Kantpea

 2 

Skodat sai siin jah ikka kogu raha eest sihtotstarbeliselt kasutatud. Ühel hetkel paistis tee pealt väikene kivinukakene ja ennem kui keegi midagi mõeldagi jõudis, oli liis autost väljas ja sikutas kivi välja. Ossa poiss mis mürakas sealt maa seest välja tuli. Näha oli vaid jäämäe veepealne tipp. graatsilise randmeviibutusega heitis kivipallur Liis selle jalgpalli suuruse kivi metsa poole. vot see oli juba vaatepilt omaette :D Ja aare ise ka muidugist oli selline tummisemat soti tegelinski. väga lahe teostus. Aitähhid

 1 

Kolme turvamehega teel aardeni oli korraga tee peal väike kivimürakas ees. Tirisin selle eest ja jätkasime oma õndsat teekonda. Teekond aardeni oli täpselt paraja pikkusega ja nullist leitud tegelane oli tänase päeva lemmik. Aitäh, äge teostus!

 4 

Oi kui mudane see ligipääsutee oli. Sinine Skoda sai üsna kiirelt omale uue kuue selga. Tagatipuks oli sellel veel üks kivijurakas täpselt jalus. Veel enne kui keegi eriti reageeridagi jõudis, kalpsas Liis juba autost välja ning mudas maadeldes mängleva kergusega müraka võsa poole teele läkitas. Eks töötavad inimest on alati tore pealt vaadata, eriti kolmel mehel läbi autoakna. Paraleelselt kraaviga sammudes olime peagi kohal. Minu geps vigurdas ja näitas tuimalt koordinaate 25meetrit valesti. Õnneks teiste seadmed tegid paremat koostööd ja kiire leiu sai ka kiirelt ära vormistatud.

Tänud.

Nädalavahetus kahekesi. Veidi kodus mölutasime peale tööpäeva. Et järgmine päev juba kuskil kohal sõitmise asemel, siis panime ajama. Sihiks selgise rattarada. Found it: 19.Jul.2024 21:06 Kantpea. Kui ei ole aja peale minekut on võimalik teha ka pikemaid kõrvalpõikeid metsa ja rabadesse. Tee oli üldiselt ok, veidi pehme, Miski tugev roomiku jälg peal, kohati libisev aga läbitav. Keerasime bussikese kõrgema ja kuivema koha peal kitsal teel ringi. Kui "vajub" siis vähemalt oleme juba tagasitee suunas. Aardeni otsustasime võsa asemel minna mööda kena, puhast, liivase põhjaga Kukessaare oja. Hea mõte. Vähem putukaid ning jalgadele jahutus ka olemas. Vau kui äge asi. Aare korras. Täname + FP

 1 

Maaparandustööd tegi aardele lähenemise väga lihtsaks. Lahe teostus.

Aitäh aarde eest!

Kuna tundus külmem kant, siis mõtlesin ligipääsu proovida.. Valge auto on nüüd küll porikarva pruun, kuid õnneks teepõhi on veel piisavalt kõva, nii et kinni ei jäänud ja kohale sain. Kohapeal on maaparandusega tegeletud ja oja puhastatud, nii et liigvett polnud ollagi. Lisaks kandis lumi veel piisavalt ja aare lehvitas juba kaugelt. Lahe teostus.

Tänan peitmast.

 1 

Mööda maanteed siiapoole sõites arutasime, kas läheme Kantpead otsima või mitte. Kuna üks müttamine soos oli juba seljataga, siis otsustasime, et jätame pigem selle aarde vahele. Aga mõni hetk enne vajalikku pöördekohta sündis ikka otsus, et läheme vaatame, äkki polegi need teeolud nii hullud. Linnaauto jaoks siiski lõpuni sõidetav see tee polnud, peale ühte suuremat mudalõiku otsustasime jalgsi edasi liikuda. Nüüd oli vaid 500 meetrit veel aardeni ja isegi väike vihm ei heidutanud meid. Peale poriteed tuli hetk võssa hüpata ja alles siis saime õiget maastik 4 tunda. Koprad oli kraavile mitu tammi ehitanud ja kogu metsaaluse üleujutanud. Mitmeid kordi pidime tagasi pöörduma ja uut rada otsima, kui vesi ähvardas üle kummikuserva tulla. Lõpuks lahutas meid aardest veel üks kraav, millele ehitasime langenud puudest purde. Kantpea paistis juba kaugele, oli ta saanud endale kaksikvennagi. Muljetavaldav aare, kiitus peitjale, kes selle sinna kohale viitsis vinnata.

