Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Laiksaare olevat oma nime saanud sellest, et talukohad paiknesid saartena soode ja metsade vahel. Metsa viib ka see aare, et tutvustada üht põnevat metsatüüpi: lammimetsa.
Umbes 2 km pikkune õpperada algab Laiksaare metskonnahoone juurest ja kulgeb läbi lammimetsa piki Rannametsa jõe kallast. Kõige mõnusam on siin minu meelest jalutada varakevadel - tasub varuda aega linnulaulu kuulamiseks, võtta kaasa pere või sõbrad ja piknikukorv! Nii raja alguses kui onni juures on lõkkekohad.
Tegu on välimõistatusega, mille lahenduse leiate infotahvlitelt. Et aare oleks ka välismaalastele lahendatav, tuleb lihtsalt lugeda tähti vastavas reas.
Koordinaadid:
58° ab,cde' 24° fg,hij’, kus
a= humal 10-K
b= kuutõverohi 4-L (=5)
c= metspipar 15-A
d= magesõstar 2-U
e= kuslapuu 12-I
f= näsiniin 10-O
g= ungrukold 6-B
h= jalakas 14-N
i= raudosi 18-A
j= metsosi 5-E
Vihje: pole
Lingid: http://files.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20laiuti%20-%20Laiksaare%20loodusrada.pdf
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 68/164 |
Aarde sildid:
soovitan (5), lahe_teostus (3), välimõistatus (2), piknikukoht (2), metsaonn (2), matkarada (2), lumega_leitav (2), ilus_vaade (1), pikem_matk(>1km) (1), oandu-ikla (1), lõkkeplats (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC71E9V
Logiteadete statistika:
73 (81,1%)
17
3
1
1
0
0
Kokku: 95
Kuus ja pool aastat tagasi sai matkarada läbi käidud, kodus arvutused tehtud. Seekord oli aeg/riietus sobiv ja sai lõpus ära käidud. Lõpp tahaks natuke kõpitsemist saada, et konteineri põhi kindlamaks saada. Tänud peitjale
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kolm mõistatuseks vajalikku punkti on kadunud. L Aarde peidik ei ei sulgu hästi ja vajab kõpitsemist.
Tänu heatahtlikule geopeiturile sain puuduvad koordinaadi osad ja käisin logisin aarde. Boonuseks imetlesin jõel edasi-tagasi vihisevat ja siis oksaraol rahulikult istuvat sinioranži jäälindu. Aitäh peitjale.
Käisin raja mõlematpidi läbi ega leidnud infotahvlit humala, ungrukoldi ja metsosja kohta. Mitmes kohas on murdunud puid saetud, võimalik, et need kukkusid infotahvlite peale. Ühe puupaku leidsin, kus on näha pleekimise järgi, et seal on olnud see luibu lõigatud puutüvel infotahvel. Kahjuks koordinaate kokku ei saanud.
Aare rändas uue puu külge u 10 m loodes, kuna eelmine oli valinud horisontaalse asendi. Nii palju tormimurdu pole seal metsas veel ühelgi kevadel näinud! Lisasin ka ühe koordinaadi numbri kirjeldusse, kuna infotahvel hakkab ära väsima.
Kuna ühes punktis oli infotahvel kannatada saanud , tuli natuke kirvetada aga ilma suurema vaevata sai aare leitud.Minu meelest üks huvitavamaid matkaradasid Eestis
Esimesel korral kohapeal geokontrolli roheliseks ei saanud, kuna tõlgendamisi oli mitmeid - pealegi hakkas juba hämarduma. Kodus sai koht paika ja sii tuli uuesti logima tulla. Aardele võiks uue puu leida. Tänud!
Võtsin ette väikese hommikuse jalutuskäigu. Kõik numbrid said kenasti kirja, niiet aarde leid muret ei valmistanud. Tänan.
Väga mõnus rajakene. Pärast saime oma otsa lõppevale veevarule ka kenekese täienduse rmk kaevust.
Tänan peitmast.
Nii teine katse, esimene läks lörri! Esiteks ei leidnud Raudosja , sest sild ja vaade sealt jõele püüdis rohkem pilku. Ja teiseks minu umbropsu pandud number osutus tõeseks, Geokointroll andis rohelise tule , kuigi vastus ehk koordinaadid olid valed. Nii ma tuhlasin ja matkasin seal metsas 3km ja enam , plätudes ja lühikestes pükstes , rinnuni heinas ja võserikus. Omanikult sain hiljem vihje , et olen ikka päris metsas oma otsimisega. Õhtul sisestasin selle sama koordinaadi uuesti ja siis oli geokontroll õiglane, näitas punast. Täna käisin uuesti rajal ja leidsin kõik oma tehtud vead mis olin eelmisel korral teinud üles :D . Tänud aarde eest!
Seekord siis nii, sain kõik otsitava kokku esimese poole koordinaadid pihta, teise poolega metsa. Sest mida iganes raudosja, ma kusagilt tabelilt ei leidnud, ja miskit lugesin veel valesti. Eks siis ennustasin ja rõõm oli suur kui kontroll andis rohelise tule. Pea kaks tundi otsimist rinnuni heinas ja oksarisus, plätudes ja lühikestes pükstes, kannatus katkes ja võtsin omanikuga ühendust. Olin siis 800 m eemal koerapreerias otsimas asja mida pole. Nii, et tuleb uuesti rajale minna , puuduv number on ka olemas. Õhtul proovisin uuesti oma vigast koordinaati sain punase näidu ja õige andis rohelise. Miks aga päeval kontroll rohelist andis ei teagi. Seda google moogle värki ei saa ikka usaldada vist esimese korraga.
