Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti Kaevandusmuuseum näitab Sulle kuidas põlevkivi kaevandati, kust tuleb elekter ja kuidas tulevikus energiat saadakse.
Eesti Kaevandusmuuseum on maa-alune ja maapealne kaevandus-muuseumikompleks ning suusaspordikeskus. Muuseum asub aiaga piiratud territooriumil. Aia sees asuvad erinevad masinad, mida saab vaadata tasuta ning külastada ka kohvikut. Rikastusvabriku ja maa-aluse osa külastamiseks tuleb osta pilet.
Eesti Kaevandusmuuseumi põhjapoolses osas, vana aherainemäe otsas, asub eriliselt hingestatud maa-ala – Kivihiis. Tegemist on ohvripaigaga, mille loomine oli inspireeritud meie esiisade muistsest maausust. Külalistel soovitatakse ohvripaigale viia oma kodukohast kaasatoodud suurem või väiksem kivitükike, avaldades sellega tänulikkust kõigile neile tuhandetele kaevuritele, kelle ränkraske töö tulemusel on elekter aastakümneid Eesti rahva kodudesse jõudnud.
Kivihiide jõudmiseks tuleb läbida aiaga piiratud territoorium, samas muuseum on avatud suvel iga päev kella üheteistkümnest kuueni ning ainult sel ajal on võimalik kasutada muuseumi parklat. Muul ajal soovitame lähenemisteed tuubiradade poolt. Mõlemal juhul on maastiku raskusaste 2,5. Ekstreemsusi armastajatel on võimalik valida ka radu, kus maastiku raskusaste on 4 ja üle selle. Aardes on konteineri avamiseks abivahend olemas.
Suvel on rulluisutajatel võimalus läheneda aardele mööda asfaltrada(eriti vinge), talvel tuleb hoiduda tuubitajate eest.
Ärge siis hiide viimiseks kivi maha unustage!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 21.1160' 27° 10.3710' |
![]() |
Parkla | 59° 21.2780' 27° 10.6460' |
Aarde sildid:
soovitan (14), ilus_vaade (4), vaatamisväärsus (4), lahe_teostus (3), piknikukoht (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), rulluisurada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6KRY7
Logiteadete statistika:
96 (99,0%)
1
3
2
2
0
0
Kokku: 104
Aarde nimi ajendas seda ronimist ette võtma. Ei pidanud pettuma. Tanud. Nüüd siis maa alla.
See aare kuidagi ootele jäänud pikalt, seekord siis sai piiluma tuldud. Sai piilutud nii palju kuniks olin autoga 10m kaugusel aardest :D Mõnus drive in aare ilusa vaatega, aitäh :)
Kõrvaltipust tulles oli see siin kerge jalutuskäik kivises paigas. Pink, värav ja aed lisasid paigale kõvasti väärtust.
Tänan peitmast.
No me ikka nagu tavaliselt ronisime kõige järsemast kohast ülesse, omal kõrval asfalttee. :D
No me ikka võtsime selle 4.0 raskusastme ette :P Aga logitud saime ja tulepulgaga saime põlevkivi ka põlema panna
Muidugi ei süveneud enne aarde kirjeldusse kuigi palju. Ikka aardele võimalikult lähedale ja otse mäest üles. Kohale jõudes oli näha ka vähe laugemat teed, aga no ronida oli ka tore.
Suvel olime naabermäe alistanud, kuid siis polnud palavuse tõttu ronimiseks rohkem jaksu. Täna oli ilm jahedam ja võtsime Kivihiie külastamise ette. Väga uhke mälestuspink oli mäe otsas. Pikalt seal ei puhanud, otsisime üles aardekarbi ja panime nimed kirja. Aitäh!
Teel mäkke kohtasime kahte tüdrukut ja noormeest, kes üritasid miskit tuld grillile otsa saada. Tänud ilusat kohta tutvustamast.
Käidud, nähtud, tehtud, logitud, vahitud, minema sõidetud.
Täpselt selline koht, mille olemasolu sellises paigas kuidagi ei ootaks. Aare sai kiiresti leitud, peale seda vaatasime natuke ringi, imetlesime pilti ja läksime Silverit otsima.
Sel nädalavahetusel toimusid aarde läheduses noorte meistrivõistlused jalgsimatkatehnikas. Olime oma noortega samuti siin. Meie noortel läks super edukalt! Vahepeal sai jalutada ja aare leida. Aitäh peitjale!
