Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
24.02.2018 tähistab Eesti oma sajandat juubelit. Kutsume kõiki geopeitureid sünnipäeva pidama RMK Ojaäärse loodusmajas.
Ootame teid aastapäeva õhtul alates kella kuuest. Kui ilm kannatab, siis alustame õues lõkke ääres ja hiljem lähme tuppa sooja. Söögikraami võiks igaüks kaasa võtta nagu ikka. Täidame koos ühe uhke pidulaua :)
Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Võtke kaasa Eesti lipud, tehke sini-must-valgeid toite, riietuge sini-must-valgelt.
Elagu Eesti!
Majas on olemas 30 voodikohta. Ööbijatel paluks kindlasti endal kaasa võtta voodipesu või magamiskotid jne. Kui üle 30 inimese jääb ööbima, siis oleks ka madratsid juba vajalikud :). Lisaks on maja kõrval väike saunake meile kasutada. Majas on olemas köök ja pesuruumid.
Kogu selle mugavuse eest peame seekord küsima ka väikest osalustasu: ühe täisealise kohta 10 eurot ja soodushind geopeituse lehe toetajatele 5 eurot, seda ka siis kui ööbima ei kavatse jääda. Lapsed ikka tasuta.
Osalustasu palume kanda MTÜ Geopeitus arveldusarvele EE031010220251904220, selgituseks EV100 ja kasutajanimi (nt. EV100 laur)
Vihje: pole
Lingid: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/1627
Aarde sildid:
soovitan (2), tasuline_sissepääs (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ev100 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7H1AB
Logiteadete statistika:
31 (100,0%)
0
10
0
0
1
26
Kokku: 68
Kui laur juba novembris palus kaasabi EV100 sündmuse korraldamisel, siis olin rõõmuga nõus. Algselt olid meie kohavalikus nii Laagri kultuurikeskus, kui ka Kostivere Kultuurimõis, kuid veidi järele mõeldes otsustasime, et nii suured ruumid nõuavad ka rohkelt tegevuste planeerimist. No ei ole need pidulikud suured ruumid hubased. Mõte liikus mõne RMK võtmega metsamaja peale ning sealt edasi leidsimegi suure ja ööbimisekski sobiva Ojaäärse loodusmaja. Osalejaid lugesin logiraamatust kokku 42, koos lastega.
Maja üür oli algselt 485€, mille laur suutis meie jaoks alla rääkida 350€ peale, kuid igaüks pidi siis oma voodipesu/magamiskoti kaasa võtma. Arvasime, et geopeiturid on vähenõudlik matkarahvas ja vast ei ole hullu. Otsustasime ka, et peame siiski osalejatelt väikese osalustasu küsima ning toetajatelt palume väiksema sümboolse summa. Õnneks on meil MTÜ ja armsad toetajad, kes taoliste ürituste puhul õla alla panevad nii ei pidanud maja üüri kahe peale ära jagama ja lootma, et tuleb piisavalt osalejaid. Kokku saime 260€, mis kattis suurema osa kompleksi üürist (peoruum, ööbimine, saun).
Nii suure ja tähtsa sündmuse puhul otsustasime kõigile MTÜ poolt veel ka ühe tordi tellida. Kuna magusa jutu peale kirtsutati suht nägu ja arvati, et kõik niikuinii toovad magusat, siis mõtlesin, et kui võimalik, teeme soolase tordi. Tegija leidsin enda Jõelähtme vallast, sest kohalikke tegijaid tuleb toetada. Triflee OÜ sai ülesandega suurepäraselt hakkama, 5-kilone kalavõileivatort söödi tilgatumaks.
Taolist suursündmust ilmselt niipea enam ei tule nii, et loodetavasti jäid kõik rahule. Ikka ja alati täname toetajaid, tänu kellele kõik see teoks sai. Aitäh!
Kohtumiseni georadadel!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Sellega siis kõik ja kohtume juba umbes kuu pärast mälumängul!
Palju õnne Eesti!
[Logitud (sageli alt vedava) mälu järgi 10.08.2018...]
Muidugi oli kindel plaan osaleda! Päeva alguses saime end ootamatult avaldamata kodukandi aarde esmaleiuga premeerida. Seejärel mööda teisi aardeid siia kaunisse lumisesse paika kohale geopeituda. Juba õues võeti ilusti küünlaleegiga vastu. Tuppa astudes oli seal meeldivalt soe ja hubane, paljud tuttavad näod juba kohal.
