Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Muudetud tavaliseks aardeks 18.08.2020
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba. Vaenlasi on tal palju: nugised, kakud jne.
Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale tuleb ta vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab vanade puudega metsa. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2…4.
Lendorav on looduskaitse all. Eestis on lendorav I kategooria kaitsealune liik, mis tähendab et lendorav loetakse väljasuremisohus olevaks liigiks.
Aarde juurde on tasuline sissepääs ja kellaajaline piirang, pliiats kaasa.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lastesõbralik (5), lahe_teostus (3), piknikukoht (1), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), kellaajaline_juurdepääs (1), tasuline_sissepääs (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Q841
Logiteadete statistika:
60 (96,8%)
2
4
0
0
1
0
Kokku: 67
Vat see on kui GC ise lehel ei mängi, sest olen eestlane. Hetkel käivad seal ehitustööd (pilt GC-s) ja helistasin just Loomaaeda, selgus, et sinna tuleb "Pilvemaja". Kui vaid teaks, mis see vabsee on...
Aaret hoidev tahvel jäi ette, järelikult pole mul ka midagi koristada, õnneks.
Tänan 5 mängurit, kes panid - lastesõbralik[+] (5) ja 3 mängurit, kes panid - lahe_teostus[+] (3).
Päkapikud kutsusid väikese valiku lapsi loomaaeda ja selle ürituse raames oli ka paras lendorava lend üles otsida. Leitud ja logi kirjas.
Loomaaias käidud ja lendorav leitud. Algul pani küll korraks mõtlema - lendorav ja loomaaed... Sellel korral ei õnnestunud järelkasvul aaret leida, jäi esmane avastamisrõõm täiskasvanutele.
Tegelikult ju lihtne leida aga mul polnud silma selle aarde jaoks, sest otsisin midagi väiksemat.
Millegi pärast teadsin ma siiani, et tegemist on mõistatusega ja mäletasin ka, et Etheli aare. Üllatus oli suur, kui kohal selgus, et kõik asjad mul segamini. Tuli hoopis tavalist aaret otsida ja lisaks veel Nuffi peidetud. :) Aga pole hullu, leitud ma selle siiski sain. Lendoravat nägin ka! ;)
Aitäh!
Seekordsel loomaaiakülastusel said ka lendorav ja aare üles otsitud. Tänud!
Täna sai mitu kärbest või siis oravat ühe hoobiga. Nimelt oli loomaaias järjekordne Linnaorienteerumise etapp ja kuna seal juba jalutama sai hakatud, siis väike põige orava juurde sobis ideaalselt. Leid oli kiire, kuid ikka omajagu läks aega logiraamatu kätte saamiseks. See oli koos paksuservalise grip-kotiga niimoodi oma peidukasse surutud, et küüned tagurpidi sai seda sealt välja sikutatud. Lõpuks saime raamatu ja täiesti katkise koti kätte. Peale logimist panime uue minigripi ja kontrollisime veel mitu korda, et logiraamat ilusti kättesaadav oleks.
Tänu orienteerumisele sattusime ka nendele radadele, kuhu tavaliselt enam asja pole. Nt vanade jääkaru puuride juurde, kuhu on tehtud väga tore muuseumilaadne väljapanek. Seega, minge proovige, mis tunne oli jääkarul oma väikses puuris olla. Tänud toreda aarde eest!