Leitud ja logitud. Koht hakkas silma koheselt. Leid kiire ja alla tagasi
Ei hakka pada ajama, jah tegime 3.5-4.0 maastikuga asja ära. Nagu sageli tava-aarete puhul, siis kirjeldusse enne kohaleminekut ju väga ei süvene ja kui olime lõpuks künka all, ei viitsinud enam ringi sõitma ka hakata :D Tegelikult ei olnudki midagi hullu. Veidi ettevaatust, et kellelegi midagi soovimatut pähe ei kukuks ja ise mööda kive liugu ei laseks. Täname.
Vana karp oli ribadeks. Välimine kest hoopis kaduma läinud. Panime uue logiraamatu koos natuke väiksema karbiga.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Panime peidikusse uue karbi.
Konteinerist järgi ainult jäänukid ja logiraamatut ka ei leidnud.
Sõit oli nagu tõeline Disneyland, aga saime peaaegu nulli ja tegime vaid väikse jalutuskäigu. Hea vaade linnale, tänan!
Väga äge koht. Sai mitu korda üles ja alla sõita. Tänan!
Meile väga meeldis. Tore, et olime ratastega ja saime kogu pakutava ära proovida, pikniku teha ja ringi luusida. Peidukoht oli harjumatult silmatorkav aga teostus väga asjalik. Suur tänu.
Ligipääsu otsides sattusin poolkogemata autoga mäe otsa. Ühtki keelavat märki teele ei jäänud ja üks auto juba seisis poolel mäel ka. Sõitsin sellest mööda, oma sihi poole, oleks võinud ka päris drive-in nulli teha, aga parkisin parem kivihiie värava juurde ning läksin viimased meetrid jalgsi. Lisaks muidu vaatamisväärsele kohale oli ka aardekarbi temaatiline sisu põnev, minu jaoks sellisel kujul esimene kord ise näppida. Väga lahe aare, tänan ja soovitan kindlasti!
Eelmise aarde juures panime lähenemistee paikka. Üritame tõusu ida küljest. Algne väljavalitud tee osutus liialt järsuks, seega võtsime laugema variandi. Mu maanteepilli lühike amordikäik tahtis mind seal kivisel tõusul ratta seljast minema visata. Siiski ukerdasin üles. Sõitsime nulli ära ja tegime väikese pausi. Alla saime palju tsiviliseeritumalt.
Lähenesime aardele Tööstuse tänavale ja tegime tuimalt drive-inni, sõitsin isegi 1m kauguselt mööda. Polnud kirjeldust lugenud ja nüüd märkasin, et kaevandusmuuseumi juures oleme, mida sai Silveriga suvel külastatud. Imestama pani ka asfaldist ring. Läksime siis seda proovima ning üllatus oli suur, kui sai mööda seda kaevandusmuuseumi juurde ja sealt läbi edasi sõidetud.
Leitud Suveseigeldes. Igati vahva paik ja konteiner oli ka väga vinge! Tänud!
Leitud Suveseikluse käigus. Huvitav koht ja huvitav aare. Saime teada, mis on kivivana eesnimi. Aitäh.
Kaevandusmuuseumis olin ma juba aastaid tagasi korra käinud. Oli hästi meeles, et siin on lahe ja kindlasti meeldib ka mu poistele. Nii see koht me puhkuseprogrammi lisatud saigi. Ei pidanud pettuma, oligi endiselt huvitav ning paistab et meeldis ka lastele ja Kaupole. Kahjuks pidi Kaupo pärast maa all käiku töö asju ajama minema aga ma ei tahtnud seda aaret kuidagi siia ripakile jätta. Teekond tippu oli üsnagi vaevaline, poisid olid selleks hetkeks juba üsna ära väsinud ja üks neist hakkas oma jonni ajama. Kui see vahejuhtum välja jätta, siis osutus seegi jalutuskäik üheks mõnusaks kulgemiseks.
Tänud.
Kaasasolev sõiduvahend viis meid kõrgemale. Päris nulli ei hakanud trügima. Võtsime ette jalutuskäigu. Väga mõnus mägi. Nulli poolt tuli meie poole sobiv sõiduvahend - suveseikluse maastur.
Mägi koosnes korralikest kividest. Miks on need kivid ladustatud sinna mäkke ja miks ei kasutatud neid omalajal ehitustöödes vms? Kes teab, võiks vastata.
