Lend EE127

Tänud aarde eest!

Mitme,mitme aasta töö sai lõpuks vormistatud.Aitäh!

 1 

Selle aarde lahendamine lendas korduvalt vastu taevast. Peale pikki pusimisi sai õige koht kaardile ja jäi seejärel pikaks aaks marineerima. Täna kõmmutasime end kohale ja läksin sirge seljaga aaret otsima. Leidsin vägagi põneva objekti, aga aaret polnud. Varsti liitus ka Kaupo ja tuiasime päris pikalt metsa all ringi, aga isegi sellist potentsiaalset paika, kus mikro end peita võiks, ei leidnud. Suures hädas tahtsime taevaste jõudude poole pöörduda, aga levi ei olnud. Ninad norus-sabad sorus võtsime suuna autoni, kui korraga mulle aare silma jäi. Mingi 80m meie koordinaatidest eemal. Aga peaasi, et leitud sai. Aitäh!

Selle aarde jaoks sai üks vana Android otsitud. Paras jamamine oli aga tehtud sai. Lõpp kah huvitav, tänud.

Aitäh!

Neid mõõtmisi olime varem teinud ka, aga siis see kassett väheke tõrkus. Nüüd oli meil sügise alguses kolm mõõtmist taas tehtud ja punkt kaardil. Logide järgi tundus paljulubav. Tuleme oma koordinaadile ja ei miskit. Tuhnisime ka ca 50m raadiusega ala läbi, ikka ei midagi. Sai siis abi küsitud mitmelt inimeselt, lõpuks pöördusime otse peitja poole. Huvitaval kombel hiljem see radar siiski toimis, aga paraja viitega. Eks see vist ole vahel vedamise küsimus, kas see wherigo toimib või ei. Aga selle kuu üks pisar sai valatud. Aitäh!

Selle asja lahendamine oli üks kivide ja kändude saaga. Mitu korda üritasime alustada, aga isegi kui akud olid täis, mingit infot me kätte ei saanud. Lõpuks, kui paistis täiskuu ja kolm tilka verd oli annetatud, hakkas asi maagiliselt tööle ja saime mingi punkti kaardile. Täna kohapeale minnes selgus, et ikka jube keeruline on otsida metsast midagi, kui koordinaat ei pruugi täpne olla. Kurtsime muret kolmele inimesele, sh peitjale, saime kolm erinevat koordinaati. Küll aga näitasid need kõik pea 160m kaugemale kui meie oma. Ragistasime end sinna ja ennäe, tops täitsa olemas ja alles. Uhke lõkkeplats ka siin. Lõppkokkuvõttes tegime maastiku omale raskemaks - isegi märja ilmaga on see aare siin parimal juhul 2.0. Meil aga jalad märjad ja joped mustad, aga vähemalt ei pea tagasi tulema. Aitäh!

Aitäh peitjale!
No mul läks kogu protsess täitsa sündmustevaeselt. Ainult Wherigo antud koordinaadid näitasid minu moblas paarkümmend meetrit mööda, aga wherigo radar oli täpne. Võib olla mobiil positsioneeris ennast täpsemalt hiljem. Lahendamine ja ka lõpp olid huvitavad.

Sellele aardele on nüüd jupi kaupa lähenetud. Nüüd kui õige aare ära kadus, siis kahetsesin küll, et ei läinud õigel ajal otsima. Täna siis peale lähedal oleva poolsaare külastust, võtsin jalutuskäigu ette. Tuleb välja, et parkisin ennast ikka väga kaugele. Sain ühte ja sama oja ületatud neli korda. Siis suutsin astuda mingisse väga pehmesse kohta, kus sain ketsi ikka pahkluuni mudaseks. Lõpuks peale metsas tiirutamist jõudsin kohale. Minu telefon näitas ikka hullult mööda, seega võtsin kõne omanikule. Sain teada, et olen ikka täiesti õiges kohas. Peale seda suutis telefon ka maha rahuneda ja mulle õige koha kätte näidata. Tänud peremehele aarde eest. Tagasiteel suutsin õnneks oja ületada ühe korra. See eest sain sukelduda elu kõrgeimasse sõnajala tihnikusse.

Selle aarde asukoha tuvastamisega alustasime juba kaks kuud tagasi. Vahepeal jäi asi soiku, aga täna oli kindel plaan alustatu lõpule viia. Tehtud-mõeldud! Ojaga läks meil õnneks hästi - ei pidanud seda läbima. Mõned mugud olid küll silmapiiril, aga õnneks piisavalt eemal, et ei seganud logimist. Tänud toreda ülesande ja aarde eest!

Alustasin ühe päeva pärastlõunal. Raadiolokatsiooni kasutamine nõuab oma moodi oskusi. Alguses langesid kolm mõõtmispunkti umbes ühele joonele. See andis suunda, aga mitte piiritletud maa-ala. Läksin esimesse võimaliku punkti, mis osutus täiesti valeks kohaks. Õnneks peitus kaardi järgi seal lähedal üks teine tavaline aare, mis sai neljanda radari signaali ootel üles otsitud ning logitud. Neljanda signaaliga sain Regio kaardirakenduse abil juba enam-vähem konkreetset punkti paika. Kohale saabudes läks juba pimedaks ning otsinguid tuli jätkata pealambi valguses. Maastik osutus pimedas käimiseks veidi keeruliseks ja kui objekti akud said järjekordselt täis, siis viibides kusagil oma tunde järgi veel suvalises kohas, tuli üllatuseks vahemaaks ainult 134 meetrit. Aga siis juhtus umbes sama asi, mis Tarkovski ulmefilmi "Stalker" tegelastega. Objekt pidi olema kiviviske kaugusel, aga otse läheneda polnud mitte kuidagi võimalik ja kaardi uurides sain ka selgeks, et esmalt tuleb kõndida tagasi auto juurde ja alles siis otsida teist lähenemisteed. Kuna ilm oli kõvasti tormine ja puudelt lendas igasugu kraami, siis otsustasin edasistest otsingutest selleks päevaks loobuda. Täna siis tulin veidi teistsuguse autoga, millega annab sealsel maastikul sõita ja tegin päevavalguses otse õigesse kohta drive-in'i. Päris huvitav koht tegelikult. Suured tänud aarde eest!

 1 

Kunagi ammu-ammu sai alustatud, kuid tekkis mingi imelik tõrge. Vahepeal üks telefon ei tahtnud mul Wherigo kassettidega üldse koostööd teha nii et kõik KusMaLäen'id unustasin üldse ära. Sai Anniga arutatud ja temal toimis asi muredeta. Elu läks edasi ja lõpp muutus ja muutunud oli ka telefon mu käes. Vaata imet, nüüd hakkas ka asi mul jooksma ning jooksis kohe lõpuni välja. Lõpus olin tükk aega vales kohas, kuid võtsin julguse kokku ja uurisin Laurilt, et mis värk on. Tõde selgus ruttu, et kassett oli mulle korra näidanud vana koordinaati, mille usinasti sisestasin, tegelikult oli ka õige info täitsa olemas ning olin õigest kohast üsna lähedalt ka mööda jalutanud. See ei takistanud mul tükk aega otsimast, okstega näkku saamast ning alla libisemast. :D Peale seda oli üpris lootusetu tunne aga sai pea norust sirgeks aetud ja aare ikka leitud. Kokkuvõttes saime Exega väga mõnusa talvise jalutuskäigu, mis sobis aastat lõpetama nagu kirss tordil! (995) Aitäh!