Kunagi sai isegi paberile sõõrikuid joonistatud ja kukalt kratsitud kuna ühtegi konkreetset ja loogilist asja sealt välja ei koorunud. Ootas teine mitu aastat seda valgustatuse hetke. See oli vist elmisel suvel kui käisime perega loomaaias. Pärast Silver küsis et millega tegeleme ja kui kuulis et loomaaias siis mõmises endamisi ahah käusite lendoravat otsimas jah? Mismõttes lendoravat ja loomaaiast? Dahh käega vastu otsaesist. Loomulikult, kust siis veel. Nüüd lõi kogu mõistatuse osas ka pirni põlema ja polnud muud kui järgmist loomaaia visiiti oodata. Sügisel vist isegi tegime tiiru aga oravapuur polnud tookord isegi meeles. Täna vaatasin uuesti kaarti ja näedsa siis. Loomaaia kodulehelt sain veel teada et tänase loomaaia sünnipäeva puhul on sissepääs -50%. Seekord läx igati libedalt. Pmst leidsin ka tulba üles või noh ametlikult oli ta nüüd lihtsalt tahkudega tühi post. Lendoravaga on olnud tegelikult isegi õnne oma silmaga vabas looduses teda kohata. Kuulsin puu otsas ragistamist ja riidlevaid linde. Järgmine hetk nägin kuidas puuladvast tuli vabalangemisega maa poole orav. Ise veel endamisi jõudsin mõelda et kuidas ta nüüd nii õnnetult puu otsast alla kukub. Järgmisel hetkel vaid mõni meeter ennem maapinda ajas ta oma nahksed tiivad laiali ja pikeeris kümmekond meetrit eemal oleva puu otsa. Minu jaoks täitsa ootamatu lõpplahend. Väga lahe. Peitjale muidugi tänud aarde eest. Lugesin logiraamatust nii mõnegi peituri otsimisemotsioone ;)
To Nupsik, avastada ei ole siin midagi vaja. Geopeituse juriidiliste eeskirjade järgi on aare peitja eraomand ja ta ise teeb, mis tahab sellega. Kui aarde leidmiseks oli vaja leida tulp, täna aga tulpa pole, sest lihtsalt lagunes ära ja koristati ära, siis pole sul ka ju midagi mõistatada. Kui pole mõistatada, siis pole ju enam mõistatusaare.
Kuna aare on tehtud väheke kõvemini ehk ei ole tavaline petpudel okkalise küljes, siis veel mingit liigutust: arhiivi netis-ärakoristada loodusest, uuesti peita, uus nimi, uus tekst netti, uus teostus ei näe mina peitjana mõtet ja pole mul seks aegagi ega tahtmist. Aare on täna tavaline seoses Loomaaia ümberkorraldustega ja nii jääb. Tulge otsima, oravapoiss ootab alati!
Ja kui palju geotuure mul nende sälensitega tuksi on läinud, sa parem ära taha teada...
Miks aarde tüüpi on muudetud? Tegemist pole ju enam sama aardega! 4 aastat hiljem avastate, et võiks olla muu? Siis oleks võinud ehk aarde arhiveerida ja uue aarde teha!! Õnneks sai samal päeval ka teine mõistatus leitud ja ei rikkunud staistikat ära!
Aarde leidmiseks läks meil 5 tundi. Selle ajaga jõudsime siis loomaaia väravast aardeni. Ei mäletagi, et Tallinna loomaaias oleks kunagi nii kaua ringi jalutanud.
Pärastlõuna lastega, kuhu mujale ikka tulla :) Eriti kui tead, et siin ka üks aare peidus. Olime juba 3+ tundi ringi mütanud, käinud enda arvates kõikvõimalikud kohad läbi, aga ei olnud need viidad ega tulbad kuskilt silma hakanud. Hädakõne peitjale aitas, kuna selgus, et pean suunduma sinna ainsasse kohta, mida sel territooriumil vältinud olin, kuna plikat pärast neid lõbustusi on keeruline edasi liikuma saada. Kohale jõudes oli selge, et viitasid tõesti enam ei ole, kuid lendorav oli platsis ja jälgis. Anomaalia tuvastasin koheselt ja logimist keegi ei seganud. Tänan peitjat nii peitmast kui juhendamast. Hetkel algne kirjeldus suurt ei aita, kuid üleliia lobisevad logid ütlevad ju koha kätte.
Nägime küll nii lendavat rähni kui jalutavaid varblasi, aga lendorav oli täna kavalam, jäi märkamatuks, võib-olla oli ta just täna Türile lennanud. Ega me väga ei muretsenud, meil oli tore ja niikuinii tuleme varsti jälle, siia tema stardipositsiooni lähedale satume ikka jalutama.
Vättis ikka aega aga lõpuks sai kohale lennatud. Minu jaoks on teine oluline tegelane okassiga, kellel ma ka vaderiks olen. Okassiga oli aga seekordki samapeidus nagu lendoravgi
Reklaamist jäi silma, et jaanuari igal laupäeval toimuvad elevantide ja amuuri leopardi kommenteeritud toitmised. Põnev oleks minna vaatama. Kodulehelt selgus, et sel laupäeval toimub lisaks kotkaste tutvustus ja saab näha nende toitmist. Kuna oli vaba laupäeva ja polnud ammu loomaaias käinud, siis võtsime külastuse ette. Päris põnev üritus oli ja enamik loomi sai ära nähtud.
