Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare sai peidetud külavanema valvsa pilgu all Karepa külasse, mida esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates metsana esimest korda aastal 1451 nimega Wald von Karrepso. Mis asub Lääne-Virumaal, Vihula vallas, Soome lahe kaldal.
Suvel on võimalus külastada Richard Sagritsa, Kalame talumuuseumi. Ehk ka Valli Villat, nautida rannamõnusid Karepa rannas. Suurte kuuskede ja mändide alla on peitunud Karepa Ravimtaimedeaed.
Minul on meeles veel vana rippsild millest üle sai suviti rannas käidud ja mida enam ammu alles ei ole.Tilluke kollane pood, milles viimati oli väike postkontor.
P.S Toredat aarde otsingut. OMA PLIIATS KAASA! JÕUDU SIIS!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6CTMD
Logiteadete statistika:
135 (100,0%)
0
5
5
2
1
0
Kokku: 148
Ei soovi et HEAD sugulased ja sõbrad kulutaksid oma eraelu minutitki minu aarete otsimiseks! Konteiner loodusest eemaldatud.
Läbisõidul kenast külakesest tegime peatuse ja logisime aarde. Nutikas lahendus, hõlpsalt leitud ja logitud. Aitäh!
Kena kaart valmistatud ja ka külale laienemise võimalus jäetud :P tänan aarde eest!
Vaat, kus aare! Mõnus liivarand siin, leidsime kivi otsast pingi ja kohtasime ka draakonit :) Täname!
Auto sai pargitud aarde lähedale, aga telefon näitas, et sõitsime 80 meetrit edasi ja sinna kaugusele kangekaelselt jäigi kogu aarde otsimise ajaks ;) aga aare sai leitud ja nimed saime kirjutada uuele logilehele. Tore aare. Edasi suundusime randa.
tsiteerides klassikuid, siis kiire peatus möödasõidul. Logirullid oli räbaldunud ja vaba ruum otsas. Mul õnnestus kuhugile logide vahele oma nimi kuidagi veel ära mahutada.
Aive tegi siin mugavalt peatuse ja otsisime ka selle aarde kiiresti üles. Lahe teostus, aitäh!
Aare oli hästi tehtud. Ega sellelt peitjalt muud ju oodanudki. Aitäh sulle!
Koht oli veidi võsasse kasvanud, aga aare kenasti olemas. Logirull nagu mikrokatel tihti suhteliselt närune.
Logiraamat vedeles aarde juures maas ja reetis asukoha. Panimme logi tagasi pessa. Muidu kaval teostus.
Karepa ise ei tekita minus just positiivseid emotsioone, sest siin sai kaugel okupatsiooniajal pioneerilaagris oldud - punakaltsud, piirivalvurid, koerad ja koondused. Aga aardel on täiega lahe teostus, aitäh!
Leitud kasutajaga martenmandla. Kunagi ammu-ammu sai siinkandis ka lastelaagris käidud, oli tore seda kohta uuesti näha. Aitäh!
Leitud kasutajaga bnnmox. Nägime logis olnud piltidest üht tahvlit ja hakkasime Mirjamiga ümbrust uurima. Märten ei jõudnud peaaegu hingatagi, kui Mirjamil kogenuma geopeiturina aare käes oli. Täname kutsumast!
Huvitav ja väga informatiivne koht siis tõesti. Lisaks ohtrale saadud infole tegi Anna ka aardega kiirelt 1:0. Hästi tehtud, hea peidukoht, aitäh.
See vidin hakkas juba kaugelt silma. Tänud, oli lahe!
Saatsin Liisi otsima ning õigepea oli tal aare leitud. Pärast sai veel mitu korda antud aardest mööda sõidetud.
Hea ja tuttav paik, kuhu erinevatel eesmärkidel olen korduvalt sattunud. Mäletan minagi kunagist rippsilda ja kollast külapoodi, mitut suurlaagrit ja etendusi nii rahvamajas, kui muuseumihoovis, ööülikooli lindistamistest rääkimata. Äge peidukas. Tänan.
Olid ajad kui ei olnud suve ilma Karepata. Vahva leid tänagi. Tänud!
Karepa alguseks oli mõnus. Hea ja lihtne, kuid ilus teostus. Aitäh
Ilusa ja päikselise ilmaga pole midagi paremat kui mere äärde sõita ja tee pealt geoaardeid noppida. Autojuhil oli suund paigas ja esimese peatuse tegime Karepa bussipeatuses. Esialgu tundus, et esimene peatus kujuneb pikemaks kui arvasime, kuid aare sai siiski leitud ja logitud. Natuke kavalust oli ainult vaja. Tänud peitjale.