Hiide viisime ka kivi.
Tänud!
Tegime poole mäeni drive-ini ja edasi jalutasime. Ei hakanud mägikitse tegema, niigi jalad juba löövad tuld nendest tõusudest :D väga äge konteiner. Aitäh
Väike pingutus enne karjäärisafarit ja matka. Maastiku tegime igatahes keerulisema, kaasa tuli geokreti. Aitäh!
Väga põnev koht, ehkki seni pole veel aega leidnud maa-aluse osa külastamiseks. Kindlasti plaanis, tänan aarde eest!
Alles nüüd loen, vaatan pilte ja mõistan, et järjekordselt lähenesin ma totaalselt valesti. Ilusa asfalttee asemel sõitsin rattaga lähimasse punkti suure kivihunniku kõrval ja mängisin mägikitse. Võrreldes eelmise kivikünkaga oli see palju ronitavam. Sellisesse kohta oli isegi georada sisse käidud või siis mulle lihtsalt tundus. Kobisin mööda järsakut siis üles, otsisin omalaadse karbi üles ja panin nime kirja. Täitsa lahe aare, aitäh!
Edasi otsisin üles Kohtla-Nõmme külapoe. GoogleMapsis oli sellel päris karm hinnang - 2.6 palli 5-st. Pole vist kunagi ühelgi poel nii vähe tärne näinud. Tegelikult oli täiesti lahe pood. Sain viimase külma veepudeli, täitsa külmunud jäätise ja pakitäie lahtiseid präänikuid. Viimaseid nimetan edaspidi käsitöö präänikuteks. Poe ees jäätist süües sattusin raske valiku ette. Jäätis hakkas pulga otsast maha murduma. Pidin murdosasekundi jooksul valima kas jäätis või telefon. Telefon kukkus asfaltile ja jäätise püüdsin peopessa. Korralik šokolaadi läbu leidis aset.
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev| Järgmine_>
Ega ma teagi, kas see minu GPS JUTA juhatas mind õigesse või valesse kohta, aga igatahes oli sealt ümber mäe päris pikk maa jalutada aardeni, aga kohale me jõudsime ja logi kirja ka saime. Tänud peitjatele koha ilu ja võlu tutvustamast.
Proovisime läheneda teiselt poolt mäge, kuid väga tark mõte see meile kohapeale jõudes ei tundunud. Seega jalutasime mäe jalamit mööda ikka peaaegu asfaltini ning mööda seda mäkke. Aare oli lahe, aitäh. Kunagi algusaegadel, kui muuseum oli vähema valgustusega anti sellised riistapuud igale inimesele külge.
Vägev! Esimese katse tegime kaevandusmuuseumi kaudu, aga see oli kahjuks kinni. Tegime siiski ringi õue peal ja tutvusime eksponaatidega.
Teine katse teisest suunast. Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sõitsin esimese mäe otsa, aga väravast sisse ei hakanud siiski viisakusest minema. Läksime hoopis jalgsi ja uudistasime, kuidas väiksed puud selles raskes pinnases kasvada püüavad, nautisime vaateid ja lõpuks ka põneva teostusega aardekonteinerit. Elamus missugune, aitäh!
Viisime uue ja maast leidsime ka vana abivahendi. Nüüd on neid kaks.
Muuseumis paistis rahvas liikuvat aga auto jätsin ida poole tee äärde. Auto juures sai teinegi kord käidud, sest sobivat abivahendit aardes polnud. Oma kivi sai hiieplatsile vastavalt soovitusele viidud. Tänud peitjale!
Ida-Virumaa on põnev koht kolamiseks. Aare oli äge :) Aitäh juhatamast!
Selline mõnus jalutuskäik sügisel. Minu jaoks oli üllatus, et me ei olegi ainsad, varahommikune sportlane vudis mäest üles ja alla. Peale õige mäe valimist oli edasine vaid jalutuskäik pargis. Aitäh!
Aarde juurde viivaid radu ma otsima ei hakanud, valisin lähenemiseks otse mäkke variandi. Alla tulles sai paar lühemat liugu ka teha. Tänud juhatamast, täitsa kena koht.
Tähistasime Tuhamäe hostelis 48 aasta tagust kooli lõpetamist, atraktsioonina oli kavas karjäärisafari. Kaevur Kalle juurest tulles ja retke lõpetades sai ka Kivihiies käidud.
