Vesiloo

21 juuli 2025 leidis Vesiloolased [tram]

See oli meie Vilsandi geotuuri viimane aare ja üliäge teekond aardeni ja tagasi. Nägime palju hobuseid ja lõputult ilusaid vaateid. Teekond aardeni oli pikk aga väga äge! Tänud peitjale siia petmast!!!

21 juuli 2025 leidis Anu koos vaprate merekarudega [roosinupp]

Päeva viimane aare. Ausalt öeldes sellises kohas, kuhu ma väga hea meelega üksi ei seikleks. Sest iial ei tea, mis üllatused võivad teel olla.

Igatahes päeva viimaseks ühiseks ettevõtmiseks plaanisime selle "väikese" jalutuskäigu. Jätsime rattad esimese veetakistuse juurde kadakapõõsa alla, tõmbasin endale Loonalaiult märjad käimad jalga ja valmisolek number 1 järjekordseks vallutuseks... oli minu puhul päeva jooksul kogunenud väsimusest päris hoolega varjutatud.

Läbi vee kulgenud esimene teejupp oli mu truude käimadega läbimiseks väga lihtne, teine oli pikem, aga madalama veega. Keerulisem oli leida endast julgust sellest hobusekarjast mööda minemiseks. Terve hulk varssasid ka veel... ei tea, kas emainstinkt ka kellelgi välja lööb?

Hobude juures oli veel üks punt inimesi, kes nähtavalt lõbusas tujus tähistasid vististi Ülle sünnipäeva. Oli seal seltskonnas rohkem ja vähem joovastatud, rohkem ja vähem riietatud inimesi, aga palaval suvepäeval mere ääres tulebki ju veidi lõõgastuda. Kui me mööda kitsast Vesiloo säärt vesiloo maani olime jõudnud, siis läks tee leidmine natuke keerulisemaks - kas turnida kalda ääres lahtistel kividel või kadakate vahel võsas rajaleidjat mängida. Viimane jupp sai eriti raju - õnneks ehitas Peetervandersell mu kaasavõetud noorgeopeituritega meile markeeritud teerada, et pahkluuni adrusodis ei pidanud neid paarikümmet meetrit läbima. Siis kajaka (?) laiba juurest väike pööre ja jõudsimegi imekaunisse kohta lõkkeplatsi juurde.

Oleks võinud seal muidugi ka kauem päevitada ja ujumaski käia, aga nahk kippus niikuinii juba siit-sealt maha tulema, õhtu kippus jõudma ja Kihelkonna poe sulgemise aeg lähenes kiiresti. Seega läbisime varsti sama teekonna tagurpidi - kajakas, adru, rajaotsingud, säär, hobused, veetakistused ja .. rattad!

Ratastega kimasime siit jälle sadamasse ja peagi viis Islanderi paat meid jälle suuremale saarele tagasi. Poodi jõudsime 15min enne sulgemist.

Aitäh peitmast ja Vesilood avastama kutsumat!

Suur tänu Islanderile meid sõidutamast. Meie paadijuht oli Vilsandi elanik ja lapsest saadik nende laidude keskel üles kasvanud. Oskas mõndagi huvitavat rääkida ja näidata. Suur tänu kõigile, kes selle nalja kaasa tegid! Ilma teieta ei oleks olnud meie vahvat merereisi. Suur tänu kõigile neile ka, kes tulla ei saanud, aga järgmisele vahvale merereisile tulemas on! Kuhu järgmise reisi teeme?