Kobraste tööplats

 2 

Panime karpi uue logiraamatu ja juhendi koos minigripiga ning kirjutusvahendi. Karbile said ka Geopeituse kirjad peale.

Tänan aarde eest!

Hoiatus nt 1 - vihje. Hoiatus nr 2 - Google ei tunnista tee olemasolud. Hoiatus nr 3 - Raido ei loe vajalikke asju. Iiigatahes, nagu see mind takistaks. Roomasin rondiga oja ja tee ristis ning lootsin matkasaapaga kohale saada. Sain vist mõnekümne meetri peale, kuni enam kuiva edasiastumise võimalust ei näinud. Tagantjärele tean, et oleks saanud küll, kuid see eeldas hüpet tundmatusse, kus heina alt ei paistnud, kas seal tervitab maa või vesi, nii et hüpe jäi tegemata. Ragistasin siis auto juurde tagasi ja võtsin välja raskekahurväe - kalamehekummikud. Nendega julgesin teha hüppe tundmatusse ja kui seal kuivana mõned sammud edasi kantpead nägin, oli veidi tiltis tunne küll, aga sellega nali ei piirdunud. Ei olnud viimast hoolduslogi lõpuni lugenud, seega ei olnud kaasas ei paberit ei pliiatsit. Õnneks topsis olev nutsaks päris puhas tselluloosipall veel polnud, seega kannatas nime kirja panna, sest sinna tagasi ma enam ei kavatsenud minna. Aitäh peitjale, hooldajatele ja tulevastele hooldajatele :)

 1 

Panime uue "topsi". Las vana tops jääb kohalikele.

Suurimas tuhinas unustasime logiraamatu ja pliiatsi Rakvere. Äkki järgmine viitsiks uue logiraamatu karpi pista, oleksime väga tänulikud.

Ei saaks öelda, et täna see tee siia vaid ainult subarute jaoks oleks olnud, pigem oli tuul ja päike teinud oma töö ja põhjapoolt lähenedes oli tee üsna vinks-vonks ka madalama auto jaoks. Mõnes lombis veidi vett ja muda oli, aga ei midagi hullu. Küll aga sai tehtud valearvestus, kui püüdsime tossudes minna aaret leidma. Veidi enne lõppu läks olukord sedavõrd vesiseks, et tuli auyto juurde naasta, kummikud jalga tõmmata ja uuele katsele minna. Koprad sigudikud olid oja peale tammi ehitanud ja see seal siis selle ala üle ujutaski. Kummikutes õnneks saime kohale, leidsime aarde ja nimedki said kirja. Tundub jah, et kantpeal on olnud paremaid aegu ja hetkel tema parim enne on mööda saamas. Lisaks ka aardepurk katki ja logiraamat üsna märg. Vajab omanikupoolset sekkumist. Aitäh.

Topsik on mõraga ja logiraamat märg. Vajaks hädasti uut purki. Lisan pildi

Waze absoluutselt seda teed ei tunnistanud. Eks tal muidugi õigus oli. Täiesti subaru tee. Ägedalt porine, seda lendas ikka üle pea nii et vähe sai. Küll vihma maha peseb.. Aardetopsik vedeles maas. Sipelgad olid Kantpeast välja kolinud. Tundub, et seal miski valesti,Kantpea pea oli jääs, ei õnnestunud seda liigutada, tundus veidi õrnake. Purk oli katki, sai sätitud pea alla varju. Tore, kui keegi saaks üle vaadata. Tänud

Leitud. Sipelgad soovivad samuti pidevalt logida.

Täitsa huvitav leid. Kohalikud pisikesed tüübid seal olid ikka päris hoos, aga me ei lasknud segada ja logisime ära. Aitäh!

Mõnus metsatee. Ajasime küll kummikud jalga, aga oleks katossudega saanud hakkama. Peidikul ei ole vist pikka iga, sest elanikke on selles arvukalt.

