Tehtud

Oli nagu veemess kohe - nii palju erinevaid sõiduvahendeid ja stiile sai näha. Ka seltskond oli suur ja esinduslik. Ainult ise ei osanud oma kuulsuse ja aupaistega küll miskit peale hakata. Meie tatika aretis oli üllatavalt konkurentsivõimeline. Tänud auhinna eest, midagi õnnestus ka vastu kinkida. Ilm oli super ja järveke ka väga mõnus oma õõtskalda ja vesiroosidega. Aretasin lapsele mingi turvavarustuse mis õnneks täitsa toimis kui ta kalda äärest ootamatult vette sulpsas ja ma ei pidanudki järgi hüppama. Kuna seltskonnainimene ei ole siis öömelust loobusin. Tänud laheda ja kandva teemaga ürituse eest ja ootame järgmisi vahvaid üleskutseid.

 2 

Territooriumi ülevaatamise leitud oranz päästevest .Liigub hetkel koos meiega .võtke ühendust minu või Alexiga.

Mõnusad 2 päeva kena metsajärve ääres sõbraliku seltskonnaga. Oli tegevust, oli puhkust. Logimisvõistlusel osalesin JYSK-ist juba ammuilma soetatud õhkmadrats-veesõidukiga. See on kiire ja mugav. Olen sama madratsiga osalenud pikkadel seiklusvõistlustel nii Lätis, Poolas, kui Sloveenias. Seega on näinud ka ta Aadria mere laineid. Ka siin ei jätnud ta mind sõidul hätta ega häbisse. Paraku hommikuks oli ta tühi ja geoaare jäi tema viimaseks sõiduks. Aitäh korraldajatele ja kohtume juba uutel üritustel!

Oma kummilutt oli kaasas, mis tähendas, et logimine oli teoreetiliselt võimalik. Praktika käigus selgus, et oligi võimalik. Igatahes väga mõnus sündmus oli, rahvas püsis ka mõnusalt koos, mitte ei olnud ümberkaudsetes võpsikutes laiali mingeid topse otsimas. Aitäh!

Tänud peitjatele!

 7 

Meenutusi kalasündmusest läbi piltide ja videoreportaazhi. Need pildid ja klipid on kõik Iti tehtud, kaasa arvatud viimasel pildil olevad pildid. Viimase pildi piltide valmimisest on muide samuti video, alguse sai see Lätis, aga lõpu juba Eestis. 01:03 peal on korraks kaader ümbrusest, mille võibolla ära tunnete :o) Kes muust Iti loomingust huvitub, siis tema juutuubi kanalil on veel videoklippe mitme töö valmimisprotsessist.

Täname korraldajaid ja kõiki kohale tulnud veesportlasi.

https://www.youtube.com/watch?v=p3546IygAbw

https://www.youtube.com/watch?v=AkMGXZlpxTs

Priidu veekogumismasin

Noorgeopeituri esmaabikomplekt

Kalasisaldus pole teada?

Aga ma püüdsin vot sellise!

 8 

Hoiatus: Kõik alltoodu on kirja pandud nii nagu see minu arvates toimus. Kuna login veebis üle kahe kuu hiljem, võivad ülestähendused ealistest ja isikulistest iseärasustest tulenevalt tegelikkusest teadmata määral erineda. Lugemine omal vastutusel.
Nagu osalemisplaanis lubatud, olime juba reedel platsis. Sest mis saaks olla parem kui päev geosemudega? Jees, kaks päeva geosemudega :-D Ees ootasid Martin ja Rudolf. Nii kui meiegi paikseks jäime, hakkas rahvast juurde tilkuma. Lõpuks oli isegi paat kohal. Paljud Tallinna kiirsündmusedki on kordades kohalikevaesemad kui siinne reedeõhtu, mil sündmust ju õieti veel polnudki. Tase värk! B)
Martini kodusena tundmiseks riputasin oma uue rohelise konnakostüümi kohe tare külge ära - kuhu see jäi ka kolmeks päevaks kasutamatuna hängima. Martiniga tegime ka grillikaupa (kes veel soovib kokkupandavat grilli, siis üks veel saadaval).
Tubli eelpidu kestis nagu ikka öötundideni. Lõbu ja lusti oli laialt, geojuttu jne. Järgmine päev panime Passati puupüsti vahvat rahvast täis - Maris, Piia & Peeter meile mesti - ning tegime Räpinas korraliku geotiiru. Oh seda lusti ja aardesadu, mis meid seal ootas. Iga kohaliku aarde juures oli rahvast nagu väiksematel geosündmustel.
Enam-vähm õigel ajal tuli laagris platsis olla. Karvaseid ja sulelisi, raseerituid ja vähemraseerituid, ujujaid ja ujutatavaid oli igat masti. Jõudsime seks ajaks, mil esimeste veelpüsimise oskused olid juba proovile pandud. On ikka uskumatu küll, missugusi veesõidukeid on leiuatajest geopeiturid valmis kokku klopsima. Põhieesmärk tundus olevat just nagu kirjelduses öeldud - lõbu ja nali. Ja seda pakkusid pea kõik tiimid kuhjaga. Väga lust oli teisi logima suundumas jälgida.
Kuna maastiku raskus oli ju kõigest 4.5, siis minu ainsateks abivahenditeks said napid ujumispüksid - nagu ikka. Need olid piisavad, et viia mind varem startinud Marje, Piia & Peetri paadiga joonele. Loodan, et ujukad ikka kvalifitseeruvad logimiseks paslikuks abivahendiks ning mu logi ei kustutata. Tünni juurde ujusin veel vähemalt ühe korra. Miks - pagan seda enam veebis logimiseks ajaks keegi mäletab. Ujuda on mõnus, vesi on vahva! Aijaa, valetan, suslik, mul oli veel abivahendeid kaasas! Mul oli kaasas punane täispuhutav kanuu, aastast 1980, Mišaga. Paraku jäi sellega sõitmine minu lapsepõlve ja täna täitis alus rohkem geotibimagneti ülesannet. Lisaks alusele pidi olema ka mõlamisvahend ja selleks sai kaasatud 2007. aastal Salen-Hemueli aarde manu leitud kokkupandav puust aer. Komplekt koos!
Pärast värskendavat ujumist oli aeg jälle rassida. Tarisime Reigoga metsast puid lõkkele lähemale, saagisime ja lõhkusime neid. Tööd jagus tükiks ajaks, aga seda oli meil ka vabalt käes. Eks see töö ja pidu seal käsikäes käisidki.
Minu igasündmuse isiklik eesmärk - tutvuda mõne senitundmatu mängijaga - sai seekord mitmekordselt täidetud - Aimi ja Tormi, Aare ja Kersta, ehk veel keegi. Oli meeldiv tutvuda! Tore, et Kerstal ka lõpuks GP konto tehtud sai, kuigi minu panus selles oli ilmselt väike.
Geopidu oli nagu geopidu ikka, kestis nõnda pikalt-pikalt. Õnneks oli see kõik puhas kvaliteetaeg ja kui kvaliteet ühel tunnil langema hakkas, kobisin telki väljateenitud geound magama. Järgmine hommik sai veel pool päeva koos oldud ja end taas selgeks ujutud. Mõned vapramad jäid meist veel laagrisse maha. Suundusime kohalikku aaret otsima ja siis juba edasi oma uusi geokuritegusid sooritama.
Martin, Laur ja Rudolf - märjad kaiusutused teile selle vägeva mitmepäevase geofestivali korraldamise eest! Oli, mida oodata. Oli, mida vaadata. Oli, mille pärast kohal tulla. Oli, mille pärast kohal olla. On, mida taas oodata. Uute sekeldusteni!

 2 

Kohale jõudes ootas meid tore ning oodatust palju suurem seltskond. Kohapeal pakuti ka lahkelt veesõidukit, tänu millele ei pidanud päris ujuma minema. Hiljem sai ka kohalik aare roheliseks ning vaarikaid ja mustikaid korjatud. Aitäh toreda ürituse eest!

