Kotka matkarada

Päikseloojanguks jõudsime torni juurde vaadet nautima. Kahjuks oli horisont pilvine ja puud kõrged. Eelmine logija oli käinud mullu augustis. Aitäh!

 1 

Mu esimene geopeituse aare! Kasutasin juhuslikult Kotka matkarajal loodusegakoos appi kaardi vaatamiseks ning kuna seal oli ka aare märgitud, siis ei raatsinud sellest mööda kõndida. PS! Aare ja peidik olid heas seisukorras!

Aitäh peitjale!
Eile õhtuks olin juba liiga väsinud, et rada lõpuni teha ja täna alustasin siis kolmandast punktist oma teekond.
Ka kolmandas punktis oli mul täielik ebaõnn, ei leidnud ühtegi vihjet uute koordinaatide kohta. See õnneks oli telefoni süü ja kui teist korda tagasi tulin ja telefoni näidatud kohta läksin, siis tuli ka kiire leid. No nii täpselt pandud koordinaate pole ennem näinud. Aga telefon on hakanud aina rohkem jamama mul küll.
Lõpupeidukoha idee oli mul õige, aga kasutasin uurimiseks telefoni, mis kogemustele tuginedes ei ole kõige parem viis. Nii jäi mul õige asi märkamata ja pidin tüütama varasemaid leidjaid. Aitäh ka neile ja edaspidi pean olema hoolikam.
Koht ja matkarada ise on väga külastamist väärt!

 1 

Mulle tundub, et kolmanda punkti koordinaate omav objekt on läinud lõkkesse. Sain peitjalt koordinaadid ja loa need objektile kirjutada.
Nüüd olen juba neli korda alguse ja teise punkti vahemaad läbinud, tänaseks aitab geopeitusest.

Hommikut alustasime jalutuskäiguga rappa. Nuusutasime rabalõhnu, vaatasime eriti moodsa väljanägemisega rajatisi ja otsisime ka aardetopsi üles. Aitäh, oli tore leid!

 4 

Logiraamatut kohapeal kuidagi kuivatada ei saanud, seega kokkuleppel peitjatega jäetud uus logiraamat. Hallitavad pliiatsid vahetasin kuiva vastu, karp korrastatud. Märja logiraamatu sissekanded lisatud piltidel.

Leitud, logitud, tänan!

Eile alustasime, täna lõpetasime. Logiraamat on läbimärg. Kuidagi õnnestus nimi kirja panna. Tänud

Alguses läks pisut aega, kuid mingi hetk panin lihtsalt käed külge ja kõike kahtlustades jõudsingi sihile. Edasi kulges teekond igati mõnusal maastikul. Vahepunktide ja lõpu kohad olid hästi valitud, nii sai ikka kogu piirkonna toredad rajatised külastatud. Tänan peitmast.

 1 

Sel nädalavahetusel pühendusime kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Siin veetsime pea terve päeva, alustasime ka muidugi poolest lõunast. Ilm oli just mõnus jalutamiseks ja kõik vahepunktid leidusid kenasti, aga ka mitte liiga kergelt. Lõpus otsisime ikka jupp aega, kuid õnneks alla ei andnud. Mis ma oskan öelda, koordinaadid olid päris täpsed. :) Aitäh matkarajale kutsumast.

Tänan aarde eest!

Hommikul vara saime jalad alla ja nii mahtus seegi täpp kenasti päevakavva. Igati mõnus. Ida-Virumaal olen harjunud päris palju ka mööda puhast rabapinda käima. Siinne laudtee oli hea vaheldus. Aitäh!

Olime eile õhtul ja täna hommikul juba oma telkimiskoha järvede ümebr mitu matkaringi teinud, iga puu tundus juba tuttav, seepärast oli soov ka mõni teine siinse kandi matkarada jalutamiseks ette võtta. Pärast päevast jalutuskäiku settebasseinide juures saime aru, et 26 kraadi ja lõõskava päikesega pole pikem matk kõige arukam. Naasime oma mõnusale täiesti omaette telkimisplatsile ning tulime Kotka matkarada uurima veidi õhtusemal ajal. Oli õige mõte, väga mõnus jalutuskäik oli. Parklas nägime vaid ühte autot, rajal kedagi ei kohanud, nagu privaatmatkarada;). Aarde leidmine õnnestus väga ladusalt. Aitäh peitjale!