Koht ja maja olid mulle juba tükk aega tagasi tuttavad, mil siin kord TTÜ majandusmagistrite suvepäevad toimusid. See oli vist ka viimane kord kui suvemängude triatlonist osa võtsin ja vist kolmandat korda võitsin. Ka tookord suundusin järgmine päev rattaga aardeid otsima. Nii nagu nüüdki, ainult, et rattata :-)
Soolane võileivatort oli auga pidupäeva sümbol ja maitses imehästi! Kes selle tegi ja tellis, mõlemale pöidlad püsti! Ka kõikide teiste toodu maitses mõnusalt ja kaua. Lauad olid lookas nagu äke. Pagarite isekootud vorstikesed ja lihad on alati lemmikud. Kellegi toodud wasabi-krõbinaid võin samuti igaks hommikusöögiks süüa. Kõike muud ei jõua meenutada ega üles loetledagi. Aga ära jaksasin küll kõik süüa ;-P
Jõmin tõusis õhtul ja öösel taevani, just seda me ju siia tegema ja nautima tulimegi. See, et vastu ööd mõned aktuaalsed teemad teravaks valjuhäälsemaks kippusid minema, oli ka tervitatav ja oodatav ;-) Kui enam kaasa rääkida ei osanud, kadusin põhku.
Kiidusõnad ja aitähid Carolinale ja Laurile vahva sündmuse korraldamise eest! Viieeurosest osalustasust sai teenust ikka kordades rohkem. Kasud sees! :D
Alguses oli üritusel osalemine meil veidi kahtluse all, aga lõpuks sai siiski otsustatud, et on minek. Muidugi tegin ma suure vea (JÄLLE!) ja usaldasin Madist, kes mulle kogu aeg rääkis, kuidas me jääme hiljaks ja kohe kindlasti ei jõua poest läbi jne. Muidugi jõudsime ja saabusime veel ilmatu aeg varem, isegi kõik korraldajad polnud veel kohal. Noh, õnneks jagati ülesanded kätte ja tühja passima me ei pidanudki. Sündmus oli, nagu ikka, väga tore. Et olime otsustanud öösel koju tagasi sõita, jäi pidu meist veel päris poolikuks. Aitäh toreda sündmuse eest ja ootame järgmisi! :)
Väärikas pidu, väärikas koht :). Ma koju jõudes hakkasin vaatama, et mis koht see siis kunagi ikkagi oli kus me seekord pidutsesime – maja ise andis ju juba väiksema mõisa mõõdu välja ja asukoht Palmse mõisast 2 km kaugusel metsas pani arvama, et oligi mõni uhke Palmse abimõis - aga selgus, et Ojaäärse on hoopis olnud suurtalu, mille Palmse mõisa tolleaegne omanik lasi teiste sarnaste kõrval oma talupoegadele talutoodangu ja teotöö, hiljem raharendi saamiseks ehitada. Ja et sellised uuenduslikud talud (paekivist, kivikatusega, korstnaga) ja üldse selline oma talupoegadele talude ehitamine oli tolle aja Eestis haruldane, ent kuna kogu see kant oli väga mitmetes valdkondades suunanäitajaks teistele piirkondadele ning kohalikud seotud kõigega, mida kohapeal toodeti (telliseid, katusekive, kütte- ja ehituspuid, tõrva, sütt ja lupja, lisaks käitas Palmse 4 abimõisa, 8 veskit ning 6 kõrtsi, neist viimastesse põletati ise ka viina), said uhke aadlisuguvõsa järglased seda kõike endale lubada. Ja meie siis 170 aastat hiljemgi nende kunagi loodut kasutada, väga vinge ja kvaliteetne värk igatahes :)
Pidu ise oli nagu geopeituritel ikka, toodi kokku head ja premat, meil endil vedas täitsa kogemata istumisega nii, et Kaja ja Bruno superkala, imehead seened ja vürtsikas pohlamoos ning pagarite värske iseküpsetatud leib jäid kõik koos verivorstidega otse nina alla, lisaks sai teisest lauast matti võtta Brita koogist (nii hea oli see ka, täiesti võrreldamatu poekatega, Sirja oli vist selle valmistaja?) ja Etheli pidupäevamakroonidest… Nojah, ja et seda kõike mahuks sisse palju ja veel rohkem, sai vahepeal üle hoovi saunas käidud ja siis ennastunustavalt uue hooga kuni hommikuni edasi lastud… :D. Muude asjadega läks ka nii nagu ikka, et aeg, kaugelt kohaletulek ja aarded raisku ei läheks, kadus muist seltkonda vahepeal öösse ja miinuskraadidesse lähedal asuvaid aardeid noppima, särtsakaid plaane jagus järgmisesse hommikussegi kui peale natukest Anne kihutustööd hakkasid päris mitmeid kajakate munad täna huvitama. Ja ka meie ise lõpetasime lõpuks ringiga seal munasaarel; mis ma oskan öelda, päeva parim otsus tagantjärele kui kaardil neid raskelt kättesaadavaid täppe nüüd täpsemalt vaadata… :D.
