Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Veskijärve kalda lähedal on kaks ehitist, millest üks justkui kuidagi sinna ei sobi. Selle sobimatu ehitise juurest leiate aarde ning saate ka aru, miks aardele just selline nimi valitud on. Boonusena saate nautida kaunist vaadet järvele.
PS: kuna ise jalutasime kohale järve kallast mööda, siis ei oska täpselt öelda kui lähedale autoga saab, kuid Veskijärve ümbritsev tee võib sealkandis raskesti läbitav olla.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (3), ujumiskoht (3), soovitan (3), mahajäetud_ehitis (3), lumega_leitav (2), kalastuskoht (1), telkimiskoht (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7CDCA
Logiteadete statistika:
79 (98,8%)
1
3
0
0
1
0
Kokku: 84
Aare eemaldatud. Maal on uued omanikud ja ei soovi neid tülitada.
Läksin koordinaatidele ja olin ikka jupp aega hädas. Geoerosioon justkui viitas võimalikule peidukale, aga kuidagi ei jäänud silma. Tegin kaks hädakõne. Esimene läks veits kehvasti: kõne saaja kahjuks enam ei kuule, sest röögatasin talle kõrva, kui eelnevalt kontrollitud võimalikust peidukohast korraga lind välja lendas. Teine kõne läks märgatavalrät paremini. Sain väga asjaliku vihje ja käes see PET oligi. Aitäh laheda koha näitamise eest!
Tundub, et olen esimene pime, kes seda topsikut ei suutnud leida, pirkuat kah enam ei olnud. Oma paar tundi veetsin seal järve kaldal piknikku pidades, vaadet nautides ja loogilisi ning vähem loogilisi kohti uurides ja eemalt vaadates, kuid mis silma ega näppu ei hakanud, oli otsitav topsik...
Vot mida võib keset metsa leida! Leidsime konteineri maast ja asetasime tagasi oma eeldatavale kohale. Tänud!
Kõmpisime kohale, üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt kraavi. Üllatav putka tõesti sellises kohas. Aare ise vedeles maas, tõstsime ta vähe kõrgemale.
Aitäh!
Valisime mingi rajamoodi moodustise, mis kaldale viiks ja sealt edasi astusime mööda järveserva aardeni. Lõpus olev objekt oli tore üllatus. Tänud aarde eest!
Ülimalt tore aga väsitav geopäev hakkas õhtusse jõudma. Kuna tahtsime piirkonna täppidest puhtaks saada, siis tegime viimase käigu selle aarde juurde. Auto jätsime ühe metsatee äärde, sest meil tavaline madalapõhjaline. Edasi jätkasime natuke paremaid ja viletsamaid teid pidi kuni kuivenduskraavini. Sealt hopsti üle ja mis me näeme. Kellelgi lausa elamine seal inimtühjas paigas. Võtsime siis suuna võsa poole ja õige pea olime järveäärsel rajal. Kummalised majad leitud, natuke kobamist ja aare käes. Huvitav, kes ja millal sellised putkad sinna metsa rajanud/toimetanud on?
Pisut koperdamist maaparandus kraavil ja üllatav pirukaputka võsas. Tänud tutvustamast.
Hülgasime eemal auto ja võtsime suuna järvele, siin oli hulk askeldajad, lausa kontor oli püsti pandud. Põikasime pisut metsa, et teiste laagriplatsile mitte sattuda. Jalgrada viis ilusti kohale, muigasime ja saime ka aarde nimele nüüd pihta. Aitäh!
Kui tee kehvaks läks, parkisime auto ära ja jätkasime jala. Ilmselgelt olime hiljaks jäänud - saiad ja pirukad olid ammu otsas. Aare siiski õnneks täitsa ootamas meid. Aitäh peitjale.
Siin võib kindlalt kinnitada, et ilma aardeta poleks me siia iialgi sattunud! Tänud!