Vaatasime esimeses parkalas seda kuplit ja otsustasime et vaatame teise parkal ka üle. No ja siis oli kindel siht selge, enne maa alla ja siis alles... Saimegi kohe poole tunni pärast väljuvale rongile pileti ja suundusime muud staffi vaatama. Pooltund väljas uudistades möödus ruttu ja tund ja rohkemgi kadus käikudes kolades.See rongiga kihutamine oli küll selline paras ekstreem, küll need kaevurid on ikka vist väikesed vennad, me Alexiga mahtusime vaevu ühte vagunisse :P. Kui taas päikese kätte saime siis sööstsime kive vallutama. Ähkima võttis see matk. Õnneks oli allatulek juba kergem, siin oleks talvel hää libiseda kelguga :).
Aga väikeste lastega perede puhul jäi arusaamatuks, miks liiga pisikesi sinna maa alla viiakse, ei saa nemad sellest asjast aru, neil hakkab igav ja teised ei suuda giidi juttu jälgida ,sest lapsed kipuvad liiga häälekaks muutuma ja need väikelapsele imesuured kiivrid muudkui kukuvad kolksudes neil peast.
Tänud peitjale, nüüd sai see kaua plaanitud käik maa alla ka tehtud, oleme siin vähemalt neli korda kiibitsemas käinud!
Minul oli maaalune käik tehtud, sega suundusime otse aarde suunas, Noh mitte küll otse, pigem kulgedes pinnasel ja uudistades olukrda hetkel ja meenutades milline oli ümbrus umbes 15 aastat tagasi. Oli muudetud ja oli looduse toimel muutunud, aga ilus ja tore retk oli ikkagi. Rääkimata aardekonteinerist. Meile väga meeldis ja täname
Tulime muuseumi külastama. Ei osanud arvatagi, et see nii vinge koht on. Käisime nii maa peal, üleval, ei-tea-mitmendal korrusel ning muidugi ka maa-alusel ekskursioonil. Sel viimasel on palju rahvast, nii väga vanu kui ka sülelapsi. Viimased vist kuuldud infost väga aru ei saanud ning ka meelde ei suutnud jätta, aga ega neidki ju maha ei saa jätta, kui vanemad muuseumis käia tahavad. Igatahes oli väga hariv ja informatiivne ekskursioon.
Peale seda siis oli muidugi vaja siin hiiel ära käia ning aare üles otsida. Konteiner on tõesti äge, selliseid nägime just muuseumis terve suure riiulitäie. Loomulikult otsisime ja haarasime omale koju kaasa mõned tükid põlevkivi, mis ootavad nüüd katsetamist. Köögis pliidi all esialgu igaks juhuks proovima ei hakka :)
Kokku veetsime siin muuseumis ja selle ümbes ca 3h, aga see kõik oli ka seda väärt. Täname!
Kaevandusmuuseumis käidud oleks olnud patt mitte minna kivihiiega tutvuma. Tõesti põnev koht ja huvitav maastik. Aare ennast kaua ei peitnud. Väga mõnus tänud peitjale.
Me valisime asfalteeritud tee. Vaatasime nõlva ka üle - päris uhke vagu sisse küntud.
Ronisime k6ige järsumast kohast üles, sel päeval sai seda üldse palju tehtud. väga meeldis.
Fantastiline koht, fantastilise teostusega aare. Suured tänud ja kiitused peitjale.
Kiri käskis suusaradadest eemale hoida. Läksime siis ilusasti raja kõrvalt. Panime kivid paika ja otsisime aarde üles. Tänud peitjale.
Oeh jälle üks mägi! Kes ütles et meil neid ei ole? Siia oli lausa suusarajad tehtud, mida üksikud ka sihipäraselt kasutasid. Siin tegi kõrguste vallutamise raskeks kaasa võetud ballast, oli siis nüüd vaja nii suur kiva kaasa tarida! Üleval sai lokulauda kopsida ja sisenetud, raskus vajalikku kohta ja aaret otsima. Läks veidi aega, oli teine kinni külmunud, kuid pääsesime varandusele siiski ligi. Pärast tagasiteel Aive ergutas ühte suusatajat, pistis teine kohe kiiremini edasi liikuma. Suured tänud aarde eest.
Auto jätsime muuseumi parklasse ja jalutasime suusaraja kõrvalt üles mäkke.Panime ka oma kivid ilusti paika.Karp oli talvele omaselt natuke raskemalt kätte saadav aga ei midagi hullu.Nimed kirja ja tagasi auto juurde ning teekond jätkus.Aitäh!