Kui mulle lõpuks kohale jõudis kuidas whereigod töötavad, hakkasid nad mulle meeldima ja vaatasin kõik üle, mis Eestis pakkuda. Ega neid just väga palju pole. Antud aarde algkoordinaadid tundusid minu jaoks ebamugavas kohas, aga otsustasin kasseti ikkagi käivitada ja ennäe lõpp minu jaoks palju meeldivamas kohas. Läks siiski natuke aega enne kui siia kanti jõudsin. Wherigo idee oli väga huvitav. Millegipärast lõpu lähedal lubati küll infot 100m peal, aga tegelikkuses pidi lähemale minema. Kohas kuhu lihikaudselt punkti paninteatas radar lihtsalt rõõmsalt et 98m. Lõpus pani äppi antud vihje natuke muhelema arvestades mis igast suunast vastu vaatas, aga leid tuli päris kergesti. Tänasin õnne, et ma lühem ei ole ja logi kirjas.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Uus tops paigas. Natuke lõpp muutus ja vastav info uuendatud wherigo failis.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

See versioon ka ära virutatud.

Kunagi ammu sai juba asja proovitud, aga siis ei saanud ma nendest wherigo asjadest midagi aru. Nüüd juba veidi kogemust ja sai uuesti ette võetud. Sain mingi punkti kaardile ja läksin täna uurima. Tiirutasin metsa all ja mõtlesin, et huvitav mida ma otsima peaksin. Siis hakkas aga telefon karjuma, et otsi nüüd logiraamatut. No aga kuidas ma otsin kui me seisame ühel pool oja ja ilmselge aarde asukoht on teisel pool seda laia oja. Variant oli jalad paljaks võtta ja see paar sammu külmas vees teha, aga osustasin kõigepealt looduslikult tekkinud tammi proovida ja kuidagi meid sealt kuivalt üle ukerdasingi. Uudistasime ja panime nime kirja. Mulle väga meeldis seal. Lahkuda kavatsesin viisakalt mööda rada, aga siis hakkas ikka kripeldama, et tahaks ühe aarde veel võtta ja selleks pidin uuesti oja ületama. Läksin tagasi selle tammi juurde ja märkasin kõrval teist varianti ka, mis pakkus väheke rohken adrenaliini ja nõudis vähem füüsilist jõudu. Pääsesime kuivalt. Tänud siia kutsumast!

Maretil oli vaja auto võimeid katsetada , nii me siia veeresime. Nii äge koht, uudistasime siin veidi ringi. Tänud

Eelnevalt juba kõik ära öeldud. Aitäh peitjale.

Krissul oli tehtud eeltöö, Svenil oli toimiv Wherigo ja minul oli sõiduk, mis meid lõpust mõnekümne meetri peale sõidutas.
Eks tegelikult oli ka potentsiaal, et meil ei ole veel lõpp käes. Aga piirkonda saabudes andis Sven teada, et palutakse lahkelt logima minna.
Lõpus oli nii palju uudistamist ja kuna mina kaardi peale vaadanud ei olnud, siis minus tärkas hoopiski laps ja läksin istusin aardele peale. Sven hõikas, et oot-oot, vaata ikka ka ja Dauno tegi lisaks ühe haa-haa nalja.
Nimed said kõik raamatusse kirja ja tänan peitjat aarde eest, kuigi minu panus lahendamisse oli null (olen kasseti alla tõmmanud, aga minu telefonis see tööle ei läinudki; sama lugu on nt Palja saarega, mis annab sissejuhatava info ja edasi vaikib kangekaelselt).

Veel üks pikalt ootel olnud aare käes :)

Ligikaudne otsimispiirkond oli teada, isegi parkimiskoht oli välja vaadatud. Õnneks olid teeolud juba piisavalt head ja saingi kenasti kohale. Seejärel valisin enda arvates kõige tõenäolisemalt aardeni viiva teeotsa ja hakkasin liikuma. Natukene manipuleerisin Wherigo kassetti ka ja veendusin, et vähemalt täiesti vales suunas ei liigu. Olles jõudnud vähem kui 100m peale ja saanud täiendavat infot, olin üpris veendudnud, et valisin õige lähenemistee.

Saadud punkti jõudes avastasin küll huvitava koha, aga aaret mitte. Hakkasin kahtlustama, et see ei peagi veel aardeni juhatama. Hakkasin siis ülejäänud ümbrust uudistama, misjärel visati mulle uus õlekõrs eelmisest kohast kümneid meetreid eemal. Kuid ka sealt ei õnnestunud midagi leida. Seejärel nägin võimalust küsida abi peitjalt endalt, misjärel oli selge kust aare välja tuleb. Sealt ei olnud otsinud, sest mul näitas tegeliku ja reklaamitud peidukoha koordinaatide vahel umbes 20m vahet.

Kuigi antud andmed ei olnud vist päris täpsed, meeldis see aare mulle väga. Nii piirkonna teada saamine, jalutamine kui ka lõpp-piirkond. Üllatav koht kuhu naljalt poleks niisama sattunud. Aitäh!

Oli see alles põnev koht, midagi sellist poleks osanud küll metsast leida. :)

Tänan peitjat!

 2 

Minu mõistus poleks vist sellele asjale niipea peale hakanud, aga noorem põlvkond on õnneks nutiteadlikum ja nii teataski Salme ühel päeval, et ta teab umbes, kus see lennuki must kast olla võiks. Olin veel üsna skeptiline, et kas kuskil metsas hakkame 100 m raadiuses midagi otsima, kuid siiski olin valmis selles protsessis osalema.

Piirkond oli meil varasematest seiklustest juba natuke tuttav, teadime kus on märg, kus on rajad ja valisime enda arvates lihtsama tee. Aardele lähedale jõudes selgus, et loomulikult oleme valel pool veetakistust. Õnneks olid just õiges kohas koprad oma tööpäeva lõpetanud ja üsna mõnus purre oli rajatud. Saime ilusti üle ronitud ja peale täpsustava vihje laekumist oli vaja vaid aare oma pesast välja võtta.

Tagasiteel ristusid meie teed vuliseva veega natuke teises kohas ja taaskord tuli otsida purret. Täitsa vahva seiklus ja nimed logiraamatus pani meie geopäevale ilusa punkti. Täname!

Insenertehniline rajatis, mis päästis märgadest jalgadest

Ma olin selline Wingmäni ripats seekord - tunnistan ausalt. Mu telefon võttis puhkepausi (loe: ununes autosse). Muidugi kui Wingmän oma seebikarbi juhatusel üle kraavi ja seal tagasi hüppama hakkas, siis ma seda kõike kaasa ei teinud, sest juba ta mõtleski ümber, kui mina valmis olnuks. Finaali ajaks olin küll viisakalt kohal. Niks ja tänud.

