Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid Loore ja Peeter, kes kajastavad enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitjad ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
See on vana punker, ehitatud 1916.
Vihje: Aare ei ole sees, aga mitte ka väljas
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC7F39Z
Logiteadete statistika:
121 (96,8%)
4
3
1
1
0
0
Kokku: 130
Äkki oli see suve algus, kui mõtlesime seda otsida esimest korda. Siis jõudsime autost välja ja saime aru, et vist ei viitsi. Viimane logi andis veidi julgustust, äkki on taimestik veidi mõnusam nüüd. Huh, ikka sama rõve. Paras seiklus oli sinna ligi saada. Soovitaks matšeete kaasa võtta- on lihtsam. Kohapeal sai päris kaua tiirutatud, enne kui nii lihtne asi silma jäi. Ja vihje ei päde. Aare ise korras. Nimed kirja ja läbi dzhungli välja.
Päeval tegin advokaadieksami viimase osa maksimumpunktidele ja suurest pingelangusest ei osanud muud teha, kui seda täppi uuesti vallutama minna. Päris suvalt metsa alla vehkima ei läinud, vaid varemleidja andis hea sõna ja juhised kaasa. Natuke otsimist ja jäigi tops silma. Lumega ei soovita, praegu on hea aeg ära käia. Aitäh!
Seda aaret olen küll kordi vaadanud ja samapalju kordi ta külastamise edasi lükanud, kohe mitte pole meelitanud. Nüüd siis võtsin end kokku ja tulin vaatama. Esiteks oli kohe mingi tegelane parkinud oma auto kohta, kuhu mina enda oma oleksin tahtnud panna. Sõitsin juba edasi, et põhjus ju seegi, eks teine kord, aga siis keerasin siiski ringi ja panin oma geomobiili natuke eemale. Rebisin koera kaasa, sest nüüd tuli ju natuke ikkagi kulgeda ka, ja asusin teele. Lõpp läks ikka täiesti käest ära, nagu oligi oodata. Nõgestega võitlemise käigus sukeldus üks neist lausa särgi alla, nii et paar järgnevat tundi möödusid muule tegevusele lisaks ka kõhtu kratsides. Ikka jupi aega tuiasin seal peaaegu sees ja peaaegu väljas enne kui juhuslikult topsi nägin. Väheke kummaline see koht küll oli ta jaoks, aga kui nii siis nii, igatahes sai logi kirja ja sellega kenasti ühel pool. Aga urk seal tõesti oli, olgu ta siis jänku oma või kelle iganes, igatahes jube kahtlane koht. Kuid aarde eest tänud ikkagi, kenasti elusalt ja ühes tükis tagasi.
09.09.2022 leiti aaret, nii et tundub et on olemas. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna aardekoht on langenud rüüstajate küüsi, siis panen selle koha mõneks ajaks garantiini :)
Oli küll mudane lähenemine, aga jõudsin kohale. Leid oli kiire. Aitäh!
Huvitav lagi oli kuigi ei olnud vist taotluslik ja segu on kivide vahelt lihtsalt ära kukkunud. Aitäh peitjale kohta tutvustamast.
Mets on ümbert maha võetud, mudased pea meetrisügavused traktorijäljed raskendasid lähenemist. Aga aare oli vahva, peidupaik üllatav. Pliiats vajab teritamist!
Autoga sai üsna lähedale, see urg tundus pisut uuem olema. Aitäh!
Proovisime urgudeni läheneda ühelt poolt - ei õnnestunud. Proovisime ka teiselt poolt - ikka ei sobinud. Lõpuks valisime oluliselt loogilisema läheenmisviisi, kuid siis oli juba hämardunud ja lähenemine nullini ei olnud just lihtsamate killast. Seal lausa kaks urgu. Ilmselt on Jänku saanud endale naabri rebase näol.
Siiamaani olen siit mööda sõitnud ja kuidagi pole olnud viitsimist sisse keerata. Nüüd mõtlesin, et läheks õige vaataks, kus see Jänku oma urkis elab. Kohapeal vussisin midagi gepsuga ja tegin seetõttu mingi nõmeda ringi, selle asemel, et otse minna. Kohapeal juba kiire leid, aitäh!
Otsitud ja leitud. Metsamehed olid suisa laia tee pea uru ukseni teinud. Tänud peitjatele ????
Aardekonteiner ja ümbritsev keskkond omavahel kooskõlas polnud aga hea, et ikka seni terve püsinud.
