MATKARADA ja RADA tähiseid ei leidnud ühtegi. Infotahvleid jäi 3 tk silma, neist kahel oli eri viisil number/numbrid juures. Lõpp sai leitud kaardi ja vihje abil. Seega juhatavad punktid ja kirjeldus vajavad hooldust.

Aitäh aarde eest!

Teerada oli rahuldavas korras - keegi oli millalgi taas niitnud. Raja oli puudel neoonoranžiga tähistatud. Mainitud puust viitadega oli aga kehvasti. MATKARADA ja RADA tähiseid ei leidnud ühtegi. Infotahvleid jäi 3 tk silma, neist kahel oli eri viisil number/numbrid juures. Lõpp sai leitud kaardi ja vihje abil. Seega juhatavad punktid ja kirjeldus vajavad hooldust.

Veteranide juurest otse läbi põlvini jõe jalutades olingi matkarajal. Rada on küll vähe kasutatav, kuid õnneks siiski mõõdukalt hooldatud - puudest ja võsast ning kõrgemast rohust puhastatud. Enamasti poolde säärde ulatuva rohurindega ümbritsevast võpsikust selgelt eristuv rada juhatas otse Pärapõrgusse. Kohale jõudes oli väga väsinud, kuid veel kasutatav varjualune heaks puhkamise ja vihjele mõtlemise paigaks. Paari silti ma teel tõesti nägin, kuid lihtsalt aarde nime ja vihje järgi kohale tulles oli aare mõõduka aja jooksul leitud.

Tänan peitmast.

 1 

Sõitsin aarde nulli ja hakkasin kummarites matkama, Ura jõgi oli pea triiki täis ja esialgu olid uhked sõnajalad saatjaks. Siis oli keegi puistanud metsa alla kukeseeni. Neid ei saanud ju maha jätta, vupsasid teised kapuutsi. Edasi läks üsna huvitavaks, taimestiku kõrgusnivoo üha kerkis. Siis tuli teehargnemine, aga puidust viit kolme sildiga oli lapiti maas. Õlekõrre abil sain üige suuna, vist, ja vaikselt ümisedes läbisin tiheda kuusiku. Et mitte karu ehmatada. ILvest ma juba nulli sõites kohtasin teel. Kui siis pärapõrgusse jõudsin, siis ei osanud ma aaret ühegi harudega puu juurest leida, nõgesed ka näpsitasid ja puugid ronisivad mööda paljaid jalgu üles. Üldiselt oli väga lootusetu olukord, aga nii suure vaeva peale ei tahtnud leiuta lahkuda. Paar tüütamist läheduses elava peitja suunas ka ei aidanud. Lõpuks, kui viis puud oli üle poleeritud, jäi paksu huumusekihi all midagi kepiotsa alla. Nohh, sellega sai ühelepoole. Aitäh!

Kuna logiteated ei olnud palju lubavad, siis otsustasime matkaraja vahele jätta ja otse kirvest viskama minna - ja tabasime kaunis kiiresti ja täpselt. Tänud!

Näib, et aeg on selle aarde mõistatuse osaga oma töö teinud ja hetkel on aarde lahenduseks: leia aarde nimele vastav loogiline asukoht ja kohapeal leia aare vihjele vastavast kohast. Nagu paljude eelnevate leidjate puhul, toimis ka meil see strateegia kenasti. Näib, et see matkarada siin väga aktiivses kasutuses ei ole, kuid sellest hoolimata oli kõik see pikk rada millalgi suvel niidetud. Pani täitsa mõtlema, et kuidas seda tehti ja kui kaua see võis aega võtta. Igatahes on rada täitsa heas ja läbitavas seisukorras, head matkamist. Täname aarde eest!

 1 

Kuue aasta eest, kui aare veel täitsa nooruke oli, üritasime Peetriga siin Pärapõrgus aarde asupaika tuvastada. Suvine palavus, kõiksugu vereimejad ja kindlasti veel kümme erinevat tegurit juhatasid meid lõpuks ummikusse, kus pidime kaotust tunnistama ja "tühjade pihkudega" lahkuma. Täna sõpradega siinkandis olles selgus, et ka neil see aare leidmata. Jälle saime kinnitust, et headest sõpradest on rasketel hetkedel abi ja neile võib alati kindel olla ;)
Kui puugid ja põdrakärbsed välja arvata siis tänane kulgemine oli oluliselt nauditavam. Aga jah, koht on igati nime vääriline.
Aitäh aarde eest!

 1 

Tänane päev oli plaanis metsas veeta ja valisime piirkonna, kus mõne karbiga ka saaks kohtuda. Kuna niisama matkata pole kunagi igav, siis eelnevate logide sisu ei heidutanud - et no leiame, siis on hästi. Tegelikult olidki ainult C ja D postid rajal alles. Sellegipoolest oli karp pärapõrgus ilusti olemas ja saime logida. Väga meeldis see rada, täname!! Seda ka, et ilves hängib ka sealkandis ringi, kohtuda ei õnnestunud, aga värsked jäljed olid olemas.

Oh jah. Kui olime kuulnud, et siin pole ei üht ega teist, siis tulime lihtsalt kohale vaatama, milline teekond meid ees ootab. Ülllatus, keegi oli nädalake või paar tagasi terve raja ära niitnud. Aare oli lubatud kohas. Tänud

Lumi paljastas ilvese, kahe sea ja põdra jäljed matkarajal. Jalad said märjaks. Aitäh.

