Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: http://www.geopeitus.ee/aare/4863
Aarde sildid:
lahe_teostus (12), soovitan (8), ämm (2), pliiats_kaasa (2), matkarada (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGWX
Logiteadete statistika:
174 (99,4%)
1
2
2
2
0
0
Kokku: 181
Nüüd on küll kuri kaelas. See, et mul autos pliiatsit polnud on minu süü aga et originaalkorgi leidsin põrandalt, vajaliku vidina samuti, on halvasti. Korgiks on peale pandud punane kork, mis kaitseb niiskuse eest aga see pole selle aarde ainus eesmärk. Panin vajalikud vidinad kõik kokku lootuses, et kellelgi järgmisel on liimi ja teipi ja ehk ka pisike pliiatsijupp. Omanik võiks võimalusel kohal käia ja parandused teha. Logi täna kirja ei saanud aga suvi on veel ees.
Siin matkarajal polnudki veel käinud. Aitäh peitjale kutsumast!
Veidi sai potikest ka uuritud. Soovitan enne talve peitjal uue korgi aardele panna kuna ei saa olla 100% kindel et see lahendus peab vett.
Tänan!
Matk jätkus pärast teeületamist ja tops kohe sealsamas. Tänud peitjale
Üle mitme aasta tagasi sellel rajal. Magasime siin ühe asja maha ja peame mõned punktid uuesti tegema. Samuti matkasime täna vähem kui planeerisime, kuna üks tugev kõhuvalu sundis meid oma päeva oluliselt lühendama. Puuke korjasime siit rajalt riietele 2, koerale 3-4 ja päev hiljem avastasime, et 1 oli meist ühe külge ennast ka kinnitada suutnud. Ja seda kõike hoolimata sellest, et puugispreiga enne nii riided kui jalanõud üle piserdasime. Rada ise väga meeldib, aga seekord polnud vist meie päev :)
Täpselt 10 tundi müttamist ja aardejahtimist oli seljataga, kui poti poole liikusin. Aare oli natuke räsitud nagu eelnevad logid kirjeldasid, aga vajalik korras ja olemas. Aitäh peitjale!
Käisime tegelikult skvottimas kohta, kus mu uus SUP kevadisele veele panna... aga eksisime aarderajale ära ja läks nii, nagu alati. Ziil geopeitus ja SUP, noh, SUP sai autoga sõita... Nagu kirjas on, vajab uut korgilahendust. Sisu oli korras.
Eelmised logijad otsustasid siiski jõudu kasutada aarde kallal. Kork oli nüüd katki. Vee eest oli siiski kaitstud. Nimi sai kirja.
Meie seda avada ei suutnud. Kaks võimalust - kas jää on selle kinni külmutanud (teised tulid ilma probleemideta lahti) või siis läks Taavi liim looduses kuidagi ka korgi alla. Võimalusel võiks üle vaadata.
Kuna aardel oli korki hoidev keermeosa murdunud liimisin selle Loctidega kinni. Alguses jäi hoidma, kas ka jääb hoidma seda võiks järgmine leidja teada anda.
Aarde topsik vajaks veidi liimi/kõpitsemist. Logimist ei sega, kuid veekindlus ei ole enam see mis võiks olla. Kahjuks endal ei olnud kaasas vajalikke vahendeid topsiku parandamiseks.
Leitud ja logitud, jällegi teistsugusem teostus. Aitäh peitjale!
Täna siis viimane jupp, neljas muide, sellest matkarajast. Esimene nopitud. Tänud peitjale
Kõik väga hästi meeles ei ole, aga siin hakkasin mõtlema, et kas jõuan ikka kogu rada läbi teha :P
Matkrada läks siin juba veidi eriilmelisemaks. Täname aarde eest.
Selle aarde puhul oli juba rohkem selge, et mida otsia tuleb - sai aare ise kiiresti ja kenasit leitud ning info ka kogutud. Tänud!
