Ebaõnnestunud aarete koht on arhiivis

Täna Tartus olles tulin kohe spetsiaalselt siia koos tarviliku abivahendiga, et katsetada. Nulli jõudes aga tõdesin kurvastusega, et polegi kuhugile oma tundlaid haakida. Aare oli minema jalutanud ja jälgede järgi otsustades, siis kohe mitte vabatahtlikult. Kurb igatahes, sest kevadel käisin vaatamas, et mis ja kuidas ja nüüd siis niimoodi.

Pärast Codebreakeri vallutamist ei anna need tibukollased 69-d ka siin enam rahu. Mõtlesin, et käin vähemalt nullis ära, saab vähemalt ülegi vaadata. Vaadatud, mõtteid on, töö käib.

Nii Tambeti oma lihtsuses kavala imeleiutise kui aarde toimimise katsetasime samal päeval veel uuesti üle. Kõik toimis ja meel hea, aitäh.

 1 

Imeleiutis ootas oma aega, et uuesti aaret avada proovida. Seekord saime numbrid paika ja uks avanes. Sai jupp aega mõnuleda aarde ja oma nutikuse üle :) Väike Mäk-Aivar on ikka minus peidus. Tänud peitjale!

Kaasavõetud vidinad ei toiminud nii nagu vaja :/

 1 

69mh juurest sai korraliku magusa maitse suhu et siin on midagist 2gedat ees ootamas. Kohapeal aga nii magusalt enam ei l2inud. Katsetasin seal k6ikv6imalikke teooriad ja vigureid aga masin ise oli tumm mis tumm. Korra k2is peast m6te l2bi et seda samat abivahendis vaja mis sudoku juures kasutasin (nali ;) Eks peab kunagi soojemal ajal uuesti 6nne proovima. Tundub et kylmalaine ei meeldi nendele viguritele. Next time

Ajasime oma imeleiutisega jupp aega numbreid paika, kuid ootamatult jäi ekraan tummaks...kontrollisime oma seadeldise akut ning selles asi ei olnud. Igaljuhul aare jäi avamata ja tundub, et minu võimuses ei ole talle uuesti pilti ette saada.

Sai kaema tuldud, mis meid siin ootab. Vaadatud.

Hea oli päikesepaistelise päeva puhul murul lamada ja vaadata, kuidas kaasgeopeitur mässab. Aitäh peitjale järjekordse laheda aarde eest! :)

69-seeria aarete tudeerimist oli meil plaanis alustada 69dV-st, paraku olime valinud vale päeva - aarde ümbrus lausa kihas igas mõõdus mugudest, nende autodest ja jalgratastest, kus nähtamatuna tegutseda olnuks ilmvõimatu. Sestap võtsime oma valmisseatud vaimu ning abivahendid ja kobisime linna teise otsa 69cA-d uudistama. Tänu tutvusele härra Ohm'iga ja kaasasolevale träänile õnnestuski pärast mõningaid eksisamme näha peidiku avanemist ja saime end logiraamatusse sisse möllida. Aitäh peitjale põneva aarde eest. Aga 69dV jääb meie tulevikuplaanidesse.

 1 

Kui kurtsin Tanelile, et füüsikat on geopeituses vähe, suunas ta mind selle aarde suunas. Täielik pettumus, ei mingit mõistatamist. Isegi abivahendiga aidati välja (kuna ma kohe suutsin välja mõelda, mida vaja, siis peitja lubas abivahendiga aidata). Läksime siis parklasse ja kohe hüppas seljataha parkinud autost välja adminn. Oli näha, et Caro ja Karuonu olid näinud vaeva ja abivahendi ehitanud. Ma olin kavalam, minu abivahend oli parem - peitja. Lõpuks tuligi abivahendil kaasas olnud abivahendit kasutada. Kast lahti, logi kirja ja minek. Tänan abi, abivahendi ja kerge füüsika eest.