Aitäh Carole ja Laurile korraldamise ja kõigile sünnipäevakülalistele seltskonna ning maitsvate toitudega kostitamise eest, oli vahva ja tore :). Jiiihhhhh, ja see oli mul nüüd viimane logimata logi ka ning vähemalt natukeseks ei ole mul üleval enam mitte ühtegi logivõlga... :).
Tore oli näha uusi ja juba tuttavaid nägusid. Kõik oli väga kenasti korraldatud ja seltskond mõnus. Kohal olemise aeg jäi küll kahjuks lühikeseks, aga oli suur rõõm osa võtta. Aitäh, aitäh, aitäh korraldajatele - suure vaeva nägijatele! Tõesti vahva oli! :)
Mingi aeg tagasi tuli juba mõte, et sellel päeval peaks ikka sündmus olema. Kaua oli küsimuseks kus ja kuidas. Võtsin Carolina ka appi, et asja arutada. Mingi loll mõte oli algul peas, et võiks teha ikka piduliku asja viisakate riietega jne jne. Kostivere mõisa peosaal oli isegi korra bronnitud. Aga no ei olnud selle variandiga see tunne kuidagi õige ja tekkis tahtmine asjast juba loobuda. Geopeitur ikka kisub metsa poole. Pole neid kohti jalaga segada, kus enamvähem mõistliku hinnaga mahutaks mugavalt paraja portsu inimesi ära. Ühel hetkel Carolina pakkus aga antud kompleksi välja ja see tundus täitsa hea idee. Peagi oligi broneering lukus ja asi hakkas edasi liikuma. Õige päev käes, olime meie Marisega laisad nagu alati ja lipu heiskamist vaatasin oma maja peal. Paraadi nautisime samuti mugavalt diivanil vedeledes. Peale seda mingi hetk saigi sündmuskoha poole suund võetud ja kella neljaks olime platsis. Edasist on juba logides palju kirjeldatud ja ega ma oskagi midagi juurde lisada. Oli väga tore õhtu ja mõnus oli seda tähtpäeva teiega koos tähistada. Magama sai mindud ikka viimaste seas ja hommikul viimaste seas üles ärgatud. Vähemalt elu on õpetanud, et sündmustel ma enam hommikusööki ei luba, sest nii vara mina tõusta ei suuda nagu enamus :D
Ja nüüd veel ka väike vigade parandus. Nimelt eelmine aasta algas mingi hetk Barride georalli, mille lõpp oli EV100 tähtpäev. Üldiselt seal midagi toredat ei olnud aga meie oma motma sai teise koha ja pidin talle sündmusel üle andma kinkekaardi Barri geopoele. Kahjuks aga venitasin ma asja nii kaua ja kogusin joogiga julgust, et Märt oli vahepeal juba suutnud jalga lasta. Sai siis virtuaalsel teel hiljem talle kinkekaart ja õnnitlused järgi saadetud. Palju õnne veelkord!
Algselt oli plaanis Priidu-Etheliga koos kohale saabuda, kuid ühel hetkel selgus, et neil auto juba täis. Siis saime Maire ja Kristjaniga kokkuleppele, et seltsis segasem kohale tulla ning nii läkski. Väga lahe seltskond oli koos ning kahju, et teiega kauem koos ei saanud olla. Nagu hiljem kuulda oli, siis lõbusaks läks kohe peale seda, kui me läinud olime :(.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Hea oli näha tuttavaid nägusid ja ka uusi tuttavaid, kelle nimesid vaid seni logidest lugenud.