Oli see alles minemine. Lodu, võsa, märjad varbad ja põhjatud teed. Kuivemal aastaajal oleks kindlasti mõnevõrra lihtsam olnud. Ja kanuuga saaks drive-ini teha. Aga hoolimata keerulistest oludest oli sinna minek ikkagi seda väärt. Ilusad kohad ja väga ägeda teostusega aare!

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Metsaserval oli dilemma, kas vahetada saapad kummikute vastu, laiskus ja mugavus võitis, jäid saapad, paaris kohas oli kahtlane küll, kuid pikem samm ja jalad jäid kuivaks. Mõnel teisel aastaajal võib siin küll üsna sürr maastik olla. Kantpea oli äge, pani muigama. Tänud peitjatele.

 1 

Ei osanud üldse arvestada siinsete lumeoludega ning Allani autoga poleksi lähedale saanud. Õnneks Kristjani autoga sai naerdes kohale sõita. Kummik oli jalas ning praegusel aastaajal ka saapaga leitud, kohal polnud viga midagi. Eks sellised kantpead võivad avalikes kohtades tüli norima hakata ning seetõttu tulebki neid metsa peita.

Kuna lumeolud olid madalapõhjalise auto jaoks kohati keerulised tegi Kristjan kogu seltskonnale väikest "saanisõitu" :) Huvitav oleks teada kes oli selle kantpea modelliks :) Tänud näitamast

Selle aardega on nii kahetised emotsioonid. Teostus, no lihtsalt ülivõimas, nii lahe, südamega tehtud, aitäh!

Kuid selleks et ma aarde poolt hääletaksin, peavad olema täidetud 3 "minu" nõuet: idee-lugu, teostus ja koht. Kaks esimest olid kenasti olemas ja jalutuskäigu vastu pole mul kunagi midagi, kuid see aarde lõpukoht mulle ei sobinud. Miks nii kena teostus sellisesse rämedasse mülkasse peidetud on...

Väikese porise jalutuskäigu järel ootas kohapeal ikka võimas kantpea. Vahva, tänud peitmast!

Leitud, aitäh!

 1 

3828.

 5 

Kartuliaukude juurest oli Kantpea aardeni kodutöö järgi uhked 19km väntamist. Sellest valdav osa kruusatee. Ma tegin ühe suure vea ja ei püsinud Joonasel tuules vaid võtsin kõrvale, et niisama ajaviiteks üksteisega möla ajada. Selle käigus sõtkusin ennast üsna pildituks, kuigi juttu rääkides ei olnud sellest arugi saada. Paasverre jõudes viskasime ennast suvalise maja trepi peale pikali. Kõik kohad lõid tuld. Jalad, selg ja tagumik. Aeg oli ka juba õhtusse jõudmas. Ma proovisin ümber nurga kuidagi rääkida, et selle aarde võiks nagu vahele jätta aga Joonas ütles, et ta käib seal igal juhul ära. Vaimne sisemine võitlus oli vägivaldne. Lõpuks otsustasin, et fuck it, teeme ära. Tõmbasin magneesiumi ja valuvaigisti kombo alla ja olin valmis.

Seal trepil broneerisime ära ka enda majutuse Avinurmesse. Napilt saime. Kõik toad olid juba kinni, kuid pakuti välja mingi antiikmööblit täis tuba. Meie tripil oli üldse põhimõte, et me ühtegi ööbimist kodus ära ei broneeri vaid viimasel hetkel ennem kohale jõudmist proovime hilise aja ja kutsika häälega parimat hinda tingida. Juhuks kui majutuse saamine läbi kukub, siis selleks meil plaan B-d ei olnud. Lisaks majutusele saime ka teada, et viimane pood on lahti kella 22ni ja sealt saab ka burgsi soovi korral.

Igatahes, majutus olemas ja otsus vastu võetud, et kaasa sõita. Ei tulnud kergelt need kilomeetrid mul. Õigest teeotsast panime ka mööda ja saime seetõttu natukene distantsi lisakski. Kõige viimase teelõigu peal sain mitu korda Joonase ratta alt pritsivat pori mekkida. See oli minu viimane mure antud olukorras. Oligi hoopis ehk selline karastav ja mõtteid mujale viiv. Aardega risti olles sukeldusime võssa. Ületasime kraavi, siis oja ja trotsisime võsa kuni aardeni. Teostus oli lahe kuid hetkel jäi sisu/idee ümbruskonna tõttu natukene arusaamatuks. Aitäh aarde eest!

