Varangu allikad

Päev vajas aardeleidu, ajutuulutamist, koer jalutamist võibolla leiaks mingi põhjenduse veel... Mõisaomaniku telefoninumber juba varasemalt olemas :) Lähenesime mõisa poolt, laudtee kahjuks vajaks hädasti remonti mitmest kohast, sillad õnneks korras. Aare korras, aitäh! Eelmine logi 12.06.23

Lähenesin ka põhja poolt, natukene ekslemist ja leitud! Aitäh!

Lihtne aare. Kenad allikad!

Aitäh aarde eest!

Põhja poolt lähenedes kartsin palju hullemat võpsikut. Tegelikkuses õnnestus isegi mingi rajakene leida, mis aardele ligemale jõudes järjest suuremaks muutus. Aardest põhjapoole jäävad allikad avaldasid muljet.

Tänan peitmast.

Nagu tavaks on, minekutee on võsa ja välja tullakse rada pidi. Sai u 50m enne õiget rajaauku metsa karatud, aga metsaalune üsna hõre, seega vahet polnud. Lõpuks sai ikka raja peale. Täitsa kenad sinised silmad vaatasid seal metsa vahel vastu. Mõne peal ka linnuparv silmalauks. Aitäh!

Põhja poolt lähenedes oli päris arvestatav teerada, edasiminekut takistasid maasikad ja mustikad. Ammu pole nii läbipaistvat vett näinud ja nii ilusat värvi taimestikku vees. Tänud aarde eest!

Viimasel ajal loen aegajalt ka aardekirjeldusi. Seekord oli see eriti kasuks, valisime lühema tee aardeni. Mitte midagi konti murdvat. Tänud

Talvel olime möödasõidul visanud pilgu sellele mõisa poolt lähenemisele kuid tee peal olev tõkkepuu edasistele tegevustele ei kutsunud. Nüüdseks olime ka aarde kirjelduse läbi lugenud ja portsu logisid sinna otsa ja tundus, et ei peagi eravaldusesse tungima ja saab ka läbi metsa. Metsateele jõudes hakkasime auto aknast kullipilgul võsa jälgima, et mingit rada leida. Kui koht tundus sobiv, siis hüppasime autost välja ja kohe tossudega metsa. Mõnekümne meetri pärast läksid olud nii märjaks ja rada ka polnud ja läksime tagasi autosse kummikuid jalga panema. Kui juba õiged jalavarjud jalas, siis ei viitsinud enam midagi rajataolist otsima hakata ja panime läbi võsa õiges suunas minema. Seal kohas oli aga metsaalune nii kuiv, et mingit kummiku vajadust enam polnud ja varsti sattusime erinevatele sinka-vonka radadele ja ühe allika juurest ka aardetopsi leidsime. Pärast jalutasime veel allikate ääres kulgeval rajal, vaatasime vee mulksumist ja tervitasime kohalikke konni. Täitsa mõnus koht ja aare. Aitäh!

Meie eestlastena kellelegi helistada ei julge ja väriseme iga kord, kui mingi kõne teha on vaja. Seega maaomanikku õndsal jõuluaal tüütamaie ei hakanud, vaid läksin raiusin end hoopis läbi võsa. Võsa oli palju, kuid kohale jõudes tasus vaatepilt end ära. Päris huvitav oli see, et ka paksu lumega oli georada kenasti nähtav ja aardeleid raskusi ei valmistanud.

Kuna peremeest numbrile ei vastanud, otsustasime minna läbi metsa. Ei olnudki kõige hullem. Aare ise kuiv ja korras.

Kuna niivõrd vara hommikul ei tahtnud mõisaomanikku oma läbiliikumispalvega segada, siis jätsin ratta tee äärde ja lähenesin läbi metsa. Kui alguses tundus, et olin sattunud raja peale, siis mõnekümne meetriga see kadus ja nii ma liikusingi põhimõtteliselt otse, kuni juba esimesed veesilmad ette tulid. Nende juurest sain lõpuks natuke mööda radu edasi, natuke läbi metsa ja jälle natuke mööda radu. Eks see meeldivaim lähenemistee polnud, aga kindlasti oli väärt seda kaunist vaatepilti. Aarde lähedale jõudes lakkas telefoni geps koostööd tegemast, kuid õnneks juhatas siis juba georada aardeni. Aitäh!