Leitud

Meid üllatas väga ,et täna -17kraadiga oli nii palju rahvast rabas.Päike paistis ja loodus oli võrratu.Me veetsime kotka matkarajal kokku mingi 3,5 tundi.Aitäh!

Ida-Viru matkarajad erinevad muudest sellepoolest, et nad ei vii matkajaid ringiga algusesse tagasi, vaid pead sama tee läbima veelkord, kui auto ootama jäi.

 1 

Ütlen kohe ära, et geopimedus on raske haigus ning käsimüügiravimitest abi ei ole. Juba esimeses punktis (naer saalist) olin sunnitud peitjale helistama sest olin veendunud otsitava kadumises. Mõned piinlikud momendid hiljem selgus, et ise olen pime. Vahepunktidega olid asjalood ladusamad ning erilisi tõrkeid ei esinenud kuid lõpp võttis silme eest mustaks. Kuna peitjale helistamise õlekõrs oli juba murtud, siis kahjuks ülejäänud õlekõrred mind aardele ligi ei lubanud. Peale stetoskoobi ning boroskoobiga objekti skänneerimist jäi üle ainult võimalus asi algosadeks lammutada. Loobusime siiski meie teele jäetud võimalusest ning panime kirja mitteleiu logi. Võibolla õnnestub elus veel teinegi kord siia rajale sattuda, rajatised ju väga vahvad.

 2 

Pikem jalutuskäik varem külastamata rajal. Esimese tõusu võtsin otse mööda lahtise liivaga nõlva, mis tähendas, et juba paarikümne meetri läbimisel tuli tossust liigset kraami välja raputada :P Uuenäolised hooned Rüütli lõkkekohas on kindlasti praktilised, kuid näevad vana looduse rüpes välja kuidagi liiga uued - puht-esteetiliselt harjumatu vaatepilt :o) Rajaäärseid infotahvleid vaadates hakkas silma teatav korduv nüanss Vene lipu juures. Kuni ühes kohas oli kleepsu serv irvakil ja selgus põhjus - kohe näha, mis rahvusest kujundaja :D Kuskil kolmanda punkti juures kohtasin esimest korda inimesi, pärast seda juba järjest rohkem, liiguti lausa kuni kümneliikmeliste gruppidena. Õnneks lõppaarde juures sain segamatult otsida, vist vähemalt veerand tundi läks ikka ära, polnud sugugi lihtne. Topsis on mingi roheline õnnetus juhtunud ja kõik asjad kokku mäkerdanud. Taskus leidunud viimase puhta salvräti lasin käiku, pisut aitas, aga tegelikult vajaks pisut põhjalikumat puhastust. Logiraamat minigripis oli heas seisus, nii et tehnliselt kõik korras. Mõnus rada ning hästi teostatud aare, tänan ja soovitan!

Algus oli juba sügisel võetud siis täna jätkasime sealt kus pooleli. Aitäh!

Kaks aastat tagasi käisin rajal, siis oli see ilus õitsvalt suvine, nüüd mõnusalt sügisvärviline. Alustasin koordinaatide otsimist sealt kus eelmine kord pooleli jäi, aga kuidagi ei jäänud silma, pikapeale leidsin hoopis karbi. Läks hästi, tänud matkarajale suunamast!

 1 

Hommikul ärgates oli 4 banaani ja lonks mahla, aga oli vaja midagi toekamat. Tegin 5km hommikuse matka ära ning pärast paari tundi jõudsin Iisakule kondiitripoodi. Oli siin alles hea valik, lisaks sai ka praad söödud. Nüüd oli kõht täis ja paras üks matk teha energia põletuseks. Lõpuks kui matk tehtud tahtis aga uni väsimusest ja vähesest magamisest peale tulla. Mõnus kant on see Virumaa.