21 juuli 2025 leidis Kambaga [peetervandersell]

See oli üks päris väsitav matk just palavuse ja lauspäikese tõttu. Paar veetakistust ja hobusepelgurite jaoks kamaluga hobuseid veel lisaks. 80 meetrit enne aaret sai rada päris otsa jätkudes pahkluuni adrus. Õnneks aitasid noorgeopeiturid sinna keskele kividest rada laotada ja kõik said puhaste jalgadega kohale. Lõpus ootas preemiaks väga ilus koht, kus õnnestus soovijatel ka kuumakivi massaaži proovida. Aitäh siia aaret peitmast, ilma poleks ilmselt ilmaski viitsinud :)

21 juuli 2025 leidis koos geokulgejate ja tramiga [skingirl]

Suht pikk teekond oli, jäin kõige taha, sest kividega tuli rääkida ja siis olid hobused,inimesed olid vist ka ja ma nägin väikesi varssasi nii lähedalt, hobused olid chillid tundsid end turvaliselt,see koht mõjus rahustavalt.Tänan lahe hobustemeri oli, ilma aardeta poleks seda näinud.

21 juuli 2025 leidis Geokambaga [karukati]

Sõitsime ratastega roosa flamingoni, parkisime need kadakatesse ja asusime teele. Teekond oli väga põnev kohtasime lõbusas meeleolus inim- ning rahulikus meeleolus hobukarja. Aarde lähistel tegime väikse puhkepeatuse ning matkasime tagasi. Seejärel läks kiireks, et 8ks Saaremaale lähimasse poodi jõuaks jäätist ostma. Oli üliäge päev!

21 juuli 2025 leidis Kümnekesi, sh. [harrys]

Peidetud seltskonnaga- ka leitud suurema seltskonnaga. Ilus paik ja teekond, peitjale tänud siia juhatamast!

18 juuli 2025 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Mõne aardega on nii, et vaatad selle asukohta kaardil, seejärel vaatad enda ette, siis natuke ohkad ja seejärel hakkad lihtsalt minema. Nii läks ka siin, aga käik läks igati asja ette ja saime nimed kenasti kirja.

2 juuli 2025 leidis Martin [matu07]

Kui Jaanile helistatud, võtsin taas suuna tsivilisatsioonist eemale. Esmalt püüdsid pilku seirejaamad - polnudki teadlik, et Vilsandi on nii oluline teaduse tegemise koht, õnneks kõik ka infotahvlitega varustatud. Siis jõudsin randa ja avastasin üllatusega, et siin peetakse laidude peal hoopis hobuseid, mitte veiseid.

Aga nüüd tuli minna matkaraja osa poole - võtsin ettenägelikult kaasa kajakis kasutatud veejalanõud ja neid sai sellel lõigul päris mitu korda vahetatud. Lisaks võtsin ettenägelikult ka pikad püksid ära, sest logides mainitud "natuke üle põlve" tundus optimistlik. Esimene veetakistus üllatas kohe libedate kividega, aga üldiselt midagi hullu polnud. Teine oli pikem ja sügavam, aga ilma libedate kivideta. Kolmas oli kõige pikem, aga kõige vähem sügav. Edasi paistis ainult kiviklibu ja üksildus.

Otsustasin saarele ringi peale teha vastupäeva. Aga enne tuli mõelda, mida teha riietuse osas pärast veendumist, et rohkem veeületusi ei tule. Päike küttis lagipähe, asusin üksikul saarel - hea mõte, on aeg järele proovida alastimatkamine! Korraks oli huvitav ja vabastav, aga siis tuli hakata murdma läbi rannale kukkunud võsarägastike, vahepeal ka nendest läbi mere ringi minnes, ja päikese mõju ei saanud ka alahinnata, seega juba enne aaret pöörasin otsuse tagasi ja valisin vähe tavapärasema komplektsuse. Tagantjärele võib öelda, et päikesepõletusest huvitavates kohtades see ei päästnud.

Aardekohas oli tugevalt kasutust leidnud puhkekoht, küll aga ei leidnud esialgu aaret. Veidi otsinguala laiendades vaatas see siiski üsna avalikult vastu. Äge on lugeda nii vana logiraamatu sissekandeid nii ebaharilikus kohas.

