Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Märdi on küla Valgamaal ja kui interneedus ei peta siis ka Võrumaal. Sellise nimega kohta ei saanud mitte karpi poetamata jätta. Käepärastest asjadest panin topsi kokku.
Juba jaanuaris soovisin siit läbi sõita, aga pikal reisil läks plaan meelest ja sõiduabi juhatas meid hoopis Harimäele.
Jah tõesti käepärastest. Sai turismitalust vajalikku küsimas käidud, mis endal koju ununes.
PALUN TÄHELEPANU, AARDES EI OLE PLIIATSIT !!!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
pliiats_kaasa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7PZ37
Logiteadete statistika:
101 (98,1%)
2
5
1
1
1
0
Kokku: 111
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Aitäh, karlt!
Kui keegi läheb uut virtukat logima, siis võiks ka selle olemasolu kontrollida ja topsi eemaldada. Aitäh!
Kuigi ilmaolude kaasabil oli maastiku aste tiba madalam, siis samal ajal on see ka hulga kõrgem. Nimelt, asi on oma pessa kinni külmunud ja mina jäin täna pika ninaga. Eks tuleb uuesti proovida, kui veed voolavad.
Motma aare Lõuna-Eestis - nii tore :)
Muidu oleksin ennast halliks kekselnud selle objekti ümber, aga kuna maailma parim redel oli kaasas, siis ergutasin talle ainult kaasa, kui ta oma põlvekõrguselt topsi haaras.
P.S. kahju, et aare GC- lehel arhiveeritud. Tops olemas ja hooldust ei vaja - kõik on hästi :)
Ühel meist oli pikkust täpselt niipalju, et aare probleemideta kätte saada. Täname!
Lumerohke talv aitas kõvasti aarde kättesaamisele kaasa. Aitäh peitmast!
Aare sai tuvastatud ruttu, aga see kätte saamine..oli huvitav! Hea meel oli, et keegi mööda sõitma ei juhtunud, muidu oleks tegevus küll kahtlasena paistnud :)
Selle aarde logimist olen oodanud päris kaua. Täna oli võimalus see aare ära logida. Piisas väikestest vendadest kes tegid kogu töö ära :) Aitäh!
Aare heas korras, milleks ära korjata. Kahekesi saime logitud. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Järgmised võiksid konteineri ära korjata, liiga kauge silma peal hoida.
Autot ega akrobaatikat vaja polnud. Lumi tuli appi, nii et Mikk pidi vaid kätt sirutama. Suusakepp aitas topsi urust lahti toksida ja saimegi logitud. Aitäh!
Päris ootamatu, mitte lemmik koht, peiduviis. Motma Märdil ikka paremad aarded. Arvasin, et keegi talle siia kingituse teinud, aga näe ise hoopis koha topsiga tähistanud. Eks see oleks plass ka kui keegi võõras oleks Märdile siia sellise topsi poetanud. :)
Auto tegi pätti ja nii ulatusin. Heitsin põgusa pilgu logidele siin ja ei märganud, et keegi oleks soovitanud minna seda väiksemat teed pidi sisse Märdi veski juurde. Seal saab päris unustamatu kogemuse kui jalutada Väike-Emajõe "vee all". Endise veski asukohas olev maja on küll eraomanduses, kuid veskitamm kõigile vabalt ligipääsetav.
Käime mingi Sveni jälgedes! Väga lahe aare!
Uus päev ja uued väljakutsed. Aitäh aarde eest!
See oli meie öö viimane aare. Ma olin juba väga väsinud. Mu hääl muutus juba ja silmad hakkasid vaikselt kinni minema, aga kuna ma olen geopeitur, siis ma pidin vastu pidama. Selle aarde logimise ajal istusin mina autos ja naersin, sest Janar pidi ronima et seda aaret kätte saada. Kui mul oleks popcorn ja jook ka olnud oleks olnud see perfektne. Aarde saime ära logitud ja ilusti tagasi pandud. Aitäh aarde eest!
Märt peitis Märdile aarde. Vot kus lugu! Aga eks see aare ole logimiseks peidetud ja nii me siis nimed geojaani järgsel hommikul kirja panimegi. Tänud!
See on tänase geojaaniöö viimane aare. Küsisin Mialt, et kas tuleb ka logima. Vastuseks sain EI. Metsa küll, pauer oli otsas, aga aare oli vaja kätte saada. Pingutasin ja kätte ma ta ka sain. Tänud Märdile Märdi aarde eest.