 2 

Kolmas kord siis kohapeal. Minu jaoks oleks viimaseks ka jäänud, sest rohkem poleks viitsinud. Vanale tuttavale parkimiskohale keerates oli seal üks auto juba ees. Va peitja isiklikult!! Kokku leppides poleks ka nii ühel ajal kokku saanud. Jalutasime siis mõnusalt vesteldes aarde poole. Kõigepealt proovis karuonu enda jubinaga, mis muidugi ei töötanud. Siis anti karintenile peitja poolt vingem asi kätte ja ta oleks uksega peaaegu vastu nägu saanud. :D No geojumal olgu kiidetud, ei pea enam rohkem tulema! Aitäh peitjale!

 1 

Ähvardasin hiljem kohtudes peitjat, et järgmine kord tuleme kuvaldaga. Mine proovi ise ka, kas üldse uks seal lahti käib! :D

Aare oli juba varem leitud, aga selle avamisest ei saanud mu tuttavatest keegi aru, kaasa arvatud mina. Vahepeal sai malevas käidud ja seal neid taibusid jätkub. Läksime sõpratega asja uurima. Sai siis katsetatud paar korda ja karp avaneski. Tänud peitjale!

Mis iganes selle kapi avamiseks vaja läheb, siis meie laeks jäi 45. Eks järgmine kord teeme pauku uutmoodi. Küll Estcube selle üles pildistab.

 7 

Käisin oma varusid töö juures elektrikute töötoas täiendmas. Kuid seletada, mida ma tahan ja milleks, kui mingist cA-st pole eluaeg elektrikuna töötanud mees kuulnudki on ikka jube raske. Targem oli ise teha. Vajaliku julla ma siiski suutsin talle selgeks teha ja selle ma sain, juhtmed lõikasin ja tinutasin loomulikult ise.

Kohapeal imetles Peitja mu kätetööd ja juba silmist oli näha, et peeses värk. Ma siiski olin järjepidev ja katsetasin. Lõpuks sai tal siiber mu susserdamistest ja ta aitas küüned karbile taha. Ma vähemalt püüdsin, koolis ju saab ka ju hindeid püüdlikuse eest! Aga koolis ma enam ei käi... Mul oli tore igastahes, tänud ülivinge aare!

Ei rohkem ega vähem kui 69 cA olid ühes. Kambrikese ukseke avanes ja oli võimalus tuppa kaeda. Vahva peidik. Tänud peitjale.

Katsetasime käepäraste vahenditega, ei olnud seekord õnne.

 1 

Alati on mul häda, et asju pole või siis nad on imetillukesed ja kasutustegur võrdub nulliga või siis klopsin abivahendid kohapeal. Siin aga oli ette teada, et ükski taktika ei toimi. Varusin-varastasin mitmeid aegu, nuputasin ja minu aru järgi oli kast juba Paidest muukides lahti.

Kohapeal selgus tõsiasi, et mu leiutis kiideti küll väga heaks, kuid osutus liialt kõvaks. Säh sulle siis leiutamist, igaüks tehku ikka seda, mida oskab!

 1 

Ma sain ühe online kursuse õppimiseks karbitäie vidinaid, mida siin aarde juures kasutada. Panime aga järjestikku ja peenhäälestasime ära, aga õige numbri juures uks lahti ei hüpanud. Proovisime veel paar korda ja siis kasutasin küünarnuki-tehnikat, mis järjele viis. Vahetuskaubana võtsime kuldvõtmekese ja jätsime paar helkurit.

Nooremotsijad logivad

Leidsime kiirelt, aga saime logitud alles teisel katsel - esimesel korral oli valede parameetritega vidin kaasas. Täname - väga äge oli!

 2 

Ligipääsuga on seal natsa jamasti, pargiservas on mullatöid tehtud, esku vedeleb siiani seal, ja selle tulemusena on üks korralik mudane takistusriba tekitatud, mis tasapisi sulab ja püdeldub. Aga aare on pipar. Saime talle ikka hea mitu korda 69 sisse, aga tema ei kõssagi mitte, logiseb ainult, aga ei avane. Siis läks Triinu konkreetseks: Kas sa tahad, et ma võtan noa välja? Ilmselt see ongi salasõna, sest sellise küsimise peale tegi kapp joonelt krõps ja läks täitsa ise lahti. Nimed kirja, TBOUT ka ja minek. No ja nüüd tagantjärgi hakkad mõtlema, et tea kas seda 69t üldse ongi vaja, ehk piisab ainult hirmutamisest? Igatahes aitüma korraldajale ka!