Mingi hetk loomaaias ringi jalutades jäi vajalik verstapost teele ette. Hetkel näitab see kaugust ainult Helsingisse, Pärnusse ja Türile. Otepääst on järgi vaid O täht. Veidi ringi vaadates jäi potentsiaalne peidik ette. Aare kenasti terve ja ootab järgmiseid külastajaid. Aitäh.
Väljas sajab vihma, ilm on nii kole kole, aga tahaks midagi teha. Nu võtan lapsed kaasa ja lähme teeme väikse jalutuskäigu aarde juurde. Poisile väga meeldisid kõik need tegelintskid. Raporteerin, aare täitsa omal kohale. Saime ilusti räästa all logitud. Ainult logiraamatu ümber olev kott katki. Mulle meeldis aarde idee. Suured tänud perenaisele.
Tegelikult oli plaan augustis rohkem aardeid mitte otsida. Kuid plaanid on selleks et muutuda. No ja mis sa teed, jäi lihtsalt see lendorav teele. Tänud peitjale aarde eest.
Eks igal oinal ole oma mihklipäev, see aare ootas ka oma aega. Teadsin ju kohe kuhu minna vaja on ja mida otsida, aga sobiva momendi tekkeni kulus ikka aastaid. Nüüd see päev kätte jõudiski - selle suve esimene puhkuse päev. Kohe metsa ei tormanud, vaid see päev oligi enamjaolt rõhutatud varustamisele. Kui vajalik kraam suureks väljasõiduks oli kokku korjatud, jäi aega ülegi ning kiirelt sai otsustatud, et lähme poegadega meelt lahutama just sinna. Teadsin väga täpselt mida otsida, aga asukoha suhtes oli aju vingerpussi mänginud. Kui pärast nelja tunni möödumist hakkas tekkima väike paanika, kas huviobjekt on kaduma läinud, siis pool tundi hiljem suutsin siiski selle otsa koperdada. Tõsi ta on, et aeg on seda räsinud ja kui seda ei uuendata, siis võidakse see sootuks ära kaotada. Loodame et saatus soosib ikka seda esimest varianti. Igatahes rõõm oli leiu üle suur ja aeg oli tegutsema asuda. Lapsed leidsid enda jaoks meelepärasema tegevuse, seega otsides jäin päris omapead. Õnneks üks asi viis teiseni ja kõik laabus plaanipäraselt. Logida sain kiirelt aga konteineri tagasi asetamisega panid mugud mu kannatuse tõsiselt proovile. Tänu ootamisele, sisustasin enda aegagi praktiliselt ja sain tänu sellele ka palju targemaks.
Tehtud, nähtud, tänud aarde eest. 5 tundi kvaliteetaega möödusid lennates ja tulen siia veel kindlasti varsti tagasi.
Lendorava otsa sattusin millalgi aasta tagasi kui oli asja Telliskivi loomelinnakusse.Tookord seda silmates tuli kohe meelde, et on ka selline aare ja kirjeldusse täpselt süvenemata sai miski tund aega otsida potensiaalsetest peidukohtadest. Enamjagu kõik vihjele omased atribuudid olid seal ju olemas.
Loomulikult ma midagi ei leidnud ja hiljem kodus täpsemalt kirjeldust, vihjet ja silte lugedes sain aru, et tuleb mujalt otsida.Kindluse mõttes sai peitjalt kah veel üle küsida, aga tookord sinna kanti asja ei olnud. Täna siis Tallinnas hoopis teiste põhjustel nägin äkki tuttavat vihjet ja kohe oli selge, et oot oot ei või olla. Nüüd läks lihtsamalt ja natuke ümber objekti hiilimist tuvastasin ebakõla ja logi läks kirja. Väga kaval teostus mis sobib ideaalselt sinna ja aitäh peitjatele.