 3 

Oi, kui hea meel mul on, et täna selle tee Pärapõrgusse ette võtsime ja veel rahulolevam olen selle üle, et enne matka polnud ma mitte ühtegi logi lugenud. Nüüd tagantjärgi logisid sirvides jäi nende põhjal küll tunne, et tegu on maailma jubedaima koha ja kõige vastikuma aardega. Kuna mul eelarvamusi õnneks polnud, siis sain puhta lehena jalutama minna.
Ega muidugi see raja algus väga paljulubav polnud, sest juba mõistatuse alguspunktist ei leidnu me mitte midagi, mis võiks meenutada infotahvlit. Mõtlesime, et kui üks number puudu jääb, pole vast hullu ja sammusime rõõmsalt rajale. Mulle kohe väga-väga meeldis see rada, selline natuke salapärane ja mahajäetud, samas siiski värvilised täpid puudel aitasid õiget suunda hoida. Puidust viidakesed ja rajatähised on muidugi oma "parim enne" ületanud ja osa neist lihtsalt jala pealt mädanenud ja pikali kukkunud või täitsa kadunud. Aga igatahes pakub selline looduslik matkarada tuhat korda paremaid emotsioone, kui euronõuetele vastavad rajad, kus on tonnide kaupa hakkepuitu metsa maha puistatud või käsipuudega ääristatud laudteed. Nii me seal mõnusalt jalutasime mööda jõe kallast kulgevat rada, saatjaks mõnus vee vulin. Paaris kohas oli rada ka nii märg, et ilma kummikuta oleks vähe keeruline olnud. Ja ühes kohas kadus ka märgistus täitsa ära, kuid siis vaatasime kaarti, et kuhu loogiliselt võttes rada suunduda võiks.
Kogu teekonna vältel õnnestus meil kokku korjata täpselt pooled vajalikest numbritest (B, C, D, E), kuid nähes kui vähe rohelisi geokontrolle on, tundus, et koordinaadid polegi esmavajalikud aarde leidmiseks. Nii me ei hakanudki nende olemasolevate numbritega midagi sättima, vaid Pärapõrgus ringi jalutades vaatasime lihtsalt vihjele vastavaid loogilisi kohti. Ja väga kiiresti oli ka aardekarp leitud. Tagasi algusesse jõudes otsisime veelkord seda kõige esimest posti ja leidsimegi ta kraavist pikali asendis. Õngitsesime selle välja ja panime puu najale püsti.
Kokkuvõtteks väga mõnus sügisene jalutuskäik ja mina soovitaks küll seda ka sõpradele, kellele meeldib looduses uidata. Suur tänu huvitavasse kohta juhatamast!

Leitud, aitäh!

 2 

Kena päikesepaisteline sügisene pühapäev on just paras Pärapõrgu külastamiseks. Raja alguses aitasime posti numbriga 3, mille imekombel üldse üles leidsime, püsti ja matk algas siit lootusrikkalt. Kuni E-ni leidsime kõik numbrid kenasti üles, kuid siis oli järgmine I ja juba jõudsimegi Pärapõrgusse. Et meil oli seega olemas vaid üks koordinaatidest, võtsime appi vihje ja kirve ja geoninad vedasid meid sobiva koha juurde. Oligi karp kenasti olemas,heas korras. Panime nimed kirja ja asusime tagasiteele. Aitäh peitjale!

 2 

Äraütlemata tore matk, eriti sellisel aastaajal. Loodus ärkab, õitseb sisuliselt kogu metsaalune. Aare lasi ennast siiski otsida, koperdasin ümber aarde pikalt ennem umbes km :), kui vihjet vaatama asusin. Siis tuli ainult poleerida ümbrust ning leitud ta saigi. Aitäh siia kutsumast!

 1 

Aastate eest üritasime hakata matkarada läbima. Paar esimest numbrit leidsime, kuid siis valitses järgmiste siltide taga tühjus. Jõudsime välja Veteranide puhkekohta ja seejärel loobusime. Arvasin, et kaarditööna on lihtsam aarde asukoht kindlaks teha. Nii ka oli. Edaspidi olen mitmeid kord üritanud kohale jõuda aga ikka on teekond mingil x põhjusel katki jäänud. Seekord võtsime Pärapõrgu külastamise prioriteediks nr 1. autoga saime 1,4 km kaugusele. Edasi Henriko arvas, et tema läheb tõukerattaga. Tõuksiga ukerdas kuidagi poolele maale, ei kõlba tõuks pinnasteele. Seejärel jätsime tõukeratta maha ning edasi jalutasime kohale. Esmalt jäi silma vana haagissuvila. Mõte oli, kas see on kõik, mida meile vaadata pakutakse. Kuna minu välja peilitud aardeni oli veel minna, siis võtsime haagissuvila juurest otsetee, mille tulemusel pidime sügavat kraavi ületama. Peale kraavi jõudsime kohale. Kohe oli ka selge, mis on õige vihjeobjekt ja seal aare end peitiski. Hiljem, kui olime veidi ringi uudistanud, suundusime otseteed sihile tagasi. Aitäh!

 1 

Olen palju öelnud, et asun või miski muu asub pärapõrgus, aga nüüd siis esimest korda külastasin seda õiget kohta. Olin küsinud varem kelleltki ideed aarde asukoha suhtes ning üritasime siis matka lühendada. Lähenemistee polnud just kõige parem valitud, aga peale pikka sõitmist kohale saime. Õnneks aare oli loogilises kohas ja ei valmistanud probleeme. Tee Tallinna läbi tänase tuisu oli palju hullem.

 1 

Kaupol oli eeltöö paremini tehtud ja saime sedagi logima minna. Auto jäi omajagu eemale ja võtsime korralikus lumetuulesajus ette paraja matka. Õnneks tuli kohapeal vihjet vaadates leid kiiresti ja läksime tagasi auto juurde. Oli küll plaan veel mõned täpid korjata, kuid ilm läks aina halvemaks ja võtsime suuna Tallinna poole. See sai meie tuuri viimaseks leiuks. Aitäh!