 19 

See kalatuvastuse sündmus tundus algusest peale üks vinge plaan olema ning kohe esimeste seostena ujusid mul teemaga silme ette Tartu tudengite imesõidukid koos Jaan Tattikasega ning valgeid kitleid kandvad kahvade ja kalamehekummaritega vees solberdavad kalateadlased :D. Ning hägune visioon enda meisterdatavast sõiduriistast ja see kõik kokku päädis sellega, et ma selsamal hetkel, kui kirjeldus üles tuli, neti lahti lõin ja 200-liitriste plekktünnide müüjaid hakkasin välja guugeldama :D. Sest Laur oli ju sündmuse korralduskomitee liige ning mina siis eeldasin iseenese tarkusest, et mul tuleb seekord omapead nii materjali hankimise kui konstrui valmisehitamisega hakkama saada... Mõistlik eeldus muidugi, ise olles akutrelli ainult kaugemalt ja teiste pihus näinud ning omanik sellise suurusega autole, kuhu mahub enam vähem sisse 2 lühemat hambaorki… :D.

Nojah, õnneks selle iseenese tarkusega läks nii nagu ikka… St läks nii, et Laur tuli ikka mulle seltsiks ja appi nii seda suurt tünni kui abikanistreid koju taksotama ning peale seda, kui ma olin nõutult Prismas seistes hunniku kõlbmatute koormarihmade pilte ühest telefonist teise saatnud, ka need ise kuskilt ehituspoest hankis. Ja käis koos minuga ehitise poolkonstruktsiooni järvel testimas ning kuuri taga enne seda vajalikud puitosad parajaks pikkuseks valmis lõikas ja… no tõtt öelda lõppkokkuvõttes jäigi siis minu omapead panuseks asja vaid selle 200-liitrise tünni leidmine osta.ee kaudu ühest Keila hoovist ja püüd edaspidi arusaadavalt seletada, millise kujuga see imeujuk täpselt minu peas siis kunagi alguses ikkagi välja nägi… :D. Ja oi kui hea meel mul tegelikult oli, et läks nii nagu ikka, sest esiteks üksi poleks selle kõigega sahmerdamine pooltki nii lõbus olnud, teiseks kes teab kas ja/või millisel kujul ehitise lõpptulem üldse oleks realiseerunud ning kolmandaks säästis see meid mõlemaid kohe kindlasti raudsest hävingust kodus olevate elektriliste tööriistade sektsioonis… :D.

Aga jah… Ja kuna minu panus veesõiduki reaalsesse ehitusse jäi lõpuks nii väikeseks, et see kohe mitte mingil viisil ei saanud mõjutada tema vee peal kandvuse kvaliteeti, ei muretsenud ma üldse, kuidas ma sellega sündmusel logitud saan. Ning laupäeval siis selgus, et polnud põhjust ka – konstruktsioon täiesti toimis ning enne minu sõitu testiti juba selle veekindluski ära :D. Tegin siis Räpina-aarete geotiirult tagasi jõudes oma sõidu samuti logiraamatuni ning seejärel sai masin juba uuesti teiste omasuguste kõrval end parkida… No nii ägedaid asju oli ikka siia kokku toodud :). Priidu oma nägi kindlasti kõige šefim välja. Ahto oma tundus kõige stabiilsem kvaliteetsem ning oli üldse väga edev oma koketeeriva katuse ja rektiaeruga. Ning Karli parve puhul olin ma siis täiesti müüdud tema rebaserauda meenutavale mõlale ja ujuki nii peenelt nimetähtedega ehtimisse, et ma seda alles kodus pilte vaadates aru sain, et need just (kasutaja)nimetähed on… :D. Lisaks võis näha seal suuremaid ja väiksemaid (täispuhutavaid) abikaid alates kanuudest lõpetades delfiinide ja lennukitega… Korraldajad pidasid kõiki loomingulisi osalejaid/logijaid ka väikeste meenetega meeles, sain minagi sealt väikese autasu. No ja boonusena suutsin veel endale seal siis selle kõige mõrrama mõrra võistluse välja kuulutada ning ilma igasuguse konkurentsita kinni ka panna, anna jõudu päriselt... Õnneks on Lauril kõige suurem süda üldse :). Ja terasest närvid ka, lisaks oskusele sisuta plähmimise taha vaadata…

Edasi vaadake pilte, muuhulgas Iti ilusaid kunstiteoseid :) Udused nad siin küll on, mu telefon streigib enda poolt vabalt valitud päevadel viimasel ajal. Või hüppab nt vette siis kui tahab :D. Aga tuttavad kujud tunneb neilt siiski ära :). Korraldajatele aga aitäh sündmuse eest, mis juba kirjelduse ülestulekul tegutsema pani, oli väga lõbus, kohe terve kuu... :D.

Testing 2 nädalat enne sündmust

Tee pilte teekonnast aarde juurde... Kraami oli meil laeni :D

Laupäeva hommik ärkasime nagu vabaõhuhotelli, kes pakkus pannkooke...

... kes putru.

Priidu superujuk oli selline...

... meie oma selline...

ja Karli pudeliparv selline. Ahto oma pildile püüda ei õnnestunud, see seikles parasjagu järvel...

Kiireima aja teinud turbomadrats

Ootas kaldal peremeest :)

MIna ei teinud midagi... :D

Seenetegu :)

2/3 korraldusmeeskonnast :)

Iti tegi :)

Selle ka, nii ägedad, eks? :)

Autasustamine

Ühed auhinnasaajatest :)

 2 

Aitäh toreda ürituse eest.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 18 

Puhkuste aeg on mõnus aeg, saab suvalisel ajal paadi autole järgi sikutada ja tuld külastamata ja juba külastatud kohtade poole. Kuna teada oli, et tuleb kalasisaldust määrama hakata, sai ka õnged kaasa haaratud ja paadid... just, just paadid, sest suur paat tassis oma sees ka väikest, seda väga tarvilikku päästepaati ( tema ülim vajalikkus selgus küll alles hiljem).
Nii veeresime juba reedel oma paadiga kohale ja hullunud kalamehena tormas A kohe vee äärde, et hetk hiljem taibata, et see maakamar on salakavalalt õõtsuv vesivoodi ja plätud kaovad vägisi maakamara sisse. Õnneks õnnestus need jala küljest kadudeta lahti ühendada ja nii ta seisis seal vee ääres ja kala... see oli omas kodus luku taga ja no mitte ei üritanudki kontakti võtta :D.
Ok, kala meil ei õnnestunud ära meelitada, kuid lahe seltskond pakkus mõnusat olemist hilise varahommikuni kuni ka kõige vapramad telgiustest sisse vajusid ja metsa all kostus vaikne ja turvalisust pakkuv tiigrite peletusloits.
Hommik algas ka millalgi ja peale hommikusööki jätsime korraldajad oma asju ajama ja läksime Räpinasse patseerima. No ega me seal väga kaua olnud, mingi aeg olime tuttavas metsas tagasi ja siis allusin täiega provokatsioonile. No Laur pani oma agregaadi nii alatult kokku, et tekkis huvi...
Äkki kostus vee pealt meeletu naer, Madis oli Priidu vee vahtulööjaga vees mulistamas ja kaasaelajad said paraja kõhukrambi. Ja siis läks kaldal hirmsaks saginaks, igast nurgast hakkas ilmuma erinevaid lukstüüpi ujuvvahendeid ja ka Laur sai oma parve valmis. Ja nüüd tekkis plaan... mina istun kenasti tünnile, võtan A pästepaadiga nagu nö käruna järgi ja minek. Haaa... sellel minekul olid aga omad plaanid, nimelt see aer, mis mulle kätte pisteti oli nõnna tilluke, et tünnide ja kanistrite vahel sain sellega ainult vetikaid laiali siblida mitte suuri poognaid võtta :D. Nii pidi pärakäru staatuses olev priireisija omale kaptenikohused võtma ja meie matk sinna kuhugi algas minu itsitamise ja A puhkimise saatel. Kui olime keset järve jõudnud näidati mulle eemalt kaldalt ka pikemat aeru, kuid sellele ei hakanud enam järgi siblima, jätsin kõik saatuse hooleks. A mind õnneks hätta ei jätnud, jõuliste tõmmetega triivis ta logiraamatuni ja pani oma nime kirja...möhh... aga minaaaaa, tükk pusimist ja sain lõpuks ka oma nime kirja, juba ligines Karl ja kirjapulk sai talle üle antud. Huh, nüüd aga juhtus see , et olime A-g totaalselt sõlmes ja oma segaduse harutamiseks lasti mind ulgumerele hulpima. Hetkeks tekkis paanika, sest ilma kaptenita olin ma suht ühe koha peal tiirleja. Õnneks sai A ka aru, et igaüks peab ise oma risti kandma ja haaras taas köie ja tiris mind kaldale. Järgmine kord oleme targemad ja võtame kohe pika köie kaasa, mille üks ots jääb kaldale, siis hää end tagasi hiivata. Kapten oli maale jõudes nii läbi omadega, et veeretas end paadist välja ja lebas kui kuivale jäänud hüljes paadisillal :). Õnneks läks, minagi sain tünnilt alla ja järgmised julged said katsetada omi paate. Vahva oli vaadata kui kaugele mõne mehe fantaasia viib.
Kui vee peale tung väikemaks jäi siirdusin ämmerguga metsa ja enne välja ei tulnud kui olime Kajaga ühe korraliku pannitäie kikkaseeni kokku saanud. Oi nämm, kui see laar ükskord ka valmis sai... terve pere sai sellega ära toidetud.
Mõnus oli olla, vahepeal laekus veel veeleminejaid ja kalad, need krm jäidki meie poolt püüdmata. Aina uute saabujate ponnistusi jälgides tiksus päev pimedaks, kuid korraldajad olid kõigele mõelnud, kõige tarvilikumaid teid ääristasid lambikesed ja nii oli täitsa muretu. Lapsed on vist sündides hülgerasvaga kokkumääritud, sest no neid jätkus sinna vette ikka väga pikaks ajaks.
Sündmusetejärgne hommik algas tänu metsafanaatikutele vara, aga no tänu neile sain ka pannkooke teha, sest oli olemas tarvilik "Kuninganna moos" kõikide ihuhädade leevendajana :D. Viimased pannkoogid kadusid adminni silme all kiirelt Br kõhtu ja siis sai isegi katsetatud kui soe see vesi seal kalakiusamise järves on. Oli ikka soe küll, kuid keegi oli unustanud sellele järvele põhja teha, nii oli mul ikka tükk tegemist, et oma aju veenda, et võib sellest va sillast tiba kaugemale mulistada küll.
Kui enamus seltskonnast oli mööda jonklevat teed silmapiirilt kadunud sai vaadatud kuidas mõned suksud käima ergutatakse ja siis veel mööda metsaalust Esko lendamaläinud mobiili otsitud, no meie abi jäi küll koibade treenimise tasemele, kuid tundub, et ehe geopeitur leiab nullist kaugemal ka asju, seekord siis 400 m kaugusest lennukohast, hea oli kuulda et nutifon ikka omaniku üles leidis.
Lõpuks saime ka oma mustlaslaagri kokku ja liikusime edasi hiiglaste manu, et siis Läti metsadesse ära kaduda ;).
No ja seda auhinda peab nüüd siis testima asuma, ehk näkkab sellega paremini :).

