Üldiselt mulle võõrad varemed ei meeldi, sest kunagi ei tea, mis nad endas peita võivad. Tänud!
Elamusi polnud üldse. Kahju. Korrapära jäi kiirelt silma. Sisu asjalik. Aitäh!
Selle aardega sai alguse Raadi põhjalikum tundmaõppimine.Aitüma
Alustasime Raadi aarete otsimist selle aardega. Kast leitud. Tänud.
Sai mõned korrad koos kik2tsiga ümber maja tiirutatud ja lõpuks tuli ka lammas välja. Sisu oli põnev, aitäh aarde eest!
Täna hommikul tõmbas kõhu alt õõnsaks kui lugesin uudist, et Raadil hakati lammutama vana lennujuhtimistorni - kas see pole mitte see, kus mingi Phantomi aare?? Õnneks sain aru, et vist ikka mingist teisest hoonest jutt. Kuna aga õhk oli juba esimesel kevade päeval väga kevadine, siis ei saanud seda aaret enam peast. Mari-Liis oli ka nõus kontrollima tulema, kas metsa all mätas juba kuiv. Tegime juba mitmendat ringi ümber objekti, kui Mari-Liis mingi krigina peale paigale tardus - ma lohutasin, et see lihtsalt mingi vene lenduri vaim - ju tahtis siis lihtsalt teretama tulla. Igatahes saime mitu ringi ümber maja tehtud kui lõpuks aardele näpud taha sain. Pidin tõdema, et suhteliselt ebatanellik aare, kuid mingi stiilipuhtus oli ka selle juures olemas. Nimed kirjas ja õnne valem teada, sammusime üle kuiva mätta lennuraja poole tagasi. Tänud!
Kui siiamaani oli Tartu geopäev enam-vähem kuiva jalaga möödunud, siis siin said varbad hullult märjaks. Ilm oli ju lumesulamiseks soodne, kuid minu jalanõud lörtsiks täiesti sobimatud. Aarde leidsime kiirelt, päris põnev koht. Eales poleks sattunud, kui aaret poleks olnud. Õnneks olime kahekesi ja kui vaim isegi hõljus seal, siis meie tegemisi ta ei seganud. Aitäh!
Päris huvitav talvine otsimine. No siin Raadil ikka jätkub hooneid igale peitjale vist. Ratta panin lumehange püsti ja lumi oli alla põlve. Õnneks teisele korrusele ei pidanud ronima ja leid oli kiire. Huvitav kinnitussüsteem ja pudel aardes. Tänud kutsumast.
Väga põnev paik, leidsime kiirelt. Otsides peab tähelepanu pöörama sellele, et naela jalga ei astuks.
Ei lendurit, ei vaimu, kuigi vahepeal oleks tahtnud ise pisut lennata. Raja ots ei olnud õige ja sattusime täistihedasse rinnakõrgusess enelavõssa, jalge all kenakesed pokud. No kuidagi sai sealt siiski ka välja rabeldud ja hurtsikuni jõutud. Aarde ka leidsime.
Phantomi aare, tavaline ja niimoodi võsas? Midagi peab kahtlast ikka olema selle peitja puhul, tuleb üle vaadata. Viimase hetkeni kahtlustasin mingit krutskit. Aitäh!
Siin korra varem käinud ja tänase leiu põhjal lausa häbi, et viimati leidmata jäi. Aitäh!
Kaardi järgi tundus, et aarde juurde viib tee, seega otsustasime minna ratastega. Kohal selgus, et teest on alles jäänud umbmäärsed teeotsad ja väike rajake suures heinas. Egas midagi, rattad käe kõrvale ja forsseerisime end läbi heinamaa. Selgus, et valesse kohta. Ots ringi ja teele tagasi. Sõitsime veidi edasi ja alustasime uut heinamaa forsseerimist. Mingi hetk julgesime rattad heina peitu jätta ja kulgesime objektini. Natuke ringi käimist ja otsimist ning Lõvile jäi geokuhi silma. Kuna kirjeldustes lubati närvikõdi, siis palusin tal karp avada. Midagi erakordset ei juhtunud, ei tea, kas asi oli liiga valges ja soojas suvepäevas või milleski muus. Panime nimed kirja ja täname peitjat.