 1 

Sellised matkarajad istuvad meile oluliselt enam kui mõni 20-kilomeetrine lõik kruusateed Oandu-Ikla trassil, mida sama tähenduse all välja pakutakse. Alguses jooksid tähed A - E kenasti kätte, järgmine oli I. Vahepeal tabasime kaks numbrit ilma tähtedeta. Kuna logid olid väga otseselt abistavad, siis õiges kohas piisas vihjeobjekti teadmisest. Pärapõrgu oli täna väga rahvarohke nii laste kui täiskasvanute poolest, parajasti käis piknik. Mõnus matkake just praeguse kehva suusailmaga: rohelus ja putukad ei sega, samas ei takista ka liiga sügav lumi. Meile meeldis, aitäh!

 6 

Kõiksugu põrgud Eestimaal mulle täitsa meeldivad. Maastiku poolest sageli ühed põnevamad metsikumad kohad. Nii arvasingi, et Pärapõrgu võib päris meeldida. Ei eksinud :o)

Tegelikult käisin põrgurajad läbi juba eelmise aasta detsembris, kuid numbreid leidsin napilt ja kirves oli nüri. Täielik kottpimedus ei aidanud tookord ka muidugi otsingutele kaasa. Kant oli üpris uinunud olekus, aga siiski tajutavalt erilise auraga.

Tänagi jäin üsna õhtu peale, kuid suvised õhtud on palju valgemad, mis tähendab, et sai ilma lambita hakkama. Ühe numbri leidsin rajalt juurde, ehkki see polnud eriti olulise kaaluga. Paar tähtsamat numbrit jäid ikkagi puudu, võimalik et neid ei saanudki leida. Vähemalt ühes kohas tundus, et viidapost kõige täiega on kadunud. Siiski - numbriloogikat geo- ja kaardiloogikaga kõrvutades meelitasin mõne katsega geokontrollilt rohelise välja. Ka lünklike andmetega täitsa leitav aare, kuigi mõistatuse raskusaste veidi kõrgem.

Tegin rahus logiraamatusse sissekannet kui ühtäkki kuulsin heinasahinat. Pilku tõstes nägin endast napi 20 meetri kaugusel uhket metskitse. Mõne sekundi jõllitasime tardunult üksteist, siis võtsin telefoni taskust ja tegin pilte. Kits ei lasknud end häirida ning põrnitses edasi, täiesti liikumatult. Kuni mingil hetkel otsustas, et aitab kah ja kalpsas võsa vahele. Emotsionaalselt mõjus see kohtumine seal pärapõrgus mulle väga sügavalt. Täpselt logi kirjutamise hetkel, kuidagi tähenduslik kohe :o)

Lahkusin metskitse valdustest aupakliku vaikusega ja tundsin end positiivses mõttes loksutatuna veel hulk aega. Olin juba praktiliselt tagasi auto juurde jõudnud, kui avastasin gepsu puudumise. Nagu ikka vahest, olin selle aardekarbi juurde oksale rippuma unustanud. Ega midagi, saigi natuke pikema matka :o) Teekond ja loodus vastasid igati minu maitsele, rada ära ei kadunud, maastiku raskusaste pidas kenasti paika. Teelt korjasin maast üles kellegi käärid ning riputasin need nulli.

Pärapõrgus käigust sai üks igaveseks meelde jääv meeldiv retk, suur aitäh!

Tali

Suvi

 5 

Põrgulik koht läks veel hirmsamaks, nimelt avati Pärapõrgus nädal tagasi Kiskjakaamera - https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kiskjakaamera. Kes rajal ära eksib ja koledale raiesmikule satub, saab vaatajatele lehvitada, aga kindlam on muidugi karu kodus ekraanilt vaadata.

https://www.youtube.com/watch?v=gcsESpHwcbI

 1 

Mina siia üksi tulla ei kavatsenud. Minu respekt Mareti ees. Küll aga oli see Ove nimekirjas ja no teise järel ma ikka võin lonkida. Rada oli nii ja naa. Kohati roheline mulle lausa lõuani, kuid vaikselt kulgesime. Meie ei leidnud rajalt ka peaaegu mittemidagi, no lihtsalt silte ei ole ja ses osas ma aarde olemusest aru ei saa. Sinna saab ju ise neid punaseid noolekesi juurde teha ja vihjed ilusti panna. Vihjeidee väga lahe, see meeldis.

Lõpu vihje meil oli aga ka siis soterdasime, kahju on praegu Maretist. Mina ilmselt siia rohkem ei satu, seega tänan ka Ovet, et tehtud sain!

A-D leidsin kenasti, ei olnud see tee veel ka nii hull. Aga lagendikul läks järg kaduma, suure ekslemise peale sain tagasi rajale ja suunaviitadeni. Ilged raiejäänused ja masendav võsa, jõudsin siiski kahekohalise väljakäiguni. Sain ka I väärtuse, aga kuna kahe taastatud numbri juures puudus tähemärgistus ja ühte väärtust ei leidnudki, siis võimalikke kombinatsioone, millega kontrolli pommitada, oli liiga palju. Luusisin kirvetamise eesmärgil küll ringi, aga ei hakanud minu mõistus vihje abil tööle. Kulutasin selle mitteleiu peale umbes poolteist tundi ja siinne maastik korduskülastusele hästi ei kutsu. Las ta siis jääda.