Sõbral on Poti talu Põlvamaal. Ja ta ise on Poti Kunn sõprade seas. Täiesti ebaoluline info jälle, kuid parem ikka, kui "leitud" logi. Aitäh aarde eest.
Palju enam ei mäleta selle raja aaretest aga kõik olid lahedad. Tänan
Jätkasime oma septembris pooleli jäänud rada. Esimene leid tuli üpris kergelt.
Pidime kiiresti tegutsema, sest olime herilaste territooriumil. Aitäh!
Saab jälle natuke rattaga liikuda, mitte seljas vedada. Kena teostus selle sarja topsikul, kohe näha, et edasijõu tehtud. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Esialgu sai mõeldud, et mis pagana potilaadale mind saadetakse, aga siis jõudis kohale, mis seeriasse see kuulub. Ju hakkas kuumus ja parmupilved liiga tegema.
Siin hõiskas Karl näe minu täht on siin kirjutatud, aga kahjuks pidime teda kurvastama, ei olnud see tema nime täht. Tänud peitjale.
Siin oli olemas aarde algne konteiner ja saime uurida imelist teostust. Aarde peidukoht peaks talle küll vihmavarju pakkuma, kuid millegipärast sisu ikka niiskevõitu. Aitäh!
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Siin leid kiire.
Ei teagi, mis nende kaardi märkide aaretega täna on. Suutsime enamikus nedest aaretest kohe mööda kimada. Äkki olime meie hooletud, agas samas tundus, et just nende aarete juures hakaks telefonis olev punkt kuidagi venima. Järgmine aare peaos ja võib edasi vallutama minna. Tänud aarde eest.
Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega. Tänud!
Ämma seeria esimene aare siis leitud... Vaatame, kui palju jõuab. Tundub põnev ja sarnane ehk Spa rajale. Aitäh peitjale!
Logitud. Oravapoisi aarde juurest tulnud, üle tee jõudnud, hakkasin ümbrust uurima. Jäin ühele karvapallile silma. Sellel tegelasel oli ilus pikk ning kohev saba. Hüppas ta puult puule ning teavitas mulle, et siin pole midagi otsida, liigu edasi. Minuteid 4 filmiain seda oravakest. Seadsin siis sammud sinna suunas kuhu orav viipas.
Aitäh seeriale tähelepanu juhtimast. Aare korras. Millalgi matkan pikemalt.
Tänasel matkal leitud ärtu, ruutu, poti ja risti. Kahjuks jokker jäi leidmata, selleks hetkeks oli väsimus vist liiga suur. Hiljem kodus tekkis idee mida saab järgmine kord kontrollida. Aitäh!
Seekord ÄMMa seeria viimane, aga me tuleme tagasi! Aitäh peitjale.
Kui 'Ruutu' tahtis pikemat otsimist, siis sellega siin läks kiirelt. Peitjale tänud!
Kiire leid juba tuttavast peidukast. Tänud peitjale!
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Kiire leid ka pimeduses, täname!
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Teine päev ÄMMa-aarete radadel algas siit ja kuna eeldasin, et jään taas pimeda peale, siis ÄMM 30 logimise järel jalutasin siia tagasi ja viisin auto Valgejärve parklasse, et ülejäänud ring ikka läbi teha. Aarde leidsin, logisin, boonuseandmed kogusin.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Aaret logides möödus meist metsateel meesterahvas motikaga. Aitäh.
Mul on heameel, et aarded hakkasid vahelduma. Peale matsakat magusat oravat on hea väikese nõgise poti peale minna :D Tänan ja kiidan Lauri peitmast ja orgunnimast ning Kallis, Sinu tänud, nagu ikka, kodus teki all. Aitäh!
See tops ukseta onnis oli hoopis teiset puust kui esimene, vahetusseläinu. Kirjutasime vihje üles. Aitäh!