Soov oli küll pääseda matkarajale ja laudteele aga kellegi käest luba küsida ja selgitada, miks ja kuhu - no way... Seega sai auto pargitud suht sirgejooneliselt aardega ja üllatuslikult avastatud, et auto nina kõrvalt läks rada metsa. Ehk korraliku geopeituri kombel ikka läbi metsa. Minu rõõmuks viis väike rajake suurema rajani ja sealt edasi juba allikate juurde. Üliäge koht, kuhu ilma aardeta ei oskaks tulla.

Tänan aarde eest!

Tegin koduteele veel mõned "seljasirutamise" peatused. Aitüma näitamast/juhatamast

Lähenesin põhja suunast. Oli ilus allikas. Tänan

Vaated on (y)

 3 

Jätsime Airi autosse pidu panema ja suundusime öösel lubatud ainuvõimalikku „teed“ pidi nulli suunas. Peale mõningat võsas rassimist ilmus veetakistus, aga õnneks oli täpselt sobivas kohas ka looduslik sillake püsti pandud. See sindrinahk oli paraku libe, niiet ületasime takistust nagu kaks vanainimest toetavate toigaste najal. Aga niisama lihtsalt ju alla ka ei anna.

Edasi võiks öelda, et jõudsime enamvähem nulli, imetlesin lambivalguses kuuseokstel sädelevaid veepiiskasid ja seejärel läksime eri suundades laiali. Vehkisin jätkuvalt lambiga, kuniks 3-4 meetri pealt hakkas midagi helkima – oo, kas siin ongi aare? Vaatasin veel süvenenumalt ja saades aru, mida ma just nägin, hüppasin kisendades mitu head meetrit tahapoole. Pimedusest vaatas vaikides vastu kaks silmapaari, kelle täpsema päritolu ja kavatsuste kohta ei olnud meil aimugi. Selleks korraks tundus targem otsingud katkestada.

Mõtlesime, et läheme ikka põhja poolt, tundus lühem. Aga no ragistamist oli omajagu ja kuna kaart eriti koostööd ei teinud, siis sai korduvalt ka vales suunas mindud. Aga aarde juures olev vaade meeldis. Aitäh!

Aitäh!

20:00 aare leitud. Leviga pisut kehvad lood aga maastiku ja kaardi võrdlus aitab alati.

 2 

Laur lubas lastele allikaid näidata, nii et suundusime siia. Ma kartsin küll, et koeri tuleb terve tee süles kanda, kuid õnneks olid Mocca ja Lily nii tublid, et tulid ise igaltpoolt läbi. Ainult Bonat tuli tassida, õnneks kaalub ta kõige vähem. :D

Koht oli väga lahe, kahju oli ainult sellest, et sellisel aastaajal kõik õitseb ja allikad olid koleda plögaga kaetud. Jooma just ei kutsunud, kuigi õues oli väga palav. :D

Tänan peitjat! ;)

Ei soovinud mõisa poolt läheneda ja läksin metsa. Siin oli tore - hommikupäike sillerdas veepinnal, pardipere toimetas oma tegusid teha. Ma tegin siis omad teod ka ära ja panin nime vihikusse. Aitäh kutsumast.

Leitud

Väga meeldis. Aitäh!

Lähenesime põhja poolt. Laps jäi autosse ootama, sest kartsime hullemat. Tegelikult kergelt läbitav. Super ilusad allikad. Siiani pidasime Norra omi parimateks. Nüüd oleme Varangu omade lummuses. Tänud peitjale siia juhatamast!

Ilm oli soe ja ilus, seetõttu võtsime ette jalutuskäigu põhjapoolt ehk läbi metsa. Leidsime sealt mitu loomarada, milledest üks viis meid päris kenasti allikateni välja. Ilmselt käivad loomad siin janu kustutamas. Algul märkasime meiegi, tegemist ju järvega. Lähemalt silmitsedes saime aga asjast õigesti aru. Tegelikkus on peidus seal, mida kohe ei märka. Kui me siis nägijaks saime, oli imestust küllaga. Ilmselt küll inimjõul allikatele tekkinud kivid ja puitmaterjal koostöös loodusega moodustavad tegelikult päris kunstilise vaatepildi. Ühe allika juures oli näha ka liiva, mis ühes veega välja tuleb. See valge liiv koos tumeda järvepõhjaga joonistas huvitavaid mustreid. Väga lahe paik tõesti ning hästi valitud asukoht aardele. Meie täname!

Leitud. Mõnusad värvilised allikad.

Mõnus kergelt sihitu ekslemine metsas, aga nullist aarde leidsime. Väga lummavad ja värvilised vaated.