Suvel seal järvel kalal käies hakkas juba se ehitus seal silma aga siis polnud aega kaldale minna. Täna roolisin ennast 300meeti peale. Jalutuskäik oli tegelikult tunduvalt pikem. Täitsa huvitav kuda see sinna veetud on.
Täiesti arusaamatu, et miks ta seal ometi on aga lahe. Mingi mõnus nostalgia. Varbad said märjaks. Aitäh!
Täname kaunisse kohta juhatamast! Lähenesime lõkkeplatsi poolt mööda kaldal asuvat rajakest. See objekt seal metsas tõesti imelik ;) Leiuga läks veidi aega, aga õnneks mitte liiga kaua.
Oli küll meie juubelihõnguline aare, aga saiaputka oli kinni. Tänan sinna juhtamast. Niisiis meie 50.
2001. aasta kevadel olin siinkandis käinud Roheliste Rattaretkega - meie teine laager oli Veskijärve ääres koos Eurovisiooni vaatamisega suurelt ekraanilt. Sai koos mitmetuhande inimesega kaasa elatud Eesti võidule Eurovisioonil - see oli elamus, mis jääb meelde. Ma ei tea, kas see putka oli tollal juba siin, igatahes praegu oli tore avastus. Tänud peitjale siia juhatamast! TFTC!
Tàitsa pettumus saia putka ikka kinni ! Aga yli àge koht, super corona varjupaik, mida veel vôiks tahta. Super !
Kuna GC lehel oli värske logi, et 4x4 masinaga saab 250m peale, madalapõhjalisega 500m peale, siis andis see julgus. Me jõudsime 400m kaugusele, sealt läksime edasi jala. Oli täitsa rahulik jalutamine ja lõpp lähenes kiirelt. Kohapeal täitsa kena paik. Tundub küll, et külalisi siin tihti ei käi, seetõttu ei saanud me ei saiu ega pirukaid. Ka ümbrus olid üldse kuidagi niitmata ja hooldamata. Loodame, et uuel hooajal puhutakse piirkonnale taas elu sisse! Tänud kutsumast!
Saun 3603. Found it: 15.Mar.2020 11:16 Saiad ja pirukad. Meil oli täna pikkade matkade päev. Seega tuli ka soor väiksem kui eile kuid ilm oli ilus ja seltskond hea. Lastel oli jääkaantega tegemist ja kõvasti sagimist. Enne aaret oli keegi ka suusad risti ajanud. Dix juhuslikult märkas seda kompositsiooni puu otsas. Kohapeal imestasime, kuidas see kõik sinna saadud on. Mõtlesime vist välja ka. Aare kuiv ja korras. Täname!
Ilm on jätkuvalt päikeseline ning kui uudiseid ei loe, siis võib isegi tunduda, et elu on ilus. Jätkame oma tuuri. Täna käisime sellistes kohtades, kus olid ilusad vaated ning saime palju matkata.
Võtsin vastutuse enda peale ja keerasin maanteelt erateele. Sildi poolest ootasin midagi hullemat, aga sain ka oma madalapõhjalisega edukalt hakkama. Sisetunne käskis aardega risti olles loogilises kohas jalastuda. Täitsa õige koht sai valitud. Kulgesin nulli vahepeal lompidest üle karates. Ega ma täpselt ei osanudki aimata, mis see ees võib oodata. Küll aga tundsin kohale jõudes vaimusilmas suurt äratundmisrõõmu. Üks loogiline peidukas lausa kutsus enda poole, aga see oli tühi. Nüüd läks otsimine aga lappama ja leidu ei kuskil. Kui aga ringiga algusesse tagasi jõudsin, leidsin konteineri maast. Tuulekohina ja lainete loksumise saatel sai ka oma kohalolu ära registreeritud. Aaret tagasi peites, püüdsin juba märksa paremini teha, et ta sinna loogilisse kohta ka püsima jääks.
Tänud.