Olime ühe päeva Tartus, ja mis siis muud ikka teha, kui mõned aarded otsida. See aarde lähedale sõites vaatasime, et ei viitsigi sinna võssa ronida, aga lõpuks ikkagi ronisime. Aare ise oli täitsa tore vastukaaluks võssile ja muule koledusele, aitäh!
Nulli jõudsin jälle pimedas, aga paremini varustatult. Arvan, et see ongi ainuõige aeg minna, valgesse aega valiks pigem midagi muud. Oli see alles vahva elamus, sai ronida, sai vaadet nautida, piisas sellestki, aga aare ise oli puhas boonus, me ei jäänud vist millestki ilma. Kui siis ainult paarist südamelöögist, aga asi oli seda väärt. Aitäh peitjale ikka ja jälle üllatamast! :)
Jätsin ratta ERM-i parklasse ning kõndisin üle välja, hiljem avastasin, et oleks ilusti ka lähemale saanud. Väljas juba hämardus, kiirendasin sammu, kuid nulli jõudes oli juba üpris pime. Ehk siis juhtus see kõige hullem asi üldse - seisin aarde peal, aga aare ei andnud end välja, telefoni taskulamp ei kõlba kassi saba alla ka mitte. 15min jonnisin ja loobusin. Ei mäletagi, millal viimati aarde juurest nii kurb ära oli tulla, no üldse ei tahtnud, jalad nagunii märjad ja nothing to lose.
Käisime pimeduses vaimu külastamas. Kaupo suunas mu pilgu õigesse suunda ja nii see lammas leitud sai. Aitäh, aitäh!
Selle aarde juures: mina otsisin loogilist kohta, mees otsis nulli, noorgeopeitur otsis vihjes peituvat elukat, pisigeopeitur otsis võimalust ennast märjaks kasta.
Kui meist keegi aardest õhkagi ei leidnud, siis lugesin logisid ja sealt saadud vihjete põhjal sai kaasa ka kastile näpud taha.
Õnnepudelist saime sellise mõttetera. "Elus on vaid üks õnn — armastada ja olla armastatud" (G. Sand). Laulatuse aastapäeval otsimiseks seega ideaalne aare :)
Lammas leitud! Panime aadre juurde Bas'i vana auto võtme ja asemele võtsime kaks õnne.
Leid tuli ka iseendale üllatavalt kiiresti. Siukese vihmasajuga said märjaks mitte ainult jalad, vaid kogu keha pealaeni välja - osmoosiga.
Lennurajal oli jah vaja vaadata, et ühe hullumeelse kihutaja auto ette ei jääks. Õnneks ei jäänud.
Tänud.
Mõnel jääb metsas kitsaks, teine ei suuda sinust lennurajalgi piisavalt kaugelt mööduda. Jalutasime mööda teraslindude kunagisi jooksuradu ja pesapiku mööda kohale. Olime valmis järjekodseks vigurikski aga läks lihtsamalt. Tänud
Ilma ette valmistamata ja gpsita läks ikka päris tükk ragistamist, et õigesse kohta jõuda. Kaasgeopeiturite vihjed ka veel abiks. Lõpuks siiski, jalad märjad ja higimullid otsa ees, sai õnnelikult leitud.
Käisime vaatasime lamba üle ja aarde leidsime kiiresti! Aitäh peitjale!
Otsisime ja otsisime, kuid aru ei saanud mis nüüd toimub. Peaks nagu lihtne olema, kõik leiavad kiirelt, kuid me oleme nagu reaalselt vaimust vist täna rabatud. Lõpuks, hetk enne vaimset kokkuvarisemist kaaslane siiski päästis olukorra. Peale aarde tagasipeitmist nägime ka, et vihje tõepoolest kehtib. Aitäh!
Peitja nime nähes mõtlesime asja endale keerulisemaks, kui see tegelt oli. Pärast mõningat tulutut otsimist muutsime mõtteviisi ja aare ilmutas end kiiresti.
