Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Torma lähedal Tarakvere külas asub Linnutaja linnamägi (ka Tarakvere Linnutajamägi, Linnutaja mägi, Kalevipoja säng, Tarakvere oos, Torma linnamägi, Linnutajamägi), mille oletatav dateering on 9.-12. sajand. Linnamäel võis asuda Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Somelinde linnus, mis oli üks Eesti muinasaja väikemaakonna Vaiga linnustest.
Linnutaja linnamäest paari kilomeetri kaugusel asub Eesti suurmehe Carl Robert Jakobsoni noorpõlvekodu ja vähem kui viie kilomeetri kaugusel Torma, kus aastatel 1859–1862 Jakobson isa järglasena kihelkonnakooli koolmeister oli. Jakobsoni hobid olid jaht ja loodusvaatlused ning ta veetis palju aega Linnutaja mäel ning selle ümbruses. Linnutaja linnamäe järgi on Carl Robert Jakobson võtnud ka oma luuletajanime.
Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7VZZD
Logiteadete statistika:
91 (98,9%)
1
5
0
0
0
0
Kokku: 97
Leitud Suveseiklus 2024 raames. Aitäh aarde eest!
See oli üks järjekordne seni külastamata koht, mulle vähemalt tundub nii. Kuigi lapsepõlves veeti meid ikka kõikidesse vähegi vaatamist väärivatesse kohtadesse, nii et mine tea, võib olla olengi siin juba olnud kah. Igatahes nüüd siis uuesti üle vaadatud. Kuna olin eelnevalt diagonaalis logidest pilgu üle lasknud, siis jäi meelde, et ei pea otse üles ronima, kuskil teekene ka. Ja lausa oligi, kuigi lõpuosa oli värskelt sadanud lume tõttu hirmlibe, nii et väheke toekamat pinnast otsides suundusin seal metsa. Leid oli kiire, ei mingeid kahtlusi, kust vaadata. Tänud peitjale siia juhatamast ja aaret peitmast.
Mäe jalamil oli üks tore hariliku kuuse rippoksaline vorm vaikselt oma asju asju ajamas. Aardega on kõik hästi. Tänud peitjale!
Oligi täitsa mägi. Nagu ikka põrutasime üles otse ja alla mööda kena rada. Tänud aarde eest!
Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale
See Kolgata tee mis pragusel hooajal siia toob oli päris hull. Sellele rosinaks, nägime mäele siirduvaid karu jälgi. Tänud peitjale aarde eest.
Oleme küll aegade jooksul siinkandis liikunud ja mööda sõitnud, kuid kunagi pole olnud mahti siia linnamäele kohale tulla. Täna oli aega, ilm oli ilus ning tegime selle põike siia, et mäkke ronida. Tänud aarde eest!
Väike jalutuskäik mööda rada linnamäele ja saigi logiraamatusse nimed kirja panna. Aitäh!
Nii mõnus oli sinna sõita, nii kenad metsased kurvised teed ja aare ise ka klassikalises peidukas :)
Arvestades et maastik on märgitud 1,siis reaalsuses tuleb ikka 1,5-2 jalutuskäik teha. Ei saa ratastooliga ligi sinna.
Kuidagi nii nauditav oli see metsavaheline ujuv kruusatee, et panin ettenähtud august mööda, mistõttu tõstsin omal maastiku raskusastme kohe vähemalt palli jagu kõrgemaks. Üleval jagus ka silmi ainult aarde jaoks, mistõttu õige tee jäi ikka nägemata ja sai alla tagasi sama teed pidi mindud, mis üles. Alles ära sõites jäi sihipärane lähenemistee ka silma. Aitäh kutsumast!
Keegi hea inimene oli loonud peidiku ja aarde vahele lisalahenduse aga see oli vist kevadise sulaga järele andnud. Õngitsesin aarde peidikust välja... :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tundub, et aare on kevadise sulaga kaotsi läinud. Püüan selle lähiajal taastada...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Käisime mägralinnakut ja loodust uurimas, linnamägi jäi teele, muidugi tuli aare üles otsida.