Tänud korraldajatele!

Jaan Tatika vesiliikur

esimese logija naasemine...

see järv oli ikka päris suur :)

Karli sõiduvahend

leboujuk

sellega sõudsid vaid julged naised :P

Kuskil siin peaks Esko peanupp olema :D

vesivoodilt vette

Mart hea hing aitas Marisele hoo sisse lükata

tasa sõuad, kaugele jõuad...

kuivamaatrenn :D

tähelepanu...start

tal oli raudselt mootor madratsi all

lõpuspurt tõi edu :)

leiutajate mõttevahetus

koertel oli ka lõbus, sai vesivoodil hullata

leiutaja kontrollib veelpüsivust

pepu märg ja mitte üks särg ;)

vesivoodi kandis Matut hästi

pool saagist

ja teine pool :D

vesi on juba vahtu löödud ;)

stardiks valmis

varustuse kontroll

 27 

Kui nüüd kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis millalgi juuni lõpupoole võttis ühendust Laur ja kirjutas, et kuna neil on Marisega plaanis lõunaosariike väisata, siis võiks ühtlasi väikese lõkke ja grilli korraldada. No milles küsimus - loomulikult teeme! Oleks siis vaid osanud aimata, milline kolmepäevane festival sellest kujuneb :D

Igatahes, panime kuupäeva ja tõenäolise asukoha paika, et küll Megal arutab täpsemalt. Mega tuli ja läks, aga seal polnud küll kellelgi mahti mingeid tulevikuplaane arutada. Samas hakkas juba veidi hirmu tekitama osalemislogide rohkus ja sisu, mis andis selgelt mõista, et infopuudust tõlgendati kui saladuslikke ja väga suurejoonelisi plaane. Korraldustiimiga liitus ka Rudolf ja kolme peale hakkas juba päris sõgedaid ideid tekkima. Samas tiksus tähtaeg aina lähemale ja kuna geopeitus on ikkagi koguperemäng, siis ei saanud võlli liiga üle keerata. Viimaks vormuski päästev idee: laseme geopeituritel endil fantaasia ja näpuosavuse proovile panna, nagu tihtipeale logi kirja saamiseks vaja läheb. Nüüd tuli vaid loota, et ülesanne liiga hirmutav ja tähtaeg liiga lühike ei tundu. Siinkohal veel eritänud Marisele, Paavole ja Laurile, kes andsid õigel ajal mõista, et osavõtt ja fun on esmatähtsad, küll selle logi ikka kirja saab :)

Kaks korda sai ka enne nullis kohal käidud ja oli selge, et platsi "broneerimiseks" tuleb varakult kohal olla. Nii olingi reedel kümmekond minutit pärast kolme, ehk ööpäev enne ürituse ametlikku algust platsis. Kohapeal oli kaks autot, kola laiali, ühed püüdsid kala, teised kupatasid lõkke kohal seeni. Õnneks selgus, et ööbijaid neist ei olnud, aga et leidub seeni ja mustikaid ning kalasisaldus on ka täitsa olemas. Õige pea laekusid ka Maris ja Laur ning eelüritus võis alata. Minu suureks rõõmuks liitus eelõhtuga juba vägagi esinduslik seltskond geopeitureid ja nii juhtuski, et mõnus õhtu venis välja pea hommikusse.

Järgmisel päeval suundus enamik ööbinuid ümbruskonna aardeid otsima ja kohapeal jäi aega viimasteks ettevalmistusteks. Lisaks jäi veel mahti ka kalasisaldust määrata: kokre leidus korralikult. Veidi enne kolme hakkas laekuma ekipaaže ja siis läks lahti: esimesena tegi otsa lahti Priit, kelle leiutis mul kohe karbi lahti tõmbas. Huviga ootasin ka Ahto imeriista, mis kohe kindlasti ootusi alt ei vedanud. Ja Mägi-Aivari huumoriauhind loomulikult Karlile, kes minu ligikaudse visiooni ellu rakendas :D Huvitavaid lahendusi oli teisigi. Aga las pildid kõnelevad enda eest.

Kui kõik soovijad olid saanud vee peal tiiru ära teha ja logiraamat väikeste viperuste järel taas kuivale maale jõudis, algas tavapärane grill ja chill, millena üritus algselt plaanitudki oli :) Kuna aga õhtu oli soe ja seltskond veel soojem, kujunes see tõeliselt nauditavaks. Ja lõke oli ka väga soe, aitäh puude otsijatele-vedajatele-raiujatele-saagijatele!

Suur aitäh kõigile osalejatele, kes hullust ideest varmalt kinni haarasid ja eesootavaga täpselt kursis olemata julgelt kohale tulid! Aitäh ka kõigile ujuvvahendi omanikele, kes lahkelt ka teistel logida võimaldasid! Aitäh ka teile, kes te esmakordselt või üle pika aja üritusel osaleda otsustasite! Loodetavasti saite pisiku ja tulete jälle! Aitäh eelmisel õhtul saabujatele moraalse toe eest! Ja aitäh teile kõigile, et te nii uskumatult lahedad olete! Lihtsalt parim seltskond :)

Ettevalmistused

Kus kõik on?

Priit alustab tugevalt

Madis testib

Ahto võtab vabalt

Tehnoülevaatus

Tandemalus

Ta ujub siiski!

Tihe liiklus

Boksitiim

Vesiratta pukseerimine

Allveeujuja ja pealveedelfiin

Tribüünil on põnev

Kiirgavad rahulolu

Pukseerimine

Käidud nagu muuseas

Paavo au ja uhkus

Ma ei oska seda kirjeldada :D

Upub!

Kõige kiirem

Mees teiselt planeedilt

Leiutaja testib leiutist

Tasakaal!

Dorpati noortekoondis

Adminn ei puhka kunagi!