Meil läks hästi, kulgesime ringi õiges suunas ja loendamised olid ka täpsed, seega saime esimese üritamisega end ka logitud. Koht ootamatult äge, mingil teisel aastaajal vist veelgi ägedam kui seekord. Aitäh juhatamast
Kohe esimese korraga kogutud andmetest roheline ja aare läheduses. Tänud
Kui ring oli tehtud siis mitte kuidagi ei tahtnud geokontroll roheliseks minna, küll tuli kilomeetried ühte kohta ja küll teise kohta. Hakates reaalse pilguga vaatama siis paar viga oli ikka sees. Aga tänud toreda jalutamise eest :)
Päeva alustuseks sai kohe see jalutuskäik ette võetud. Väga mõnus astumine ilusa ilmaga, jäädvustasime teekonnal kõik vajaliku üles ja kui tiir tehtud, asusime loendama. Esimesel katsel tuli küll üks viga sisse, aga õnneks sai sellele ruttu jälile ja kui lubav tuli käes, jalutasime topsi juurde ja tegime seal ka protseduurid ära. Tänud aarde eest!
Laiksaare kandis oleme kunagi kuuski istutamas käinud ja see RMK kontorihoone tuli seega tuttav ette. Matkarajale polnud veel sattunud, aga nüüd käidud - mõnus jalutuskäik vahvasti vookleva oja ääres. Lugesime, mis me lugesime, esimese katsega rohelist tuld ei saanud. Ja seda kontrollima hakkasime muidugi alles siis kui oma esialgselt saadud koordinaatidelt midagi eest ei leidnud. Tuli teha uus ülelugemine ja üks viga oligi sees - olime ~100m eemale sattunud. Eks rada oligi muidu pisut lühike, saime nii veidi rohkem jalutada. Tänud peitjale siia rajale kutsumast ja toreda aarde eest!
Tänud peitjale!
Eks see rada ole Laiksaare RMK esindusrada. Väga ilus ja hoolitsetud oli kõik. Mõnus oli vaadata ja kuulata vee liikumist. Ülesanded olid ka sellised, et said ka nautida loodust ja mõtelda omi mõtteid.
Mõnus õhtune jalutuskäik ilusal matkarajal. Olime ainsad jalutajad ja saime rahus ja vaikuses rada läbida. Kõrvu paitas ainult linnulaulu. Et oleks veelgi huvitavam, siis tegime läbi ka kohaliku RMK nutimängu. Saime kohe hulga targemaks. Tänud mõnusa matka eest!
Peale Rändaja rändrahnu suundusin juba tuttavale rajale. Käisin siin viimati selle aasta algul, aga sel ajal oli geopeituse sõltuvusel veel peiteaeg.Laiksaare rada pole pikk, aga ometi elamusi pakkuv. Kogusin postidel oleva rajainfo kokku ja tütar muutis selle info koordinaatideks, enne kui rajale ring peale sai. Õnneks oli levi telefonis tagasi. Lõpp-punktis leidsin vahva peiduka, aare korras, nimi kirjas. Aitäh peitjale! Usun, et satun sinna peagi uuesti :)
Ei mäletagi, mis ajast need koordinaadid mul gepsus oma järge ootavad. Eelmisest aastast kindlasti mitte. Vahepeal oleme jõudnud erinevate seltskondadega päris mitmel korral seda toredat metsarada külastada. Nüüd võtsin siis kätte ja vormistasin korralikult ära. Geokontrolli tegin ka veel igaks juhuksl ühe rohelise linnukese. Mine tea, mis aja jooksul muutuda võib, aga ei miskit, kõik ikka kõige paremas korras.
Aitäh aardepeitjale!
Kõige rohkem meeldis mulle selle aarde juures siiski lõppkonteiner. Nii ilus, puhas ja armas. Aitäh!
Möödunud kevade mitteleiu distantslogimine. Soovin siinkohal tervitada ja tänada nuffit, kes täpsete numbritega halastas ja wazzylyt, kes mulle täna kauglogimise korraldas. Muidu see matkarada ja metsaonn ja kõik on meeles kui väga äge koht, hiljuti meenutas ka mu mugust õemees seda kui vahvat kohta, kus nad perega ringi müttasid. Üldse on mugu-tuttavad hakanud mu check-in’ide tõttu ja georännakue pildialbumit fb-s vaadates päris sageli mult uurima, et ohoo, mis koht ja kuhu soovitaksin minna. Las jalutavad! Ma lähen ka, veel tänagi. Aga mitte Laiksaarde.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: diivanilogi.
Koos toredate tuttavatega sai üks vahva õuesolemise päev lahedalt matkarajal mööda saadetud. Matkarada ennast läbisime kaks korda. Olin täiesti süvenematult vaadanud geopeituse lehte ja oli jäänud märkamata, et tegemist mõistatusaardega. Läbisime väga imelise loodusega raja ja asusime lõket tegema RMK lõkkekohas, kui märkasin, et lähim aare on mõistatus ja asusime osa seltskonnaga taas teele. Lõpetasime taskulampide valgel pimedas. Oli vahva kulgemine. Aitäh toredat matkarada põhjalikult tutvustamast!
Lugedes aardekirjeldust tundus peale Metsarännaku matka ja see rada veel täitsa jõukohane ning nii me selle raja läbisimegi. Me ei olnud siin päris üksi. Kui meie liikusime päripäeva, siis kuskil raja keskel tuli meile vastu üks perekond, kes liikus vastupäeva. Nemad jalutasid niisama ja nautisd loodust, meil oli aga missioon täita. Õnneks saime kenasti info kokku ja õiguse minna ja nimed kirja panna. Täname aarde eest!