Sellist kohta sealt metsaseest küll ei osanud oodata, väga lahe. Tänud :)
Niidetud rada viis kenasti järveni ja väike jalgrada viis pirukateni. Puudus siin paadimees, kes kaldas peatuva paadiga meid poolsaarele oleks sõidutanud. Tänud peitjale.
Õnneks me võtsime ise omad saiad-pirukad kaasa,sealsed olid juba kõik otsa saanud.Aitäh!
Meelitavad siia saia saama ja panevad putka pühapäevaks kinni. Pettunud ostlejad olid kõik ümbruskonna mustikad nahka pistnud, nii et saime väikese lohutuse aardeleiust ja kõmpisime suurele teele tagasi. Aitäh!
Ahjusoojad saiad jäid saamata-söömata, aga vähemalt leidsime aarde ja kõhukorinast vabanesime hiljem rabamatkal. Tänud aarde eest!
Kui meie kohale jõudsime, olid saiad juba otsas. Uut portsu ootama ei jäänud. Lahe kohake. Tänan.
Teine päev. Äratus oli mõnus. Anne tegi kogu perele pannkooke ja meile kuuma kohvi.. mõnus.. Aga mis seal platsil ikka vahtida, laager kokku ja putku. Lähim aare oli see ja võtsimegi suuna siia poole. Plaan oli võimalikult lähedale sõita ja seda tegimegi. Kuna eelmisel õhtul stange sai viga ja äär palju madalamal, kui peaks, siis kippus maad kraapima veits kõrgemate kohtade peal. Ega see teegi hea polnud. Igatahes päädis asi lõpuks sellega, et sõitsin ühe küljepeegli maha XD. Tore. Samas ega selline pisiasi ju või seiklusi katkestada. Õnneks juhtus mul kotis olema ühed vanad poolpidused kõrvaklapid, mille juhtme abil sai ajutiselt asi kokku lapitud ja see lahendus kestis tripi lõpuni. Aga aardest. Esiteks jõudsime järve äärde ja mis koht.. Oleks teadnud eelmisel päeval sellest kohast, oleks siia tulnud. Niiet aaret kohe ei hakanudki otsima vaid kõik paljaks ja vette. Väga mõnus oli. Hiljem väike jalutuskäik ka puhvetisse ja suund järgmise aarde poole. Aitäh!
Teise matkapäeva esimene aare ja wow wow wow! Suurimad kiitused peitjale! Aitäh aitäh ♡
Oli vist parajasti lõunapaus, teenindajat polnud kohal. Aitäh.
Järv on tuttav ning kunagi olime lekkiva kummipaadiga isegi sealpoolset kallast külastanud, kuid toona rohkem ringi ei vaadanud. Ehitised näevad välja nagu nad oleks seal siis täitsa olemas olla küll. See sobimatu on muidugi eriliselt sürr ja ootamatu niisuguses kohas :D Aitäh tähelepanu juhtimast!
Autoga jõudsin üsna kaugele ning jalutasin läbi väga põneva paiga. Aardeni jõudes oli mul selge, et mu vastostetud objektiiv ei kõlba kuhugi, nii et tuju oli üsna niru, kuniks aarde peidupaika nägin. Väga lahe. :) Tänud.
Vaikselt sõites õnnestus aardest 400 m peale sõita. Ägedad putkad sinna järve äärde tiritud. Tänud kutsumast
Seekord pressisime autoga nii lähedale kui võimalik ja edasi jalutasime. Täiesti üllatus oli see mis aarde juures ees ootas. Miks? Millal? Kes? No igatahes suured tänud kohta näitamast :) Aarde leidsime maast ja panime tagasi oletatavasse kohta.
Väga äge paik...tekkis küsimus kuidas need majakesed küll sinna said :D
Vaikne jalutuskäik lõppes täitsa suure jahmatusega. Selline asi siin... tekkis küsimus, et kuidas see siia saadi. Tänud!