Millisekund jäi puudu märgadest jalgadest. Siinkandis ikka leidub, ei oleks osanudki arvata et midagi nii suursugust eest leiame. Konteiner võiks asukohta arvestades vabalt suurem olla, natuke nadi oli logiraamatut kätte saada ja tagasi toppida. Aitäh peitjale.
Kena uruke. Metsaveotee kujutas endast pigem kahte keskmist mõõtu jõge ja leebe seenevihm otsustas sel hetkel tiheneda korralikuks sajuks. Aga uus logiraamat on väga ilus. Aitäh!
Ise panen hooldusvajaduse, ise võtan hooldusvajaduse maha. Sõidan vähemalt kord nädalas mööda Tallinna ringteed Lasnamäele ja iga kord mõtlen, et see aare vajab uut logiraamatut. GC infot uurides, peitja on otsinud kaks aare, peitnud ühe aarde ja nähes viimast logi "panin suvalise paberi", tegin täna teadliku võsas ragistamise. Uus väike logiraamat sai purki, eemaldasin mingi huuleläike, teritasin pliiatsi. Pikka iga aardele ;)
Lubasin endale, et teen vähemalt 100 leiupäeva järjest. Vaadates leidmata aarete arvu Tallinnas-Harjumaal, peaks olema see lihtne ülesanne. Täna oli täpselt see päev, kus tundus, et mul ei ole aega ja võimalust siirduda mõne aarde juurde. Lõpuks siiski tegin kesk tööpäeva pausi ning siirdusin otsima. Kaardil tundus täpp oluliselt lähemal suurele teele kui tegelikkuses. Kolleeg suutis teha kõne täpselt siis kui olin kõige suuremasse võssa jõudnud. Selgitasin, et olen geopeitumas, mis sai tema jaoks tähenduse geopeitus=metsa ragistamas. Gps keerutas ringi ja ma otsisin ikkagi "urgu" kuniks jäi mõistlikum "urg" ette. Siis jäi geokuhi ette. Ragistasin seejärel olulisemat mõistlikumat jalgrada välja suuremale teele ning edasi/tagasi kontorisse. Rõõm, kui sul on kaks kontorit - üks Lasnamäel ja teine Laagris, saab otsustada kesk tööpäeva "nüüd lähen teise esindusse" ja otsin möödaminnes mõne aarde ka.
Vajab uut logiraamatut, praegu mahub veel 1-2 logi.
Leitud täpselt sealt, kuhu vihje juhatas. Tänud :)
Ämblik oli täpselt pesa pununud aarde ette, aga õnneks lubas nimed kirja panna. :)
Ei olnud plaanis siia tulla, sest palava ilmaga tsiklivarustuses võsas rühkimine ei ole just päris mõnna. Aga kui eemalt paistis, et nulli poole viib korralik metsaväljaveo tee, siis ikkagi keerasin sisse. Sain nullist 50m kaugusele, viskasin kiivri, seljakoti ja tagi kiirelt maha, enne kui higi lahmama hakkab. Hakkasin nulli suunas läbi metsaaluse liikuma. Varsti tekkis reljeef ja siis nägin oma sihtpunkti. Vägev asi siin metsas. Leid tuli oodatust lihtsamini, esimesest kohast kuhu vaatasin, paistis geokuhi.
Jummala mööda koordinaatidelt leidsime kohast kus ka varem oleme hullu pannud. Täitsa korras asi oli. Täname!
N 59° 22.406 E 024° 54.127
Uudistasime ümbrust päris mitmekesi ja pikalt. Kirjeldus ajas mind ca 20m koordinaatidest mööda vaatama ning nii see leid lõpuks tuli.
Me ei raatsinud kuidagi oma geopäeva lõpetada ja siis Patika ringilt tulles nägime et siin ka veel üks aare mõlemil leidmata. See nüüd ka nähtud ja logi kirjas, aitäh!
Tegime alguses paar tiirukest aga ei midagi. Siis lugesin Tarmo logi paari esimest lauset ja sellest piisas, et oma otsinguala julgelt laiendada. Aitäh!