Täna oli väga ilus sügisilm. Nautisime igat hetke rajal, lugesime infotahvleid ja tegime märkmeid, kuid ... geokontroll ei läinud roheliseks. Otsustasime kirvetada, sest ega kõik rajalt nopitud numbrid ei saanud ju ka valed olla. Tiirutasime siis kõigis neljas ilmakaares natuke ja ei läinudki väga kaua aega, kui Ain kutsus enda juurde logima. Täname, väga tore matkarada ja aare olid.
Tänase päeva ainus vihmata tund oli see, kui siin matkarajal jalutasime. Õpperaja alguses oli küll teade, et rada on suletud remondiks (tööde valmimise aeg dets 2020) ja edasi liikumine vaid omal vastutusel. Otsustasime, et oleme piisavalt vastutusvõimelised ja liikusime edasi. Kui rada läks kaheks, siis oli taas liikumist keelav märgike metsa üles pandud. Valisime suuna, kus märki polnud ja lõpuks tuli välja, et liikusime ilmselt rajal valetpidi. Ega see mingeid olulisi probleeme ei tekitanud, lõpuks pidime lihtsalt ühe lõigu korduvalt läbima.
Mõistatus ise oli arusaadav ja lahenes sujuvalt. Lõpus tiirutasime natuke ringi enne kui otsitavat märkasime. Väga uhke kodu sellele aardekarbile ehitatud.
Kui auto juurde tagasi jõudsime hakkas taas tihedat vihma sadama. Täname toreda matka ja aarde eest!
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 2. päev, päeva ainus karbileid.
Kablist hakkasime astuma juba hommikul kuue paiku, kahel poolt meid ennastunustavat suvepidu rokkivad naabrid ning magamisasemeid läbimärjaks teha ähvardav kaste ei lasknud pikalt rullima jääda :). Mõnus oli ka selles natuke jahedamas astuda, keskpäevaks keris üles juba hoopis palavamad kraadid. Sellest olenemata (või siis just selle pärast :D) jõudsime Laiksaarde 12:45 ja Hanno tuli võttis meid selle päeva finišiks olnud metskonnakontori juurest peale. Isver kui hea oli peale kahte päeva küpsemist Vangol vee alla saada! Mulistasin seal mõnuga nagu hüljes ja pesin ära ka kõik seljas olnud riided; Triin majutas meid nii armsasse vanasse külalistemajja kus saime natuke puhata... Või no mina sain puhata, Indy kaapis varsti juba maja ette jäävasse veesilma vettehüppeid tegema ja lõkkeasemesse pandud oksi multšima nagu polekski päevamatka selja taga :D.
Peale mõningat rahulikku asjade sättimist, õhtukohvi ja raamatublogisse piltide tegemist (jaa, siin oli nii palju lahedat vana laudpinda, ma lihtsalt pidin), põrutasin veel õpperajale tänase päeva karpi leidma... Õnneks oli mul võimalik seda kõike teha, Pärnusse Matkasporti sõitmise asemel (Laiksaares kotti seljast saades lubasin endale, et rohkem ma sellega ennast ei lõhu!) sest Hanno ja Triin pakkusid murest kuuldes mulle ju oma matkakotte ning valida sain koguni kahe suure ja kvaliteetse koti vahel. Täna tagantjärele logi kirjutades võin öelda, et praeguse koti eest võiksin panna kirikusse kroonlühtri - no nii mugav on seljas! - ja matka lõpetades sõidan Vangole ilmselt selle tagastamise asemel hoopis väljaostuläbirääkimisi pidama... :D.
Kui Trine aarde õpperada ka läbitud ja aare leitud (plätudes täiesti tehtav :D) istusime veel õhtut grillimise ja loba kõrvale ning umbes 22 paiku kerisime endid vooditesse... Indy oma enne termokiletasin muidugi sisse, liiva kaitseks, Stroomi rand voodis on lubatud meil ainult oma linnakodus :P. Aga magasime küll seal nagu mõmmid, vahepealsete ärkamisteta vist koguni 8-ni...
Suur-suur tänu Vango pererahvale meie majutamise, trantsportimise, markavarustusega abistamise, mõnusa õhtusöögi ja aarde eest, ilma teie abi ja toetuseta me võib-olla täna rajal enam ei matkakski :).
Sel hommikul alustasin Oandu-Ikla matkatee viimase 130 km lõigu (Hüpassaare-Ikla) viiendat matkapäeva Rae järve äärest. Sealt oli Laiksaare metsaonnini küll vaid 10 km, kuid plaan oligi sel päeval veidi rahulikumalt võtta ning onnis puhata ja mõnuleda. Juba esimestel kilomeetritel kallas pea kohale kogunenud tumehall pilv mu paari minuti jooksul ligumärjaks. Nii äkki kui see valing algas, niii ta ka katkes nagu noaga lõigatud. Soov võimalikult ruttu katuse alla jõuda kasvas sellega veelgi. Kilomeetrike enne onni kutsus kohalik umbkeelne meesterahvas tšaid jooma, täitsa heast südamest ja uudishimust tulev pakkumine tundus olevat, aga jätsin selle ka vahele. Mõtlesin ikka veel vaid kuivadest riietest ja lebotamisest... Geoaare oli küll ka plaanides, aga et olin juba üleeile avastanud, et kirjutusvahendit mul muidugi kaasas pole, siis jätsin sellega tegelemise ka algul tahaplaanile. Laiksaare kontori juurde jõudes seisis parklas üksik auto ja kirjade järgi amortiseerunud raja algusesse jõudes tervitas mind seal infotahvlit uuriv kuju. Ausalt öeldes oli mul üsna piinlik kohe, sest see ilmselge geopeitur tundus väga hästi teadvat, kes mina olen. Nüüd muidugi loen eelnevast logist, et polnud ta targem midagi. Igatahes lahenes