<_eelmine |algus| järgmine_>

Autoga sai vabalt 160 meetri peale. Seejärel rgistasime vihmamärga metsa ja leidsime selle kandilise tegelase. Hästi tehtud. Selles osas vaidleks muidugi peitjatele vastu, et selline põmmpea kamba boss tavaliselt on.

Leitud :) Tänud peitjale!

Leitud

Praeguse tee seisukorraga autoga ligemale kui 1,2 km ei saanud, ilmselt ei saaks olulisel määral hetkel ka kõrgema asjaga, kuna teetöölised annaksid ilmselt nahapeale :). Aga jah, pori oli üksjagu, hiljem ei paistnud kõrvalistuja aken enam läbigi. Kummikud olid tõesti abiks. Kohale ukerdasin läbi võsa, tagasi mööda kraavi. Kumb mugavam variant on, proovige ise. Aitähhid peitjale, tore aare on!

 1 

Vohh, viimasepeal lahe teostus! Tulin ilma igasuguste ootusteta tavalist aaret otsima, mõtlesin teel oma mõtteid, jälgisin hajameelselt gepsu - kui see piksu tegi, siis tõstsin pilgu ning kalibreerisin väikesemõõdulise raba-aarde leidmiseks. Kaua ei pidanud otsima :D Tõsiselt stiilne asi, väga ootamatu leid niisuguses kohas ja igati väärt väikest matka. Suur tänu, palume samas vaimus jätkata!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Praegusel aastaajal oli (veel)lausa lust kohale jalutada. Maa oli juba tahenenud ja võss ei olnud veel väga maltsa täis. Lahe teostus, aitäh!

Saime autoga aardest umbes 370m kaugusele, kuigi meil olid kummikud jalas, poleks seda tänase ilmaga vaja läinud. Aarde konteiner oli ise väga lahe, ainult praod puidule sisse tulnud. Lahe matk oli:)

Täna oli suurepärane ilm jalutuskäiguks metsas! Kuna minul oli veel kantpea logimata siis võtsin mehe ja ämma kampa ja metsa. Ainuke asi mida me ei leidnud oli mets. Olin varem kopratammil käinud ja täna oli kohe täitsa kurb sinna lankide vahele jalutada. Aga aare oli tore ja sai logitud. Koerad said ka sõrad loiku/mutta kastetud. Aitäh!

 1 

Kõne peale peale Martinilt, kas tuleme ka Kantpead kaema, kuna võtmata meil see oli, sai üles ärgatud(vanemad inimesed juba, need magavadki vahest päeval ka..päriselt). Esimese asjana riide ning kiire käik Bauhofi kummikuid shoppama, kuna maastik ei olevat eriti muu jalanõuga käidav. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et oleks hea tahtmisega isegi kingaga ära käinud. Tundub et keegi geopeitur töötab teedeehituses ning ei ole olnud huvitatud läbi võsa sinna ragistamisest. Varsti tundub valmivat kiirtee otse aardeni niiet edu n eile kes kummikuid veel ei oma. Aga jalutuskäik oli sellegipoolest tore. Aitäh.

Jõudsin õhtul koju ning arutasime kaasaga, et võiks koeraga jalutama minna, ilusat ilma patt raisku lasta. Helistasime ka sõpradele (marko57), et me läheks koeraga kantpead üle vaatama, kas tulete ka oma kutsaga. Teil niikuinii käimata. Nõus. Isegi kummikud said uued soetatud...noh vihjestki selge ju. Tee autoga sinna oli tuttav nagu ikka. Käidud ju ikkagi 3 korda seda aaret panemas (Koha ülevaatus, aarde viimine, aarde kinnitamine). Parkisime siis auto teadatuntud kohta ja mida me näeme. Kõik, mis kunagi oli maaliline rohutee on nüüd nagu mingi tallinn-narva maantee. OI KUI ÕUDNE. Kõik, kes on käinud mäletavad seda heinamaa/metsa kooslust. Nüüdseks on kõik kadunud. Mina ei tundnud absoluutselt kohta ära. Alles siis kui vastava ojani jõudsin oli midagi tuttavat. Nagu oleks esimest korda siin, kurb ja kõle oli. Jõudes aardeni naägin jällegi oma kurvastuseks, et imeline suur ja uhke koprapesa on traktoriga maatasa lõhutud. Veetase on langenud umbes meetri võrra. See tore soine ala, kus aardeni viis ainult üks kuiv rada ona kadunud. Loodame, et töökad koprapoisid taastavad meie algse olukorra ning niisutavad selle maa uuesti ilust ära. Aarde kõrval sai suviti isegi ujumas käia. Kopramajapealt vette pommi hüpata ning mööda jõge sulistada, nüüdseks on veetase 30cm. Lisan ka illustreerivad pildid neile, kes seal juba käinud ning mäletavad seda uhket retke. Kahju, niimoodi on see varsti Drive-in aare. Loodame, et loodus teeb asjad korda.