Suht ainus positiiivne mälestus

 1 

No oli see alles pärapõrgu sõna otseses mõttes. Kohe raja alguses olid jämedad puud risti rajale langenud. edasi tundus juba ilus kulgemine tulevad aga siis muutus rada hoopis oja äärsel luhal pika heina sees astumiseks. Lagedatel kippus rajatähistus üldse kaduma aga hoolikamal vaatlemisel õnnestus see ikka üles leida. Meil jäi leidamata 3 rajatähist ja aarde leidsime lõpuks kirvetades ja ka täiendavaid vihjeid kasutades. Seda matkarada ei soovita isegi mitte vaenlasele.

 1 

Koroona paneb minema sinna, kus inimestega kokkusattumise tõenäosus on väike. Nii ma selle Pärapõrgu ette võtsin. Olin lugenud mõne otsija logisid ja need olid mind üsna ära hirmutanud. Kes ekskleb ei tea kus, kes ei näe midagi ilusat. Ärge uskuge neid. Tegelikult läheb aardeni täitsa kobe matkarada ja seda peamiselt kena jõekese kallastel. Olin küll kummikud jalga pannud, tegelikult ei ole siin tegemist mingi sooga ja kogu rada on tavajalatsiga täielikult läbitav. Ootasin hirmsat võsakat, kuid võsa ka ei olnud. Soovi korral võib muidugi rajalt kõrvale astuda ja seal leida omale võsa ragistamiseks. Kõige raskemad on heinamaad. Seal peab täpselt uurima, kuhu rada läheb. Väga mööda ka ei saa minna, sest siis tuleb jõgi ette. Koordinaatide korjamine on veidi segane abcde tulid lihtsalt, kuid siis rohkem enam neid ei leidnud. Siin võiks peitja täpsustada, kas nad on rajal loogilises järjestuses, või hoopis läbisegi? Igaljuhul, kui rajaga jõuad juba kahekohalise DC-ga puhkekohani, küllap leiad koordinaati omamata kirvega ka aarde. Tagasi tulime teist teed mööda ja nii saigi kogu matkaraja ring läbi käidud. Tänan kutsumast loodusesse jalutama.

 1 

Aarde leidmiseks vajalikke vihjeid rajal enam väga järel ei ole. Aarde omaniku mõte on väga äge, kuid kahjuks vähemalt pooled rajaviidad on kõndima läinud. Lisaks on metsas tehtud raiet ning matkarada ei ole enam tervikuna läbitav. Seega otsustasime improviseerida ning liikusime ringiga hoopis kohe matkaraja lõpppunkti, kus antud vihje abil kiirelt ka aarde tabasime. Viimasest logist oli möödas paar aastat, kuid aare endiselt heas korras. :)

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Täna on 1.detsember ja maapinda katab siin vaid langenud sügislehtedest vaibake. Meil kodus on ikka korralik lumevaip maas. Logidest ei teadnud ma midagi. Rõõm oli minu poolel, et lõpuks saab korralikult pika astumise sooritada. Oli jalutuskäik pargis, mõne üksiku puu alt pugemisega, rada ilusti nähtav-loetav. Lagendikul läheb rada korraks kaheks ja siis tuleb jälle ühe raja peale kokku tagasi. Numbrid tulid lihtsalt ja järjest, v.a. üks, mille leidis Heldur hiljem. Otsitavad numbrid on kõik puidust tahvlitel raja ääres ilusti olemas ja leitavad, ainult tähti on natuke vähem. G, H ja I on mujale rännanud ja numbrid omapead jätnud. Tänud peitjale.

 2 

Alustasime hämaras. Ei tea, kas see või geojahtide kogemus või orienteerumisega harjunud silmad - midagi neist ilmselt aitas kaasa raja kenasti kätte leidmisele. Autistlikel orienteerujatel läheb raskeks suurel lagedal, sest rajaskeem seal rajaga päris kokku ei lähe. Skeemi järgi läheb rada sutsu edela poolt kui tegelikkuses. Mööda rada marssides polnud probleemi jätku leidmisega. Umbes lagendiku kaguääre keskel on tiigike, sellest põhja poolt rada jätkubki.
Ainus punkt, mida me alguses ei leidnud, oli 8. Kirve abil sai aare kenasti leitud ja tagasiteel õnnestus Helduril ka alguses märkamata jäänud punkt kätte saada, see oli kraavi ümber aetud/vajunud. Nüüd sai ta püsti pandud. Loodame, et peab vastu.
Viimastes punktides olid vaid dubleeritud numbrid, tähed olid ära kadunud. Õiges järjekorras punkte leides polnud probleemi aarde koordinaatide leidmisega. Tähed võiks ehk ka dubleerida, oleks järgmistel kergem. Igatahes oli see tore jalutuskäik, kuigi tagasitulek jäi juba pimedasse. Aitäh!

Leitud.

4540.

 15 

Ma ei teagi kust kohast selle aarde puhul sobilik alustada oleks. Võibolla ehk sellest milliseks ma hindaksin tänased raskusastmed ja siis põhjendus takkaotsa. Peidukoht 4.5 ja maastik 4.5.

Matka algus tundus väga lihtne ja loogiline. Kandsin kaardil oletatavate infotahvlite asukohad, võtsin ka esimese numbri ja astusin kruusateelt metsa. Algus polnud üldse viga. Natukene võsane oli ja mõned koprad olid hullanud aga muud midagi. Maas oli näha õrnalt rada ja ka puude maalitud pleekinud värvilaigud kinnitasid seda. Esimene takistus tuli tähega "c". B ja D tulid lihtsasti ja nende vahel oli üks ainuloogiline peidupaik, mille küljes ei olnud aga midagi. Võibolla jäi tõepoolest midagi kahe silma vahele. Lubasin endale edaspidi silmad rohkem lahti hoida ja 10 geokontrolli katset ei tohiks olla ka üle mõistuse. See mis hakkas juhtuma aga pärast D-d ei kannata kriitikat.