Alustasime suure laulu ja rünnakuga linnamäe vallutamist, enne tippu ähkisime nagu eestlaste vägi sakslaste ründamisel filmis"Malev". Misteha kui oled laulurahva liige.
Vut vut mäest üles, logi kirja ja sama teed pidi tagasi. Aitäh!
Leidsime suure tühja augu logiraamatus ehk keegi oli kõvasti lehti vahele jätnud. Found it: (4489) 24.Jun.2021 14:21 Linnutaja linnamägi / Linnutaja hillfort. Sinna auku me oma logi panimegi. Täname
Varjuline tee aardeni meelitas kohale hulganisti sääski. Liigutasime ennast kiiresti, et mitte hulgaliselt sääsepunne saada.
Viimase lume peal oli eelmiste leidjate georada ees, nii et siin läks kärmesti. Aitäh.
Tekkis soov ilusal talvisel päeval kodu lähedal üks väike geotiir teha ja kogunenud aarded üle vaadata. Esimeseks leitud aardeks osutuski see. Hea, et teiselt poolt tulnud teed mööda aardeni ei lähenenud, sest see oli lahtilükkamata ja ülejäänud parkla asukad kasutasid seda hoopis suusatamiseks. Tõus mäele osutus salakavalaks end lume all peitva jää tõttu, nii et tuli rajalt kõrvale astuda ja vahepeal looduselt tuge otsida. Peidukohal end petta ei lasknud. Panime nimed kirjad ja nautisime mõnusat lumist vaikust. Geomobiili jõudes tekkis tahtmine tee ja maasingiga võileiva järele. Suusatajad jõudsid ka tagasi ja hakkasid parklas asuvas isetekkelises puhkekohas lõket tegema. Mõnus oli. Aitäh kutsumast!
Henrikul oli kodutöö tehtud, minul jäi ainult sabas sörkida ja urgitsemisel abiks olla :) Ilus koht, tänud!
Pikemat sorti aastavahetusürituse lõpetuseks oli parasjagu üks aare puudu. Ma olen siin kindlasti varem käinud, aga ju siis tol hetkel veel aaret polnud paigaldatud. Logiraamatu kättesaamisega tuli veidi vaeva näha, aga lõpuks kõik hästi ja aasta esimene logi kirjas. Aitäh kutsumast.
Jõudsime siia kottpimedas. Ilm oli super, tuulevaikus, kuiv. Üles mäkke jõudes võeti meid vastu mägra poolt. Ta üldse ei kartnud, lihtsalt vaatas, lähemale jõudes lõpuks läks teepealt eest ära. Aarde leid oli kiire, siin mõtlesin küll, et jumal tänatud, et ei pea hakkama juurikaid läbi uurima. Tänud
Sihuke tunne on, et keegi väga ei tea kui suur vägilane see Kalevipoeg siis ikkagi oli. Ühe väidevalt tema tooli kohta juba avaldasin arvamust, et kindlasti liiga väike. See säng siin annaks ehk napilt tooli mõõdu välja juba. Kui arvestada, et Toompea on kalmuküngas. Vat ei tea tõesti. Muinasaegne Eesti on väga paeluv ja parajalt ähmane muinasjutuline teema, millesse tahan kunagi kindlasti põhjalikumalt sukelduda.
Carl Robert Linnutajaga olime täitsa kursis, aga siin linnamäe otsas polnud varem ise käinud, aitäh kutsumast!
Ümritsevatel puudel ragistas aardevalvur, kelle valvsa pilgu all logisin. Mõne meetri kaugusel on tossu oht.
Aitäh huvitava koha näitamise eest. Polegi varem siia sattunud :-)) . Tee tundus eriti lõputu, aga vahva orienteeruja girlti jälgedes rühkisin vapralt lõpuni. Me ei kartnud midagi, isegi mitte ründavaid puuke.
Lähenesin otse idast mööda metsaradu. Vahepeal oli oht kinni jääda, muda ja sügavad lombid on natuke liig mu motoputukale. Ka rada tahtis vahepeal ära kaduda ja oli tunne nagu ründaks suvalist heinamaad. Subaruga oleks siin nauditav, tsikliga mitte eriti. Sain küll suht mudaseks ülepeakaela aga kohale jõudsin. Astusin mäele, logisin ja sõitsin edasi. Tänud siia kutsumast, polnud varem sattunud.