Panin kodus umbmäärase nulli paika. Jõudsin sinna ja käivitasin radari. Vastus - 117m. Vot nii palju siis minu täpsusest. Noh aga 117m raadiusega ringjoont ei ole ju raske läbi käia. Jätkasin liikumist ja õnneks mingil hetkel wherigo piiksus ja andis mulle koordinaadid. Peale seda läks raskeks. Minu mobiiliga otsida metsast nulli on samaväärne nagu tappa karu puunuiaga. Jõudsin veetakistuseni, mobiil käskis üle minna. Okei, ei olnud ju väga sügav ja ilm oli soe. Munad jäid kuivaks igatahes. Teisel kaldad mäitas mobiil, et ei - ikkagi esimesel kaldal. No jah, teist korda läbi oja. Siis näitas mobiil, et mine vähe kõrvale. Hüppasin üle poolsoise ala ja mobiil oli häppy. Aaret seal polnud. Siis järsku hakkas wherigo lõugama ja pakkus abi. Sain lisavihje ja läksin logisin ära. Kus logisin, jäägu saladuseks, igaljuhul oskab minu mobiil väga hästi nalja visata ja tegi aarde otsimise pööraselt põnevaks. Aga mulle see koht meeldis. Aitäh!

Aarde oletatav asupaik oli paika pandud, nõnda siis oli veel logimise soov jäänud. Lõpp-punkti tabamine õnnestus tänu Sigridi valitud teele ilma ekslemiseta. Pimeduses oli paik võrdlemisi kõhedust tekitav, kuid aare sai leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!

Selle aarde orienteeruv lõpppunkt oli ammu välja genereeritud aga ootas külastust. Lähemale saabudes proovisin radarit aga selgus, et ma liiga kaugel veel 200+meetrit aardest. Siis tuli kasutada loogikat - kumbat teed mööda läheks peitja? Mu loogika läks seekord täppi ja juba hakkadki telefon undama, et jõudsime vajaminevasse kaugusesse.

Koht oli tõeliselt creepy. Ilmselt aitas kaasa ka asjaolu, et oli ikkago ku korralik öö.

Nimed saime logiraamatusse kirja aga egas ma seal kauem olla ei tahtnudki.

Tänud!

Kodust 60+km, teisest kohast, kus meelde tuli äppi jooksutada juba 10+km, kuid kolmas koht andis tagasi löögina jälle 20+km. Siiski piisas infost, et umbkaudne asukoht kaardile kanda. Tänaseks plaanitud multi asemele sobis see aare väga hästi, sest äppi avades läks radar jälle tööle ja näitas 45m. Minu lähenemise suunast oli maastik igati väljakutsuv ja nii pügala võrra keerulisemgi. Turnimis ja tasakaalu harjutused viisid siiski sihile ja aare sai logitud. Tänan väljakutse eest.

 1 

Mingi aega tagasi küsisin Jutalt selle aarde kohta. Sain vastuseks, et raske ja veel mõned selgitused. Ei tekkinud soovi seda proovima minna. Juta aga oli vahepeal lõppu lähemale peilinud ja kutsus mind nüüd kaasa lõppu peilima, äkki kahe radariga on kindlam. Ei saanud ju keelduda, saab ju ise kergema vaevaga. Ja ega ma palju aidata ei saanudki, sain oma radari tööle panna ja mõne korra vaadata kui olimegi juba ägedas inimtekkelises kohas kus aare meile vastu vaatas. Nii vist ei peaks olema! Juta suhtles peitjaga ja aare sai parema peidiku. Osa lahendamise lõbust jäi saamata aga sellegi poolest oli tore. Aitäh.

 1 

Seda wherigot olen alustanud algusest vähemalt kolmel korral. Pidevalt on olnud nii, et küll unustan ära, kus ma olin, kui radarit käivitasin, küll läheb liiga palju aega mööda. Viimane kord siiski sain paar strateegilist andmerida kirja, mis minu silmis lubasid paljutõotavat kohta.

Punkt kaardil, saabusin seda koos Helenaga otsima. Nutikalt käivitasin veel mõõtevahendit ja ohh hullu, tervelt pea kilomeeter veel puudugi. Ja kõik katsekorrad kah otsas. Mis seal ikka, oma neljas kord otsast peale. Millega ma ei arvestanud olid tühjad akud, mistõttu küpsetasime veel tunnikese muid aardeid otsida. Viimane katse andis tulemuseks tühised 0,5 kilomeetrit ja mul oli enam-vähem kahtlus, kuhu ma pean suuna seadma. Samas, kell polnud enam poisike ja mitu aaret oli juba "kotis", seega sõitsin hoopis koju.

Ja täna olin siis tagasi, lootuses alustatu lõpule viia. Võtsin Martti ka paati, et kaks radarit on ikka kaks radarit. Jalutasin juba hirmsa hooga, kui hakkasin kahtlema, äkki ikka vales kohas. Panin oma radari tööle ja sain paljulubava 108 peale - jeeeeeesssss. Siis korrigeerisime suunda ja liuglesime juba sujuvalt lõppu.

Aarde asukoht on üsna äge, eales poleks arvanud, et sootuks sellisesse kohta jõuan. Aare ise aga ühe ehitise katusel, kõigile nähtav ja leitav. Hmm, pole päris Lauri moodi, mõtlesin ja tegin igaks petteks omanikule kontrollkõnegi. No muidugi ei olnud nii, tagastasime siis ajutisse hoidikusse.

Nüüd loen tagantjärgi logisid ja mõistan, et ma olen tegelikult ikka väga lahedast aardelõpust ilma jäänud. Küll on kahju :( Aga mõistatus ise oli väga vahva, mulle hirmsasti meeldis. Aitäh!

Kalvi kirjutas põhiemotsiooni ära. Ega siia midagi lisada eriti polegi. Üks parimaid lahendusi ja aardeid see kindlasti on. Tänud ja kiidusõnad kogu kontseptsiooni eest!

Siin sai ikka omajagu tuuseldatud. Ellujäänuid ei kohanud, aga märke elutegevsuest oli küll omajagu. Oleks taibanud logisid lugeda siis oleks vast kõvasti kiiremini läinud selle asjaga. Igati lahe lahendus ja koht. Aitäh peitjale.

Kuigi olin suutnud oma wherigo andmed paar korda ära nullida, olin mõistatuse vastuse juba varem välja nuputanud ning heas usus ei taibanud muidugi nende ebaõigsust kahtlustada, uskusin vidinat ja äppi. Nii me seal tuuseldasime tükk aega üsna visalt wherigost saadud koordinaadil, kahtlustasime kõiki kohti ja üritasime peitja kavalust läbi näha.
Einoh, nüüd logima hakates ma muidugi märkan, et pool aastat tagasi on peitja hooldusteates mainitud, et koordinaadid muutunud.
Heh. Oma viga, et logisid ei olnud lugenud. Lõpp hea, kõik hea, tops leitud. Aitäh! Vahva mõistatus, kahju, et algset konteinerit leida ei õnnestunud.

