Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega.
Võta ette väike jalutuskäik mööda Õhtu Kallast ning imetle neid väärikaid puid, mis kogu teed ääristavad. Ühe puu juures seisata, sest see võib peita endas väikest saladust. Et selleni aga jõuda, pead Sa veidi vaeva nägema ja puu otsa ronima. Aardekonteiner sisaldab logiraamatut, Geopeituse juhendit, pliiatsit, teritajat ning natuke vahetuskaupa. Edu leidmisel! :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (2), muguoht (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7B1KM
Logiteadete statistika:
69 (84,1%)
13
6
1
1
1
0
Kokku: 91
Erki leidis kui puud maha võtsime. Panin aarde kõrval oleva puu õõnde, aga varsti läheb ka see puu maha. Omanikul mõistlik uus koht leida
Hõbepaju jäi tormile alla, püüdsin asjatult leida topsiku jäänuseid.
Siin oli vaja pisut lapsepõlve (või siis ka mitmeid väljakutseaardeid) meelde tuletada, natuke turnida ja oligi aare käes. Aitäh.
Seekord pidi "oravat" mängima vanaisa.Sain ülesandega hakkama ja logi sai kirja puu otsas! Tänud Peitjatele huvitava seikluse eest!
Esimese ronimistiiruga ei jäänud midagi näppu, vaatlesin siis puu all sutsu veel ja teisel ringil sai leitud nagu naksti. Tänud peitjale!
Olime juba loobumas kui Peeter oma tõelised akrobaadivõimed päevavalgele tõi ;)
Tänud!
Õigemini leidis Kleone. Minu otsitud head kohad olid tühjad. Mitu korda tegime katseid, kõik kes mööda jalutasid, nägid aga ise saime hakkama. Tänud, et enam tulema ei pea!
Seekord olid ronimiseks sobivamad jalanõud ja riided. Mitmekesi oli palju mugavam aaret otsida kui üksi turnida.Vähemalt ei olnud nii piinlik mugudele kummalises kohas vahele jääda. Aitäh.
Ronisin puu otsa, hoolimata sellest, et see oli jääs ja libe. Ronisin igaks juhuks teisegi puu otsa. Kaupo toetas moraalselt ja genereeris alt küll mulle ideid, aga leidmata mul siin otsitav jäi.. Ajasin lume ja jää süüks.. eks kunagi uuesti.
Sel korral leidsin kiiresti peale abistava vihje saamist. Tänud peitjale!
Selle aarde kohta öeldi, et see on kole-kole keeruline. Mõned akrobaatilised liigutused ja mõne minutiga oli tops näppude vahel. Igati mõnus aare - saab ennast sirutada ja peidukoht ka parajalt kaval. Aitäh!
Tulin Tallinnast läbi Viljandi, Valga, Läti ja Pärnu spetsiaalselt siia seda aaret kontrollima :o) Igatahes seal peidukohas, kust asja täpipealt aasta tagasi leidsin, seda enam küll ei olnud. Vahetult enne keskööd võisin võrdlemisi rahulikult ka mujalt ja kõrgemalt vaadata, siiski tulemusteta. Igaks juhuks veel märgin ära, et mullu asus konteiner just selle puu küljes, mis antud koordinaatidelt kaugemale jääb - nii Maa-ameti ortofoto kui vist isegi gepsunäidu järgi.
Leitud. Aitäh. Alternatiivse vaatenurgaga silmapaar kulub ära kui neid mitteleide vaadata....aga no sõber aitab ka tagasi alla kui vaja ja on lõbusam ka.... Kõike seda seekord ka oli.
Hommik, udu, esmaspäev, redel, 40minutit ...ja kaks sinist nägu. Lõpuks isegi geokõne, aga ei muhvigi. Kas saamatud "väheste kogemustega" või selge ebaõnn :(
Olin rattasõidust ja päikesest päris väsinud seega istusin puu all nii kaua kuni Mihkel otsingutel oli. Ilus koht, aitäh!
Ostsime Haapsalust suuremal hulgal vedelikke ja tulime aaret otsima. Aare korras. Aitäh!
Kena pargike ja võimsad hõbepajud. Eks nad ühed vintsked puud ole. Tänud kutsumast.
Ergo ronis, Ene juhendas, ma ei teinud midagi, nii ta leidmata jäi.
Minu viga :(
Pargike kindlasti aaret väärt aga no see puu...seal ikka väga suur osa kohe kohe murdumas ja loodame ainult, et mõni koos sellega alla ei saja või mõni alt sellega pihta ei saa....