Siin läx ikka omajagu aega. Aga kui siis l6puks loobusin nulli taga ajamisest leidsin ca 25m eemalt palju loogilisema koha. Ytleme nii et otsisin ikka hoopis teistsugust jäneseurgu. Esimeste emotsioonidena meenus kohe yks Lauri analoogne urg, kus oleks v6inud vabalt rinnuli ujumist harjutada. L6puks peale akrobaatikaringi sain ka nime kirja. Olid vanasti ikka alles jänesed :D Tänud peitjale
Peale shopamist tulime Netiga väiksele aardejahile. Natuke võsas ragistamist ja oligi aare peos. Tagasi minnes võtsin mina millegi pärast vale suuna, õnneks leidis Neti õige tee. Muidu oleksin Tallinna ringile vist välja jalutanud. Tänud aarde eest.
Praegusel aastaajal on suhteliselt lihtne aardeni jõuda. Koht ise ka igati huvitav, tänud.
Põnev! Null pani meil küll puuse aga kätte me ta saime :D
Kui kuskile vaja minna, siis tuleb ka midagi tee pealt noppida. Paraku oli tee ära lõhutud ja sinna pääses suure ringiga ning sellisel juhul ei jäänud see enam midagi nii tee peale. Aga kuna see oli nagu plaani võetud, siis käisime ära. Peetrike oli endale ilusa punkri teinud, jänkuga polnud siin küll mingit pistmist! Tänapäeval klaaspurk konteineriks? Huvitav...Tänud aarde eest!
Taavi ütles, et tegemist oli äärmiselt nauditava jalutuskäiguga.
See ei ole jänku urk, see on karu urk. Selleks hetkeks ma olin ratta seljas olnud juba tubli kaks tundi ning jalad olid ägedalt ära põlenud. Iga samm ilma pikkade püksteta oli väike samm inimesele, aga suur samm inimkonnale. Oh püha pekk. Ja siis veel need sääsed. Ikka suudan tänulik olla, tänaseks on valu juba ununenud.
Selline paras võsas ragistamise aare. Enne võssi jõudmist tuli aga vööni kõrguvas märjas rohus seigelda. Aga noh, ega's ma suhkrust pole, sain hakkama. Tänud aarde eest!
No mis urk see siis nüüd väiksele nännule on? Siia mahuks hiiglaslikud jänesed ära. Aare leitud rämedast võssist, aitäh, enam ei tahaks ka siia tulla!
Lähenemistee valik läks vähe viltu, aga kohale jõudes oli asi õnneks konkreetne. Tänud peitjale!
Siin urus oli ikka tõsiselt palju sääski. Tänud!
Täna oli plaanis pikem rattasõit ja planeerisin sõidule ka mõned aarded. Kohapeal läks õnneks kiirelt, ei olnud mingit tahtmist pikalt sääski toita. Tänud peitjale, jälle üks kant tuttavam.
Sääski jagus kõigile. Nullis ei leidnud me midagi. Natuke kaugemal aga miskit ust silmates kadus me ind seda asja edasi otsida. Polnud varustust ja konditsiooni. On ikka koht leitud.
Teel aardeni oli märk, et tegu on tupikuga. Samas kaugus klappis enamvähem aarde kaugusega, proovisin ikkagi. Olen oma elus näinud erinevaid teid, aga sellise profiiliga asfalttee on lausa tase omaette! Selgus, et tupikust kaugemale poleks nagunii vaja olnud sõita, seega tee valik oli hea. Väike jalutuskäik ja oligi urg seal. Jänkut ei paistnud, küll aga oli hulgaliselt sääski. õnneks väga pikalt otsima ei pidanud, kiirelt logi kirja ja minekut. Lahe koht. Aitäh peitjale.
Polnudki maakividest sellist asja kunagi näinud. Mets ka täitsa põnev.
Nullist ca 15 minuti kaugusel leidsin urka sissepääsu. Tore koht, aitäh peitjale :)
Aardeni lähenedes näitas teemärk, et ees on ootamas tupik. Viimane tupiku märk teatas, et tupikuni jääb 1 km, GPS näitas kaugust aardeni samal ajal 1,09 km. Ja täpselt seal kus tee lõppes oligi õige koht auto parkida ja aardeni jalutada. Teisest suunast ei oleks teetööde tõttu autoga aardeni pääsenud. Aga urk ise oli tõesti korralik urk ja ka jänes oli kodus.
Sai veel viimased uisutamised tehtud.Tehtud!Aitäh!
Peatusime kah nina vastu teeremonti. Uru juures libedusest pudu ei olnud. Parasjagu sai seal ukerdada. Tänud peitjale
Käisime ja vaatasime selle jänku urka üle. Paras liuväli oli. Püstipüsimisega sai rohkem vaeva näha, kui aarde leidmisega.Tänud aarde eest.