 2 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aare taastatud mikrona ja natuke teistel koordinaatidel. Ehket kel varem tehtud, sel tasub uus kassett alla laadida ja sealt saab täpsema info.

 1 

Wherigo aardeid on nii vähe. Ja see on veel sellise teistmoodi lähenemisega ka. Kui vähegi annab, siis minu poolt hääl taastamisele.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Seekord on siis jah nii kast kui sisu mõlemad ära varastatud...eelmised vargad olid ägedamad...võtsid ära ainult sees olnud väetisepurgi ja kogu põhikast jäeti alles...seekord siis nõmedamad isikud seal käinud. Ei teagi mis teha nüüd...kast mulle meeldis...samasugust mul enam võtta pole ja kas tavaliselt topsil on pointi....eks varsti vaatab mis tuju on.

 1 

See aare oli mul tegelikuks sihiks, aga muidugi otsisime alguses kõike muud kui seda. No ja siis hakkas pihta.
Jõudsime kuhugi jumalast hüljatud paika, kus leidsime eest nõgesed, kitse, ürgoru, jõe, rebasekõrvad... ja palju muud põnevat, millest pidime üle ronima, alt roomama, puruks astuma (see polnud üldse tahtlik, lihtsalt üks mäda puu andis järele kui sellele peale astusin). Kuid viimaks jõudsime kohale. Kuni mina lennu lõpp-punktis roomasin, läks Vaiki ümbrust uurima ja tema kilkeid oli nii selgelt ja kaugele kuulda, et uskusin kõiki metsloomi lähedusest põgenevat.
Aaret ma ei leidnud, kuigi üritasin põhjalikult nii sisu kui koorikuga tutvuda. Kuna laur minu esimesele kutsungile ei vastanud, siis otsustasime ära minna.
Pool teed koju korjasime põdrakärbseid juustest ja kui laur arvas, et ta läheb aaret järgmisel päeval kontrollima, leidis ta pärast mu fauna kirjeldust, et ega sellega nii kiire ka pole.
Nii et siis kunagi uuesti. :)

Selle aardega sai juba mõni aeg tagasi algust tehtud. Täna oli meil kindel veendumus, kuhu minna logima. Esimese hooga jäi õigest kohast ikka veidi puudu kuid peale mõningast enda asukoha korrigeerimist läks asi juba ludinal. Kui eile Keilas olid sääsed tigedad, siis siin olid nad veel hullemad. Kui logimise ajal olid ainsad paljad kehaosad käed, siis ka seda oli liiga palju. Aga muidugi, logiraamatust oli ju ka näha, et keegi ei olnud neid siin ammu toitmas käinud. Aga ei pakkunud ka meie neile seda rõõmu. Kiirelt nimed kirja ja minekit. Täname aarde eest!

Sellega läks ikka üksjagu aega enne kui karp näppu jäi, tänud.

Oli mõnus ajude ragistamine. See aardetüüp on juba täitsa käppa saadud ja toimib ladusalt.

 1 

Sain eile Lembitult kõne, et aarde sisu kõik ära varastatud...lahe...no igatahes oli siis täna põhjust ennast välja ajada ja uus logiraamat kohale viia. Kuna aga lähenemis teed olid muudetud minu jaoks täiesti võõraks, siis seekordne raja valik lõppes mul taas kehvasti ja istusin kõhuli kinni paksus lumes. Õnneks said Paavo ja Marje appi tulla. Auto käes, otsustasime edasi mitte trügida autodega vaid Paavo pakkus, et käime jala ära. Väga tore, et seltsi sain ja tegimegi paraja jalutuskäigu ja viisin kasti uue sisu. Hea vähemalt, et kast ise alles on.

Lembitul oli eeltöö tehtud ja läksime otsima. Mõnus jalutuskäik läbi lumise metsa ja natuke natuke tuhnimist. Siis tundus, et vajame mingit vihjet ja hakkasime logisid lugema. Saime aru, et vist vales kohas. Peagi olid meil uued koordinaadid ja veel natuke jalutamist. Vee ületamine pakkus natuke nalja ja seiklust. Aare oli kahjuks kellegi käe läbi kahjustada saanud, aga omaniku loal panime end ajutisse logiraamatusse kirja ja matkasime tagasi. Koht ja peidukas oli äge! Aitäh!

Kunagi mitu aega tagasi sain miski töö tulemusena ühed koordinaadid GPS-i. Nüüd läksime kohapeale. Auto jäi u 4-5 saja meetri kaugusele. Kohapeal tuuseldasime ikka üksjagu aega, enne kui logisid lugedes taipasime, et see küll õige koht ei ole. Samas tundus, et see õige koht ikka väga kaugel ka olla ei saa, kuna logid näitasid, et u 200 meetri kaugusel võiks juba lootust olla. Samas oli kirveperimeeter siiski liiga suur ning hea geokolleeg aitas mõõtmistulemusi täpsustada. Ja nii läkski, et esmased GPS-is olevad numbrid olin suutnud u 250 meetrit mööda panna. Nüüd tuli veel veetõke ületada ning seejärel oli karp juba peos. Siis aga selgus, et sealt oli vajalik vidin kellelegi ette jäänud ning minema viidud. Ülejäänud tundus kõik korras olevat. Leidsin siis taskust miski vana Soome kalastuskaardi ja jätsime selle hetkel ajutise logiraamatuna kasti sisse. Aitüma, täitsa tore mõistatus ja vägev koht ka!

Kaasgeopeiturid on kogu seikluse juba kenasti lahti kirjutanud. Otsisime, otsisime valest kohast, targemad täpsustasid koordinaate jne.

 1 

Väga lahedalt tehtud ja väga meeldis see kõik :) Supper töö (Y) Suured tänud :)

 1 

Selle aardega oli mul algul tehnilisi raskusi. Kõigest aastajagu läks aega kuni selle aardega sõbraks sain ja tehnika korralikult tööle sain. Kõigi teiste kodumaiste ja välismaiste sarnaste aaretega on tehnika palju paremini töötanud. Aga nüüd siis grande finale ja lõpuks sai see karp metsast üles leitud.

 1 

Kahe mõõtmisega sain kasti umbkaudse maandumiskoha paika. Siiski katsetasin kindluse mõttes kolmandaga ka ja see kinnitas oletusi. Võis järele minna. Kohapeal läks ikka kaua. Millegipärast olin ühes piirkonnas kinni ja otsisin seal kõik urkad läbi. Nii ühelt kui teiselt poolt. Vahepealse puhkepausi ja mõtete koondamise ajal möödus ka üks ellujäänu. Järelikult olin ikkagi ligidal. Hakkasin siis suvalises suunas minema kuni lõpuks telefonist alarm kostus, et olen piisavalt lähedal. Siis nägin ära ka piltidelt tuttavad elemendid. Ja enam ei läinud kaua. Nimi kirja ja minu esimene seda tüüpi aare lahendatud :) Tänud!