Peale söögiorgijat Dietrichis organiseerisime hoolivate kaaslastena Laurile väikse kõhusirutamistrenni, täitis eesmärgi ära küll ;). Ja logi saime ka kirja :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare on kadunud, üritan paari nädala jooksul taastada.
Paju on ronijatest juba kõvasti kannatada saanud. Kohekohe murduvad pehkinud oksad ja küüneäljed tüvel ei jõua ära paraneda. Juhiksin tähelepanu hoopis ausambale. Tänud peitjale.
Sedapuhku oli abivahend kaasas ja otsustasime, et tuleme siia asja kaema. Kohapeal õnneks mugusid ringi ei töllerdanud ning sain muretult abivahendi paika sättida. Esimene paik kuhu piilusin sisaldas endas otsitavat. Aitähhid!
Selle aardega läks nii nagu taolistega tavaliselt. Kõik peale Jasmiini käisid kordamööda ronimas ja otsimas. Ei vedanud sel korral. Kahjuks ei ole rendiautos iga kord harja/kaabitsatki.., seega oleks vist liig soovida, et nad sinna redeli pistaks? Eks me ronime siis mõnel teisel korral taas..
*maastik 2.5 tundus alahinnatuna.
Herki oli juhuslikult lugenud logi abivahendist. Kuna abivahend oli täitsa olemas, siis tegime ka siin peatuse enne koduteed. Tänud!
Paju oli, hõbe paraku kadunud. Aarde juurde pääseb hea sõbra või hea abivahendiga. Tänud
Varasemaid logisid lugenud, haarasime abivahendi kohe kaasa. Oligi sellest abi. Aitäh.
Noppisime mandrilt ka ühe. Aardel käis järel Kalvi. Sellega lõppes üks ütlemata tore geotuur. Tänud!
Käisime Mariga mõlemad puu otsas. Kätte ei saanud me kahjuks midagi. Kui ma puu otsas võimlesin, siis üks tädi jalutas mööda ja naeris. Mari ütles, et tuletame lapsepõlve meelde. Oli lõbus :D
Oleks teadnud, et Palangu redel nii hirmsasti sügeles, oleksime siin natuke kauem aega parajaks teinud ja nad ära oodanud. Jalanõud ei olnud meil ronimiseks kõige sobivamad ja nii me leiuta siit lahkusimegi.
Õhtune lohutustsutsakas. Redel lõugas päev otsa autos, et tema tahab ka välja ilma kätte, et mis see siis olgu, et teised kõik kogu aeg liigutavad ennast, aga tema peab vedelema pagassis koos mingite Vellavere-Elva aarde koordinaatidega. Et lastagu teda ka jalutama. Noh, Virtsu bussini oli tibake aega, lasime ta siis lumele. Tundus, et jäi rahule, kuni koduni igatahes enam viginat kosta ei olnud. Tänud ka!
Autost esimese hooga v2ljudes unustasin end korralikult riidesse panna, nii et naasesin autosse. Samal ajal j6udis Silver 2 v6imalikku "" v2lja valida. Jagasime siis ilusti 2ra sina sinna mina t2nna. Seekord ruleti6nn soosis Silveri kasuks :) T2nud peitjale
Kirjeldust kuuldes sai kiirelt selgeks mida tegema peab, kuna Tarmo oli vahepeal autosse asjatama naasnud siis nulli jõudsin ma esimesena. Kaardistasin ära 2 potensiaalset atraksiooni. Üks potensiaalsem kui teine. Vahepeal jõudis ka Tarmo kohale. Kuna meil mõlemal käed, jalad terved, siis jagasime objektid omavahel ära. Mul läks vähe paremini, ma sain selle potensiaalsema omale. Ühtlasi oli see geopäeva kümnes leid. Ämbri põhi oli juba ilusti leidudega kaetud.
Tänud.
Kui peab ronima siis tuleb ronida. Igaksjuhuks mõlema nulli läheduses puu otsas. Kohti oli meeletult. Lõpuks saime kätte ja logitud. Siis siirdusime ära öömajale. Aitähh!
Kella kuue ajal hommikul oli täpselt paras aeg seal turnimas käia. Aare korras, aitäh peitmast!
Polegi varem õnnestunud sinise näoga uut geoaastat vastu võtta. Tõsi, turnimiseks polnud ka sobivat riietust aga kas see siis geotegevust takistab? Muidugi mitte. Allan hoidis mantlit ja mina turnisin paari isendi otsas. Sel korral siiski tulutult. Toppisin mantli selga ja minult küsiti, kas loobusin. Ma polnud nõus seda tunnistama. Head uut geoaastat!
