Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: http://www.geopeitus.ee/aare/4863
Aarde sildid:
lahe_teostus (7), soovitan (3), matkarada (2), pliiats_kaasa (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGWZ
Logiteadete statistika:
165 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 167
Jätkasime rada sealt, kus eelmine kord lõpetasime. Lund oli ikka veel kohati päris palju- põlvini. Aare korras, aitäh!
Ka "süda 1" juurest sai läbi käidud ja vajalik info üles tähendatud. Tänud peitjale
Leitud, vajalik info nopitud ja risti poole teele. Põnevus selle osas, millega jokker üllatab, aina kasvab. Aitäh peitjale!
Nüüdseks polnud enam üldse kahtlust, et millist infot koguda. Jäädvustasin vajaliku ja lisasin enda nime logiraamatusse.
Jälle ei miskit mäleta. Kui nüüd logides jõuan selleni, et mingi boonus oli, siis midagi nagu mäletaks sellest. Aga ei saa ka päris kindel olla. Vahel mäletan ka asju, mida pole olnud! Aga no vaatame, kas tuleb siis :) Aitäh.
Rattaga siin küll enam sõita ei saa. Putukaparv tiheneb. Tops korras. Tänud.
Vihje käes, logi kirja ja edasi. Tänud peitjale.
Siin oli äge jälgida, kuidas lühikese ajaga maastik muutub ja kuidas mustikamets asendub hoopis teistlaadi pohlametsaga. Aitäh aarde eest!
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Siin leid kiire.
Jätkub teekond kaardimärgi peaaarde poole. Jälle väike ragistamine ja oligi konteiner peos. Tänud tänud.
Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega. Tänud!
Pooled kaardid käes, vaatame, mis edasi saab.. Midagi lahedat ehk... Aitäh peitjale!
Tänasel matkal leitud ärtu, ruutu, poti ja risti. Kahjuks jokker jäi leidmata, selleks hetkeks oli väsimus vist liiga suur. Hiljem kodus tekkis idee mida saab järgmine kord kontrollida. Aitäh!
See siin tahtis jällegi veidi pikemat otsimist, kuid silma ta lõpuks siiski jäi. Peitjale tänud!
Leitud, logitud. Väga palju oli kasu meie seltskonna mini-daamidest :D 4- ja 6-aastased on piisavalt pisikesed slaalomit jooksma. Mõningane aardeotsimiskogemus aitab neil ka aarde peidukohta tuvastada. ;)
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Nimed kirja, vihje punkt kirja ning kiirel sammul edasi.
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Ka sellele topsikesele tegime siin ärtust ära. Aitäh.
Ma nüüd üritan hullult originaalse logi kirjutada oma kallima prinditud topsiga aardele, et ta ja te kõik ikka saaksite aru kui vägev on päris mitmendat korda sama plastiktopsi otsida. Tegelikult on ta mul nii armas mees, et ma võiks temaga karupabulaid ka talvisel külmal täiskuuööl taga otsida, sest koos lõbus oleks ju ikka. Ja Kristjan, ta toob linnukesed oksalt maa peale tagasi, juhul kui me liiga õhku ja armu täis lähme. Sigasuur TÄNKS Laurile, et Marko topse peita viitsis ja osadele katuse pea kohale meisterdas!
Keegi lasi paraja pahmaka parme lahti. Liikumiskiirus tõusis märgatavalt, lisaks tuli hakata vene tantsu moodi liigutusi tegema, et sääri-reisi kaitsta. Aitäh!
Tydrukute samm hakkas vaikselt aeglasemaks muutuma. Oli nende jaoks juba praegu omajagu matkatud. Päev oli kuum ja ka minule endale yllatuslikult oli matkatee muutunud metsateeks. V6tsime k6ik lonksu vett ja uudistasime juba tuttavat konteinerit. Selle vabriku toodangut on alati hea leida. Tegime vajalikud märkmed ja suundusime edasi.Tänud peitjale
Ei leidnud ka seost teiste mastidega. Aga logisime ja jätkasime.
Leitud. Lahe konteiner. Vaatasime ka selle kirjeldust, aga endiselt ei mingit vihjet seotuse kohta teistega. Kahtlus siiski süvenes. Aga logisime ja läksime edasi.
Rakke karjääri juures natuke puhanud sõitsime lõpuks (vähemalt minu poolt) kaua oodatud ÄMMa seeria juurde. Valisime kaardi järgi ratastega poolenisti sõidetava poolenisti käekõrval läbitava raja.
Esimesed kaks-kolm (ÄMM14-15) olid toredad leiud. Isegi kui putukad natuke ründasid, oli rada ilusti läbitav ja kõigil tuju hea. ÄMM16-18, mis ka meie rattamatka viimasteks ÄMMadeks jäid, ja sealt edasi maanteele oli üks suur vaimne ja füüsiline katsumus kuubis:
Pärast sellist kogemust pean end natuke koguma, et jälle ÄMMa radadele minna. Kindlasti järgmisel korral jala ning putukavaesemal ajal. Vähemalt olid aarded tasemel. Aitäh nende eest!
Siin läks kiirelt, info kirja ja järgmise sihtmärgi poole edasi. Tänud peitjale!
Siin oli juba üsna kindel, mis tüüpi infot lõpu jaoks vaja läheb. Aitäh peitjatele!
Nüüd läks sassi. Midagi ei tule meelde. Leitud ja aitäh igatahes.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Eksida pole võimalik, igasse punkti läheb vöimas georada. Leidsime ja salvestasime vajaliku. Tänud peitjale.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Tulin oma aardeid kontrollima ja tegime selle veel käimata ringi ära.