Hiline ärkamine ja alustasin georetke Iisaku pagaripoe külastusega. ÕIgemini, pagari osa oli natuke nutune, pigem nostalgiline külapood. Kell 11 oli juba üks kohalik oma õllepudeliga poe ees ja sai teha märkuse "oi, neiu, sõidate ilusa autoga". Muigasin ja sõitsin aaret otsima. Tagantjärgi tarkusena, seda aaret on võimalik kirvega leida, mina pidin enda jaoks ikkagi kõik punktid läbi käima. Et olla kindel, et lõpp on seal. ps. Iisaku "pagarite" küpsetised kõige maitsvamad ei olnud ja pigem kohaliku majanduse toetamine.

Logid andsid eelnevalt aimu aarde asukohast. Kuna Gps juhatas esimesele ette jäänud rajale, mis aarde suunas viis, siis tänu sellele sai tehtud väike jalutuskäik ja jalgrattasõit kenas looduses. Tagasiteel kohtusime kährikuga. Aitäh.

Väga mõnus rada oli, rabas oli korralik ristteega maantee isegi.

Võtsime ette ja läksime matkama, päris palav oli ja lõpus läks ikka parajalt aega, aga leidsime! Ja rada oli mõnus! Aitäh! :)

 1 

Ouuujeeee! 13:30 ja päeva esimene leid. Tee Tudulinnast matkaraja parklasse oli alguses imeline. Uus asfalt ja mitte ühtegi autot. Seda oli aga ainult paar kilomeetrit. Siis algasid teetööd. Rahuldavat, kehva, halba ja kohutavat kruusateed vaheldumisi. Tolmutavad teetööde masinad tekkisid ka ja need hävitasid mu viimased veevarud. Õnneks oli tuul soodne ja lendasin sellest kõigest üle.

Esimeses punktis oli miskipärast üks mugu kes kadus minu saabudes metsa vahele. Peagi kihutas ATV või millegi taolisega minema. Koordinaadid leidsin üles üsna kiiresti. Teadsin mis mind ees ootab ja lülitasin üle pika aja isegi amordid sisse. Maastikusõitu nautisin täiega. Ühel liivasel laskumisel oleks peaaegu mäsa pannud. Ma ei tea mis imet moodi ma püsti jäin. Ja muidugi laudteed.. Pean tunnistama, et jätkuvalt ei oska ma nende peal sõita. Kramplikult hoian lenksust kinni ja kardan, et kohe sõidan laudteelt maha ja lendan uperkuuti. Raba ma nägin ainult nii palju kui laudtee laudade vahelt paistis. Üks vale pilk loodusesse oleks tähendanud automaatselt mittesoovituid tervisehädasid.

Ühes vahepunktis minu teekond katkes, sest raja peal olid mingid laagrilapsed lebolaagri püsti pannud täpselt valesse kohta. Paistis, et nad ei liigu sealt veel niipea ja jäi üle vaid kirvega lõpp üles otsida. Alguses natukene valest kohast. Siis juba ka õigest kohast. Aitäh aarde eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Kui rannas on palav, siis rabas on palavam!
Mõnus väike jalutuskäik, mustikatest sinine mets võttis hoogu kõvasti maha ja täitsid kõhtu, njomm. Eeskujulikult lahendatud aare, tänud!

3834.

 2 

Peale Geojaani teisel hommikul tulime siia jalutama. Eks eile sai pika õhtu jooksul palju grillitud ja sööki manustatud ning natuke ka jooki sekka, siis tänane liigutamine oli igati asja ette. Looduses liikumine on muidugi kasulik igal ajal. Lõpus jäi aare näppu loogilisest kohast. Täname aarde eest!

Seda aaret olime aasta jagu edasi lükanud. Pidi hirmus pikk olema, eriti kui vaja omal jalal auto juurde tagasi naasta. Aarde poole jõudes tulid vastu Maire, Kristjan ja Merilin. Panime auto ära ning kand ja varvas aarde poole. Nautisime jalutuskäiku ja vaateid ning lõpus üritasime aaret leida. Oma viis minutit ja leitud. Väga viis!
Võtsime veel aega ka telkla üle vaadata ja omanäolise põletatud puu ning läbipaistvate katustega ehitistega tutvuda. Vinge värk. Pagaritele võib juba siin Geojaani korraldamise eest tuhat tänu ette ära öelda. Kindlasti tuleb maru õhtu. Aitäh mõnus matka ja kena aarde eest ka veel!