Laena särtsu, Vanemuine

 5 

Ka meie jõudsime kohale juba eelmine õhtu ja tegime jõmisemisega soojendust. Järgmise päeva hommikul üritasime kanuuga Salusaare aaret otsida, kuid kõva tuul ja lained Lämmijärvel rikkusid me plaanid. Kui kõik aarded olid Räpinas leitud ja osad mitteleitud, läksime tagasi laagriplatsile. Tõstsime jälle kanuu maha ja läksime logima. Hiljem selgus, et teistel oli siin kõvasti nalja saanud, kahjuks jäi meil see kõik nägemata. Aga tore nädalavahetus ja sündmus oli sellegipoolest. Tänud peitjatele!

 12 

Kuna plaan jõuda sündmuspaigale reede õhtul, nurjus, siis asusime juba laupäeva varahommikul Valgast teele. Soov oli Marje-Paavo tiimiga Räpina vaatamisväärsustega tutvuda :) Meiega ühines ka Maris. Ja peab ütlema, et ettevõtmine kandis vilja. Ükski aare peitu ei jäänud! Boonuseks tõime ka lõuna lauale. Kogu "küla" sai maitsta :)
Eks meil oli oma vee peal liikumisvahend ka kaasas aga valisime kergema tee. Kasutasime lahkelt Pireti pere lahkust ja aerutasime kohale nende paadiga. Eks seda ikka Marje pärast :P Pireti paadis leidus ka talle koht ja lausa juhtpositsioonil. Vastasel juhul oleksime ekselnud mööda järve ;) Aerutasime peaaegu sama kiirelt kui Paavo ujus :D Ütle nüüd seda mehe südant! Oli Marjekese, kes veekogul ilma vestita, pärast nii mures.
Peale vesiseid sündmusi asusime Marjega hiidmurumuna kallale. Kuna ka meile oli see esmakordne kokkupuude sedasorti munaga siis sai katsetatud erinevaid variante. Igatahes olid need kõik söödavad.
Edasi kulges kõik nii nagu ühes mõnusas seltskonnas lõkke ääres ikka. Ühes kohas oli keskseks tegelaseks Jim või Johnny (ei ma seda nime täpselt tea :)), teises ringis teised jutud...
Hommik, kellele kergem, kellele raskem :) Meil oli kõik hästi kuni... Kõik nutiseadmed täis aga auto aku see eest tühi. Õnneks olid olemas Bruno ja Reigo, kes päästsid päeva :) Suured tänud veelkord!
Ja muidugi erilised tänud korraldajate tiimile, kes olid enda kanda sellise töö võtnud, et teised end mõnusalt tunda saaks!
Ja edasi suundusime Ukule külla :)

Paavo hiidmunaga

 5 

Lõpuks üks sündmusaare mis ei ole Harjumaal. Me olime üllatunud ja kui sellist ekstreemlogimist harrastada saab siis tuleb kuidagi ikka ju kohale saada. Algselt plaanisime rongi ja ratastega kuid töögraafik asendas need autoga. Logimine oli vahva ning vastuvõtt soe. Mustikad ja vaarikad olid Tartus jäätisega head! Tänud!

 4 

Väga tore oli lõpuks näha ka teisi geopeitureid. Ka sai päris palju mustikaid korjatud :D. Aitäh!

 8 

No ma teadsin küll üritusest. Kui Aare mulle GP-st seda näitas: näe, nii hea lähedal minna, siis ma aga eirasin mõtet täiega. Põhjendusega iseendale, et kas on siis vaja sõltuvust tagant veel õhutada. Õige mees aga ei jäta asja katki seepärast :P

Laupäeva hommikul kamandati mind autosse, et lähme vaatame seda Läänistet ja edasi Värska suunas ka. Jaa, ikka, muidugi tahan ma otsima minna! Pärast suht vähese skooriga otsingupäeva- kord oli mugusid palju, kord jubin peidikust kadunud, siis omal mõistusest puudus, otsustasime alla anda. Tartusse tagasiteel jäi aga Lahojärv nagu suht juhuslikult jalgu :D Ah, lähme siis vaatame korra, mis toimub.

Toimus muidugi see, mida ma kartsingi.. mõnus olemine ja tore seltskond. Kõik mida vaja, et ikka täiega geosõltlusse kinni jääda. Muidugi käisime ja kritseldasime oma nimed ka märga logiraamatusse, kui juba kohal olime. Tänud siinkohal Mikile laeva laenamast! Paavole tänud minu GP konto tegemisele kaasa elamast. (Nagu näha, on see nüüd olemas ;)) Ja korraldajatele suur tänu põhjuse andmise eest, et teid kõiki seal ära nägin. Järgmisel korral tulen juba teadlikult ja tahtlikult kohale :)

 5 

Tahtmise juures oleksin jõudnud sündmusele õigeks ajaks ja sest tund enne algust astusin Põlvamaa pinnale, kuid leidmata aarded pidasid mind kinni. Sündmusele saabusin ühetede viimaste seas, kui just mitte kõige viimasena. Seega jäid põhilised etteasted nägemata.

Kaaslased ärgitasid järvele minema ja kuna vesi tundus minu kui külmavarese jaoks liiga külm olevat. Otsustasin kaasas olnud 100x70 cm kummist laevukese esimese merereisi tegemata jätta. Olemasolevatest ujuvvahenditest tundus kolmene kanuu kõige kindlam olevat. Nüüd tuli veidi Marist keelitada, et ta minuga ühineks ja kuna kanuus oli veel üks vaba koht, siis vabatahtlikult ühines meiega Liis. Enne kui kindla maa pealt minema saime, vaatasime kuidas omanik aardele hooldust teeb aga sellele vaatamata irdus logiraamat vastas kalda suunas. Sõudsime teise kaldasse logiraamatule järele, logisime ja viisime enam-vähem endisesse asukohta tagasi, kuid ankru puudumise tõttu läks teine ikka oma teed.

Õhtu jätkus nagu selliste ürituste puhul meeldivate seltskondlike vestlustega. Aitäh korraldajatele.

 7 

Sündmusele läksime laupäeva varahommikul neljakesi, aga logisime kolmekesi... Nimelt selgus, et seni, kui meie geotuubit ette valmistasime, käis Madis juba logimas ära ja meie sõiduvahend pidi üldse nõme olema ja nii me siis hoopis ujusime, mis ei olnud muidugi eriti lahe otsimisviis. Aga minu mitu nädalat kestnud sõiduvahendi tekitamise ideedele lasti vesi peale ja nii me siis olimegi igavad osalejad. Sellest oli kahju. Pärast käisin logiraamatu juures kanuuga ka, aga see pole ikka see... Aga sündmus ise oli muidu väga tore! Seltskond oli lõbus ja mustikad palju. Lisaks sündmusele sai laupäeval ka päris mitu Räpina meistriteost üles leitud. Suured tänud Ethelile, kes meile pool oma telgist välja rentis! Ei pidanud seal keset ööd enam telgipüstitamisega mässama. Muidugi tänud ka korraldajatele! Ja nendele ka, kes parveehitusega vaeva olid näinud! Oli tore!

 11 

Ega mul taakord pole midagi tarka logida. Saadan parem taas tänusi välja :) Suured tänud Martinile ja Rudolfile, et aitasid minule võõras kandis super koha välja otsida sündmuse jaoks :) Martinile veel ka suured tänud, et viitsis pea kolm päeva kohapeal passida ja kannatada põhjamaadelt tulnud rahva liikumised ära :) Laupäeval suutsin ikka ise ka paigal püsida, kuid pühapäeval peksti taas vara minema, et saaks ikka korstna otsas ära käidud. Ja teie kõigiga on küll ju tore, kuid ka Ostrova festival oli väga väga lahe üritus reedel :)

Ja muidugi siis suurimad tänud kõigile osalejatele! Eriti suured veel nendele, kes viitsisid ka mingisugused abivahendid valmis ehitada :) Ja mitte kellelgi polnud midagi halba öelda selle kohta, et maastik muutus jne jne :) Tundus, et oli üks tore nädalavahetus kõigil ja eks selle pärast see plaan sai ette võetud ka. Osadega kohtume juba nädala pärast lahinguväljal :P Edasine tulevik on aga veel lahtine...kuid aarete juures kindlasti näeme :)

Tänud veelkord kõigile kes kohal olid!

 5 

Seekord pikalt ei õnnestunud sündmusest osa võtta, pikk päev selja taga ja kodused kohustused ees ootamas. Geokoerad said vanad tuttavad üle nuusutatud ja teistpidi üle patsutatud. Et omapäid uitama läinud logiraamat oli selleks hiliseks õhtutunniks juba kaldal, siis ei hakanud seda ekstra järvele tagasi ajama. Järgmise korrani siis.