 1 

Umbes nulli olin ammu välja arvutanud, aga tee päris mööda ei läinud, nii et ootas see Lennu lõpp mind kenasti tänaseni. Ema jätsin veidi eemale ja ise ületasin erinevaid takistusi, et nulli jõuda. Alguses läks edukalt, aga siis oli keegi elukas (kahtlustan kobrast) kaevanud omale tagavarauru ja selle kenasti maskeerinud. Igatahes mingisse märga auku ma üht jalga pidi astusin ja pärast sain kummikutäie vett välja valada.
Vesi oli õnneks soe ja see ei seganud mind retke lõpuni viima. Eelmine külaline ei tundunud olevat geopeitur, aga konteiner oli kenasti kinni ja arvatavasti õiges kohas.
Aitäh! See on vist mu 17. wherigo (ja kolmas Eestis). Neid võiks tõesti rohkem olla!

Lendurid said leitud. Väga põnev aare. Tänud!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Priidul oli juba välja uuritud, kus piirkonda see jääb. Nüüd vaid kohale minemise vaev ja aare sai logitud radari abil. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Eelnevalt oli enam vähem rusude asukoht paigas, kuid siiani polnud mahti ellujäänuid otsima minna. Isegi talvel sai vast mõnesaja meetripealt mööda "offrõuditud". Asukoht ikka väga realistlik. Äge koht. TFTC!

 2 

Kodutööna olin enda arust nulli paika saanud. Metsasihile kuhu pidin autot parkima, oli isegi väga palju jälgi varasematest parkimistest. Igaks juhuks kiskusin ikka wherigo programmi lahti, et kontrollida. No kurat - lausa 5 kilomeetrit mööda. Mõtlesin mida teha. Alustasin mõne andme kogumisega ja sain paika umbkaudse suuna. Ei jäänud muud üle kui asuda seiklema. Mõned kohad kuhu autoga sattusin olid küll kõhedust tekitavad. Rataste vahele jääv malts oli kõrgem kui mu auto. Ei tea mis jumalat ma palusin aga pidev "Palun ära ole mõnda suurt kivi" lausumine töötas. Mida ligemale nullile jõudsin, seda vähem närvesöövamaks teekond muutus. Lõpuosa võtsin juba üldse jala. Leidsin üles piirkonna ainsad nõgesed ja siis olingi temaatilise konteineri juures. Tõdesin, et kellelgi on siin tore lapsepõlv olnud. Pärast logimist pidin urgu ka pugema, sest karpi tagasi asetades veeres see nii ilusti kaugusesse. Aitäh, mulle see wherigo meeldis!

No ei tahtnud see äpp mul kuidagi tööle hakata, aga lõpuks kui Tanel korraks ise proovis mu telefonis seda näppida, hakkas lambist tööle. Kohapeal saime 258m peale, tegime uued arvutused ja sõelale jäi üks lootusrikkas koht. Muidugi olime valel pool, aga ega ringi ka enam minna ei viitsinud. Niisiis lähenesime sealt kus olime ja kohale me saime. Kast oli ka täitsa tore. Tänan.

Mingi anomaalia selle aardega oli, et mitu korda saime valed koordinaadid, enne kui õiged kätte saime. Lähenemisteed andis otsida, aga lõpuks ta leitud sai. Sääsed rõõmustasid. Aitäh!

Õigesse paikka jõudes ei olnud keeruline aarde toredat kodu leida. Väga hea teostus, aitäh!

Kolm katset olid ammu tehtud, nüüd siis lendlesime leitud koordinaatide järgi kohale. Mingil hetkel võtsime äpi taas ette, mis algul hirmutas, kui näitas, et vaja tund aega laadida, aga uuesti vaadates selgus, et koordinaadid olidki juba ees. Siis polnud enam muud kui nulli poole edasi. Tore koht ja aare. Tänud.

Esimene katse lõppes sellega, et Sander sai kahe vastusega söödavad kilomeetrid ja mina sain kahe vastusega enam-vähem samadel kaugustel üle 1100 kilomeetrise vastuse mustast kastist. Sama päeva sees enamat vastust ei antud, et see kolmas jäigi kuhugi musta auku toppama. Täna siis uus katse, peale kodustes tingimustes ringidega mängimist. Täna sain ma oma kolmanda pärimise peale usutava vastuse kah kätte, vedas seekord. Mõne sammu pärast olime alas, mis jutustas mustast kastist ja mida kaugemale astuda sai, seda jutukamaks läks. Lõpuks leitud, lisaks veel kollane telefon oksal, punasest kangast riputis oksal, igas suuruses koonuses rohelisi ja muidugi logidest tuttav pingike. Tagasiteel a-la 40 meetrit enne autot, märkasime eemal kolme ühesugust koera jooksmas. Perenaist ei olnud näha, ju oli aadressil männi iks ja okas iks aadressil meie nägemise ulatusest väljas. Koerad olles meid märganud, hakkasid haukuma, perenaise kutse peale ainult üks kolmest pöördus kuhugi kutsutava juurde. Ülejäänud kaks tulid haukudes meie suunas ja neist kahest üks, ründas meid korduvalt ja peale hammustamist sai juba roika taktikaga nad natukenegi eemal hoida, kuniks autosse varju saime. Tore, kui Sul on kolm sõpra, aga kahju kui need sõbrad väljaspool kodu teistele ebameeldivusi tekitavad. Järgmistel otsijatel, ma arvan, on ka oht kohtuda kolme lahtiselt ringi jooksva pruuni värvi neljajalgse sõbraga. Tänud peitjale.

Umbkaudne null oli olemas ja täna sattusin sealt mööda sõitma. Parkisin masina ja juba aparaat väitis, et olen väga lähedal ja andiski täpsed koordinaadid. Lõpp oli juba vormistamise vaev.

Lendurite puhkepaik

 3 

Kui aare avaldus, laadisin kohe endale selle moodsama äpi ja hakkasin mõõdistama. Üsna pea oli sihtkoht laias laastus teada ja ka see, et väga kiiret selle asjaga pole. Panin kodus võimaliku lähenemistee paika ja jätsin ta paremaid päevi ootama. Nüüd siis saabus see parem päev ja otsustasin sealkandis väikese tiiru teha. Väljavaadatud tee oleks paremates ilmastikuoludes olnud ideaalne, aga praegu oli kohati ikka üsna vesine, eriti alguse pool. Mõne aja pärast läks olukord õnneks paremaks ja sai rahulikult lõppu välja jalutada. Lõpu asukoht oli vägev, otsisin karbi üles, panin nime kirja ja uudistasin seal ikka tükk aega ringi enne, kui järgmise aarde poole hakkasin jalutama. Tänud peitjale!