Siinne konteiner oli juba tips teistsugune mis andis alust arvata et esimeses punktis oli see asendatud millegi muuga. Tegime vajalikud märkmed ja liikusime edasi. Tänud peitjale
Leitud. Aga vaadates, et rajal on esindatud kõik kaardimasti nimega aarded, siis tekkis kuri kahtlus, et kas need on kuidagi seotud? Kirjeldust lugedes ei leidnud mingit vihjet sellele. Kahtlus jäi, aga logisime ja läksime edasi.
Rakke karjääri juures natuke puhanud sõitsime lõpuks (vähemalt minu poolt) kaua oodatud ÄMMa seeria juurde. Valisime kaardi järgi ratastega poolenisti sõidetava poolenisti käekõrval läbitava raja.
Esimesed kaks-kolm (ÄMM14-15) olid toredad leiud. Isegi kui putukad natuke ründasid, oli rada ilusti läbitav ja kõigil tuju hea. ÄMM16-18, mis ka meie rattamatka viimasteks ÄMMadeks jäid, ja sealt edasi maanteele oli üks suur vaimne ja füüsiline katsumus kuubis:
Pärast sellist kogemust pean end natuke koguma, et jälle ÄMMa radadele minna. Kindlasti järgmisel korral jala ning putukavaesemal ajal. Vähemalt olid aarded tasemel. Aitäh nende eest!
Tops sai kiirelt leitud ja seekord oli vajalik info ka kenasti tuvastatav. Tänud peitjale!
Seekord teadsime kohe, kuskohast vihjet otsida ja vaikselt hakkas juba mingi mõte ka tekkima, mida need vihjed tähendavad. Matk aga kulges muudkui edasi. Aitäh peitjatele!
Kui esimese kaardiaardega läks pisut aega, siis teised leiud tulid sekunditega, ikka logi kirja, vihjest pilt ja edasi. Kui esimese kaardiaardega ei jaganud vihjest matsu ära, siis teise aardega tabasin ikka ära ning vihjetest enam pilti ei teinud.
Veel üks peatus mõnusal jalutuskäigul. Tänud!
Seeria-seerias aarete, nii masti- kui ka T-aarete puhul meeldis nende stiilipuhtus. Nii meenus tuttavat teostust nähes juba iseenesest, et info on vaja üles märkida.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Eksida pole võimalik, igasse punkti läheb võimas georada. Leidsime ja salvestasime vajaliku. Tänud peitjale.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Tagusime jälle tiba turakat, aga HMS vist sai kirja jälle. Tänud tegijale!
Ruutu juures klõpsutasin leiust igaks juhuks kõvasti pilte. Siin sain ootuspärase kinnituse sellele, mida täpselt boonusaarde leidmiseks vaja läheb ning piisas ühestainsast fotost.
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Loomaaiale vahelduseks jälle üks kaardipakiaare. Minu vahelduse teooriast saab lugeda paar aaret tagasi :-) Siin sai vist veidi tiirutatud, aga loomulikult leitud.
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Hakkab juba selgeks saama kus aarded peidus on.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Kedagi ei karda me ja väsimus ei võta meid. Pole poolt radagi veel läbi ja meeleolu on ülev. Üllatusi võib ju veel tulla. Kaardipakk jätkub vahepeal. Aitähh!
Rakke rattamaraton, käisin seal parme söötmas:-), fotokaga raja ääres, peale seda siis võtsin esimesena ettetuleva matkaraja ette, ütlen kohe kogu raja kohta, et sügav kummardus peitjatele, uhked aarded! Esimene tuli lihtsalt.
Kolmas retk Äntu metsa aarete juurde algas siit. Aare andis end paljutõotavalt ruttu kätte.
Ületasime maantee ja läheme edasi. Õnneks ei olnud palav päev, vaid matkaks just sobilik. Vahepeal vihma, vahepeal tuult. Mustikad hakkavad ka valmis saama.
Siin vast kiidaks pigem Lauri, kes ikka väga suure töö ära tegi, aitäh!