 12 

Nii nagu paljud teised, jõudsime ka meie reedel sündmusele. Enne meid oli juba hulgaliselt rahvast kohal ja korralik melu käis. Panime telgi püsti ja peale seda liitusime rahvaga lõkke ääres. Korra käisin ka järve piilumas, et kas kuskilt ujuma saab. Pimedas eriti head muljet ei jäänud, kuna sild oli ju vee all. Õnneks hommikul sai selgeks, et pole hullu midagi. :)

Hommikul kell 5 oli uni läinud, nii et läksingi ujuma. Varsti oli õnneks ka järgmine unetu üleval, nii et tänu Tommile sain ka kohvi tehtud. Järjest hakkas rahvas ärkama ja korralik siblime läks lahti, kes keetis putru, kes tegi pannkooke jne. Edasi läksid kõik lähiümbrusest aardeid otsima. Kuna Reigo sai Matuga viimasena magama, siis ta ärkas ka viimasena, nii meie otsimisest ei tulnud suurt midagi välja. Õnneks nägin selle kalasisalduse ära, sest Matu ja Laur said päris mitu kala kätte. :)

Peale lõunat oli enamus platsil tagasi ja paadiralli võis alati. Tore oli näha, et inimesed olid vaeva näinud ja korralikult ettevalmistusi teinud. Kahjuks jäi mul Madise kuulus "uppumine" nägemata. Kui keegi seda filmis, siis võib jagada. :)

Suured tänud korraldajatele, väga tore nädalavahetus oli. Suureks boonuseks olid muidugi kukeseened ja mustikad. :D Tänud Brunole ka, tänu talle on mul geovarustuses uus asi juures. :)

 26 

Hetkel kui tekkis sündmusele kirjeldus ja korrigeeriti maastiku raskusastest, siis pani mõtlema, et kas ikka oli vaja nii varakult enda tulemisest teada anda ja kalendris kuupäevad ka ära broneerida. Sügav vesi mulle ei meeldi, jalad peavad põhja ulatuma. Ega kõrgus mulle varem samuti ei meeldinud, kuid geopeitus on seda kõvasti parandanud. Kohati on hakanud isegi meeldima kuni ohutuse piirini muidugi. Pean siis hakkama igasugu vee aardeid nagu Meistermullitaja ja Kaldaranna logimas käima. Siis saan ka sellest hirmust lahti. Seda kuidas ma sündmust logida kavatsen ei teadnud ma päris pikalt. Ideedes olid ujumisrõngas kui ka kummimadrats, kuid need paistsid minu jaoks kuidagi igavad. Siis oli ideeks parve ehitamine. Kuid ei paistnud otstarbekas tarida autotäis puitu teise Eesti otsa, et korraks vee peal käia ja siis see ära lammutada/põletada.

Nädal ennem sündmust kui hakkasin tööjuures magama minema turgatas pähe hea idee. Parimad ideed tekivad ju alati täpselt ennem magama jäämist, et neid siis ärgates ei mäletaks. Et seda aga ei juhtuks, lükkasin magamise kaugemasse tulevikku ja hakkasin ehitama. Poolik plastik euroalus ja pagasnikus olev tühi taara teibiga külge. Siis hakkasin uurima füüsikat ja ilmnes tõsiasi, et olin just ehitanud allveelaeva. Vajasin kohe kõvasti rohkem õhku, et vee peal püsimine kõne alla tuleks. Tavaline plasttaara ei olnud enam mõistlik ja hakkasin kokku koguma 5L-seid veekanistreid. Sain ka hea soovituse kust saaksin palju aknapesuvedelikukanistreid - käia Statoili prügikastides kolamas. Selle jaoks mul ei jagunud piisavalt julgust. Lõpuks päev ennem üritust oli mul natukene siiski puudu. Seetõttu läksin hoopis poodi ja ostsin kõige odavamat vett, mille "häbi-häbi" maha valasin. Plastik alus mahtus väga täpselt pagasnikusse ja esiistmetagused toppisin kanistreid täis.

Hommikul kell 5 alustasin kogu tavaariga sõitu. Tegin palju peatusi ja kohale jõudsin pooletunnise varuga, et parv kokku monteerida. Nipukaid kulus palju, kuid sain kõik kanistrid külge. Kogu protsessi jooksul olin unustanud ühe väga tähtsa detaili - aer(ud). Kui läksin ennast metsa kergendama, et ennast võimalikult kergeks parve sõidu jaoks teha, siis leidsin ammobox-i kinnituslaba. Kohe tärgatas pähe improvisatsiooniline idee, et tehagi sellest aer. Nipukatest jäi puudu, sest olin pea kõik parve peale ära raisanud aga õnneks sain Ahto käest 2 tükki juurde mis tegi aeru koospüsimise täiuslikuks.

Kohe ma järve peale ei trüginud ja imetlesin natukene teiste teoseid. Võrreldes teiste uhkete sõiduriistadega nägi minu oma välja üks suur hunnik õnnetust. Kui lõpuks vee peale läksin, olin üllatanud, et parv isegi kandis. Aerust suurt kasu aga ei olnud. Tegemist oli rohkem rauaaja tapariistaga kui aeruga. Püüdsin mis ma püüdsin aga edasi ei liikunud. Võhma kulus jube palju, et mõnigi meeter edasi saada. Vahepeal vahetasin sõudevahendi ümber käte vastu, mis tunduvalt kiirendas protsessi. Kohale ma igatahes jõudsin ja ühe tähe oma nimest kirja sain. Tagasiteel kasutasin selili stiilis ujumist parve peal ja kaldale sain oluliselt kiiremini.

Päris vahva oli väike omapärane eesmärk seada ja see täita. Tänud peitjatele korraldamast ja kõigile osavõtjatele seltskonna eest!

Minu parv ja aer

 6 

Kahjuks ei jõudnud seekord ujuvvahendit ise valmistada ja kasutasin teiste kaasa võetut. Aitäh neile! Samuti väga tore oli jälle näha juba tuttavaid nägusid ja kohata uusi. Suur tänu korraldajatele nähtud vaeva eest!

 7 

Plaan oli Tõusuallikas ööbida ning siis hommikul sõita Tartusse ja peale seda sündmusele. Tagantjärele on hea meel, et nii ei teinud. Sõitsime öösel Tartusse, sündmuspaika jõudsime 03:00. Telgi sain üllatavalt kiiresti püsti ning jäin magama. Suure kambaga oli hea Räpinas aardeid otsida. Üksinda neid 4.0 peiduka või maastikuga aardeid otsiks ikka kaua. Ega meilgi väga ruttu läinud, aga tehtud saime. Sündmusele jõudsime õigeks ajaks tagasi. Kui pärast kahe õlle joomist oli vesi soe siis läksin oma tiimiga ujudes logiraamatuni. Pärast ujusin natuke veel edasigi, pole ammu pikemalt ujunud. Õhtul pärast söömist tuli uni peale ning jäin tunniks magama. Seetõttu polnud probleemi olla 02:00ni üleval, pärast mind jäi veel 4 inimest lõkke äärde. Öösel oli päris suur lõke, lähedalt olevalt pingilt kõrvetas inimesed minema. Üritus oli hea, mõnus chill & grill, aitäh.

 16 

Meil Piiaga OLI kindel plaan tulla juba eelmisel õhtul kohale, kuid Haanja kostitas meid sellise poolteist päeva kestnud vihmaga, et meil polnud enam kuskil kuiva kohta ja arvatavalt oleks ka me "parföng" laagriplatsi laiali plahvatanud. Seega tuli ikkagi võtta sanitaarpäev ja tulla siis sündmuse hommikul. Nagu kombeks, kohtasime väga kodust vastuvõttu (sellist toredalt aasivat, mitte liigkorrektselt viisakat, aga igatpidi sooja). Kuna aega oli liigagi palju, siis osalesime meiegi Räpina aardejahil koos Paavo, Marje ja Marisega. Oli lõbus, huvitav ja tulemuslik. Nii mõnedki vihjed ning vaimne ja füüsiline koostöö viisid leidudeni. Enda suureks rõõmuks leidsin Räpina kiriku ajast hiidmurumuna. Hiljem sai Piia ja Marje ühistööna sellest erineva paneeringuga variante valmistatud. Tundub, et enamusele oli selle söömise kogemus samuti esmakordne, nagu ka mulle endale. Tuleb tunnistada, et kaasgeopeiturite usaldus on ikka suur kui nõustutakse sellist seent sööma, taustaks vaid mõned ensesekindlad väited et "ega ma ise ka pole seda varem proovinud aga olen kuulnud, et pidi hea söögiseen olema". Hea, et ikka oli söödav ja maitsev ka. Kui mu kliendid mind ka igapäeva töö juures niipalju usaldaksid... Ah jah põhisündmus. Meil oli endal küll täispuhutav kanuu kaasas (plaan oli sellega hiljem Uku juurde minna) aga laiskus sellega õhuga mängimisel sai meist võitu ja kasutasime siis liikumiseks laenatut. Meeskond oli meil tugev. Mootor oli muidugi Piia, kuhu ja millal keerata juhiseid andis seljaga sõidusuunas olev Marje. Mina vaatasin aga mootorile näkku ja üritasin sellega mootori lahinguvõimet tugevdada või siis hoopis romantikat teha. Lõpetuseks suutsime oma nutiseadete akude täitmisega nii hoogu minna, et akud said neil küll täis aga geolambro aku jällegi tühjaks. Õnneks oli abi aga kohe lähedal ja saadud surakaga suutsime kõik edaspidised plaanid teoks teha. Suured tänud siin veelkord Brunole ja Reigole ning tema "valgele printsile", kes meile doonoriks hakkas. Kokkuvõttes oli väga tore üritus ja suured tänusõnad organiseerijate meeskonnale.