Puu on väga tore ja tehniline teostus ka suhteliselt õnnestunud. Ma olin oma neljandal otsimisekorral alles leidja rollis.
Küll aga mulle ei meeldi selle aarde puhul üldse see, kus see puu asub. Seal on ilmvõimatu rahulikult otsida või teeselda, et sa teed midagi normaalset. Kõik mu 3 eelmist korda hävisid selles osas, et keegi kuskilt ikka hüppab välja ja siis oled nõmedalt seal puu otsas. On 5 suunda, mis sinna kokku jooksevad, igasühest väga pikalt näha just see koht.
Võtsin nüüd hilisõhtuse aja, et see rahulikult ära logida. Õnneks leidsin sel korral, tulin puu otsast maha, et vähem vahelejäämisohtu oleks. Ja ronisin hiljem puu otsa tagasi ja kui konteinerit tagasi panin, sain aru, et ikkagi keegi tuleb. Üks jooksja. Ja polnud enam kuhugile sealt pageda, liibusin vastu puud ja lootsin, et mind ei nähtaks. Kas nähti või mitte, seda enam ei tea.
Mulle lihtsalt nii eksponeeritud kohtades, kus rahulikult otsida ei saa, aarded ei meeldi. Aga eks maitse asi lõpuks.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Õnnestus kõige esimesest kohast kohe aare välja võtta. Aitäh!
Õige paju sai kohe välja valitud- abivahend kaasa ja puu küljes õiget kohta otsima. Õnneks Miki pakkus kohe ühe koha välja, kus aare võik olla. Meie õnneks seal see oligi.
Vaatasime puu üle. Tunnistasin turnimiseks liiga valge aja ja liiga roosa jope ning veidi libedamad jalanõud.
Aarde kättesaamiseks tuli ronida veidi rohkem kui raskuaste 2,5 seda eeldanuks.
Kui aarde peitjaga suve alguses rattatiirud geopeitusega ühendasime, olid just Catbert, TTÜ Staadion ja muud ronimisaarded need, mis tal silmad särama lõid, kusjuures ronimine käis sageli veel rattakingadega :) Tema 2.5 on lihtsurelike jaoks pisut kõrgem number. Hõbepaju juurde jõudsime pimedas ja lörtsisajus, puukoor oli nii libe, et ma ei pääsenud üldse löögile. Õnneks oli Kaupo osavam ja käis üleval ära. Loodetavasti pöördub peitja millalgi ikka geopeituse juurde tagasi ;) Aitäh aarde eest!
Kui kohale jõudsime hakkas lörtsi sadama. Ronisin natuke ringi, aga peidukad olid tühjad ja kõrgemale ei suutnud minna. Olime juba loobumas, aga käisin veel ühte kohta kontrollimas ja leitud. Ei oleks seal pesas olnud siis oleksime leegid teinud.
Vaatasin ka moe pärast need puud üle, aga akrobaatikaga tegelemine jääb mõneks teiseks korraks.
Mõningad mugud küll uitasid lähikonnas ringi, kuid otsustasin, et proovin korra. No kusagile 2,5-se maastiku peale ka ronisin, kuid seal ei jäänud ei näppu ega silma midagi. Kuna oli ikka pagana külm tuul ja vägagi libe puu, siis edasi kõrgemale ukerdama ei hakanud... mõni teine homme võtan ette.
Une-Mati juurest jõudsime lõpuks Haapsalu. Kui Talumehe Kõrtsus kõht korralikult praade täis söödud - mis muide oli viimaste kuude parim maitseelamus - tulime mere poole tuulduma. Peni lõugas aiast me parkimise peale kõvasti. Meie aga avastasime hoopis Ernst Enno mälestusmärgi. Olime ju samanimelisel EK-seeria aardel juhusliku esmaleiu teinud.
Tuvastasime võimaliku õige hõbepaju. Kuna tegu oli kooli lõpu ajaga, vooris noorsande pidevalt mööda, tuli nende kojujõudmine ära oodata. Ronisin linnariietega puu otsa, mis oli üpris trikikas. Katsusin paar avaust järgi, enne kui õigeni jõudsin. Selleks väänasin vasakut kätt kuidagi eriti ebameeldivalt, mis andis veel pool tundi tunda. Soovitan paremat kätt kasutada :-) Ronimine tundus raskemgi kui 2.5, julgelt 3.0. Aga eks see ole juba maitse asi.
Tänud Rasmusele esimese aarde eest! Vaatamisväärus olemas. Kena vaadegi olemas, kui kõrkjaid ees poleks (ronimise ajal vaade parem :-) Aare korras, evej.