Kohale jõudsime juba hämaras. Panime lambid põlema ja seadsime sammud mööda toredaid radu sihtkoha poole. Olenemata hämarusest oli, mida vaadata. Jätsime hiide ka kaasahaaratud kive ja läksime aaret otsima.
Aitäh :)
Klassiekskursiooni kõrvalt jäi aega ka üks aare logida. Tänud peitjale!
Muuseumis uudistamist ikka jagus. Isegi välieksponaatide juures. Aare vägagi temaatiline ja väärib kiitust.
Algselt lähenesime valelt poolt. Plaanis oli külastada ka Kaevandusmuuseumit ja sai ilusti jalutatud aardeni.
Külastasime muuseumit, harisime end põlevkivi kaevanduse alal ning maapeale tagasi jõudes vallutasime ka aarde. Väga kena koht ja vahva teostusega aardekonteiner.
Täna jälle Ida-Virumaal ja otsustasin mõningaid kaevandusmägede vaateid nautida. Muuseumis käisin paar aastat tagasi kogu töökollektiiviga. Mäele jalutasin mööda radasid, turnima ei hakanud. Väga lahe teematiline aardekarp. Tänud peitjatele!
Kunagi ammustel aegadel käisime siin mäel suusatamas, nüüdseks on tõstukid kadunud. Ja mäkke läheb korralik maantee. Jalutasime kohale, logisime, vaatasime ringi ja alla tagasi. Proovisime muuseumist kohvi hankida. Tädi laiutas käsi: liiga vara, temal ei ole veel midagi. Aitäh siia kutsumast!
Muidugi on koht lahe. Umbes täpselt 10 aastat tagasi ladus Kaur mul auto pagassi minigripistatud põlevkivitükikesi täis, tegi nendega siis koduaias kärsatamiseksperimente, nii et kogu küla haises kui Kiviõli, ülejaanud tükikesed jagas sügisel klassikaaslastele ja -juhatajale ja tegi ettepaneku siia ekskursioonile tulla. Klassijuhataja, Toila tüdruk, võttis asjast kinni ja käisidki kevadel - sihuke paras esimese või teise klassi tase ;) Erinevalt eelmistest tegime meie endale asja lihtsaks - no kuulge, asfalt läheb ju peaaegu nulli välja, isasemad käivad seal neljarattalistega, milleks nõlvadel küüsi murda? Niisiis lonkisime rahumeelselt kohale, leidsime korraliku tünni. Üks lahtijäetud kruvi tekitas ebaterveid mõtteid, aga ei, tuli ikka kõik korralikult teha, nii on lihtsam ja nii ei lõhu. Pärast keerasime kõik jälle korralikult kinni, siis ei pääse niiskus ligi. Tegelt on need kleeplindiga kinnikäivad asjad seal lahti ja seepärast ei jäänud ilmselt eelmistel ka mitte kõik asjad kinni. Aga jah, koht on endiselt aus ja vaated nauditavad. Ja supp ja pannkoogid kohvikus ajasid kah asja ära. Tänud tagasi kutsumast, üldse pole paha koht!
Ei taibanud õiget lähenemisteed leida ja läksime otse. Minusugusele kaljukitsele polnud see väike turnimine õnneks probleemiks. Panime logi kirja ja nautisime ka vaateid. Aardel on väga lahe temaatiline konteiner :) Aitäh peitjale.
Ei mingit valet teed. Õige oli ikka aardega null kohakuti ja püstjoones mäkke. Pagan, alla tuli ka pärast saada.
Tänud kutsumast, koht niiii lahe, mulle väga meeldis. Oleks ma oma autoga seal olnud, oleks põlevkivitükikese, nii 10kg sealt kaasa võtnud. Talvel ju mõnus kui soe on. Neid vedeles seal oi kui palju, praaktöö kaevanduses vist.
Konteiner ülivinge, kiitused minu poolt!
Tänud peitjale mõnusa vaate ning teemakohase aardekarbi eest.
Leitud õige tee, mis viis otse aardeni. Leid ise tuli kiirelt ja oi kui ilus vaade sealt oli.