Janaril oli see aare leitud aga soovitas ka mulle. No et saaksin ikka ala roheliseks. Mõnus jalutuskäit ettetehtud georada pidi ja olingi kohal. Ruum ka leitud. Nüüd hakkas otsimine, Janar siis meenutas mulle vihjet. Veidi läks ikka aega aga leitud sain. Täpselt õiges kohas oli imelik moodustis. Tänan peitjat.
Alguses tahtsin teed nulli liiga otseks tõmmata, aga loodus tuli vastu. Läksin siis tsiviliseeritult. Tänu konkreetsele vihjele sai kohapeal ruttu hakkama. Tänud peitjale.
Tiirutasime tükk aega üsna nõutult, et kuidas siis nüüd suuremõõdulist aaret ei näe. Aga oligi lihtsalt all nurgas peidus :)
Leitud. Täpset logimise kuupäeva ei mäleta, aga oli pigem 2016 aastanumbri lõpupoole.
Esimene kord, kui sai käidud, sai liialt lambale keskendutud. Ja ohutusele. Kui see kõik unustada, selgus, saab ka aarde kätte. Aitäh.
Selle aardega oli ainult astumise vaev. Aarde peidukoht vastas kenasti vihjele ja logitud ta saigi. Täname!
Geopimedus segatud eelarvamustega. Ma jäin ühte teise kohta kinni, kuhu annaks ka suht ägeda aarde peita. Aga igatahes lõpuks leitud.
Tükk aega tuustisime ringi, lõpuks leidsime. Palju õnne karuonule tema 5000.nda aardeleiu puhul!
No oli see alles lammas. Ikka igavene jupp aega sai taga aetud, lõpuks kui määgima hakkas, saime kätte. Tänud peitjale.
Ei tea kas lenduri vaim oli kuri, kohe mitte ei tahtnud leid tulla. Hakkasin oma virbitadud peaga juba raskusastet kõrgemaks tegema ,aga enne kasutasin mitteaksepteeritavat abivahendit. Suured tänud peitjale.
Seda lammast ikka pidime jupp aega otsima enne kui ta näitas ennast meile.
Millalgi küsisin matult, kas aare on nii hull, et peab palderjani kaasa võtma. Matu arvas, et nii hull pole, aga no vererõhku tõstab ikka küll. Sellest vastusest piisas, et täna tabletipurgiga kohale minna. Seevastu ei leidnud ma sellele ravimikuhjale nullis mingit rakendust, kuna aare oli hetkega leitud ning kuidagi hirmus tavaline. Kohe nii tavaline, et ma ei uskunud, et see phantomi aare on. Seega pärast leidu kirjutasin matule ja palusin nüüd kõik ausalt ära rääkida, milline see aare algselt oli. Kirjeldust kuuldes tänasin natuke isegi õnne, et see hetkel ei töötanud, kuna muidu oleksin küll nahast välja hüpanud ja Hannes oleks mu täna seal lambaga koos siruli leidnud. Aarde eest aga tänud ja peitjale palju-palju kannatust kvaliteetaarete taastamiseks ja hooldamiseks.
Viimane tänaseks. Täiesti ebatüüpiline aare - mine ainult kohale ja logi. Ei mingeid jamasid, krussikeeramist, isegi võssi mitte eriti. Kahtlustasin küll kuni viimase hetkeni, et küllap kuskil ikkagi mingi vimka või krutski tuleb, aga ei. No olgu siis, lepime sellega, vähemalt uue perspektiivi avas see koht Tartu äärelinnale, ja ümberdislotseeritud autoturule. Aitüma ka!
Tekkis vaba päev ning tuli tuju linnast välja uitama minna. Mis ikka saaks olla selleks parem variant kui mõni aare? Vaja ikka Tartu täiesti puhtaks saada ning otsustasin seetõttu ka selle aare ette võtta. Kohale jõudes vaatasin pisut ringi, kuid lammas nagu ei hakanud silma. Hiljem selgus, et tegu oli lihtsalt (geo)pimedusega. Kuulsin, et sealkandis pidi ka vaim elama, aga kahjuks ei kohanud teda. Aitäh aarde eest!
Olin juba õiges kohas ja nägin lammast ka, aga kuidagi läks pilk kiiresti üle ja otsisin muudest kohtadest edasi. Hakkasin logisi lugema ja lõpuks vaatasin lambaga uuesti tõtt ja leidsin ka aarde.