Tükk aega uurisin et mis infot siit kaasa võtta. Vist leidsin. Aitäh!
Ja ongi viimane mast. Aeg kokkuvõtteid teha ja vaadata, mis meile lõpus selle eest pakutakse. Ehk saame jagu.
ÄMM seeria noppimise esimese sessiooni esimene aare. Tänud peitjale!
Selle aarde juurde tulles teed ületade, panime esimese hooga vale tee otsa poole ajama. Seega pikendasime oma rada pea saja meetri jagu. Jokkeriga mul siiamaani kokkupuudet pole olnud, küll aga tema poja on korra külje alla roninud, kui ma õieti mäletan. Konteinerid igati vahvad ja ega teisedki aarded kaugel pärnumaal ootavad oma korda. Huvi on need igatahes juba ammu äratanud. Arduino on igaljuhul lahendatud ja ootab oma mihklipäeva, mis sest et veel pool aastat tagasi ei teadnud ma koodi kirjutamisest midagi. Nüüd juba natuke tean ning üks nano-nikerdis on lausa juba kasutusel . Leid ise tuli kiirelt, nii nagu ÄMM raja puhul ikka kohane.
Tänud.
Õnneks mäluga oli kõik korras ning õnneks aarde nimi ise ka tuletas meelde, et siit tuleb infot korjata. Nii ka tegime ja siis õkva edasi. Täname!
Pärast oravaga ragistamist, tegime järve ääres kerge pikniku. Poti tuli lausa ärtust kohe.
Rax leidis puu ja aarde ja ma hakkasin kände vaatama ja rax küsis kas otsin vastasin jaa, siis rax hakkas naerma ja kui püsti tulin nägin karpi ja oi kuidas rax naeris :D lõbus rada
Mul tuleb selle aardega meelde, kuidas mu vanaema ikka ütles kaardimängulauas: "Pott ei peta!" Millest see ütlus tulnud on - ei teagi. Kui ruutu juures olid kõhklused, et millist infot vaja võiks minna, siis siin sai sott selgemaks.
Neljateistkümnes logi läks kirja 15:06 Laur ja Marko - kniks on teile!
Maantee ületatud, oli aeg järgmiseks kaardimasti-aardeks. Nüüd olin juba nutikam ja vaatasin, äkki annab midagi üles ka märkida. Omajagu kuusepudi võtsin ka krae vahel kaasa. Aitäh!
See leid tuli üllatavalt lihtsalt. Tegin enda jaoks vajalikud märkmed. Aitäh ;)
Ilmselt on see lisaks T-seeria aaretele selline, mille juures mõni endameelest loodusesõber sõna võtab, et nii ei tehta. Unustades seejuures asjaolu, et tegu pole lehtpuuga.
Edasi kõndisime ja sõime samal ajal mu seljakoti mõnikümmend grammi kergemaks.
Kl 12:16, saimegi siin nii aarde leitud kui teolt tabatud :). Oli tore tutvuda Heiki ja Annaga, lobisesime veidi ning andsime seejärel kiiremalt liikujatele ise püstijala-einestamispausi pidades mõningase edumaa... Aga nagu juba järgmise aarde juures selgus, mitte siiski piisavalt suure, sest esimese vaatamise peale neile välja ilmumast keeldunud mõmmik lasi meil uuesti neile kannule jõuda :).
Peale maanteesutsakat oli mõnus tagasi mõnusale metsavaheteele keerata. Aare oli nunnu pesaga ja peale leidu jäime järgmistele vahele. Oli tore tutvuda! Ja aitäh aarde eest ka muidugi!
Sellest aardest põnevam oli teada saada kelle me siis kätte saime. Kui tered vahetatud ja võsas ukerdamise põhjused selged, saime tuttavaks Marise, Lauri, Marianni, Marise ja Indyga.