Omanik lubas lahkelt jalutada, nii me siis tegime. Laudteel oli pidamisega üsna täbarasti, Õnneks polnud seda eriti pikalt. Vahva koht iseenesest. Aitäh peitjale.

Kõndisime läbi märja ja poolpimeda metsa ja jõudsime ilusti aarde juurde.

Kaardil välja valitud rada oli olematu, aga see ei seganud allikate ümber lookleva rajani jõudmist. Tänud peitjale.

Jalutasime läbi metsa.Aitäh!

5969.

 3 

Murumängud mängitud, grillitud-chillitud, vahepeal tuppa peletanud vihm jäi ka üle, oli aeg seltskond jalutuskäigule meelitada. Tegelikult meelitada polnudki vaja, kõik olid kohe nõus metsa minema. Perenaise ettepanek oli traditsiooniline ring oma kodumetsas, kus ta viimasel ajal isegi karu tegutsemise jälgi näinud, muudest metsloomadest, keda seal pidevalt kohtab, rääkimata. Minu küsimuse peale, millal ta aga viimati Varangu allikate juures käis, tekkis pikk mõttepaus.. ka ülejäänud kambale tundus ettepanek põnev, lähedal ka, nii oligi otsus tehtud.
Leppisime kokku, et läbi metsa ei hiili, läheme mõisa juurde ja küsime loa läbi mõisapargi jalutamiseks. Parkisime tõkkepuu taha ja kõne peale käskis lahke peremees sõita sealt veel edasigi. Nii meeldiv on ikka aeg-ajalt avastada, et Eestimaal on siiski veel sõbralikke maaomanikke, kes ei keela oma murule astuda. Tervitasime ning saime kaasa suunava juhise rajale minekuks. Juba enne purret liitus meiega ka kohalik neljajalgne giid, kes juhatas meid väga püüdlikult allikateni, kus korraldas meile ka väikese viska-mulle-pulka-mängu.
Tõeliselt vahva koht, imetlesime, uurisime, arutlesime. Aarde otsisime ka lõbusa mängu saatel. Peter jõudis metsarajalt varem tagasi ja sai meid oodates sauna kütvalt peremehelt veel toreda ülevaate kohalikest oludest. Tänud! Aitäh Laurile lahedasse kohta kutsumast! Meil oli väga vahva.

Kohalik vahva giid

Kõik pidid kordamööda otsima

Ei hakanud omanikule laupäeval kell 7 helistama :) Läksime läbi metsa, saab täiesti edukalt.

Kui küsida ilusti luba eramaale sisenemiseks, siis loa saades ja kohale jõudes avaneb tõeline muinasjutumaa. Korralikult korrastatud / laudteestatud rajad, mida palistavad läbipaistva ja kutsuva veega allikad. Hoolimata laudteel lasuvatest jääkamakatest ja ainult mõnest soojakraadist nautisime teed aardeni väga. Imetlesime ja imestasime looduse ilu. Pärast aardeleidu kolasime ringi ka hoonete juures ning vaatasime üle kunstniku mängumaad. Tänud peitjale kohta tutvustamast.

Kui järgida peitja juhendit, siis pääseb masinaga eramaale. Päris aardeni ei ole mõtet masinaga suruda, kuna see upuks esimese takistuse juures ära. Jala aga saab ilusti ligi. Ja need läbipaistvad allikad. Kaunid. Nõiduslikud. Olgugi, et väljas oli paar kraadi sooja, siis allikaid nähes oli selline tunne, et tahaks kohe sisse hüpata :) TFTC!

Leitud

Otse läbi metsa. Kas on kindel, et need allikaveed mööda salajõgesid Sillamäelt siia ei saabu? ;)

Järjekordne huvitav kohake külastatud, ilma aardeta poleks küll olnud tahtmist teiste hoovidest läbi jalutada. Aitäh!

Ei hakanud peremeest tüütama ja seega lähenesin põhja suunast. Pealegi tundus põhjast lühem tee olevat. Veidi mööda aimatavat kitserada ja peagi olin korralikumal teel, mis viis aardeni. Maapind talla all oli veidi pehme kuid otseselt vesine ta ei olnud ja sain täiesti kuiva jalaga kohale. Aitäh.

Peremees juhatas meile kenasti teeotsa kätte ja kiirkõnnil aardeni. Peale seda nautisime allikate külma vett ja tankisime veepudeleid. Temperatuur +30 oli oma töö teinud. Tänan.