Lammas ei tahtnud algul näole anda aga kui ta leitud sai siis tuli ka aardeleid kiiresti. Oli ilus vihmane hommik koos vikerkaarega. Tänan!
Esialgu ei leidnud, tegin mitu tiiru. Siis lugesin logisid, sain pihta, leidsin. Millegipärast ei ole logiraamatus viimaste siin logijate logisid?
Ot mis, praegu varasemaid logisid üle vaadates saan aru, et mul jäi miskit nägemata? Võibolla vaimustav asja iva isegi? Peab vist uuesti külastama. Igatahes logi ma kuhugi kirja panin.
Peale sündmust ajasime suurema pundi kokku ja saime lõpuks üheteistkümne paiku Tartu poole teele asuda. See oli esimene aare. Üsna kiirelt leitud. Aitäh!
Natuke võsas käimist ja teised suutsid leida. Plätudega oli pisut kehva, õnneks ühtegi naela jalga ei tulnud.
Vihje oli täpne ning aare tuli ruttu välja. Aitäh!
Käisime kambakesti lambal külas. Tänud peitjale!
Lamba tunnen ma alati ära. Mikk pidas teda algul küll kilpkonnaks, aga aaret ta igaljuhul valvas. Vaim on vist puhkusel, ei kohanud tänagi. Aitäh!
proovisime ühest küljest ja teisest küljest ja lõpuks taipasime, et autoga nigu päris ikka ei saa. Kuna pimedus tuli peale, hein oli pikk ja ühte teeotsa proovides kohtasime vahvat kärntõvega eriti kondist vulpes vulpest, siis ei tihanud täna asjaga kaugemale minna. Teine kord päevasel ajal :)
Pilkases pimeduses saabusime lennuväljale. Üks tegelane harjutas kiirendamist. Mulle tundus see tee küll selline, et seal üle 100km/h tunnis ei julgeks sõita. Võib vabalt minna hüppesse. Lihtsamal juhul lõhkuda auto. Nullis endas jäi vajalik lammas ruttu silma, kuid lehmaketti nähes tõusis vererõhk. Juba kujutasin ette, et nüüd võib istekohad valmis otsida ja oodata õuna pähe kukkumist. Siiski hirm oli asjata ja tegelikult oli kõik väga lihtne. Aitäh!
Jalutuskäik aardeni ja tagasi oli vahva, kuna taimed lainetasid tugeva tuule käes. Ilus lammas, teeks kohe pai, et nii kiirelt aarde peiduka meile avaldas, aitäh!
Kui läheduses olevad kolm suuremat seifi said lahtimuugitud, siis tegime veel tiiru lennuväljal ja külastasime Sõjaväelenduri vaimu. Täname peitjat!
Kartsime hullemat, aga sammhaaval me õige kohani jõudsime. Tänud.
Olen küll pärit lõunast, aga vot pole kunagi siin käinud. Nüüd ka siis see autoturg nähtud kaugusest. Kui seda aarde kirjeldust lugesin, siis mõtlesin, et kuida see vihje küll lahendatud on. Aga üllatus oli tõeliselt positiivne. Nii äge. Suunurgad tõusid kohe kõrvuni. Täh täh.
Aare leitud.Logiraamatus märge kirjas. Lenduri vaim täitsa olemas ja hea tervise juures :) Täname peitjat huvitava aardekoha eest.
Rebane oli, lammas oli ja aare kah.Vaim ise vaid õrnalt aimatav. No on Tartu ümber alles kummalisi kohti ja elamusi, aitäh!
Suguvõsa naised võtsid kätte ja otsisid Raadilt teise aarde veel. Lenduri vaim ei ilmutanud end aga aare käes.
Seda aaret tuli meil otsida tegija silme all, mis kindlasti asja vähem närviliseks ei teinud :) Pole juba palju aastaid siin lennuväljal käinud, kunagi paarkümmend aastat tagasi sai siin kasutatud datsuneid ja opel rekordeid vaatamas käidud. Siia majja polnud aga enne asja olnud. Kuna telefoni GPS jupsis siis nulli jahtides sai paar tiiru ümber maja tehtud ja kuni ma lõpuks nulli jõudsin, oli Di juba vihje tuvastanud ja võttis konteinerit välja. Autor pärast paljastas et miski lisafunktsioon, mis oleks pidanud olema, ei olnud millegipärast tööle hakanud.
