Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seekordne Geojaanipäev toimub Põldotsa talus, Keskküla külas Läänemaal. Toimumisajaks on 1.-2. juuli.
Ka seekord tuleb küsida väike osalustasu. Ja selleks on 3 eurot täiskasvanud inimese kohta. Hind sisaldab telgiplatsi ja sauna kasutust. Tiik on avatud vastavalt ilmale :)
Kohapeal on olemas ka suurem katusealune kui ilm väga kehvaks kisub. Lisaks on olemas mitu grillvanni ja ka söegrill ja gaasigrill. Sütt oleks hea kui keegi saaks kaasa krabada. Paavo lubas natuke puid võtta ja ma ise ka üritan. Gaasiballoon saab täis. Grillikraami siis nagu ikka ise ja hommikusöögi saab tänu toetajatele MTÜ poolt.
Ja veel väike eriprojekti info:
Katsejäneseid vajavad: ahtoj, matkymbereesti, lepalind, marlai, motma, armastan, taxu ja phantom *
Aarete kohta info lisatud pildina.
Tasub kohal olla :)
Ajakava 01.07:
13.00 avanevad platsi kujuteldavad väravad ja saab logiraamatusse kirja panna esimese nime. Lisaks avanevad ka katseaarded.
17.00-20.00 avatud Barride geopood, kaardimaksevõimalusega
18.00 Taskulambid.eu töötuba
19.00 Eelmise aasta tublimate tunnustamine
19.30 Spordipooltund Jänkutädi Juulaga
21.00 Geojaanitule süütamine
Ajakava 02.07
Hommikul ärkame, sööme kõhu täis ja pakime end vaikselt kokku.
Vihje: *nimekiri pole lukus, kõike võib juhtuda
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (9), soovitan (2), lastesõbralik (2), lõkkeplats (1), eramaa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC73MD6
Logiteadete statistika:
62 (100,0%)
0
14
0
0
1
48
Kokku: 125
Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2016 aasta tublimad! Aitäh, speedyle gala läbiviimise, puutetundlikule pildistamise, taskulambid.eu-le ja jpbarr geopoele auhindade eest!
AASTA AARE 2016
Surfijumalanna / taxu
Aasta aare 2016
II koht
Linnapoku / matkymbereesti
Aasta aare 2016
III koht
Jänku-onu kodu / matkymbereesti
matkymbereesti väärib tunnustust ka selle eest, et parimate aarete esiviisikus oli tema aardeid suisa 3. Hea töö!
Parim mõistatus 2016
Kohatu muusika / tunk
Parim asukoht aardel 2016
Komandopunkt Orbita / lepalind
Aasta logija 2016
matu07
Nauditavate ja enda seiklusi haaravalt kirjeldavate logide eest
Aasta fotograaf 2016
joonas444
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat numbrit
Aasta fotograaf 2016
peakas
Kunstiliste piltide eest logide juures
Aasta hooldaja 2016
crypt12
Tänuväärse panuse eest teistegi aarete korrashoiul
Aasta uustulnuk 2016
satiire
Korraliku teostusega esimeste aarete peitmise eest
Aasta matkasell 2016
rudolf
Kaasahaaravate reisikirjelduste ja kaunite reisifotode eest
Aasta rattamatkaja 2016
mihkelP
Erakordselt sageli rattaga aarete otsimise eest
Eriline tänu 2016
tunk
geopeitus.ee uue logo kujundamise eest
Mega tänu 2016
jpbarr
Eesti esimese mega-sündmuse korraldamise eest
Admini tänukiri 2016
madis1989
Adminile abimeheks ja kolmandaks silmaks olemise eest
Vaatasin, et Peeter üksipulgi kõik üles kirjutanud :)
Mis siis ikka. Oli tore ja suured tänud korraldamast!
Vana tripi logisid korrastades avastasin, et olin unustanud kohalkäigu logimata :)
Geopeituse aasta tähtsündmusele saabusime loomulikult suure õhina ja ootusärevusega. Vaevu saime logid kirja (hehee! :P) ja telgi püsti, kui oligi käes ametliku osa algus. Küll oli aasta jooksul vingeid tegusid tehtud, imelugu kohe! Häbilugu, et endale osaks saanud tunnustus võttis nii sõnatuks, et login nüüd, pool aastat hiljem :)
Aga nüüd ürituse korralduslikult kõige parema osa juurde - katseaarded! Tegevust ja ahhetamist jätkus tundideks. Megasuur tänu nii idee väljamõtlejale kui kõigile aardemeistritele, oli ülimalt nauditav ja meeldejääv! Jaaniöö jätkus lõkke, sumina, sauna ja varavalges mööda põldu UFOde tagaajamisega. Ütleksin, et (seni) parim geoüritus üleüldse! Aitäh peakorraldajale ja kõigile kaasaaitajatele! Järgmiste kordadeni!
Osalesin. Katsetatud sain kõiki teisi välja pandud aardeid peale ühe. Olid küll ägedad. Ja see üks on õnneks nüüdseks päriselt looduses. Tänan.
Tuuritasime pool päeva koos Piia+Peeter=2x süda tiimiga ringi. Kõik Läänemaal väisatud aarded leidsime üles! Lõpuks, kui aasta suursündmus juba pihta hakanud, lendasime meiegi Linnuvaatleja 8 juurest ligi. Kuna parkla oli autosid tuugalt täis, ei hakanud madalaga kaugele trügimagi, parkisime viimase auto taha, terve rivi sõbralikult kinni.
Õuele potsatades tervitas valges lüpsja kitlis seksikas maabeib. Tema ürbi eesmärk sai ruttu selgeks ja võtsin logimiseks mõnuga õite magusa ja pehme kohakese ;-P Uudistamist jagus õue peal pikaks ajaks (no nii kuueni hommikul).
Kui sündmusel natukene aega kohal oldud, tuli telk üles sättida, heinamaa oli selleks igati sobiv. Oleks siis teadnud, et seal nii vähe aega veedan - kl 06-10 - oleks ehk hooletumaltki telki erekteerinud :D Kuna mul oli sel suurel sündmusel admin Carolina poolt tähtis ülesanne täita usaldatud - Aasta Aarde auhinnagaala jutupauniku roll - ei saanud enne seda eriti nokka nikastada ega tilgutada (pärast siis muidugi topelt ;-). Siis see tähtis ülesanne kätte jõudiski. Õnneks oli eelmisest aastast sellevõrra hõlpsam, et ei pidanud sama juttu ka inglise ja kohati soome keeleski rääkima. Küllap JPBarr ja meie oma austraallane, Laighside Legends, said piisavalt aru. Viimasele saatsin pärast sündmust katsejäneste aarete peitjate nimed - ta soovib neid ideid maakera kuklapoolele eksportida - You're welcome, mate!
Enne õhtu tavapärasemaks geojämmiks muutumist kuulati huviga taskulambid.eu näidisšõud. Tehakse ikka vingeid asju! Annaks geojumal, et mõni leiutaja geopeiturilt selliste riistadega varustamist ei nõuaks - ja see ei olnud ühelegi leiutajale ideeks, eks ole! :-) Saime lampidest palju rohkem teada ning meeldivalt hämaras maatares neid ka ise katsetada. Aitäh taskulambid.eu-le meie parimaid peitjaid jt selgi aastal väärt taskulampidega varustamast! Ärge siis unustage, et aastaringi kehtib meile -10% soodustus.
Kui siin vahepeal juba katsejäneste aaretest rääkimiseks läks, siis need olid viimne kui üks ülivinged. Ma alustasin Taxu keerukännust. Lõpuks vist ei töötanudki nii nagu pidi, aga nalja sai selle-eest rohkem ja see ju peamine :-) Aitasime veel peitjal konstruid täiendada. Järjekorda 2.5 kuud hiljem veebis logides ei mäleta, aga läbitud või vähemalt katsetatud said nad lõpuks kõik. Ainult Priidu maalähedane PE(rse) jäigi lahti murdmata, kuigi mitu korda tundus, et pulk on kenasti lõpuni PE-s. Mardi jäämurdjast kallitorn oli kindlasti kõige salapärasem, seda ootaks kindlasti ka loodusse :-) Taneli DTMF-toonid aimasime nobedalt ära ja kui atribuutika vajaliku pehmevaraga täiendanud, avanes seegi - lahe! Heinapalli najal vihmavarjus kokkupandud Lauri tehnopusle oli lõbus. Ahto ajamasin võttis korra võhmalegi, kui sisaldas eriti lahedat släkkliini ja vaid ühes kohas tuligi meil tagasi minna eelmisse punkti. Kaupo alkomeetriga ööaare ja vinguandur alistusid suuremate muredeta - teadagi miks. Janari eriti õel puust šeif oleks ka küllap lisavihjeta leidnud oma otsa suures lõkkes, kinnisena kusjuures. Sigaõel kast! Aijaa, kell 0530 oleks mul üksinda ka Märdi vinge maja uks avamata jäänud, aga Kristel ei lasknud selgi mitteleiul sündida.
Terve sündmus, kogu ülesehitus, seltskondade jagamine, ideed+teostused ja asukohtki olid mega nagu eelmisel aastalgi! Super, et Lauri ideega nii paljud leiutajad kaasa läksid. Kogu seda nalja ja seltsi sai nauditud päevavalguseni. Kell kuus ütles oid siiski, et seks, et juba alanud uuest geopäevast vähegi asja saaks, tasub loetud tundideks siruli heita. Tehtud-tehtud - magasin kl 06-09 ja kl 10 olin juba virge. Urjuhh!
Hommikul maitsesid pannkoogid imehead, aitäh Kristelile ja Janarile. Tasus üles tõusta :D Natukene veel ja tavapärased lahkumissuudlused, -kallistused, kohtumislubadused jms.
Mis me siis saime. Tuhanded tänud Laurile-Marisele korraldamast ja kutsumast! Kiitus ja lõppematud ovatsioonid kõikidele katsejäneste-aarete meistritele, uskumatud teil vidinad ikka! Aitäh Läänemaa tuletoojatele - ainest jagus hommikuni, aga mitte kauemaks - plats puhas! Tänan Annekest, kes hulgi sobivad plastpurke tarnis, küllap leiame need peagi Eestimaa metsadest :-) Janar ja Kristel saavad plusspunktid kirja pannkookide eest, nämma! Kindlasti unus 2.5 kuud hiljem mõni tegija ära - tänud siis ka talle! :-) Aitäh kõigile osalejatele - teie ju tegite selle sündmuse nii vahvaks - tulgem taas kokku!
Vurasin kohale rattaga. Mitte küll Tallinnast aga Riisiperest küll. Ilm oli niiske ja jahe, mis on just sõitmiseks sobiv, ei hakka liiga palav. Viimased viis kilomeetrit tõusis tuul ja kohale jõudmine muutus ühtäkki raskemaks aga mitte võimatuks. Kohale jõudsin mõned minutid peale ametliku sündmuse algust. Esimese hooga ei osanud midagi peale hakata, kuna kõik katsejänkud ja muud asjapulgad, kes juba varem kohal olid ajasid tähtsate nägudega mingeid asju. Vahetasin siis riided ära ja pistsin võileiva põske, kuni nähtavale ilmus Ahto, kes oli täpselt sama olemisega, et ei tea, kuidas neid asju siin üksinda küll lahendatakse. Hakkasime siis koos otsast pusima. Saime enda üle naerda, sest rumal on ikka väga rumal olla. Olime esimesed, kel õnnestus Jäämurdja avada, kuid see polnud üldse nii, nagu ülejäänud õhtu kõik teised seda avasid. Me ei kallistanud seda asjandust ega teineteist. Kui mul mõistus otsa sai siis ma panin käed paluvas asendis kokku ja põlvitasin vägeva konteineri ees ja laususin sõnad: Mamma Mia ja aare avanes. Üllatus oli suur ja magus. Terve õhtu suutsin keelt hammaste taga hoida, ega avaldanud teistele saladust :D Enam-vähem pooled või rohkemad kohapealsed aarded sai ikka üle vaadatud ja sellega saigi kogu päev kenasti ära sisustatud. Poole silmaga märkasin, kuidas geopeitureid aina juurde vooris ja enne, kui tublimaid kiitma hakati lasin vaikselt jalga. Logiraamat oli väga vahva ja aarete puidust tahvlid õigustasid end hästi ära. Tänud kõigile, kellega sai juttu aetud, aardeid pusitud või koos õlut limpsitud. Mõnel teisel üritusel kunagi jään kindlasti ka pikemaks ajaks kohale.
Kraaps korraldustiimile!
Almost forgot to log this on Geopeitus.ee - I was the Australian guy. Thanks to everyone that made the awesome caches! And thanks to the organisers of the event to! I'm hoping to be back next year...
Olin kiirel läbisõidul. Pusisin selle pooleteise tunni jooksul mõnd katseaaret ka, aga teate, kui see kõik on geopeituse tulevik, ja ilmselt ongi, siis mul on vist aeg pensionile minna. Muidu oli ju kahtlemata tore värk.
Geojaanipäev, geojaanipäev millal sina tuled, mul on valmis juba hiigel suur õelus. Nu ja jõudiski kätte see tore päev, kus saab kohtuda teiste suleliste ja karvastega, ning saad puhuda tarka juttu, millest ülejäänud maailm ei tea mitte midagi.
Ma siis proovin jälle teha lühidalt. Pikk jut s.. jutt. Kõigepealt suured tänusõnad onu Laurile, kes kohe viitsib jännata nende toredate ürituste korraldamisega. Teised tänusõnad lähevad nende hullult ägetate aarete meistritele, kes olid jälle niivõrd head tööd teinud. Vahepeal mõtlen, kust teil need ideed küll tulevad, aga jätkake samas vaimus. Kolmandad tänusõnad lähevad kõigile geopeituritele, kes on minu aardeid külastanud ja palju sooje sõnu logidesse kirjutanud. Kuskil koolitusel rääkis üks esineja, et inimene peaks tegelema sellega, mis teda õnnelikuks teeb ja mis talle väga väga meeldib teha ja kui ta seda teeb, siis peaks ta seda kõike teistega jagama ja siis on ta maailma kõige õnnelikum inimene. Mina teengi aardeid, neid mulle meeldib meisterdada, mitte kunagi ei tea, mis lõpuks sealt välja kukub ja siis jagan seda teiega ja saan tagasi tohutu positiivse tagasiside. See on nii äge. Aitäh kõigile, et te mu õnnelikuks teete.
Mõni rida ka siis enda geojaani aarde kohta. Ärge nüüd arvake, et ma nii õel olen. Ma ikka olen palju õelam ;) Ma olen vist viimasel ajal ühe teise õeluse aardeid liiga palju korjanud ja paistab, et see on mulle korralikult külge jäänud. Aga ma luban ennast parandada. Nii lahe oli seda kõrvalt jälgida, kui kannatlikud te olete ja nii pühendunud oma hobile. Mõnusat aarete otsimist ja kohtumiseni georadadel.