Jõudsime viimastena kohale, aga õnneks oli pidu täies hoos ja isegi paar vaba magamiskohta oli veel alles :) Dresscode’i järgimisega on mul alati jamasid olnud, sest mu riidekapp on üks maailma igavamaid kohti ja koosneb 90% ulatuses vaid ühest toonist. Seega pidi peole pääsemiseks muul viisil leidlik olema. Pikka iga mu indiaanlasepatsil aga kahjuks ei olnud, sest varsti peale saabumist läksin sauna oma külmunud konte üles soojendama ega tahtnud, et leiliruum pärast sulgi täis oleks. Hiljem selgus muidugi, et saunast erilist tolku ei olnud, sest just siis, kui olin lõpuks üles sulanud, kippusid mingid hullud pimedas veel kahte lähimat aaret otsima minema ja mingil põhjusel tolknesin mina nendega kaasa. Majja tagasi jõudes kestis pidu edasi ning magama kukkusin viimaste seas alles viie paiku hommikul.
Tore, et ikka leidub inimesi, kes selliseid asju korraldavad :) Aitäh kogu seltskonnale ja järgmise korrani!
Kui Nuffi Lepalinnuga üritusele saabus, oli pidu juba alanud! Tühja ta oli...
Me olime hommikul tegelikult esimesed, panime ukse vahele isegi FTF sildi aga ilmselgelt see ei läinud logimisel arvesse. Rajad olid lahtilükatud, ilus valge, puhas, pargi kuhu tahad, mõnusalt vaikne oli. Aa liiga vaikne, et ootama jääda, võtsime suuna aarete poole. Tagasi hämaras jõudes oli pilt totaalselt teine. Parkla autosid silmini täis. Ja siis need küünlad raja ääres, no lihtsalt imeilus.
Riietus oli nõutav sini-must-valge. Tegin ka katse FB-s osta omale mingigi kleidike aa kus sa sellega. Pakkumised olid sellised, et suuruse poolest oleks mõni veel minuga koos sinna sisse mahtunud, ma ei saa aru, miks normaalseid riideid sini-must-valgeid teha ei võida. Aga ega sellepärast kui rott rongi all on, sõit sõitmata jää. Kombineerisin minagi ja pidu võis alata.
Algaski, maitsva võileivatordiga, imehea Britta koogiga, supermakroonidega nagu Pulmalaud kohe. Niipalju kui mu kleit mahutas, ma sisse ka vorpisin. Tervitasime hoolega Sünnipäevalast, no ausalt ise küll ei tahaks sellist numbrit endale. Ehkki hiljaaegu vaatasin telekast saadet, kus rääkisid kõik 100 aastased, no kus oli alles hea väljanägemine mõnel ja millised teravad pliiatsid nad mõistuse poolest on, vot see viimane on nüüd küll see, mida ma omale tahaks.
Siis nagu ikka minu puhul, läks üritus lappama, sest Kaupo manustatavad joogid lõid talle pähe mõtte südaöösel krõbeda külmaga aardejahile minna. Kuna jagasime transat, siis tuli mul osaleda, osaleda autojuhtimises.
Hommik saabus nagu ikka saabub mingil ajal või siis seekord natuke hiljem, sest minu pea ei tõusnud. Ometi oli silt minu purgikesel - alkovaba! Kui ma siis lõpuks üles sain, siis suutis see ähmane pea ära rääkida need, kes kohal olid, Kajakamuna saare aardesse tulekuks. Hästi rääkisin.
Mulle sellised üritused meeldivad, saab sooja kamina ees istuda, mitte ei pea väljas ühe jala peal keksima külma käes, liiatigi sellise raha eest ööbida, lihtsalt superkoht. Aitäh korraldamast, aitäh kalliringi eest, aitäh toredatele kaaslastele, kes kohal olid! Kui vahel on mul tunne, et aastaarv passis on ilgelt vale, siis seekord olen just õnnelik, et mul oli au viibida EV100 sünnipäeval, sest teisel 100sel üritusel mina ei osale või siis osalen mujal...