Lendorav hakkas lendama minu geokarjääri esimestel kuudel. Arvasin ära, kus tema stardipakk olla võiks, aga kui ma sealt väliskülalistega möödusin, siis ei olnud mul täpselt meeles, et mis värk on, mõtlesin, aa, vist on vaja koordinaadid salvestada ja midagi arvutada. Kodus muidugi avastasin, et olin õiges kohas. Täna sattusime lõpuks siia. Alguses sai otsitud kõikvõimalikest tavapärastest kohtadest. Janno luges logisid ja mina sain pinnu näppu. Oma 10-15 minutit olime seal vast kindlasti. Õnneks mugusid eriti ei liikunud. Lõpuks siis hakkas aare silma. Janno ütles seepeale ajaloolised sõnad: "Ma vaatasin kohe, et seda mujal ei ole." No mina ei vaadanud, aga kes see mulle ütleb, eks! Igal juhul aitäh väga vahva aarde eest!
Käisime jalutamas ja mina sain võimaluse selle käigus ka aarde üles otsida :)
Kirjeldust lugedes tekkis kindel veendumus, kus aare pesitseb. Isegi tulp oli ajusopis olemas.. Nii sai mindud seda otsima ja nii lausa neli korda erinevatel aastatel, erinevatel aastaaegadel ja erinevate seltskondadega. Lõpptulemus alati sama: pole seda posti, millelt lendorav stardib. Kuna me täna juhuslikult seal kandis olime, oli mul kindel plaan logida ja otsustasin, et enne me ei lahku, kui on logiraamat käes. "Poleerisime" ümbrust ikka kõvasti. Korra või paar hiilis ligi ka mõte, et me vist ikka oma esialgsesse kinnisideesse koha suhtes liialt kinni jäänud. Ning siis täiesti ootamatult tuli lõpuks ikka tulp välja (õnneks mitte viimasest vaadatud kohast). Edasi oli veidike ajatamist ja võisimegi logida. Aitäh, meile meeldis see aare väga ;)
Umbkaudse koha mõtlesin välja st oletasin. Nüüd sattusime siia jalutama ja hoidsin silmad lahti, aga ei midagi. Teised hakkasid juba ennast auto poole sättima, kui äkki märkasin oravat. Eemaldusin korra seltskonnast ning panin nime kirja. Aitäh!
Tänane kaunis ja päikseline talveilm soosis igati ka lendoravaid uurida. Rajasin läbi koheva lume omale raja, kedagi ei olnud lähedal ega kaugel segamas ja panin nime kirja. Tänud peitjale.
Ebaõnnestunud Seewaldi jalutuskäigust oli üle veel mitmeid tunde kuniks hooldusesse auto järgi võinuks minna. Sõitsin ühistranspordiga siis lendoravat otsima. Piirkond kus ta pesitseb oli ilmselge. Millise puu otsas täpsemalt aga mitte. Jalutasin paari tunniga päris palju kilomeetreid maha. Eks päris palju aega kulus ka vaatamisväärsustega tutvumisele. Eriti kõige esimesele. Enda arust olin kõik tänavad läbi käinud aga sobivat kohta ei leidnudki. Otsustasin siis kohvikusse minna kohvi jooma. Mõnes vahepeatuses sai küll enda välispinda üles soojendatud aga sisemuses olev külm vajas välja loputamist. Võtsin siis veel ühe prae ka. Lugesin logisid, uurisin kaarti ja üritasin välja mõelda kus see asuda võiks. Pärast oma laua tühjaks tegemist otsustasin kokatädilt infot pärida. Ütles, et oli küll kusagil midagi taolist - Viljandi, Pärnu jne. Jagas mulle väga täpsed juhised kuidas sinna jõuda. Kuna enamus ümbrusest oli endale juba väga selgeks teinud, siis sain enda peas jalutada juhised läbi kuniks tuligi see üks ja ainus koht kus mul käimata oli jäänud. Vastu uuris, et miks mul selline küsimus. Natukene põhjendasin, siis tänasin söögi ja abi eest ning võtsin suuna õigesse kohta. Lõpus harisin natukene ja ajasin näppusid pragudesse kuniks silma jäi üks kaval peidukas. Aitäh mõnusalt pika jalutuskäigu eest! Samal ajal kui lõpus aaret otsisin tuli ka sõnum, et autole hooldus tehtud ehk aeg sisukalt täidetud. Nüüd lisaks ka kõik 23 nuffi aaret kollase rõõmunäoga.