Sündmusele saabudes oli enamus geojaanilisi oma katsejänese rolliga ametis. Asusime meiegi vabasid mõistatusi lahendama.
Esimesena proovisime Halloo Kosmost, millega läks suhteliselt kiirelt.Ajamasinaga läks väheke pikemalt kuniks saime sotti seda tüüpi tehnikaimega rändamisest :)
Õhtu jätkudes sai vist kõikidel „katsepolügoonidel“ kätt proovitud. Eriliselt populaarne paistis olema Janari „muukimiskindel“ seif! Kaupo välja pakutud lahendus alkomeetriga oli ka päris huvitav.
Taskulampide töötuba jäigi kahjuks nägemata.Lõkke ääres sai veel väheke juttu puhutud, ja oligi kell juba märkamatult poolde öössse jõudnud......Ööbima sellel korral ei jäänud,üks mees tuli ju peatselt Kaitseväkke teenima saata.
Tänud korraldajale ja kõikidele aardemeistritele kes selle meeldejääva sündmuse jaoks oma parima andsid.Uute kohtumisteni!
Geojaanipäev
Geojaanipäev. Aasta tähtsündmus millel osalemine on igas kalendris kirjas ning selleks ajaks muid tegevusi ei plaani. Asusime kodunt teele piisava varuga, et teepeal aardeid otsida. Skoori aitas jõudsalt kasvatada teele jäänud NKT osa. Muidugi tuli ka teisi häid ja paremaid asju ette. Ühe juures pusisime hulga aega, tõime autost abivahendid ja lõpuks helistasime omanikule. Laagripaika jõudsime ka ca 4 paiku vist. Vaatasime ringi, otsisime telkmajale asukoha, panime selle üles ja siis suundusime tahvlikestega nohistama. Kohe esimene oli PE, mida me ära lahendada ei osanudki kuid airce lahke abiga käisime siiski lõppu otsimas ja logimas. Hiljem näidati meile teiste poolt ka lahendus ette. Kallistamise masin kord töötas ja siis ei töödanud aga nipi saime selgeks. Kui kommi isu tuli siis käisime ikka suud magusaks tegemas. Korra sai isegi omanik siis parandada ja nentida ühe juhtme lahti minekut. Phantomi kastist võlusime selliseid imevigureid välja, et omanik ise tuli meiega kaasa avamise üritusele. Esimene mõte oli meil kohe õige kuid sellega peale ei osanud midagi hakata. Suitsuandur alistus kiiresti ja J tundis loo hetkega ära. Loomaaias tuli taxu ka meile pöialt hoidma. Lastel oli lõbus. Janari õeluse kast sai kogu minu õhtu täiteks (täitsa puuduva joogi asemel) kuni lõpuks selle peale 12 öösel kruvikeerajaga lahti tegime. Oh seda õelust. Panime kokku ja kuulasime omaniku sõna. Peab olema logiraamat. Miki abiga selle siis ka üles leidsime. Looduses hävitataks selline tükk juba ftf nõudjate poolt halastamatult ära. Mõni tahvlike jäi meist ka puutumata. Lihtsalt ei saanud pihta või kätte. Taskulampide töötoa unustasin päris ära. Iga auhinna saaja sai meie poolt ka ürituse jaoks spetsiaalselt tellitud puumündi. Hoidke neid siis hästi või tehke rahaks. Tsehhid on täitsa hullud nende järele. Õnnitleme aasta parimaid ja ürituse korraldajaid. Oli tore, hariv ja rahuldust pakkuv sündmus. Lahkusime sündmuselt paari tiimi sabas, et ka mõnele ? vahel pihta saada. Aitähh ja järgmiste kohtumisteni.
Geojaanipäeva ootad nagu laps oma sünnipäeva. Valid riideid, sätid soengut. Õhtu lõppes nagu ikka, vanad saaparootsud jalas, mütsilotu peas ja jopenärakas seljas. Kleidikest selga ja kingakesi jalga ei saanudki, sest oli tiba külm.
Aarded tegin kõik läbi ja sain märkamatult logid kirja ehkki olin vist ainuke, kes rikkus imetoredat tahvlite reeglit. Ausalt ma ei tahtnud aga igakord kui ma hakkasin tahvlite poole liikuma, kisti mind lihtsalt rajalt maha st kuskile kaasa ja ma ei teadnud üldse, mis aardegagi tegemist tuleb. Küll oli vaja Ahto aardele jooksjat, siis oli ühel mõmm kõrva peal trampinud ja ei tundnud Kaupo muusikapala Elisele ära. Siis oli Lauri põhupalli veeres väikseid sõrmi vaja. Mardi käes nägin komme ja kohe lõi kõhtu kommivalu, enam ma teda silmist ei lasknud ja nii ma olin hetk hiljem kallistuseringis ja kast avanes klõpsuga imekiiresti. Priidu "perse" aare vääriks kindlasti loodusse viimist. Ja no mida loomahääli ja tulukesi, uskumatud teostused. Taneli kast oli ainuke, millest sain vähemalt kohe aru, mis teha tuleb. 4 numbrit sain kõrvaga pihta ka. Aga kui telefon oli autos, siis jäi seegi hommikul mul üksi suletuks. Iga aarde juures oli mul eri meeskond, nalja sai igalpool kõvasti. Janarist oli uskuda, et tõmbab naha üle kõrvade aga et kohe nii ülbelt ja veel kõigil!
Logiraamat oli üleprahi lahe teostus ja meie uus liige sobis seda täitma ideaalselt.
Hommikul jooksis Indy mu peaaegu pikali, ärkasingi üles ja pannkookide pärast tasus äraminekut kindlasti hilisemaks lükata. Aitäh Laurile korraldamast, kõikidele Leiutajatele, lõkkematerjali toojatele ja kõigile, mul oli imetore päev!
Pagarid on minust natuke vanemad ja vanemad on targemad. Ja teil on õigus! Aarete tase oli nii kõva, et nüüd tuleb tükk aega enda peitmistega oodata vaikselt nagu mutt urus...
Laupäeva hommik algas kõikvõimalike ilmateadete uurimise ja imestusega, et tantsupeo päevane etendus ära jääb. Mõni meist (nimesid nimetamata :D ) oli paar päeva varem Pranglilt tulles suud liialt pruukinud ja õhku visanud lause "äkki jääb ära nagu Tartu Maraton". Seega pakkusin transporditeenust oma lähisugulastele, kes ekstra olid linna tulnud tantsupidu vaatama. Kuna tantsulastel oli korraga väga palju aega, siis otsustas Josten vähemalt ühte neist lõbustada ja geojaanile ei tulnud.
Kuna ilm oli üsna kole, siis teatasin mina, et ma ei saa ilma kummikuteta tulla, sest rohi on märg. Mu eelmised kummikud läksid sügisesel aardetuuril katki ja seega oli vaja minna uusi ostma. See olnuks üsna lihtne ettevõtmine, aga sügisest tänaseni oli päris pikk aeg ja selle aja jooksul olin ma jõudnud endale ühed konkreetsed väga meeldivaks mõelda. Nii me sõitsime erinevate kaubanduskeskuste juures ja mängisime ringmängu "otsi kohta, kus sa saad ka oma autot parkida". Siinkohal avaldan ma tänu geojaanipäevade korraldajatele: eelmise aasta geojaani raames sai Erki omale kummikud, et koopasse ronida. Ilmselt järgmisel aastal saab Jasmiin omale vahetult enne geojaani kummikud :D
Teel oli plaan logida ka mõned aarded, kuid peatusime reaalselt vaid ühe juures ja sealgi passis mingi taat konkreetselt nulli ja me loobusime talle meelelahutuse pakkumisest.
Üritus oli minu gepsu jaoks väga keerulises kohas, sest see ei suutnudki meile selgeks teha, kuhu me külaristmikul keerama peame.
Peale parkimist selgus, et kummikuid ei lähegi vaja, sest rohi pole üldse märg :D
Kuna mul ununeb kanne logiraamatusse teha, siis suundusin kohe laeka juurde, aga polnudki kuhugi enda kohalolekut lisada. Õige varsti astus logiraamat ise meie juurde. Siinkohal vabandused kõigile meessoost geopeituritele, kel minu süül jäi elevust ja ruumi kirjutamiseks liiga väheks. Oleks võinud ju aimata ja kirjutada ntx krae alla või käsivarre siseküljele, aga ma võtsin selle kõige magusama koha ehk rinnatasku. Vabandust! :D
Tahvlite lahendus oli väga vinge ja probleemi polnud ka lisaliikmeid leida või ise end kellelegi kampa pakkumisega.
Esimesena läksime koos Liisi ja Madisega "Halloo Kosmos" aaret avama. Õnneks Madis tiris kohe vajaliku vidina ja veidi proovimist ning oligi number olemas ja kast lahti. Aitäh ;) Väga lahe teostus! (Me pole seni ühtki phantom'i aaret leidnud. Küll aga lahendanud tema mõistatusi ja maksuga on ta kukel harja täiesti punaseks ajanud :D ). *Me Erkiga poleks nii ruttu hakkama saanud: minu telefon (win) äppimist ei toeta ja Erki pole nõus äppide ligipääsusooviavaldustega.
Seejärel suundusime elukate juurde ja õnneks olid Liis ja Madis varemleidnutena kaasas, kes avastasid, et kõik pole päris nii nagu olema peaks. Aare läks hooldusesse. Hiljem millalgi sai see veidraid helisid tootev känd avatud (kartsin hullemat :D ) ja logitud. Aitäh põnevuse eest ;)
Järgmiseks läksime iseseisvalt lahendama kasti, millel tohutult numbreid ja auke ja sahtlitäis abivahendeid. Kui on asjad, siis otseloomulikult on neid kõiki vaja ju avamiseks (ainult kruvikeerajat polnud :D ). Ideid meil sel hetkel ei olnud üldse ja korraga tabas meid teolt aarde omanik ise, kes suunavate küsimustega aitas lõpuks lahenduseni. Aitäh ;) *vot ei olnudki meeles, et samalt autorilt oli meie 500.leid.
Edasi sattusime multiaarde lahendamise seltskonda ja see, mis me seal nullis kambakesi kõik välja nuputasime, sellest kirjutas väga täpselt tunk. Vahepeal käisime auhinna galal ja seejärel jätkasime selle aardega (olles vahepeal peitjalt saanud lisavihje, et enne tormamist tuleb lugeda tekst/kirjeldus lõpuni läbi). Kuigi ma ise väga aktiivne ei olnud (köiel ei kõndinud ja puu otsa ei roninud, kuid püüdes sellegipoolest kogu tormleva seltskonnaga sammu pidada), oli see üks mu lemmikumaid aardeid. Nii äge ülesehitus ja meeldiski eriti see osa, et kui valesti tegid, käskis tagasi minna :D
Järgmisena oli eriti õel aare Priidult. Või noh õelaks muutus see alles siis, kui ta ütles, et igas kettas on 15 auku :D Tegelt väga äge "mänguasi" ja tahaks kunagi veel kruttida. Praegu kahtlen, et ise selle õigesti kokku saaksin. Aitäh kiusamast ;) (ka Priidu aardeid oleme häbemata vähe otsinud).
Lauri puzzle lahendamise ajal oli Jasmiinil boksipeatus ja jõudsin kohale alles siis, kui "Yana Toom" seltskonda käskis minna ja logimiseks läks.
Jäämurdja.. Mina küll ei usu, et see puldist käis. Kes see viitsiks õhtu otsa passida ja nuppu vajutada. Küllap ikka mingid andurid mõõtsid, kas kallistus oli tõeline või lihtsalt karbi avamise pärast :)
Janari seifile ise ligi ei mahtunudki. Küll aga pakkus lusti teiste edutu katsetamine :D
Loogilised tikud on nüüd esimesed loogilised, millest aru saime. Minu elevant ja karu kõrvadel ei tuvastanud küll mingit lugu ära. Õnneks on Erki musikaalsem. Aitäh huvitava aarde eest ;)
Kogu selle avastuse juures jäi taskulampide töötuba märkamata, millest on väga kahju.
Kui esialgne plaan nägi ette kl 21 lahkumist, siis lükkus see põnevuse tõttu edasi tervelt 2h. Aitäh toreda päeva eest ja oli rõõm olla nende aarete katsejänes ;)
Ära jäta eilseid (10 päeva) taguseid logimisi, homse varna. Igakord kui tagantjärgi logimiseks läheb, tekib väike error. Katsusin siis laupäeva meelde tuletada... :) Kuigi oli plaan mõned aarded otsida ning ka Taskulambid.eu töötuppa jõuda, olid ehitusjumalal teised plaanid ning nii me jõudsimegi täpselt autasustamise ajaks kohale. Logiraamat ei olnud üldse peidus, tuli lausa ise tervitama. Kuulasime aasta parimad ära ning asusime katsejänestama. Ja tegelikult oli üks vahvam kui teine, päriselt ka. Fantastilist tööd olite eriprojektidega ikka teinud! Esimest aaret otsima minnes liitus meiega ka Kristjan, kes iga aarde kohta nagu midagi juba enne teadis aga mitte piisavalt, et me Taaviga oma peaga mõtlema ei peaks. Alustasime kalli-rallist ning siis käisime nagu Päästeametki andurit kontrollimas. Jätkus meil ka möirgamist ja helistamist ja silmade näppude otsa võtmist, et aru saada, mis pidi, mis kriips kollasel olema peab (ka Taavi kasutas siin võõrsõnu trafodest, minu jaoks olid kõik ühesugused kriipsujukud). Küüniseifi juures liitusime täiesti kutsumata Lõuna-Eesti geopeituritega, kuid ka meie ei kraapinud asja läbi. Mõne aardeni kahjuks ei jõudnudki, kindlasti olid needki vahvad. Tegemist oli minu 42. järjestikuse aardeleiuga päevaga. Aitäh Lauri korraldamast, peitjatele peitmast ja peituritele osalemast!
Lugedes plaanitavat üritust olid mul mõned kahtlused, mida ka kirja panin, vaatan nüüd kuidas siis tegelikult läks:
Naine tegelikult ei taha et läheksin - sellega oli lihtne, tuli teha Piiale ettepanek ja lahendus oligi olemas
tööandja ei soovi ka vabaks lasta ja üldse oleks sellel ajal võimalik valves lisaraha teenida- Endale märkamatult oligi mind asetatud hommikupoolsesse telefonivalvesse. Olime teel kokkulepitud kohtumiskohta, et siis Marje ja Paavoga hakata kulgema lõbusalt geojaanile. Linna piiril aga tuligi nõudev kutse (millel küll tagantjärel vaadatuna polnud väga vajadust) tulla siiski tagasi tööle. Sellepeale oskasin ma järsku viies keeles kõige ropumalt ja üsna valjul häälel vanduda. Ime on, et Piia sellel hetkel avariid ei teinud ja suured tänud MarjelePaavole et meid ikkagi ära ootasid. Aga seega tööl käidud ja palk teenitud
lastel on hoopis teised plaanid- plaanis oli tantsupidu, poeg seal osales ja pakkus mulle laupäeva päevasele etendusele pileteid, otsustasin varakult geojaani kasuks. Nagu hetkel teada jäi see etendus ära.