Sellest staadiumist olen välja kasvanud, kus kummalistes kohtades imelikku käitumisviisi pärast eriti muretseks, et mis mugud arvavad. Oluline vaid, et see käitumine aarde asukohta ei reedaks.
Ühesõnaga miski ei takistanud mul ligikaudse kaardipildi põhjal alustuseks üldse vale puu otsa ronida :P Kui sealt tühjade kätega naasma pidin, siis tõin autost gepsu ja võtsin sihile juba õigema koha. Mugusid liikus üsna vähe ning mingeid kõõrdi pilke ei visatud.
Paar aaret soojenduseks mandril enne, kui suundusime Hiiumaa tuurile ning sookoll7 10 000.-ndet leidu tähistama. Kõigepealt ronis toru, kuid pidi kõrgusele alla vanduma. Siis saatsime kõige pikema aardele järele.
Väga hea ajastus hõbepaju külastamiseks, null liikumist sõiduteel ja Õhtu Kaldal. Tänud peitjale.
Sellel Õhtu Kaldal on jalutatud juba siis, kui siin kitsas sopane jalgrada oli ja väikesed olevused üksipäi randa lubati! Hullud ajad! Mõelda vaid, vanemad lubasid siis oma lapsukesed terveks päevaks üksi Paralepa randa ja nad jäid ellu!!!! Aitäh vahva aarde eest! Orav oli meil omal kaasas! :)
Valisime mõnusa märja ilma turnimiseks.
Täna oli puu vihmast kuivanud ja ronimine väga raske ei olnud.Leitud,logitud.Tänud peitjale.
Ma paneks aarde maastikuraskusastmele terve palli otsa. Eks mul oli ronimine tehtud möödunud vihma tõttu vähe raskemaks kah. Hõbepaju koorik oli libe ja pidi olema ettevaatlik. Ei ole mul sellist ronimisoskust kui oli Haabersti puukaitsjatel. Puu otsa küll sain, kuid see ei tähendanud, et aaret oleks kiiresti leidnud. See puu ju sellist tüüpi, mille oksad surevad ja tekivad erinevad head konteineripesad. Toppisin oma käsi siis igale poole kuniks lõpuks tabasid sõrmed plastikut. See jäi minu kahepäevase minigeotuuri viimaseks leiuks. Edasi tuli ette võtta pikk sõit koju ja läbi viia seenetegu. Aitäh peitjale!
Kõrgtööd ikka Margusele, minule jäi all logida ja tops tagasi kõrgustesse saata. Lõpuks jäime veel peitjale vahele ja vahetasime paar sõna :)
Aitäh!
See ronimine on nüüd küll kõva 3,0. Kaks pool saaks siin mängus kõvemad mehed maast kontsakingaga kätte.
Ronitud, logitud päeva esimestel minutitel. Ja ärge arvake, et ma nüüd nii fanatt olen, et ainult selle aarde pärast Haapsallu sõitsin...
Teisel korral läks õnneks. Esimesel korral lootsime aarde lihtsamalt kätte saada
Sellega oli lihtne. Kui meie kohale jõudsime, oli keegi juba puu otsas. Ausalt öeldes ronisin ise ka natuke , aga kuna minu redel läks koos autoga remonti , siis eriti ei tahtnud puud oma kehamassiga kiusata. Nagunii on sellisel peitmisel puule üsna halvad tagajärjed ja eks teistele ka on see koht ikka hirmus nähtaval. Võiks öelda isegi et juba 3-4 leiuga on georada tekkinud. Aga las ta olla - vaheldust peab ka olema.
Aarde avaldumise hetkel olin juba mõnusa leboasendi sisse võtnud peale saunaõllede manustamist,polnud enam kuhugi kiiret :)
Järgmise päeva hommikul ei viitsinud samuti kiirustada,eks vihmasadu ei kutsunud samuti õue minema.Ent õhtupoole hakkas ikkagi geosõltuvus endast märku andma :) No läksime siis asja kaema.Kerge vihmasadu oli just lõppenud ,kui sündmuspaigale jõudsime.Kiirest leiust polnud juttugi,vahepeal kohale jõudnud geokolleegidele polnud samuti midagi ette näidata :) Reet läks koju redeli järgi,kuid tema saabudes oli mul konteiner juba üles leitud.
Panin siis FTFi kirja.Polnudki varem Haapsalus esmaleidu saanud.Tänud!
Tabasime teolt teise geohullude paari õhtusel ajal. Kuna sel päeval oli etteantud märg ja libe puu, siis läksin koju georedeli järele, ikkagi ainult 250m. Aga selle ajaga oli "thunder" juba topsi kätte saanud, seega saime kergema vaevaga. Aitäh!