Meie lähenesime allikatele mõisa poolt. Kiire kõne ja tore meesterahvas jalutas varsti meile vastu. Väikesed juhised ja kibekiirel sammul allikate poole. Janu oli suur :) Väga mõnus tee viis allikateni. Pudelid said kõik täidetud. Lahedad on need allikad. Aitäh peitjale.

Otsustasime läheneda mõisa poolt, helistasime omanikule ja ta juhendas meid sõbralikult õige raja peale. Üsna raja alguses sillal sai juba selgeks, et Wiiralt sai oma teoste jaoks inspiratsiooni just siinsetest vetest. Mõnus jalutuskäik läbi metsa ja ümber allikate aardeni. Aitäh silmailu pakkumast ;)

Wiiralti inspiratsiooni "allikas"

Lummav vaade..

Päeva viiekümne kaheksas leid. Kaardi järgi tundus põhja suunast lähenemine kerge. Parkisime auto ära ja läksime mööda rada allikani, kus rada otsa sai ning vesi ette tuli. Läksime siis auto juurde tagasi ning eemalt metsa. Lõpuks mööda kraavi põhja kõndides kohale jõudsime. Panime ka aardest mööda, aga nägime vähemalt vaatamisväärsuse ära. Aarde leidmiseks läks pisut aega ja tagasi metsa ragistama.

Kõigepealt kõrval-aarde juurest liikuma saamisega tegime siiapoole tulles korraliku tupikuringi. Loomulikult sai selles süüdistada ainult mind. Need c:geo äppi kaardid oskavad ikka korduvalt üllatada. Ei lasknud sellest väikesest vahejuhtumist heiduta ja peagi olimegi siiski allikate juures. Need kuhu viis suur lai niidetud tee, ei olnud küll teps mitte õige koht. Mitusada meetrit jäi veel puudu ja tundus, et ega siit edasi ka kuidagi ei saa. Ronisime tagasi tee peale ja asusime siis seda õiget teeotsa otsima. Miskit leidsime, aga õige see kindlasti ei olnud, sest peagi leidsime ennast tihedast võsast mis vägisi suunas meid kraavi. See kraav oli aga hea valik. Hetkel polnud seal sees ei vett ega kiusanud ka võsa. Päris pikalt liikusime mööda selle põhja kuni seisime silmitsi järgmise takistusega. Õnneks purre oli suht lähedalt võtta ja sai seegi ületatud. Pärast seda leidsime siis selle õige raja ka üles mis meid edasi ilusti aardeni välja viis. Allikas ise oli uhke, kuid aaret sai ikka üksjagu otsitud enne kui see silma jäi. Tagasi jälle mööda rada kuni kohani kus olime võsast välja karanud. Vähemalt meie arvasime nii, tegelt oli aga täiesti uus võsa ja uued katsumused.

Tänud kohta näitamast.

Helistamise suhtes on mul allergia, aga võsa meeldib - loomulikult valisin siis otsema tee. Tegelikult tuli juba poole pealt vastu teerada, mis tegi asja veelgi lihtsamaks. Allikad olid väga ilusad, aga veendusin taas, et neid on lihtsamat sorti aparaadiga peaaegu võimatu pildile püüda, nii et sellest ka mingit tolku oleks. Püüdsin siis hoopis näoga kõik ämblikuvõrgud kinni ja logisin aarde. Aitäh juhatamast, ilma aardeta poleks iial...

 7 

Käisin suundorienteerumas ja arvasin, et käin siis üksiti ka siin suts ära. Orienteerumine oli ilges padrikus ja ma olin pidevalt kuskil okste vahel kinni. No muidugi läks aega palju.

Siin mina mingit mõisa ei näinud ehk parkisin aardega risti kõige lähemale ja ka siin suutsin ennast orienteerutada allikate vahele "kinni". Aardeni näitas 13 meetrit ja ma arvasin, et astun kummikutega sips siis ojakesest läbi. Esimesed 2 sammu astusingi, servani oli 5 cm ja siis edasised 2 sammu lihtsalt vajusin sisse, kummarid täitusid kiiresti veega. Võin öelda, et 6 kraadi on kahtlane, minul polnud üldse mingit kraadi, sigakülm vesi oli. Aardega läks kah aega ja siis läbi metsa tagasi mingit looma rada pidi ja üleüldse poleks täna pidanud nina kodunt välja ajama, kõik läks nässu. Varsti on nagu tittedega, et vaja alati 5 paari riideid ja jalanõusid nagu sajajalgsel kaasa võtta. Aitäh peitjale ikka, mul polnud õrna aimugi, et siin mingid allikad on!