 7 

Kui sündmus kodule nii lähedale tuuakse, siis ei saa ju ometi tulemata jätta. Kohale laekusime tunnike pärast ametlikku algust. Plats oli juba peaaegu täis, aga kuskile ikka mahtus veel parkima ka. Logiraamatu juures käisin lausa kaks korda kahel erineval meetodil. Alguses pätsatud ujuvvahendiga ja teisel katsel hakkasin ise ujuvvahendiks. Pärast sai veel mõnusas seltskonnas kuni hiliste öötundideni jutustatud. Väga lahedalt korraldatud asi. Aitäh peitjale.

 15 

Kui kalasisaldus pole teada, siis on igati põhjust kohale minna ja sotid selgeks teha. Reede õhtuks olid suuremad geokalad koos ja möll sai õige erksa alguse. Teisel päeval saabus kohale Polekala ja laual oli ka päris kala! Kuna kõik olid geospordiga niivõrd hõivatud, siis need suitsuahju ei jõudnudki ja surid loomulikku surma. Kolmandaks päevaks olid metsad seentest-marjadest tühjaks nopitud ja ilm kiskus kohe õige palavaks.
Tegelikult, kui selline kirev seltskond koos, siis see kala olemasolu pole üldse oluline. Kõik nautisid toredat nädalavahetust ja olid muidu rõõmsad. Välja arvatud paar õnnetut, kellele tuli anda korralik surakas, enne kui platsilt lahkuda suutsid. Jällenägemiseni!

 10 

Ühel hetkel hakkas jah üsna ahvatlevana tunduma see reedeõhtune kohalesõit. Lahkuda linnakärast keset tööpäeva ning veeta juba reedeõhtu lõkke ääres ja puhuda neid geojutte pikemalt. Saigi siis reede lõunast võetud suund Lõuna Eestisse. Kohale jõudmise ajal oli metsa all püsti üsna korralik telklaager nagu olekski tulemas kolmepäevane geosündmus. Laupäevase päeva sisustasime Räpinas ja pärast seda oli ettenähtud järvepealne vaatemäng. Ega see vee peale minek minu jaoks kõige olulisem päevakorrapunkt polnud. Oleks saanud ka selleta, kuid kui Kleone vaatas selliste kurbade silmadega, et tal on kaaslast vaja, siis jah tegelikult oli see "Jah" sõna mu sees kohe olemas. Naljakaks läks mu jaoks asi siis, kui kõrvalseisjad mind korraga mingi nõiaringiga ümbritsema hakkasid ja mingeid nõiasõnu üheskoos lausuda proovisid. Saingi koha peaaegu viimases paadis ning viimaste trump oleks pidanud olema see, et nende logid jäävad raiutuna logiraamatusse . . kuid siiski on mul tunne, et vesi võttis ka need viimased logid omale ning peitjatele jäi valge logiraamat, aga see-eest korduvkasutatav :) Tänan korraldajaid!

 6 

Esimene geoüritus. Oli tore näha juba tuttavaid geopeitureid ja õppida ka uusi nägusid :)

Tänud korraldamast!

 5 

Ilus koht, kena ilm, tore seltskond - mida rohkemat veel mõnusaks ajaveetmiseks vaja. Tore oli logidest juba tuttavaid nimesid ka reaalsel kujul inimestena näha. Boonusena saime motivatsiooni ka oma kummipaadike autole laadida ja kohapeal tõdeda, et kui ventiilid maha unustada, siis sellega ikka eriti midagi peale hakata pole. See ei takistanud muidugi järve peal ära käimast. Aardekonteiner oli vist ürituse lõpupoole küll juba tüdinud ja üritas plehku panna, aga asi see siis teda mööda järve taga ajada. Suurimad tänud korraldajatele, teil tuleb see väga hästi välja :)

 9 

Priit käskis enda ujuvvahendi ära katsetada ning kuidagi läks nii, et Liis ei jõudnudki minuga tulla. Ulpisin seal tükk aega, proovisin ühte pidi ja teist pidi, aga lõpuks läks liikumise süsteem nii sassi, et sellest väga kasu polnud. Hüppasin vette ning vedasin parve enda järel. Logi sai kirja ning parv läks pooleldi vee alla. Hea, et päris ära ei uppunud, oleks seal ankrule seltsiks olnud. Pärast kaldale jõudes meenus, et kellaaeg jäi märkimata, ujusin ka selleks sinna veel. Aitäh, väga tore nädalavahetus oli ning lahe sündmus!

 12 

Algul kui kohale laekusin, toimetasid ürituse korraldajad usinalt omi toimetusi. Pikalt neid segama ei kippunud ja ukerdasin oma plastikust kaunaga järvele kala taga ajama... a no õnneks oli juba tulemus ette teada ja pettuma ma ei pidanud :). Vahepeal pealelõunal mõtlesin, et lasen vaikselt jalga - pakin juba oma üles pandud telgi kokku ja madratsi-magamiskoti rulli ja tuld.. Jäin aga tunc-ile vahele, kes arvas, et väärt mõte oleks ikka ööseks paika jääda... tagantjärele tuleb tunnistada, et oligi igati väärt mõte. Aitüma korraldajatele ja osalejatele.. täitsa meeleolukas sündmus oli. Ah jaa.. Alexile-Mooritzale miljon tänu vesti üleskorjamise eest... nii see tuba jälle tühjaks saab, kui igale poole oma jama maha unustan.

 8 

Ilusti reklaamiti, et võib juba reede õhtul kohale tulla ja nii me end pärastlõunal autos ja teel leidsimegi. Paar aardenääpsu sai ka nopitud ja õhtuks kohale laekutud. Autosid oli siis juba palju kogunenud ja mõnusas seltskonnas oli hea aega veeta. Hommikul sai taas geotiir tehtud ning veidi enne kolme tagasi laekutud. Kõige uhkemad sõiduvahendid lasti just siis vette ja vaatemängu mõneks ajaks jagus. Endal midagi kaasas polnud, aga pakuti laia abivahendite valikut ning sain end hea kindla paadi peale räägitud ja nime paberil logiraamatu sisse susatud. Järgmine missioon oli ema tagant ärgitamine, et ta ka ometi logima läheks. Lõpuks õnnestus, jess! Aitäh kõigile kaasaaitajatele! Õhtu lõppes taas mõnusa geoistumisega, siin oli rohkem õige geojaani tunnet, kui megaüritusel, kus lõkke ääres geojuttu ajada ei saanud. Aitäh korraldajatele!