Siin tekkis mul üks äriidee. Keegi võiks ühe linnuse taastada, selle kõima tõmmata ja pileteid müüma hakata. Ma oleks igatahes küll huviline mõnda originaalilähedast keskust külastama.
Tänud.
Meie geopäeva viimane aare. Siin käis Tõnu künkale ronimas ja logimas. Täname!
Huvitav piirkond oma küngaste ja mahajäetud uhkete hoonetega. Tee linnamäele oli ka väga nauditav; huvitav, et siia nii suur tee tuleb ja siis sisuliselt ära lõpeb. Mingid kavalpead olid küll üritanud esiveolisega mäe otsa sõita, palju õnne neile. Aare oli täpselt seal, kus ootasin. Aitäh!
Täna oli kolmas kord juba ülesmäge vaja minna :) Õnneks olid maad suhteliselt lühikesed. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest!
Andis ikka ronida sellest mäest üles, aga aarde endaga läks õnneks kiirelt. Õnneks jäi isegi vihm peaaegu järgi. Aitäh peitjale.
Õnneks oli täna veel tugev tee, järgmisel päeval läbi pudru oleks siia kehva sõita olnud. Väike tõus ning varsti olime nulli lähedal. GPS-il olid akud tühjaks saamas ning pani pisut puussse. Viimase leiujärgi eeldasin, kust tuleb otsida, aga see peidukas suutis siiski märkamatuks jääda tükiks ajaks. Õnneks Liis ikka märkas ja siis oli kiire leid. Pärast oli tore jalgade peal liugulasta.
Mulle tuli tegelikult üllatusena, et Jakobson selle paigaga seotud on. Ma olen teda kogu aeg läbi ja lõhki Kurgjaga seostanud. Seega nii lahe jällegi, mis kohti geopeitusega külastada saab. Nii kui loogilist objekti nägime, oli aarde asukoht kohe selge. Aitäh peitjale!
Tundub, et aaret pole võimalik hetkel peidikust kätte saada.
Muutsin ajutiselt aarde staatuse kättesaamatuks.
Aare leitud, kuid järgmisel tuleb õng kaasa võtta, et logiraamat kätte saada.
Käisime panime nimed kirja. Korralikud ATV jäljed olid seal, kuigi oli moototsõiduki keeld.
Tänud!
Selle aardega on väga palju nalja saanud, mis arvatavasti niipea meelest ei lähe.Kunagi 15-20 aastat tagasi sattusin kalal olles kokku mehega kes osales 1944 aastal Teise Piirikaitse Rügemendi koosseisus Tarakvere lahingus.
Tookord rääkis mees väga pikalt sellest lahingust ja kohtadest kus kõik reaalselt toimus.Kuna sellised asjad mind külmaks ei jätnud, siis umbes kümme aastat tagasi käisin huvi pärast neid vaatamas.Järgnevalt käisime ühe hea sõbraga veel mitmeid kordi seal Tarakvere kandis ja nüüd kevadel tuli meil mõte, et tekitaks sinna ühe aarde.
Kuna lähedal mitte kaugel metsas olevatest kaevikuliinidest oli Kalevipojaga seotud paik, siis miks mitte.Sõber pidi GC lehele vormistama aarde kirjelduse ja mina asja loodusesse paika panema. Asi venis ikka mitu kuud ja käisime veel korra kohapeal olusi uurimas.Panime kõik detailideni paika ja mingil hetkel oli mul kõik valmis ja autos olemas.Kuna töö tõttu polnud kohe võimalik minna, siis jäi nädalaks veel ootele. Ühel neljapäeval tekkis vaba moment ja plaanisin peale lõunat sõita.Sõitsin Olerexi tanklasse ja peale tankimist vaatasin korraks Geopeituse lehele ja ei uskunud oma silmi. Uute aarete realt vaatas vastu "Linnutaja" aare kuhu ma just olin suundumas. Vot sellist asja poleks küll osanud oodata, et keegi teeb täpselt samasse kohta aarde.Ma olin 100 % kindel kuhu see on pandud ja täna siia tulles nägin, et nii see täpselt oligi. Tagasi tulles käisin veel uuesti Tarakvere mõisa kunagist ilu vaatamas, mis suvel mattub pargipuude rohelusse. Arvan, et selliseid kokkusattumusi tuleb üsna harva ette, aga nagu näha, siis elus juhtub mõndagi. Sellegipoolest aitäh peitjale kes leidis selle koha ja otsustas selle aardega tähistada.