Vana keskkond

Nüüd on selline "käkerdis" seal

Varsti saab lapsevankriga aarde juurde

Kadunud rada ning aarde toomine

Metsä Forest Eesti palk, st MINU palk! Hääldada erinevalt...

Vastuseks Paavole: hääl lapsel ikka mitu nime, oleme tolerantsed iga rahvusega!

Aardeni jõudmiseks tuli ikka korralikult valida, kuhu astuda või kuhu hüpata ;)
Aga lõbus oli! Meie täname!

 5 

Tegime Vesi-Veskikivis hoolduse-karbivahetuse ja juba kohtusimegi ootavate geosemudega kantpeade ristmikul, et edasist geopäeva ja ööd juba ühiselt jätkata. Kui geoparklas autod seisma jäid, läks mõlema geotiimi juhtide ja kaardilugejate vahel aktiivseks infovahetamiseks-kädistamiseks - täpselt nagu Peeter kirjeldas. Kui esmamuljed vahetatud ja kaaslased kirutud, asusime teele. Teekond oli jällegi selline nagu Peeter siin tõdes. Päike paistis, linnud laulsid, vesi lirtsus.
Nullis hakkas vesi ka voolama ja seda mitte suvalises ojas, vaid minu gepsu järgi Moora ojas. Moor läkski ja sulistas seal väheke oma sulgi. Aardega sai ka kurja nalja, va sindrinahk siuke. Tõeline kantpea aare. Juba olid sõrad ja näpud püsti, aga siis tõmbasime mõned kraadid alla tagasi. Oli meeleolukas! :-)
Aitäh peitjatele vinge aarde ja mõnusa matka eest! Konteineritega kõik hääs korras.

Hiljem lisatud vastus Annekese teatele: Olen alati seda ettevõtte nime nähes imestanud, kuidas on suudetud kolmes sõnas kolm keelt kokku panna (-:

Maasturiga_huvitav

MFE-palk

Moor Moora ojas

 3 

Alustuseks oli tore taaskohtumine. Mõlema meeskonna kaardilugejad kirjeldasid juhtide veidruseid ning sõiduoskuseid ja siis juhid jälle iseloomustasid kõrvalistujate omadusi ja seda millist inspiratsiooni kõrvalistmel kasutatakse. Peagi saime asuda siis teele. Jäätunud muda oli taas omandanud oma iseloomuliku viskoossuse. Suur osa retkest kujutaski endast hiigelrehvidest tekitatud paralleelojade ühelt kaldalt teisele hüppamist. Vaid Paavo trotsis enamuse retkest füüsika seaduseid ja kulges keskel ja otse. Temas oli niipalju usku, et oleks see teekond vaid veidi veel pikem olnud, oleks me näinud ka veepeal kõndimist. Aga ei, see tore kevadine rajake sai karjuvalt varakult otsa. Õnneks oli veel paarsada meetrit sood ka maastikul meile varuks. Päike säras, vesi vulises või lirtsus, linnud laulsid, sääski polnud ja kaaslased pakkusid vaid head seltskonda. Lausa lust sellises kohas ja oludes kulgeda. Ja peidukas! Kõik on igatpidi soovitusi ja FP väärt. Mina tänan ja ma tõesti nautisin seda kulgu ja leidu!

Lähenesime autoga linnulennult kolmveerand kilomeetri peale. Kõrgema autoga saaks lausa 500 m kaugusele. Mõnus jalutuskäik enne vihma- ja lörtsisadu. Igati nitt kantpea. Aitäh!