Peale kerget mõttetööd sai õige koht paika pandud ja logima mindud, tänud.

Juba tundus, et kõik peidukad on ammu üle vaadatud, kui siis karp ikka viimaks välja tuli. Aitäh!

Aare kiirelt ei tulnud, pidi teist ikka natuke otsma ka. Peale logimist hakkas sadama, seega pakkisime Merilini koos kogu varustusega (ratas ja matkakott) meile autosse ning veeresime edasi.

Leitud :)

Leitud! Tänud peitjale :)

Mõnus on vahepeal värskes õhus natuke pikem jalutuskäik teha. Tore oli. :) Aitäh peitjale!

Lause kirjelduses "Aare asub nullist kaugemal kui 3,2 km" tähendas, et see ei ole, ega peagi olema möödasõites kiire leid vaid tuleb planeerida mõnus mitmetunnine jalutuskäik. Ilmaga vedas, vihm oli järele jäänud ning mõnus jalutuskäik ootas ees. Nii ka läks, punktid tulid kiirelt ning teekond heas seltskonnas möödus ka kiiremini, kui arvata oleks osanud. Tänan peitjat, mõnus jalutuskäik oli :)

See oli ülimalt tore matk nii mõnusalt kirjul maastikul! Vahepunktides üllatas RMK ka oma erinevaksotstarbeks mõeldud ehitistega. Käik oli igas mõttes saagikas: sai pohli ja jõhvikaid põske pistetud ning lõpus tänu väikesele abivihjekõnele ka nimed logiraamatusse. Suur aitäh - oli tõesti väga vahva sügispäev!

 8 

Leitud ! Aitäh !

 8 

Käisin Tudulinnas poes ja hakkasin mööda maanteed matkaraja alguse poole väntama. Tee oli kohutavalt pikk ja igav. Olin seal täiesti üksi, kõik autod olid kuhugi kadunud. Ainus asi, mis kinnitas edasiliikumist oli geps, tee ise ei muutunud. Päike ka kõrvetas tasapisi, mis muutis mõtlemise aeganõudvaks ja mõtted kuidagi laialivalguvaks. Ühel hetkel tegi geps kauaoodatud piiksu, mis tähendas, et matkaraja algus on läheduses. Parklas oli ainult üks auto. Vahetasin nullis riided maastikusõiduks sobivamate vastu ning liikusin rajale. Plaan oli rada rattaga läbida, rattaga_raske silt mind ei morjendanud. Kõige suurem hirm oli, et äkki rada muutub võsaseks või mudaseks ja ma pean ratast käekõrval vedama, kuid midagi sellist ei juhtunud. Esimene pool rajast oli mõnus singletrack. nautisin künklikku maastikku täiega, rehvid haakusid pinnasega hästi ja tõusudega polnud probleeme(isegi raske matkavarustusega). Teine pool rajast oli kruusatee ja laudtee, mis probleeme ei valmistanud. Rajale jõudmisest logimiseni läks 60 minutit. Kõige parem asi rattaga raja läbimise juures oli see, et ma ei pidanud algusesse tagasi minema vaid sain mööda teed 2Saku poole edasi sõita :) Oli tore matkake. Aitäh! Pärast läbi IIsaku sõites nägin tee ääres Peetri pizzat, mis oli nagu kingitus geojumalalt. Kui keegi oleks palunud mul enne matka öelda paar asja, mida ma ei looda leida Ida-Virumaa maakohast, siis Peetri pizza oleks kindlasti üks neist :) Sooja toitu oli väga mõnus süüa, viimase prae sõin Lahemaal Vergi sadamas.

Mina, ratas ja lõputu tee

Täname mõnusa matka ja seente eest!