Parajalt oli mõned tunnid aega, et lendorava lennujälg üles leida. Tore oli, tänud.
Ilm oli geopeitust soosiv aga rahvast oli ikkagi palju kuna keegi oli just uue kodu saanud. Tegime siis korralikud tuurid ja leidsime põhimõtteliselt viimasena vaadatud kohast. Meie täname!
Mida nüüd öelda? Marje-Paavo numbrit 5,9 km lennult, lõime pika puuga. Meil tuli kokku 7,3 km lendu, mööda orava jälgi. Tegelikult ei ole see number mõeldud üldsegi uhkeldamiseks, vaid selge märk sellest, et ei tunne oma kodulinna. No mis teha. Selle vastu aitab ainult üks rohi: Rohkem geopeitust! Meie poolt tänusõnad. Korralikult teostus ja väga hariv aare.
Norm tripp oli, asukohta ei pidanud kaua mõistama ja peidukas oli kaval. Aitäh!
Miljon aastat polnud sinna enam sattunud. Tarps vallutas lasteronimisatraktsiooni tipu, mille puhul tekkis küsimus, mis imelapsed seal küll turnida suudavad (kui seal otsas aare oleks, oleks maastik vist küll vähemalt 4.0), ja mina sain pärast käruga rallida. Olin eelnevalt Paavo logi lugenud ja vahetasin igaks juhuks logiraamatu minigripi uue vastu. Aare oli muidu jätkuvalt korras. Väga tore asupaik, aitäh!
Kui see mõistatus avanes, ei osanud sellest mitte midagi arvata. S.t. ei osanud kuidagi geopeiduliselt, koordinaatidega lahendada. Sest igatpidi, mis ma kilomeetreid arvutasin, ei saanud ikkagi üht ristumispunkti, millest need kilomeetrid võetud on. Ju siis on kaugused arvutatud lendorava liuglemise järgi. 13 kuud on siiski piisavalt pikk aeg, mil sai selgeks, kuhu sammud seada tuleb. Täna seadsimegi - enne homset Naissaarel 18 km matkamist - oma 5.9 km samme selle lendorava lennuni.
Kirjeldust lugedes sain sest vahvast pisiloomast rohkem teada. Aga miks ta nimi siis liugorav pole, kui ta ei lenda, seda ei saanudki teada. Samuti ei saanud teada, kas kilomeetrid ongi siis liugorava lennu järgi võetud, sest ei teid mööda ega linnulennul mina neid tulemusi ei saanud.
Aare ise ja kilomeetritepikkune teekond selleni olid muidugi toredad, ilm ilus, aare eeksujulik ja kenasti peidus. Tegime aarde juures väikse pausi ja asusime taas teele. Aitäh Annele kena aarde eest ja meeldivalt pika jalutuskäigu eest! Aare heas korras, aga minigrip oli vist lahtise servaga. Peitja või mõni järgmine leidja võiks uue minigrip-koti ümber panna (meil polnud paraku kaasas, sest ei teanud, kas ja mida vaja võib minna). Päris hooldusvajadust siiski pole. Trehvamisteni, Anne!
Kui sõbranna uhkustas, et leidis selle aarde, siis mõtlesin, et miks ei võiks ma välja nuputada, kus lendorav asub. Mõeldud sai ikka üksjagu, lõpuks hakkasid mõtted õiges suunas liikuma. Enne otsima minemist küsisin üle, kas olen õigel teel. Kohapeal nautisin üsna pikalt jalutuskäiku enne kui lendoravat silmasin. Tore koht, kuhu aare peita, aitäh!
Tegime kena ja päikesepaistelise ilmaga väikese jalutuskäigu.Peagi märkasime ka nimitegelast ennast :) Panime aga nimed raamatusse kirja ja jätkasime oma jalutuskäiku.Aitüma
Patseerisime Kristiga koos ringi ning üsna juhuslikult jäi ka vajalik vidin silma. Seda, kuivõrd süvenenud ma sel hetkel geopeitusesse olin, ilmestab selgelt asjaolu, et alguses otsisin usinalt lähikonnast nahkhiirt, jäädes aga selles osas jänni, otsustasin lendoravale panustada :). See viimane viis sihile ka. Aitähhid peitjatele!