sujuvalt mu kirjutusvahendi mure ja hakkasime koos mööda aarderada metsaonni poole liikuma. Koostöö oli edasiviiv, sest kui juhtuski, et saime mõne infotahvli juures erineva tulemuse, saime asja topelt üle kontrollida ja vea kohe tuvastada. Eneselegi märkamatult olime jutustades onnini jõudnud. Mu esimene mulje oli, et nii tilluke, piltidel tundus palju suurem olevat. Onn ootas mind õndsas tühjuses. Viskasin seljakoti pingile ja haarasin kiirelt ühe šokolaaditahvli hambusse, et mööda rada edasi kulgeda ja eeldatavasti kuskil sealsamas olevase aardesse logi kirja panna. Siis ma veel ei teadnud, et tegelikult jõuan onni juurde tagasi alles õhtuhämaruses. Kulgesime veel natuke ja siis oligi aeg saadud andmed koordinaatideks moondada. Millegipärast kartsin, et eks siin ikka mingi kala tuleb, aga ei, kohe esimese korraga saime ilusa loogilise tulemuse ja olimegi peagi toreda konteineri juures, kuhu meie nimed üles tähendasin. Seejärel arvas Silver, et mis ma ikka päev otsa seal onnis passin, lähme parem otsime veel ümbruskonnast aardeid, mis mõlemal leidmata. Jah, see oli liiga ahvatlev pakkumine, nii et veel veidi niisked riided ja plaan kaasasolevaid raamatuid lugeda ununes hetkega. Pärast toredat geopäeva jõudsingi onni tagasi alles juba hämarduvas õhtus. Mööda ürgsena tunduvat metsa kaitsva katuse poole kiirustades tundus teekond palju pikem olevat kui esimene kord ja vahepeal hakkasin juba kahtlustama, et olen märkamatult onnist mööda kõndinud. Kuid ei, lõpuks ta seal minu ees seisis. Olin küll salamisi lootnud, et ehk tuleb keegi matkaline seltsi, kuid mind ootas vaid mu enda seljakott. Koht on tõesti mõnus ja ürgne, linnulaul ja ojavulin saatsid mu tegemisi. Katus läbi ei lasknud ja sääsed ka kimbutama ei tulnud. Hommikul sain veel üksiolemist ja ürgsust nautida ja siis teele eelviimasel matkapäevale vastu, mis mind juba mere äärde viis. Aitäh toreda aarde eest!
Nigula matkarajal sain päris korralikult tuule käest räsida ja ka libedad laudteed ei pakkunud sellel päeval enam suuremat vaimustust ja otsustasin, et kogu ülejäänud päeva nopin ma lihtsamaid aardeid. Tänu soodsatele oludele sain ma siiski nii keha kui vaimu värskendava sulpsu ära tehtud ja mööda minnes sõidu pealt sai ära otsustatud, et tulen siiski Laiksaarelt ka läbi. Juba ainuüksi sellepärast, et mul oli suur huvi selle onni vastu kuhu ma ei jõudnud nii eelmine kui ka järgneval ööl. Olin alles raja päris alguses kui leidsin üles esimese aarde leidmiseks vajaliku infotahvli. Seal mul kulus natuke aega aarde ülesehituse läbi hammustamiseks. Kui hakkasin asjale pihta saama, ilmus vaikselt mu selja taha üks kuju. See kuju oli jube tuttav, aga kuna me polnud päris ametlikult veel kohtunud, siis päris kindel ma polnud kellega tegu. Paaril geosündmusel oli nägu siiski meelde jäänud ja teadsin küll, et tegemist geopeituriga. Seega julgesin kohe pärast „teolt tabamist“ küsida, et kas tulid ka aaret otsima. Saades teada, et see aare siin oli osake tema eesmärgist - Oandu- Ikla matkatee viimase veerandi läbimise boonuseks, pakkusin lahkelt, et teeme selle koos läbi. Peagi saabus uuelt kaaslaselt küsimus, et kellega tegu! Uhh, see olukord päästis päeva ja minugi piinlikust olukorrast ning sain tuttavaks Aimiga. Kohe alguses saime jutuvada nii üles, et mina jalutasin järgnevatest vajalikest punktidest tuimalt mööda ja naasesin nendeni alles Aimi sekkumisel. Hunnik vajalikke vahepunkte oli kobaras koos ning info jooskid ludinal peale kuni jõudsime mõlema jaoks otsitava metsaonnini. Aimi jaoks oli see matkatee järgmiseks peatuspaigagaks ning minule uudishimu rahuldamise vahepunktiks. Onn oli uhke ja iga seljakoti matkaja unistuseks. Minule, kellel pigeb autoga kulgeda meeldib, avastasin koheselt oma varustuses nõrga koha. Kuna onn on ikka väga õhuline, siis korralik sääsevõrk tuleb sellisteks puhkudeks juurde hankida. Aimi hülgas oma raske seljakoti ööbimispaika ning jätkasime aarde kallal pusimist. Kui korraks tekkis mõte, et olin/olime mõne punkti maha maganud, siis peagi saime siiski ka need viimased tükid kätte. Kuna vahepunktid on kenasti korras ja loetavad, siis geokontroll murdus juba esimesel katsel. Jäi omaette selgusetuks, mis probleemide küüsis need varem mitteleidjad küll piinelnud on. Igatahes välja arvutatud koordinaatidelt ootas meid ees ka lõpuks preemia ning täitsa heas seisukorras aardele ja logiraamatule said ka meie nimed lisatud. Kuna kell oli alle poisike ja Aimil vajalik matkatee lõik juba läbitud siis tegin ettepaneku, et võtan ta kaasa ja otsime koos naabruses olevaid aardeid ning toon hiljem onni tagasi. Paistab et see pakkumine oli parem kui päev otsa onnis mediteerida või raamatut lugeda ning nii me edasi teineteisele seltsi pakkudes Pärnumaad vallutasime.