Kodus on hunnik raamatuid, mis vajalik läbi lugeda- Ükskord oli mul juturaamat jäänud seljakotti, ja see kulges siis mitme km kõrgusele, kui me Piiaga kuski Vahemerekandis mägistes tingimustes aardeid otsisime, asi see siis geojaanile kaasa võtta pole. Ma isegi lugesin sealt paar lehekülge hommikukohvi kõrvale. Ja nagu hoommikul näha oli, siis polnud mina ainus, kes hommiku kirjandusega tutvada suutis
bensiinihinnad ka muutkui kasvavad ja teevad sõidu kallimaks - Marje ja Paavo ettepanek koos minna lahendas selle probleemi ära. Piia sai boonuseks sõiduajal õlut juua ja minul polnud niilihtne kõrvaistmel mõtlikult tukkumine
ajal mis me seal maha molutame võiks hoopis suure hulga aardeid ära skoorida - muidugi me otsisme minnes ja tulles aardeid ja see osa kartusest oli juba kirjutades arusaadavalt liiast.
ja tänu jutuõlile valutab kindlasti pühapäeval ka pea....Vot siin tuleb kiita Piiat. Ta tegi raviks kaasa kaks tünnitäit hapendatud kurke. Aga mis kõige olulisem olukorras, kus mina olin juba mõtted, keha liikumise ja jutud automaatpiloodile asetanud, ise loomulikult arvates et ma olen kõige targem, humoorikam, ilusam, seksimkam, loomulikult ka musikaalsem jne inimene laagriplatsil. Siis tegi ta ettepaneku minna selle üle telki järele mõtlema. ma küll vaidlesin loomulikult vastu, aga lõpuks ikka läksi kuulama mida tal mõelda oli ja hommikul kajakakisa kuulates polnudki see sarnane penoplasti kriipimisega aknaklaasil ja laagriplatsil kõndivad koerad ja kassid ei teinud oma käppadega tümpsa tümpsa tümpsa
Seega plaanime kindlasti kohale tulla ja kohtumisteni - tulime ja kohtusime. Minujaoks oli eriti huvitav ja hariv taskulampide koolitus. Arvan, et hoidsin ära nii mõnegi tulevikulolluse. Tunnistan ausalt, et ma ei lahendanud pooltki neid väljapakutud ülesannetest. Põhjuseid on mitu. üheks oli see, et lükasin alustamist niipalju edasi et jutuõli kõrvaltoime pääses enne mõjule. Aga ennekõike oli põhjus see et terve perimeeter oli täis hoopis kallimaid aardeid - kuhu ka ei vaadanud igal poole oli uus või uued enamasti juba vanad tuttavad geopeiturid, kellega vestlemine, napsutamine, misiganes on ainult kvaliteetaeg. Kuskil polnud näha eralduvaid omaette hoidvaid seltskondi. Kuhuiganes sa oma tuikuval sammul ja mõtetu jutuga ilmusid igalpool võeti rõõmuga vastu. Tänan kõiki, keda sai taaskord kohata.
Kui ma kolme ajal kohale veeresin, siis oli plats veel üsna tühi, vaid katseaarete juures kükitasid väikesed kambad. Panin siis laagri üles maja serva, juhuks kui tuul peaks tõusma. Selle aja peale oli juba rohkem rahvast platsi peal ja ma leidsin endale hea kamba, kellega katseaardeid katsetada. Sai kõvasti nalja, pead murda ja mõnes kohas ka ronida. Kõik aarded olid väga toredad, aga kõige rohkem meeldis mulle phantomi minimalistlik kast :) Ühel hetkel kutsuti kogu rahvas platsi keskele kokku väikesele auhinnatseremooniale. Plaksutasin seal aasta hooldajatele, fotograafidele ja teistele tublidele, kui järsku kutsuti mind ette ja autasustati hoolsa rattamatkamise eest :) Täitsa sõnatuks võttis, aitäh märkamast. Lisaks tänukirjale sain ka ülivinge taskulambi, millega praegusel valgel ajal pole eriti midagi teha, aga mis kindlasti leiab kõvasti kasutust pimedamatel aegadel. Taskulampide esitlust kuulates alles mõtlesin, et minu taskulamp on just selline, mille ta tõi näiteks, kui oli vaja halbadest lampidest rääkida :D. Õhtul vaatasin seifi avamise ära ja varsti peale seda sättisin ennast telki magama, sest ees seisis pikk matk. Hommikul polnud kahjuks aega sööki ootama jääda, pidin edasi liikuma. Suured tänud korraladajatele ja aardemeistritele sellise toreda ürituse eest!
Läks isegi hästi, et ma Ruhnult ära sain ja eluvaimuga Geojaanile jõudsin. Mis sest, et jaanilõke oli siis juba süüdatud. Mõtetes jõudsin kohale veelgi hiljem.
Olime noortega laagris olnud Ruhnus juba päris mitu päeva. Ärasõidupäeval aga oli tuul nii kõva, et katamaraan Runö ei väljunud. Kogu järgnevad 24 tundi olime ootel. Vahepeal lubati, et saame öösel üle, aga ka see läks luhta. Lõpuks, kui mandrile viiv laev 1.juuli pealelõunal Ruhnu sadamasse kohale jõudis, ei saanud see randuda ja sõitis merele tagasi. Kui me lõpuks ikka peale saime, siis ütles meeskond meile, et tuleb üks keeruline sõit kõva tuule ja suure lainega, mis ei võta mitte teps lubatud 3 tundi aega, vaid hulga rohkem. Kuna Mart pidi mulle Pärnu sadamasse geojaanilt vahepeal järgi tulema, siis tema aeg muudkui venis kaugemale ja kaugemale õhtusse. Aga kõik omal ajal ja lõpuks me siiski maabusime Pärnus, vastas ootamas buss, kiirabi ja Mart. Kõigepealt viis kiirabi hinge vaakuva beebiootel naise ära, seejärel saatsin noored bussipeale ja siis sain Mardiga geojaani poole sõitma hakata. Uudised vahetatud, jõudsimegi kohale. Kiire ümberkehastumine ühest olukorrast teise ei ole minule väga omane tegevus. Vaatasin ja jälgisin, mis geojaanil toimub. Mingil hetkel pookisin ennast erinevatele tiimidele sappa ja nii enam-vähem kõik katseaarded tehtud saidki. Eriti meeldis kännu-keerutus-aare! Ja see sel põhjusel, et nägin oma silmaga, kui suure hoole ja armastusega omanik seda parandas. Alguses avanes aare valesti ja juhtus, et omanik nägi seda pealt ning asus asja parandama. See võttis üsna tükk aega ja me saime abiks olla. Usun, et seda, kui läbi oli kõik selle aarde juures mõeldud ja valmis meisterdatud, ei saanudki enamus tunda ja teada.
Igal juhul oli vahva geojaan! Hea, et kohale jõudsin ja ära nägin! Aitäh kõigile geopeituritele! Aitäh geopeitusele minu elu muutmast!
Minu Jaanipäevale pääsemine oli praktiliselt viimase hetkeni küsimärgi all. Õnneks langesid sellel viimasel hetkel kõik asjaolud kokku nii, et avastasin end autot geoparklas parkimas. Rahvast tundus üritusele kohaselt ikka päris suures koguses olevat. Selle üle võis ainult heameelt tunda. Üritasin vaikselt seltskonda sulanduda. See ka õnnestus ja saime esimesed geojutud aetud. No ja siis oligi aeg katsetama hakata. Esmalt kutsus mind kampa Max, kelle seltskonnaga sai kallistamismasin avatud ja seejärel panime phantomi piuksujasse nimed kirja. Järgmiseks tundus olevat õige aeg telk erekteerida ja veidi seltsielu elada. Edasi järgnes katsetamine ja Ametlik Osa vaheldumisi. Tänasin õnne, et caro ja karuonu mind kampa võtsid. Üksi oleks vast nii mõnigi asi lahenduseta jäänud. Kohe tuleb meelde laudas paiknenud vanainimeste aare mille caro elegantselt „lahendas“. Loodetavasti jõuavad katsetatud ideed ka metsa. Õhtule (või oli see juba hommik) pani väärika punkti saun. Kokkuvõttes äärmiselt meeldiv üritus. Tänusõnad korralduskomiteele, katseaarete meisterdajatele ja kõigile kokkutulnutele. Kohtumiseni!
Alustaks siis algusest. Millalgi kevadel tuli see idee, et selline sündmus tekitada. Samas polnud kuulda veel, et keegi geojaani peale mõtleks. Ülbelt krabasin siis selle sündmuse oma nimele kolmandat aastat järjest. Vabandan kõigi ees, kel juba ka plaan oli olemas, kuid ei jõudnud veel tegutseda. Natuke läks platsi otsimisega aega, kuna see nädalavahetus ikka väga popp igal pool. Õnneks meenus Marise sõbranna talu ja saigi koht ära broneeritud. Ja siis läks sündmus juba gp lehele üles. Esialgu küll ilma katseinfota. Ma lihtsalt selleks hetkeks polnud veel mitte kellegagi rääkinud :D Aga see viga sai parandatud ja saigi saadetud kiri laiali portsule geopeituritele. Päris paljud vastasid koheselt positiivselt, mõni muidugi ka negatiivselt ja mõned vajasid veel veenmist. Paarilt ei saanud vist ühtegi vastust. Aga no igatahes oli piisav ports JAH sõnu antud, et võiks ka aarde nime natuke juurde pookida. Aeg lendas ja tublid peitjad ehitasid oma asju. Mina neist siis kõige laisem ise. Oli küll mõni mõte mida just ajutise asjana teha, kuid töökindlus poleks olnud suur ja ei tahtnud endale veel ühte lisa kohustust. Et väike märk maha panna, sai siiski heinapalli alla viidud üks karbike. Ja ei oska ma ise midagi sellist veel teha. Selle karbikese kinkis mulle Ahto juba eelmine aasta ja siiani ootas ta oma hetke. Tegu Kesklaine ülejäägiga :) Nii palju ikka sain ise ka muidugi käpa külge pandud, et helilindi muutsin ära ja seal kuulsite mu vennanaise häält :)
Ja kasutakski nüüd ära võimalust tänada kõiki neid peitjaid kes viitsisid vaeva näha selle kõige nimel. Te olete ikka uskumatult tublid! Ahto tuli eelmine õhtu kella seitsme aeg juba kohale ja hakkas oma rajaga möllama. Ja mida rada! Olen vist aru saanud, et sellest saab ka päris asi ikka, niiet jääme ootama :) Taimo jõudis kohale kell 12 öösel!!! Matsime (või no ma olin pigem moraalseks toeks oma õllepudeliga) kännu maha ja juba läkski ta tagasi Tallinna poole, et järgmine päev varakult perega tagasi olla. Uurisin õhtul juba seda kännukest aga midagi aru ei saanud õnneks, niiet järgmine päev otsima minnes sain täis elamuse. Väga tahaks, et ka see jõuaks loodusesse :) Kõik kõik kõik lahendused olid super! Janari õelus oli ka omast klassist õelus, aga uskumatu kui palju päid korraga selle kallal murdsid ja tegevust jagus ikka väga kauaks. Kaupo loogilistega ma olin väheke rohkem juba varem ka kursis ja no on ikka noormehel mõtted! Super! Ja see Jäämurdja täitis oma ülesannet ikka kogu raha eest! Pole vist ühelgi sündmusel nii palju kallistamist näinud :) Taneli nutikast on niikuinii omast kategooriast, niiet mis seal kauemaks ikka peatuda. Küll varsti saab päris aarde juures logi kirjutada :P Ja Märdi viledega kastil oligi vist ainult vile veel puudu, kõike muud leidus seal küll :D Aga võimalik, et ma lihtsalt ei jõudnud vileni veel :D Ja Priidu PEpulk ajas ikka parajalt segadusse :P Selle osa lõpetuseks siis suured suured tänud veelkord kõigile kes asjaga kaasa tulid! Väga tore oli näha, et ka tahvlite süsteem toimis nii nagu vaja. Mainiks veel ära, et tõesti tahvlite peale nimesi ei saanud kirjutud kõikide peitjate soovil. Vast andis põnevust juurde esialgu :)
Ja siis kõik teised toredad inimesed :) Esimese üleskutse peale sain kohe kirja berti ja trafficu tiimilt, kes lahkelt lubasid varustada meid jaanitule materjaliga ja täiesti ideaalne kraam kohale ka mõni päev enne sündmust jõudis. Tuul oli küll üpris tugev, kuid pererahvas oli ise ka valves ja nende loal sai vähehaaval lõket ikka põletatud. Esialgu arvasin küll, et seda hunnikut jagub neile kauemaks, kuid hommikutundideks oli kõik kadunud :) Veel tänaks Marianni, kes ilma mingi erilise veenmiseta oli kohe nõus tegema ka väikse teadusetenduse pisi geopeituritele ja mulle :P Kuigi lõpuks õnneks oli neid suuremaid peale minu seal veel ja veel. Tänan ka Kristelit, kes logiraamatu rolli enda peale võttis.
Veel suur tänu Annele. Temaga läks küll meil natuke kehvasti seekord. Nimelt oli peale auhindade jagamist plaanis ka väike spordipooltund, kuid see sai ikka valele hetkele jäetud. Õpetus järgmistele korraldajatele: kindlasti tehke plaanipärased asjad enne auhindu ära! Pärast seda tormasid kõik grillima juba ja rahvas voolas kiirelt laiali. Minu oma süü muidugi, et ma ei palunud auhinna jagamise lõpetuseks teada anda järgnevast. Kahjuks või õnneks oli ka ilm selline, mis ei soosinud kuidagi mõnda ülesannet, aga ega see ei tähenda, et need tulemata jää :P
Ja veel tänud Marjele ja Paavole saunapuude, ning Priidule grillipuude eest!
Veel erilised tänud Marisele kes mu kõrval on ära talunud kogu selle jura mis korraldamisega kaasneb. Maris ikka viitsib uue idee enne teisi ära kuulata ja siis mu tagasi maa peale tuua :D
Ning tänud veel ka Põldotsa talu pererahvale! Särgivalmistamise käigus sai perenaisele lastud teha kingituseks ka uhke põll millel kiri „Põldotsa perenaine“ kenasti peal :)
No ja muidugi kõik katsejänesed! Ilma teieta poleks olnud midagi ja kui meeldivalt palju teid oli! Logiraamatust ma pole veel suutnud päris korralikult numbrit kätte saada aga esialgse lugemise tulemusel oli kusagil 85 nime.