Leidsin, logisin ja kargasin. Raamatut tagasi pannes otsustas vaim oma krutskeid teha ja oma kohalolu meelde tuletada. Tänan peitjat huvitava kohtumise korraldamise eest.
Kohustusliku Taneliprogrammi peatus nr 2, soovitus- ja kandidaadisiltide pärast oli vaja ilmtingimata lipsata ka vaimu olemasolus veenduma :). Selle aarde juures sain ennast vähemalt leidmisprotsessi käigus taibumana tunda kui naabruses, ilmselt mõjus hästi see paikne lammas :D. Panime Lauriga siis peale leidu oma nimed kirja ning samal ajal viis Marje vaimu endast välja… Mõikas igatahes ja saime aarde ikka täisraha eest ära kogeda :). Aga poleks midagi hullu ka olnud, kui meile oleks jäänud ainult Marje tehtud kokkuvõte sellest, mida see vaim seal toimetab – see tuleb tal nii hästi välja, et võiks vajadusel kasvõi vaimule puhkust andma tulla… :D.
Selle aardega läks kiirelt. Vihje oli lambalegi selge. Hetkeks tekkis hämming, et kuidas leiutajal nüüd selline lihtne aare...selgus aga, et osa vist ei töötanud nii nagu oleks pidanud. Igatahes saime logi kirja ja Marje abiga saime ka boonuse tööle ja põhimõtteliselt "nägime" ära mis olema pidi :P Kahju et omapead ei toiminud asi nii nagu vaja :) Lahe idee igaljuhul! Suured tänud peitjale!
Mina kärbeskaalus sain penthouse vaadet nautida, alumise korruse eluruumid olid tagasihoidlikumad, aga seinamaale jagus igale poole :)
Kõige kribuma saatsime katusele ja siis otsisin ise aarde ülesse. Hea plaan eksole? Me täname
Lamba ja aarde leidsime, aga vaim jäi nägemata. Tänud!
Sel ajal kui me Kleone- ja Henrikoga väljas lambaid taga ajasime oli Tanelil ja Mikil lammas juba käes. Efekt, mis peitjal aarde asukohta lisatud oli, ennast uuesti välja ei andnud, seega jäigi saladuseks, millise nurga alt lähenemise või toimingu peale saaks seda taastekitada. Vinge konteiner ja vahva efekt, aitäh peitjale :)
Timix jättis mind Puiestee ja Narva mnt ristmikule punase tule taha ootama ja ise põrutas ees minema. Kohale jõudes ei olnud Timixit kusagil ja suur oli minu üllatus, kui nad saabusid minu teevalikule täiesti vastupidisest suunast. Aaret leides vaim korraks piiksatas ja oligi kõik. Tänud.
Kaotasime tee peale Kleone ära ning jõudsime siia hoopis erinevaid teid pidi. Nullis läks suhteliselt kähku. Phantomlik lisaelement ilmutas end vaid korra, rohkem ta meile kahjuks tähelepanu ei pööranud. Aitäh!
Käisin siin Polekalaga 10 märtsil. Leidsime jube tavalise aarde ja auto juurde lonkides ma muudkui porisesin ja kiunusin, et mis mõttes Paavo "lemmik" (aa tema ju nii nunnu, et leiab ju alati kõigile midagi positiivset) ja teistel niuke hunnik kiidusilte küljes, täielik müstika? Polnud ju üldse Tanelilik aare! Lembitu tühi kalapilk ei tõotanud ka miskit head. Logi kirjutamist alustasin lausa 3 korda uuesti ja muudkui sättisin ja kustutasin sõnu, solvata ka ju tundes peitjat ei tahaks aga mittemidagigi polnud kirjutada. Päästvaks õlekõrreks sai lambuke, kiitsin siis taevani teda. Nii sain oma 3 kohustuslikku rida täisvenitatud.