Kohale sõitmise ja mäkke ronimise vaev ainult. Aitäh.
Koduteel tegime väikse põike, et ka see Kalevipoja säng üle vaadata. Väga huvitav koht, suur tänu siia juhatamast!
Aitäh huvitava koha näitamise eest. Tee siia tundus eriti lõputu, aga tasus ära vaadata.
Sellised kohad mulle meeldivad. Nendes on oma võlu ja vägi, mis kutsub ning rahustab. Tänan.
Pärast jalutuskäiku Alatskivil suundusid kaaslased NKT radadele ja ma võtsin ette kodutee läbi üksikute uute aarete mis piirkonda tekkinud. Esimene neist Linnutaja linnamägi. Võin kindla veendumusega öelda, et elu sees poleks minu sammud ilma geopeituseta siia muinasaegsesse asulaika viinud. Asub kõikidest natukenegi sõidetavatest maantee trassidest piisavalt kaugel. Kohapeal võis ainult fantaseerida kuidas siin künka otsas kunagi ammusel ajal elu võis käia. Aarde leid tuli kiiresti. Kaarti vaadates jäi silma huvitava nimega, varemetesse jäänud talukoha nimi - Lasnamäe. Aarde eest tänud!
Kui aarde nime nägin, olin valmis Sadala taha punuma panema, sest ma ju täpselt tean, kus see linnamägi on! Õnneks vaatasin ka kaarti, ja - üllatus-üllatus! -, minu teadmine on küll samuti endises Torma vallas asuva, aga hoopis Reastvere linnamäe kohta. Linnutaja on hoopis teisel pool ja siia pole ilmaski sattunud. Kuna täna oli Torma lähedale asja, tulin kaema. Algav tuisk küll tiba hirmutas, aga polnud põhjust - teed olid puhtad ja linnamäe all suisa parklake lahti aetud. Vägagi mägi, vägagi väärikas koht tutvu(sta)miseks ja vägagi tore aare. Aitäh peitjale ja ikka vahvat uut aastat!
PS Muide, pool tundi pärast aarde logimist läksime poolkohalikega vaidlema, kus täpselt see linnamägi asub. Tuli lausa kaart appi võtta ja näidata, et otse Torma taga see ikka ei ole, et teie siin mõtlete ToPoFi festivali toimumiskohana hoopis Rahuoru parki, mis ei ole sugugi sama, mis Linnutaja linnamägi - vaat kus ühe aarde järel hoobilt kohe teadjanaine:)
Linnutaja linnamägi paikneb sellises kohas, et ta ei jää kohe mitte kuidagi mulle tee peale. Täna oli asja Tartusse ja jätsin ta spetsiaalselt omale ette. Ei olnud seal ühtegi hingelist. Mägi oli uhke, puud piirasid vaadet. Aare oli korras. Aitäh kutsumast! Ilma aardeta poleks ma siia ilmselt iial jõudnud.
Jh peitja, maastik oli tõesti 2 - mina ei ulatanud. Õnneks oli tegemist ronitava asjaga ja logi sai lihtsamalt kirja. Enne muidugi käisin eemal kuuse otsas ühte ägedat linnupesa kui võimaliku aardepeidikut kaemas. Tänud kutsumast!
Kohale sõitsin Torma poolt. Aarde lähedale oli parkinud üks auto, aga kedagi kusagil ei märganud. Päike hakkas loojuma ja võtsin suuna Tartu poole. Aitäh kutsumast, ei ole siia kunagi varem sattunud.