Aastapäev üllatas seekord eriliselt ilusa ilmaga ja seega sai enne üritust mõned aarded otsitud, leitud. Kohapeal sai maitsvaid suupisteid mugitud ja saun ka ära proovitud. Igati tore ja positiivselt meelestatud üritus. Mitte nii nagu presidendi vastuvõtul, mida kodus hiljem järelvaatamisest järelvaatasin. Järgmisel päeval sain õnneks selle masendava no "kultuuriprogrammi" lihtsalt ja kiirest läbi kerida ja ei pidanud väga piinlema seda vaadates.
Aitäh geoürituse korraldajatele!
Ilm oli nagu tellitult ilus, karge, lumine. Tõeliselt mõnus teel sündmusele ka teisi aardeid otsida. Kenasse peopaikka jõudsime viimastena. Hubases kaminaga ruumis ootas ees tore seltskond pidulaua ääres... Õhtu oli väga meeleolukas. Vahepeal sai geokolleegidega metsas paari lähedal asuvat aaret otsimas käidud ning siis sooja kamina äärde naastud. Hommikusöögilauataga jätkus mõnus lobisemine, kuniks tuli lahkuda. Ees ootasid uued aardeleiud. Väga tore oli! Suured tänud! Rõõm oli seda piirkonda uudistada, ei ole aastaid sinna sattunud.
Peopaika jõudsime väikese hilinemisega, auto oli pideva start-stop režiimist ära väsinud. Külm ilm sundis rahva katuse alla aga sealgi oli lõbus. Praksuv tuli tegi meeleolu hubaseks. Juttu jätkus geopeituse teemadel ja muidu elust endast (traditsiooniliselt) varajaste hommikutundideni. Hommikul väike kehakinnitus ja edasi juba uute aarete poole. Väga tore oli, niiet uute kohtumisteni
Alguses olid teised plaanid paika pandud. Nüüd tagantjärele mõeldes väga tore, et need muutusid. Oleks väga heast asjast muidu ilma jäänud :) Kaks päeva looduses kolada ja veel pidu otsa, väga lahe! Kui me Mari ja Taneliga sündmuspaika jõudsime, olid mitmed juba kohal ja teised ka just parasjagu saabumas. Vau, kui ilus koht ja maja. Küünlad tee ääres tegid asja veel eriti kenaks. Majas väike tiir tehtud, ümberriietatud ning siis head ja paremat sööma-jooma. Kõik maitses väga hästi. Toitu jätkus küllaga. Selle juurde tulid mõnusad jutuajamised. Väga lõbus oli :) Milline vahva seltskond. Kallistusringi tegemise peab ka veel ikka ära mainima. Ainult paar tundi magasime maha, aga kes keelas hiljem kallistada. Sai kohe lauast lauda paar ringi tehtud. Mõned laulureadki kõlasid vahepeal. Caro tegi ka ühe näomaalingute ringi, et ikka sini-must-valget rohkem oleks! Lipuvärve jagus ka söökidel-jookidel. Mõned olid väga kenasti end sini-must-valgelt riietanud. Sai ka Anne ilusaid sini-must-valgeid aksessuaare endale soetada. Väga ilus käsitöö. Minul nüüd Anne meisterdatud sini-must-valge helkur ripub koti küljes. Aitäh, Anne! Mina sain muidugi jälle mõne nimed ja näod enda jaoks kokku pandud ning nii ühe kui teisega jälle tuttavamaks. Oli tõesti vahva! Aitäh korraldajatele suurepärase ürituse eest!
Mõnus geopäev seljataga oligi aeg sündmusele sõita. Kohale jõudsime just täpselt õigeks ajaks. Rahvas kogunes ja mõnus sumin läks lahti. Laud oli hea ja paremaga kaetud ning pidu võis alata. Väga sõbralik ja vahva olemine oli ning korraldajate poolt valitud asukoht oli ideaalne sündmuseks. Suur tänu kõigile geokaaslastele ja korraldajatele!