Aarde ja sellega seonduv kõik ilusti korras. Oli mõnus kulgemine ja pusimine. tänud.
Selle päeva matka-aare. Tänud!
Ei läinudki kolme aastat, saime nimed juba varem kirja! Aitäh!
Jalutada oli igati meeldiv siinses ürgse olemisega metsas, kuid kontrollile sobivat kombinatsiooni välja lugeda ei suutnud, variante ridade arvutamiseks tuli mõne tahvli puhul kuni neli, seega otsustasin mitte jääda aega raiskama, tegin kiire lõunasöögi ja -kohvi ning liikusin edasi, küll jõuab kodus pilte rahulikult analüüsida ja siia tagasi tulla.
Sai tuldud 'katusega onn #3' järjekordselt mitteleidmast (või noh, 250m varem loobumast, plika oli kaasas, temaga sinna ragistama ei lähe, see 'ERAMAA' silt kah väga ei julgustanud). Logidest jäi mulje, et mingi ilgelt kirves mõistatus kohapeal ootamas; mingid TÄHED MIINUS NUMBRID. Aga no kui eesti keel jääb segaseks, siis võib ju ka ingliskeelset kirjeldust lugeda. Seal on kenasti kirjas, et näiteks 15-X tähendab, et 15. real loe kokku esinevate x arv. Ridu sai ikka päris mitu korda üle käia, kuna nii mõnigi kord number teistkordsel lugemisel muutus. Viimase tahvli juures koordinaate sisestades selgus, et nulli viib juba õrnalt sisse tallatud rada. Hea mõnus lühke matkarada, kolmene plika läbis selle vabalt :) Peitjale tänud!
Hommikul geotuuri alustamiseks väga sobiv aare. Esimene ring rajal oli mõnus kulgemine. Numbrid kogunesid. Lootsin, et olin saanud pihta peitja mõtetele. Abiks on GC, kus mõistatuse idee on veel lihtsamaks seletatud. Jõudsin viimase infotahvlini, kontroll andis punast ja saadud numbrites oli error. Nüüd kahtlesin kõiges, et kas on täiega pekkis või ainult natukene. Tagasikäik rajal, mõtiskledes, et milles võiks olla viga. Nagu öeldud - päeva esimene - seega aega küll ja alla ei tahtnud anda. Esitasin abipalve kaasvõitlejale. Olin jõudnud algusesse tagasi, kui saabus abi. Näpukas, üsna mitmes numbris. Tänud aitajale :) Nüüd suundusin rajale mööda veel käimata osa, eks vastuvoolu ongi ägedam ujuda. Tänud peitjale - tore rada, vahva aarde teostus!
Mõnus koht jalutuskäiguks ja ka ööbimiseks ;)
Telgis öö veedetud ja hommikuse kohvitassiga õpperada läbides oli kohe selline mõnus algus päevale. Söömise ajal mõistatus lahendatud ja geokontrolli poolt rohelise tule saades suundusime lammimetsa põhjalikumalt luusima. Aare leitud ja sai ka logitud. Kniks aarde peitjale.
See aare väärib igati laikimist ja on oma nime väärt :) eriti meeldis mulle ojaäärne katusega lõkkepaviljon kus saab ka soovi korral lavatsitel ööbida. Kui peale raja läbimist koordinaate kokku arvutasin, siis esmalt ei saanud geokontrolli kuidagi roheliseks. Peale mitut korda arvtuste kontrollimist küsisin abi ja sain teada kus oli viga. Ja infotahvlite pilte uuesti vaadates selgus ka vea põhjus, nimelt on ühel infotahvlil vajalik täht mustusega koos ja seda võib arvata ka hoopis teise tähena nagu ma olingi teinud.
Läbi sai jalutatud rada nädala alguses ning nüüd sai uuesti käidud, et aare ära logida :)
Sellest matkarajast olen teadlik juba ammusest ajast ja raja algusestki olen lugematuid kordi möödasõitnud. Paraku ei ole kunagi rajale läinud, et küll kunagi teine kord. Nüüd tuli koroonaviirus appi. See on just selline aare, mida selles eriolukorras saab kenasti otsida. Ei ole mugusid ega teisi otsijaid segamas. Igal pool rajal on muidugi väljas hoiatussildid, et vahemma ikka 2m peab olema. Panin kummikud jalga. Rajal selgus, et see oli täiesti tarbetu, kuna kogu ulatuses on rada läbitav kenasti ka kingades. Matkarada oma loodusega ise osutus mulle superüllatuseks, selline vinge metsaalune ja vaatamist on siin küllaga. Teabetahvlid ka kõik ilusasti korras ja kergelt loetavad. Jalutasin lilledemere keskel linnulaulu ja ojavulina saatel. Kindlasti tulen siia tulevikus veel tagasi. Kevad tundub siin olevat õige aeg looduse nautimiseks. Metsaalune ei ole veel lehes ja seega ei ole rohelist müüri ümber. Ka aare oli väga meeldiv. Ei pidanud järjekordset mikrot kusagilt mõttetust kohast otsima. EV jätsin 2 DVD plaati ja väikeste läbimõõtudega voolikute läbimõõdu määramise mõõteriista. Minupoolt aardele FP. Tänan peitjat ilusat kodumaaloodust tutvustamast.
Ükskord varem sõitsin nullist mööda, kuid siis oli päevavalgus parasjagu päris ära lõppemas ning ma ei raatsinud looduskaunis kohas metsarada pimedas läbida. Ega tänagi teab mis pikk päev enam ees oodanud, aga Laiks-aarde lootsin siiski veel lambita leitud saada. Kuna järjekord rajal ei ühtinud päriselt kirjelduses antuga, tekkis mingil hetkel kahtlus, kas ma äkki kogemata mõnest tahvlist märkamatult mööda pole läinud? Õnneks mitte, tarvilikud andmed said lõpuks kõik kenasti kokku ning isegi ringi läbimise suund sattus kogemata optimaalne :o) Väga nauditav jalutuskäik ja iseloomuga lõpukonteiner, aitäh!