Olen seda kirjeldust umbes 75 korda lugenud ja alati olnud veendunud, et see asub kuskil Loodusloomuuseumis (vihjeks tulevastele otsijatele: EI ASU!). Täna käisin aga lastega jalutamas, kui üks kummaline tulp silma hakkas. Läheduses paistis ka üks lendorav. Lähemal kontrollimisel leidsin ka logiraamatu...
Oli sinnakanti asja. Kui juba priipääse peos, otsustasin juhust kasutades pisut pikemaks jääda. Kappasin palaval kevadilmal 2-3 km läbi, aga ühtegi lend- ega liugoravat või tema pesakasti silma ei jäänud. Nagu kuid hiljem, 1. septembril selgus, eeldasin täitsa vildakalt ning olin kaugel õigest paigast. Eks see olekski täna mõttetu skoorimine olnud. Sest selliseid aardeid tahan koos mugulatega otsida. Aitäh, Anne, siia tagasi kutsumast!
Hommikul tuli tegeleda maiste asjadega nagu vagude ajamine ja kartulipanek jne. Õhtupoolikul sain sellega valmis ja tuli tahe midagi lennukamat ette võtta. Kõige lennukam idee oli lendorava tagaajamine ja sinna ma siis suundusingi. Paraku oli hunnik teisigi inimesi minu poolt välja raalitud lähima isendi elupaigas kena laupäevaõhtut veetmas. Kannatust mul oli ja aega veel ka natuke, nii et sain lõpuks kätte ikka selle lendava objekti. Kuna ta on nii ohustatud liik, siis lasin kohe minema kah. Aitäh!
See aare sobis tänasesse päeva suurepäraselt. Jalutasime, nautisime ilma ja imelisi ning lõpetuseks panime nimed logiraamatusse. Suured tänud peitjatele! Kuidagi vähe leiulogisid nii toredal aardel, võiks ju rohkem külalisi siin käia.
Olime pühapäevasel jalutuskäigul, kui M märkas midagi ja hakkas äkitselt telefonis midagi uurima. Kõik vaatasid teda imelikult ja mõtlesid, et külm on ta äkki ära võtnud. Ja siis M ütles, et siin lähedal on kuskil aare. Uurisime ümbrust ja leidsime võimaliku koha. Lähenesime sellele vaikselt ja uuride ning õigesse kohta jõudes avaldus ka aare kiiresti. Logisime külmas kiiresti ära ja seadsime sammud edasi.
Sai leitud nii suunaviidad, lendorav kui ka aare ise. Meeldiv jalutuskäik talvehommikus pealekauba. Aitäh peitjale.
Me ei ole küll erilised zoofiilid, aga nii palju teame loomadest ikka, et ükski kohalik lendorav ei suuda Helsingi lennata. Kuna 3,2km ring läbi käia ning oravat otsida on liiga suur siis otsustasime ise orava meieni meelitada. Sidusime peki tüki auto antenni külge ning sõitsime Paldiski mnt-l edasi-tagasi, aga see ei toonud edu. Sidusime siis lati doktorivorsti antenni külge ja kui see 80 km/h sõites lehvima hakkas siis oli peagi lendorav kohal. Tema andis meile logirulli ja me talle vorsti, aus diil.
Meil oli sarnane mõte nagu Mihklil, aga lõime põnnama :) Täna oli temperatuur üsna sama, aga vähemalt ei tuisanud, seega juba sobis.
Teadsime, et lendoravat püüda ei tohi, ainult kaugelt-kaugelt vaadata ja imetleda. Aga ega seegi nii lihtne pole, sest väga vähesed teavad, kus see salapärane elukas täpselt toimetab. Kaupo oli kuulnud ühte rahvajuttu, mina näinud ihusilmaga jälgi teises kohas, õigus polnud kummalgi. Ühel hetkel tajusime siiski, kuidas kellegi kavalad nööpsilmad meid jälgivad. Hiilisime tasa-tasa lähemale, tutvustasime ennast viisakalt ja lehvitasime hüvastijätuks. Mingu tal hästi!
Aitäh peitjatele!
Ega ma sellest ei saa siiani aru, et mis marsruute mööda see orav etteantud asulaid külastab, aga kuna aarde umbkaudne asukoht oli eelnevalt välja raalitud, siis tulba leidsin kiiresti üles. Aardega läks tänu geopimedusele mõni minut aega, aga üles ma ta leidsin. Tänud peitjale, mõnus mõistatus ja peidukas.