Tagasiteel olid visuaalid veidi teistsugused ja kõige eredamalt jäi meelde lõik, kus matkaraja kaardi järgi pidi olema teerada, aga praktikas tuli paarkümmend meetrit läbi tiheda võsa murda. Jätkuvalt mitte just katvas riietuses. Veeületused läksid sujuvalt ja peagi saingi taas pikemad püksid ja tossud jalga ajada, hobustele lehvitada ja järgmise aarde poole suunduda. Oli eredalt meeldejääv retk, aitäh peitjale!

20 august 2024 leidis Aive& [yksk6ik]

Siia tulime me Kiilu juurest läbi vee. Ega me ise poleks julgenud katsetada aga meil kaasas olnud kalamees juhatas meid õige koha peale ja saatis teele. Vähendas meie jalavaeva mitme kilomeetri võrra. Olime rõõmsad. Vesi ulatus tagumikuni, päike kuivatas pärast ära. Vantsisime aardeni , tegime väikese pirukapausi ja jalutasime sadamasse laeva ootama. Tänud aarde eest.

20 august 2024 leidis Yksk6ik ja [sunflower]

Tänu kohalikule saime kiilu juurest otse vesiloole tuldud ja niimoodi oma jalavaeva vähendatud mitme kilomeetri võrra.Kohalik kalamees saatis meid teele juhistega siit kivist sinnani ja sealt edasi kajakani ja oletegi taas kuival maal.Nii oligi ,vesi soe ja kõige sügavam koht minul mingi 30cm üle põlve.Tagasi tulime juba mööda tähistatud matkarada ja tuli umbes sama sügav veetakistus ületada.Tänud aarde peitjale ja kohlikule.

5 august 2024 leidis Viive ja Raivo [raivo]

Siia oleks me ka niisama tulnud, nii et aare oli preemiaks. Aitäh!

24 juuni 2024 hooldas Taavi [kuukala]

Sai uus karp, logiraamatule uus minigrip+niiskuseeemaldi. Logiraamat on algne ja ei hakanud seda vahetama,on teine veel täitsa kompu.

24 juuni 2024 leidis Taavi [kuukala]

Leitud.

29 juuli 2023 leidis mater7 & Co [mater7]

Vilsandikülastamisele lisas vürtsi retk Vesiloole. Vee seis kohalike sõnul oli tavalisest kõrgem, kes astus rajalt sammu kõrvale, sai nabani märjaks. See ei takistanud meid liikumist oma eesmärgi poole. Väga omapärane saar türnpuuvõsa, suurte merikapsa, maavitsa ja magesõstra kogumike poolest. peale selle veel astmeline kiviklibune rand, adru- ja söödava rannakarbi vallid. Mitmed reisikaaslased, kes olid nakatunud geopeituse aarete ostsimisesse, uurisid, kust aaret otsida, Ausalt öeldes lugedes viimaseid logisid ei arvanud, et siit midagi leiame.Pealegi eksitas mind maastik 4, mille järgi arvasin, et polegi lihtsalt kättesaadav. Mu seltskond otsustas siiski otsida ja aarde leidis naine, kellel see oli esimene leid üldse ja ta oli väga uhke. Konteiner oli pooliku kaanega ja nänn sees läbi vettinud. Logiraamat oli kuiv, Uut karpi meil ei olnud, kuid leidsime kilekoti,kuhu panime tagasi osa nännist,lisasime uut ja aardesse jäi ka uus pastakas. Kilekoti panime konteinerisse ja paigutasime selle põhjaga ülespoole.

Logide järgi juubelileid - 900. aare ( kahjuks on 20-30 läbisõidul logitud aaret jäänud siin elektrooniliselt vormistamat). Uhke koht juubeliaardele! Järgmine külastaja võiks kaasa võtta uue konteineri.

Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!

26 juuni 2023 soovis hooldamist ansizzz [geocaching]

Container is damaged , also there was a mouse or some other rodent has broken into the hiding place and everything is gnawed Owner check the cache and do some maintenance. Thanks.

Vajab endiselt hooldust.