Algul mõtlesime, et ei lähe seda aaret otsima, aga kuna ma tahtsin lõpuks oma uut objektiivi proovida, mille nädalase kasutusaja Fotoluksi loosimisega võitsin (nädal hakkas juba peaaegu läbi saama), keerasin autonina siiski sinnapoole. Muidugi kui mäe alla jõudsime, kust Veiko sõnul oli 80 m nullini, jätsin mitmekilose objektiivi ikkagi maha, sest kui sellega oleksin kõhuli käinud, oleksin pidanud ka tonni välja käima.
Mäe all mõtlesin ka selle peale, et võiks siiski ringiga minna, kuid Veiko teatas, et tema igatahes läheb otse, kuna ikkagi palju-palju lühem maa, mis siis, et maastik 4. Poole mäe peal ta juba kergelt kahetses, aga ronis siiski ohkides lõpuni. Ka mina suutsin ilma kadudeta puude varju saada, kus pidin mitu minutit hinge tõmbama.
Nulli leidsime ja vahva konteineri samuti. Kuid siis algas tagasitee. Isegi Veiko ei tahtnud enam otse minna, vaid soostus täitsa mõistlikku teed pidi tulema. Niiviisi jalutasime ikka mitusada meetrit, kuni vajaliku teeotsani jõudsime, mis auto suunas viis. Muidugi suutsin ikkagi ühel pisikesel poolemeetrisel mäkketõusul kõhuli kiviklibu otsa kukkuda ja kuna ma üritasin päästa fotokat, siis läks käsi kõige alla. Tagajärjeks on tohutu suur ja valus sinikas.
Vahva aare ja head vaated nullist. Tänud!
Olen umbes kaks aastat planeerinud, et võiks Kaevandusmuuseumisse tulla kuna väidetavalt pidi olema äge ja huvitav. Peale selle aarde külastust mõtlen, et miks ma seda juba teinud pole?
Tööstuse teed pidi nullile lähenedes näitasin Ingale mäkke suunduvat teed ja viskasin mokaotsast, et sealt saab raudselt lähemale. Samas paistis see tee piisavalt järsk, et selle autoga mitte proovida üles sõita. Parkisime Tuhamäetaguse teele nullile nii lähedale kui võimalik ja vaatasime enda ees kõrguvat mäge - kas tõesti ronime siitkaudu? Inga tahtis kergemat teed otsida aga ma ültesin, et ma lähen igatahes otse, nii ei jäänud tal muud üle kui mulle järgneda. Neliveoliselt mäkke rühkimine oli hommikuvõimlemiseks paras pingutus, võttes kodarad pingutusest kergelt värisema. Nimed kirjas, oli aeg vaadet nautida ja pilte teha. Tutikat asfalti sellises kohas näha oli päris veider aga kes ütles, et mäkke ronimine või sõitmine ei või mugav olla? Ratta või uiskudega saaks sealt vägeva hoo sisse. Auto poole tagasi läksime ikkagi ringiga just seda teed pidi mida ma tulles näidanud olin.
Käisime veel Kaevandusmuuseumi ees välieksponaate ka vaatmas-pildistamas, muuseumi uksed olid sel ajal veel suletud. Mina tänan aarde eest, mulle siin väga meeldis ja kuigi me kulutasime siin hulga rohkem aega kui olime plaaninud per aare, siis see aeg oli seda väärt.
Minu jaoks oli see aare vist selle päeva kõige emotsioonikam :)
Erki vaatas ilusti parkla koordinaadid välja ja pani oma gepsu juhendama. Korraga käskis isehakanud navigeerimisseade Annika teha parempöörde ja käskis sõita nullile lähimasse punkti :D
Heheheee.. Päriselt? Meie seltskonnas oli vaid üks julge kui hull ja kuna ta lisaks on alaealine, siis ei saanud ta mitte mingi nipiga ka tõestada, et see ronimine lahe võiks olla.
Keerasime autonina parkla poole, kui märkasime mäe küljel olevat teed. See tundus juba palju mõistlikum. Josten oli siis juba üleval, kui ma alles alustasin mäkketõusu. Mu ema kontrollis korra küll üle, et kas ma olen ikka täie mõistuse juures või kavatsen päriselt sinna turnida - see pidavat ikka ohtlik olema (täpsustus: olen beebiootusega poolel teel). Ja mingi karbi pärast selliseid meeletusi teha pidavat olema ajuvabaduse tipp. Võib-olla ta ütles või mõtles kõva häälega midagi veel, kuid ma olin selleks hetkeks juba liiga kõrgel, et kuulda.