Parme jagus ja muud lennuväge ka. Sestap tegime kiire partii ja katsusime lõpptulemust kangelaslikult meeles pidada. Tänud ka!
Loomad vaheldumas kaardimastidega. Leid lihtne nagu eelmise sarnase juureski.
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Ei saa me läbi ärtuta - võiks parafraseerida tuntud laualusalmi. Ja nii see ongi, sest ÄMM: Jokkeriks on ju vaja kõik mastid ükshaaval üles talletada. Tehtud-tehtud. Vahva!
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Kuumus hakkas meist juba vaikselt võitu saama ja vesi lõppema.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Ühe ääre kaugeimast punktist oleme teel teise ääre poole. Lobiseme ja mängime kaarte jälle. Kuskil pidi järv olema või tulema. Palav on. Aitähh!
Selle matka ajal hakkas telefon juba otsi andma, ei raatsinud logida kohe ja mõtlesin, et küll meeles püsib, no ei ole, kõik sassis nüüd. See on meeles, et terve eada oli üllatusi täis ja et selle ka leidsin :-)tänud!
Siin (ja järgmiste aarete juures) olid parmud meid leidnud ja tahtsid logimise ajal elusalt nahka panna. Seda kiiremini sai logitud.
Matkame aga edasi ja loodame, et jõuame õigeks ajaks Geojaanile. Vett ega võikusid me muidugi kaasa ei võtnud, eks sõime siis mustikaid. Väga äge rada, igav ei hakanud kordagi.
Siin vast kiidaks pigem Lauri, kes ikka väga suure töö ära tegi, aitäh!
ÄMM seeria noppimise esimese sessiooni kolmas aare. Tänud peitjale!
Siia jalutades oli juttu 3D printeritest. Olen omalegi mõelnud mingit varianti soetada aga ilmselt oleks tegu paarisotise hiinlasega. Nüüd vähemalt tean kelle poole pöörduda kui peaks printer jälle päevakorras olema.
Tänud.
Siin sain vaid kinnitust, et olen tublisti õigeid asju üles pildistanud. Kui selgelt need aga näha on - selgub siis, kui neid vaja läheb.
Kuueteistkümnes logi läks kirja 15:29 Laur ja Marko - kniks on teile!
Nüüd sai selgeks, et kohe kindlasti oleks pidanud kaardimasti seerias ka andmeid üles märkima. Kapten Tagantjärele-Tark annab au! Kauguses oli kuulda sookurgede hüüdeid. Aitäh!
Geps vedas mind suure ringiga aarde juurde. Infot ja logi kirjutades õnnestus mul mingi nipiga telefoni ekraan vaiguseks saada ja Alex'i soovitatud taluvõid polnud käepärast. Õnneks ei seganud see kaardi kasutamist. Hakkasin saadud infost anagramme koostama :D Aitäh ;)
Kl 12:36 leidsime Jokkeri kaardimastiseeriasüdame. Süsteem on nüüdseks selge, mida otsida ja mida tähele panna tuleb, mõnusalt mugavalt on kõik vajalik siia “kirja pandud” ning selle eest tulevad Jokkeri aaretele minu poolt laheda teostuse sildid :). Nu ja ainult Risti nüüd jääbki veel meil sellest nelikust üles otsida…
See oli kiire vahepeatus.
Nimed kirjas, vihje kirjas, jälitajad sabas.
Tänud.
Vaatan oma kaarti ja mõtlen, kas siin üldse peatusime. Kuna punkt on märgistatud, siis peatusime korraks. Tänud!
Natuke tiirutamist ja leitud. Tänud!
Siin olin juba eelnevalt aru saanud, et kaardimasti seeriaga ilmselt tegemist. Täitsa vahvad topsikud selle seeria jaoks valmis meisterdatud. Aitüma!
Ärtu aaret logides avastasin mis infot ma tegelikult peaksin kogunud olema. Eelmisest kahest aardest kogutud eriti detailise plämaga polnud mul Jokkeri suhtes midagi peale hakata. Ju siis oli Lauri koostatud ÄMMa rada minu jaoks liiga lühike ja mõni lisa kilomeeter kulub ikka marjaks ära. Jalutasin siis kõigepealt potini. Võtsin info. Sügasin kukalt kas riskida ühe puuduoleva andmega või mitte aga eelistasin pigem kohe käia see väike suts tagasi kui pärast äkki kahetsen ja tuleb veel rohkem edasi-tagasi kilomeetreid teha. Siin vahemikul sai tagantjärgi loetud erinevate aarete põnevaid kirjeldusi. Aitäh!
ÄMM matka 13. Järmine mast ja vihje leitud. Tahaks juba Jokkeri lauda lüüa. Tänud.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Päris kõva käsi juba koos, peab ainult selle koha veel üles leidma, kus selle lauda saab lüüa. Siiski, üks kaart ka vist veel puudu. Aitäh.
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
Info fikseeritud ja edasi.
Süsteem hakkab looma: üks avab, teine logib ja kolmas pildistab infot. Aitäh, põnevust jätkub, ja me pole veel ÄMMadega poole pealgi!
Hea, et siin teelahkmel vähemalt suunaviit oli juhatuseks pandud. Leitud ja logitud.Aitäh
Väike tagasipõige eelmise juurest. Nimi kirjas. Tänan peitjat!
Kuna enamvähem oli teada, mida oodata, siis väga pikalt ei läinud. Aitäh peitjatele.
Siin vist leidis Rasmus ning see jäigi päeva viimaseks aardeks. Eiei, mitte geopäeva viimane vaid lihtsalt kuupäev vahetus. Geopeitur ei lase ennast sellistel närustel pisiasjadel segada ning longib edasi järgmise lähima leidmata aarde poole. Tänan!