30 juuli 2022 leidis Tenno ja Kairi [kairirakaselg]

Poolkogemata sattusime Kassepaadiga just Vesiloo alla, otsustasime selle aarde ka ära noppida. Jõudsime parasjagu nulli, kui Tätte oma suure ekskursiooniga läbi jalutas sealt. Panime logi kirja ja lükkasime paadi ninaga Vilsandi poole. :)

18 juuli 2022 leidis Sirle ja Julia [julchik]

Leidsime, kaas endiselt katki, aga uut karpi meil polnud, et aaret parandada.

8 juuli 2022 soovis hooldamist Helen ja Salme [helen]

Karbikaas on katki. Äkki järgmised külastajad võtavad kaasa ühe normaalmõõdus karbi ja aare saab uue kesta. Koht on kindlasti aaret väärt.

8 juuli 2022 leidis Helen ja Salme [helen]

Ooperse mäelt võtsime suuna Vesiloo saarele. Kui oleks mööda teid tahtnud liikuda, siis oleks esmalt pidanud saare keskele tagasi jalutama ja sealt siis mööda matkarada uuesti rannikule. Tundus mõttetu ringina ja lihtsam oli hoopis mööda kaldaäärt lähemale liikuda. Muidugi tuli nii ka väiksemaid veetakistusi ületada, kuid kuna jalad olid juba niikuinii vihmast märjad, siis ei valmistanud mingit probleemi igasugu mudast ja veest läbi astuda. Kui jõudsime matkarajal tähistatud kohani, kus vaja vette astuda, et saarele liikuda, siis ei tulnud enam pähegi jalatsite või pükste ära võtmine. Täisvarustuses sammusime hoogsalt vette. Poolsaarel puhus tugev tuul ja see asus ise meie riideid kuivatama. Jalutasime mööda matkarada, mis tegelikult on mööda kiviklibu kaldaäärne astumine kuni aardeni. Kahjuks avastasime, et aardekarbi kaas on täitsa katki, kuid oli ta oma pesas kummuli ja sisu täitsa ilusti kuiv. Logiraamat ka väga heas seisus ja panime sellele ümber minigripi. Muid parendusi teha kahjuks ei saanaud, sest uut karpi polnud meil kuskilt võtta. Peale logimist tegime ka väikese einestamise ja jalutasime terve ringi peale Vesiloo saarele. Kuidagi jube palju prügi oli siin kaldaääres, ilmselt on laevadelt merre visatud sodi lained kaldale uhtunud. Tagasi veeületusteni jõudes võttis Salme siiski tossud näppu, kuid mina otsustasin oma algset stiili jätkata ja sammusin tossudega vette. Kaldale jõudes sai natuke sokke väänatud ja jätkasime oma matka Vilsandil. Metsateel nägime väga-väga palju metsmaasikaid. Muidugi uudistasime seda vahvat kompleksseire ala, kus kogutakse okkaid ja puudelt ning okstelt sadevett. Väga huvitav ja hariv ringkäik. Vaatamata kehvale ilmale oli Vesiloo saare külastus kindlasti üks Vilsandi meeldejäävamaid seiklusi. Aitäh!

28 juuni 2021 leidis Inge [aunad]

Hommikune mõnus jalutuskäik Vikati sadamast läbi põneva metsa uurimis keskuse ning metsmaasikate ja muulukate välu. Väiksed veetakistused mõjusid ergutavalt ning laiukesele kogunenud aardevalvuritest hobuste kari, koos pisikeste varssadega lisas törtsu adrenaliini ja tublisti nunnundust.

Tänan peitmast.