 2 

Nojah, vanematele inimestele ju teadagi ei meeldi uued asjad ja võõrad olukorrad :P. Ja nii siis minagi esimese hooga mõtlesin et kuna mult on seekord ära võetud võimalus wherigo-aare tehtud saada nagu tavaliselt - nii et kõnnin terve tee ainult Lauri sabas tehnikaga ise opereerimata kaasa ja aitan lõpus karpi otsida - siis polegi mul vaja seda karpi üleüldse leida! :D. Nojah, aga siis hakkas aarde alla igasuguseid põnevusttekitavaid logisid ilmuma ja erinevatel seltskondlikel istumistel oli teistel nii värvikaid otsimismuljeid siinsest aardest rääkida, et minul hakkas ka ikka leidatahtmine natuke kripeldama. Ja kui siis Laur ütles, et aardekanti on nagunii sõitu ja ma võiksin seda asja vähemalt vaadata, laadisin kasseti läbi häda kuidagi oma õunakesse ja jäin tunni täitumist ja järgmisi juhiseid ootama. Ja siis juba sõidu ajal veel teise tunni täitumist ootama ning eeldasin et saan ka kolmanda tunni täis aga enne kui see juhtus, tegi telefon plinn ja hakkas mingeid täitsa uut moodi käsklusi ekraanile kuvama... :D. Ja nu eks ma siis juhindusin saadud käskudest ja kõndisin ringi ja vahtisin kuhu sain. Ja uurisin vihjepilti ja peitja näoilmeid ja seda kuhu meie koer jookseb :D. Ja lõpuks saingi siis vajalikule kastile näpud taha. Mis on tegelikult väga lahe asi; täpselt samuti nagu on väga vinge kogu aardeidee ja sellega perfektselt sobiv, pehmelt öeldes sürr peidukaümbrus… :D.

Lisasin aarde alla ka omalt poolt asjakohased sildid, just selliseid ägedaid aardeid me geopeitusesse tahamegi :). Palju. Ehkki jah, viimasest tulenevalt oleks muidugi tore, kui mul edaspidi taolistega veits libedamalt hakkaks minema ja nt siis Mexonia poleks enam samasugune Jorh Aadniel Kiire kondiproov… :D.

Lennukist pääsenute meelelahutuskoht?

 7 

Oli tõesti tore seiklus. Tegemist oli minu esimese W aardega ja ega ma peale seda ka teisi aktiveerida ikka oska. Aga esimene on ikka esimene ja meeldejääv alati. Igati tore oli lõppkohta skännida ja oh seda rõõmu kui ükshetk saime näidu, et lõppu 129 meetrit. Ja siis see jõepõhjas helkiv "must kast" - millised emotsioonid see vallandas! Ei saanud ju kuidagi aru millega tegu, silt oleks nagu peal aga vesi va sillerdab ja lugeda ei lase. Paavo üritas laegast kangimeetodil välja kangutada, mõni luges võlusõnu, mina kükitasin kaldas ja kujutasin end ette Nipernaadina unistamas, et kunagi on siia uppunud kullalastiga Rootsi laevastik, olin valmis Piiale meie ühist muretut ja rikast tuleviku lubama. Kohe näha et kokku oli saanud seltskond lapsemeelseid mängureid. Aga tedagi kõik mänguasjad ammendavad end teatud aja möödudes ja unistused saavad unistatud ja võlusõnad lausutud. Kuna see must kast meiega kaasamängida ei soovinud, siis tuli suunduda aardelaeka poole, mis loomulikult oli ka vinges kohas ja rikkalik ja kutsus esile juba uusi emotsioone. Suured tänud oli väga vahva

must kast ja Paavo

 12 

Lennusalga otsing saanud alguse
Kaeme, kus sähvatanud valgused
Kaeme korra ning kaeme kaks
Kolmaski - kas läheb paremaks?!

Silver0 täppistasemeni ei küündi
Gepsu ekraanil teritan ma küüsi
Oot-oot, mis nüüd terendamas seal
Märkan anomaaliat ma radarite peal

Tuunin, sätin, timmin, näpin - käes!
Pinevat piirkonda radaripüüdjal näen
Käik sisse, läeme-teeme sotid selgeks
Päev senisest enamgi veel saab helgeks

Paljulubava sillakese kõrval tuttav logo
Ikka GC toonid, ei mängi me siin MoBo
Kas magav kass leidnud kasti musta?
Oh ei, seda kasti veest ei jaksa tõsta

Otsinguala sai venitatud laiemaks nüüd
Ei saa jääda kõrbesse musta kasti hüüd
Nõnda läinudki, juba paistsid hukkunud
Jäsemed siin, jupid seal, elust lahkunud

Turgutasime mis jaksasime, ei miskit
Ei liigu kellelgi süda ega selgroodiskid
Matsime siis jäänused uuesti maha me
Vaid kauged rännuputukad päästsime

Olnud üliedukas kadunukeste otsing
Rahule jäi kõige seikluslikeimgi hing
Selle eest peitjale saatkem pikk pai
Seegi jupstükk kiidusildid juurde sai

Liba must kast

Lennuki rattad

Piloodi pink

 3 

Oli see vast seiklus. Mitmekesi läheb ilmselt hõlpsamalt ka. See oli lahe tunne, kui väljapeilitud kohale liikudes saime radarilt vastuse - oled 129 meetri kaugusel. Juhhuu!
Lähenema pidime väikese ringiga ning imestades, mis koht see selline on. Igati jälle huvitav ja käimata igastahes. Ilmselt selle wherigo programmeerimine ka just lihtne ei olnud. Aitäh vaeva nägemast!

Aitüma!

 2 

Ei teagi nüüd kas see maasturiga huvitav silt oli määravaks geomobiili valikul :) Igatahes oma madalapõhjalisega ei soovinud siia proovima tulla,kuigi oleks vist isegi hakkama saanud.

Väikesed lähenemisprobleemid siiski olid,Kaupol oli siin seiklusi rohkem.Õnneks oli kodutööna saadud koordinaate rohkem kui üks kaasa võetud :) Väikese kohmetuse järel tegime korrektuurid lähenemisel,ja peagi oligi teemakohane konteiner koos trobikonna ränduritega metsast üles leitud. Aitüma.

 11 

Päev pärast avaldumist hakkasin mõõtmisega tegelema. Algul sain valesti aru, aga kui esimene mõõtmine tehtud, siis oli selge, mida tegema peab. Kas oli mõõteseade täpsus kehva või ise eksisime, aga ühte konkreetset punkti ei tulnud. Arvasin, et kui 100m on eksimisviga, siis mine ainult õigesse piirkonda ja ongi olemas.

Kohale sõites tuli meelde, et enne geopeitust tegin Arviga rattatiiru siin kandis. Algselt polnudki plaanis nii kaugele sõita, aga siia jõudes oli kuskil 50km sõidetud. Olime väsinud ja tahtsime rongile minna, nutitelefoni polnud ja ei teadnud, millal rong läheb. Kohale jõudes oli rong ees, kihutasime siis peale, aga rong ei hakanudki sõitma, kuigi mootor töötas. Vaatasime sees sõiduplaani ja nägime, et 20min pärast väljub. Otsustasime siis lähedal nurga taha poodi minna õlut ostma. Kui poest väljas, siis rongi enam polnud. Vaatasime uuesti aega ja saime aru, et hetkel ajutine graafik. Aga 10km kaugusel saame järgmise peale. Andsime terve tee 30km/h minna ja kohale jõudes rongi polnud, tegemist oli asendusbussi ajaga. Raha polnud ka kaasa võetud, ainult peotäis sente rattakotis. Arvutasime piletiraha välja ja ülejäänu eest saime paki küpsiseid, rong tuleb tunni pärast. Kui peale saime, siis piletimüüja ütles hoopis suurema summa ning tegi ettepaneku, et üks ostab pileti ja teine maksab trahvi. See ei sobinud ning läksime järgmises peatuses maha. Koju saades oli 88km sõidetud.