 12 

Pärast võistlust olime hädas toidutavaari muretsemisega, sest ainus pood, kuhu orienteerujad Räpinas minna võisid, oli Maxima. Ja see oli üsna tühjaks ostetud. Suure hädaga midagi saime. Kohalesõit kulges viperusteta. Minu õnneks oli aarde raskus seekord veega seotud ja mitte sukeldumisega. Oma abivahendeile sain lahkelt Brunolt abiks aeru, (suur tänu selle eest, labidas lihtsalt ei mahtunud enam autosse!) ja nii kulges logimine rõõmsalt soojas vees ulpides. Siim ujus kohale päästevestis ja leidis, et niisuguseid aardeid võiks rohkem olla.
Pärast saime lahketelt südamlikelt logijatelt proovida kahtlaselt suurt seent. Ja üldse oli väga tore. Hea, et Matu on orienteerumiskalendrist nii hästi informeeritud, et sündmus toimus sedavõrd lähedal võistluskeskustele! Aitäh kõigile! ... Ah jaa, see seen mõjus orienteerumisele väga hästi, oleks Siim seda veel mõne ampsu söönud, oleks kindlasti medalile jooksnud. Nüüd pidi leppima 4. kohaga, mis oli ka tore, me ei pidanud öösel mitut tundi autasustamist ootama, vaid saime kohe Tartusse tagasi sõita. Piiale-Peetrile suured tänud lambi eest! See sai eestikatel 6. koha - nii et täitsa tegija!

 19 

Minul nagu ikka, logiraamatuni jõudmiseks ühtegi abivahendit ei pea olema! Tulin Etheli soovitusel lihtsalt kohale.

FB kaudu olin kursis Karli heegeldustööga, kohapeal vaid imestasin kui äge. Ägedad olid ka teiste sõidukid, tõelised Leiutajad! Mul ei olnud endiselt midagi...

Hakkasin aretama, Reigol oli pakkuda kummimadrats, no oleks see täis juba puhutud olnud, siis mine tea. Kuna see oli kollast värvi ja ei mahtund stiili, siis kaalusin mõtet edasi. Lembitu päästevest sobis vähemalt mu juuksevärviga, valisin selle ja otsustasin sellega äraujuda. Kõik laitsid mu mõtte kohe kiirelt maha. Kui iga inimene õpib teiste vigadest, siis mina pidin selle ikka omalnahal järgi proovima. Et mismõttes ei saa, vest ju kannab?

Aardeni lasin end Phantomil aerutada, aerutas hoolega, olime kohal. Kuna reeglite järgi tagasituleku kohta midagi kirjas ei olnud, siis kargasin ma oma vestikesega vette, et ujun tagasi. Vest aga viskas mu järvest välja kui šhampusepudelipunni st jäin püsti kiikuma. Mingist ujumisest ei olnud juttugi kuna olin ju rinnust saati veest lihtsalt väljas. Siplesin kui sitikas ja edasi sain vaid 10cm. Kui siiani teadsin vaid koera ja konnastiili, siis ma sain kogu fauna järgi proovida. No kust mina pidin mingi päästevesti iseloomu teadma, ma pole ju kunagi uppunud olnud? Kõige paremini töötas nuffistiil ehk stiilitus. Eemalt oli kahtlemata naljakas, sest muud peale liikuva oranzi värvi näha ei olnud. Kaldale ma igastahes sain. Tuli välja, et vest on 90le kilole mõeldud! Annabelil oleks mu jaoks tunduvalt parem lastevest olnud, oi kui piinlik...

Tänud laheda väljakutse esitamise eest, ilusa lõkke ja õhtu eest, tulen ja löön teinekordki kampa aa endiselt ikka mitte ühegi abivahendita.

 16 

Aitäh vahvas kohas ürituse korraldamise eest! Kahjuks oli meil võimalus osaleda vaid natukeseks ajaks ja koos oma koertega. Ja juba oodatigi meid Viljandisse tagasi. Geoüritusel võrreldi meid lätlastega, kuna nime kirjasaamiseks kirjutusvahendid tõrkusid, siis leidsime seljakotist matkaplaani 2 päeva teekonna ja selle teisele poolele said nimed kirja ja edasi logiraamatu sisse pistetud. :) Mõned pildid ka ja tänud veelkord!

ei ole = pole

ei ole = pole

 5 

Vesi oli soe ja üritus oli tore. Tänud Korraldajatele!

 5 

Aitäh toreda ürituse eest. Tõesti oli hea teisi näha.

 6 

Tänud toreda ürituse eest, hea põhjus linnast välja saada :) mikile aitäh küüdi eest nulli ;) ja veel suurem aitäh küüdi eest nullist tagasi kaldale :P

 1 

Minu PAK (paljude aukudega kanuud) Laevastik on laupäeval Valgejõel ja kuna ma ise pean samuti Admiralina (ok sadamakaptenina)aluste väljumist ja saabumist korraldama siis kahjuks jääb ära minu saabumine koos suurema hulga päästevestidega. Maastik 5 asjakohane... :). Mõnusat lustimist kõigile, küll ükskord tuleb ka minu esimene seltsiaare:)

 8 

Plaanime osaleda. Juuni alguses tegime koos noortega ujuvvahendite erinevaid katsetusi (piltidel). Sellel geoüritusel osalemiseks valisime välja kõige turvalisema ja kohalesõiduks väikseima vahendi. Mis teha...

Ujuvvahendite katsetused omal tiigil 1

ja 2

ja 3

 3 

Oleme teel! :)

 2 

Ei tea kas kellelgi tasub enam kohale tulla. Kalamehed avaldasid järve saladuse juba ja pole enam midagi vaja kindlaks määrata :p

Me Marisega lähme varsti Ostrova festivalile edasi aga öösel juba kohtume varajastega :)

 6 

Kuni viimase hetkeni ootasin, et äkki ikka leiab põhjuse kõrvalehiilimiseks, aga ei õnnestu. Senised põhjused ei sobi kuidagi: pikk vahemaa (no Tallinna kant on ju Eesti kontekstis ikka kaugel küll) ja liiga palju rahvast (kuigi see üritus hakkab minu jaoks ka juba vaikselt mega tiitlit välja andma). Kalad jätan ka rahule, no ei ole teiste elusolendite mõrvamine minu jaoks. Samas aga on seal ootamas Puhkuse, mis puhkuse alustamiseks võiks ju päris hästi sobida. Lisaks vedeleb juba mitmendat suve keldris mingi ujuvvahend, mille väljatirimiseks ega katsetamiseks pole siiani viitsimust ega motivatsiooni jagunud. Tohter tunnistas ka täna, et saab minust elulooma veel küll. Ehk siis lühidalt: proovime oma geokarjääri esimesele live-üritusele kenasti kohale jõuda.

 5 

Anname endast parima et ka oma neljandale geoüritusele jõuda.

 5 

Selle kandi koos allikaga leidsime enda jaoks tänu "Barrelitestile". Üritame kohal olla.

 5 

2/5 mu perest plaanib eestikatele Räpinasse minna, nii et loodan millalgi teie juurde ka jõuda. Võibolla isegi koos geonoore ja (max 3 aaret päevas, parem 0 või 1) geokannatajaga. Veesõiduk on olemas, aga kardetavasti ei ole võimalik seda kaasa võtta. Tore on kõiki ka niisama näha. Head ilma meile nädalavahetuseks!

 7 

Täna tekkis ka üks Tatika idee. Kui tervis kannatab ja ilm lubab jõuan äkki ka regatile.

 11 

Kuna papagoide ujumis-, parvetamis-, laevatamis- ja muud mull-mull-mulistamisoskused on siiani üpris kaheldava väärtusega, siis on see esimene nõrk koht selles plaanis.

Teiseks, kohe mitte kuidagi ei klapi geoürituste ajakava minu "tantsukaardiga". Kohustuste tuuled viivad mind sel päeval just diagonaalis teise Eesti nurka.

Mõningatest üritustest pole isegi mitte kribalatki kahju, et osaleda ei saa. Seekord on kahju küll. Ja poleks vahet, kas nimi saaks raamatusse või kollane pannkook veebi. Tahaks lihtsalt näha ja olla...

See logi sai kirja vaid seetõttu, et ma mõtlen te peale... ;)

PS. kaladega on suhted segased. Süüa mulle neid meeldib, lollikest ühes otsas-ussikest teises otsas, olen mänginud- kass on mõne kala saanud. Alamõõdulise haugi olen ka kätte saanud Emajõest ning Õhne jõel konksu ahvenale seljauime sisse ka visanud. ;)

Stiilinäide. ;)

 6 

Asjalikele parvepoistele ja -tüdrukutele oleks ära anda mõned 200l plastik tünnid :) Võtke julgelt ühendust :P Transporti kohapeale ei paku :D

Edit: esimene tünn läks juba bronni :P

 7 

Kuna lahkesti abi pakuti, siis oleme tulemas. Enne seda muidugi käin suurema lapsega EMV võistlustelt läbi, mis toimuvad Räpinas.