Ja peale tänusõnu vabandaks veel nende eest kes hommikusööki pidid kaua ootama või üldse lahkusid enne seda :D Selle planeerimine läks küll kehvasti ja järgmine kord pakun välja ainult õhtuks asju, sest hommikuks minust midagi alles ei ole :D
Ja veel tarkust tulevastele põlvedele. Või noh...korraldajatele :D Et kui keegi tahab seda katseaarde asja edasi viia siis palun, kuid nüüd võiks selle peitjate otsimise teha juba avalikuks. Üllatusmoment on kadunud ja see aasta piirdusime ainult nende nimedega kes mulle pähe tulid. Kindlasti on veel ja veel super peitjaid kellel vaja midagi katsetada või lahedaid ajutisi ideid :)
Eks oli minulgi plaan enne üritust aardeid noppida, aga plaanid on selleks et muutuda, nii jäi Geojaan minu selle päeva ainsaks naerunäoga aardeks, see eest õnnestus sellest ühest täiesti ülearupiisav kogus positiivseid emotsioone kätte saada. Kohale jõudes tahtsime kohe ära logida, aga logiraamat oli kadunud. Siis ühtäkki ilmus esimene valge katsejänes, selgus et oli hoopis logiraamat. Autogramm antud, siirdusime ise katsejänestena rajale. Tegevust jätkus kauaks ja aeg kulus imekiiresti, kõik katseaarded said samuti kohapealse naerunäo, seda erinevate geokampade abil ja kõik need olid omamoodi vahvad, mõnda sai isegi mitu korda katsetada. Koht oli ilus ja ilm talutav ja kõik oli väga hästi, selle eest suured tänud orgunnile ja muidugi aplaus diplomisaajatele ja kõikidele aarete loojatele, et on põhjust olla väikest viisi geohull teiste geosõltlaste hulgas:)
Kaugelt tulemisel ei saa kuidagi teepealsetest aaretest otsimata mööda sõita. Seetõttu jõudsin kohale alles pool tunnikest enne ametliku osa algust. Palju tuttavaid ja uusi nägusid. Indy oli suuremaks kasvanud ja järgmisel korral võtab talle sõbrad kaasa. Palju hovitavaid katseaardeid oli, mõned sai teiste seltsis ka üles otsitud. Kanajalgadel šeif köitis kõigi tähelepanu, lõpuks avaldas ta ka oma saladuse. Hommikuks ei saanud pikalt jääda, sest Newtonil hommikul juba võistlus. Tore oli. Järgmiste kohtumisteni!
Vormsi ja Haapsalu vallutamiselt sai suundutud Geojaanile. Olime juba saabudes väsinud aga katseaarded ajasid elevile ja sai kõik järgi proovitud. Tänan meeldiva seltskonna ja ürituse eest!
Hommikul sättisin oma kasti üles ja läksin ümbruskonna aardeid otsima. Tagasi jõudsin kella 4 paiku. Sai siis järjest seltskonda nauditud ja kohapeal olevaid katseaardeid katsetatud. Kord suurema kord väiksema kambaga. Vahepeal sai ikka enda kasti ka piilumas käidud, et kuidas inimestel sellega läheb. Isegi ilma pidas ilusti kogu õhtu vastu. Väga lahedad aarded olid kokku keeratud :) Ehk isegi tekita enda omast rahva tungival soovil midagi püsivamat, kuigi alguses sellist plaani absoluutselt polnud. Vähemalt tekkis mõtteid, kuidas mõned probleemid lahendatud saab :) Kui eelmisel sündmusel tuli logiraamatule järgi ujuda, siis siin tuli logiraamat lausa ise juurde. Mis nii viga :) Kokkuvõttes üks igati kordaläinud üritus ja suured tänud korraldajatele.
Ilma pikema jututa, tore oli, lühikeseks jäi, kuna pidime õhtuks koju jõudma. Tänud tegijatele!
Teised on kõik pikad ja ilusad jutud juba ära rääkinud. Minul polegi suurt midagi enam lisada, kui siis võib-olla ainult seda, et see Geojaan meeldis mulle kõigist varasematest kõige enam. No käinud olen ma tegelikult ainult kolmel. See et päev oli täidetud põnevate aaretega ürituse platsil on väga hea idee ja suured tänud kõigile aardemeistritele ja muidugi korraldajatele.
Tänud korraldajatele, oli väga lahe üritus. Kahjuks langes see kokku Laste- ja Noorte Laulupeoga ning sain kohal olla mitte just nii kaua, kui ise oleks tahtnud. Oli ju vaja Tallinna vahet sõita lapsele järgi ja siis hommikul vara taas Tallinna.
Väga lahe üritus. Kahju, et Laulupidu oli samal ajal. Sain nii vähe seal olla.
Kuna ma eelneva kahe nädala jooksul olin pea kogu aja voodis jalga ravinud, siis olin enda osalemise kahtluse alla seadnud. Nimekiri kvaliteetaarete peitjatest, kes otsivad katsejäneseid oli liiga ahvatlev. Muidugi ka heast seltskonnast raske ära öelda. Otsustasin tulemise kasuks aga alles sündmuse hommikul. No tegelikult ei olnud varianti "ei" öelda, sest olin ju suure suuga lubanud kohe pärast sündmuse avaldumist, et kohe kindlasti osalen esimesel päeval. Kodus jokutasin omajagu, seega kohale saabusin stiilipärase kolmetunnilise hilinemisega.
Geoparkla oli minu saabudes juba väga pungil. Parkisin julgelt ühe tuttava valge ecoauto kinni, kes minu teada geosündmustel ühe päevaga ei tohiks piirduda. Sama trikiga said hakkama ka minu taha parkijad. Platsile jõudes oli geopeitureid aga mitu korda vähem kui autosid. Geokatsejänesed olid mööda laia ilma laiali. Mõtlesin küll alguses veidi sisse elada aga Liis ja Madis kutsusid juba mind mingit instrumenti kallistama. Jõudsin vaevu käed külge panna kui juba käis plõks ja saime kommidega premeeritud. Algaja õnn või siis täpselt piisava soojusega kallistus. Edasi sai lisaks aarete katsetamisele katsetatud ka erinevaid geotiime. Kokku sai vist lausa 7 erinevat tiimi läbi proovitud. Kõik aarded olid sellised mis saaksid minu poolt kõik erinevad kiituste sildid külge. Vaueffekte jagus. Loodan, et enamustest saab ka püsiv teostus metsa sisse. Punktide otsimise korraldus oli minu meelest ka suurepärane. Tegevust jagus kõigile ja nii kõrge kvaliteediga sai kohe kindlasti mõneks ajaks heade aarete janu kustutatud. Võib lausa Kakumäe pärlisid minna nüüd otsima. Pärast ajude ragistamist ja ringi töllerdamist oli hea mõnus lõkke ääres õlut libistada ja möla ajada kuni kella kolmeni öösel.
Positiivset äramärkimist vajavad ka keemikutenurk, valgustite tuba, hommikune sööginurk, Piia värksehapukurgid ja palju muid väikeseid asju. Suurimad tänud muidugi peakorraldajale Laurile, kes nii hästi õnnestunud sündmuse korraldas. Sama suured tänud ka kaasosalistele, kes nii head aarded meile tarbimiseks ette söötsid; lõkkematerjali omanikele, kes meile külmal suveõhtul sooja andsid; kõikidele teistele kaasosalistele ja osavõtnud kaaslastele, kes õhtu toredaks tegid. Jään ootama järgmist huvitavat sündmust. Aitäh!
Kohalesõidu sättisin muidugi läbi külastamata aarete, selleks kõverdasin lühimat teed ligi viiekümne kilomeetri võrra. Rõõmustav oli näha, et mida lähemale sihtpunktile, seda helgem taevas. Kui kell servast juba kolme hakkas näitama, siis pidasin paremaks mõned täpid värvimata jätta ning suuna otse geojaani platsi poole võtta. Tagantjärele targalt õige otsus, sest katsejäneseks olemine pakkus kvaliteetajaviidet lausa ootamatult pikkadeks tundideks.
Kohapeal kohtasin ükshaaval kavalate nägudega tuttavaid inimesi - üheks neist Kristel, kes pistis markeri pihku ja poseeris seejärel väljakutsuvalt oma uues tualetis. Mul võttis vist ligi kolm sekundit, enne kui mõistsin, et see pole mitte niisama ekstravagantne mantel talve-camo värvides, vaid midagi märksa asjalikumat. Väga viis logiraamat igatahes, sobib kenasti sündmusele, mingi tavaline aare säärast juba ei saa :o)
Katsejäneseks ma siia tulin ning nüüd oli aeg seda rolli sooritama hakata. Alustasime Mardi Jäämurdjast - kindlasti kõige müstilisem objekt õuel. Kui õigesti me selle just avasime, jääb mõistatuseks, sest kuuldavasti olnud erinevaid meetodeid rohkem kui katsejäneseid! Vähem spiritistlikust vaatenurgast võttes, arvasin saladuse võtmeks üsna varases etapis sama ideed, mis hiljem üldiselt kõige populaarsemaks teooriaks osutus. Kuu aja pärast ootame sama lahendust tava-aardena metsas! :o)
Järgmise vaba tahvlina jäi näppu Taimo keerukänd, mis osutus üheks paremaks näidiseks, kuidas katsejänestest uudsete prototüüpide testimisel kasu on. Alternatiivseks avamiseks avastati mitmeid variante, mõned neist leidsid ka rohkemal või vähemal määral rakendust. Küllap autoril tekkis juba mõtteid, mil viisil saaks sundida geopeitureid ikkagi mitmekesi tulema ning asja "õigesti" avama. Sest see moodus on ju nii palju lõbusam :D
Priidu PE. Austraallane nikerdas "arvelauaga" ja me ülejäänud targutasime niisama kõrval, püüdes ära arvata, mida aarde nimi tähendada võiks. Kristel pakkus Priit & Ethel, Google pakkus muuhulgas Professional Engineer ning Physical Education. Siis tuli autor, kes kummutas kõik teooriad, öeldes üsna otse ja maakeeli: PErsse. Põnev mänguasi, mis sobib väga hästi jäädavalt loodusesse viimiseks, aga nagu ka teisi Priidu nuputamisülesandeid, on seda minu meelest tegelikult parem üksi lahendada.
Kaupo Loogilised tikud. Kõigi Loogiliste aarete puhul lööb läbi konkreetne joon nii vormilise/tehnilise kui ka sisulise poole pealt, need on tõesti loogilised ning mingit mitmeti tõlgendamise võimalust sisuliselt ei teki. Nn. sokivabasid mõistatusi oskavad geopeiturid hinnata. Nii ka siin, tikkudega mängimine oli vist õhtu kõige lihtsam ülesanne.
Taneli nupuga kappi läksin alguses palja kõrvaga tegema, küllalt raske ülesanne, tuleb nentida. Mõne minuti möödudes sai selgeks, et ega softi installimisest ei pääse. Kui numbrijada käes, siis miskipärast järgmine idee oli telefoni klahvistiku järgi tulemuse tähtedeks teisendamine :D Kusjuures hakkasimegi niimoodi lahendama juba, kuid selle tegevuse katkestas vist Ingridi poolt mainitud märksa mõistlikum mõte :o)
Ahto Ajamasin osutus kõige suuremaks väljakutseks. Esimesel katsel pühendasime sellele üle tunni aja, millest umbes 20 minutit kohe päris algpunktis. Puhusime, loksutasime, googeldasime ja reguleerisime ikka korralikult :P Jätkama aitas meid lõpuks naaberaarde juurest üle tulnud Taneli jõud (mitte vaimujõud muide). Edasine kulges kah teatud tõrgetega, pidime pidulikuma osa puhul koguni pausi tegema - vastasel juhul oleksime oma logi kindlasti rekordajaga kirja saanud, altpoolt alustades muidugi. Aarde ülesehituse, üldise kvaliteedi ning eriti meeleoluka slackline vahepunkti pärast sai Ajamasinast kokkuvõttes minu lemmik. Väga loodan, et Ahto otsustab sellest ka püsiaarde teha!
Märdi multifunktsionaalne seadeldis võttis kohe muige suule, sest sisaldas peeneid vihjeid päris mitmele viimase aasta aja jooksul peidetud aardele - vahest sihilikult, aga võibolla isegi mitte. Igatahes vaimukuse eest sai see kast minu silmis kõrgeimad punktid. Õige lahendus ise oli natuke väheveenev, kuigi teised suutsid ju vist ilma kannatamatu perepoja lisavihjeteta sisule ligi pääseda. Üks kuuldud lahendusvariantidest oli lausa uskumatult ulmeline, aga viis leidjad sihile sellegipoolest - järelikult hästi läbimõeldud ja parajasti balansis süsteem.
Lauri pusle juures olime suutnud heinapalli otsa publikuks ligi meelitada juba kaks noorema põlve esindajat, kellele tänu oli õhk paks nii vihjetest kui ka kõrtest, mis mängulauale maandusid. Muuseas tuleb tunnistada, et meie lahendamismeetodi üle imestust avaldanud noorsandilt õppust võttes saime kiiremini edasi küll. Varemleidnud on alati kogenumad, vanusest hoolimata :o)
Janari puitseif oli väärikama geokogemusega suurte poiste mänguasjaks praktiliselt terve päeva, õhtu ja pool öödki. Arvan, et autor mõistab ise ka: päris sellisel kujul ei kannata asja metsa viia, sest lammutajate järel ei jõuaks ära hooldada... Mis puudutab meisterliku teostusega tüngasid, siis võibolla olen valge vares, aga hindan neidki kõrgelt. Illusionisti kunst on tähelepanu oskuslik kõrvale juhtimine. Nagu näha, valdab Janar seda suurepäraselt ning teenib ära vähemalt minu imetluse.
Ööaardena avaldunud Kaupo alkomeeter pakkus rõõmu ning keelekastet paljudele täis(kasvanud) indiviididele. Inspektor Madis vahtis maia näoga kõrval ja laskis aga kõigil puhuda. Mõned veel ei kvalifitseerunud leiuks, mõni ehk ka enam mitte. Energiajoogi sisaldus minu hingeõhus loeti siiski napilt piisavaks ning sain logiraamatu asukoha teada.