Aarde avaldudes lubasin endale, et tulen seda aaret otsima siis, kui on -10 kraadi külma, lund tuiskab ja midagi muud tarka pole teha. Täna jõudis see päev kätte ja ma läksin jalutama. Täitsa mõnus jalutuskäik oli. Aitäh!
Jõulude puhul tervitasime lendorava lõpuks ära. Aitäh peitjale!
Lendoravake hüppas ühest kohast teise - lõpuks püüdsin ta kinni. Aitäh!
Kokku läks aega üle kolme tunni, aga lõpuks saime ikka kätte. EVEJ.
Kui aarde avaldamise päeval ma kirjelduse läbi olin lugenud, olin ma kohe kindel (kaarti vaatamata), et mis ja kus? Ekstra sinna minekut ei plaaninud ja lükkasin võimaliku otsimise tulevikku. Lastega suvepäevade raames seda kohta külastades ei olnud mul see isegi meeles, aga kui ma seisin tulba ees, kus vastavad numbrid peal, tuli asi meelde. Sõber telefon aitas asja täpselt meelde tuletada ja väikese vaatluse käigus õnnestus aare leida. Kõrval mänguplatsil oli küll ohtralt lapsmugusid, aga neid mina ja minu tegevus eriti ei huvitanud ja ma suutsin ära logida ja aarde tagasi asetada. Tänud.
Mul polnud täna mingit plaani aaret otsida aga korraga teatas Margus, et oot-oot, siin on see.. Luges siis mulle kirjelduse ette ja edasine oli käkitegu. Kirjapulka käisime ainult lähimast müügipunktist küsimas. Enne meid oli raamatusse täna lausa mitu logi kirja pandud. Tore aare :) Aitäh!
Nende tasuliste kellaajaliste territooriumite põhihäda on selles, et sinna niisama möödaminnes ei satu, tuleb planeerida. Või siis on sinna mingit muud asja. Täna oli huvitav päev, oli vaja juubilari juurde sattuda ja siis tegime ka tasulisele territooriumile asja. Pilditibi näitas bemmi ja elu oli lill. Lendorava jahtimine muidugi eriti eetiline tegevus ei ole, aga nii silmamõõdu harjutamise mõttes võib ju kuiva trenni teha. Igatahes ühel hetkel oli mõistatus lahendatud ja järgmisel hetkel raamat käes. Kaunikesti kitsas on tal seal ja see hakkab minigripile laastavalt mõjuma ühel hetkel. Aga seniks tänud, Mammul oli eriti lõbus.
Lendorava aare pani mind täpsemalt uurima selle loomakese käitumist, ei, mitte aarde leidmiseks vaid nii silmaringi laiendamise mõttes. Ja enesele üllatuseks avastasin midagi ühist lendorava ja nii mõnegi hea geokaaslase käitumises :P.
Nagu lendoravgi , nii tegutseb ka mõni geosemu põhiliselt videvikus ja öösel... no mõnikord ka päeval. Talvel tuleb see geosemu pesast välja harvem.
Suurema osa elust elaks ka geosemu pesas, päeval tukuks kerratõmbunult, kuid seejuures on erk.
Teine geosemu ronib väga kiiresti ja osavalt üles-alla ka peaaegu siledal puukoorel, peenematel okstel "jookseb rippasendis".
Täpsemalt saab lugeda SIIT .
Tänud, leitud ,logitud!
Kuna mul oli ühe teise geoprojekti jaoks oravat vaja, siis sai ta Viljandist kohale kutsutud. Siin lendorava juures sai talle aga esmalt kohalikke oravaid ja nende lunnuoskusi tutvustatud.
Aga algusest. Kui aare avaldus, siis mul tekkis kohe üks mõte. See mõte muudkui ketras ja ketras, kuniks selle asemele tekkis uus mõte, mis tundus hoopis parem. Üritasin siis nuffit geokontrollina kasutada, aga ei tulnud sealt ei punast ega ka rohelist mitte. Aga kuna mul selle viimase idee suhtes oli üsna kindel tunne, siis otsustasime ära proovida. Eriti veel, kui Viljandist kohale tulnud oraval oli nagunii sinna koos meiega asja.