24 oktoober 2020 leidis OhjaAh, MariOeOe, PriitU [ohjaah]

Selleka ajaks kui meie jõudsime, olid soojad veed juba läinud. Lubati küll päevaläbi vihma, kuid siiski õnneks kohale sai kuiva ilmaga läbi sügisese merevee. Paraku tagasiteel oli juba ka ülevalt sama jahedat vett alla langemas. Aga koht oli kena :)

14 august 2020 leidis Loona ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

14 august 2020 leidis Kristjan ja Loona [paulaloona]

Kuna Ovel oli see aare leitud ning kippus teine kohe väga Kuressaarde, siis lasime tema Saaremaa poole ajama ja asusime ise aarde poole teele. Tuletornist tundus, et polegi vaja läbi vee minna, aga juba kohe alguses pidime kuivad jalanõud näppu võtma ning kuna märjad jalanõud jätsime veetee juurde, siis ilma jalanõudeta läbi vee minema. Siin sain jällegi natuke irvitada selle üle, kui hellad Kristjani tallad on. Liikus teine nagu tigu.
Igatahes vahetult enne teist veetakistust nägime hobuseid. Mul ei ole loomade osas otsest hirmu, aga minust suuremad loomad teevad ettevaatlikuks küll. Niisiis läksime karja äärest läbi ning lõikasime läbi vee. Üks hobune oli küll väga uudishimulik, küllap tundis toidu lõhna, nii et sain esimest korda elus n-ö vabalt olnud hobust silitada. Linna laps siiski, mis teha.
Vesilool liikusime juba mööda sisse tallatud radu ja tegime aarde juures ka lõunapausi. Ikka ja jälle pidin tõdema, et värskes õhus maitseb kõik palju paremini. Kõik oli vägagi perfektne: päike paistis, õrn tuuleke käis läbi juuste, vesi oli sügav sinine. Sinna olekski täitsa võinud jääda, aga palju oli veel avastada, nii et pärast 20 minutit asusime tagasiteele. Jällegi mööda matkarada hobusteni, seekord hobuste vahelt läbi ja tagasi rataste juurde.
Vahetult enne rattaid tulid meile vastu juba varasemast tuttavad mugud, kes meie plaanide kohta uurisid ja enda omadest rääkisid. Küsisid, et kas Ove oli meile giidiks ja et kas kõik juba läbi käidud. Rääkisime siis neilegi mängust, mis meid kokku tõi ning plaanist õhtuks veel Karjujärvele jõuda. Vastu räägiti meile loosudkaitse 110. aastapäeva tähistamisest Vilsandi tuletorni lähistel, kuhu nad juhuslikult sattusid, ja küsiti, et kas teadsime, et juba 110. Saime vastata, et teame küll. Pikemalt ei hakanud selgitama, et terve aareteseeria selle raames tehtud, aga eks nad siis avastavad, kui neid geopeitus huvitama hakkab.
Panime kuivad jalanõud jalga ja sõitsime suurele teele tagasi. Vahel on hetked, kus ütlen endale, et nüüd jäta see hetk meelde, sest lihtsalt nii mõnus on. See oli üks nendest. Kõik oli lihtsalt imeline. Mida rohkem ma mere ääres olen, seda rohkem see mulle meeldib. Päike ja tuul ja rattasõit ja männid ja kadakad ja liivateed ja heinamaad ja no ikka nii hea. Täitsa kurb oli isegi Käkisilma poole tagasi tatsama hakata. Suur aitäh!

31 juuli 2020 leidis Marko [markosu]