Täna pidi palju emotsioonitum päev tulema, aga päris nii ei läinud. Mu koordinaatidel ei teinud wherigo midagi. Läksime siis samade mõõtetulemustega Martini arvutatud koordinaatide poole ning saime signaali kätte. Probleemiks oli teepeale jääv jõgi. Leidsime ühe puu, aga liiga libe ja järsk. Leidsime siis teise, kust on ideaalne üle minna. Arvasime, et kaks toigast tasakaaluks ja saab üle. Ühe leidsime, aga teist tugevat mitte. Hakkasin siis ühega minema ja pärast ühte meetrit, ilma mingi ettehoiatuseta olin nabani vees. Õnneks olid jalas tunk-ed, mis väga vett ei ima ja seega vastu jalgu ei kleepunud. Küll aga tegid Allani istme märjaks. Läksime siiski autoga lõppu ja huvitavast kohast sai huvitav aare leitud. Tundus, et selle lennu reisijateks olid rändurid, sest neid oli terve trobikond.

 6 

Hm, vaadates ühe mitteleidja pilti, tekkis minul tunne, et see lend on küll kuule. Ajasin siis oma aparaadi käima ja Alex mudis sinna selle kasseti sisse. Edasi siis ootasime ja ootasime ja siis said akud tühjaks, kulat ja põlgu... Uued akud sisse ja uuele katsele. Nüüd aga tuli uni peale... Nii sai kolmaski kord katsetatud seda mõõtmise trikki ja siis hakkas koitma... ee mitte päev vaid mõte,et mis edasi. Unes õnneks miskit ei näidatud ette ka, nii et see kohale navigeerimine oli üks paras segadus kuubis ( kõik olid ju maa-ametit ju ainult korraks vaadanud , pildist ilmselt arusaamata :P ). Mingi hetk nägime üht seatti metsa kadumas, aga meile tundus, et see pole mitte õige lennurada. No valisime teise raja ja mingi hetk saime aru, et siin on miskit toimunud. No oli siin ikka vaatamist. Päris mitmesse urgu vaatasin, varandust siin igasugust. Lõpuks vilksatas miskit puude vahel... nojah hõbedane lennumasin lendas kah kohale :P. Panime aparaadid tööd tegema ja roomasime nulli poole. Musta kasti jätsin peotäie maavälise päritoluga tulnukaid ;). Tänud !
Ja mis mõttes maasturiga huvitav? Meie taksikoer sai kenasti roomatud, tema pole veel maasturiks saanud...

 6 

Ei mina neid silte enam usu :(Paluks mulle eri silt koostada: "taksikoeraga nulli" või parandada olemasolev, peale maastureid huvitav. Igatahes oli paras kamm kuhugi jõuda. Algselt mälu järgi ühte kohta...neh, seati pee kadus metsa, krt, ega mul maastur pole! Siis mälu järgi teise kohta: dresiini mul ju kah pole. Nutt silmades andis kaardilugeja mulle siis "salajased" numbrid, sisestasin autonavisse ja sõitsin passatiga nulli... ja ongi kõik??? Tagasiteel jäi edumaad saanud "hõbedane-hall-diisel" jalgu ja ei saanud miskit aru mälus olevates siltidest. Pm ei meeldi jätkuvalt seda tüüpi aarded, aga see minu mure. Lõpukarp oli temaatiline, ümbrus, nojah, minge vaadake ja otsustage ise. Lend on maandunud ning purgis, aitäh.

peeess: algusest lõpuni autonaviga lahenduv ja võetav, ei miskeid peeni äpusi põle tarvis.

Otsige julgelt autonaviga :)

salvestab, ei mingit nutikust...isegi loll saab aru

 3 

Segaste tunnete aare. Algul tundus üüber põnev. Geokängi kõigi apastraadid näitasid erinevat kaugust aardest. Siis mingid laadimised ja radarid jne. Sai isegi väike off-road trip ette võetud ja siis juba oligi lõpp. Nii äkitsi! Lõpp muidugi üllatas. Milleks sellised asjad, sellises kohas? Signe soovitusel lisame veel ühe sildi, vastukaaluks sildile "maasturiga huvitav", tuleb meie poolt silt "Seatiga huvitav". Kuna ümbruskonna teed tundusid kaardil vabalt läbitavad olema, sattusimegi ühel hetkel ATV jälgedele ja siis juba jagus autos elevust kõigile. Täname loodusesse kutsumast.

Madis on kusmaläenide leidmises hea ja niimoodi saime me teised asja veidi lihtsamini leitud. Aitäh aarde eest, klassikaliselt lahe lauriaare!

Juhtus jah nõnda, et sattusime olema Madisele taustajõuks selle aarde leidmisel.

141

Lahendus jäi puhtalt Madise õlule. Avasin küll ka ise avalamise õhtul oma äpi ja panin akud laadima, aga kui mul paar tundi hiljem meenus, et ma seda teinud olin, siis mingit signaali ma ikka ei saanud ja sinnapaika see jäi. Siksakitasime pimedas metsas korralikult, aga lõpuks viis tee õiges suunas, kuigi me seda uskuda ei tahtnud ning astusime rajalt kõrvale. Kohale me igatahes jõudsime ning nimed said kirja. Äge koht ja aare, aitäh!

 2 

Selle aardega juhtus nii, et enne kui aare avaldati, oli mul juba koordinaat käes :P Nimelt toimetas Wherigo leht omasoodu ning hoolimata peitja poolt tehtud linnukestest (või linnukeste tegamata jätmisest) ilutses Lend EE127 nimeline Wherigo fail Eestis asuvate Wherigode tulemuste all pühapäeva õhtul enne aarde avaldamist. Kuna olin Lauri jaoks katsejänes olnud ning merre näitava koordinaadiga Wherigo faili juba varasemalt ära lahendanud, siis ei olnud plaanigi otsima minna.

Kui GIFF filmid olid vaadatud, lauamängud mängitud, Sauna aare hooldatud, Pakri tuulepargis käidud, siis otsustasime päeva lõpetuseks ka selle aarde üles otsida. Kujutasin ette, et mu auto on maastur ja pressisin ennast kahtlaseid teid pidi aare suunas. Mingi hetk keerasin kuskilt valesti ning hakkasime jälle täpist eemalduma. Millal ma enne olen kaarti mõistnud lugeda :D Seejärel sai järgmisest kohast jälle õiges suunas pööratud ning üsna pea olime kohas, kuhu oli mõistlik auto jätta ning jala edasi minna.

Sellega aga ekslemised ei olnud veel lõppenud. Sattusime jällegi valesse suunda ning seejärel käisime tükk aega mingeid pisikesi radu. Lõpuks juhtus aga see, mis tavaliselt ikka aarde juurde minnes juhtub, kus aarde juures avastad, et siia tõi ju korralik suur tee ka. Nojah :D Leidsime temaatilise teostusega tünni üles, panime nimed kirja, haarasime ränduri kaasa ning jalutasime mööda teed auto juurde tagasi.