 1 

Seda matka võtsime algusest peale väga rahulikult. Parklas kuivatasime kõigepealt hommikul läbimärjaks saanud telkimisvarustsut. Polnud lihtne oodata vee aurumst, kui hing ruttab radadele. Ja kui lõpuks liikuma saime, siis selgus, et raja kõrval leidub seeni. Algselt näitasid ennast vaid männiriisikad, aga siis tulid ka välja kukeseened. Edasiliikumise kiirus oli ülimadal, kõik lubadused mda endale andsime et järgmise künka tagant ena rajakõrvale ei vaata, või see et tagasiteel seente korjamisele üldse ei mõtle, need olid kõik niisama tõsiselt võetavad, kui see, et ma praegu lubaksin, et ma enam geopeitust ei mängi. Loomulikult lõimegi kiiremale liikumiskiirusel käega ja kokku kulus meil raja läbimiseks ligi 7 tundi. Tegelikult oli rada ka väga seltskondlik ja läbilõige siinkohatud inimestest taaskord väga mitmekülgne - Mootratast testiv krossitaja, autos õrnutsev paarike, kaks ema võrkpallimeeskonna jagu lastejõuguga, ebamääraste kaartide tõttu eksinud leedulased, õhtust jooksutrenni tegev sportlane. Rääkimata vahelduvast maastikust, toredasti ettevalmistatud vahepunktid ja parajalt peavalu tekitanud lõppkonteiner. Nautisime meile pakutud imelist päeva, jätsime uut kaaslast ootama ränduri ja tagantjärel täname peitjaid

 1 

Kui Selisoo matkarada oli hommikuvõimlemine, siis siinne annab juba trennimõõdu välja. Päike säras, vahva vaheldsrikas maastik, toredad vahepunktid, hooldatud peatuskohad ja üldse oli kõik lõpmata mõnus. Need omapärased metsaonnid tundusid aga imelikud. Õhku seal ei ole ja sisenedes tundus nagu oleks suitsusauna sattunud. Veidi ebapraktiline siiski ütleks. Mina tänan nede tundide eest siin! Aega mul ju oli ja seda siin ikka läheb. Polegi vist Eestis ühe aarde pärast nii pikka jalgsirännakut olnud. Super.

Leitud

Möödasõidul kiire leid, nagu üks kolleeg tavaliselt kirjutab, misiganes need asjaolud parasjagu ka ei ole. Tuletas mulle ühte hiljutinähtud Läti torni meelde, mis Koiva luha kohal kõrgus. Nood seal teevad torne metallist, et kestab kauem. Aga meil on ka vägevad tornid raja peal ja peldikutel läbipaistev katus - mis sihukesse viga vihmavarju minna ;) Aga vihma veel ei olnud.

Peitjatele tänu, kihvt koht on leitud!

Pärast Peipsi põhjakaldal ööbimist-viibimist võtsime ette Kotka matkaraja ja sealse aarde. Esimese kahe punkti leidmisega polnud probleeme, aga kolmandas jäime pikalt pimedaks. Lõpuks otsustasin vihjet küsida, mille tulemusena leidsin lõppkoordinaadid väga kiiresti. Hiljem lõpus otsisin oma arvates kõikidest võimalikest kohtadest, kuid peale täiendavat abi saades selgus, et nii see siiski polnud.

Tänud ägeda multi eest! Matkarada oli ka suurepärane.

Leitud.

Aare leitud :)

Ära sai kuidagi käidud. Tänud.

 1 

Mõnda aega tagasi sai mööda suurt maanteed rajale osutavast sildist mööda sõidetud ja juba siis teatasin kaaslasele, et siia me nüüd varsti tuleme. Nüüd siis tulimegi. Sai kohe kenasti päeva esimeseks aardeks planeeritud, et aega piisavalt oleks ja asja mõnuga võtta saaks. Ja mõnuga me seda võtsimegi, sest kuidas teisiti sellise asjaga saakski. Õnneks oli ka ilm matkamiseks igati sobiv. Tõsi küll, raja alguses tuli veel kindad kätte panna, aga vahelduv maastik võttis naha mõnusalt soojaks. Boonus oli ka kindlasti see, et mugulased oli kõva tuul eemale peletanud. Terve raja peale kohtasime vaid ühte treenivat jalgratturit ja paarikest ning kaugelt silmasime veel paari-kolme üksikut matkajat. Nii ei seganud looduse nautimist keegi ning saime ka rahulikult vajalikku infot otsida.