Aardeni lähenedes näitas teemärk, et ees on ootamas tupik. Viimane tupiku märk teatas, et tupikuni jääb 1 km, GPS näitas kaugust aardeni samal ajal 1,09 km. Ja täpselt seal kus tee lõppes oligi õige koht auto parkida ja aardeni jalutada. Teisest suunast ei oleks teetööde tõttu autoga aardeni pääsenud. Aga urk ise oli tõesti korralik urk ja ka jänes oli kodus.
Hetkel on sel jänkul tore klaasist põrand ning trepiastmedki läbipaistvad. Panin end 19. reale kirja kogu selleks eraldatud pinnale. Aga see oligi ju viimane.. Egas midagi, tõin autost lisa ja jätsin järgmiste jaoks natuke tühja logipaberit.
Vaatasime jänese uru üle ja panime nimed kirja. Tänud peitjale.
See oli küll asjalik koht, nii eraldatud. Klaasparkett ja lumevaip. Pidin ära märkima, et logiraamat hakkab täis saama, kuid siia logi kirjutades (04.04.) on juba järgmine tubli leidja logiraamatut uuendanud. Tänud peitjale.
Pugesime urgu, pererahvas oli kodus. Jätsime nimed külalisteraamatusse. TFTC!
Peitjad tabavad väga ehedalt meie harrastuse tuuma - jah, "Geopeitus on selline mäng, kus peidetakse" :o) Siia urgu või urkasse ei lastudki Jüri poolt otse sõita, seekord tuli tulla ringiga. Nagu mitmeid varasemaid otsijaid, lummas meidki sile klaaspõrand ning pisut hirmutas see supermõõdus jänku, kelle urus salaja toimetasime. Aga ta oli õnneks parasjagu väljas hunte ja karusid jahtimas :o)
Sattusin lähistele ja otsustasin käia logimas. Jänkut õnneks ei näinud sest muidu vist poleks minust enam logikirjutajat olnud kui see elajas oleks mind oma uru lähistel märganud. Tänud peitjale.
Tahaks kohe näha missugune jänku sellises urkas elab. Kahejalgne, lühikeste kõrvadega, mittegalopeeriv, meeter kaheksakümmend pikk vist. Käisin siiski sees ära, et siis aare kahe vahelt leida. Klaaspurk pole kivi vastas muidugi kunagi hea mõte, aga eks peitja vast vahetab, kui kunagi vaja.
Aitäh peitjaile siia militaarurkasse kutsumast! Polnudki varem seda urgast külastanud. Või urki. Aare külm ja kuiv.
Auto õnnestus kõrvaltee äärde parkida ning sealt oli juba ilus lai georada näha. Tallasin siis seda mööda nulli ja esimesed vidinad, mida liigutasin, ka aaret enda taga varjasid. Aitüma!
Mis nii viga leida. Talvel ju georada ees. Mine ainult mööda jälgi.
Kohapeal sain ka lõpuks teada misasi see Geopeitus ikkagi on. Topsi peal selgelt kirjas.
"GEOPEITUS on selline mäng kus peidetakse". :)
Sarnaselt Veikole läksin mina mööda jälgi kohale ja kui need järsku õhku haihtusid, üritasin gepsi järgi nulli taga ajada. Lõpuks otsustasin kirjeldust lugeda ja sh lugesin poolkogemata Karli logi, mille järel läksin ja võtsin aarde välja. Omapärase aroomiga logiraamat tõesti, kuigi ma paneks sellele nimeks "Vampiiride maitseainesegu". Tänud tutvustamast.
Läksime paljukiidetud toidukarbi aaret otsima aga hetk enne seda, kui ma jõudsin suuna sisse lükata, tegi meie ees sõitnud auto sama ning parkis ise sinna kuhu ma olin plaaninud. Sõitsime siis edasi ja tulime jänku urku kaema. Tee pealt läks kena rada õigesse kohta ja ma vaatasin korra juba aardega tõtt kah kuid tahtsin ikka telefoni järgi täpselt nulli minna ja kakerdasin natuke niisama metsa all ringi, samas kui teised rahulikult punkri juures mu rahmeldamist pealt vaatasid. Seejärel otsustas Elve, et aitab tsirkusest ning läks ja logis ära. Saime nime kirja täpselt Inga järele :)
Alguses mõtlesin küll, mis see jänku urk on, kas tõesti tal nii suur kodu. Siis aga näidati ka õiget urku. Pigem vist siiski rebaseonu urk. Koht meeldis, tore et selliseid hooneid tutvustatakse.