Kõige lihtsam see ülesminek polnud, kuna oli lahtine kiviklibu, aga hakkama saime. Ning siis suundusime nulli. Kuidagi juhtus nii, et esimesena jõudsime kohale meie Josteniga. Aga SEE, mis me leidsime vihjas kõigele muule kui geopeitus. Mina olin ikka väga umbusklik selle suhtes ja kui teised selle siiski õigeks tunnistasid, siis ma heaks juhuks läksin veidi eemale :D Sellega teenisin automaatselt "Aasta Ema" tiitli: laps mängib eluohtlike asjadega, aga mina vaatan, et vaid ise ellu jääks :D
Karbi sisu polnud ootuspärane ja esimese hooga arvasime, et oleme leidnud mingi teise mängu rekvisiidi. Mina ei tahtnud kahtlases asjas sorida, kuid Erkile meenus 2a tagune "infotund" ja seega oli ta elamusteks rohkem valmis.
Panime logi kirja, asjad tagasi ja läksime tuldud teed tagasi. Polnud see mäekülg midagi üle võimete - kõik saime edukalt laskutud.
Aitäh närvikõdi tekitava aarde eest ;)
*minu jaoks vist seni kõige kõrgemat pulssi tekitav karp :D
Horoskoop ütles: Püüdke täna võitu saada oma kõhklustest ning tegelege just nende asjadega, mis teile meeldivad. Enne õhtust petangivõistlust läksin üksinda mäkke muuseumi poolt, üks kivi taskus ja nutiföön abiks käes. Neiukest ei olnud. Poetasin nime paberile ja kaasatoodud kivi konteinerisse. Aitäh
(Armastus kolme apelsini vastu) Pantalone: "Kivi on raske. Tuleb neiu, ühelt poolt kiviga. Kivi on siin, mis tast kaasa tassida? Kivi raske. Viska kivi minema. Neiu viskas kivi minema. Teiseltpoolt tuleb veel üks neiu. Ka kiviga. Viskab kivi veeeel kaugemale. Kolmandalt poolt tuleb veel kolmas, eelmiste õde kõige noorem, kõige lollim. Aga kõige tugevam. Viskab kivi kõige kaugemale. Nii saime meie endale eepose."
Kivihiis sai meie jaanituuri teise päeva esimeseks leiuks. Muidugi polnud keegi meist kirjeldust lugenud ja kuna oli ka püha päev, poleks ilmselt ametlikest ligipääsudest ka suurt abi olnud. Panime auto lihtsalt ühte kohta ja vudinal 3.5 maastikku üles. Üles on ju alati lihtsam kui alla minna. Mulle meenus kohe aastatetagune Kaevur Kalle leid, kus kursaõega sarnast 45-kraadist mäge forsseerisime ja kaevuritele kohastes riietes-teksades ka tagumiku peal alla tulime :-)
Üleval ootas lubatud vaade ja uskumatuna tunduv maastik. Leidus ka taimi, mida Maris ei saanud pildistamata jätta. Oli, mida vaadata ja imetleda. Hiljem saime ka kirjeldusest teada, mis hooned kätte paistsid. Vahva, et ka ristiinimesi ligi lastakse.
Aarde leidmine läks hõlpsasti. Oi, kui lahe aare, niivõrd temaatiline. Kiitus ja soovitus mäe, vaate ja aarde eest! Aare korras, evej. Prügi, eriti suuri kilekotte paraku taskusse-pihku ei mahtunud, aga seda on seal väheke kraamida. Nüüd liigume edasi kirdesse, KJ-seeriat vallutama.
Tänud peitjatele maastik 4 eest, mille endile siin korraldasime, sai kerest selle kõige hullema jaani-boamao maha viilitud... Väga lahe konteiner ja logiraamatu hoidik, orhideed õitseid seal ka nii kuidas jaksasid ning vaade oli samuti selline, et anna või vabatahtlikult selle nägemise eest kuskile raha ära... :D. Tore, et kohalikud meil selliseid ägedaid kohti teavad ja meilegi vaatamiseks välja sätivad, minule meeldis meie tänane käik siia väga :).