Värvitäpiga puu juhatas jõeluhale. Igaks juhuks vaatasin mõnekümne meetrise raadiuses kas äkki ikka on kuskil mõni markeeritud puu lisaks. Ei olnud. Ka mingi rada läks sinna. Läksin siis luhale kus lähim puu paistis silmapiiril nii 500 meetri kaugusel. Taimestik kasvas üle pea ja selle hulgas oli nii nõgeseid, ohakaid, putke kui ka seda roomavat värdjat mis ei anna järele. Kõigele lisaks läks märjaks ja ilmusid suured soomättad. Selleks hetkeks oli rada kadunud. Kõndisin siis suvalises suunas ja leidsin uue raja, mis viis mind mingi voolava vee äärde. Otsustasin siis mööda seda minna esimeste puudeni ja otsida markeeringuid. Ühtegi märki aga ei olnud. Vaatasin kaarti ja avastasin ennast õigelt trajektoorilt väga kõrvale kaldunult. Olin liikunud mööda mingit jõe kõrvalharupidi. Lähimast kohast jõele olin 400 meetri kaugusel. Kannapööre ja tagasi võssa (just oli läinud tee normaalseks). Kui see lai kraav või mis iganes see ka ei olnud otsa sai, siis keerasin risti jõe poole kõige tihedamasse võssa mida täna näinud olin. Puht kogemata selle kõige keskelt leidsin tähe E. Ei mõista mis joppamine nüüd see oli. Selle ümber aga ei olnud mitte ühtegi värviga markeeritud puud mitte üheski suunas. Läksin siis sinna suunas kuhu raja nool näitas ja vandusin ning kirusin. Võsa oli tihedam kui Amazonases. Koprad olid kõik suured puud maha langetanud ja nende vahel kasvas mingi muu pahn horisontaalis igasse ilmakaarde. Järgneva pooltunni jooksul käisin võsa lihtsalt risti-rästi läbi lootuses leida vähemalt ühte täpiga puud. Lõpuks leidsin lausa 2 järjestikust. Mõtlesin natukene tagasi töötada, et äkki jäi mõni tähtis number nägemata. Kuna ühtegi markeeringut ei edasi ega tagasi neist ei olnud jälle, siis ründasin edasi. Vaimusilmas juba eeldasin vähemalt 100 geokontrolli. Valisin uue taktika - vahet pole mis saab aga hoian jõe külje alla ja ootan ebaaktiivset kopraperet. Vahepeal pani ikka väga morjendama kui teisel pool kallast oli kas niidetud muruplats või siis männimets ja siis mul ülepea kasvav maltsaheinamaa kuhu pole inimene sel suvel veel sattunud. Taktika kandis vilja, sest püüdsin kinni markeeringu, mis viis kohe ka järgmise numbrini. Ja oh üllatust! See oli ka minu järgmine otsitav. Jälle vedas. Nüüd oli lõpp lähedal ja maha hakkasid tekkima jälle rajad ning puudele markeeringud. Vaieldamatult lemmik punkt oli mul eelviimane. Kes teab, see teab. Pärast viimast punkti piinasin natukene geokontrolli ja otsisin üles aarde. Tagasimineku jaoks oli jõe äärde minek välistatud. Ma arvan, et antud momendil ei olnud maailmas ühtegi asja mida poleks teinud eelistatult, et sinna jõe äärde minema ei peaks. Läksin küll suure ringiga aga tee oli oluliselt meeldivam kuigi pool sellest möödus ka üle pea kasvavas võsas. Vähemalt olid koprad kaugustes ja ei pidanud muretsema mõnda kopraauku astumisest või mahalangetatud puu taha koperdamisest.

Kokkuvõtteks ma ütleksin, et kindlasti üks kõige ropumaid aardeid mida ma viimastel aastatel olen teinud. Vale aastaaeg, kohati puudulik märgistus, olematu inimaktiivsus ja suur kobraste populatsioon. Kogu matka jooksul ütlesin loendamatul hulgal koledaid sõnu. Mitu korda oli plaanis, et nüüd aitab ja võtan suuna otsejoones lähima tee poole. Tagantjärgi lõkke ääres on aga hea meenutada seda. Eriti seda osa, et sinna jõe äärde tagasi ei pea minema.

Peitjale aitäh väljakutse eest!

Teekonna ainus ilus vaade

 1 

Esialgu lihtsana näiv rada osutus vihmasaju tõttu pigem ebameeldivaks, samas oli põnev teeviitasid ja infotahvleid uurida ja puurida. Edasi jäime juba vihjele tuginedes maastikku uurima ning peagi tuli ka leid.

 2 

Kodus vaatasin Pärnu kandi aardeid ja see aare tundus nii ahvatlev. Tundus asuvat veidi kaugemal, kui sõita kavatsesin, aga just sellised on minu lemmikud. Seega leidsin ikka end siit matkaraja alguse parklast. Kevadine lilledega palistatud tee Pärapõrgusse oli imekena ja kindlasti on koht külastamist väärt. Suured tänud peitjale!

Ura jõgi

tee Pärapõrgusse oli palistatud lilledega

ja veel lilli . .

2x sillake

 1 

Tänase geopäeva esimene aare. Varem ka siin käidud kuid siis ei saanud kuidagi arve kokku. Nüüd pisut parem olukord kuid lõpus tuli siiski kirvest viibutada aga kätte me ta leidsime. Tänan.