Miski asi siin ju ei klappinud aga "mis", ma aru ei saanud. Jäin selle aardega logidega valveseisakusse nagu Surikaat (https://et.wikipedia.org/wiki/Surikaat)!
Oodata tuli 10 päeva, ehk Matut-Rudolfit, kes uuesti käisid. Võtsin küll poisid ette vihje eesmärgil aga need ju niuksed pullivennad ja kõik mehed ju teadagi hoiavad kokku. Mida rida edasi nende logi lugesin, seda selgemaks sai, et mul tuleb siia uuesti tulla.
Täna oli nii piinlik oma eelmise logi pärast, õnneks on elu õpetanud, "et kui sul midagi tarka ütelda ei ole, siis ole parem vait!" Jumala õnn, et see tarkus meeles oli. Sest VAIM on päriselt olemas! Tuli välja, et vaim on krutskitega nagu peitja ise, igaühele ja igakord end ei ilmuta aga ehmatus oli seekord ikkagi. Kuna peitja oli täna kaasas, nägin seekord "vaimust" rohkemat ka, täielik jahmatus idee ja teostuse poolest ja siit tuleb külge kindel sildisadu!
Tuul väga tugev jalutades Murdvargalt siia. Lihtne leid. Tänud peitjale!
Mis ma oskan öelda, mahajäetud majadesse on ütlemata tore ronida. Aitäh huvitava aarde eest :)
Oleks ka tahtnud seda vaimu näha... aga vähemalt saime aarde ilusti kätte! Eilse päeva kindel lemmik. Aitäh!
Kuna linna peal käivad kõlakad, et siinkandis olla ka vaimud liikvel, käisime korduskülastusel. Et vaime mitte ära hirmutada, jätsin lambi sisse peaaegu täiesti tühjad patareid. Lähenesime võimalikult otse, vahepeal jää ei kandnudki.
Kinnitame: selles majas kummitab. Igaühele ja alati ta ennast ei ilmuta, aga kannatus tasus ära. The truth is out there. Sildid külge, aitäh taas!
Hommikul ei olnud lumel ühtegi jälge, aga lammas aitas sihile. Aitäh!
Kunagi juba varemgi teolt tabatute värsked jäljed näitasid teed. Korraks juba tundus, et niisama aare, aga siis näitas peitja ka ikka oma tavapärast taset. Võtsime lennuki ja jätsime kleepeka, aitäh!
Üsna lihtne leida, aga nagu ikka vinge teostus. Tänan!
Pärast EMV-d pimeduses ja üksinduses leitud. Kujutasin vaimu endale veidi teisiti ette. Aitäh!
Vaimudega on mul väga hea suhe viimasel ajal. Mina neid ei sega ja nemad on viisakad või noh tagasihoidlikud, püsivad ohutus kauguses ;). Nii ka siin aarde juures, kõmpisime mööda Speedy ja Moori jälgi nulli ja logisime. Vaim ilmutas end küll ootamatult kuid kuna olime mitmekesi ja teised oli talle lähemal siis ma peris lakke ei karanud, üks kriksa tuli veits kõveram, ei muud :P. Tänud!
Kodutee Tartumaa Vahikülast alaku. Kell on napilt 08:05. See vaimukas vaim oli viimane leidmata aardeke Tartu kandis, peale Y+N, mida pea aasta omal kohal pole ja mida pole seni ka välja mõelnud.
Tiksusime vaikselt valmivast ERMist mööda ja peatusime aardele lähimas asfaltteepunktis. Aaret ja vihjet saime ikka natukene otsida ka, ilmselt seetõttu, et kasutasime GPSi, aga peitja silt ütleb, et GPSita leitav ;-) Kui aga vihje leidsime, ilmutas end ka korralik suur militaaraare. Kui me parasjagu logimisega poole peal olime, ilmutas end ka vaim. Sa juudas, oli ikka elamusterohke aardeotsing küll :-D Vaesed leidjad, kel see igavalt läheb.
Lahkudes kihutas meist ja peidupaigast paarikümne meetri kauguselt mööda üks noorsand suuskadel. Tema ootamatu ilmumine sellises paigas oli samuti vaimustavalt vaimukas.