Loomulikult lähenesin põhjast. Pool teed loomarada, seejärel juba inimeste poolt tallatud jalgrada. Kihvt koht. Isegi rändur mahtus siia. Aitäh!

Leitud.

Lähenemistee leidmine võttis suts aega aga see väike vaev tasus end ära ;)
Täname, põnev avastus!

Mingil põhjusel on aare siiani logimata.... EL teagi miks. Oli kaunis ja huvitav. Aitäh

Mõnus L-Viru kandi kuuspakk oli täna plaanis. Jäi küll viispakiks, sest lähedalolevaid 4.0 maastikuga allikaid ei läinud isegi lähemalt kaema. See aare oli neist kahtlemata tõeline pärl. Just võrratu asukoha-vaatamisväärsuse pärast. Ehk lausa 2018. aasta parim geopaik. Sest see vaade, mis seal allikates avanes, oli ikka väga vaatamisväärt. Imeline läbipaistvus, vahva "luustik", hea lihtne aare pealekauba.
Tuhat tänu Laurile sellesse vingesse paika kutsumast! Äge vaatamisväärsus! Ja aare ka korras.

Dinosauruste luud

Vinge vaatamisväärus

Vaat nii ilusast kohast siinkandis ei olnud aimugi. Tänud!

 4 

Leitud. No ei ole lootust paksus teeäärses lumes autol, mille rattad hädavaevu põhja alt välja paistavad.. Nii kui ma ta sinna ära "parkisin" , hakkas sirge lõpust paistma lähenev metsaveok, milline ajastus! Ega tal muud üle jäänud, kui väike Masha tagasi teele tirida, mööda ta meist muidu poleks saanud nagunii. Aga aare ja koht ise, kui lõpuks kohale jõudsime, olid väga huvitavad. Aitähh!

 3 

Metsa poolt lähenemiseks rada otsides õnnestus meil auto nii ära "parkida", et kõrvalise abita enam liikuma ei saanud. Ja kaks sekundit hiljem saabus abivalmis metsaveoauto, nagu tellitult :) Enam me sinna teele ronima ei hakanud (ikkagi 26. märts ja sügavad hanged) ning saime vähe pikemalt jalutada. Vaated olid väga kaunid ja allikate põhjas helkis nii-nii hõbedaselt. Müstika, tänud näitamast!

 3 

Täiesti ulmelised on need vaated siinse järve põhja! Nagu tunnel läheks läbi siniste helendavate väravate kuskile maakera sisemusse kuskile teise maailma... Peitjale väga suured tänud mind siia toomast, Äntu värviliste järvede ja Eestimaa suurimate haabade mammutpuude kõrval oli tänane allikas kolmas selline üksikobjekt meie looduses, mida nähes ma vaid häälekalt oooo!-tada ja seejärel suu ammuli igast küljest vahtida oskasin…

Alguses oleks nagu tavaline järv...

... ja siis...

Aarde juurde jalutades möödusime ka Varangu mõisa muljetavaldavast puidust valitsejamajast, pärimuse kohaselt endisest Ao mõisa peahoonest, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

 2 

Lähenesime metsa poolt ja nii nägime neid veesilmu rohkem kui ühte. Linnukesed vidistasid päikesest rõõmu tundes ja tuul sahistas okstes. Vaikus ja rahu, tänud!

 8 

Tõkkepuu juurest tegime kõne ning küsisime, kuhu võiks auto jätta. Sõbraliku häälega peremees juhatas parkimiskoha ning järgmisena tervitas meid sõbralik teraapiakoer, kes jooksis jalust maha, kui nägu lakkuma tormas. Rada viis ilusti aardeni ning mets oli lumiseid kuuski ääreni täis. Ei saa ükski hetk mööduda geosigaduseta.

Miki (surmtõsise näoga): "Kuule, löö kiiresti kaks korda jalaga vastu kuuske"

Kaasgeopeitur (sätib aaret paika): "Ok, siia v? ...

Järgmisena tuli sealt ladvast laviin, mida kadestaks isegi Alpid. No ma ei tea, sellise asja õnge ikka ei läheks? Järgnev ei kannataks trükimusta isegi "Võimalik vaid Venemaal" klippides. Oli lahe aardeleid, aitäh!

Teraapiakoer, kes võib sissetungija surnuks lakkuda.