Sai tehtud väike jalutuskäik järve äärde. Huvitav, et selline äri seal. Aitäh näitamast!
Pärast teistest muinastulede tegijatest raske südamega Keibu parklas lahkumist, sai suund siiapoole võetud. Oli teada, et A&M tulevad pärast oma aarete kontrolltiiru järgi - neid kohtasimegi pärast siinset ja Ahvena aarde taaskülastust. Me jätsime auto peaaegu suurema tee äärde, kuigi praegusel kuival ajal saanuks mööda rohuteed vähegi kõrgema autoga ka aardest sajakonna meetri peale, kus kalameestel väike lõkkekohake valmistatud. Täitsa ujutav ujumiskoht samuti.
Väga üllatav oli sellises metsas mõlemat ehitist silmata. Ei tea, millal siia viimati normaalne tee tuli. Ka aarde nimi sai kinnitust, mida kahtlustasin juba paar tundi. Väga tore avastus ja leid keset metsa! Aitäh peitjatele mõnusa 1.4 km matka eest! Aare kuiv ja korras ning lumegagi leitav. Peidik mahutaks isegi normaalsuuruses karpi. Üllatuse ja ilusate vaadete eest soovitan.
Auto jätsime eratee sildi juuurde, Henrikole jalgratas välja ja aarde poole teele. Tegelikult oleks saanud madala autoga muretult talu juurde välja sõita. Kuid ega ma teele asudes võinud teada, kust maalt tee kannab ja kust mitte. Edasi mööda kalameeste autorada järveni nende lõkkeplatsini ja siis mööda järveäärset rada pirukaid valima. Ei hakanud majakesele ringi peale tegema ja pea esimesest katsutud kohast tuli topsik päevavalgele. Aitäh.
Teele muinastuledele! Pirukad olid igatahes otsas :( TFTC!
Vot sellised erateed mulle meeldivad, kus omal vastutusel on lubatud liikuda. Auto oli sobilik, et Veskijärveni sõita ning piiravaid liiklusmärke seal ei olnud. Aare tuli välja samast kohast kuhu juba neli korda vaadanud olin. Jackile väga meeldis järves plätserdada ja mulle ka :D Aitäh!
Sellist asutust ei osanud keset metsa mitte oodata. Kuna seal ei paistnud silma hääbunud teed, jääb mõistatuseks, kuidas neil õnnestus produkte kohale toimetada. Vb on tegemist õppehoonega, mis andis ettekujutuse, milline võiks välja näha tegelik asutus. Siuke potjomkini putka...
Kahepäevase Veskijärve puhkuse jooksul väike mõnus jalutuskäik.
Midagi sellist ma ootasingi nullis olevat aga ikkagi täitsa uskumatu, et see pirukaputka on siia metsa tassitud. Saia kahjuks ei pakutud.
Nii mitu teed tuli siia, et ei osanud kohe validagi. Järve ääres oli vägev vaade, natuke soojem oleks võinud ainult olla, tuul oli jäine. Aitäh!
Sellisest kohast pirukaputkat leida oli üllatus. Koht ju ise tegelikult päris vahva. Tänan näitamast.
Hea, et seekord sõidutas meid toekam mudamasin, mina üksi ei oleks julgenud nii kaugele trügida. Aitäh!
Jõudsime siia suhteliselt õigel ajal, sest viimane tee ots veel kandis. Läbi võseriku murdsime otse ja kõik läks väga ilusti. Järvel oli päris palju ahvena tapjaid. Tänud siia kutsumast!
Peale lumeingleid ja pisipõnni lõunat olime kõik valmis liikuma. Osad olid autoga pea järveni trüginud, me jätsime ikka tükk maad kaugemale. Mõnus jalutuskäik, kahjuks ei sattunud vist hooajal ning saiadest ja pirukates võisime oma vurrud puhtaks pühkida. Tänan peitjat, tore oli :)
Huvitav koht! Aitäh aarde eest!