Siia päeva jäid Vilsandi ümbruse kaks kõige aeganõudvamat aaret - "Vesiloo" ja "Jalgsi Vilsandile". Alustasin siit, siniselt matkarajalt. Vee piirile jõudes oli näha õrna lainet, ei midagi sellist, mis paneks retke koha pealt ümber mõtlema. Esimesed kaks veetakistust olid lihtsad - vesi lühikeste püksteni ei ulatanud ning kahlamisjalatsid kaitsesid edukalt kivide eest. Kolmanda juures üritasin minna kõige otsemat teed, aga esimese hooga ei õnnestunud, sest sügavaks läks. Selles mõttes, et vesi oli tunduvalt üle põlve. Väga pikalt sinna kaaluma ei jäänud. Püksid jalast, asjad seljakotti ja läbi vee. Nüüd läks sügavusega üpris täpselt - särki pidin natukene kõrgemale tõstma, aga kott jäi kuivaks. Seejärel kuivatasin ennast päikese ja tuule käes ja jätkasin pärast uuesti riietumist teed aarde suunas. Kuni samasse kohta naasmiseni enam vett ületama ei pidanud. Mõni hetk hiljem jäi teele nähtavasti veest voolu saav elektrikarjus. Eks käitusin sellega nagu iga teise sarnase karjusega. Vee- ja elektritakistused ületatud, lähenesin aardele vastupäeva saarele ringi peale tehes. Leiuga läks lihtsalt, aare oli kuiv ja korras. Saare teine pool oli natukene raskemini läbitav, tundub, et seda poolt rajast kõnnitakse harvemini. Seejärel jõudsin juba tuttavale pinnasele tagasi ning ületasin Vilsandile tagasi pääsemiseks varasemad veekohad uuesti. Pärast selgus, et väikese ringiga minnes oleks kõikjal vaid põlveni vett kohanud. Mis seal ikka. Aitäh, nüüd mööda matkarada edasi.

17 august 2019 leidis Tõnis ,Emily [kvasir]

:D Oi Oi Oi fun fun fun ...

17 august 2019 leidis Emily ja Tõnis [emily]

Kuna ilm oli soe, siis sai suure osa teest nulli suunas läbi vee kahlatud. Leid ise tuli kiirelt.

3 august 2019 ei leidnud Triin [osilisaar]

Otsisime pikalt, ei leidnud. Ehk on tormid ära viinud...

27 aprill 2019 leidis Arvo [arvoaljaste]

aprillis siin päikest võtta hülgekorjuse kõrval? Jah, tehtud.

14 oktoober 2018 leidis Kadri-Anna [kadriann]

Ja järgmiseks korraks on lained taaskord kalda teistsuguseks kujundanud ning merevee tase näitab teistsugusel määral korallrihve.

14 oktoober 2018 leidis Piret, Mart, Krista, Martin, Kadri-Anna [sylli]

Üks minu lemmikutest jälle, kus saab aarde juurde jõudmiseks vees solberdada. Mis sest, et tegemist on oktoobrikuu ja jaheda mereveega. Ilus ilm, tore seltskond ja põnev teekond! See oli tõeliselt nauditav! Aitäh peitjale!

14 oktoober 2018 leidis Kadri-Anna,Piret,Mart,Martin,Krista [krista]

Hommikul natuke peale seitset alustasime matkamist Suur-Vilsandilt Vahemere bussipeatusesse Väike-Vilsandil, bussi ei tulnud ja astusime edasi Orjassaare nukile. Nukilt jätkasime kulgemist Vesiloole, selleks tuli ka varbad märjaks teha. Eile matkasime a-la 7km ja täna matkasime a-la 18 km, ees ootab veel päikseline Harilaiu matkatee. Tänud kaaslastele ja peitjale Vesiloole kutsumast.

25 august 2018 leidis Roosasaba ja Merle [meteta]

Jalgsimatk tõi Vilsandile lausa kaheks päevaks, mis oli ülimalt meeldiv, sai saart pikemalt nautida. Eile õhtul tõi marsruut peaaegu Vesiloole mineku kohani, aga külastus jäi siiski järgmise päeva plaanidesse.

Teist matkapäeva alustasime Suur-Vilsandi keskelt suunaga Vesiloole. Tõeliselt vahva koht, ilmselt Vilsandi üks lahedamaid piirkondi. Saarele ringi peale tehes lasime ülejäänud seltskonnal edasi kulgeda "unustades" end mõneks ajaks aarde lähedale. Karli poolt pildistatud kurk oli endiselt alles, vetsupaberit polnud ka vist keegi vahepeal tarbinud. Hetkeks sai veel kaunist vaadet imetletud, seejärel tõstsime tempot ja varsti püüdsime kaaslased kinni.