Siin aare juures sai pikkuse puudujääk kompenseeritud auto lähedusega. Täitsa toimis see süsteem ja sel ajal keegi ka mööda ei sõitnud ning ei pidanud imestama, et mida me seal teeme. Tehtud saime, nimed kirjas. Täname!
No mitte midagi ei mäleta sellest aardest enam. Kus ta oli või mis ta oli. Meenutamaks käidud kohta pole ees ega endal ühtegi pilti ka. Found it: 27.Jun.2020 Märdi. Oli vaja juba geojaanile minna ja sinna me ka suundusime nüüd.
Vajaliku pikkusega iseliikuv abivahent oli kaasas ja töökõlbulik. Kiire leid.
Juhtumisi sattusin siia päev pärast omaniku hooldust, mis ühtlasi tähendas lubatud krõbedamat maastikku ja mitte 1.0 varianti. Kuna niisama sirutuspikkusest jäi napiks ning abivahend läks käiku, siis võiks öelda, et mulle lausa 5.0 :o) Kirjelduse viimane lause ja lisatud silt on ajutiselt kehtetud, sest topsis leidus pliiats. Mäletan hästi, sest suutsin selle logiraamatut välja võttes maha pudistada ning sain järele minnes pisut ekstra võimelda :P
Käidud ja hooldatud, millise hinnaga seda näeb Rakveres. Oeh...päris odavalt sain hakkama.
Vajab ülevaatamist, sest konteiner ei ole seal, kus ta olema peaks.
Siit oleks peaaegu leiuta ära läinud. Maastik 3 ja nullis selline objekt, no pikka mõtlemist ju ei saa olla. Sõidan oma geomobiili nulli objekti kõrvale, ronin karuseraamile ja haaran... Pole, millest haarata, ainult tamillipusa on ümber poldi. Faak, seda enam kätte ei saa. No jääb siis nii. Hüppan objekti kõrvale maha ja leian PET konteineri põlve kõrguselt nööriga ümber objekti seotult. Oleks sinna hüpanud, kust üles ronisin, poleks seda näinud ja oleks minema sõitnud. Ma nüüd ei tea, kas see on üldse õige konteiner või on mõni jälle lätlast teinud? Logidest siin ja rahv.vah keskkonnas ei loe küll midagi välja. Igaljuhul panin logi kirja ja jäi minust nii nagu oli. Maastik 1 siis hetkel.
Eelmisel korral siinkandis olles olime dilemma ees, aga valik osutus täpselt kõrvalteel oleva Harimäe aarde kasuks. Tiit oli täna juba korra Kerlulli tõstnud ja imekombel terveks jäänud. Kuna kumbki oli oma positsiooniga rahul, siis tegime samasugust tiimitööd ka siin. Õnneks-kahjuks ei tulnud ka siit Tiidule elu esimest kipsi :D
Ei minul poleks siin väikesest sirutusest kasu olnud. Kasutasin juhust abivahendit tuulutada, et nimed kirja saada. Aitäh! EVEJ
Kui oled geomobiiliga nulli sõitnud, pole vaja muud kui autol uks lahti teha, väike sirutus ning aarde konteiner ongi käes :) Täname!
Infotahvel on tõenäoliselt tänu otsijatele oma kõrgust kõvasati kaotanud. Meil oli abivahend tagaistmel ja leid tuli kiirelt.
geotaohaiku #5 (#1 #2 #3 #4 ...)
seeliku loonud
kirgas päikesepaiste
süttib lõkegi
geotaoepopöa XV
Viimane ehk XV osa matkamemuaaridest „Taoistlik kulgemine geopeituses ehk kuidas sattuda Tallinnast Sangastesse kontvõõrana kellegi jaanipeole“.
Märdi aare jäi meie viimaseks ühiselt leitud aardeks. Edasi kulgesime jaanipäeva tähistama. Viisime asjad peopaika, sain inimestega tuttavaks, kuid siis läksime Taimoga veel natukeseks ratastega sõitma, kuniks teised grilli valmis seadsid.