 12 

Mis toimub?! Kui elame, siis näeme.
Minu kalastuskogemus piirdub lapsena Soomes ühe korra õnge/ridva/landi (või mis iganes selle kaadervärgi nimetus on) heitmisega. Pärast sai kohalik sõber kogu pusserdist pool tundi lahti harutada. Seega kalameest must ei saa, ka seal mitte. Küll olen valmis maastiku raskusele vastavalt end ära tuunima ja paljakäsi, paljajalu või ehk isegi üleni aaret otsima minema. Kas ka leidma, ei luba.
Marise logiga meenub veel, kuidas ülikooli esimesel aastal vedasid sõbrad Tallinnast Tartusse "Supercow" e. mosse põhjale iseehitatud sõiduriista, millega oli kavas tudengite kevadpäevade iseehitatud motoriseerimata sõidukite mäest allaveeremise nö. võistlusest "Bambus" osa võtta. See pukseerimine mingisuguse motoriseeritud masina taga kestis samuti kiirusega KUNI 60 km vististi oma kuus tundi. Nii et soovitan peitjatel varakult startida. Ise plaanime samas sõiduriistas viibida ning start sobib reede varahommikul. On, mida oodata.
Üleskutse teistelegi: lähme reede õdakuks kohale, paneme telgid ja peo püsti! Aga peitjate suursuguseid ettevalmistusi ei sega, ainult aitame. Ausõna. Vee peal ja all näeme, rsk!

Aru ma ei saa, et kuidas saab korraldaja sündmusaarde peidukoha ja maastiku raskusastmed nii kõrgeks määrata ja leidmiseks veel igasugu eritingimusi seada? Sündmusaarde leidmiseks ei pea ju isegi logiraamatut määrima. Piisab sellestki, et 200 meetri kaugusel korraks viibid ja võidki veebilogi kirja panna. Maa-ameti kaarti vaadates võib tõenäoliselt juba viiekümne meetri kaugusel nullist seal kõhu mustikaid täis süüa.

Nii, et kõik sündmusele, kes tahavad aaret leida. Veebilogi kirjutamist leidmise-osalemise kohta keegi takistada ei saa.

 20 

Nii, pool mind kalaüritusel logima kandvast tulevikukonstruist sai täna koju veditud. Ja nädalavahetusel on kavas selle olemasoleva tooriku edasiarendust ka Klooga järvele testima minna... Sest ega teise Eesti otsa sobi ju siis uppuma tulla :D.

Kuidas me täpselt selle kõigega Lahojärve äärde jõuame, ma veel ei tea. Aga kohal me seal olla kavatseme, ka siis, kui peaksime mööda Tartu maanteed 60-nega sõitma, kogu killavoor katusel... :D.

Kohtumisteni teie kõigiga 23-dal, kindlasti saab olema tore :). Ja Ethel (ning võib-olla veel keegi, kes tulekus kahtleb), ärge kirjelduse pärast küll tulemata jätke - kui vaja, saab minu ümarhõljukist kohalik laenutuspunkt ;). Ning suure tõenäosusega ei jää see seal ka ainsaks valikuobjektiks...

 3 

Selline kirjeldus ja tegevus kutsub osalema.

No jah, sellise kirjelduse puhul me arvatavasti ei osale.

 6 

Eeeemmm...kuulge, mis te maastikuga tegite?!? Ainus, mis mind turvaliselt sellisele maastikule viib, on eelmiselt kalaürituselt puudunu...kanuusse ma enam ei mahu juuu... :( Ja puudunu pole teps mitte geopuuk( see kuram viskas taas vimka ja peesitab omaette) ning parkimiseks vajalike ruutmeetrite arv sellega kahaneb, aga vahepeal sai usinasti salatrenni tehtud kaladega :P.

 2 

MIS TOIMUB?

Tsiteerides Rudolfit: "...Ja Eesti lehel ei saa oma "plaanin osaleda" logisid enam muuta, nii et kui keegi ümber mõtleb, siis on kohe näha varasematest logidest :D"

Anname parima, et kõigil saaks võimalikult lõbus olema.

 2 

Loodetavasti tehakse ürituse käigus kalasisaldus selles järvekeses kindlaks ja kinnitatakse see fakt ametlikult ka.

http://kalakoht.ee/veekogu/lahojarv/

 3 

Plaanin osaleda tõenäoliselt kahekesi, aga võib-olla ka kolmekesi.

 3 

Tundub tulevat huvitav üritus.

 10 

Ei no kui ma nimest õige järelduse teen, siis peaks erakule sobilik sündmus olema... kiirelt logi kirja ja järvele :). Sellele lombile pole enne kalastama sattunud ka ning Alexi logi lugedes on õnneks kohe ka põhjendus olemas, miks tulemus nadi saab olema... Aga üritan ennast kohale vedada ja luban, et ma palju ruumi ei võta...küll aga ei saa lubada, et õhtul õigel ajal ära lähen :).

 3 

Plaan oli juba ammu, aga oleme unustanud ennast kirja panna :)

 5 

Kui terve perega ei saa, siis äkki saab üksi. Aga kalendris on märk maas. Sel aastal on käsi valgeks saamata. Sarnaselt Alexiga on varustust rohkem kui kunagi kala saadud :). Ehk nüüd saab landi hinda vähekenegi allapoole viia.

 1 

JP eelmine aasta aerutas mööda järve ning nalja oli nabani aga seekord kahjuks ta ei saa osaleda. Esimene pulm peale meie enda oma(kaua aega tagasi) on just samal päeval.

Edu ja rõõmu kõigile!

Kadri

 3 

Suur kalamees ma pole aga kuupäeva panin omale kalendrisse. Loodetavasti saan osaleda.

 3 

Äkki õnnestub, vähemalt püüame. :)

 9 

See meeldib, et infot täpsete toimingute kohta on nii meeletult. Tekitab lausa vastupandamatut soovi tulla kaema, MIS TOIMUB?

 3 

Tahaks tulla...

 4 

Infot veel vähe aga juba olemasolevast piisab, et minus piisavalt palju huvi äratada. Kalendrisse märge tehtud ja ootan põnevusega

 5 

Kui Laur ja Matu korraldavad, siis peab ikka kohal olema. :)

 12 

Heheh, kui me need välismaalaste meet-greet-üritused kõrvale jätame, siis üle pooltel käesoleva aasta Eesti sündmusaaretest figureerib korraldajate hulgas [laur] :o) Ei tea kas peaks broneerima tema kalendris mingi tühimiku kuskil 2019. aastal, noh nii igaks juhuks? :P

Tegelikult muidugi on need autorid-peiturid mõlemad sümpaatsed indiviidid, täitsa reaalselt kavatsen mõned plaanid natuke teisele kuupäevale nihutada ja end õigeks ajaks Põlvamaale sättida. Loota on, et karta võib, et ilmungi päriselt kohale. Siinkohal pean vajalikuks ära nimetada: kalasisalduse kindlaksmääramise juures oleks minupoolne panus tõenäoliselt nullilähedane. Nimelt olen kunagi teismelisena suutnud õngekonksu otsa haakida vaid ühe õnnetu ahvenapoja. Seegi läks vette tagasi, sest sugulastest maapoisid kõrval tõmbasid sama ajaga välja mitu pannitäit sääraseid, millest ikka miskit kõhtu ka saab. Hiljem polegi seda ridvaõhinat enam tekkinud nagu. Rändamise õhin on!

 3 

Tundub huvitav olevat. Plaan nägi ette veel sel suvel sinna järve äärde laua peale tantsu lööma minna, kuid kuupäev oli siiani lahtine. Nüüdseks see mure murtud ja kalendris nädalavahetus lukku pandud.

 18 

Just sellesse järve heitsin ma spinningut esimest korda elus... Kuna see oli semu "lapsepõlve kalapesa", siis olid ootused kõrged. Tulemuseks olid hullud pusad ja lõpuks ilma konksuta landiloopimine-õppimine. Kalaga on seal lood...nagu on. Õnneks on Peipsi ligidal ja suure tõenäosusega tulen skoorima, ilmselt koos maja ja paadiga, seega reserveerin ca 13m parkimist, sellega on seal muidugi üsna-üsna keeruline.

Ah jaaa...toimus see kõik 2012, puhkuse aaret otsides ja mõned tunnid varem olin jõudnud Tartust esimese"ridva koos rulliga" soetada ehituspoest, hinnaga 15.90. Tänaseks on olemas ka teine ritv ja skoor on hetkel uuema kasuks 1-4(vabandust, hetkel jalka EM käimas ja skoor on ülekõige tähtis) :D Seega on poekala jätkuvalt kõige soodsam :P

.....