Ülemäära kaua üheski punktis õnneks ei läinud. Rajal olevad infotahvlid olid väga huvitavad, lugesime need noorgeopeituriga tähelepanelikult läbi ja saime mõlemad palju targemaks. Kui esimestel kilomeetritel tekkis mul küsimus, et kus siis mu kauaoodatud raba on, siis varsti saime sellegi. Nägime ka sisalikku laudteel peesitamas, nagu tahvlil lubatud. Lisaks kuulsime konnade ja muidugi paljude lindude laulu. Päikegi tuli välja, nii et mis sa hing veel tahad.

Lõpus andis veidi otsida, aga kätte me selle konteineri oma pesast saime. Üllatuseks polnud talvest saati keegi tal külas käinudki. Välja arvatud vist keegi teravanokaline, kes oli üritanud karpi sisse tungida, aga õnneks see tal õnnestunud ei olnud. Noorgeopeitur võttis endale reisimälestuseks aardes olnud külmikumagneti ja jättis asemele rohelise loomakesega templi. Üllataval kombel läks ka tagasitee üsna kiiresti. Hoiatuseks olgu öeldud, et kuus kilomeetrit on matkaraja pikkus ühes suunas, nii et kui tahta terve rada läbi käia ja seejärel vaja algusesse jäetud transpordivahendini tagasi minna, siis võib veel sama palju juurde panna. Meil tuli igatahes täitsa arvestatav distants. Õnneks oli noorgeopeitur vapper ja tema suust ei kuulnud ühtegi virinat, küllap oli nii põnev. Minulgi oli põnev ja just sellist tüüpi aarded on minu lemmikud. Peitke palun Selisoo matkarajale ka midagi sellist, siis on jälle põhjus oma pesakond matkale vedada :) Aitäh!

Muidugi ei olnud me arvestanud libedate teedega ja viimane kilomeeter rajast tuli läbi pisarate. Ikka tasa ja targu ja lohistavate sammudega kiilaka kattega laudteel. Lõpu lähedal pakkis end räätsamatka lõpetanud seltskond ennast just kokku ja lahkus. Siis saime rahulikult leiu vormistada. Tagasitee valisime natuke pikema ja väikse ringiga, et mitte enam laudtee libedust katsetada. Täname toreda jalutuskäigu eest!

Täna jätkusid discilahingud Mäetagusel, aga enne käisime metsas hingamist korda sättimas. Metsa värske lõhn oli mõnus, ainult kaela oleks võinud vähem märga ollust kallata. Ehitised olid väga lahedad. Omamoodi. Nägime ka teisi matkajaid, need olid vist mugud. Igatahes ära me neid ei tundnud. Pliiats oli nüri, kuna teised hakkasid meile järele jõudma, siis ei jokutanud me aarde juures pikalt, vaid lõin kiirelt oma templi sisse. Saime valmis enne, kui vahele oleks jäänud. Aitäh kutsumast!

Mingil põhjusel ühte vahepunkti ei leidnud.

 9 

Mida teha riigipüha esimesel vabal päeval? No kui vabaks anti, siis loodusesse, ja pikalt - nii me täna tahtsimegi. Ja nii ka läks.
Tudulinnast läbi, hakkas sadama ja tuul tõusis. No kes sellise ilmaga ennast välja veab ja arvestasime juba, et vaevalt kedagi näemegi. Nulli jõudes tundus, et jõudsime laulupeole. Autosid parkla täis ja rahvast sagimas. Nulli ümber kedagi ei keerelnud ja saime juhised kätte. Kui rahvahulk palus mind stardi fotokameheks, tuvastasin ka oma küla naabrimehe, kes oma suguvõsa matkama tõi. Tegin pildid ja läksime rajale.
Nullist saadud koordinaat ees, pagaritelt saadud pühendus meeles, astusime ühe punkti juurest teise juurde. Raskusi ei tekkinud. Tegime arvukalt vaatlemise ja niisama vahtimise peatusi. Kui ma oleks vastu pead saanud ja seal ärganud, ütleks, et oleksin Seljamäe matkarajal. Nii sarnane on siinne loodus. Juba selle eest Pagaritele 5 punkti!
"No ja see RMK rada - see uus lahendus:
http://www.sweco.ee/meie-tood/kotka-matkarada/"
Ühel selle klaaslaega peatuskohas tegime siis seljakoti lahti ja panime panni vorstidega tulele. Seal oli juba Leedu poiss kes fännas Eesti tasuta riikliku metsaradu ja RMK-d üldse. Neil pole miskit sarnast. Tuli juba mitmendat korda siia ja pidi selles onnis veel 2 ööd veetma. Meie vorstidest keeldus, et tahab puhastuda.
Suur tänu Pagaritele, see oli just täpselt see, mida ootasime. Ruth juba ütles, et see on esimene koht, kuhu me esimesel võimalusel tagasi tuleme. Ruthi juba tasub uskuda!