Sangaste hooldekodu tagant leidsime toimiva ahviraudtee. Lõbutsesime nagu 5-aastased. Seejärel proovisime Väikesesse Emajõkke ujuma minna, aga vesi ei tundunud pooltki nii ahvatlev kui Restu karjääris. Väntasime mõned tuldud kilomeetrid tagasi, et nimetatud karjääris üks korralik suplus teha. Ujuma minnes avastasin ahastusega, mida kaks päeva Lõuna-Eesti päikest mu päevitusega teinud on. Taimo naeris. Ma tahtsin natuke nutta.
Ujumast tulnuna oli uus hingamine ja olin uuesti valmis sotsialiseeruma. Tagasi peopaika jõudsime täpselt jaanitule süütamise ajaks. Tiku tõmbamise au sai endale mees nimega Jaan. Jaaniga hiljem juttu puhudes selgus, et ta on varajasele keskeale vaatamata üks morbiidne mees, kes on vaimustatud ajaloost ja surnuaedadest ning omab väga konkreetset nägemust sellest, milline metallaed tema hauda kunagi ümbritsema peaks. Taimo vaatas mulle kuidagi vabandavalt otsa ja püüdis juttu igal võimalusel haudadest ja surmast mujale tüürida, kuid Jaan on sihikindel mees. Mulle valmistas see palju nalja.
Seltskond koosnes sellistest lihtsatest ja toredatest inimestest, kellega ma tavaelus väga kokku ei puutu, kuid kelle ellusuhtumist ma paljuski imetlen. Mind võeti küll kiiresti omaks, aga tallinlasena ja oma cyclopüssiga hoovi peal tundsin end sellegipoolest natuke tulnukana. Imestati, miks ma jaanipäeval niiviisi üksi ringi hulgun ja mida mu pere sellest arvab. Ühtki seletust peale selle, et keegi ei arvagi õieti midagi, ma neile anda ei osanud.
Pererahvas oli väga hoolitsev ja kuna õhutemperatuur oli langenud alla ilmateate poolt ennustatu, siis anti mu kasutusse õhkmadratsiga telk ja soe jope, et ma magades ära ei külmuks. Sellegipoolest võtsid hommikupoole ööd külmavärinad võimust ja pidin soojasaamiseks varakult teele asuma. Tunnen kahetsust, et lahkusin hüvasti jätmata. Vaid Taimole sain võimaluse tšau öelda, kui rattaluku võtit küsima läksin, kuigi hiljem sain teada, et ta arvas, et ma teen nalja, et nii vara hommikul stardin.
Hommikukülm oli pannud mind mõtlema taoismi ja selle üle, kuidas vähemalt minu jaoks saabub asjade loomulikus kulgemises alati mingi hetk, mil tunnen, et pean asjade käiku sekkuma ja nende kulgu muutma. Võib-olla just nendel hetkedel peaks seda kontrolli haaramise vajadust alla suruma ja laskma asjadel minna nagu nad lähevad, kuid sellises käitumises on minu jaoks liialt palju allaheitlikkust ja seda ma veel teha ei suuda. Külmavärinatega võideldes ja päikesepõletuse kipitust unustada püüdes uurisin kiirelt, kus on lähim rongijaam ja kas Elron sealt rattureid sel päeval üldse rongidesse lubab. Selgus, et koju saan vaid kahe varajase rongiga, millest ühele ma enam jõudnud ei oleks. Edasi veeresin aeglaselt Keeni raudteejaama suunas, et peale 3-tunnist rongisõitu juba kella 11-ks hommikul tagasi Tallinnas olla. Mõningase kahetsusega vaatasin ümberringi laiuvat Lõuna-Eesti maastikku, soovides, et mul oleks olnud leplikkust veel paar päeva edasi kulgeda, kuid unistasin liialt seebiveest, soojast tekist ja lugemist ootavatest raamatutest.
Täpselt selliste mõtetega lõppeski mu senini kõige veidram jalgrattamatk, mis koosnes sihitust ringihulkumisest ning ootamatutest kohtumistest mitmete eriliste inimestega.
Aitäh aarde eest!
Tore ikka, kui seltskonnas on ka tugevaid meesterahvaid ning kergeid ja graatsilisi naisterahvaid. Tänu neile sai kiire leid, üksi poleks kätte saanudki. Aitäh :)
Tore jälle tuttava peitja aardeid näha, ka teises Eesti otsas. Mõnusal rallirajal tegime kiire boksipeatuse väikese võimlemisega. Tänud kiire aarde eest!