Kui antakse võimalus endale maastik raskemaks teha, siis tuleb seda ikka kasutada ju...no muidugi kergemast teest mäkke saime me teada alles kirjeldusest siis kui logisime ja tundsime huvi mis põnev maja see sealt paistab :D Aga parem hilja kui mitte kunagi...tagasi alla läksime ikka sama teed kust tulime ja jätsime lahjad raskused teistele :P Super koht aardele ja väga mõnus temaatiline peidukas ka :)
Tänase päeva vaieldamatu lemmik. Päike oli loojumas, taevas topelt vikerkaar ja hea vaade ümbritsevale. Tänud peitjale.
Ma nostalgitsesin üles ronides teemal, kuidas ma kunagi siinkandis koos Heillo noorikuga klassis D21 võistlesin. Keegi ei küsinud, kuidas neist pätsidest üles alla saad. Rada oli tehtud ja kõik said. Tore, kui keegi selga ei libisenud.
Nüüd oleme juba jupp aega veteraniklassis (teadmiseks teadmatutele, et suusaveteraniks saab juba 30 aastaselt), seega kasutasime soovitatud geoparklat, jalutasime kohale, imetlesime vaateid, kahte poolikut vikerkaart ja aaret kah. Aitäh!
Lähenesime ikkagi lühemat teed mööda. Päris neljaks seda maastiku ei julgeks lugeda, tõus oli siiski lühike ja minu arust ka mitte ohtlik. Kristelgi kepsutas suurema vaevata, üles-alla. Vaade oli korralik, samuti aardekonteiner, tubli töö! Aare logitud külastasime ka muuseumi kohvikut ja tutvusime mõningate väljapanekutega. Täname peitat loomulikult!
Korralik ronimine oli, võttis ikka korraks hingeldama, kuid see vaade sealt oli super, nii et tasus ronida küll. :) Panime nimed kirja ja seejärel muuseumisse sööma.
Tänud peitjale!
Kuivõrd kell oli juba üksjagu palju, ei hakanud ma muuseumi juurde trügima. Valisin siis sellise paiga, kus lähenemistee oli tunduvalt väiksem kui 4. Väga mõnus asfaldist rada sinna tehtud... ka vaated olid vaprad. Tänud!
Lubasin eile lastele, et läheme suuri ja vingeid kaevandusmasinaid vaatama. Mõeldud-tehtud. Jõudsime siis kohale ning Karl nägi turistibussi, muidugi oli rõõmukilge ka selle juures. Põnevusest suureks läksid silmad alles siis, kui autost välja astusime. Enam ei osanud mida ära teha - jooksis ühe masina juurest teise juurde. Kõiki oli vaja katsuda ja muidugi peale ronida. Sellest tegime ka väikse fotosessiooni. Käisime ka kohvikus, kus on ka mitmeid aparaate, nt puurimismasin, mida oli vaja kohe proovida. Seal saab ka meeneid teha ning puutetundlike arvutitega mängides teadmisi koguda. Loomulikult korraldatakse ka maa-aluseid ja maapealseid ekskursioone. Aardekoht ja aare ise on väga vinge. Näha on, et sellega on ikka vaeva nähtud. Minu arvates sobiks see täiesti aasta aarde kandidaadiks. Tulge kindlasti vaatama ja uudistama. Konteinerisse lisasin mitmesugust infot Ida-Virumaa vaatamisväärsuste kohta. Võtsin ühe putuka, üks jäi alles. Suur tänu peitjatele elamuste eest.
Hommikul nägin uut aaret muidugi kohe. Pidin aja peale Rakveres olema ja jätsin selle aarde siis sügava ohkega ootele. Palju konkurente siinkandis pole, nii et mingi lootus FTF saada ikka püsis.
Peale lõunat siis läksin katsele.Esimese hooga muidugi kohe maastik nelja juurde ja nagu mulle omane, siis ei saanud aru ka, kus kergem rada on. Päästis kõne sõbrale, kes siis telefoni teel juhatas mu valest kohast natuke õigemasse ehk siis parklasse, mis aarde lehel ka välja toodud. Sealt sain edasi juba iseseisvalt.Hakkasin siis kõmpima, kaaslasteks vaid sääsed. Aardeleid üleval raskusi ei valmistanud, lahtisaamisega oli väheke pusimist, aga hea küll :) Logiraamat oli tühi, FTF ca 15.00, täpne aeg juba ununes :D
Kaasa võtsin ühe ränduri, kaks jäid järgmisi ootama.
Peitjatele aitäh! Olgugi, et koht nii lähedal, olin seda ikkagi näinud vaid telekast. Meeldis :)