Jalutasime järveni välja ja seejärel liikusime aardeni. Nimed kirja ning tagasiteel proovisime teist rada, mida mööda sai ka õigesse kohta välja. Aitäh aaret peitmast ja siia juhatamast!
Oh jah need lapsepõlve mängud :) Järve ümbritsev tee oli täna täiesti läbitav. Seda talumaja nägin ma esimest korda kusagil kaugetel eelmise sajandi kaheksakümnendatel, kui õnnestus kummipaadiga üle järve aerutada - koos isaga. Siis oli ta veel kena ja kõbus ja täiesti elatav. Maja. Isa muidugi ka :) Inimesi kodus polnud aga kaevust sai vett. Nüüd järgnesime kalameeste rajale - ja ei hakanudki autoga randa ajama, kuigi oleks saanud hetkel vabalt. Seal oli kolm autot juba ees. Ja siis ei läinud kitserajale, liuglesime hoopis aastaaega ära kasutades "ümber nurga". Mõnus oli. Neid putkasid polnud enne kohanud - aga samas ega sinna vist ei lähe isegi teed....nii et kuidas sa neid ikka näed. Ilma geopeituseta. Aare leidus kenasti arvatavast kohast ja siis liuglesime kodu poole tagasi. Talumaja vaatasime tagasiteel põhjalikumalt üle. Inimestel on käes väärtused, mida nad ei oska hinnata. Kahju kohe. Aga mis sa teed. Aitähh.
Vot see oli küll täitsa uhke ja vinge paik. Sihke elamine järve äärde püsti pandud, et vähe ei ole. No siit oleks ikka lausa lust kalale minna. Kohapeal kontrollisin ka kohe õigest kohast, aga midagi näppu ei jäänud. Siis vahtisin hunniku valesid kohti ja võtsin lõpuks totsiku ikkagi esmakontrollitud kohast välja. Superluks paik, aitähhid tutvustamast!
Autoga aardeni ei pääse, aga vankriga küll :) rahulikult jalutasin ja Egert nautis uinakut. Umbes 300m oli aardeni, kui avastasin, et olen pastapliiatsi ära kaotanud. Tagasi ei tahtnud minna, jäin lootma, et aardes on kirjutusvahend olemas - oli! Lõpupoole oli tee päris vesine ja künklik, kord lükkasin vankrit, siis tõmbasin ja nii me kohale jõudsime. Leid tuli kiirelt, logi kirja ja nautisin vaadet. Oli vahva jalutuskäik, aitäh!
Vaatasime moodsa kinnisvaraarenduse üle ja panime nimed kirja. Saia - pirukat ei pakutud.
Peaaegu 2 nädalat olen vabadel päevadel olnud kodus ja vaadanud aknast kuidas vihma kallab 24h. Isu välja minna oli väga suur aga minu jaoks nii suurt isu pole, et vabatahtlikult sellise ilmaga metsa müttama läheks. Jälgisin pidevalt yrnost kaugesse tulevikku millal tuleb esimene vihmavaba päev. Lõpuks lubati 15 oktoobriks vihma järgijäämist. Iga päev siis igaks juhuks vaatasin kuidas olukord on. Kuniks 10. oktoobril märkasin, et järgmiseks päevaks näitab vaid pilvesid. Pikalt mõtlemata vaatasin kaarti, panin paika päevaplaani ja jäin hommikut ootama.