 7 

Eelmisel korral oli lumi see mis määravaks sai, et ahjukoer lumme uputamata jäi. Täna olid kaasas märksa vintskemad kaaslased, nendega asusimegi üle vesise välu mäe poole . Kuna tundus, et see vesi siin all parklas võib olla ainus vesine koht, siis sai laudtee tarbeks rauad alla pandud ja kummikud, need jäid autot turvama. Rühkisime mäest üles ja siis veel... mäest üles. Huh, ammu pole mägesid vallutanud. Aga ülevalt oli täitsa kena vaade, kuni vaade otsa sai, sest puud tulid ette. Mõnus rada oli astuda. Me olime sattunud omamoodi muinasjutu metsa, sest lund oli nii parasjagu ja moodustus selline vahva varjuderiik selle valge lume taustal. Ühel laudteejupil sai testitud Kaja pidurdussüsteemi, toimis küll, nii võis julgemalt edasi paterdada. Kui olime vahepunktides veidi jalgu puhanud sai edasi tatsatud ja kogu seda lumekargust oma kopsudesse ahmitud. Aeg ja ruum kaotas siin tähtsuse...
Kui logi olime kirja saanud oli hea meel, et ahjukoera tookord lumme ei vedanud, ta ilmselt poleks järgmisel päeval enam bussi roninud , no neid kõrgusi siin ju ikka jagub ja laudteed on lume all ikka libedad küll, no ja pitsule neid libedusetõrje kumme vist ei tehta, ta ilmseks ei laseks neid alla panna ka :D. Tänud peitjale vahvat rada ja peatuspunkte tutvustamast.

muinasjutt või reaalsus ?

siin on hea jalgu puhata, tuul ei puhu ja taevast ei saja miskit kraevahele :)

 2 

Suvisest Tallinnast otse lumisesse Itta. Sellist talve kohe ei oodanudki. Tutvusime siis kohalike turismiatraktsioonidega ja mõned kohad jätsime meelde ka suviste seikluste peatuspaikadena. Täname kutsumast!

 2 

See sai jäetud viimaseks. Autos vahepeal oli kindel plaan, et võtame taskulambid kaasa, kuid miskil põhjusel see ainult mõtteks jäigi. Esimesed vahepunktid tulid ludinal.. kolmandas saime ikka üksjagu aega pimesikutatud, enne kui õige asi silma jäi. Nüüd hakkas juba veidi hämarduma. Siiski jõudsime lõpppunkti veel hetkel, mil vähekenegi valgust veel anti.. ja ega sealgi just ülemäära kiiresti ei läinud. Aga no miskite minutite jooksul saime potsikule näpud taha ja logi viimases päevavalguses veel kuidagi kirja. Väga mõnus jalutuskäik oli.. kunagi hiiglama ammu olen seda matkarada läbinud, kuid ega sellest enam miskit meeles olnudki. Superluks maastik ja vaated. Kuigi ega tagasi autoni kulgedes neid vaateid eriti näha polnud. Lumised kohad olid veel ok, kuna seal oli tume rada ilusti näha, lumeta kohtades oli aga üksjagu aretamist, et õigele rajale pihta saada. Aga lõpuks kusagil kuue paiku jõudsime ikkagi autoni tagasi. Kokkuvõttes aga väga mõnus jalutuskäik ja suured aitähhid peitjatele!