"Nähh, mingi kaval riistapuu on vaja siia kaasa võtta", nentisin nullis ja liikusin ära.

Minu osaks oli meelde tuletada, et jupstükk tuleb kaasa võtta. Aare end siiski kätte ei andnud, ju me tuleme uuesti ükskord.

 4 

Paar nädalat tagasi keerati mu geotuur tuksi ja rikuti ära kogu nädalavahetus. Otsustasin, et seda mängu ma enam üksi ei mängigi. Täna aga oli vaja paar tundi aega surnuks lüüa. No paar linnakat võiks ju siis jalutada. Tõmbasin loosi ja otsustasin mängida 1-se mitteleiuni. Loos langes Tanelile.

Kraapisin kontorilaua sahtlitest kaasa, mis sain ja jalutasin objekti poole. Kohapeal võtsin alles telefoni taskust välja, et navigeerin end täpsemalt. Kui siin geomängus on paljud tuusad ja vihjeid ei loe (need ju nõrkadele), siis tuli välja, et ma kõige kõvem tegija ja sedagi ei loe, et aare kättesaamatu aastast Noalaev. Tule veel üksi mängima!

Siin geomängus tuleb viisakas olla, muidu visatakse välja kah veel. Tänud peitja, et sa mu paksu tagumiku eest hoolitsed, sain oma 100 sammu tehtud!

Hea on, kui tuttav füssaõps oma kapist mõnd vidinat laenab. Natuke pusimist ja uks kargaski lahti. Aitäh!

Aarde peidukohas avanes meile juba tuttav pilt. Seega olime ka vastava varustuse kaasa võtnud. Proovisime kordamööda õiget näitu tabada. Viimaks kuulsimegi plõksu ja aarde pesakast avanes. Kribasime siis oma nimed logiraamatusse ja panime aarde oma kindlasse pesasse tagasi. Suured tänud peitjale!

 1 

Pärast kõiki teisi Tartu leidmata aardeid tulime ka siia, juba teist korda. Eelmine kord tulime tühjade taskute ja pihkudega. Täna oli 69 dV-ga samad asjad ja natukene muid analooge kaasas. Pistsime kõva geneka külge ja saime kohe errori. Siis saime mitu korda vähem, kui vaja. Siis saime peaaegu nii palju vaja - no nii -20% - aga idee puudub, jätkuvalt mismoodi seda protsessi juhtida. Kui sellest aru saime, s.t. see ka mulle kõvahäälselt selgeks tehti, oligi aeg Tartust lahkuda. Enne tegin veel geotöökõne lootuses kohtuda Styx0-ga. Paraku seekord mitte, jääme suhtlemiseni!
Aitäh jälle ühe vinge aarde eest! Lähen arenen nüüd kusagil mujal edasi.

 1 

Wait, what?

 1 

No ei saanud algul kuidagi seda 69cA kätte, ikka näitas ainult üks või kaks. Siis tegime restardi ja oligi logiraamat käes. Aitäh.

 1 

Meil polnud absoluutselt mitte midagi, mitte ühtegi cA-d kaasas. Mina aga tahtsin sellegipoolest koha üle vaadata, et teada, mis ees ootab. Marje muidugi teadis sadade kilomeetrite kauguselt, mis seal ees ootab ja needis plaanis tühjade pihkudega nulli jalutada. Mis seal ikka ees ootas - ootas see, mis ootama pidi. Lahkusin sama targalt. Aga koht on lahe, kujud ja puha. Aitäh kutsumast! Ei oma ideid, millega intelligentselt avada (sest pole tegelenudki).