Aitäh Laurile ägeda aarde eest! Sildid külge!

 1 

Olin korra selle lahti v6tnud, kuid polnud veel korralikult j6udnud syveneda. Loogilise karastuse juures trehvasime Polekalaga ja jutt l2x vahepeal Lennu peale. See oli aga nagu 6li tulle Silverile ja j2rmine moment oligi see kui juba vurasime t6en2olise asukoha suunas. Kui p2ris aus olla siis ytleksin et minu jaoks oli see pigem see aare mille kohta v6in 6elda et olin ka kaasas. T2nud silverile kodut66 eest. Ja muidugi t2nud peitjale laheda seikluse ja vahva aarde eest. ;D

 6 

Olles karastusega taaskord vastu hambaid saanud, oli isu veel endiselt seitkuse järele suur. Musta kasti otsimine tunduski mõnus ettevõtmine olevat. Kurvastasin peret, et jään veel õue ja asusume teele. Esimeses suvalises kohas fikseerisin punkti ja kauguse. Nüüd oli piisavalt aega et kihutada harjumaa teise otsa. Seal sai fikseeritud teine punkt ja kaugus. Jälle oli aega ja kihutasime harjumaa kolmandasse nurka ning liigutused jälle samad mis eelmiseski. Kuna õlekõrred said otsa siis nüüd oli aeg aarde asukoht välja arvutada. Kandsin siis 3 punkti kaardile ja iga punkti ümber tegin saadud kaugusega ringi ümber punkti. Ja tekkiski ilusti kolme ringi puutepunkt ja sinna me teele asusimegi. Leidsime musta kasti ja analüüsisime selle sisu. Veel kiired arvutused, väike otsimine ja leidsime lennuki endagi üles. Kahjuks olin päästmisega hiljaks jäänud, lennuk oli juba tühi.

Ärge jumala eest seda pläma uskuge, nii lihtsalt te seda aaret küll leida ei saa. See tuleb ikka raske tööga välja peilida. Ainuke mida uskuda tasub on see, et saime nimed kirja ja tegemist oli igati laheda seiklusega. Tänan peitjat.

Selline koht..... see on küll Blairi nõiafilmi väärt , eriti pimedas ..täiesti kindlasti peaks tagasi tulema valgemal ajal...miks kõik need asjad seal on ja jõgi , mis tiirleb ümber poolsaare moodi saare :) äge elamus. Ja aare on kindlalt FP väärt - kena töö. Ja eks wherigo maailm tuleks samuti ette võtta, et aus nägu tagasi saada. Aitähh oli tore.

 5 

Olin natuke aega tagasi koju jõudnud, diivanil keras, pokaal veini ees, varbad tekiotsa all, kass nurrus kusagil kõrva ääres.. ühesõnaga selline mõnus õhtupoolik. Uue aarde mulks.. tõstan laisalt telefoni ning tuvastan, et ilmselt mingi keeruline asi ja panin telefoni ära. Reklaamipaus. Kiusatus..

Tõmbasin kasseti alla ning siis ei suutnud ka aru saada, kuidas see piiks peaks minuni jõudma. Peaaegu kosmoseteadus ikkagi. Sain asja lõpuks käima.

Mingi hetk piiksatab Merilin vaikselt, et tal ka asi käib ja võiks minna nuuskima, kui FTF-seltskond on seal ära käinud. Võidu ei viitsi küll jooksma hakata. Kui vastasin, et mina täna rooli ei roni, siis see ei olnud argument. Lubas kusagilt maasturi näpata ja mu peale korjata. Nii läkski. Edasised piiksud juhatasid meid järjest lähemale, kuni oli selge, kuhu tuleb sammud seada. Siis ei olnud enam taganemisteed ja loivasime kohale. Logiraamatus vist ei olnud kedagi või kirjutasime ennast valele lehele. Väga lahe teostus, aitäh!

 15 

Elan küll esmaleidjatega ühes linnas, aga hetkel jääb natukene kaugeks, planeerin selle aarde tulevikku :) Respect senistele leidjatele, kes suutsid mõne tunniga hakkama saada :D

 2 

Langetasin raskust ühe punni võrra. Eks ole näha kas on veel vaja või mitte.

Hetkel tundub, et Whereyougo äppiga asi toimib hästi aga edevama Geooh Livega on just probleem olnud. Ei oska hetkel öelda kas see oli ajutine asi või püsiv.

Edit: Tundub jah, et Geooh Livega on sama probleem ja radar ei taha vahepeal toimida. Et edasi saaks tegutseda, siis vaja vahepeal manuaalselt asi salvestada ja seejärel jätkata. Eemaldan kirjeldusest selle äppi soovituse :D

 3 

Kui aare avaldus, siis ei pööranud sellele suurt tähelepanu, kuna null kaugel. Aga lõpuks sai uudishimu võitu, et no kus see siis tegelikult asuda võiks? Selle wherigo puhul polnud ju vaja kohe kohale minna ka kuhugi. Panin asja käima ja... tuli välja, et aare on lähemal, kui ma arvasin. Okei. Tekkis huvi edasi katsetada. Koht täpsustus päris hästi. Aga no pimedus ja vihm ei kutsunud kohe kuidagi sellisesse kohta. Jätsin mineku hommiku peale. Oligi õige otsus. Sadugi oli taandunud. Sellest kujunes päris mõnus hommikune loodusretk. Sai ümbrust näha ning "viiendat aastaaega". :D Kasutades peitja väljendit - onon lahe aare! Onon! :D Tänud peitjale!

 10 

Uudishimu kaua vastu ei pidanud ja lükkasin kasseti pisut enne kümmet õhtul tööle. Üsna pea oli selge, et päev venib oodatust pisut pikemaks, sest kui juba alustatud, ei saa ju pooleli jätta. Eriti, kui silme ees virvendab täiesti selge idee, kuidas aardeni jõuda. Üksi öösel võssa minna ei oleks viitsinud, õnneks oli Miki online ja edasine oli ainult ärarääkimise küsimus, sest ka temal kassett juba töötas ja ükski normaalne inimene ei suuda keelduda pakkumisest minna pühapäeva öösel vastu esmaspäeva metsa vihma kätte ligunema. FTF-i mõtteid ei mõlgutanud, selleks oleks pidanud varem liigutama hakkama, aga me Mikiga oleme uimerdised. Parimal juhul esisajasse lonkijad. Samas on geokaaslasel vapustav võime leida teeotsi, mida kaardil justkui olemaski pole ja ajutiselt näpatud maasturiga tegime aardele peaaegu drive-ini. Juhuslik FTF läks kirja kell 1 öösel.

Tagasiside: Kassett toimis viperusteta. Kasutasin WhereYouGo äppi, jättes tähelepanuta soovituse, et leidub ka viisakam variant. Mõistatuse raskust hindaksin samuti tsipa madalamaks.

Tänan mõnusa aarde ja laheda teostuse eest, meeldis algusest lõpuni :)