Pimedas oli natuke kõhe siia võssa tulla teades, et ees ootab mingi punker, aga ei saanud kiusatusele vastu ja otsustasin päeva viimase aardekülastuse ikka siia ära teha. Kõigepealt ikka läksin ka punkrisse ja jää peale tatsama, kõle tunne ja mingi raks viisid mind kiirelt välja ja tahtsin juba auto poole tagasi pageda, aga lugesin siis korralikult kirjeldust ja vihjet siiski. Uurisin veel natuke ja tops oligi käes. Tänud peitjale.
Vahva urk tal seal :) Peremees ise oli ka kohale tulnud. Täname!
Mina olen küll arusaamisel et jänesel nagu looduses urgu polegi, seda enam oli siis ühte ainumast otsima tulla. Olime väljalugenud, et tasub otsida nulli piirkonnas. Nii tegimegi ja leidsime objekti, kust loomulikult viimasest kohast tõmbasime ka konteineri välja.
Üsna kõhe oli seal kõmiseva jää peal kakerdada. Leid tuli mõistliku ajaga, kuid kogu see situatsioon tekitas tunde, et kusagil siin jalge all on mingi kihvadega elukas ootamas, et ma läbi jää sajaks. Ühel hetkel hakkas kogu maailm ragisema ning kadusin sealt, kus krt. Situatsioon oli nagu multifilmis, kus tegelane lippab ja jää laguneb päkkade all. Paari meetri läbimine tundus nagu võtaks terve igaviku. Lahe :)
Proovisime seda jänese urki nullist leida, aga ei õnnestunud. Siis leidsime lähedusest suurema uru ja no siis oli tops ka käes. Tänud kohta näitamast.
No sammude järgi on ju päris põnev kohale tatsuda, kui need sammud vaid nii palju neid jänesehaake seal poleks teinud. Urk oli muljetavaldav ja võttis tallad veerema. Üks ühest otsast ja teine teisest, keskpõrandani õnneks ei jõudnud. Juhendi eest ten points ;). Tänud!
Millegipärast ei leidnud me kummikutele eesmärgipärast kasutust. Huvitav koht ja tundus, et neid urkusid siin on rohkemgi olnud. Tänud
Geopeitus on mäng, kus peidetakse!:) Aga mis on urk? Jänesest polnud haisugi, aga punkrit tasus küll vaatama tulla. Tnx!
Nii ta on jah,et nulli järgi pole hetkel mõtet seda aaret otsida.Tuleb tõesti ninaga õhku tõmmata ja alles siis saab minna otsejoones nimesid kirja panema.Aitüma näitamast!
Pikalt on saadud seda aaret Kätsingus piiluda, kuid pole kuidagi teele jäänud. Täna Arukülla sõites sai arutletud, et tagasitulles vaatame, mida põnevat siis meile näidatakse. Tagasiteel aarde koordinaate küsides, selgus aga, et aare lausa Eesti lehel olemas. Egas muud, kui läksime ja panime nimed kirja.
Tunnen end petetuna, tegime diili, et kõigepealt shoppame ja siis otsime aardeid. Kahjuks leidsime juba esimesest poest viie minutiga vajaliku asja ja pidime urku pugema :( Aitäh aarde eest!
Liis tahtis Ülemistesse shoppama minna ning mina siis kauplesin mõned aarded ka välja. Aarde leiuga kaua ei läinud. Ühel pool ei olnud, aga teisel pool oli. Aitäh!
Mari algatusel teadsime siia astuda, poolel teel tuututas meile mööduv auto ja lõpus oli kellegi urg. Tänud peitjale.
Leitud koos Krista ja Mariga. Mina ei teadnud aardest midagi, kuna vaatan aardeid vaid geopeituse lehelt. Tänud Marile, kelle algatusel vahva aare sai leitud! Lõhn purgis on tugev. :) Eriti, kui kõht on tühi! :)
Seadsime sammud nulli poole, kui Priit ja Ethel meid märkasid ja rõõmsalt tuututasid.
Aare päris nullis polnud, aga loogilises kohas oli küll. Nii et saime pärast veel läbipaistvat ja mindki kandvat jääd imetleda.
Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tööpäev sai varem läbi ja otsustasin seda valget aega küttimiseks kasutada. Nii ma aarde juurde veeresingi. Viimased meetrid suundusin siiski võssa. Veits ragistamist ja jõudsin huvipakkuva objektini. Deja wu tunne oli, ühes sellises punkris, samamoodi vett väis, olen ma ühe Lauri aarde juures juba käinud. Järgmiseks leidsin uru ja siis juba ka aarde.
Aga see lõhn mis purgist tuli, oli tõesti elamus omaette, seda oli kaugele tunda.
Tänud
Kui uus aare tekib , ikka tuleb üle vaadata. Isegi siis, kui tundub, et punkreid on pika elu jooksul üksjagu nähtud ka, ikka on tore. Koordinaadid olid mõnevõrra mööda - seda annab reguleerida ja sellistes kohtades kipuvadki aparaadid segaduses olema -kes,kus ja mis nad parasjagu on. Õiges kohas oli nuputamist natuke, sest ega seal palju võimalusi ju pole..aga mõned ikka on. Aga purk.....ojaa.. hästi valitud....või siis sai just parasjagu see maitseaine köögis otsa :) Aga muidu vinks vonks tore aare. Ja punkreid pole kunagi küllalt. Aitähh.
Head uut aastat! Selle aasta esimene ja vaieldamatult aroomikaim leid seni :) - minu vitamiinitopsid on selle kõrval kukepea. Võib rahus riistad tasku jätta, pargi vaid auto ära ja vea ninaga õhku, sellest piisab :) No ja sedasi ei näpi seda purki ükski tervemõistuslik metsloom, vampiiridest rääkimata, nii et ehk tõesti säilib kaua. Kolmas alles olin, ja selle aasta esimene. Aitüma punkrit näitamast, nüüd tahaks jänkut ka :)
197
Piilusin seda täppi juba paar päeva tagasi, kui sünnipäevalt koju suundusin, kuid hindasin, et üksi, pimedas ja peoriidega vast pole mõistlik minna. Täna peale shopingut tundus parema plaanina. Pime küll oli ja kummikuid mul polnud, aga geotoss ajas ka asja ära. Otsisime kirjelduses mainitud objekti ja peagi jäi ka aare silma. Aardeni viis omapärane tee, peaaegu nagu eskalaator kaubanduskeskuses: seisad, hoiad käsipuust ja jalad sõidavad ise õigesse kohta. Täitsa vahva koht igatahes leitud aardele. Mõni teine mees oleks kindlasti kalamehekummikut vajava topsi samasse kohta pistnud. Logimine oli omapärane, sest logileht lõhnas nagu vampiiripeleti. Kirja sai STF, nii et hetkel veel ruumi jagub laialt! ;) Mina igatahes tänan, vahva aare. Pikka iga talle!
Me tegime vastupidi, tulime Ülemistest shoppamast ja arvasime, et see aare on hea lihtne tee äärest haarata. Et silm veel hämaruses üsna hästi seletas, siis parkisime auto kõrvalteele ning püüdsime kuiva jalaga saada kirjelduses lubatud objektini. Veidike turnimist, natuke mudas libisemist ja võiski logi kirja panna. Tänud!
FTF 16:22
Olin just suundumas Ülemiste Keskusesse shoppama. Kuna antud tegevusega kiiret ei olnud ja tegelikult ei olnud ka suurt viitsimist, siis uue aarde avaldumine muutis mu plaane. Kohale jõudes kedagi ees ei olnud ja sai rahulikult valida sobivat parkimiskohta. Jalanõude vahetamise vajalikkuses ei olnud ma päris kindel aga igaks petteks lükkasin kummikud jalga. See oli üks väga õige otsus, sest ümbruskond oli märg ja mudane. Nullis kulus otsimise peale väga kaua aega. Kergelt juba lootsin abiväe saabumise peale. Olin nulli paika seadnud ja pidevalt suurendasin otsimisraadiust. No kus sa 1.0 peidukas oled? Vihjele vastavaid kohti ka ei leidunud. Umbes 15 minuti möödumisel sattusin siis ca 20-30 meetri kaugusel nullist õigesse kohta. Ohho. Nüüd kõik klappis ja leidsin ka aarde ülesse. Logiraamatut peab õige pea vahetama hakkama. Eestis ei ole küll väga palju mängijaid aga 20 rida Tallinna läheduses saab väga kiiresti täis ;) Sellist kohta olen ka mujal Eestimaa peal kohanud aga siin leitu oli üllatus. Aitäh peitjale kohta näitamast!