Puukujude park

 4 

Olin teinud kodus ettevalmistused, aga ei suutnud kuidagi õiget tulemust luua. Pistsin hoidjasse ühe energiaallika ning mõõtesin tulemuseks 100cA, kuna hoidjas oli ruumi veel ühele võtsin ka selle kaasa. Hoidja oli mõeldud töötama kahe pealt, aga kuna mu jaoks oli see liig, siis panin lisaks juhtmed, et töötaks ainult ühega. Kohapeal aga oli tulemus ühe pealt 2,5 korda väiksem kui mul kodus. Kui kaks järgi lõin siis algul oli kontakt väga halb, aga mingi hetk lõi stabiilseks ning tulemus 67, hüppas kohe 68 ning pärast 5s tuligi karp lahti. Logisin ära ning kui karbi kinni lõin ja uuesti proovisin siis numbrid jooksid üles ja alla. Lõpuks sain tulemuseks üle 80ne. Seekord oli ikka õnne, et minutiga selle karbi lahti sain.

 1 

Esimene kord sinna minnes olid mingid ratturid aarde lähedal. Täna see probleem puudus. Ants ja Tiina kaasa ei tulnud. Siim siiski tuli. Ta võttis Antsu töötoast isegi mingi vidina kaasa, kuid selgus, et selle patarei oli tühjaks saanud ja kruvikeerajat meil taskus polnud. Eks siis asusime taas katsetama. Esimene oli nulliring. Siis proovisime koos ja kordamööda erinevaid variante, kuid edutult. Seejärel tuli mulle meelde, et mul on ühes taskus veel geovarustust, millest võiks abi olla. Siim hakkas juba eemalduma, kui mul õnnestus õige variant tekitada. Yess! Tehtud! Aitäh ja palun veel! Tanel, sellised aarded on igasugu füüsika tundidest palju õpetlikumad, nii tore, et sa neid teed! Soovitan!

Olin taaskord pigem kaasajooksik. Aga aare vinge, aitäh!

Mitu korda käisime uudistamas. Esialgu niisama, siis juba esmaste vahenditega. Tänaseks sai rohkem ette valmistatud ja seesam avaneski! Ootame järgmist! Tänud!

Leitud.

 1 

2425.

 1 

Vaatamata sellele, et varustust oli seljakotijagu, läks ikkagi liiga kaua. Aga loll järjekindlus viis siiski lõpuks sihile. Oleks akud laetud olnud, oleks ehk ka ladusamalt läinud.

 5 

Esmane olukorra hindamise külastus "tõrksuse mõõtmise masinaga" andis hinnanguliseks elektromotoorjõu vajaduseks neljakohalise arvu ja seda mitte eesliitega senti. Nojah, sihukesi masinaid on ju nähtud ja käitatud kah, aga kuidas sa sellise metsa vead ja mille pealt tööle paned. Plaan jäi tükiks ajaks soiku.

Ühel ilusal päeval aga saabus mulle kohaliku postiteenuse osutaja poolt teade, et sõbralik Hiina Rahvavabariik on mulle kingituse saatnud. Kellele siis ei meeldiks kingitused, seega sammud postkontorisse, sõbralik kingitus kättesaadud, postkontorist jootekolvi taha, kingitusele juhtmed külge, sületäis juhtmeid ja nodi veel karbiga kaasa ja objektile.

Objektil sai kõigepealt tegeletud magistraalide vedamisega. Kaasa võetud keemiline energia muundus aga kord liiga kiirelt - kord liiga aeglaselt elektronide liikumiseks. Sai proovitud suunda ameerika mägede moodi nii üles kui ka alla muuta aga ikka ei midagi.

Oma tunnike oli juba meisterdatud, kui teisele ringile asudes õnnestus kogemata tuvastada ühe töövahendi mittetoimimise põhjus. Pärast osavate näppude vooru, mille käigus tuli üle võtta resistiivsust muutva liuguri roll, saigi võlulaegas avatud.

Tüüpiline ülemõtlemine ja organiseerimine, nagu alati.

Kõigepealt proovisime kõrgepingega asja õhku lasta. Peale seda tulime maa peale tagasi ning Priidu abivahendiga jõudsime ka aardekarbini. Aitäh.