Kogu see katseaarete värk oli tõsiselt lahe, tahvlite abil gruppide organiseerimine samuti geniaalne lahendus. Ainult autorite nimesid oleks ka soovinud tahvlitel näha - tõsi, nende puudumine võis tegelikult täitsa sihilik olla, et mitte lisavihjeid jagada. Igal juhul suurim tänu korraldajale ning kõigile suure vaeva nägijatele! Kui keegi ütleb, et teeme veel midagi samalaadset, siis olen kahe käega poolt. Võibolla isegi pisut rohkem... :o)
Sündmusele saabusime viie ajal ning asusime kohe usinalt vabasid mõistatusi lahendama. Esimesena võtsime ette nupuga telefonikasti, mis avanes meil suhteliselt kiiresti. Edasi suundusime 1987. aastasse, kuhu me aga esialgu tänu lohakusele jäimegi. Jätsime pooleli ning käisime vahelduseks kuulamas loogilist suitsuandurit. Siis tuli naljakas kast varjulises kohas, kus oli igasugu segavaid faktoreid küljes. Ka see sai suhteliselt kiiresti läbi hammustatud. Sealt läksime metsikult häälitseva kastini ning elektroonikapusleni. Siis sai juba kiirelt lõpetatud 1987. aasta mõistatus. Nüüd oligi veel jäänud vaid 3 aaret: ketastega, nö. salajaselt avanev kommikast ja mingi müstiline seif, mis polnud veel kellelgi avanenud. Ketastega läks asi keeruliselt, kommikast ka avanes kuidagi (aga kuidas, seda ei tea) ja seif muutus juba päris põnevaks, kuna sinna ümber oli tekkinud hilisõhtuks suur seltskond peitureid. Ühinesin ka selle suure massiga ning hoidsin pöialt, et ehk nüüd iga hetk ta avaneb. Ei avanenud. Ei õigetpidi, ümberpidi, tagurpidi ega kes teab kuidas veel. Lõpuks otsustasime siiski, et ainus viis teada saada on anda kruvikeeajale valu. Ja oh üllatus... ei pidanudki avanema. Natuke veel peitja silma all geopimeduse mängimist ning logiraamat, mis tõesti eksisteeris, leiti üles. Kohe kindlasti oli see kast sündmuse nael ning aitäh Janarile selle põnevuse ja meelelahutuse võimaldamise eest, mis seda kasti puudutas. Ja aitäh ka teistele mõistatuste peitjatele ja otseloomulikult korraldajatele!
Kogu see jaanimöll algas meile tegelikult neljapäeval juba; tol eelmisel laupäeval, kui Kristelil meie „Rakvere-on-vaja-ilmtingimata-just-täna-üleni-roheliseks-logida“ ahnuse pärast nii alatult geojaanipäeva asemel hoopis Rakvere Haigla 1000-daks aardeks sai, oli jutuks, et kuna nüüd 1000 mööda läks, tuleb sättida jaanipäev leiunumbrile 1111 ja et Lauril on ka nagunii mingid numbrid puudu leiust nr 2000 ja miks siis mitte nende eesmärkide saavutamiseks minna ja harvendada natuke lätlaste moodi NKT-d kui seda on ka nagunii vaja mõlemal õhemaks noppida... :D. Ja kuigi kogu see projekt kättesaabunud neljapäeval enam nii äge ei tundunudki (või no, vähemalt mõlemad asjaosalised ise väitsid ühtäkki, et kummalegi pole see jutuks olnud number tegelikult oluline :D) , leidis õhtu meid ometi esmalt Paide vahelt ordulinnuse treppe inspekteerimast ja siis juba topsiku nr 467 juurest, mina sohvrina roolis - no et mõlemal oleks ikka eriti mugav üks ühest, teine teisest uksest välja karata ja põõsasse otsima joosta… :D. Tagantjärele tarkusena tuleb muidugi nentida, et see Rakveres käigu pealt tehtud plaan sai vähemalt skooriarvu osas üsna kuulsusetu lõpu ja peagi peale alustamist oli selge, et pimedas on nende topsikute tagaajamine kolm korda raskem kui päevavalges. Ning nii siis juhtuski, et peale umbes kahtekümmet pika otsimise järel raskelt kätte tulnud leidu keerasime (juba järgmisesse päeva tiksunud hommikuhahetuses) autonina tagasisõiduks Keila poole…
Reede lõunal, peale seda, kui olime NKT-tripist korralikult välja puhanud, sõitsime esmalt linna ning seejärel umbes veel saja on-ka-vaja-läbi-käia-koha äraväisamist võtsime kahe kraami laeni täis autoga suuna sündmuskohale. Sest jutuks oli, et osad katsejäneste omanikud sooviksid juba reedel tulla ja oma imevigurid peidukatesse valmis sättida ning muidugi tundus siis ainuõige, et peoperemees on samuti sellel ajal kohal… Ja nii siis leidiski järjekordne uus hommik meid juba Põldotsalt, kotte lahti pakkimas ja õhtuseks piduks kõike vajalikku välja sättimas :).
Jah, see pidu… Mul tuleb ühineda eelnevate kiitjatega, väga hästi tõesti oli üritus korraldatud ning mõelnud oli Laur seekord kõige tavapärase kõrval ka mitmesugustele erilistele meelelahutustele, nii suurtele kui väikestele. Sest jah, need seltskonnad täiskasvanud geopeituritega erinevate katselaborite juures tundusid mulle olevat kõigest pakutavast vähemalt sama elevil kui Lauri tüdrukud, kes, õhtul õuest tuppa tulles põnevusega jutustasid, kuidas Mariann nende vahukommid, mida nad alles natuke aega tagasi lõkkel küpsetanud olid, jääks oskas võluda…
Mulle endale meeldis katseaaretest kõige enam Kaupo loogiliste tikkude mõistatus, ilmselt sellepärast, et ma seekord sain isegi aru, kuidas kogu mõistatus töötab – erinevalt nendest ülejäänud loogilistest, mis meil päriselt looduses leidmiseks välja sätitud ja mille lahendamisel olen korduvalt feilinud :D. Aga lahenduselt täpselt sama ägedad olid ka Phantomi Halloo-aare, Lauri heinapallialune klotsipusle, Taxu loomakänd ja Motma linnumaja. Need kõik õnnestus mul ka erinevates seltskondades kätte leida, lisaks Marlai kallimasinale, mida sai, ma isegi ei tea kui paljude erinevate inimestega koos uurimas ja pildistamas ja katsumas ja keerutamas käidud enne kui see (siiani täiesti arusaamatutel põhjustel) ühtäkki avanes :D. Priidu ja Janari aarete lahtimurdmisel aga jäin pigisse (Priidu oma kuskile maale siiski saime, aga mitte piisavalt, et võtta sealt koordinaate) ning Ahto omast õnnestus hiljem vaid legende kuulda… Nojah, eks oma süü ka et hommikul nii kaua põõnata oli vaja et aare ennast enne minu välja kobimise aega jõudis juba kokku pakkida… :D.
Auhinnasaajatest rõõmustas mind väga aasta aarde esikoht – see langes 100% kokku minu tehtud valikuga ning samuti oli väga tore mu meelest MihkelP tunnustamine/märkamine (sest jaa, me näiteks isegi autoga ei otsi/leia nii palju aardeid kui Mihkel neid rattaga sõites samal perioodil kokku nopib; VÄGA tubli, sportlik, loodustsäästev ja tervistedendav tõesti); lisaks meeldis väga, et ära märgiti Martini ägedad logid, Priidu/Joonase fotod ning Tunki ilus töö meie uue logoga. No ja adminni eritänu Madisele oli samuti nunnu, vahel on ju tõesti need kõige silmapaistmatumad asjad just need, mis süsteemi heast paremini käigus hoiavad… :). Palju õnne veelkord kõigile asjaosalistele minu poolt samuti ja loodetavasti saame peagi siin näha pilte ühtlasi sellest, kuidas võidetud auhinnad ja tänukirjad nende inimesteni on jõudnud, kes laupäeval kohale ei saanud tulla ja neid edaspidi neid nende kodudes rõõmustavad :).
Aitäh peiturid, et olete just sellised nagu olete. Et lööte kaasa, kui keegi teid selleks palub, näiteks toote saunapuud või lõkkepuud või hunniku aarete peitmiseks sobivaid konteinereid. Et olete nõus panustama oma aega ka sellistesse asjadesse nagu ekspromtmõtte ajel plaanitavad katseaarded, ja seda tavaliste aaretega võrreldes absoluutselt latti alla laskmata, pigem vastupidi. Et korraldate vajadusel lastele terve teaduskatseetenduse, lihtsalt sõbraliku küsimise peale. Et märkate. Et teete salapäraseid kingitusi ja tervele külale hommikupannkooke ja kirjutate peale üles pandud eufoorilist raamatusarjalogi geopostkasti kirja kus teete ettepaneku, et toote jaanipäevale kaasa lugemiseks veel paar meeldinud kirjaniku raamatut… :D. Et jätate maha endast puhta, kraamitud platsi. Ja et tulete taas, kui mõni järgmine tore sündmus selleks põhjuse annab. Kohtumisteni :).
See eelmine pilt oligi kallikastist mu ainuke üldvaade, ülejäänud osas pildistasin konteinerist detaile. Näiteks taolisi on mu telefonis vist oma 50 tükki... :D
Sättisime oma suvise aardejahi geojaani aega. Et Läänemaa oli kollaseid täppe täis, tiirutasime kolm päeva peopaiga läheduses. Super koht ja super korraldus. Pärast selliste ideede ja teostusega katseaardeid ei julge tükil ajal ise aaret peita ja nende peitjate uusi aardeid otsima minna. Aitäh!
Meie jõudsime sellele üritusele kella kuue paiku, kui käis Taskulambid.eu töötuba hoogsalt. Ennem oli ju vaja aardeid ka ikka otsida. Läänemaale väga tihti ei satu. Seda toredam oli, et üritus toimus kohas, kus ise vähe käinud ja näinud. Ilmataat oli küll lahke, et vähemalt vihma ei kallanud. Mujal Eestis igal pool samal ajal nii hästi ei läinud. Logiraamat oli väga vahva :)Tore vastuvõtt. Mõnus-soe tunne tekkis kohe. Hea oli oma silmaga kõik tublimad üle vaadata ja neid aplodeerides tunnustada. Peale mõnusat söögipausi sai kohapealsete aaretega katsetada. On ikka inimestel lahedad ideed teoks tehtud. Väga andekad ja osavad aarete meistrid. Nende aarete juures saigi südaööni käia ja samas juttu puhuda. Mõnele hakkas jõud peale, mõnele mitte. Vihjetest oli muidugi palju abi :)Jaanituli oli samuti võimas. Väga vahva üritusega oli hakkama saadud. Suured tänud korraldajale! Väga tore ja meeldejääv nädalavahetus oli.
Täitsa korralikud asjad olid kokku tehtud, tänud.
Küll oli lahe üritus. Ma uue peiturina ei tunne ju eriti teisi. Näo ja kasutajanime panen kokku vaid väiksel hulgal: matkymbereesti, jutsi, zdrk, sportlane, miki, mooritz, blondiin, nuffi, ftf. Mõne tunnen veel näo järgi ära. Nüüd loodan, et suudan näo ja nime järgi mõne veel ära tunda. Geopeiturite seltskond on ikka nii tore ja sõbralik. Võeti kohe omaks ja ei tundnud end üldse kõrvalejäätuna või vales kohas olevana. Meie Janariga jõudsime enne ühte kohale, no et saaks ta ikka oma aarde üles panna. Logiraamatule sai ka nimed kirjutatud, ikka kokkuhoidlikult ja geopeiturile kohaselt. Siis sai ka Vihulas söömas käidud ja tutvutud lähemalt Priidu ja Etheliga. Ja ka mul paar aaret võetud. Tagasi tulles hakkasime siis aardeid lahendama. Enim jäi meelde kaks korda köiel ronimine, mehed kasti kallistamas ja Janarilt vihjete uurimine tema aarde osas. Kõik aarded olid lahedada ja omapärased. Tõelised jäämurdjad olid kallistamismasin, mille pointile pihta ei saanudki (ühtin teiste arvamusega, et omanikul oli kaval nupp või kääbus põõsas peidus), Janari seif, mille lahendamisele tuli lõpp 13 tundi hiljem, kui sai pea kogu kohalolijate seltskonnaga näpitud seda igalt poolt. Hommikul ootasid kõik hoolega pannkooke, seda nad ka said. Tänan korraldajat ja kõiki toredaid geopeitureid. Meeldiv oli teiega tutvuda ja loodan ikka uuesti kohtuda.
Peitusin kuudiga juba reede õhtul ja sain jänesega tahvli valmis mõni tund enne avapauku. Magasin siis lõunauinaku ja liitusin seltskonnaga . Minu lemmikteostus oli loomade häältega känd, meeskonnatöö pärast. Meeldis ka jäämurdja omapärase rahvateatri jõuluvanaga. Taneli piiksuti oli jälle tehnoloogia ala tipp, nii et kuku pikali. Tänu Airi ja Karl-ile sai mul mõni asi isegi "leituks". Jammimine kuuejalgse seifiga oli ka lahe. Tegelikult olid kõik aarded tipptasemel ja seda paljuski tänu idee autorile Laurile, kes peitjaid oli innustanud ja koos abilistega veel tuhande asjaga tegeles. Pood ja teater ja esitlus jne. "Logiraamat" oli ka väga meeldiv. Aitäh kõigile ajamasina katsetajatele, seal oli küll alguses tüng ja lõpupoole lisatingimused. Tänud Tanelile heade nõuannete eest. Tekkisid isegi mõned ideed järgmiseks ürituseks. Aitäh kõigile panustajatele, oli vahva superaarete geofestival.
Kena oli jälle näha palju toredaid geopeitureid. Suured tänud organiseerijatele ja katsejänestele tegevuse pakkujatele!
Platsile plaanisime jõuda veidi peale lõunat, et siis peaks jääma parasjagu aega kõigi põnevate aarete katsetamiseks. Kohale jõudes oli juba paras autoderivi parklas ning käis korralik sebimine nii platsil kui platsi ümber. Mulle väga meeldis seekordne aardetahvlite idee, see tekitas hajutatuśe erinevate aarete ja otsijate gruppide vahel, mida siiani pole varem suudetud tekitada. Nii oli kõigile garanteeritud mõnusad aardeavastuselamused. Esimeseks õnnestus meil haarata tahvlike, millel oli ka krüpteeritud vihje ning sellest oli abi ja esimene edukas elamus kirjas. Järgmiseks saime Märdi kasti. Kastike meenutas juba tuttavaid metsas nähtud kaste, kuid ometi olid temas peidus ka uued nõksud. Järgmiseks saime päeva pikima pusimise ehk Priidu meisterduse. Pusisime, mis me pusisime, suuresti tänu Mihkli visadusele saime kätte vajaliku info ning kahe katsega ka aarde leitud. Kaks katset, sest aare osutus koodinaatidest veidi nihkes olevaks. Edasi järgnesid minu jaoks juba põnevamad katsetused. Väga meeldis heinapalli varjus olnud lühike ja oma sõnumit edastav aare. Tore oli ka pikem multi, meie pundile sobis see ajamasin väga hästi. Pakkus liikumist vabas õhus (suitsuvabalt :), nalja-nuputamist-elamusi. Kallistamine on ka tore, ilmselt annaks suurema ja kaua kestvama õnnetunde, kui saaks aru, milline osa kallitustest avab aardelaeka :) Ja minu jaoks jäi seekord parimaks juba hämarduvas õhtus jaburalt ringiratast jooksmine tundmatute kumedate loomahäälte taustal, kirstukaas vaid millimeeter haaval avanemas. Suur tänu kõigile meistrimeestele! Kõigil teil oli seekord võimalik kõrvalt vaadata, kuidas teie aarete avamine õnnestub, kuidas protsessid toimuvad. Ilmselt oli see ka teile põnev. See avanematu seifi muukimine oli igal juhul väga tore protsess, vältas ca 12 tundi :) See oli täiesti omaette klassist aare ehk avanematu aare. SUUR TÄNU Laurile ürituse korraldamise eest! Ja kõigile teistele ka, kes korraldusel abiks olid.