 1 

Jalutasime rahulikult ja nautisime varakevadist ilma. Kõik andmed kogutud, tegime kiire geokontrolli ja edasi oli vaid väljavõtmise vaev. Juhuks, kui keegi sinna pärapõrgusse ära eksib, jätsime aardesse väikese ellujäämise õpiku.

Leidsime

 1 

Siin ikka läks päris palju aega enne kui asjale pihta saime ning karbi leidsime, tänud.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Nullis lugesime infot. Oli plaan kõik punktid ilusti läbida, aga plaaniks see jäigi. Pärast kahe punkti läbimist saime aru, et see tee ei ole meie jaoks. Oli ikka täielik "pärapõrgu". Pole nii hullu matkarada ennem näinud. Otsustasime tagasi nulli minna ja kirvest visata, õnneks oli meie kirves terav ning leid tuli päris ruttu.

Leitud ja logitud.

 1 

Selle aarde juures ei jaganud mitte halligi, kuhu minema peab. Õnn, et aarde juures kemmerg oli. Ja sain kuulda, kuidas Priit eestlase häält tegema hakkas.

 6 

Jalutasime raja läbi ja duubeldasime kõik vihjed. Enam ilma- ja lollikindlamaks minna ei saa, muidu tuleks aarde nimi paradiisi vastu vahetada :) Kuna üks infotahvel oli kadunud (ehkki üldse mitte see, mida A&M ei leidnud), läks üks vihje teistsuguse, samuti inimese kätega loodud objekti külge. Mõnusaid looduselamusi!

 4 

Kui päris aus olla siis kahtlesin ma ikka väga kui sellele matkarajale läksime. No pole ju suurt viimasel ajal jalalabasid liigutanud, aga päike ja sinetav taevas andsid julgust juurde ja muidugi kaaslane ,kes oli minuga nõus sinna põrgusse minema. Igaks juhuks palusin kaaslase ette minna ja nii kõmpisin kaaslase turvalise selja varjus mööda vee käändumist ja pildistasin üles vajalikku ja silmale muidu huvipakkuvat. Nii mõnigi koht tekitas suuri küsimärke, sest ei olnud meil ju muud kui matkaraja kaart ja A sisetunne , mis lumisel väljal teed seadis. Aga no see sisetunne viis meid peale 7 numbri leidmist sellisesse kohta ,kus tundus ,et siin võiks miskit suuremat olla. Kõige kuumem oli vihjega sarnanevas kohas, aga no lähivaatlus miskit paberit sisaldavat meile ei andnud. Kontrollisin oma fotikast numbreid ja maalisin neid lumele, kombineerides neid omavahel, et tekiks mingigi loogiline jada, mis viitaks ,et oleme ikka õiges kohas. Gps aga teatas uhkelt, et tünnini on 35 kopikatega km. Hm, miskit oli mäda. A tundis huvi ,mis kombinatsiooni ma kasutasin ja siis läks sisinaks :P. Talv ,seega külm, matkast märg selg... see kõik ei teinud A olemist mugavamaks ja nii ta sisises seal, valmis juba edasi minema. Mina seisin aga kui puuslik vihjest mõne meetri kaugusel ja kombineerisin. Lõpuks kui olime seda kohta veelkord kopsinud tegime kontrollkõne, et pääseda siit põrgust tegelikult terve nahaga. Nojah... nii oligi...olime põrguväravale liiga vaikselt koputanud. Tugevam obadus külmunud maapinna vastu avas ka väravad ja saime varanduse kätte. Tagasiteel punnitasime silmi, aga kahjuks jäidki kaks numbrit leidmata, võimalik et lume all lihtsalt. Aga no ei andnud see asi mulle rahu. Vaatasin õhtul kuuma teed juues rahulikult uuesti numbreid ja paberile joonistusid täitsa sobivad koordinaadid. Nüüd aga vaevab mind küsimus...miks pärapõrgus need numbrid klappima ei hakanud, kas tõesti keegi mängis meiega ( no nagu Emmeliine pani kapten Trummi ringi mööda käima)...ja miks eksis Reix rajalt... kahtlane väga kahtlane ;).
Tänud peitjale, ilmavanale ja kaaslasele, kes kopraid vapralt peletas seekord kopraurgu pugemata, kuigi napilt :D.

 10 

Ma ei ole arg, aga ma kardan...Olin peale aarde avaldumist lugenud logisi ja kui Satiire kribas, et nad eksisid Reixiga rajalt, läksid mu tagapalged turri ja jäidki nii...kuni tänaseni. Lihtne ja mõnus jalutuskäik, ainult numbreid kogunes vähevõitu, vaid seitse. Võtsime appi vihje, üks lähenes eest, teine takka: mitte muhvigi! Noh passisime siis niisama, sisistades üksteisele kogutud numbreid, toppides neid "meie" nulli kuidagi, aga-põhõhh, kergem on traktori väntvõll ära vahetada bentley omaga, kui konsensust leida kaaslasega tänase otsingu finaalis. Otsisime veel pool hektarit läbi(taas, ka õige koha, nagu hiljem selgus)ning külm hakkas. Kuna koht oli kuradi "pärapõrgus", siis helistasin(häbi mulle) ja otse peitjale... nujah...läksime kolmandat korda sama kohta tagasi ja külmunud maapind lõpuks halastas. Lõpuks olin mina külmunud, märg ja porine, logi kirjas ning spurtisin tagasi auto poole. Igatahes möödus minust selle käigus vaid neli näljast tigu ja "sõbrad" koprad oli taas teada saanud oma "kõige suurema sõbra" saabumisest :) kuradi orgid ja augud! Igatahes minu vaieldamatu lemmik aare tänases rivis ning ma ei ole masohhist, aitäh!!!