Leitud :)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Mina sain üsna pusimise alguses kõrvetada ja siis nägin, kuidas üks kaasavõetud abivahenditest põleb. Igaks juhuks eemaldusin mõneks ajaks. Jälle väga äge aare, aitäh!

 5 

Õgisime Ristiisas kõhud täis ning tulime siia. Lootused väga suured ei olnud, plaanisime asja üle vaadata, aga lõpuks jõudsime ka logimiseni. Vahepeal muidugi sai Liis kerge siraka ning mul õnnestus abivahend põlema panna. Naised olid ennatlikult natukene eemale läinud ning lasid meestel tegutseda. Aitäh, äge pusimine oli. Mis aare järgmisena? 69 kg? :D

Mehed pusisid ja naised istusid pingil ning vaatasid kaugemalt pealt, sest me ei suutnud lähedalt vaadata kuidas keegi sirakat saab (Liis eelnevalt juba sai). Lõpuks saime konteineri lahti ja logid kirja.

Veidi kollektiivset pusimist ja aare käes. Tänud peitjale!

Leitud. Aitäh!

Proovisime eelmise kaksikvennaga ka kätt. Kuigi algul tundusid kaasas olnud abivahendid kõik sobimatud, siis väga käänulisi teid pidi suutsime me siiski logiraamatuni jõuda. Aitäh! Väga meeldis!

Aarde avaldumise hetkel pidin taas tõdema, et töö ja muguelu plaanid on ikka tülikad asjad küll: segavad rahulikult geopeitumist. Igatahes jäi asi kenasti paariks päevaks laagerduma. Aarde olemust arvestades isegi hea, sest siis sai kaaslane rahulikult vajaminevat jubinat nikerdada. Ilus pühapäeva õhtu sobis aarde külastuseks ideaalselt. Koht on tuttav, polnudki ammu käinud seal. Hämarduvas õhtus kadusid kõik mugud ka peagi oma teed, nii et saime inimtühjas pargis rahulikult tegutseda. Natuke ikka kombineerimist ja kirvetamist jagus, aga juba oluliselt vähem kui eelmise selle sarja aarde puhul. Logiraamatuni jõudes pidime tõdema, et päris populaarne see nädalavahetusel olnud - nimed läksid kirja kuuendana. Aitäh peitjale!

Kuna logiraamat oli päris sisukas juba, siis võib ka siin logimisega otsa lahti teha.

Tore leiutamine taaskord.

Tänud!!

Aaret nähes juba aimasime, millega tegu ning võtsime sobiva varustuse kaasa. Kohapeal pusisime pisut ning seekord töötas ka abivahend, mis eelmisel korral oli kasutu. Selle tulemusel avanes peidik kiirelt. Tühja logiraamatut me ei näinudki, sest oldi juba ette jõutud meist. Aitäh järjekordse toreda aarde eest!

 1 

Just siis, kui olin parajalt hõivatud teatas Anna, et Tartus uus aare ja logimisteateid veel ei ole. Eks ma siis pidin oma tegemised pooleli jätma. Õnneks olin sobiva abivahendi laborisse tüdrukute katsete jaoks viinud. Lisaks oli too sobivam, kui see, mida 69 dV juures kasutada sai. Õnneks jubinat keegi ei kasutanud ja sain selle probleemideta kaasa haarata. Kohapeal sai seadet natuke reguleeritud, enne kui sobivad numbrid ekraanil. Logiraamatut avades käis ka väike pettumus läbi, et ikka juba avamas käidud. Igal juhul ootan seeria järgmist aaret.

Seekord töötas proffessionaalsem viis karbi avamiseks. Aitäh!

 2 

Ruttu ruttu UUS AARE! Oli minu esimene reaktsioon. Kohale jõudsime kolmekesi alles paari kolme tunni pärast. Jamasime ja googeldasime kõike mida oskasime ning kui lõpukd takisti kasuks tuli ja karp avanes oli uhke tunne. STF paar tundi hiljem kui esimene. Aitäh!