Lihtsalt ilus pilt

Vesi oli külm aga ilus ja puhas

No seda ikka ei saputaks, kui ise seal all seisad.. või siiski? ;)

 1 

Olime viisakad tõkkepuu juures helistasime ilusti maa omanikule, parkisime auto hoovi ja hakkasime aarde juurde vantsima. Meiega kaasa tahtis tulla omaniku koer, aga kahjuks omanik ei lubanud. Oli teine nii sõbralik ja ilus ka veel:)

Leitud ja logitud.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Jõudsin vaid kuu aega panna vastu ahvatlusele seda piltidelt ja kirjelduselt imelist kohta külastada. Lisaks kostitati meid imeilusa päikeselise ilmaga. Perfektsusest oli puudu ainult neljajalgne teejuht. Muinasjutulisel matkarajal viis lumine rada mugavalt aardeni. Päevitasime oma põski ja arutlesime allikate üle. Lahkudes leidsime aedikust ka saba liputava koera. Pole kunagi võõraste vastu nii sõbralikku looma kohanud. Isegi teraapiakoertest ei õhku sellist positiivsust. Sealsed elanikud peavad olema küll väga õnnelikud. Laurile suured tänud!

 3 

Päeva oodatuim aare. Varemleidjate pildid olid paiga ilu hästi esile toonud ning lisaks lootsin kohtuda vahva neljakäpalise aardevalvuriga. Lähenesime mõisahoovist, andes eelnevalt maaomanikule oma tulekust teada. Matkarajale suundudes vilistasime vaikselt ja salamisi aardevalvur-teejuhti kohale, kes aga end kahjuks näole ei andnud. Hiljem saime teada, miks. Allikad olid igatahes ägedad ning ilm nende imetlemiseks suurepärane. Võtsime päikest ja logisime. Tagasiteel nägime siis lõpuks ka puuri pistetud aardevalvurit. Alguses mõtlesime eemale hoida, tundus olevat selline suur ja kuri, aga sedamööda, kuidas sabaliputamise amplituud kasvas ja saba peaaegu propellerit meenutama hakkas, tekkis aina suurem kiusatus ligi astuda. See kutsu küll mingi valvur ei ole – kui murrab, siis vaid armastusega. Rõõm tähelepanu ja mõne hea sõna eest oli nõnda suur, et kutsu lausa lalises ning keksis kahel käpal. Nii palju häid emotsioone ühest kohast. Aitäh aarde eest! :)

 1 

Siim tuli suusatama viia, jätsin selle aarde meie teele. Tore koht oli, mööda on siit sõidetud hulgi, rajalt maha astusin esmakordselt. Aitäh!

 1 

Põhja poolt läbi metsa aarde juurde minna oli väga hea. Tegelikult sai uudistatud rohkemgi, kui ainult aardeni. Väga maaliline koht. Suured tänud siia juhatamast!

 2 

Eelmistele otsijatele sarnaselt tulime põhja poolt läbi metsa, selged rajad ees. Ka siin oli ilupiltide tegemise koht. Tõesti sellist kombinatsiooni lumisest metsast ja voolavast veest ning kõigele sellele nõiduslikku valgust andev päikeseloojang. Tänud juhatamast selle peidetud pärlini.

 1 

Pärast EV100 sündmust seadsime suuna siiapoole, et kasutada ära soodsaid ilmastikuolusid antud aardele metsapoolt lähenemiseks. Teel aardeni pidas politsei kinni ja pani puhuma, et kas me ikka oleme korras, et ei märka sellise lumetormiga koju minna vaid läheme kuhugile metsa topsijahile. Indikaatornäit tundus normis olevat ja rohkem põhjust meid kinni pidada polnud. Kohapeal vaatasime allikad üle ja panime nimed kirja. Täname huvitavat kohta tutvustamast!

Õues -10

 1 

Toredad allikad seal metsas. Auto juurde jõudes saabus parajasti ka Lembit. Näitasime raja alguse talle kätte ja soovisime edu. Aitäh.

 1 

Juba eemalt paistis, et üks auto teepeal seismas... veidi enne kui sinnani jõudma hakkasin, vaatasin, et pagarid sammuvad metsast välja. Kuna nad kinnitasid, et aare täitsa kättesaadav ja leitav, siis võtsin soojad jäljed üles ja ukerdasin ka topsini. Täitsa muljetavaldavad veesilmad seal. Aitähhid tutvustamast!