Plaanis oli peatusteta sündmuspaika sõita, FTF kirja panna ja siis aardetuur teha. Tegime aga valestardi, kell 11:45 polnud kedagi kohal. Läksime siis tuurile, mis vaatamata lumele ja külmale oli edukas ja mõnus. Tagasi jõudes oli pidu täies hoos, oli tore taaskohtumine sõpradega. Nalja sai palju ja mingil hetkel läks kiireks riietumisega, et mini-tuur teha. Järgmiseks oli mälumänguhommik: kadunud olid teksad, jope, pealamp ja telefon, mille raskusastet tõstis veel tühi aku. Õnneks on geokogemust piisavalt ja leidsin kõik esemed maja pealt üles, telefoni auto põrandalt. Enne sündmust tehtud geotuur, sündmus kui ka järgmise päeva tuur olid toredad. Suurte raskusastedega aarded ja hea seltskonnaga leitud aarded annavad head emotsiooni, aga ööbimistega sündmusaarded on kõige paremad. Jään järgmist ootama. Aitäh korraldajatele, hea pidu pole patt :)
Ilma sündmuseta oleksin arvatavasti kodus pingvinide paraadi vaadanud. Mitte ei kahete, et kohale tulin. Järjekordne tore sündmus koos toreda seltskonnaga. Aitäh korraldajatele.
Hommikul sai käidud lippu heiskamas, pärastlõunal pidulikul aktusel, kus toru esines ning õhtuks sättisime endid toredate ja huvitavate inimeste seltsi pidutsema. Kuna aktus venis, siis jõudsime kohale veidi pärast kaaskorraldajaid ning leidsime üllatusega, et naabripere oli juba kohal ning Liis ja Madis istuvad vaikselt lauanurgas. Ise on süüdi, et varakult kohale tulid, panin nad kohe ööbimisnimekirju uste peale kleepima, õhupalle täis puhuma, ruumi kaunistama. Aitäh teile!
Õhtu oli väga meeleolukas, näha oli, et rahvas oli ette valmistunud, stiilselt sini-must-valges, lauale ilmusid kiluvõilevad, imehea Brita tort, Etheli suussulavad makroonid ja muud head paremat. Pagarid olid eriti laheda peoperenaise valmis meisterdanud. Õhtu edenedes mindi muidugi nii ülemeelikuks, et proual lasti pea otsast. :D
Kuna me unustasime kallistusaktsiooni õigel ajal, ehk kell 20:18 tegemast, tegime selle ära siis, kui meelde tuli. Kallistused liikusid ühelt inimeselt teisele, ühest lauast teise ning jõudsid otsapidi tagasi alguspunkti. Sõime, jõime, tervitasime Eestit, naersime ja lobisesime, õhtu lõpus juba õige kõvahäälselt oma õigust taga ajades. Mina leidsin endale kaks sõbrannat, kellele ma ometigi saan veidi ülevalt alla vaadata! :D
Hommikusöögilaua taga kõik see jälle jätkus, kuniks oli aeg lahkuda. Korjasime kõik mahajäänud söögi ja muud asjad kokku ning aidaa, järgmiste kordadeni. Kes pildil olevad asjad ära tunneb, saab minu käest kätte.
Pildialbumit näeb SIIT
Teiega oli tore!! Elagu Eesti!
Kodust lahkusime juba varavalges. Tegime aega parajaks aardeid otsides ja lumist talve nautides. Lihtsalt Super EV100 ilm. Kohale jõudsime ka parasjagu varuga. Siiski suhteliselt peale pooli korraldajaid, enamvähem teise poolega :) Valisime toakese. Aitasime jõudumööda. Saime lobiseda, mõnulesime saunas ja lumes, mängisime lauamängu, sõime, jõime kuniks magama jäime. Suur tänu!
Oluline Eesti tähtpäev toredate inimestega kihvtis asukohas. Palju head paremat söögipoolist, saun, hubane kamin. Õhtutundidest said märkamatult öötunnid ja viimastena langetud. Ürituse korraldusega võib väga rahule jääda. Tänud! Palun veel :)
Jõudsime parajaks ajaks kohale. Õnnestus muu hea ja parema kõrval ka Bruno maitsvat kalale mekkida. Nägime ära ka kõige noorema geopeituri. Aitäh korraldajatele, suure vaeva nägijatele!
Väga tore oli üle hulga aja geopeituritega kokku saada ja meelde tuletada kui toredad te olete.
Aitäh ja elagu Eesti!