 4 

Tegelen rahulikult oma asjadega, kui ühtäkki visatakse kõne pulti, et kas ma olen uue Taneli imeasjaga juba kursis. Ei olnud. Martinil oli nimelt häda käes, et tema on aarde juures ja sama lähenemine, mis dV aarde juures töötas, cA jaoks enam eriti ei päde.

Julgustasin, et ei ole midagi, paneme avanema. "I've got just the right tool for the job!" Tegelikult tahtsin ma juba eelmise Taneli kasti juures seda kasutada, aga siis pettumuseks ei läinud seda vaja.

Kui varustus kolleegi poolt selge heakskiidu sai, siis läksime tagasi nulli ja hakkasime pusima. Alguses keerasime natuke üle, siis natuke alla, aga lõpuks sai fain-tjuuninguga asja paika.

Tore oli näha enda käes täiesti tühja logiraamatut, ainult et kui mu mälu nüüd ei peta, siis logiraamatus oli aarde nimeks märgitud 68 cA :D

Aitüma ja pikka iga aardele!

 3 

Pildid võtavad alguse kõige paremini kokku. Tuleb välja, et FTF polnud üldse enam taldrikul, nii nagu ka STF. Saime oma nimed raamatusse kolmandatena kirjutada. Aarde juures "vidinat" nähes, sain aru, et see pole sama "vidin" mida 69 dV juures kasutasime. Uurisin, et ega Heiki seda vahepealse 15 minuti jooksul ei meisterdanud. Sain vastuseks, "Ei, tüdrukud kasutavad seda grafeeni tegemisel, ma laenasin neilt." Tore on omada teadlastest sõpru :) Ukse avamisel kulus natuke aega, et 69 cA täpselt kätte saada. Alustasime 38ga, käisime 83 juures ära enne kui 69 peal pidama jäime. Suured tänud vahva asja eest! Kas kolmas tuleb 69W?

 12 

Suvi on teatavasti puhkamiseks, isegi kui tegelikult tööd peab tegema. Ehk siis kell üksteist võib hommikukohvi kõrvale uue aarde avastada ja mõelda, et ah, kuhu kiiret, joon parem kohvi lõpuni ja olen produktiivne. Mõni aeg hiljem tahaks juba muidugi midagi hamba alla saada. Selle aja peale hakkab ka teatav rahutus tekkima - äkki peaks ikka tee poodi aarde juurest läbi vedama ja asjale pilgu peale heitma.

Igaks petteks võtsin ka kogu analoogi juures kasuks tulnud nodi kaasa, toppisin taskud põhjalikult täis ja läksin uurima. Üks koerajalutaja küll leidus, aga üldiselt väga rahulik koht katsetamiseks. Kiirelt mingi abivahend kompunnitud ja asi selge: siin on ikka teisiti vaja läheneda. Kõne Rudolfile, et mida tal leidub. Küsisin ühte asja, aga ta arvas, et ta saaks midagi hoopis põnevamat pakkuda. Lendasin kiirelt linna teise otsa ja ossaraip, millise õppind riista kolleeg välja võlus.

Killadi-kolladi mööda Tartu kõige tasasemat tänavat tagasi. Nullis ikka vaikus. Kas tõesti juba kõik ära käinud? Kutsusime Mägi-Aivari appi ja ajasime jaamad huugama. Alustasime tasa ja targu, aga kui sellest selgelt väheks jäi, keerasime võimsust julgelt juurde ja vähe puudus, et oleksime reaktorisüdamiku sulama lasknud. Kuna Ropka on veel alles, saime nähtavasti õigel ajal piiri peale. See-eest käis klõps ja leidsime eest tühja logiraamatu. Leid läks kirja kell 13:18. Mõnus oli üle tüki aja jälle midagi ära määrida :)

Suur aitäh Leiutajale! Mulle see aardetüüp väga meeldib: ka iga otsija saab ennast leiutajana tunda. Seekord läks siis õnneks. Elagu see aare kaua ja et need ideed ei lõpeks!

Pissiv karu ja piiluv rebane