 2 

Kuna googel juhatas meid põhjapoolsele teele, siis otsustasime läheneda allikatele läbi metsa. Esimene samm teelt maha astudes lõppes küll üle põlve paksuses lumes, aga edasi läks juba vähe lihtsamini. Vaatasime kõigepealt oma veerand tundi allikavaateid ja hakkasime siis aaret otsima. Topsi leidmisega läks ruttu, kuna tal mingit saba polnud millega vihjeobjekti külge kinnituda, siis tegime selle ka. Tänud peitjale!

Tänud Vaimar! Lisasin telefoni numbri ka kirjeldusse.

 7 

Veetsime tänase ilusa talvepäeva looduses. Varangu allikatele pole varem sattunud, seda suurem oli üllatus nii ilusat matkarajakest ja värvilisi allikaid nähes.
Maaomanik lükkas parajasti lund. Vestlesime sõbralikult ja nentisime, et jah, viimasel ajal on huvi allikate vastu tekkinud. Matkaliste vastu temal midagi ei ole, kuigi ainus ligipääs rajale on tõesti tema õue kõrvalt läbi otse sauna juurde kust algab matkarada. Hea oleks rahulikult vaadata, et kas pererahvast liigub ja teada anda allikale minekust. Ega isegi ju ei taha oma õuele võõraid kolama, seepärast ei ole ilus seda aaret hämaras või pimedas otsima minna. Ka koer võib lahti olla.
Ega seal parkida mujale pole kui ainult teele kurvi peale mõisa juures.
Allika juures tabasime teolt meile tundmatud jalutajad. "Otsisite?" "Otsisime", "Leidsite?" "Leidsime". Rohkem viisakusi ei vahetanud, logiraamatus oli kirjas Ave ja Aivo. Kolasime ka kaugemal ringi kus on veel suurem allikas ja veel rohkem helerohelist allika põhja kallatud. Minge ja te ei kahetse, meie ammugi mitte! Aitäh peitjale!

Oli ka laudteed

info

rajal

esimene allikas

allikas toodab ilusamat pilti kui ise näeme

suurem allikas

Varangu mõis

 2 

Selgus jah, et nii mõis kui allikad asuvad eramaal. Valla sõnul pole omanikul midagi selle vastu kui mõisa uudistada või matkarajale minna aga ta jah palub alati sellest teavitust telefoni numbrile mis asub tõkkepuu peal. Tõkkepuuga tee ise on üldkasutuses ja mõisani võib vabalt sõita. Ringi uudistades palun lihtsalt teavitage omaniku või lähenege allikatele põhja suunast läbi metsa, siis ei satu hoovi peale jalutama. Palun võimalusel saatke mulle ka telefoni number, et saaksin selle kirjeldusse lisada.

 4 

Üritan paari päeva jooksul vallaga üle rääkida, et mis nemad selle kohta oskavad öelda. Mõis ise ka vaatamisväärsus ja ei tahaks, et seal mingeid jamasi kohalikega tuleb. Kes tahab kontakti vältida, siis saab allikatele ja matkarajale ligi ka põhja suunast läbi metsa. Annan kohe teada kui rohkem infot olemas.

 5 

Tegin selle aarde kodutöö ära. Printisin kaasa ka allikate matkaraja kaardi. Ainus selgusetu oli see, kuidas matkaraja alguspunkti kohale saada. See algas kaardi järgi justkui kusagilt suvalisest kohast majade tagant. Suuremalt teelt ärapööramiseks näitas kenasti pruun alliketele viitav silt. Sealt edasi ei leidnud enam midagi. Kellegi hoovi parkida ei tahtnud, parkisime mõisa lähedale. Mõisa juurest suundus traktorijälg parki. Selles kõndides jõudsime kellegi sauna juurde, mille tagant algas juba piltidelt tuttav allikatele suunduv matkarada. Sealsamas aga kohtasime kohalikku meest, kes meid üsna tõredalt teretas. Küsisin, kas oleme õiges kohas, et allikate juurde suunduda mööda matkarada? Mees vastas jaatavalt, kuid pomises oma ette, et me oleksime pidanud küsima. Ja lisas veel seda, et juhuslikult on koer kinni, et suur hundikoer oleks võinud lahti olla. Seejärel kiirustas mees minema. Meil jäi selgusetuks, mida ja kellelt me oleksime pidanud küsima? Kas sinna rajale on vaja kelleltki luba küsida? Sest jah, suur rada sinna sauna juurde tuli läbi kellegi hoovi. Ja hiljem raja infosildilt lugesime ka, et parkida tulebki mõisa lähedale ja edasi rajale saamiseks läbida eramaa ehk eraõu. Kuidas sellega on, kas tuleb iga kord uksele koputada ja luba küsida? Või helistada? See raja algusesse saamine jäigi hetkel siis mõistatuseks. Äkki peaks peitja edaspidiste segaduste vältimiseks aarde kirjeldusse lisama, kuidas on õige matkarajale minna.