Täitsa mõnus peatuspaik aardejahi nädalavahetuseks. Nii soodsat ööbimispaika pole isegi Lätis leidnud. Boonuseks veel kaetud laud ning söögid kanti lausa kandikul ette. Kuna lauanaabriks sattus Polekala, siis hoolitsesime selle eest, et laual ikka oleks kala. Maitses kõigile! Ka Lempsule! Pidulauas pidasime ikka nii kaua vastu kuniks sünnipäevalaps oli magama läinud. Siis kobisime ka koikusse. Hommikul puhusime veel veidi kohvi kõrvale juttu ning seadsimegi sammud järgmiste aarete poole. Mode pakkis veel kolm rändurit kaasa, et oleks ikka toekam käia, kui taskud rauda täis.
Päris hea, et pikalt hommikul juttu ei puhunud. Hiljem saime kaks korda korrakaitsjatele puhuda. Sõmerus ja Tallinnas, kilomeeter enne kodu. Hea, kui keegi su kopsumahu eest ka hoolitseb.
Täname korraldajaid!
Kui hakkas tunduma, et sellel kuupäeval on au viibida juba Eesti pinnal, sai ka sündmusel osalemise peale mõeldud. Mari oli lahkesti nõus mind peale võtma ja kohale toimetama. Väga mõnus majake keset metsa ja tore oli taaskord geosõpru näha. Ja rohkem ei räägi ma kellelegi, kuidas mul Austraalias läks :D Tänud korraldamast.
Kusagil poole-tunnise hilinemisega jõudsin kohale. Teeserv oli küünlaid täis laotud - oleks iga logiraamatuni tee sedaviisi palistatud. Kohapeal oli tegelasi igat masti - tuttavamaid ja vähem tuttavamaid. Mulisesime geojuttu ning miskit mõistlikul ajal pugesin narile nurru lööma. Aga jah, nagises see koi seal hirmsasti, aga vastu ta igatahes pidas. Hommikul veidi enne seitset kadus uni ära ja ajasin ennast üles... õnneks aga oli mõningaid unetuid veel, kes mõne aja pärast ennast näole andsid. Kokkuvõttes võib öelda, et geopeiturid, kes vaatamata ilmale, riietusele või kellaajale mudas ukerdavad, võidu miskile vihikule tormi jooksevad, ennast linnapeal aknaaluseid ja pargipinke ning prügikastipõhju poleerides mugude ees alandavad, on nagu nukitsamehed - kasi puhtaks, viili sarved maha, sööda kõht täis ja täitsa normaalsed inimesed :). Korraldajatele kraaps ja kummardus, mina tänan... tore koosolemine kukkus välja, ELAGU EESTI!
Absoluutselt kahju ei olnud see osavõtutasu maksta, väga tore sündmus oli. Soe ja mõnus tuba, toredad geopeiturid laua ümber. Aitäh ning palju õnne Eestile!
Väga lahe üritus oli. Sai juttu puhutud erinevates laudkondades ja niisama nalja visatud. Tänud korraldajatele.
Kohe valmis ja näeme sündmusel. Manuses pilt, mida osad ootasid. Nüüd meile paras see:)
Plaanime osaleda. Kui voodikohti ei jätku, tassime oma varustuse kaasa.
Tähelepanu! Järgneb sussipostitus.
Siseruumides sussisahinal liikumiseks võtke kaasa sussid!
Ootusärevus juba painab hinge ning homme siis pidutseme, kes kus ja kellega iganes!
Palun aidake kätte või seisma jäänud rändurid liikuma läbi sündmuste/aarete. Mis käes, palun logige enda kätte. Mille ära olete poetanud, palun logige aardesse kuhu ta panite. Mille olete valmis sündmusele tooma, palun logige (õigel hetkel) sündmusaardesse. Kohtumisteni!
Pika kaalutlemise peale võtsin plaani ennast seekord kohale vedada. Ega need pingviinid nüüd nii ilusad ka pole, et neid kodus telerist samal ajal vahtida, kui teised geohullud kusagil soojas koos istuvad. Kuivõrd ma norskamiskindlaid magamiskotte ei ole veel kusagilt leidnud, siis kahman igaks petteks (juhul kui mõni vägijook õhtupeale mekkima hakkab) oma norisemisvarustuse koos küljealusega kaasa ning leian mõne paiga, kus müratase ümbritsevat üleliia ei häiri. Teine variant on muidugi kusagilt ehituspoest läbi sõita ja kastitäis kõrvatroppe kaasa võtta :D.