Et päevast maksimumi võtta, siis ärkasin juba 6:30. Päevaplaan nägi ette sõita Nõvale seenele ja siis kui seente noppimise isu täis, minna üle geopeituse lainele. Terve tee lääne poole sõites sadas vihma. Kohale jõudmise järel ei tulnud aga enam tilkagi. Käisin läbi kõik eelmisest korrast tuttavad kuuseriisika kohad. Niiskust oli seente kasvamiseks küll aga natukene vast isegi liiga palju. Koht kust ma kuu aega tagasi sain kõige rohkem kuuseriisikaid oli nüüd koguni vee all. Nõval oli igatahes suurvihmade tagajärjel uputus. Seeni nagu oli ja ei olnud ka. Kahjuks pidi igast 4st seenest 3 tükki ära viskama, sest olid täiesti ussitanud või siis lausa mädanema läinud. Täiesti ootamatust kohast, suurelt lagedalt liivaväljalt, leidsin 3 hiiglaslikku kuuseriisikat. Neist 2 tükki olid tänase päeva kõige puhtamad seened ja kompenseerisid varasema kaotsi mineku. Mingit meeletut seenekogust ei saanud aga arvestades kui vähe metsas seeni hetkel oli, võis rahule jääda.
Isu täis võtsin suuna päeva esimese aarde poole. Saiade ja pirukate aare avaldus päev pärast minu viimast Nõval käiku. Sama saatus tabas mind ka üleeelmisel Nõva külastusel. Eks ole näha kas see traditsioon jätkub. Tee Veskijärvele oli juba varasemalt tuttav ja sai nüüd siin natukene rallida mööda käänulisi teid. Raskelt läbitavat teed ei põdenud ja omal vastutusel sõitsin edasi. Viimast lõiku täiesti järveni muidugi ette ei võtnud, sest ei olnud plaanis tervet päeva seal veeta. Oma autoga parkisin teeotsa kinni ja lootsin, et kedagi peale minu sinna ei tule. Järve äärest oli ilus vaade teisele kaldale, kus sügiskollaste lehtedega puudele säras peale päike. Need olid päeva esimesed ja viimased nähtud päikesekiired. Ilma nautisin sellegi poolest täiega. Polnud nii kuiva ilma ammu olnud, et pilves ilm oli antud momendil lausa paradiisilaadne. Aarde juurde viis korralikult sissekäidud rada. Esimene reaktsioon kohale jõudes oli "tohoh.." ja siis nullile lähedamale jõudes "ohhoo.." Kihvt koht ilusas kohas. Peitjale aitäh siia kutsumast ja kohta näitamast!
Selle aardega tuli üks lugu meelde:)
Vares istub puu otsas.Puu alla tuleb lehm ja hakkab mõningase aja pärast puu otsa ronima. Vares satub paanikasse: "Lehm, mida sa teed, oled hulluks läinud ve?". Lehm vastab: "Muuu! Ma tahan õunu süüa!". Vares läheb täiesti endast välja: "Kuule sõber, see pole ju üldse õunapuu!". Lehm vastab: "Mul oma õunad kaasas!"
Meil olid samuti omad pirukad kaasas ,hea oli nosida teel autost aardeni.Vähemalt oli lõbus,tänud!
Äi ole sel teel häda midagi. Sõit on küll sildi järgi raskendatud ja omal vastutusel, aga mingi höövlilaadne toode on seal värskelt sõitnud asi on suht sile. Aga ega see ei tähenda, et autoga tee pealt järveni peab sõitma, kuigi korralik jälg on ees. Jätsime ta ikkagi maha ja matkasime selle maa, ise kuulasime telefonist teate mida - Kiili valla valimisdebatti :) Nii et paraku oskame rohkem öelda plaanitavate kergliiklusteede kui kui aardelähedaste olude kohta :) Siiski, kui putkad paistma hakkasid, panime poliitika kinni ja keskendusime saiadele ja pirukatele. Täiesti kontekstiväline asutus seal, tuleb tunnistada. Väga äge. Mis seals ikka, võtsime esimesest vaadatud kohast tünni, panime logi kirja, püüdsime siiski pirukaid ja saiu välja kaubelda endale, aga ei antud. Poliitika käima ja autosse tagasi. Ja siis juba võistlesid poliitikaga sealsed vaated. See põlenud mets on kõigest hoolimata üks igavesti vinge vaatepilt, midagi pole teha. Oli eelmine kord, kui Ahvenat püüdsin, oli nüüd. Aitüma näitamast, mis siis, et saia pole :)
Selle aarde otsimist nautisime ikka kogu "raha eest" ;)
Ja aarde asukoht tekitas ka paraja üllatuse!