Olime siis teist korda selle aarde juurde teel. Ilma valik oli selleks nüüd väga hea. Piisavalt külm ja tahke kõik. Maa oli küll valge, kuid lund siiski vähe. Väga hea oli kõndida sellel maastikul selliste ilmastikuoludega. Boonuseks paistis päike ka veel. Aare ise oli vägev! Igal juhul teekond igati vaeva väärt. Aitäh peitjatele.

Eelmisel tuuril loobusin tee liigse pehmuse tõttu. Seekord oli asi palju tahedam, aga ometi kilomeeter enne aaret muutus tee äkki selliseks, et georont oleks esimese meetri peale rattad üles tõstnud. Jätkasime tallataksoga. Umbes poolel teel nägime teejuppi, millest kaardil polnud haisugi, aga ometi olid seal autojälje, mille juurest tulnud jalajäljed suundusid ka aarde poole. Logiraamatu järgi oli tõenäoliselt tegemist kajaliisi tiimiga. Aare ise oli vägev, kuidas küll selline asi sellisesse kohta sattus. Aitäh peitjale.

Säästliku metsamajandamise jälgedes rahulik astumine. Kui keegi saja aasta pärast selle sodi ka teerajalt ära koristaks, oleks asi ehk isegi veidi huvitav. Hetkel peab kiitma suure vaeva nägijat. Ränduri vahetasime nipli vastu. Või vastupidi.

Kohalejõudmine oli see raskem osa, kohapeal läks kiirelt. Mulle meeldis eriti üle kraavide ronimine ja aare ise oli muidugi ka väga tore. Aitäh!

Pärast seda, kui olime õige teejupi üles leidnud, oli mõnus jalutuskäik, kerge sport ja seejärel juba kvaliteetne aare. Aitäh kutsumast, meeldis!

 2 

Siiatuleku ajastus sõltus otseselt Pedja jõe veetasemest - iga aarde jaoks on oma aeg, nagu olla klassikaks juba saanud. Ja kui täna Pedja jõe sild edukalt taasavatud, keerasimegi ninad siiapoole. Küsimusi oli: kas koib üldse laseb pikemalt kõndida? kuidas me Vaimari parklasse jõuame? kas jää kannab? jne. Teeotstega jamasime, aga kui lõpuks magistraalile jõudsime, oli sõit kiire ja korralik. Praeguste olude ja vähegi kõrgema aparaadiga saab praegu ka Vaimari kõnnitee osa kokku hoida, vähemalt enne meid oli seda just tehtud. Muda oli õnneks külmunud. Käitusime kui korralik tšetšeeni perekond turult tulles, kus naine kõnnib tühjade kätega ees ja mees tuigerdab kraami kandes taga - tee võib ju mineeritud olla - lasime Liisi ette ja ta näitas kenasti kätte, kus jää lompidel ragisema võiks hakata, et me Madisega siis õigel hetkel kõrgema koha peale saaks karata. Aga liugles Liis kui liblikas üle jää, küsisime Madisega kordamööda sülle, et siis saaks meie ka üle, aga ei, nohises vaid ja läks ikka üksi. Kantpeale andsime meie ka ühe tou vastu lõugu, mispeale tema andis meile tünni. Tagasiteel andis ühe koha peal jää siiski järele ja varba sain ikka märjaks ka. Aga muidu mõnus stabiilne pinnas ja kena astumine - me täname! Ja mismoodi küll see mürakas sinna metsa veeti?

 2 

Vastuseks Kristale ja Heldurile: ka mina nägin neid kaste puude küljes ja uurisin metsameestelt selle kohta.
Need on püünised, õigemini selle välimine osa. Kui tarvis, tuuakse lõksu osa kohale ja asetatakse soonde. Nii ei pea rasket kesta kaasas tassima kui püüniseid panema minnakse.
Püütakse väikeloomi.

Võiks veel Raivo logile lisada, et meil polnud gepsu vaja tuli vaid tema jälgede järgi minna. Aga kohati jäi küll tunne, et kui soojemal ja märjemal perioodil tulla võib kummikust ka väheks jääda :D Täname mõõduka jalutuskäigu ja toreda kantpea eest!

 1 

Väga sobiv aeg selle aarde jaoks. Pori ei ole, vett ei ole, lund ka veel ei ole. Puhas rõõm. Aitäh!