Me jätkasime rada oma tempoga, mõneks ajaks Indy seltsis :)
Siin saime eelneva grupi kätte, kui nad olid just aarde tagasi peidukohta pannud. Tutvusime põgusalt ja suundusime mõmmikut otsima. Tänud!
Huvitava teostusega mini-seeria. Sain seda teostust imetleda iga topsi juures. Mis sest, et kodus aardenime lugedes, olin midagi hoopis teistsugust ettekujutanud. Tänud peitjale!
Väga hubane pesake! Saime lausa kaks korda imetleda seda pesa :)
Siin kujutasin nime järgi asja veidi teisiti ette, kuid kohapeal sain aru, et mõningatest lihtsatest asjadest arusaamine võtab mul ikka veidi aega. Aitüma!
Kaardimastiseeria teise aarde leiu järgselt sain aru, et üks andmedetail jäi ruutust kirja panemata ja kaks kirjapandut on korduvad ehk üleliigsed. Aare oli lihtsa kuid väljapaistva teostusega, aitäh!
Matk sai jätkuda ja kuna Tanelil oli seda aaret juba külastatud, siis siin kaua ei läinud, koht teada. Tänud aarde eest.
ÄMM matka 11. Olime jutuhoos ja panime aardest mõõda. Aga viga sai parandatud, nimed ja järgmine vihje. Tänud.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Teine kaardimast täna. Siin hakkas süsteem natuke selgemaks saama, teostus ikkagi äge. Aitäh.
Pole kunagi varem mõelnud, kui ilusad on kaardimasti kujundid. Siin hakkasid eriliselt silma. Aitäh!
Poti aare käes. Märked tehtud ja edasi. Aitäh peitjale.
Plaanisin siit oma matka alustada kui tuli kõne ja plaanid sassi lõi. Mõned aarded jõudsin siiski üles otsida. Suur tänu Laurile seda seeriat orgunnimast! See mõnus matkarada väärib seda.
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
Minu arvates on poti äss see kõige kõvem kaart, no mõnes mängus ehk ka jokker aga see selgub mõne aja pärast.
Nüüd palju kuid hiljem logides ei mäleta teda enam täpselt, aga meeles on iga avastatud aarde juures meie kolm suurt naeratust - nii lahedad. Aitäh!
Sutsti üle tee ja poti olemas.Eks siin oli jälle ehe näide sellest mis juhtub siis kui on suurelt trassilt võimalik kõrvale keerata.Mida kõike ei olnud autodest metsa kantud, lihtsalt õudne. Aga aarde eest Aitäh.
Siin sai jänku moodi sikk sakke teha. Aga kätte ta saime. Tänud peitjale
Ilmateade lubas vihma, aga välja vaadates säras hoopis päike. Vaatasin kindluse mõttes ka radaripildi üle, sealgi puhas. Nii ma siis oma motokutsika jalutama viisingi. Teel tõdesin, et Eestimaa ilm on ikka vaheldusrikas küll. Teel aardeni jõudis temperatuur vahepeal lausa 6 kraadi langeda, kohale jõudes oli siiski paar kraadi tagasi kogunud. See oli juhuse tahtel seeriast esimene, mis ette jäi. Uudistasin veidi konteinerit, panin nime kirja ja jätkasin jalutuskäiku. Aitäh peitjatele.
Ma leidsin seekord tänu kogemustele kiiresti - vaatasin õiges kohas tagasi. Aitäh! Pikkadel matkaradadel on sellised lahendused väga head! Aitäh!
Mina kohe ei tea, mis minu gepsul viga on. Kõigepealt laseb ümber nulli tiiru teha, hea kui ainult ühe, halb kui rohkem. Seekord saime ühe ringiga hakkama. Suured tänud aarde eest.
Siin ei saanud mina kuidagi GPSiga jutule ning ekslesin üldse kusagil vales võpsikus, kui teised aarde leidsid. Mõnus õhtu jätkus, tänan peitjat!
Leidsime. Aitäh peitjale!