Jõudsin kella 14 jala kohale, logisin sündmusaarde (geniaalne lahendus), peitsin enda aarde ja hakkasin teiste omasid lahendama. Kallistusest ei saanud midagi aru ega ka puidust seifist. Siis leidsin heinapalli alt vihmavarju (mõistatust ei näinud), vaatasin vihmavarju igatepidi, aga ei mõistnud, mis sellega tegema peab. Pärast seda läksin Lihulasse sööma, et õhtuni vastu peaksin. Tagasi tulles ühinesin Elva tiimiga, üksinda polnud mul lootust. Telefoni aardel saime oma mõistusega numbri kätte aga ei osanud midagi teha. Kallistamisel pusisime kaua, aga ei uskunud, et selline lahendus on. Saime tükk aega vihjeid ning arvasime, et klaaside pinnad tuleb ära katta. Vähemalt see töötas. Heinapalli aare oli mõnus nokitsemine. Kohe saime aru, mida tegema peab ja varsti oli lahendus käes. Arvatavasti ainus aare, mille üksinda oleksin ära teinud. Mustade ketaste aardel saime ka aru, mida tegema peab, aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Huvitavaim osa oli aarde kõrval inseneridega aarete ülesehitustest rääkimine. Kännu keerutamine lahenes mõistliku ajaga ja tekitas head emotsiooni. MP3 failide mängimine on viimasel ajal väga moodi läinud, enda katsed on ebaõnnestunud. Puidust seif oli kõigi õeluste ema. Huvitav, kas ilma Mikita oleks ühtegi logi kirja saadud? Ajamasina aardel oli pea-aegu aarde leidnud Matu kaasas ning progress oli kiire. Arvasime juba, et midagi on valesti läinud, aga siis tuli leid. Ei osanud oodata, et sellised aarded valmis tehakse. Mõndade aarete ehituskvaliteeti vaadates jäi suu lahti. Kui mu linnukastide normaalne mõõteviga on 1-2cm, siis teistel ei lähe nugagi vahele. Mu arust võiks järgmine aasta samasugune sündmus olla. Äkki tuleb veel rohkem peitjaid ja aardeid. Loodetavasti aarete kvaliteet uusi peitjaid ära ei hirmutanud. Väga tore oli enda aarete juures käia ja vaadata, kuidas teistel läheb, vahepeal ka enda olekut kontrollides. Võidetud taskulamp maksab rohkem kui mu kõigi Loogiliste püsiaarete tehnika kokku. Uskumatult kiiresti läks aeg, märkamatult oli kell 5 hommikul ja siis 13:30 kui jalad alla sain. Aitäh korraldamast.
Sündmusele saabudes, läbi aarete muidugi, pandi karuonu kusagil Viimase koosoleku kandis kampaania korras puhuma. Meeldiv inspektor Kivi tegi toimingud ära ning andis sõbraliku hoiatuse rehvide kohta, mis olla siledamad kui peaks. Muidu jäävad osad geopunktid võtmata. Meil muidugi kõrvad kohe liikuma, et mis, mis. Õnneks on politsenikel nimi kenasti rinna peal ning veidi hiljem tuvastasin kõhutunde ja GP lehe abil inspektoris geopeitur chi. Kuidas ta meid ära tundis....müstika.
Peoplatsile lähenedes hämmastusime autode rohkuse üle. Kas tõesti on meil NII palju geopeitureid? Tuli välja, et on jah. Tervitused tervitatud, sõpradega kohtutud, krabasime muhujani kaasa ning asusime katseaardeid leidma. See toiming sai vahepeal küll ametliku osaga ehk auhindade kätteandmisega katkestatud, kuid siis jätkasime. Tegevust jagus terveks õhtuks. No olid need vast aarded! Kõigepealt läksime PE-sse, kus phantom asja kiirelt lahendas ja oligi karbike leitud.
Veidi hiljem otsisime üles loomade aarde. Praegu vaatan, et me ei saanud kontseptsioonist üldse aru. Meie vajutasime nupud alla ning üritasime kändu üles tõsta. Mõningase pusimise peale see õnnestus ka. Lahti läks täielik loomaaed! :D Fotoka idee oli vahva!
Loogilised tikud. Üritasime kasti mitte põlema panna ning mehed arvasid lõpuks ka muusikapala ära, mina sellest pininast ei saanud miskit aru. Kuulake ise :D
Siis oli heinapalli taga überäge aare, kus ajasime nuppe taga. Karuonu küll püüdis midagi kondensaatoritest tähtsalt rääkida aga minu jaoks olid need kõik ühed jubillad ja junnad. Lõpuks saadeti meid tagasi platsile ja seltskonda. :D
Halloo, kosmost ootasime pikalt, enne kui lõpuks vabanes. Siis saime selle ka pooleldi sohiga lahendatud, võõrasse telefoni igasuguseid appe laadides. Väikese abiga saime ikka kasti lahti ka, ma oleks peaaegu uksega vastu nägu saanud, kui kuulasin mis seal kastis krõbisema hakkas. :D
Täiskasvanute ööaardega polnud probleemi, mu „jaanipäevakohv“ aitas hädast ilusti välja. Millalgi sai marlai kalliveskit kallistatud ning Janari aarde avamisele kaasa elatud. Mõlemad väga head „icebreaker-id“. Anna inimestele kolm nuppu ja kinni-lahti kang ning neil on tegevust mitmeks tunniks. Õnnestus siiski pealt näha, kuidas aare tegelikult leidus ning no see oli õel värk. Timix kahvatub selle kõrval.
Lõkke ääres tegime vahva energiaringi ning juttu jagus kauemaks. Kella viie ajal sättisin end ka Ajamasina aarde leidmise sappa. Kui meil poleks matu07-t kaasas olnud, kes teadis, mida selle riistapuuga tegema peab, me oleks vist ka selle sama targalt õunapuu otsa tagasi riputanud. Mõte ja teostus olid väga lahedad.
Poole kuue paiku, kui osad juba tõusma hakkasid, sain ka mina magama. Hommikul veidi kohvi ning Janari pannakaid ja oligi aeg kodu poole liikuda.
Aitäh, laur! Superhea ilm, koht ja geojaanipäev oli! Kõik õnnestus. Ei tea, palju meid osales?
Aitäh, katsejäneste aarete peitjad! Te olete üliägedad, et sellised asjad meile valmis tegite! Lõbus oli!
Aitäh, kaasgeopeiturid! Teiega on alati lahe koos olla, inimesed on need, kes sündmusest sündmuse teevad.
Noorgeopeiturid on ka ägedad, kes viitsisid bussiga, jala ja telkima tulla! Noortel ikka jagub seda jaksu! Pange edasi!
Selle aasta suur geopidu oli jälle omaette klassist. Iga aastaga läheb asi ikka paremaks ja lõbusamaks. Kodust startisime ühe paiku, korjasime teelt paar naerunägu ja siis juba kutsus plats ning sinna jäime kauaks. Eriti tore oli, et logiraamatut ei pidanudki otsima, vaid ta tuli ise sinu juurde. Kui nimed kirjas, sai mindud esimest aaret katsetama. Selleks oli loogilised tikud, mis jäi täitsa mõistuse piiridesse. Tuule ja tikkudega oli nagu oli, seetõttu tuli Madis suitsetama panna ja Liisil jäi üle ainult kõrval ahastada. Õnneks kaua ei läinud ja andur pistis kohe kisama. Järgmiseks saime Märdi kasti kallale, kus midagi nagu saime aru, aga siis tuli peitja appi ning saime kasti lahti. Vahva! Kolmas katsetus oli Priidu PE, millele kulus tund. Saime kolm korda kettaid keerutada, sest esimese lahenduse kuulutas peitja täiesti valeks, teine oli küll õige, kuid ei suutnud ise miskit leida ning kolmas katse viis siis lõpuks sihile. Jubin mulle igatahes meeldis ning lahendamiseks oli ka hea koht jäetud, kus rahulikult istuda ja keerutada. Tagasi platsile jõudes ootasime, kuni suurem seltskond kallistamisega ühele poole sai ning suundusime siis ise neljakesi jääd murdma. Esimeste kallistuste peale ei toimunud midagi, kuid siis äkki käis klõps ja saime maiustada. Mina ei oska küll midagi arvata, kuidas see kaadervärk toimib. Parajalt leidsime aga järgmise aarde, mis katsetust vajas. Kohale jõudes tuvastasime, et see Taneli oma ning lahenduskäik oli ka kiire. Avamiseks tuli küll kulutada 1 euro ja 9 senti. See katsetus väärib nüüd küll püsiaaret! Üle poole katsetustest olid nüüd tehtud ning kaevu juures vaatasid vastu juba tuttavad tahvlikesed. Siiski oli ka üks võõras ning läksime esimest korda Janari seifi kaema. Oli uhke teine ja ütles ise, mida teha ei maksa, aga muud me ka teha ei osanud ja nii me siis tikkusime võõra vara kallale ja vajutasime punast nuppu, mis muidugi lahendusele lähemale ei viinud. Lasime järgmised huvilised ligi ja läksime uurima, kas saame ehk mõne teise aarde kallale. Kohe ei saanud, sest üks oli rikkis ja teised kaks katsetamisel. Ootasime siis veidi ning saime minna heinapalli taha puslet lahendama. Vahva oli, eriti kui pusle meiega rääkima hakkas, aga liigagi ruttu sai see tehtud. Tuli siis edasi oodata. Vahepeal oli kõht tühjaks läinud ning tundus paras liha grillida. Hoidsime ka pidevalt silma peal, et millal mõni soovitud tahvlikestest tagasi ilmub. Üht nägime kaugelt tulemas ja saatsime Mihkli peale, et see oma kätte saada. Vahepeal jõudis kätte aga autasustamine. Peale seda saime siis rajale minna. Peitja jõudis veel vahepeal tahvlile vihje lisada. Mina sain vihjest aru alles siis, kui lõpp käes oli. Jutt käib siis Ahto ajamasinast, mis osutus lõpuks minu lemmikkatseaardeks, sest sai kõvasti nalja. Eriti ojaületuspunktis, kus vastaskaldal paistsid ahvatlevad rajad, mistõttu kõik toredasti üle ronisime ja siis sama targalt tagasi. Vahepeal jõudsime veel alla ka hüpata ja üles saamine oli ikka tükk tegemist. Teksadega on jalgu nimelt keeruline kõrgele tõsta. Aga tagasi me saime ja siis hakkas eriti lõbus osa. Lõpptulemus oli 27 minutit. Platsil saime lõpuks ka imeelukaid taga ajama. Kõik töötas hästi ja oli samuti mõnusalt lustlik aare. Jäädvustasime end ilusti logiraamatusse ka. Tegevused sellega ei lõppenud, sest järgmiseks sain korraldada lastele väikese kuiva jää, küpsetuspulbri ja õhupallidega töötoa, kus hullasime pimedani välja ja oleks edasigi jätkanud, kuid katsevahendid said otsa. Eriliseks lemmikuks oli lastel muidugi lõhkeva üllatusmunaga katse, mis tegi isegi kuiva jää abil saadud seebimullidele ära. Pimedas oli Janari avanematu seif kolinud valgemasse siseruumi, kus visamad ikka selle kallal olid. Nägin nii lahtikruvimist kui ka lõpuks tulnud leidu. Enne öisele aarderetkele suundumist sai veel tehtud üks tants lõkke ümber. AITÄH suurepärase sündmuse eest!!!
Kõigepealt suured tänud Laurile. Tal oli kõik nii hästi ära korraldatud, et isegi ilmataadiga oli kokkulepe olemas ja pääsesime ikka väga talutava ilmaga, kuigi lootust sellele väga ei olnud, nii et eelnevalt sai enamvähem aastavarud kaasa pakitud. :D Isegi pliit oli kaasas. Sellel sai pühapäeval tugevamatele putru keeta ja kuna Janar on mu pannkoogimeistri ameti üle võtnud, siis sai ta seda ka praadimiseks kasutada. :)
Laupäeva hommikul andis Laur mulle kitli kätte ja teatas, et ma olen nüüd logiraamat. Hetkeks vist punnisin isegi vastu, kuid siis hakkas mõte täitsa meeldima, nii et ajasin aga kitli selga. Täitsa tore oli, tänu sellele sain kõik osalejad ära näha ja isiklikult tervitada ka. Jälle tuttavatel nimedel näod juures. :)
Aaretega läks nii, et alguses ei saanud kuidagi vedama, kõik tundus nii raske ja keeruline, nii et mingil hetkel loobusin neist ja kolasin niisama platsil ringi. Päeva lõpuks (või pigem järgmise päeva hommikuks) sain vist siiski kõigi juures ära käia ja ka nime kirja panna. Mu kindel lemmik oli Ahto aare, sest seal sai ju turnida ja "köiel" tantsida. :D Suured tänud kõigile peitjatele, nii lahedad ideed ja lahendused olid.
Suured, suured tänud ka mu geosõpradele, kes mulle eraldi aarde korraldasid. See oli nii armas.. suu oli kõrvuni, kui nägin mis "aardes" oli.. ikkagi roosa ju. :D Õhtul korraldasin küll ülekuulamisi, et kes selle aarde taga on, kuid uurijat minust vist ei saa, sest siiani olen teadmatuses...
Nagu ikka sündmustega, nii ka nüüd, nädalavahetus sai liiga kiiresti läbi.. jään järgmist ootama.. loodetavasti ei pea väga kaua ootama. :)
Üldiselt olin ma surmkindel, et kohapeal saame korraliku paduka kaela ning ei kiirustanud hommikul (ja päeval) väga stardiga. Pigem ringutasin niisama ja pakkisin ohtralt riideid kaasa. Asjatult. Korraldaja saadud kogemus "teeme ilma" sündmuselt läks asja ette ning tellitud vihm tuli täpselt sel hetkel hommikul, kui rahvas oli vaja minema kupatada ning sündmus läbi. Senikaua oli mõnusalt kuiv ja piisavalt tuuline, et ainsat sääske kohtasin oma magamispesas. Igatahes kohale jõudsin täiesti mõistlikul ajal, sain osa väga lahedatest ajutistest aaretest ning mõtlen hirmuga, mis ideid peiturid sealt tulevikuks ammutasid. Aga seda näitab tulevik. Nagu ikka, õnnestus mul enamasti koeri ja kasse pildistada ning inimesed jäid kaamera ette harva. Ei tea, miks alati nii juhtub. Tänan korraldajaid, väga lahe oli.
Saanud laupäeval kaheksaks töölt priiks ,tormlesin kottu, tegin tarvilised ja vähem tarvilised asjatoimetused ära. Ampsasin kohvi ja rüüpasin võileiba, haarasin katsetamist vajava aarde panin autosse ja tõmbasin rihmad kinni. Ja siis madallennul Rakvere, kus peale kiiret pitstopi, masina vahetus, kraami ümber kolimine, sai edasi veereda. Veel enne sündmusele jõudmist lasime end eksitada kahel aardel ja nii umbes üheks me kohal olime.