Mnjaa, ei ole Tanel vaimuvaesusega löödud, vaimust vaevatud ega vaimse puudega, küll tal ikka jagub neid ideid ja teostusvõimeid samuti. Sada tänu elamuse eest! Panen ka esimese soojalt soovitava sildi. Aare korras, võtsime ränduri, jätsime pastaka.
Ma muidugi polnud ka seekord, nagu tavaliselt aardekirjeldust lugenud. Kohale tatsates rääkis Anne midagi lambast. No algul olime ise natuke aega seal kohapeal lambad ja alles seejärel jäi lammas Annele silma. Ma olin siis nagu rohkem statisti ja logitava rollis :). Konteiner täitsa hea mahutavusega. Tänud!
Täiesti lõpp, kus on ikka Tartus jubedaid mahajäetud kohti ja igasugu kahtlaseid nurgataguseid. Siin geomängus on üks hea parool "vihje on ainult nõrkadele"! Mina ju nõrk ei ole ja liiati sellise peitmisstiili üldse välistasin. Kõik peidukohad said läbivaadatud enne kui logini jõudsime. Tänud kohta tutvustamast, ilma geomänguta poleks ma siia iial sattunud! Ja lambuke on nii nunnu!
Oli see nüüd see pühapäev, kui selle aarde otsimiseks läks, või eelmine. Enne sai ikka kõik ruumid üle vaadatud kui vihje silma kargas. Tänud peitjale.
Objektini jõudmisel oli raskemaks katsumuseks pimedas georaja otsa üles leidmine. Telefon valgustama ja mööda rada minema. Kohapeal sai teostatud esmane vaatlus seest ja väljast ja tuvastatud võimalikke peidukohti. Lumi ei reetnud, et mõni lendur oleks püüelnud gravitatsiooni trotsida ja kõrgustesse püüelda, otsustasime ka seda mitte üritada. Kuna kirkat, labidat ega metallidetektorit polnud käepärast, siis sai ikkagi vihjet piilutud, et mitte paljaste kätega liialt ekskavaatorit mängida. Aare ei lasknud ennast liialt kaua otsida. See, miks aardel niivõrd soliidne konteiner on, selgus logimise käigus. Vastasel juhul see lenduri vaimu kinni ei peaks.
Njaa, ilma vihjeta oleks lendurile kohaselt kõrgustesse püüdlema hakanud.
Ja no vaimutuse ajastus oli ka perfektselt täpne, seda ei suutnudki välja mõelda, kuidas see täpselt logimise hetkele sattus.
Margus näitas juba eemalt, et vot näed seal ta peab olema. Lumes sumpamine ei ahvatlenud ja seega otsisime raja üles. Tema jäi autosse ootama, mina läksin otsima. No see vaim oleks võinud muidugi olemata olla, aga ju siis nii pidi :D Aitäh peitjale !
Auto kinni pidanuna jalgu vaadates kirusin vaikselt, et olin täna saapad koju jätnud ja kingadega tulnud, arvestades et nii-kui-nii marsin parklasse autoni ja sealt tööle ning õhtul sama teed tagasi. Aga õnneks olid autos olemas kummikud, milled suvel auto standardvarustusse muretsesin. Kiire rehvivahetus ja minek.
Lootsin sisemas, et ehk äkki... Aga kui tajusin ees georada (eile õhtul ju sadas Tartus lund) sain aru, et ei tänagi... Aga STF:)
Ei võtnud midagi ega jätnud.
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Minu jaoks on see täiesti võõras kant, kuna olen Tartusse tulnud alles kümmekond aastat tagasi ning Raadi lennuväljast ja muust selle juurde kuuluvast kuulnud vaid oma Tartu sõpradelt ning lugenud Postimehest.