Tänud matka eest,tore aare !
Ei juhtu just tihti,et sellist tüüpi loendamisaare saab kohe esimese geokontrolliga tehtud :)
Mõnusalt vaheldusrikas kulgemine, aardega läks ka sujuvalt. Täname siia juhatamast.
Väga lahe rada oli! Vihmajärgne mets nägi välja, nagu Robin Hoodi mängumaa. Aitäh kutsumast!
Kuigi oli kokkulepe, et ajamahukaid aardeid ei võta, tegime siin ikkagi peatuse. Tegime eel-luure ära, aga rajale ei läinud. Kunagi hiljem.
Väga mõnus rada, kõik oli looduslik peale sildade. Aitäh.
Kunagi olin siin rajal käinud. Mõnus oli, kuigi aare jäi siis leidmata. Täna võin öelda, et mõte oli ka siis õige. Geokontrolli polnud ilmselt ja ühte kohta kontrollimas ka käisin. Nüüd siis saan rohelise lahenduse järgi minnes öelda, et olin eelmisel korral nii paarikümne meetri kaugusel. Ju siis väike näpukas. Aitäh mõnusale rajale kutsumast. Nüüd ütlen Eestimaale head aega ja Euroopa aardetuur ootab, saab kindlasti põnev ja meeldejääv olema.
Mõistatus sai juba kunagi ammu lahendatud. Nüüd oli sobilik hetk logimiseks, tänud.
Ilus, soe kevad, päike, linnulaul, oja vulin, metsa all sinililled ja ülased ning mõistatus ka mõistlik ja lahenduv. Tõesti mõnus. Tänud peitjale!
Mõnus jalutamine mitte nii mõnusa ilmaga. Andmed kogutud ja aasta esimene aare logitud. Tänud peitjale metsa kutsumast! Head uut aastat!
Tarkused metsataimedest kahe kõrva vahel aga kordinaate sai liiga kaua ja valesti kokkuarvutatud. Kole niiske ilm ja väsimus andis vist tunda. Kallis Marko kes oli vaimus meiega kaasas aitas viimaks viimast vale kordinaati paika saada ning edasi oli juba ainult jalgadele tuld ja logimise vaev. Pean tunnistama,et tean liiga palju näsiniini ja humala hingeelust. Matkarajal olevat onni sai samuti piilutud ja kindel plaan füüsilisel kujul oleva Markoga siia ööbima jõuda. Tänan huvitava mõistatuse, mõnusa aardeteostuse ja geoaarde eest!
Olen sellest aardest varem mööda sõitnud ning 3.0 on hirmutanud, eks siis oli ka rohkemate aarete vahel valida. Kuna Karli Pärapõrgu logi hirmus veel rohkem, siis tänaseks valisin selle aarde. Alguses ei saanud aru, mida tegema peab, lugesin GC lehte ja sain selgeks. Mulle meeldis, et infotahvleid oli palju ja väikse vahemaa tagant, sedasi läheb jalutuskäik märkamatult. Kui onn oli üle vaadatud ja mõnda aega ühtegi tahvlit ei tulnud, siis hakkasin kõhklema, äkki olen mõne vahele jätnud. Seda siiski ei olnud ja esimese korraga sain geokontrollile pihta. Mu arust kerge mõistatus, imestan teiste mitteleidude üle. Konteiner oli lahe, on vaeva nähtud.
Vihmasabinas läbisime kauni matkaraja ja lugesin vajalikud numbrid kokku. Geokontrolli roheliseks saamiseks pidin aga pidin tähti veel mitu korda üle lugema (õnneks olin taibanud tahvlitest pilte teha). Pärast oli lõppu päris mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale!
Peale tööpäeva võtsime sihi, et läheks teeks väikse väljasõidu. Mis oleks parem, kui õhtul looduses jalutada ja vahepeal veel üks aare näpata. Kuna see aare oli meil võtmata, ja koht avastamata, otsustasime siia suunduda. Kohale jõudes oli pilt selge, kuhu minna ja mida teha. Lahenduskäik oli meil algusest peale silme ees, kuid lõpptulemusele sattus sisse väike näpukas, mis pani meid kahtlema ja siis sai mitu korda kõik pildid uuesti läbi vaadatud ja sildid loetud. Kõik tundus õige olevat, kuid midagi oli siiski puudu. Lõpuks avastas Martin, kus peitus viga. Vohh, geokontroll andis rohelise tule ja nii meie logi kirja saigi. Aitäh peitjale!
Esimesel korral siin ei tulnud ka kohe häid mõtteid ja tegelesin rohkem fotograafiaga. Kodus sai igatahes geokontrolli roheliseks ja ootele. Nüüd poistega Nigulast koduteel asi siiski täpselt teepeal ja tegime väikese jätkumatka veel. Aitäh! Putukate eest mitte XD.
Matkarada on ülimõnus, paraja pikkusega ka. Mõistatus ainult selline, et tekitab nii umbes kahe-kolme käe sõrmedel ideid ja teooriaid. Jalutasime kõik otsast lõpuni läbi. Pildistasime targu kõik üles. Aretasime esimeste postide juures teooriaid ning loendasime. Saime täitsa arvestatavad tulemused. Kui kuskil raja keskel aga mitmekohaline tulemus tuli, läks idee rappa. Uudistasime mõnusat onni ja aretasime mõtteid edasi. Naispool sai lõpuks naiste loogikale pihta ja vist tegime isegi eduka geokontrolli.