Ah jaa, kui keegi juhuslikult samal päeval Arokülli võtma läheb, siis tehku korralikud jäljed õiges paigas sisse :). Korraldajatele tänud ette ära, koht tundub igati sünnipäeva tähistamiseks kohane.
Võtan selle ürituse plaani :) Palun ka voodikohta.
Käisime vaatasime kogu pakutava üle. Kõik on väga äge! Parkla ja plats on lumest puhtaks lükatud, saun ruumikas, tube on palju ja voodid (narid) pehmed. Lõin endast teada andnud ööbijad kokku ning hetkel on 20 voodit broneeritud, nii et mahub veel! Osad on juba välja hõiganud, et on madratsitel, neid hetkel ei arvestanud. Enda voodiriided-magamiskotid kaasa!
Aitäh kõigile, kes on juba osaluse maksnud! Meenutan, et seekord peame osalustasu küsima ka mitteööbijatelt. Aga kogu see kompleks on minu meelest seda väärt. :)
Plaan on jõus, väiksed sinimustvalged ettevalmistused tehtud. Öömajale jääme ka ja puhkeasendi võtaks sisse voodis, kui veel jagub paar vaba kohta. Kohtumiseni!
Tulen ja vaatan. Magamiskohta ei vaja , lähen koju tuduma.
Võtame plaani ja jääme ööbima. Broneeriksin ühe voodi.
Meil on plaan 5-kesi osaleda. Oma madratsid ja magamiskotid võtame kaasa.
Meie ka meie ka...voodeid vähe, niiet saame ühega hakkama :P
Ja majarahvalt meeldetuletus külalistele, et: Kaasa võtta oma magamisvarustus ja saunarätikud!
Oh, ma pean enda kamba ka ju kirja panema. 3 voodit! :)
Valge on tutimüts ja (EV)100 ja seened kõlavad ju hästi? Keegi toetab mind selle 100-ga? Tulen seentega ja siis laiutan voodis.
Plaani võetud ööbima jäämisega. Kaasa võtan valget lonksu, musta ampsu, midagi sinist leiab ka...
Täpselt kuu aega suursündmuseni!
Andke ikka teada, kas plaanite ööbima jääda, siis saab teada, kas ja kes peavad madratsi kaasa võtma. :)
Vaatan praegu, et täitsa tuttav majakene, olen seal kunagi käinud. Kena koht. Võtan siis ka ürituse plaani ja broneerin voodikoha.
Mul oli plaanis järgmisele talvisele lõkkeõhtule tulla pruuni Balsamiga, et see Moori ja teiste tugevamatega ära lahendada, aga siia üritusele see küll ei sobi. Arvatavasti stardin laupäeva hommikul, et läbi aarete kohale jõuda. Broneerin voodikoha.
Eks see ilus ole, kui nii tähtsal päeval oleks ilm külmast karge, päike siraks SINISES taevas ja maa ei oleks MUST, vaid kaetud VALGE lumevaibaga. Senine eredaim mälestus Vabariigi aastapäevast pärineb, peale seitsme aasta taguse geopeituse poolt pakutu, paarikümne aasta tagant Vabaduse platsilt - seistes sirgelt rivis, SINISES vormis, jalas MUSTAD saapad, VALGETES kinnastes käed hoidmas automaati, millele pidupäeva puhul kinnitatud tääk helgib kirkalt päikese käes. Külmagi oli nii, et kogu etendus viidi läbi kiirendatud korras. Igaks petteks broneerime kaks magamiskohta. No juhuks, kui kogu selle tähtsa sündmuse ilu peaks latva kargama ja jala pealt maha murdma.
Plaanime osaleda, kas kolmekesi voi neljakesi.
Oleks maa valge, aga ei ole. Oleks leib must, aga ei täämpä enam ole. Oleks silm sinine, aga õnneks hetkel põle. Oleks siis huuled sinised, meel must ja juuksed valged. Aga ei ole sedagi. Püüame sinised-mustad-valged ürbid üll tõmmata ja omasuguste sekka saabuda. Ikka musta öö peale nagu aastavahetuselgi. Kes meiesuguseid ikka mujal rohkem ootab. Sada ja seened korraldajatele!
Vahva idee ja kuna ei ole plaani sel päeval protesti märgiks Iklasse sõita, siis tuleksin hea meelega 100. Eesti aastat tähistama.