Peale raamatulaenutust näidati ära milline puu ja põõsas vaba on. Ja saigi lõpuks minu esimene patarei toitel aare püsti, katsetajate ootele. Tuleb tunnistada, et alus oli jah veidi kipakas, aga kastile külge poogitud sang oli päris asjalik asi.
Ja siis ei olnud midagi muud teha kui katsetama asuda. Esimesega läks õnneks, punane vihmavari ja lammutatud Rubiku kuubik. Järgmine oli vist must silinder,kahjuks jäi lahendamata. Siis läksime loomariiki. Algul ei saanud aru, siis oli haare lõdva, kaotasime ühe pulga nõnda ära, et omanik pidi kiire remondi ette võtma. Hea oli tutvuda Aasta aarde tegijaga. Järgmisena piirasime edutult Röökivat kasti ja Jääpurustajat, kuid edutult. Siis mängis meist kõige noorem tikkudega. Midagi kuulsime aga ei saanud aru. Kuid lõppu me ikkagi jõudsime. Ajamasinaga ei osanud midagi teha, panime õunapuu otsa tagasi. Taneli kastiga saime lõpuks vajaliku kätte, aga ei saanud numbritest enne aru kui olime poolel teel Ratastooli aarde juurde. Tagasi ka enam tulema ei hakkanud, hommikul vara vaja jälle tööle minna.
Sai siis veel veidi ringi vaadata, kuidas teised edukaid katsetusi tegid. Lehvitasime ja läksime lõpuks ära Haapsalu poole kergemaid aardeid otsima.
SUURED TÄNUD KÕIGILE!
Peale kaardikire juurest lahkumist otsustasin, et lähen veel Puisesse, kuid kuna GPS näitas sinna u 40 km, siis ei viitsinud kohe kihutama hakata, vaid otsustasin, et vaatan, mis geojaani koordinaatidel toimub. Juba eemalt tundus nagu oleks Niguli juurde läinud... autode read olid muljetavaldavad. Parkisin punase noole kusagile ära ning sammusin nulli poole. Algul ilmselt valisin veidi vale raja, kuna kuhja tagant anti maakeeli teada, et teiselt poolt läheksin.... õnneks millelegi piinlikule ma peale ei sattunud, tegelikult toimetas seal üks aktiivne geokollektiiv ühe aarde avamise kallal. Kuulasin sõna ja läksin etteantud rada pidi. Lugesin ka mõningaid puidust tahvleid, kuid ei hakanud ennast hetkel üle hindama. Hetke pärast tuli eemalt lõbus logiraamat pliiats näpus ning oli minu logimise soovidele igati vastuvõtlik. Logimise tarvis paika otsides toimus dilemma soovide ja eetika vahel ning eetika võitis - logi läks õlale kirja. Seejärel vaatasin veel veidi ringi ja otsustasin, et lähen otsin Haapsalu poolt veel mõningaid aardeid ning naasen õhtu poole ja teen siis jooksvalt otsuse, kas telgin või mitte.... (möödunud u 5 tundi, olustik korralikult muutunud, rahvast juurde ilmunud, logiraamat üsna täis juba).... eemalt lähenedes tundus, et Tallinnas tantsijad üldse ilma publikuta jäetud. Mahutasin punase noole kusagile teiste kõrvale ära, perspektiiviga õhtul vajaduse korral telk kohe auto kõrvale ära mahutada. Algul ronisin autost välja viisakusvisiiti tegema, selgitamaks välja rahva hulgas levinud dresskood ja käitumisnormistik... selgus, et minu tavapärase käitumisega see sobib ning paari minuti pärast leidsin ennast õllepudeliga autost välja ronimas. Ja mida rohkem neid tühjasid hülsse autosse tagasi viisin, seda rohkem tuttavaid nägusid seltskonnast silma hakkas. Muu hulgas sain ühe kasutu mutrina osa võtta ka paari katse-aarde edukast otsimisest, sain teavet selle osas, et olen teadmatult osutunud Karli georistiisaks. Peale jutustamist erinevate geokolleegidega ning endale antud tühja lubadust ka sauna jõuda, oli kell ikkagi juba 1 saanud ning ronisin telki magama. Hommikul läks tavapäraselt uni ikkagi u seitsme paiku ära... tiirutasin veidi geojaani väljakul ringi, lehvitasin mõnedele varastele geokolleegidele, imesin värska pudeli tilgatumaks ning kui olin veendunud, et Kaupo aarde esimesest punktist ma edasi ei jõuaks, istusin rooli ja vurasin ära. Tore kohtumine oli ja isegi kui otsiks millegi kallal iriseda, siis ega leiagi midagi... ainult enda kallal leiaks... sihkse logi oleks pidanud logiraamatusse kirjutama, mitte siin netti reostama. Aitähhid korraldustiimile ja teistele sõltlastele :).
Alustasime oma geopäeva juba hommikul, teel logisime ära mõned aarded ning saabusimegi üritusele. Autosid oli juba täitsa palju ja tuli muudkui juurde. Läksime platsile ja kuna tol hetkel oli seal päris vaikne, haarasime ka ise esimese ettejuhtuva tahvli näppu ning asusime otsima. Esimeseks saime kohe Janari aarde ja see võttis motivatsiooni veidi maha. Jõllitasime seda niisama ja näppisime ka natuke, aga andsime peagi alla. Ka järgmise aarde (kallikast) juures ei läinud lihtsamalt, aga kolmandaga läks juba märksa paremini ja saimegi esimese aarde (elukad) leitud. Siis tuli motivatsioon natuke tagasi ja jätkasime otsinguid. Kogu asja juures tekkis suur viha igasuguste tüngade vastu, ühel hetkel saime piisavalt vihaseks, et väike paus teha ja telk püsti panna. Hiljem, kui natuke taastunud olime, jätkasime oma otsinguid. Sündmusel sai päris palju kallistada, eriti siis, kui kommiisu tuli. Ka mina ise kaldun pigem selle puldiversiooni uskujate leeri poole. Muidu mõnus aare :)
Motma aare oli veidi ebastabiilne, tuikusime seal koos postiga. Võibolla oli see minu jaoks natuke liiga sokivärv, aga muidu meeldis see mulle väga. Ma ise vist piirduks ainult selle sahtlivariandiga, see oli küll äge ja ootamatu.
Priidu aarde puhul oli jama see, et mitmekesi seda väga hästi lahendada ei saanud (+kius), lisaks tooksin miinusena välja, et kuna mina karbi hommikuks olin jätnud, lahkusin sealt sinise pannkoogiga (mis oli ka ainus pannkook, sest hommikul läksid kõhud nii tühjaks, et ei jõudnud hommikusööki ära oodata :) )
Phantomi aarde juures ei oskagi kohe miinuseid välja tuua, pigem plusse - oli oluliselt lihtsam, kui tema muud aarded ning see tekitas minus veel rohkem positiivseid emotsioone, kui selle peitja aarded tavaliselt (kuigi need on ka väga lahedad, aga liigne kius mulle ei meeldi).
Lepalinnu aarded olid paha-pahad, propageerivad ebatervislikke eluviise :D Meie mittesuitsetajate pundist kõige suitsetavam tundus olevat Madis, seega tuli temal suitsuandurit ärritada. Teise loogilise juures sai juba teisi peitureid appi võetud. See aare oli selles mõttes hea, et igas konditsioonis peiturid tuli koostööd tegema panna :)
Veel meeldis mulle heinapallitüng, kahju ainult, et karpi ei olnud.
Äge oli ka Ahto aare, meie rumalad muidugi läksime seda "jalutuskäiku" tegema õhtusöök näpus. Lõpuks tuli aga jooksma hakata ning seega saime pärast iseenda järgi CITOt teha. Lisaks ronisime kõik teisele poole oja, aga tagasi köie peale enam nii lihtsalt ei saanud. Nalja sai omajagu.
Madisele muidugi meeldis üritus igati - millal sa muidu veel võõraste naiste rindadele põhjendatult autogrammi saad anda? Muidugi sai palju jutustatud, üht-teist arutatud, korra käisime ka territooriumist eemal aaret otsimas. Ühel hetkel tuli uni peale ning läksime tuttu. Hommikul oli totaalne vaikus ning vaid Phantom istus üksikult keset platsi. Mõne aja pärast oli rahvast küll veidi rohkem, kuid kell ka juba palju ning oli vaja minna aardeid otsima, seega otsustasime hommikusöögiga Tallinnasse jõudes tegeleda. Aitäh toreda ürituse eest!
Sündmusele jõudsime kohale kella üheks, nagu vaja oli. Märt pidi oma katsejänese üles panema. Merit kadus kohe kuhugi ära, mängis teiste lastega ja koertega. Ma hakkasin vaikselt siis mõistatusi lahendama. Mõned said lahendatud, mõned mitte. ööseks ei jäänud, kuue paiku hakkasime tagasi sõitma sest Märt pidi hommikul vara tööle minema. Oli vahva. Tänud korraldajatele.
Ilmateade pani kahtlema, aga viimasel hetkel otsustasime tuleku kasuks ja esimene telkimine sel "suvel" sai tehtud. Aitäh toreda ürituse ja toredate aarete eest - millest küll suhteliselt hilise saabumise tõttu paljudeni ei jõudnudki ja mõne puhul jäi tulemuseni jõudmata :)
Aitäh sündmuse korraldajatele,oli vahva.
Tänud:)
TFTC!
Kohale jõudsime üpris varakult ning täitsa hästi läks sellega, sest katseaardeid oli kohapeal palju. Mõned keerulisemad, mõned kergemad, aga lõbu pakkusid pea kõik neist. Muljed katseaarete kohta järgmised:
Kaupo [lepalind] aare - Kaupo näppude osavus valmistab järjest uusi loogilisi. Mulle nad meeldivad, sest üldjuhul saab kiiresti aru, mis tegema peab ning ei pea pead halliks vaevama. Ka loogilistes tikkudes oli ülesande eesmärk selge - saada suitsuandur piiksuma. Kuna see meil tikkudega ei õnnestunud ning ühtegi sobivat paberitükki käepärast polnud, hankisime suitsu ja kimusin seda anduri all. Hakkas piiksuma küll ;-)
Taneli [Phantom] aare - tuttav teema, seekord kohapealse lahendamisega. Natukene pusisime, et telefon õigesse kohta kuulama paigutada ning seejärel ütlesid targad pead kohe ära, mis tegema peab. Kas tõesti? Ja nii oligi! Täiega äge! Viis pluss Phantomile ning ehk saab sama asja ka kuskile loodusesse pärisaardeks panna?
Ahto [Ahtoj] aare - väga mõnusa ülesehitusega aare, erinevad ülesanded, vahepeal lausa aja peale minek. Ronimislindil kraavi ületamine tuli meil eriti naljakalt välja. Läksime kogu seltskonnaga üle, kes linti mööda, kes läbi kraavi ning siis avastasime, et järgmine punkt on jälle teisel pool. Ületasime sama targalt veetakistuse, kes ülevalt, kes alt ning jätkasime teekonda.
Mardi [marlai] aare - ei saanudki aru, kuidas see asi lahti läks. Korra saime pundiga lahti, siis käisime Liisiga aaret kallistamas ning saime lahti, aga pärast ei õnnestunud seda jällegi korrata. Mina vist jään ka selle eemalt puldiga avamise variandi juurde, muud loogilist selgitust mul sellele polnud. Meeldis eriti Mardi lugu sellest, et kõik on uskumise küsimus. Kes usub, et jõuluvana eksisteerib, kes usub, et jõuluvana mängib naabrimees, kes usub midagi muud. Nii ka selle aarde puhul.
Taimo [taxu] aare - ka see aare võiks igapäevaseks leidmiseks tulla. Muidugi peaks selle töökindlust kuidagi kindlustama, aga idee ise oli väga äge. Pea käis korralikult ringi pärast.
Klotside kokku paneku ülesanne oli ka tegelikult vahva nokitsemine, kahjuks autorit ei teagi :) Selline asi võiks ka kuskil looduses olla ning pärast õigesti kokku panemist saaks järgmise punkti koordinaadid vms. Priidu aaret ei saanudki lõpuks lahendatud, kuigi kogu asja idee oli teada. Samuti ei saanud Janari aardest mitte midagi aru ning nagu hommikul selgus, oli seal korralik tüng. Ei meeldi mulle need tünga asjad, mingit lõbu nad minu jaoks ei paku.
Kaupo [lepalind] teine aare, mis õhtul tuli, oli omamoodi lõbus, aga kuna ma alkoholi ei tarbi, siis tuli leida keegi piisavalt purjus inimene, kes edasi aitab. Õnneks sportlane puhus piisavalt kauaks vajaliku promilli välja ning saime edasi. Teine punkt sellest aardest võiks omaette aare olla jällegi, loogilised laulud näiteks :)
Taskulambid.eu töötuba oli üpris hariv ning kui mul ükskord endal vaja taskulamp osta on (tõenäoliselt tükk aega mitte, 2 korralikku taskulampi erinevatel aastatel neilt kingituseks saanud), siis tean, kuhu tulla.
Kogu geojaan oli nii sisustatud, et esimest korda kella vaadates oli see juba 0:30 saanud ning umbes 1 paiku kobisime magama ära. Hommikul plaanisime pärast söömist minna aardeid otsima, aga kokad puhkasid ning meie jõudsime enne aardeid otsima, kui kokad katelde juurde :-) Väga tore sündmus oli, aitäh Laurile kogu seda kremplit korraldamast! Taaskohtumisteni sündmustel ja aarete juures!
Oi kui palju lõbusaid, nutikaid, krutskitega (eriti need aardemeistrid) inimesi oli ühte kohta kokku sattunud. Nii vanu kui noori, vanu kui uusi. Juttu ja tegevust jätkus kauemaks. Lausa nii, et uneaega väheks jäi, aga tühja sest - talvel ju aega magada küllalt. Eriti suured tänud korraldajatele! Lahinguväljal jälle näeme!
Otsustamine võttis ikka aega aga lõpuks oli plaan paigas. Tulime ja täitsa tore oli. Nüüd on nii mõnelgi nimel ka nägu ees. Tänud!
Mõtlesin, et tahaks näha, kes tegelikult nende kasutajanimede taga peituvad, ning panin ennast kirja. Oleks rattaga läinud, kui mõni bussijuht ka seda teha lubaks, aga läksime koos Kenriga ilma, mis see 5km bussipeatusest ikka jalutada on. Olime plaaninud minna Kirbla külapoodi, aga just sel päeval oli otsustatud, et tänasest peale laupäevil pood pole lahti. Niisiis tagasi bussipeatusesse bussiaegu Lihulasse vaatama. Üks oligi peagi minemas ja pilet maksis ainult 65 senti. Aarded võetud ja toidud ostetud sõitsime Kasarisse, mis oli Kirblast lähemal peopaigale. Jalutuskäik algas, toidud ei mahtunud kõik seljakotti ja seega tassisime ka telgikotis, mis muutus nii raskeks, et pidime seda kahekesi hoidma.