Kui sul on ilus ilm, meeldiv seltskond ja ei tea mida ajaga paremat peale hakata, siis tasub geopühapäevale minna. Nii me siis otsustasime ringi kruiisida ja aardeid noppida. Alustasime Karepa bussipeatusest. Algul tundus, et sinna vist jäämegi, kuid võta näpust- aare tuli päris kiiresti kätte. Hea märk :) TÄnud aarde eest!
Puhtale lehele logides oli mõnus esmaleidja tunne. Täname!
Ilus drive in aare - seda muidugi suvel.
Talvel on asjad teistmoodi. Sahad on tee äärde meetrised vallid lükanud ja muu maapind on kattunud põlveni lumevaibaga.
Herki märkas aaret eemalt ja seadsime sammud sinnapoole. Aga ohsaimet. Aare istus nii ilusti pesas, et ei tahtnud kohe väljagi tulla. Sai siis teda meelitatud kuni ta lõpuks otsustas alla anda ja pesast väljuda.
Logirull oli küll väga väsinud moega. Selline ära näsitud nutsakas.
Tänud!
Eks tähelepanelikumad võivad isegi aimata, mida ma siin Lääne-Virumaal detsembri eel tegin. Igatahes tulles näitasid tuled taeva poole ja veokonks kündis vagu. :P Ja sel ajal kui mina koormat maha laadisid, said lapsed üht tuttava valge jänese seltskonda nautida. Kes siis plehku panemise tõkestamisel otsustas ruigama hakata nagu siga aia vahel. Selline heli oli kõigile esmakordne ja vanem poiss meenutab seda seika nüüd iga päev. No ja kui koormast vabanetud, sai ka paar nopet päevakavva lisatud. Autoaknast visuaalselt vaadates ei koitnud miskit, aga nii kui ennast püsti sai aetud, oli asi kohe selge. Aare vinks-vonks korras, kestab vast veel kaua.
Tänud.
Täitsa tuttav koht - siin vaatasin kahjustusi üle pärast oma elu esimest tsikliõnnetust. Geopeituse avastamiseni jäi siis veel kaks nädalat. Mõnusalt kaval aare, aga kätte ma ta sain. Aitäh!
Allanil jäi õige asi üsna kiirelt näppu. Mina sinna veel otsima ei jõudnud minna. Logimise rõõm jäi mulle. Tänan!
Kunagi oli Karepal pioneerilaager, kus sai suvevaheajal lapsi kantseldatud. Peale aarde logimist otsisin ka endise laagrimaja üles. Uskumatu, aga mingid 50 aastakest polegi mälestustele hävitavalt mõjunud. Täpselt tuli meelde, kus miski asus. Tänud peitjale, nutikas peidukas aardel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Peaks olema jälle leitav, kuigi ei saanud hooldades teha kõike mida soovisin. Jalgratta kodar on üits hea abimees.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Käisin asja uurimas ja ei saanud ise ka kätte.
See siin oli tubli tükk ja näputöö, mis aga kestvate vihmade mõjul otsustas vastupanu osutada. Meelitasin siis sõna ja jõuga ning kätte sain. Nimed kirja ja vat siis algas jant. No küll andis seda logilehtede rulli kohendada ja sättida, kerida ja koolutada, et ta formaatidesse mahuks. Lõpuks see isegi õnnestus ja jõu ning nõuga panin aarde tagasi. Oli vahva pusimine. :)
Aitäh aarde eest!
Muuseas, siis siin andis korraks vihm järele...
Tore näputöö seal. Huvitav lahendus. Jõudu läks ka ikka vaja. Kadri kasutaski ja käes ta oligi. Tänud peitjale.
Sõitsime Tipikate Rattamatka ajal mööda ja korjasime aarde üles. Aitäh! :)
Tipikate rattamatka marsruut viis aarde juurest mööda. Leitud, aitäh! :)
Mõtlesin, et kuidas küll peitja külarahva sellega nõusse sai. Aitäh!
Tänane viimane. Armas objekt oli peidukaks, nägi välja selline… nagu külaselts oleks kokku tulnud ja selle siis kamba peale ära teinud :). Panime oma nimed raamatusse kirja ja lahkusime, sest kell oli palju ning Sagritsa muuseumisse poleks nagunii enam sisse pääsenud… Aga külastame selle muuseumi ehk siiski ära 11. augustil, kui talus mängitakse viimast korda kunstniku elu kajastavat teatritükki “Viimane suvi” :).