Kohal olles hakkasime siis muude asjatoimetuste käigus seda va lennualustamisetulpa otsima. Otsimiseks kulus üpris kaua aega, aga lõpuks jäi lennurada siiski silma. See lennurada, mis oli tähistusega 04, oli aga selline suht lühike, no nii 16 meetrit, aga palju sel oraval õhkutõusuks ikka vaja on.
Peiduka otsimiseks aega kulutama ei hakanud, võtsime esimesest kohast selle ilusti välja. Asjalik asi teil kolmel valmis tehtud!
Me täname!
Olimegi täna Tallinnas ja Liivo ütles, et ta vist teab kus aare on. Võtsimegi lapsed ja külastasime antud asutust. Mingi hetk jäi eemalt ka lendorava post silma ja aaregi mõne hetke pärast käes. Saime oma nimed neljandatena kirja. Tänud aarde eest.
STF täna mingi kell :) FTFi tegijate puhul võite "Guess Who?"d mängida :P
Koha kohta ei saa tihti öelda, et sinna asja oli aga mul täna täitsa kohe oli asja. Väiksed jutud räägitud, muutus mulle ka mõistatus väga lihtsaks ja oli vähemalt hea kuulda, et kohalikud on aardest ka teadlikud :) Suur pluss punkt minu poolt selle eest! Leiuga ei läinud palju aega ja saimegi parajalt vihmavarjus tegutseda. Aga ega logi väga kergelt ei tahtnud oma pesast välja tulla, koti suutsin natuke katki tõmmata ühest nurgast, panin teistpidi tagasi, äkki on lihtsam. Igatahes tore peidukas muidu :)
Kolme peale panime mingi idee kokku, kus ta olla võiks ning läksime siis piiluma. Lõpuks tuli välja, et me olime käinud igal pool mujal, kuid ainult mitte õiges kohas. KÕIK valed kohad, mis andis läbi kolada, saime ka käidud. Õigesse kohta sattudes tuli muidugi leid kiirelt. Aitäh!
Siin toimusid asjad sarnaselt eelmisele päevale - viimane öö oli pikale veninud ja hommik algas hilja. Alguses polnud meist kellegist aardeotsijaid, aga päev edenes ja nii tekkiski peale lõunasööki idee aardejahile minna. Kuigi esialgu ei tundunud igaks juhuks tasulisse kohta minemine hea ideena, oli see lõpuks seda siiski. Suutsime peaaegu kogu ala läbi käia, kusjuures ainult õige koht jäi käimata. Seejärel jätsin ma oma sõrme kõige pisematele mõeldud koha aia vahele, mistõttu saab öelda, et see aare sai leitud higi ja vere hinnaga. Igatahes olime me lõpuks õiges kohas ja saime üllatuslikult esimese logi kirja. Aitäh, tore aare!
Kui aare avaldus, siis piisas pilgust kaardile, kui oli selge, kus see tasulise/kellaajalise juurdepääsuga koht asub. See aga selgus hiljem, et esimene mõte oligi õige. Kuna ma aga kohe esimese mõtte õigsuses kindel ei olnud, siis sai asutud ka teisi variante uurima. Jõudsime isegi sinnamaani, et teatud märksõnadega tuli Russalka pilt välja. Seejärel jäi mõistatus kõrvale oma aega ootama. Vahepeal tuli laupäev, tuur Lääne-Virumaale ning mõtted olid mujal. Pühapäeva päeval aga hakkas täpp kaardil segama ning otsustasime minna teooriat kontrollima. Mikil oli täpselt sama mõte ning asusime teele. Kohapeal suutsime aga enda marsruudid niimoodi valida, et see õige koht jäi ainukesena vaatamata. Vahepeal sai Liis õnnetu juhuse tõttu sõrme veriseks ning sissepääsu juures sai ta tohterdust. Seejärel lõpuks õiges kohas olles läks juba ruttu. Tulba juures vaatasime veidi ringi ning mõne hetke pärast olime kohas, kust lendorav lendu alustas. Lõpuga on Anne vaeva näinud nagu alati. Kokkuvõttes päris mõnus mõistatus tegelikult, sai kogu tasulisele alale tiir peale tehtud. FTF kell 17:46, aitäh kutsumast!