Aare oli sama tore kui rada ja majakegi. Pakkisime kõik ilusti kokku ja jalutasime tagasi. Paar kilomeetrit mõnusat metsa ja vulina naudingut ja leid kirjas.
Aitüma Triinule vahva raja tutvustamise eest! Oleks see mõistatus ka ühesem, ei saaks mitte kuid midagi ette heita (-: Aare ka vahva ja korras.
Kena matkarada. Onni juures hakkasime mõistatuse üle mõtlema. See, mis meie arvasime, ei pädenud. Õnneks sai moor asjale pihta ning võisime logima minna.
Seekord jalutasime päeva alustuseks raja läbi, tegime märkmeid jms. See loodusrada tundub pigem ümberkukkunud puude õpperada olevat - neid oli niipidi ja naapidi, risti üle jõe, suuri ja väikseid. Kodus uurime mõistatust ennast edasi.
Tulime tipa-tapa pimeduse varjus mööda sirgeid metsateid, ööbisime onnis ja järgmine päev tagasi, vahepeal sai leid ka kirja pandud. Kokku sain 25km matkata, Marten siiski poole vähem, otsustas hommikul metsatakso endale järgi helistada. :) Aitähh!
Eelmine kord sain fotosüüdistused tahvlitest tehtud ja kodus lõpu koordinaadid välja arvutatud. Täna jalutasime raja uuesti läbi, ainult vastupidises suunas. Tore aare on. TB out. Aitäh
Miski aeg jäin mõistatusega jänni, kuigi arvasin, et proovisin kõik loogilised lahendused järgi. Aga no tagantjärele tuleb tunnistada, et ikka ei proovinud küll. Nüüd hommikuhämaruses jalutasin taas raja läbi ja panin logi kirja. Praegu seal vaatamata porisele ja niiskele pinnasele siiski täitsa lahe, veevulinat täitsa jagus. Aitähhid!
Möödasõites panime nimed kirja. Vabastasime mõned rändurid ikkest. Oli tops neist lausa pungil.
Jalutasime meeldiva matkaraja läbi. Tegime tahvlitest pilte ja proovin kodus midagi välja nuputada, siiani tulemusteta.
Esimesel hetkel olime lahenduses kindlad aga... peab tagasi tulema siia ☺
Teinekord tuleb rohkem usaldada oma esimest mõtet :P. Olin ju märkmetesse kirjutanud peale avaldamist mida kahtlustan, aga no mälu pole ju enam see :D. Nüüd marssisime mööda matkarada ja nuputasime , millega tegu. Onn oli hõivatud, sinna ei hakanud sisse trügima. Lõpuks peale pikka pusimist saime koordinaadid pädevaks ja siis tuli ka mälu tagasi, oeh... Lõpus kiire logi ja edasi mere äärde tsillima. J:kolm rändavat autot ja kilpkonna.
Tunnistan ausalt, et ma oma peaga seda ära ei lahendanud. Võib-olla mõnel koledal pikal talveööl oleks seda näppinud aga kahtlen kas oleks õigele ideele ka siis tulnud. Ei oleks kuulunud minu esimese 100 lahendusidee hulka. Rada on ilus ja soovitan seda ka teistel läbi jalutada. Kahju ainult, et see teine pool veidikene raskesti lahenduv on. Usun, et mõni vihje teeks asja kohe palju ilusamaks ja seeditavamaks. Aitäh Laikssaare õpperajale kutsumast!
Mida öö edasi seda paremini tuleb katkematu uni välja. Öösel jäin täiesti rahulikult magama nii, et toa keskel põles suur leek ja õuest kostus koerte ulgumist. Ma olen enda jaoks välistanud, et metsas on hunte, karusid, rästikuid ja muid ohtlikke tegelasi kui ma olen metsas. Aga põnevuse huvides võib öelda, et siis hundid ulgusid akna taga ja maja põles. Täna hommikul ärkasin üles esimest korda alles kell 6, sest lõke oli ära põlenud, soe oli toast välja läinud ja varbad külmetasid. Tõmbasin alumise luku kinni ja magasin edasi. Järgmine vahepala tuli kell 8 kui mingi loom kolistas õues. Lõpuks ronisin magamiskotist välja kui kell oli 9. Sõin hommikusöögi, pakkisin asjad ja läksin raja peale matkama.
Käisin kõik infotahvlid läbi. Iga tahvli vahel mõtlesin mida paganat need tähed tähendada võiksid. Kui hakkas mingi loogika juba tekkima siis juba järgmine infotahvel rikkus selle kõik ära. Kui kõik info oli olemas siis istusin autos ja mõtisklesin. Olen hommiku inimene ehk pea töötab just siis kõige paremini aga mina ei saanud essugi aru. Ei tea kuidas saan nii, et magesõstar jääks samal ajal positiivseks kui raudosi tulemus jääks alla 10 ja teatud taimed veel kindla väärtusega. Koos matkamisega natukene üle tunni aja oli paras aeg selle peale kulutada. Lihtsalt ei paistnud mittemingit hargnemist lahenduse osas ja ideed olid otsas. Matkarada mulle meeldis. Lahkudes onni juurest oli see hirm, et kas saan sellest mudaaugust läbi või mitte. Hooga küll viskas nina ja tagumikku igale poole ning auto on nüüd mudakoll aga sain minema sealt. Aarde mõistatuse osa jääb tulevikuks.
Oli küll plaanis täna külastada seda aaret aga sain Pärapõrgut külastades isu matkamisest rohkemgi kui täis. Eriti, et logide järgi ka siin meelakkumist ei ole. Parkisin ennast hoopis Laiksaare matkaonni juurde ja ööbin siin rahulikult. Hommikul vaatab edasi kas lähen rajale või mitte. Loodetavasti onni juurest ma minema saan, sest täpselt tee keskel on suur mitmeauguline vagudega mudatakistus, mille ma õhtul vähemasti suutsin suure hoo ja plärtsudega läbida. Loodetavasti hommikul läheb sama edukalt.