Teel aardeni suutsin nii peitva objekti kui ka peiduka iseloomu kenasti ära arvata. Kohapeal ei jäänudki siis muud üle, kui jõud ühendada ja aare logimiseks kätte tuua. Paar mööduvat autot aeglustas seda toimingut veidi, aga lõpuks sai kõik kenasti tehtud. Aitäh!
Antud peitja aaret ei osanud siit oodata, aga õnneks ei läinud abivahendeid kättesaamiseks vaja, korralikult tuli sirutada.
Kuna Siim oma väsinud jalgu autost välja tõstma ei hakanud, siis pidin mina taidlema. Ajastus oli täpne. Vahele ei jäänud. Aitäh!
Peitjat arvestades üsna ebatavaline aare. Samas asukohta arvestades täpselt selline nagu olema peaks. Eks see oleneb mättast kust otsast siis vaadata. Tänu kohale toonud abivahendile oli lihtne leid. Ühelegi mugule vahele ei jäänud. Aitäh!
Kuigi ilmselt oleksime ka ilma toime tulnud, siis kaherattaline abiline tegi asja veel lihtsamaks. Tänud!
Sel ajal, kui lühemad inimesed olid logimsega ametis, korjasime Caroga suure koti täie prügi metsa alt ja bussipeatusest kokku. Tänud peitjale.
Leitud, logitud, tänud peitjale.
Tänud Aare autole sai Kristel kiirelt aardeni ja peagi olid nimed kirjas. Tänud peitjale!
Puhas peitmisklassika, aitäh Märdile :).
Abivahendid olid autos nagu oreliviled. Kõige väiksem suurus tundus väike, aga suurus nr 2 sai kenasti hakkama. Aitäh!
Hea, et lund palju oli, ei läinud mingit abivahendit vaja. Maastik praegu isegi 2,0. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kui Pärnu kandis olid täna põllud ilusad rohelised, siis siin valitses tõsine valge talv. Vaatasin aarde raskusastmeid ja võtsin abivahendi appi. Tänan.
Jätkasime jõululaupäeva ringsõitu Otepää kõrvalteedel. Kunagi vaatasin, et Lõuna-Eestis leidub lausa kolm Matu-nimelist küla, millest üks ka vaatamisväärsusega, aga pole veel kohapeale uudistama läinud. Küll on hea, et mõni teine on sama tee ette võtnud. Peidukoht vastas raskusastmetele :) Aitäh!
Leitud :) Abivahendina kasutasime last :)
Mõned kilomeetrid enne aaret olev tupiku märk ehmatas ära, aga et aare paiknes enne remondis olevat Märdi silda, siis sõitsin kohale, logisin ära ja pärast sõitsin Märdi vesiveski kaudu edasi. Tänud!
Teel maakodusse Käärikul tegin ka selle kõrvalpõike lõpuks. Alguses kartsin, et kuna siltide järgi oli Märdi sild remondis, et ehk Sihva poolt lähenedes ei saa sealt üle, aga oma 400m jäi veel ülegi. Kuna mul sõpra-kaaslast polnud võtta peale poolunise kolmeaastase, siis kasutasin abilist autokest, ronisin kapotile ja sain aarde kätte nagu niuhti. Aitäh!
Samad sõnad mis G. WULFF-Õis aare sai, et õutune aeg ja kedagi ei olnud ja õnneks ei olnud jala, tänud seikluse eest!
Parkisin oma abivahendi nulli ja hakkasin logima. Tänud peitjale.
Siingi tegi Tõnu kogu akrobaatika ja logimise. Täname!
Koordinaat näitas võssi, aarde suurust vaadates tuli kohe ka parem mõte ja seal ta end peitiski. Aitüma.
Kuivõrd logidest oli aimata kus peidukas asub, siis arvasin, et vihmane ilm teeb selle kättesaamise ilma abivahendita veidi keerulisemaks. Kohapeal polnud aga vihmast jälgegi ning peale väikest võimlemist oli logi kirjas. Aitüma!
Kunagi oli seal graafik, millal järgmine buss tuleb. Nüüd olid vaid tükid toru all. Jalgrattalt täiesti nopitav aare, aitäh!