 1 

Leitud, logitud! Tänud!

 2 

Oli tõeliselt imeline päev! Täielik lapsepõlve meenutus. Sai sumada pehmes sajulumes ja nautida võrratut loodust. Kirsiks tordil muidugi geoaarde leid. Tänud peitjale! EVEJ. P.S seltsimehed, geopeiturid, kiirustage! Rada on nüüd meie poolt lahti "sahatatud" :)

Lumevaikus

 7 

Meitesi oli täna metsas palju, või nigu ajalehed kirjutavad, kogu kollektiiviga. Täna oli meie büroo novembri kuu matkapäev ja otsustasime Kotka matkaraja ette võtta. Eks sellele otsusele aitas kaasa see, et siin on uus aare ja meie hulgas on ka neli geopeiturit :). Oi see oli ikka eriliselt ilus päev, nii palju lund oli ja kõik muu loodus....! Meie jõulud algasid täna!!! :) Aitäh peitjatele!

 3 

Algus fikseeritud ja suured käpajäljed jäetud. Edasine läks aga käest ja padjakoera juveelid tolknesid tallamata lumes, otsuseks üksmeelne: tuleme teine kord, koht tundus vahva, tänud!

Karv läikima, lips sirgeks!

 9 

Kutse Piretilt ja Mardilt matkama minna, väga lahe! Seda enam, et päike oli ka pilve tagant välja tulnud. Käisime uudistasime rajal olevaid uusi omamoodi ristkülikuid. Väga-väga mõnus üles ja alla lainetusega, uus ja värske matkarada, toredate vahepunktidega. Matkamise lõpus saime vihmakest, mis tasapisi läks üle aina lörtsisemaks. Tänud peitjatele.

 9 

Plaanisime täna hoopis mujale minna, sinna, kus kuiva jalaga saarele saab. Aga vesi oli suure hooga hakanud tagasi meie meresse voolama ja seega polnud mõtet isegi olukorda vaatama minna. Et hommikul oli ilm ilus, siis tekkis äkkidee Kotka matkarajale minna. Mõeldud-tehtud ja Krista kaasa kutsutud. Algul paistis päike, siis läks pilve, siis hakkas tibutama ja kui tuul ka paisus, hakkas taevast "pussnuge" alla sadama. Sellise ilmaga, kui peremees ei aja koeragi õue, lõpetasime meie oma aardeotsingud. Tegelikult oli kogu matkarada väga-väga mõnus. Ja kõik see, mida ilmataat meie ärahirmutamiseks ette võttis, ei kandnud vilja. Meile meeldis ikkagi ja kogu rada oli võrratu! Need uut tüüpi lõkkekoha hooned on huvitavad. Nendega peab harjuma :) Tegelikult oleks isegi äge, kui näiteks arhitektuuritudengid saaksid kätt harjutada ja iga rada oleks erinevate hoonetega. Igal juhul täname väga aarde peitjaid rajale kutsumast! Minge ja vaadake ja nautige ka! EVEJ

 1 

Päris nii ei läinud nagu see peitjal mõeldud oli. Kuna alguses olime eelnevalt käinud siis täna jätkasime teisest parklast. Kõik sujus kenasti ja peagi panime ennast logiraamatusse kirja. Kaasa aitas kindlasti see et rada oli varasemast ajast tuttav. Aitäh!

 1 

Kui selle aardest möödusime, siis polnud ta veel avaldunud. Eks siis tuli tagasiteel see haak teha. Kuna kell oli juba vastikult palju, pikk kodutee ees ja päikegi loojunud, siis tuli kasutada õpetatud kirvest. Õnneks oli see terav ja tabas täpselt märki. Üllatuslikult oli aardes vaid esmaleiulogi. STF sai kirja veidi peale kella 7 õhtul. Aitäh peitjale.

 1 

Väga vahva asukoht aardele! Kahju, et kõike enam päris hästi ei näinud. Aitäh peitjatele.

 1 

Varajane pühapäeva hommik on just õige aeg raba-ja metsamatkaks. Üldiselt läks kõik kenasti,vaid ühes punktis millegipärast kokutasime. Tänud peitjatele!