Jõudes peopaika märkasime uusi ja vanu nägusid. Esmalt panime telgi üles ja samal ajal saabus ka Mihkel rattaga. Läksime kaevu juurde esimest mõistatust lahendama. Selleks osutus aukudega linnumaja, kus pidi koronapatareiga puudutama kruve, et kood särama lööks aukudest. Teine mõistatus sujus kiirelt, leidsime kohe vajaliku appi millega telefoninumbrit tuvastada. Kolmandas aega läks, aga tehtud ta sai(klotsid heinapalli all), tikke me proovisime põletada, aga midagi ei kuulnud, lihtsalt dekrüpteerisime vihje ja otsisime õige laulu ja esitaja, siis lahendasime kalli oma (ma jään selle juurde, et peitjal on kaugjuhitav pult), ning siis ajamasima oma oli väga pikk ja natuke väsitav, aga lahedad mehhanismid. Vahepeal tegelesid Priit, Tanel ja Kaido Janari seifiga (raputasid seda, kuulasid teravalt, et mis muutus kui muuta kombinatsioone), mis hiljem neile närvi juba käima hakkas ja kruvikeeraja mängu tuli. Sees avanes vaatepilt ainult ruuporile, seejärel näitas Janar logiraamatu tegeliku peidukoha. Hiljem lahenes loomahäälte aare, ringi käivate peadega ja ka PE aare, kus me pidime abi küsima, et aru saada kus need koordinaadid veel on. Seejärel lihtsalt grillisime ja chillisime lõkke ääres. Väga lõbus oli, sai tutvuda paljude uute inimestega.
Hommikul ärkasime põhimõtteliselt viimasena, panime telgi kokku ja läksime Kirbla poole.
Suur suur tänu korraldajatele ja osalejatele :)
Olime juba lõunast kohal. Ilm polnud õnneks kõige hullem, kui arvestada, et olime 1. juulil talveriietuses. Vähemalt ei sadanud (eriti) ja ka tuul polnud (väga) tugev.
Otsisime kõiki üles pandud aardeid, neist enamust ka tulemuslikult. Selle elektroonilise multiga kiskus 6. punkti juures imelikuks- seda nimelt ei õnnestunud leida ja pidime pooleli jätma. Ka ei õnnestunud seifi avamine, aga vähemalt meie lahkumise ajaks ei olnudki see veel kellegil õnnestunud. Seif ilmutas küll juba väsimuse (ja kindlasti ka tüdimuse märke, arvestades seda vahetpidamatut tähelepanu korraga niipaljude otsijate poolt, kui neid ümber mahtus... :D. Tassiti teine ju lausa lageda taeva alla, et aga rohkematest külgedest korraga ligi mahuks. Pimeduse saabudes võeti ta juba lauta kaasa, kus tema vahetpidamatu piinamine jätkus täie hooga) märke, aga kangekaelselt keeldus avanemast. Ohhh, ei jäänudki seda kauaks jälgima, et millega asi lõpeb. Kas lahendusega, või koost lahti võtmisega.
"Jäämurdja" oli üks isevärki tegelane. Avanes küll korduvalt, aga spontaanselt- ei tea, et kellegil oleks õnnestunud oma tulemust ka teadlikult korrata. See tekitas mitmeid vandenõuteooriaid. Lemmikuks oli puldivariant- omanik, või mõni käsilane avab ilmselt eemalt puldiga. Noh, eks näis, kas avamise saladus lõpuks ka paljastub.
Ühe aarde juures tuli ka natuke ringtantsu teha, mis kindlasti soodustas nii ilmale vastupidamist, kui ka tuju üleval hoidmist. Väike lõiks sellest ka siin: Seltskond avamas aaret "Imelised elukad..."
Ja siin on ringtantsu tegijate jäetud video- ja fotologid:
Imeliste logiraamat
Kokkuvõttes oli üks tore ja sisukas päev. Tänud korraldajatele ja muidugi ka kõigile osalejatele, tänu kellele see kena päev olema sai!
Võiks öelda, et Geojaani juured ulatusid sel päeval lausa Haapsalu Sirklini, kus geopeiturite konsentratsioon kippus juba mugude oma ületama. Aga sündmuskohal tegevust jagus ja heast seltskonnast puudus ei olnud. Täname korraldajaid kenas kohas võõrustamast. Aitähh!
Osalesin, aitäh korralduse ja korraliku ilma eest! Ilma teieta oleks kurb maailm!
Ega siis selline kerge hommikune kaste head pidu riku. Ikka tulen.
Olen tulemas, ööbime telkides. Ootan elevusega :)
Plaanime osaleda. Kui tuul telki ära ei vii, siis ka ööbime! :)
Sai plaanimise logis vist ära sõnutud, et kui tuult ja tormi ei tee,siis pääsen Ruhnult tulema ja geojaanil osalema. Nüüd on see siis juhtunud, sest on tuult ja on tormi ja katamaraan täna ei välju. Eks homme näis, kas väljub ja millal väljub.
Nimesilte on ka sündmuse kirstus veel mõned alles, kui jääb puudu :)
Plaanime tulla 2+2. Nimesiltide osas oli veel arenguruumi aga valmis nad saidki
Aarde kirjeldus täienes väheke! Võtke siis ikka ilus ilm kaasa ja kohtume juba laupäeval! Ja nagu Carolina mainis: nimesildid kaasa! Ja kõik kes särgid on tellinud, peaksid need ka sealt kätte saama :)
Lisaks suitsukarbile speedy jaoks võtan kaasa suvist lektüüri Pludra näol. Kes soovib võib veeta toreda veerandtunni raamatu seltsis. :) Nimesildid rinda! Kuidas muidu reixi ära tunneks. ;)
Kas keegi arvas juba, et ma ei tulegi või? Osalen, osalen! ;)
Nädalavahetus läheneb ja läheneb :) Päev enne või nii, tuleb üles ka kogu vajalik info ees ootavate katseaarete kohta. Veebis neid logida ei saa (elagu vanakool!) ja ftfid on kasutud, niipalju võin ette öelda :) Mis ei ütle küll eriti midagi aga noh...
Ja palun kes tulemas on, kandke osavõtu tasu ette ära. Kohapeal pole mingit viitsimist sularahaga ringi joosta ja vahetusraha kohe kindlasti anda ei ole.
Nagu suviti ikka, on eesseisva nädalavahetuse ajakava veel väljakujunemise järgus, kuid vähemasti võtan ennast kokku ja teen ajaplaneerimise alaseid pingutusi selleks, et ikkagi koosviibimisele jõuda (ehk saan krantsi selleks ajaks kusagile hoidu ära toimetada). Loodetavasti ilmataat teeb ikkagi koostööd ning jaanituli kultuurimajas ei toimu. Kui veel keegi kokkutulnutest nõus KL viimase raja ning Kuursaali juurde aaret otsima tulema, siis eriti hästi - need kaks sellist kohta, kus üksi tulutult ukerdada või ennast rahva silmeees lolliks teha natuke piinlik... mitmekesi piinlikus olukorras olla on ikkagi vähem piinlik :). Mõnusat geojaani!
Olen ka tulemas ja teen Mikiga heameelega vahetuskaupa. ;)
Tulemas. Võtan hunniku valgeid PET'e kaasa, samuti on mul kotitäis suuremasse pet'i mahtuvaid poognaservi (aitäh, Kalmer), millest saab lihtsa trikiga logiraamatuid tekitada (aitäh idee eest, Priit). Annan laadal tasuta ära. Ise võtaks tasuta näputäie kõvakettamagneteid, kui kellelgi üle on.
Üleskutse osalejatele - teeme väikse Geojaanilaada. Näiteks mina vajan aarete taastamiseks madalat metallist sigarikarpi ja PET-pudelit. Tean, et nendega saavad avita Caro ja Miki. Aitäh teile juba ette! Kindlasti on kellelgi veel midagi üle, mis teistel puudu - tehkem vahetust!
Toredat pühadeaega ja peatse geopeoni! Ärge lõkkesse kukkuge :-)
Täna julgen siis lõpuks end kirja panna. Sai siin kergekäeliselt lubatud, et teen ürituse jaoks aarde, aga nu ei tulnud seda aarde tegemise isu kuidagi peale. Nüüd siis on juba midagi teoksil ja hakkab asi ilmet võtma. Võib ikka plaanida tulekut. Eks kui ora seal samas kohas ei ole, siis ei viitsi ikka end kuidagi liigutada. Tööl räägin alati, ärge jätke asju viimasele minutile ja ise käitun ikka vastupidiselt oma sõnadele. Häbi häbi.
Tegevuste hulka lisandus ka natuke sportlikumat poolt ja peale auhindade väljajagamist toimub Spordipooltund Jänkutädi Juulaga. Seda siis nii väikestele kui suurtele :)
Ja kes tulijad, andke ikka juba teada :)
Teist aastat järjest toetab geopeituse mängu pood taskulambid.eu, kes paneb auhindadeks taas välja paraja portsu korralike taskulampe. Lisaks sellele tuleb nende esindaja(d) kohale ka meie sündmusele ja kell 18.00 teeb väikese töötoa kus vastab kõigile küsimustele ja tutvustab ka põnevamaid tehnoloogiaid.
Nagu Meryt juba kirjutas, oleme seal kandis geotripil ja korraga siis see juba ka plaani. ;)
Aeg lendab ja alla kuu on veel jäänud selle aastase Geojaanini. Hakkaks vaikselt koguma ka osavõtutasu. See paluks kanda kontole Laur XXXXXXXXXXX. Iga täiskasvanu kohta siis 3€. Selgituseks märkige osalejate kasutajanimed.
Natuke ka veel selle aasta eripärast. Nimelt on meie aardemeistritel valmimas spetsiaalselt selle sündmuse jaoks tehtud "aarded". Need siis vajavad katsetamist :) Põhirõhk on asjadel mida tavaliste aaretena kasutada ei kannata ehk siis pole mõtet tormata ftfi. Pole mõtet oodata üldse midagi tavalise aarde sarnast ;) Rohkem veel ei räägi, enne jaani rohkem infot.
Ja nagu viimasel ajal kombeks on olnud, paneb ka seekord MTÜ väheke käppa alla ja hoolitseme selle eest, et järgmisel hommikul kõige vapramad kõhud täis saaks. Suured tänud selle eest kõigile toetajatele!
Lisaks suured tänud berti ja trafficu tiimile, kes lubasid kohale tulla hunniku kändudega, millega saame kindlasti suure jaanitule :)
Ja sellega seoses veel väike palve, et kui kellelgi on võimalik kaasa krabada mõni sületäis küttepuid sauna tarbeks, siis oleks väga tänulik. Tiik pidi ka piisavalt vett sisaldama terve suve saunaliste jaoks :)
Kohapeal on olemas palju ruumi telkidele. Olemas ka mitu grillvanni, ufo ja gaasigrill. Gaas saab olema ja vast õnnestub ka lehtpuud vannide jaoks hankida. Söekotid vist on geopeituritel alati kaasas.
Katuse all on pakkuda mõni üksik koht magamiseks, niiet kui on hea põhjus miks seda vaja, siis andke teada ja leiame lahenduse.
Ahjaa, sääski on hetkel seal päris palju, niiet igast tõrjet kaasa...
Rohkem hetkel ei meenu.
Otsustasin ka varajase kingi endale teha ja kohale tulla.
Kuna plaanime enne geojaanipäeva naasta oma Vormsi geotripilt, siis astume ka läbi.
Suvi on meil lühike ja kui midagi toimub siis samal ajal on tavaliselt ka 10 muud huvitavat asja. Võtame plaani ja ei tea mis ajal jõuame. Reklaami sokutame välismaale - huvilised võtavad ise ühendust.
Kõik eeldused lubavad, et tuleb lahe :o) Geoaasta põhisündmuselt ei kõlbaks puududa niiehknii. Seega päevad kalendris broneeritud.
Moor käsib, aga ei ma allu
Vabast tahtest lakun taldu
Tulen ise, vabast tahtest
Kostitan end ise lahkelt
Tulen ise, vabast ajast
Kõrvale kaldun argirajast
Tulen ise, oma raha eest
Las endalegi tundun Mees
Kui ma kooli läksin, siis kõikidel minu vihikutel, aabitsal ja päevikul ilutses "0 astmel E klass" ehk null eksperimentaalklass. Peale seda läksid klasside nimetused veel lohisevamateks: "1.A 7-aastaste klass", peale seda tuli "2.A 8-aastaste klass". 3.klassi asemel tõsteti mind neljandasse. Mul pole õrnemat aimugi, mis eksperimente tehti. Võib-olla pole katsetus veel lõppenudki.
Teadmatus on hullem kui teadmine.. Osalen, et teada saada, milleks sel korral katsejäneseid vajatakse ;)
Olen hea meelega jänes. Sündmuseni õnneks veel aega, nii et jõuan oma kõrvu kasvatada. :P
Nii põnev hakkas, et panen igaks juhuks ruttu ennast ka kirja :)
Aitäh Laurile, et asja juba varakult enda peale võtsid ja jään huviga ootama!
Pikalt olen mõelnud mida täpsemalt kirjutada sündmuse tutvustamiseks. No ei tule midagi erilist välja. Loodan, et järgmisest reast piisab, et oleks mida oodata:
Katsejäneseid vajavad: ahtoj, matkymbereesti, lepalind, marlai, motma, armastan, taxu ja phantom :)
Keegi ei käsi aga ilma Geojaanita seda suve mööda ma ei lase.
Kui meri ikka kannab ja tuuled on soodsad, siis oleme Geojaanipäevaks kodumaal tagasi. Saab siis muljetada, kuidas üle mere jaanipäevatraditsioonidega lood on.
Mees ütles, "Ma registreerisin meid Geojaanipäevale". Naine oli sellega nõus.
Aasta suursündmus, ikka tuleme. Kui mitmekesi, selgub hiljem.
Naine tegelikult ei taha et läheksin, tööandja ei soovi ka vabaks lasta ja üldse oleks sellel ajal võimalik valves lisaraha teenida, lastel on hoopis teised plaanid, Kodus on hunnik raamatuid, mis vajalik läbi lugeda, bensiinihinnad ka muutkui kasvavad ja teevad sõidu kallimaks, ajal mis me seal maha molutame võiks hoopis suure hulga aardeid ära skoorida ja tänu jutuõlile valutab kindlasti pühapäeval ka pea.... Seega plaanime kindlasti kohale tulla ja kohtumisteni!
Kui geojaanile eelneval päeval tuult ja tormi ei tee, siis pääsen Ruhnult tulema ja geojaanil osalema. :)
Kalendrisse märkmed tehtud. Esimesel päeval osalen kindlasti. Kas ka ööseks jääda võimalik, see selgub suve jooksul. Aitäh juba Laurile ette ära, et on nii aktiivne ja tubli organisaator!