 4 

Kuna kantpead võivad ohtlikud olla, siis päris üksi ma minna ei tahtnud. Siim oli õnneks nõus kaasa tulema, tema teed kantpeadega veel ristunud pole. Siinsetele metsateedele sobilikku sõidukit mul pole, mistõttu sai auto jäetud nii umbes tunnise jalutuskäigu kaugusele ja minema hakatud. Kummik polnud täna mingi sõber. Kole libe oli temaga seal asjatada. Siim oma naastudega oleks vist kahekümne minutiga hakkama saanud. Tal head pikad jalad kah, kargas igal pool üle kraavide, kust mina ringe ümber tegin või paremaid läbi- ja ülepääse otsisin. Ja jooksis niisama edasi-tagasi. Aga üldiselt oli matk kerge. Pelgasin keerulisemat. Eks meil oli abiks olnud ilmataat, kes pori kivikõvaks oli muutnud.
Kantpea oli ilmselt Vaimari eilsest külaskäigust veel oimetu. Meil temaga probleeme polnud. Aitäh väga laheda aarde eest!

 9 

Tulin täna teisele katsele. Kodu jätsin teate, et saun kütte pandaks. Tont teab mis väljanägemisega ma kantpeadega jõelammil maadlemast naasen.
Juba autost väljudes vaatasin - kus on vesi, mis kraavis nädal tagasi tormas? Vaid jääkooriku all miskit liugles. Sama üllatav oli tee aardeni. Kuiva jalaga lõpuni. Õues -3 kraadi. Kodus olin kaarte uurinud ja eelmise korra lähenemistee vea parandanud. Natuke üle tunni 3,5km autost autoni ilusat jalutuskäiku tuli täna.
Nullis tundsin kantpea kohe ära. Eelkõige tema kandilise soengu järgi. Hiilisin talle selja tagant ligi ja hõikasin: "Kuule, kantpea, vähe sellest, et sul on pea kandiline, on ka su suured kõrvad kandilised!" Niikui kantpea oma kandilise pea minu poole pööras, andsin talle litaki vastu lõugu ja haarasin tema põuest logiraamatu. Kribasin ruttu nime sisse ja pistsin tagasi põue. Kantpea ei osanud midagi sellist oodata, keeras pea tagasi ja otsis silmadega ametivendi. Nii ta minust sinna kaugusse vahtima jäi.
Järgmised otsijad võivad vabalt sama taktikat kasutada. Nagu kirjelduseski öeldud, vaevalt ta sellest korrast midagi õppis.
Kodus tuli ikkagi mul endal saun küdema panna. Tänan hea aarde eest!

700m kõnniteed

450m autoteed

170m pokuteed

 4 

Super tubli töö luurajatelt. Laupäeva õhtul viidi mind otse luurekeskusesse ja anti ülevaade Kõrve Kantpea tegevusest siin ja sealpool sood. Strateegilised kuupäevad ja kellaajad said paberile ja päev sai otsa. Pühapäeva hommikul keeras Heldur autol nina Peipsi poole, sõitis viimased meetrid jäätunud autojäljes ja edasi kulgesime eila luurel käinute jälgedes. Seni arusaamatutel põhjustel logimise asemel valas Heldur kummikutest vett välja. Täpsustan, matkasin kummikuis ja teiste õnnetuse üle ei naera, seda enam, et külm ja vesi. Kantpeaga oli tore tutvuda, kuidas ta küll nii kaugele jõudis? Raja ääres oli kuuski, mille külge oli paigaldatud pesakaste, sälgud külgedel, katuseta ja põhjas võrk. Kellele ja miks, seni vastust ei tea. Tänud peitjale.