Parkisime auto bussipeatusesse, mootor veel töötas. Carolina jõudis veidi otsima hakata, kui juba peatus suur sinine buss ja juht kõõlutas mulle otsa vaadata. Vaatasin andeks paluva näoga vastu, et tema kohal peatume. Siis sain aru, et ta püüab hoopis mõista, kas keegi tahab meilt tema peale hüpata. Kuna keegi ei tahtnud, sõitis buss edasi ja meie saime oma teod lõpule viia. Sellegagi sai nalja - Kaja ja Bruno tegid tsirkust, mille eest õhtul ka leiba nosida anti.
Aare korras, kaupa ei teinud. Tervitused Märtidele ja Martidele!
Leitud teel Suveseiklusele Võrumaale. parkisime auto, mina tegin paar kiiremat sammu autost välja, nurga tagant tuli buss ning pidurdas vilinal peatuses. Ju ta arvas, et ma bussi peale hiljaks jään või midagi. :) Väike akrobaatika ja käes ta oli. Aitäh!
Hea kiire leid. Tänud peitjale. See piirkond meeldib mulle, sinna võib alati uuesti minna.
Pilkuse juures selgus, et saame uute tuttavatega ühist mängu ka teha. Aarde kohapeal ajas naerma, tuli meelde, kes peitja oli ja mis seos sellega siin. No on kaval koht leitud.
Pikad alles pakkisid end autost välja kui ma aarde neile kätte ulatasin. Pärast selgus, et kergem on mind tõsta kui ise end venitada. Head mehed, tänud, hiiglama tore oli!
Kus pikkusest puudu jääb, tuleb kasuks osavus. Anne näitas tagatuledega teed, tõi aarde ära ja pani tagasi ka. Aitäh.
Passisime parajat momenti, et abivahendi kasutamine mõnele möödasõitjale silma ei jääks ja nii ta leitud saigi. Tänud!
Märdi aarde poole sõites jäi teele Matu bussipeatus. Veab ikka mõnel, omanimeline bussipeatus ja puha. Märdile tegime kiirelt üks null. Tänud!
Õnneks oli abivahend kaasas ja drive-in logimine läks kiirelt. Tänud peitjale
Kui mees otsustab ligi 6 tundi ironmani rajal olla, siis peab ju oma aega sisustama. Seega sai Taneliga kokku lepitud väike tuur. See oli esimene, Tanel oli abivahendiks ja nii see aare kätte saadi. Tänan peitjat.
õues oli suurepärane ilm ja nii saigi kaherattaline sõber õue aetud. See aare oli esimene peatus. Tiimitööna sai aare kätte saadud ja ka tagasi pandud. Logimise ajal sõitis mööda terve tsikliparaad. Aitäh peitjale.
Väike aardeke ja niiiii ahvatlev - ainult tule ja võta. Loodus aitas ja saimegi aarde omanikeks. Täname peitjat.
Kirjelduses nimetatakse seda mingil põhjusel karbiks, aga las ta siis olla.
Ühe inimese pikkusest jääks väheks selle leidmiseks. Seda probleemi õnneks polnud.
Mis sa teed, kui oled kodust ca 150km ja alla 10km raadiuses uus aare, kuhu tõenäoliselt tormi ei tule? Ei viitsi jalgu alla ajada - küll õhtu poole :D. Õhtul sai koduteed pikendatud ja aare logitud. Maastiku raskust peaks küll korrutama kahega. Teised leidjad olime :). Täname!
Kui hommikul kaardile Lõuna-Eesti teedest jutti tõmbasin, tuli teade et Märdil on uus aare. Paarkümmend kilomeetrit joone nihutamist ja oligi aardekülastus päevakavasse kirjutatud.
Kohale jõudes pidime aga konstanteerima, et täpselt kohta, kust kavatsesin aarde otsimisega alustada, on parkinud veoauto. No eks siis ootasime. Veidi aja pärast auto käivitati, kostus piduritest liigse õhu väljumise visin ja veokas võttis paigalt. Saime alusada. Silm haaras peiduka kohe aga kättesaamisega oli natuke jamamist. Aga kätte ta saime. Avastasime, et enne meid polegi veel keegi logiraamatusse midagi kirjutanud. Seega FTF kell 14.52
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Jätsime aardesse GP reeglid, mida ma sealt ei leidnud. Ja natuke võiks raskusastet ja maastikku peale keerata :)