Mis aga puutub aardesse ja matkaraja loodusesse, siis see on fantastiline. Soovitame, loodus selles kohas on ainulaadne ja seda vist küll igal aastaajal. Aitäh peitjale fantastilise koha tutvustamise eest!

Info matkaraja alguses 2006.aastast

 7 

Nii kui esimesele sillakesele astusin, avanes tõeline talvevõlumaa. Sillaületus tundus küll nagu köielkõnd, aga kogu jalutuskäik oli väga lahe ja maaliline. Tänud juhatamast.

 1 

Mõnus jalutamine. Ingridi jäljed olid ees - mis nii viga. Ja allikad on ausad. Aitüma näitamast!

 4 

Valisin alternatiivse lähenemistee läbi metsa ja jõudsin eelmiste leidjate jälgedeni. Need viisid täpselt topsini. Allika juures kuulsin jäälinnu vilistamast aga näha ei olnud kedagi. Aitäh! Olin siin esimest korda.

 8 

Eile kui aare avaldus olin just koeraga igaõhtust jalutuskäiku alustamas.Terve selle tunni mõtlesin, et käin allikatel ära, aga kuna koer on eriline veelemb, siis muutsin meelt.Hiljem koju jõudes arvasin, et Virumaa tragimad peiturid on FTF juba kirja saanud ja ei läinud. Täna hommikul näpistasin tööajast tunni, ning sõitsin kohale. Kohe kui majade vahelt rajale suundusin oli mul "giid" vastas ja terve tee sibas ees ja viis otsejoones aardeni. Tänutäheks leidsin taskupõhjast küpsise, mille üle tal oli eriti hea meel. Logi kirjutama hakates olin küll üllatunud .Olin kindel, et FTF on juba kirjas, aga mitte selle leidja poolt.Arvan, et esmaleidja oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas. Olen siin suvel käinud, aga mitte kunagi talvel.Täna igatahes oli loodus võrratu ja soovitan kiirustada, et seda kõike oma silmaga näha.Nüüd tagantjärgi mõtlen, et pimedas tulek oleks pool emotsiooni ära rikkunud, sest nende allikate võlu avaldub ikka päevavalges. Aitäh aarde eest ja see koht väärib seda kohe kindlasti.

Kohalik giid

Sädelev varandus.

Talvine idüll.

 18 

FTF 21:56, Andromeda esimene :o) Raulil on õigus jah - sattusime tõesti õigel ajal õigesse kohta. Eks teeb ju heameelt küll kui kodunt pooleteisetunnise autosõidu kaugusel olles avaldub järsku uus aare vaid kümmekond kilomeetrit eemal. Säärast süllekukkunud võimalust ei kõlba ometi kasutamata jätta. Arvestades pimedusega, paksu lumega ning jäätumatust allikaveest alguse saanud ojade võrgustikuga uurisime enne autost väljumist põhjalikult kaarti ning märkisime paar teepunkti gepsugi. Tagantjärele tarkusega oleksime selle töö võinud lausa tegemata jätta, sest kohalik giid oli lihtsalt niivõrd tasemel :D Päriselt ka, temaga koos leiaks isegi pime tee aardeni!

Lumine loodus oli muinasjutuliselt ilus, õhtupimeduses taskulambi valgel liikudes mõjus see veel ekstra nõiduslikult nagu talveöö unenägu. Kitsad laudteed ja sillakesed paksu puutumatu värske lumekihi all. Esimesed jäljed tegi igale poole muidugi üliinnukas teejuht, pidevalt hoolitsedes, et me rajalt ei eksiks. Olen täiesti veendunud, et lisaks kohalikele vaatamisväärsustele teadis tark koer väga hästi ka seda, kus aare asub :o) Pärast retkelt tagasi autoni juhatamist sai ta meilt preemiaks praetud shnitsli.

Igatahes tõsiselt vinge koht, kuhu tuleme kindlasti kunagi suvel ja päevavalgel uuesti. Aga loomulikult on meil hea meel, et soodsate juhuste kokkulangemise tõttu käisime siin nüüd superilusas talveõhtus. Aitäh kutsumast!