Aarde avaldumise hetkel veetsin täitsa juhuslikult aega aarde vihjeks oleva filmi seltsis. Kui see läbi, avastasin küsimuse, et kas ma FTF-i tegemas polegi. Mis, kes, kus? Veidi olukorda uurides sai selgeks, et esimesed kiired on nagunii juba tegudele lennanud ja mis ma tark siis enam torman. Mõnda aega juurdlesin veel siiski küsimuse üle, kas minna ja korjata see aare üles kohe või jätta valge aja peale. Kuna üliaktiivsest nädalavahetusest oli paras väsimus peal, geombiil oli juba päeval streikima hakanud ja mugusõber arvas ka, et tema küll südaööl kuskile kummituslossi minna ei taha, oli asi otsustatud. Hommikune trenniring sai siis sujuvalt sinna kanti tekitatud. Täitsa viisakas geomaantee oli tõesti juba ees. Mingi vaim või poodu vist rippus ka, aga üldiselt ma väga sellesse ei süvenenud. Kogu kupatus tundus vähemalt esmapilgul kangesti butafooria moodi olevat. Häbiga pean tunnistama, et aega läks kauem, kui sellise asjaga minna võiks ja vihje tuli muidugi alles siis uuesti meelde, kui juba kodus tagasi olin. Peab ikka vist geopimeduse vastase ravikuuri ette võtma. Poetasin Simoni ka aardesse, saab ehk põhja poole edasi reisida. Nii mõnus nostalgialaks tekkis üle hulga aja sealkandis liikudes ja meenutades, kuidas kunagi öösiti mööda lennuradasid rattaga kihutasime ja angaaride otsas pikutades kuud vahtisime. Aitäh, paluks samas vaimus (või vaimuga) jätkata!
Lumi on talletanud korraliku geomaantee, see tegi kohalejõudmise lihtsaks. Vaim natuke ehmatas meid, aga logi kirja saamist see ei seganud. Aitäh. Jätsime: Super Mario
Vaim küll kutsus kerge huilge esile, aga aare leitud ja meel hea.
Leitud sai küll esimesel katsel, kuid selleks, et terve show kätte saada, pidime ikka teise külastuse aarde juurde tegema. Päris äge asi välja mõeldud :)
Aitäh!
Kuna seekord olin Tartus ja põhimõtteliselt vaba graafiku peal, tekkis lõpuks ometi reaalne võimalus uuele aardele kohe reageerida. Või noh, esmalt Rudolf linna teisest otsast peale võtta, siis kahest valest kohast lähenemist üritada ja lõpuks mingi enam-vähem mõistlik suund valida. Sest ega kodus ju kaarti ikka ei vaataks, lähme otse noole järgi.
Koperdasime läbi lume nulli poole, kuni tihe võss ette tuli. 50 meetrit veel. Proovisime ringiga ümber võsa ja sattusime tiheda jäljerea otsa. Pergel, aeglased oleme. Korraks tundus, et kuulsime ka mingit häält. Vaimud?
Sisenesime. Ajasime poolteist lampi huugama ja lambaid taga ajama. Nagu Taneli aaretega ikka, tuli teha jälgede ülevaatust ja telliste värvikihtide spektraalanalüüsi. Ja siis võttis Rudolf aarde ilmselgest kohast välja. Topelttüng. Pärast peitjaga muljetades selgus, et osa võlu jäi meil nägemata, seega tuleb teha korduskülastus ja siis ka sildisadu korraldada. Leid läks kirja 21:57.
Kui teised juba mälestustega otsa lahti tegid, siis minu esimene mälestus on väga varajasest lapsepõlvest, kui Annelinnas vanavanaema juures aeg-ajalt lennukimüra uinuda ei lasknud. Üsna varsti pärast seda läksid Raadilt ka viimased lennukid, tuli autoturg (praeguse ERMi maja kohal), hiljem ka tagumisel sirgel juba kiirendusvõistlused ja siis hakkasime seal ka omal käel ringi kolama. Siis tulid juba isiklikud autod, mida lennuradadel lõpmata tore katsetada oli, eriti muidugi talvel. Isegi üks mitmemeetrine hüpe üle hange sai korra kogemata tehtud. Nüüd on üks rada ERMi ning libedaraja ja teine autoturu ning jäätmeladustuse all, tagumises osas sai veel motokoolitusel käidud, aga kauaks seegi võimalus jääb. Alale saab autoga legaalselt ainult päevasel ajal, sest põllule kerkinud Vahi küla kortermajade elanikud hakkasid kummipõletajate tekitatava lärmi üle kurtma. Praegu veel leidub neid vanu hooneid ja põnevaid nurgataguseid; eks näis, kui kauaks.
Aitäh!