 6 

Kes pärast naerab, naerab paremini, tätsa ok vanasõna, selle hiljem itsitaja seisukohast muidugi... aga selleni me veel jõuame. Peale aarde avaldumist kaarti vaadates oli kohe selge, et selle tarvis on vaja nädalavahetust, et sinna minna. Otsustatud sai pühapäeval minek sest seltsis on lõbusam. Vahepeal ilmus Vaimari logi luhtunud üritusest, mis pani väga põhjalikku kaarditööd tegema. Läbi sai uuritud erinevad maaameti kaardid (ka kõige värskemad, selle aasta omad), erinevad kraavisüsteemide kihid, metsaregistri kaardid jne ning selle põhjal uued plaanid tehtud. Piret ja Mart läksid laupäeval luurele, mis lõppes üllatusrünnakuga kantpeale ning erinevate lähenemisteede testimisega. Aitäh luurerühmale! Pühapäeva hommikul enne kella üheksat olime Kristaga juba metsas ja valmis jalgsirännakuks. Vaatasin siis Kristat ja naersin teda(natuke oli kahju ka), kes siis sellisele retkele saabastega läheb ja varuriideid ei ole ka veel kaasas, no ma ei tea?! Aga Krista oli väga enesekindel ja enesega rahul. Nii me siis läksime mööda värskeid jälgi, mina kummikutega ees (tsentelmen või nii) ja Krista minu järel, sedasi kuni aardeni oli jäänud 10m, mina läksin otse ja tema pisikese ringiga. Minul oli vesi üle põlve, tema läks üle purde, mina valasin kummikutest vett välja ja väänasin sokke, tema naeris, pikalt ja paremini, kui mina:) Nii et tore oli meil mõlemal :) Aarde juurest ära minnes otsustas ka koer ennast üleni kraavi kasta, nagu peremees ees nii koer järel (ei ole vanasõna, lihtsalt ühe pere värk) Aga aare on äge ning sellisena kestab seal kindlasti kaua ja kenasti. Päris tore oli seda aarde tegemist ja peitmisprotsessi ette kujutada... :) Aitäh peitjale! Kokkuvõtteks: täiesti tennistega tuldav tee on (nagu Kristal) aga üks õige mees läheb sellisele retkele kummikute ja varuriietega (nagu mina).

 6 

Selle aarde kirjelduse esimene lause vähemalt sobib meie aardeotsinguga hästi. Esimene pilt maakaardile ütles selgelt, kust minna tuleb. Kogemus ja arvamused andsid targemat nõu. Et siis plaan kohale minna oli järgmisel päeval koos Kristaga, täna pidi ainult luureretk ehk koerte jalutamine toimuma. Endalegi arusaamatult olime järsku pokude vahel kõrini mudas suliseva jõe ääres ja geps näitas 70m aardeni. Mart ütles, et tema siia homme tagasi küll ei tule ja rühkis plädistades ja jääkraksudes edasi. Koerad vaevaliselt järgi ukerdamas. Mõnel hetkel ulatus märg maapind üsna kummiku ääre lähedale. Arvan, et see teekond oli veidi kõrgema astmega, kui 3,5. Kummaline oli see, et seal, kus vaatasime gepsu ja see 70m näitas, olid värsked inimese jäljed. Aga edasi aardeni ei läinud. Kas Vaimar oli niikaugele jõudnud? Sealt aare tegelikult juba peaaegu paistis. Ja järsku oligi kantpea meil käte vahel. Igaks juhuks keerasime tal kaela ka kahekorra. Ja nii me esimesena logitud saimegi. Kell oli siis 13.00. Otsustasime, et tagasiteeks otsime teise tee. Ja mis selgus! Tuletas väga meelde meie Karjase aarde juures käimist - aardeni raske, tagasi jalutuskäik pargis! Peaaegu! Ja see oli see, et oleks pidanud kohe kaardile vaadates esimese mõtte teoks tegema, mitte oma kogemusi kuulama jääma.... :)

Igal juhul pidin nüüd vabandava kõne Kristale võtma, et sorry, näe meil juhtus nii, et aare sai juba täna kogemata leitud!

Aitäh peitjale vahvas kohas laheda aarde eest! EVEJ

 5 

Omal ajal on siin palju mütata saanud, maamõõduriistad ja statiivid seljas. Ka aarde all asuv kinnistu sai mõõdetud 1999. aastal.
Katsetasin kahte lähenemisteed. Ühega jõudsin 500m kaugusele, teisega 1,1km. Loodus on siin ilus - liivaküngastel männikud ja kuusikud, aga nende vahel - noh-jah - väga madalad kohad. Ka aaret peitvale kinnistule sai vastav nimi pandud - "Suurvee".
Küll ma veel tagasi tulen! Seniks tänud jalutuskäigu eest!

Ilus jalutuskäik...

... lõppes siin