P.S. tagasiteel kontrollisime, aga ikka saime seitse numbrit...ehk peitja viitsib jalutada-uurida asja`? Ja annab hiljem kasvõi erakirjana teada, mida me ei näinud? Meil numbrid ja pildid alles :)

Aare kuiv ja korras ning kodus saime ka kontrolli roheliseks( s.o. Merike sai tänu jonnile) ja nüüd teada ka numbrid, mis keeldusid end avastada laskmast :) Huh, tehtud :P

p.s.s. väga oli abiks kohapeal kaart, mis ka geopeitur tobutuur logis, mis naaberaarde juures :) ja loomulikult on see olemas ka rajal.

 1 

Kui kirjeldus ära unustada ja kirvetada, siis isegi tehtav see nõmedus.

 4 

Hommikul Vango talu perenaise=aardepeitjaga hüvasti jätnuna suundusime enne 130 km kauguselt olevat Mõnistet veel kaht naaberaaret otsima. Endal igal sammul kõhklus kukil kummitamas, kas ikka on hea mõte, kas ikka jõuame, äkki peaks vabagraafikuga ajaks jätma, äkki ajan end higiseks ja ropendama jne. Aga karbi vägi on suurem kui vaba tahe.
Astusime mööda mõnusat matkarada ikka edasi ja edasi, tossus ja pikkades linnapükstes piisavalt muhe. Algul oli rada huvitavam, kui edaspidi, mil rohkem metsa kiskus ja veest eemaldus. Mõnes kohas vulises vesi kohe eriti sulnilt. Kivikesigi oli keset vett.
Plaan oli veteranide onni aare poolel teel üles otsida, sest minu gepsu kaart näitas aaret just meie pool jõge. Tegelikkus aga - tutkit. Olgu, jääb siis tagasiteele, kui peaksime teist kaudu naasma.
Mingeid numbrid leidsime, aga paraku mitte kõiki. Kui hakkasime ühel hetkel neid sisse toksima, saime vist oma kümneid kilomeetreid mujale. Kui aardehõng juba liiga suur oli, võttis Marje karbi peidust välja. Mina oleks gepsule kindlamaks jäänud.. Selline skoor siis. Koht on muidugi kihvt, tõeline pärapõrgu
Tagasiteel ületasime silla, et teist kallast jalutada. Paraku jäi seal asi katki, sest sillast edasi ei viinudki enam radu ja võsa oli ebameeldivalt tihe. Ajapuudusel tuli ka naasta tuldud teed. Kuni onnini, sest onn oli ka nüüd valel jõekaldal. Sellest aga juba teise aarde logis... :-)
Aitüma Triinule parap__sse kutsumast! Aare ise korras, kui saaks need puuduvad numbrid ka veel rajale tagasi, et gpsi-inimesed saaks ka normaalselt aarde leida, mitte ei peaks oma naiselikku intuitsiooni kasutama :-) Aga võib-olla me lihtsalt ei leidnud ise neid.

 6 

Selliste aarete juures pole vaja targutada, vaid lüüa käsi kõrva äärde ja minna, kuhu kästakse. Hanno küll mainis, et rada eksitab, õige rada minevat peldikute eest, aga selle infoga ei osanud alguses mitte kui midagi peale hakata. Hakkasime siis nullist tasapisi aretama, leidsime mõne numbri, siis mõne seene, siis naaberaarde. Siis tuli veel mõni number, koprakraave, hulgaliselt nõgeseid, paiselehti, ohakaid, vetevulinat. Lennuvägi oli desarmeeritud, vaid mõned põdrakärbsed andsid pika punnimise peale näole. Kui leitud numbreid oli oluliselt vähem kui ette nähtud, hakkas ühel hetkel paksu aardehaisu ajama. Leidsime vihjele vastava koha kenasti üles, aga aare sinder oli jälle väljalülitatud asendis, tahtis telefoniga ähvardamist, enne kui jälle sisse lülitus. Kõik kenasti korras, aga ilma aardeta sellisesse pärapõrgusse küll ei roniks.

Pidasime veel pisukese plaani, aga tulime ikka sama teed mööda tagasi, edasiminek tundus igavam. No ja tasuks andis kohalik jäälind etenduse, tõmbas sulpsuga tähelepanu endale ja siis sillerdas kenasti jõe kohal. Numbrite olemasolu ei kontrollinud, aga kangesti tundus, et kogu see rada tahaks natuke hooldust saada. Kellele see silt üles panna?

Tänud, muhe värk.

 3 

See aare polnud üldse plaanis, aga ootamatult sattusin nullist mõnekümne meetri kaugusele. Tükk aega mõtlesin, kas minna või mitte minna. Kahjuks tegin selle ränga vea, et otsustasin minna. Matkasaabas oli hea valik, aga lühikesed püksid mitte, nendega nõgesepõldu läbida oli tõeline piin. Aarde kontseptsioon ei kannata ka mingit kriitikat. Viisakas oleks vähemalt numbrite juurde tähed panna, siis vähemalt teab, kui mõni punkt on vahele jäänud ja oskaks tagasi minna. Käisin raja läbi ja uurisin hoolega kõiki tahvleid, mille leidsin, aga ometi suutsin leida vaid 6 numbrit 10-st. Kuna polnud teada, millistele tähtedele need vastama peaks, siis polnud selle infoga ka midagi peale hakata. Raja enda peal ei täheldanud ka midagi ilusat, nii koledat matkarada polegi veel kohanud oma elus. Täielik pettumus :( Terveks ülejäänud õhtuks oli tuju kapitaalselt rikutud :( Kahjuks oli see ka alles päeva teine aare. Käigu põrgusse see aare ja mädanegu seal. Kui mõni teine aasta kõik vähegi mõistlikud aarded otsas on, siis äkki proovin uuesti.