Läheneda tasuks Torma poolt. Mustvee poolt tulles, võiks auto kliirens suurem kui taksikoeral olla.
Augusti algupoolel tulime Võtikvere raamatukülast ja plaanisime ka siit uue aarde juurest läbi tulla, aga asi ebaõnnestus täiega. Geps juhatas meid rabade-metsade vahele pisiteedele ja hea, et sealt kuidagi välja vongerdasime. Siis oli aga aeg otsas ja kodu poole sõit. Ega tänagi palju lihtsamalt läinud - Kikivere sild oli remondiks suletud, Palamusel oli laat ja sealt ei pääsenud läbi ja edasi oli suletud ka Ehavere sild. Nii et meil tuli sõita nagu nõuka-ajal - Saksa Demi pääsemiseks tuli reisi alustada Moskvast. Lõpuks murdsime siiski suurele teele välja ja edasi juba käkitegu. Ilus sügisene päev oli!
Sattusin sealkandis kolama ning tegin pisikese peatuse. Leid tuli kiirelt, aitäh!
Suht kaardistamata maanurk mu jaoks, ja seda meeldivam, kui terve hulk asju täna paika loksus. Kogu Jakobsoni ja Torma teema oli üks, ja kunagi ca 20 aastat tagasi ühe Mustvee vanausulise intervjuujupp oli teine - see vaade tee pealt järve poole lükkas asjad lihtsalt klõpsti paika.
Ja lõpp - milline tee sinna viis ja milline kogunemine sinna tekkis, kui me jalga lasime. Tänud juhatamast, ilma selle tünnita ei iialgi ...
Vihmasel laupäeval oli paik inimtühi. Kahlasin läbi märja rohu logima ja tagasi, vihmavarju vedasin ka kaasa, et saaks logiraamatut logides kuivana hoida. Aitäh!
Täiesti tundmatu maanurk tõesti. Ja väga hea meel, et siia kutsuti, täitsa huvitav oli, maastik ja pakutud info. Aitäh!
Autoga sain õnneks ikka võsavahele teelt ära tagurdatud. Vahepeal vuhisesid metsaveoautod mööda, nii et teele parkida ei oleks eriti mõistlik olnud. Täitsa linnamäe moodi asi seal võsas peidus, aitüma tutvustamast!
Tagasiteel Mustveest otsustasime ka selle värske aarde üle vaadata. Jumala kõrvaline koht. Ja ... mäe all parklas auto. Olime 100% kindlad, et siin ei pargi keegi peale geopeiturite. Aga ei. Kaks vanemat daami olid oma loodusretkel täitsa ilma geopeituse mõteteta. Ronisime meiegi mäe otsa, et logi kirja panna (kolmandana). Tänud peitjale
Tahtsime täna välja sööma minna ja Helle-Mari logi lugedes tutvusime Juulamõisa kohviku kodulehega. See tekitas tõsise huvi ja nii me sinna suuna seadsimegi. Linnutaja linnamägi jäi esimesena teele. Jälle üks väärt koht mida külastada ja enne kuulnudki polnud.
Navi ei tahtnud kuidagi suunda näidata ja nii me paberatlasega teekonda jälgisime. Hea oligi, nägime nüüd Tarakvere mõisasüdame kah ära. Juulamõisast räägin hiljem, sinna jõudsime hilislõunal. Nii palju vaatamist jäi veel teele.
Otsustasin ekspromt õhtustada koduse Tartu asemel Juulamõisa armsas kohvikus Elistvere ligidal. See oli hea otsus, toit oli väga maitsev. Ragistasin kõva pooltundi Sirelililla aarde võssis ja olin päris tõre ja kurb, et seda aaret pärast sellist müttamist ei leidnud. Kuna pojal oli lõunauni vahele jäänud, siis keerasingi otsa Linnutaja linnamäe suunas, et talle hiljem pikem kodutee (loe: magamisvõimaus) anda. Aare oli huvitavas kohas. Kuigi ma teadsin väga hästi, et Jakobsoni pseudonüüm oli Linnutaja, ei teadnud ma, et ta just selle koha järgi selle endale valis. Aitäh! Ftf tuli kell 19.30