Päev venis ootamatult pikaks ja nii jäigi veel see meile koduteel ette. Oli plaanis ikka Kunda roheliseks saada aga saatus mängis teisiti ja saamegi varsti tagasi tulla. Ei ole kuidagi kahju seda teha. Ja muidugi ka see aare oli peitjale kohaselt hästi teostatud! Tänud!
Maakoha geotuuri esimene aare. Teisel otsimiskorral leidsin, algselt poleks arvanudki, et see aare on ja ei julgenud puutuda.
Just nii selle bussi(peatamise)ga oligi, nagu [enekene] kirjutas. Aga aare oli vahva - nii lihtsalt saab ka, et kohe ei oska õiget asja vaadatagi:) Aitäh!
Olime just aarde leidnud, kui saabus tühi liinubuss. Tegime juhile selgeks, et meie passime siin teeservas niisama. Tema aga ütles, et ei taha kogu aeg üksi sõita. Ja kui meie tema juba tellisime, siis ta ilma meieta ei lahku. Vot sellised bussijuhid siinkandis. Saime ta ikka kuidagi lahkuma sundida ja aarde oma koju tagasi viia.
Aardel väikesed komplikatsioonid, lisainfo peitjale postkasti
Aarde leidsin kiiresti kuid operatsioon "Logi kirja" võttis aega umbes 15 minutit. Karepa küla ise paistis väga ilus mereäärne paik olevat. Aitäh!
Kaval peidik, aga õnneks leidsin ruttu. Logiraamatu tagasi saamisega oli raskusi. Kuna ise tagasi ei saanud, viisin autosse ja palusin Priitu. Tema käes oli see käkitegu:)
Olin kaardilt valinud järgmiseks aardeks selle ning mingil hetkel küsis Erki, et kas me oleme seda aaret varem otsinud, sest me olevat kunagi siin juba sõitnud. Minu eitava vastusega ta väga rahul polnud, sest kui me siin sõitsime, miks me siis tava aarde otsimata jätsime. Vaatasin GP lehele ja andsin mõista, et sel aastal alles peidetud. Ilmselt olime sel teel siis kunagi mõnel muul põhjusel, kuigi ei suutnud meenutada, mis see olla võis.
Mul seostub Karepaga ainult Josteni trenni paari aasta tagune suvine laager, kuhu ta keeldus minemast, sest ei tahtnud väljaspool kodu ööbida.
Nullis läks väga kiirelt: ei saagi aru, kuidas mõnikord oskab silm kohe eristada ja samas mõni teine kord kirjutavad kõik, et tegu on drive-in'ga ja me suudame mingi 5x! käia ja ikka pole kasu ei mingit :D Kuna see oli Kaspari esimene aardetuur, lasime tal ka ikka otsida.
Aitäh ;) - meile meeldis.
*Hiljem selgus ka põhjus, miks see tee Erkile tuttav oli.. 2a tagasi mitmepäevasel aardetuuril tahtis Karoliina iga päev randa ka jõuda, kuid meie otsisime aardeid nii kaua, et kuidagi ei jõudnud sinna. Teel koju oli Peterburi mnt'lt ümbersõit Kunda kaudu ja nii me ta Karepa randa viisime. Ilm oli küll pilves ja tuuline, kuid sel ajal 11-aastase jaoks polnud see mingi probleem (elukoht Kesk-Eesti, seega arusaadav).
Tanel tegi tee ääres peatuse, et meie saaks aarde leida ja logi kirja panna. Tänud peitjale! Eks hiljem sai siin veel kõvasti tiirutatud :)
Siin läks kiirelt. Ainult logiraamatut oli paha tagasi panna, kuna see oli kortsus, siis ei tahtnud kuidagi tagasi mahtuda.
Tänud peitjale.
Imetlesime uut laia silda, mille tõttu eelmine suve pidime tiire tegema, kui geps käskis peatuda. Hea oligi siin plaane seada ja matkamrsruute paika panna.
Algul vaatasin valele poole, siis aga suundusin õigesse kohta. Aitäh!
Oeh,jõudsin just pärast tänast ja enne järgmiseid logirulli ära vahetada.
Haljalast läbi Varangu ja Selja siia oli mõnus kurviline tee. Tee, mida kindlasti varem sõitnud pole. Aitäh kutsumast, leid kiire ja teostus eeskujulik. Mõned nimed veel mahuvad.
See oli päeva esimene peatus. Vihma küll tibutas, aga mitte liiga hullusti. Aare jäi juba enne näppu kui nulligi paika sain. Lausa lust ju niimoodi. Kenasti teostatud asi. Aitäh peitjale.
Teades Märdi aardeid siis juba aimasin mida otsida sp läks kohapeal kergelt. Käisime ja jalutasime ka mere ääres, jõe suudme on loodus paari aastaga ümber kujundanud, võimas, Tänud.