Päris vahva on vahelduseks ka üks saarematk, mille põhieesmärk ei olegi geotuur. Samas tore, et võimalus oli kaks vahvat asja ühendada.

Täname.

25 august 2018 leidis Merle ja Roosasaba [roosasaba]

Päeva esimene aare leitud kaunil Vesiloo saarel:)

24 august 2018 leidis Kerli&Kaupo [kerlull]

Väga hea meel oli, et tegime Jalgsi Vilsandile aarde enne ära, kartsin et see siin on veel hullem, aga oli hoopis jalutuskäik pargis. Ainult kaks põlveni veeületust ja ülejäänud aja mõnus jalutuskäik mööda kallast. Kuna ühe aarde vinge peitmisviis ei andnud rahu, siis hoidsin siingi silmad lahti võimaliku materjali kogumiseks. Väga vinge kivi jäi teele, aga oli teine kohutavalt raske ning kuna tagasisõidul polnud plaanis paati põhja lasta, otsustasin ühe kergema isendi mandrile kaasa tirida. Kastsime end meetrises vees korraks märjaks ja jalutasime kaldale. Paadi väljumiseni jäi veel aega ülegi, nii saime rattasõidul veelkord tõdeda, et see Vilsandi on ikka üks lummavalt kaunis koht.

24 august 2018 leidis Kerli&Kaupo [lepalind]

Kui jõudsime mereni siis oli aega 2 tundi Vikatist paadi väljumiseni. Polnud kindel kui kiiresti me ära käime ja pisut pani muretsema. Tegelikult olime vist ~20 minutiga kohal ja saime rahulikult võtta. Veetakistused olid väga väiksed, arvasin midagi suuremat tulemas. Kui aare leitud siis läksime pisut Vilsandi poole ja peadselt ujuma. Ei tahtnud üldse sügavaks minna seetõttu otsustasin reieni vees paar korda pikali visata. Nüüd Vilsandi tehtud ja aeg Saaremaale minna.

16 august 2018 leidis Karl [zdrk]

Meeliülendavalt toredad 34 matkakilomeetrit. Sellise lause peale oleks mu nina pikem kui Pinocchiol. Kiilu aarde juurest proovisin Vesiloo stardipositsioonile minna nii lühikest teedpidi kui võimalik. Kokkuvõttes läksin arvatavasti suurema sik-sakiga kui ringiga mööda teed oleks olnud. Lisaks sain ka tossu märjaks.

Vettemineku kohas jalanõusid vahetades oli jube tunne veesusse jalga ajada. Pigistasin silmad kinni ja toppisin sõrme hammaste vahele. Lõpuks vees olles, ei saanud ma mingit looduslikku valuvaigistust enam. Kokkuvõttes otsustasin pärast teist veetakistust jätkata paljajalu mööda kiviklibu randa. Jaotasin vahelduseks valu ühtlaselt jalalabale laiali. Ilusas kohas panin väga avalikult olevasse aardesse nime ja emotsioonid kirja. Kilometraaž näitas selleks hetkeks juba 22 ja sealt nüüd terve see pikk tee tagasi. Moraal oli puudulik.

Pärast pikka paljajalu käimist oli tossuga juba täiesti mõistlik liikuda. Siiski tuli hea idee, et esimese elumaja juures lähen koputan uksele ja küsin medikamente. Üks tore pererahvas tõigi terve lehe. Ei hakanud ahnitsema ja võtsin ühe 500mg pilli sisse. Natukene aega hiljem olin kui uus inimene. Valu koos lonkamisega kadus. Tempo muutus selliseks nagu muidu käin. Isegi tõstsin kiirkõnni peale, et jõuda toimeainega nii kaugele kui võimalik.