Kui peitja sokkide värv teada, siis läks päris ladusalt. Igati viks ja viisakas lõpp. Aitäh peitjale.
Välitööd teostatud, järgnevad sisetöötunnid. Puhkuste tõttu allkirjastamine viibib. :)
Mõistatuse väline osa oli superluks äge... kõmpisin raja läbi ja pildistasin info üles. Seejärel järgnes aga poolteist tundi tulemusteta ajude sangamist autos, mis kujunes üsna tüütuks tegevuseks. Vahepealse kirvetiiru käigus õnnestus ka herilaselt selle aasta esimene sahmakas kirja saada. Ei võta minu aru seda mõistatust... keerulise võitu veidi.. st miskit loogikat tähtede väärtuste väljatuletamiseks ei õnnestunud leida.
Ega teda otseselt plaanis polnudki, aga kuna ta lausa tee äärde jäi. Vaatasin paari tahvlit ja tõdesin, et eks ta üks paras sokikas ole:( Ei suutnud mina küll välja mõelda loogikat, kuidas tahvlitel olev info mõistatusse sobituma peaks. Tundub, et kahjuks on taaskord tegu mõistatusega, kus kandev roll on peitja mõtete lugemisel :(
Olime naasemas Rae matkarajalt, kui tuli idee veel üks aare üles otsida. Rada sai läbitud kiirelt, kõik vajalik mobiiliga üles pildistatud ja kirja pandud. Edasine lahenduskäik tuli juba autos soojenedes. Järgnedes saadud koordinaatidele, ilmutas leid end peagi üsna ebatavalisel kujul. Aitäh peitjale :)
Neljandat korda siin. Esimesed kaks oli enne geopeituse aegu, kolmas kord andmete korjamine ja täna siis otsimine-leidmine ja logimine. Tänan
Pärnust tuli Merle kaasa ja tegime pisikese kolamise värskes õhus. Õnnestus täiesti ise lahendus välja mõelda, hämmastav, eksole. Rajal olev onn oli samuti tuttav, oleme seal isegi kunagi nurru lasknud, tore oli kolada tuttaval rajal. Aitäh! Aardekarp ja logiraamat said ka geopeituse kleebise külge, mine tea, kes seal võib veekahuriga kallale tulla, kui rebane või vares pommiohtu kahtlustavad.
Heh. Ma saan aru, geopeitus on kogukonnavärk. Tehakse üksteisele kingitusi, taastatakse armastatutele aardeid, hangitakse koordinaate määrustikuväliste suhete kaudu - kõike on ette tulnud. Aga et keegi teeks aarde minu kassile - vat see on esmakordne. Igatahes meie kodune Laiks lasi nurru teate peale, et kuskil on temanimeline aare, aga otsimise vastu ilmutas täielikku ükskõiksust.
Kohapeal pold narrimist ega midagi. Esimene silt käskis jälgi jätmata liikuda - a no kuidas sa seda teed, kui värske lumi on just maha sadanud? Hakkasime siis korda rikkudes minema - peitja va sinder oli vajaliku info ka kenasti kinni katnud. Kaevasime seda välja ja tegime nagu kassiaardele kohane. Too ju istus ka metsas kännu otsas, piip oli suus ja kepp oli käes ja sundis lapsi lugema. Alustasime ühe ideega, see alguses klappis, aga mingil hetkel enam mitte. Võtsime siis varnast teise, see andis palju paremaid tulemusi. Paraku selgus, et silmad on kriimud, me ei mõista lugeda ja saime just parajal hetkel ülespandud geokontrollilt tukast sugeda. Kurb. Nuuts tuli peale kohe.
Mis siis ikka, pesime kriimu silmast välja, lugesime uuesti. Ja ennäe: Kes see luges, aru sai, sellele ta tegi pai. Pat pat pat metsa tagasi, õige asi hakkas silma ikka VÄGA kaugelt, logima. Kuna TBin oli juba kirjas ftfi juures, pidin kirjutama TBOut lisaks oma nimele, vaatame, mis sele kutsaga saab. Ja siis läbi lume lagedale tagasi peitjat piiluma - neile oli ka vaja tee sisse sõita, nagu välja tuli.
Igatahes täiesti mitte paha asi, ja kevadel floora ja faunaga on seal kindlasti huvitavam. Aitüma ka!
Mõnus jalutuskäik laupäeva hommikul. Mõistatusel polnud häda midagi, ise olime lihtsalt lollid ja ei saanud kohe pihta. :)
Päeva lõpus saime õnneks parandustöid teha ja nii see logitud saigi.
Tänud peitjale! :)
Aarde avaldumise hetkel olime u.15 minuti auto sõidu kaugusel. Hommikul läbisime ilusti kõik raja, tegime infotahvlitest pilte. Aru kahjuks ei saanud mitte muhvigi, kus need tähed veel numbrite taha võetakse. Kui olime oma geotuuri Pärnumaal lõpetanud ja Pärnus söömas, tuli Priidul veel üks idee. See idee tundus õige, sest lõpp näitas päris loogilisse kohta. Priit siis küsis viitsid tagasi sõita sinna kust juba tulime. Vastasin muidugi viitsin, see igal juhul etem kui kuskilt Tallinnast pärast mingi 200km siia tulla. Mis siis ikka üle 50km tagasi sealt kust tulime ja käes ta oligi. Väga lahe teostus, tänud peitjale. TB in. FTF kl.17.15
Kui ma oleks teadnud, et sind tehti, oleks öelnud - ärge tehke!
FTF kell 17.15
Leitud, võttis oodatust kauem aega. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!