Meie täname!
Seda aastaid tagasi tulekahjust muudetud maastiku on alati huvi külastada. Aja muutvat kätt on siin alati näha. Parkisime end RMK lõkkekoha juurde ja kulgesime seeni otsides aardeni. Oli üllatav sellist asja siit leida ja vist selle pärast ei suutnud me alguses konteinerit kohe üldsegi mitte tuvastada ja seda on häbi tunnistada. Tagasi kulgesime järve äärset rada pidi. Värvid olid küll õhtuse pilvisuse alla tuhmimad aga ilus ja rahulik kulg kindlasti. Oli ka veetakistus, aga ei miski rasket. Kui juba siikanti sõita, siis järveäärset rada soovitame kulgemiseks küll.
Äge asi keset metsa. Muidugi unistasime, et ehk saab tõepoolest mingit saia või pirukat:) Aga kahjuks ei saanud:(
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Peale tööpäeva jooksin kohe koju, käisin kiirelt koertega õues, vahetasin riided ja juba olidki Jürikad kohal, et geotuurile minna.
Kuna minekuga oli nii kiire, siis süüa ma ka ei jõudnud. Noh ja siis mine saiu ja pirukaid otsima... ma salaja lootsin, et äkki seal aarde läheduses elab mingi tore vanaemake, kellel pirukad ja pannkoogid alati valmis ja kes hea meelega pakub neid kõigile möödujatele. Vot, millest tühi kõht unistama paneb. :D Aga lootus on lollide lohutus ja mingeid pirukaid seal keegi ei jaganud. Selle asemel saime nimed logiraamatusse kirja, see tegi olemise vähemalt natuke paremaks. :D
Tänud peitjale. Ilus koht.
Seeni ei tasu siia lepikusse otsima tulla, neid ei ole. Pirukate jaoks sai ka vale aeg valitud, pühapäev ikkagi. Kala olemasolu ei suutnud kontrollida. Nälg. Kolmas, mitte palju hiljem.
FTF. Seekordse kodutöödeks planeeritud nädalavahetusega läks nõnda, et laupäeval juba lõuna paiku hakkas mingi sisemine kihelus mind metsa mineku mõtetega kiusama ning saigi töötempot tõstetud ja laupäeval kodutöödesse rohkem panustatud. Pühapäeva hommikul sai juba rõõmsa tujuga avada arvuti ja aarete kaarti ning üsna juhuslikult märkasin kaarti vaadates, et suurte haavapuude kõrval on kaardile mingi punane täpp ehk uus aare tekkinud. Saiad ja pirukad. Vot siis, mida pakutakse. Juba mõeldud plaanidesse sai üks täpike juurde sokutatud ja nii saabki öelda, et ega meilgi tuli see aare üsna ootamatult ja üldse mitte tormates. Täitsa rahulikult käisime vaatasime suured haavapuud üle ja alles siis võtsime suuna pirukaputkale. Nii see ftf tuligi :) Täname peitjat!
Raskelt tuli, kohad, kust olin põhjalikult otsinud, sisaldasid lõpuks aaret. Olin teine, tund ja natuje esmaleidjast maas. Aga mul polnudki plaanis seda võitma tulla, otsisin hoopis muid aardeid ja see jäi koduteele. Üllatav koht, tee ääres, kuhu veel iga autoga ligi pääseb ja kust aimatav rada aarde poole tüürib, külvasin kevadel mitu hektarit kaseseemnega täis, jälle põhjust tagasi tulla, et kuidas kasvama hakkab. Tänud peitjale