 1 

Parkisin enne silda kuna väga usaldusväärne see geomobiilile ei tundunud.Tore jalutusäik sumedas suveõhtus,aga kõiki numbreid tuvastada ei suutnud.Tagasiteel uurisin veel ja puudu jäi veel üks number.Vihjest oli abi ja logi sai kirja.Tänud peitjale loodusesse kutsumast mõistatust lahendama,mitte arvutitaga lahendusi genereerima.

 7 

Põrgu päralt, kui vägev matkarada. Esimesed mõnisada meetrit on kui mükoloogi märg unenägu. Absoluutselt kõik seened on isesugused. Nagu seeneraamatust oleks pildid laiali puistatud. Meie vaid tundsime neist mõnda ja omasid ju maha ei jäeta! Korjasime kaasa.
Veel pakkus seninägematu elamuse saarmas, kes hommikust virgutusvõimlemist tegi. Või mängis keskpäevase toiduga? Võta nüüd kinni. Aga vahva tegelane siiski.
Aeg ajalt tuli korilast järgi oodata, sest mannergud vajasid täitmist. Lagendiku peal suutsime miski kabjalise ka liikuma hirmutada. Kahjuks oli muru jaanipäeva paiku vaid rajalt ära niidetud ja imeloom jäigi nägemata. Kui ühel hetkel hakkas kanget aarde haisu tulema. Samas hulpis täpp kogutud numbrite põhjal alles keset Pärnu lahte. Õnneks polnud selle aarde puhul tegemist karmi matemaatiku, vaid loodusest rõõmu tundva geopeituriga. Võtsime korraks aja maha, korjasime mõned seened. Lisaks seentele eemladasime loodusest ühe puugi, mudisime veidi gepsus olevaid numbreid ja juba saimegi nimed raamatusse kriblada. Täname peitjat pärapõrgusse kutsumast.

Rajalt saabumisest on möödunud paar tundi. Kodupoole oleme liikunud oma paarsada meetrit. Korilane käis just länikut vaarikatest tühjendamas. Vahepealne aeg on Tori aarde geokontrollile andnud veel paar errorit.. Oeh, mingi häda peab ikka olema...

 1 

Väga mõnus matkarada. See jupp, mis mööda jõeäärt viis, oli ikka superluks äge. Korjasin vajaliku info kõik kokku, aga geokontroll vilistas mu välja. Tegin siis silmad lahti ja mõne minuti pärast sain logi kirja. Päris tervet matkarada ei läbinud, kuivõrd ühest ristmikust õnnestus valele poole keerata..., a no jõudsingi veidi varem auto juurde tagasi. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest!

 1 

Väike matk kodu ümbruse metsades. Paar numbrit jäi puudu, kuid vihje aitas. Aitähh!

Algus tundus meeldiv. Midagi leidsime. Siis kaotasime peldiku juures raja. See selgus hiljem. Päike kõrvetas ja kruusateed tolmasid. Mööda neid jõudsime ilmatu ringiga raja teise otsa. Lähenesime sealt uuesti. Targemaks ei saanud. Lõpuks olles pärapõrgus nuhkisime aarde ilma numbrimaagiata välja. Korralik matk. Kuna leidsime ei jäänudki halba emotsiooni. Seega aitäh!

 3 

Nonii.. kõndida mul meeldib.. siin sai seda rohkem, kui oodata oskasin. :D Eksisime kuskil teelt, nii et tegime ikka korraliku ringi enne kui auto juurde tagasi jõudsime. Mingid numbrid jäid meil seetõttu leidmata, nii et lõpuks tuli lihtsalt kirvetada. Tänu vihjele oli see lihtne. :) Tänud peitjale!

Tänan aarde eest!

 6 

Hommikul, kui Vango Imedemaa õuel oli veel vaikus panin mina enamuse riided selga, mis kaasa oli võetud ja lisaks veel tossudele peale ilusad sinised sussid, et varbad kuivaks jääksid ja suundusime Pärapõrgusse. Ette rutates võib öelda, et varbad kuivaks ei jäänud. Sussid kulusid kiirelt ja päike, mis täisvõimsusel tööle hakkas pani ilmselt ka jalad hauduma. Suure osa riietest, mis mul matkaraja alguses seljas oli, rippus selle lõppedes kas kaelas või vööl. Otsus seda aaret otsima tulla just hommikul tundus minu jaoks ainuõige, kuna hommikune päike tegi rajal kulgemise imeliseks ja kogu teekond oli nauditav. Aaregi ei lasknud end kaua oodata ja tuli välja enne, kui me seda otsima hakkasime. Logiraamat oli kah veel leidjate poolt puutumata. Alustasime logiraamatu täitmist 8:50. Kaunis Pärapõrgu ma ütlen! Suured tänud!

Vango Imedemaal

Matkamiseks valmis :)

Matkaline :P

Kuts kaevamise hoos :)

Trips-traps-trull

Pärapõrgu puhkekoht

 1 

Otsustasime raja läbida jalgrattaga, kuigi peitja ei soovitanud. Ja võib öelda, et välja arvatud mõned korrad, kui tuli ratta pealt maha tulla, oli tegemist korraliku kergliiklusteega. Numbrid jooksid ilusti ja aarde leidmine kaua aega ei võtnud. Ja siis tuli veel tagasi minna... Aitäh Pärapõrgu näitamise eest!

Kergliiklustee

Geopeiturite Meka - Pärapõrgu?