Piret ja Mart olid rääkivad GPS-id ja nii me siis peaaegu nullis pidama jäime. Otsingutega kaua aega ei läinud. Ilus küla ja tänud peitjale.
Kuigi peidukas oli kaval, oli aarde leidmine väga lihtne. Tore aare, aitäh!
Mööda minnes logisime ära, nutikas peidukas. Aitäh peitmast!
Mikropaberite kokkurullimine ei ole just kõige lõbusam. Hea peidukoht. Tänud.
Pidi olema enne söömaminekut viimane aare, niisiis üritasime kähku teha. Selle tõestuseks hüppas Veiko peaaegu sõitvast autost välja ja jooksis aardeni ning tõmbas selle välja. Vähemalt nii ta alguses arvas. Mina, olles kindel, et Veiko juba logib, panin autos hoopis uut teekonnapunkti kaarile, kui mossis näoga Veiko autosse tuli ja teatas, et konteiner on kinni. Jätsin siis oma tegevuse sinnapaika ning läksin appi. Pika pusimise peale saime konteineri kätte, milles mängis väga suurt rolli minu osavus käsitseda autovõtmeid ning logimisprotsessi ajal tegi Veiko kümme umbsõlme konteineri külge. Tänud, vahva aare.
Peidukas sobib sinna väga hästi aga kuna olen sellist maskeeringut varem näinud siis oli koht tuvastatud enne kui Inga autost väljagi sai. Kui koordinaadid ongi mööda siis siin ei tohks see probleemiks olla.
Probleem on aga selles, et pesa on konteineri jaoks tiba liiga väike ja konteiner oli seal kõvasti kinni. Kahjuks oli mul maskeering juba peos kui märkasin, et konteinerit pole selle küljes. Otsisime abivahendeid ja lõpuks saime konteineri kätte. Sidusin maskeeringu kõvemini konteineri külge aga lihtsam ja mugavam oleks ikkagi pesa tiba suuremaks teha. Aga muidu, tubli teostus.
Tänud peitjale, see oli minu esimene aare ja siit algas ka minu mängu hasart.
Siinkandis palju sõidetud, nüüd sai sihipärane sõit ette võetud. Leitud logitud. Aitäh peitjale!
Selline kiire leid sobis praegu suurepäraselt, vihma tuli kui oavarrest. Täitsa tore teostus, tänud!
Lihtne leid, kuigi alguses tegime ringi vale tulba ümber. Märt, tundes sind, ootasime pisut raketiteadust!
Kunda soost saabusime tsivilisatsiooni tagasi. Vahelduseks mõnus drive-in. Karepa rand ja laagrid on mõnusad. Siit matkasime ka eelmine aasta igasuvise matka Idioto Topografico ajal läbi. Seda kohta mäletame lisaks eelmise aasta Suveseiklusest, kui pidimegi lähedasasuvasse kalamuuseumi minema - tasub külastada. Seekord piirdusime vaid aarde leiuga, kiire aarde leiuga. Kenakesti tehtud siiski. Oma pliiats oli kaasas, sai autos rahus logida.
Tänud Märdile siia tagasi kutsumast! Aare korras, kuiv, leitav.
Kuupäevas ei ole kindel. Lihtsalt on logimisest teatamata jäänud. Tänud peitjale.
Kunda tuur, mis tuli välja, oli hoopis motma-aarete tuur. Tahtsime ilusa ilmaga välja minna ja võtsimegi suuna ida poole. Suveseiklusel 2015 küll külastatud koht, kuid siis aaret veel polnud. Mehed nostalgitsesid, minul selliseid mälestusi polnud. Tänud aarde eest! :)
Ilm, kohad, vau aarded ja seltskond teevad otsimise mõnusaks. Kõigil leidmata ja ... lahe. Kõik suved ema kõhust kuni aegadeni millal erastamine lahti läks me veetsime siin. Alguses piiritsooni lubadega ja pärast ilma. Oleme käinud veel üle terve rippsilla ja hiljem turninud trossidel. Nüüd polnud seal midagi. Iga suve kohustuslik jalutuskäik oli vaadata kus sel aastal Selja jõgi merre voolab. Ka nüüd käisime ära. Aare meeldis. Millised mälestused selle kohaga. Suur aitähh!
Asi hakkas juba eemalt silma, ehk ajapikku natuke sulandub rohkem. Siis kolasime mere ääres, mustmiljoon luike loksus madalas vees, hakkasin lugema ja kuskil saja kandis läks igatahes segi. Äge vaatepilt oli! Suur tänu aarde eest.
Oh, selline peitmisviis. Aitäh!
Karepale sõites kohtasime sõjaväeautode rivi. Mõni oli palju väeva näinud ja nägi välja nagu kuusepuu.
Õnnestus sirguv noorsugu korraks virtual reality-st päris maailma tarida. Aga mulle tundub, et vanasti oli rohi rohelisem ja meri sinisem. Aitäh
Selline pooleldi drive-in. Tagasipanekul otsustas saba tagant ära tulla ja aare peidukasse kinni jääda, selleks aga oli abivahend olemas ja algne olukord sai taastatud. Aitäh peitjale :)
Karepaga meenub sõna pioneerilaager, kus ma pole käinud. Tänud mõnusalt lihtsa leiu eest!
Olime teel idaregioonidesse ja peale lapsepõlvekodunt läbisõitu jõudsime ootamatult metsade vahele. Kõik mu ümber oli uus, mnjaa...siiakanti polnud ma tõesti varem sattunud ja mis kõige kummalisem...siin oli nii palju lund, võta või suusad ja kuku uhama.
Aga no saime siis nulli lähistele ja püüdsin gpsi järgi nulli kõndida. Krm, A ilma gpsita leidis hoobilt ja tahtis meile vimkat mängida, kuid kevadine päike reetis ta sahmerdamised . Seisis siis seal nii ilmsüütu näoga kuni kuulis samme selja tagant, ehmus et mugu tuleb , kuid see oli vaid Kaja , kes väikese ringiga talle ootamatust suunast lähenes :D. Logisime ja kihutasime edasi. Tänud peitjale!
No minu jaoks on Karepa Uutma ja Sagrits, just selles järjekorras. Tädi seina peal rippus aastaid üks Uutma repro, nüüd on see minu käes. Suht väärtusetu rahaliselt - 50ndate lõpu masstoodang - aga mälestust täis. Sagrits on niisama kuulus, nii kuulus, et kui metseenina (loe kunstikratina) tuntud NL siseminister Štšolokov tuli Tlnasse oma kohustuslikku kingitust sisse kasseerima, lükkas Joh. Käbin Sagritsa maali pingi taha ja lasi ministril võtta hoopis ühe Malle Leisi lillemaali.
Aardega läks ettenähtult kähku, kuigi ma hakatuseks suutsin parkida auto sellise nurga all, et ei hakanudki kohe silma. Paremini parkides oli muidugi asi klaar.
Üks pisiasi tahab seal kõbimist, aga sellest privas. Tänud, tore asi!
Mõtlesime pidevalt, millal lähme seda aaret otsima ja täna vot läksimegi ning leidsime ka. Aitäh.
Jäi just hämaras Kronkskalda hooldamise ja vanematele küllamineku vahele, Vahva teostus ja taaskordsed tervitused "mõtuste maffiale" Jah tore koht see Karepa kõigi nende mälestustega mis siin meenuvad. Näiteks aarde lähedal oli pood, kust teinekord õnnestus 15 - 16 aastatstena õlut osta (siis kui lehvis punalipp ja maksta tuli rublade-kopikatega)Aga ostmiseks tuli Kundast kohale kõndida ja kuna tegu oli piiritsooniga, siis alailma tuli piirivalvuritega erinevaid mänge mängida.
Sellest kohast viib tee meid tihti mööda. Nüüd siis oli põhjust ka peatumiseks. Aare sai kiiresti leitud, kuid logimine võttis aega. No tegelikult kirjutusvahendi leidmiseks kulus see aeg. Kogu auto ja kõik kotid said pahupidi pööratud. Mida pole, see on asi, millega saaks kirjutada. Jäta või teiseks korraks. Viimaks sai leitud istme alla peitu kukkunud pastakas. Rõõmu kui palju! Aitäh vahva aarde eest!
Väike peatus ja logi kirja.Karepa oligi veel ilma aardeta.Nüüd siis ka see küla ära märgitud.Aitäh.
Sellel päeval oli tüdrukutel Rutjal ratsatrenn. Peale treeningut tulime aaret otsima, tüdrukud leidsid. Tänud peitjale.
Teisipäeval Märdi sünnipäevale ja neljapäeval Märdi sünnipäevale. Meile üllatuseks oli peitja tee ääres ootamas, mitte külavanem. Tänud Märdile.
Hilja õhtul pärast pikka tööpäeva veeresime kohale. Keegi parkis nullis. Oi, see on ju peitja, rõõmustas Krista. Edasi mängisime kääbikut. Sünnipäevalaps jagas külalistele kingitusi. Aitäh sellise ootamatu üllatuse eest! Aarde eest ka tänud!