Viimase Vaindloo ristmiku peal kohtusin suure matka seltskonnaga, kes hommikul telkis Käkisilma RMK alal. Neil kulus terve päev, et jõuda Vaindloole. Rääkisin pealikutega paar sõna juttu. Naljakas kuidas sellise matka järel saab Saaremaast manner. Mõlemad vestluspooled tegid neid sõnakõlksatusi. Lõpuks õnnistati mind ja sooviti edu minu viimasel lõigul. Ka need viimased 5 kilomeetrit meres ja mudas möödusid enamvähem ravimite mõjusfääris. Ühe oleks küll hea meelega veel alla kütnud. Teadsin, et mul autos peaks natukene varusid olema ja hoidsin selleks puhuks ka viimast veetilka. Muidugi mu mälu vedas alt ja ei olnud ühtegi tabletti mul.

Kokkuvõttes võib öelda, et väga karm eneseületamist nõudev matk oli. Loodan, et enesepiinamisega liiale ei läinud. Esialgu aga tundub, et Saaremaa tuur jätkub aga lühendatud versioonis. Abrukale enam küll matkama ei jõua. Jalgsi Vilsandile ka oma elu jooksul kunagi enam minna ei taha. Ainult paadiga ja lihtsalt Vikati sadamas oleva vinge kiige peale nautlema.

Aitäh Vilsandi aarete omanikele aga tõsise matka eest!

4 august 2018 leidis Sõpradega, leidjaks Triinu [ursukas]

Viimaks leidsime, kuigi kõigi tähelepanu oli suunatud musta kilekoti leidmisele, mida polnudki. Imeline paik!

28 juuni 2018 leidis Martti [geoloog]

Ooojaaaa!

16 august 2017 leidis   [tunk]

Mulle elus esimene kord Vilsandi pinnale astuda. Ja peale seda esimene leitud aare ei asugi üldse Vilsandil :o) Mandrilt Muhule, Muhult Saaremaale, Saaremaalt Oostemadalale, Oostemadalalt Käkimaale, Käkimaalt Noogimaale, Noogimaalt Vilsandile, Vilsandilt Vesiloole - nõndapalju saari jäi teele. Lahe, mulle meeldib vaheldusrikas matk. Eriline maiuspala on saarekesed ja laiud, kuhu ilma abivahendita kohale saab. Vesiloo laiemale osale jõudes nägin kivikuhjasid, mida Saaremaal pea igal kivisel rannal leidub. Aarde lähedusse tegin ka enda oma, dubleerides logi logiraamatus :o) Aitäh!

4 august 2017 leidis Helbe, Leo, Margus, Airi [helbez]

Üks omapärane ja ilus koht, kus oleks tahtnud kauemgi aega veeta. Aitäh!

4 august 2017 leidis Helbe, Leo, Margus ja Airi [airce]

Puhas nauding solberdada vees ja minna kuhugi, kuhu muidu ei satuks. Tänan väga-väga!

16 juuli 2017 leidis Juta, Sven, Ene ja Martin [jutsi]

Selle aarde juurde minek oli nagu promenaadil jalutamine. Lihtsalt seetõttu, et rattad jätsime randa maha ja kui ikka ratast seljas ei ole, on palju hõlpsam käia. Aarde leidsin ruttu, kiirete leidude poolest võiks Vilsandi aardeid küll kiita. Tänud peitjale, aardeta poleks eales tulnud :)

12 oktoober 2016 leidis Raul [lenx2]

maskeering oli veits ära lagunenud aga aare oli heas korras. EVEJ

22 august 2015 leidis Kajaliis [lylleke]

Leitud

22 august 2015 leidis Meie ja hobigeopeiturid [kajaliis]

Hetkel aardele lähenemisel mingit vett kartma ei pea. Aind lambad koperdavad jalus. Ja turistid. Tulime Kiilu juurest peaaegu otse. Aga muidu mõnus avara vaatega koht. Meile meeldis.

6 juuni 2015 leidis Annika [annix]

Mõnus nädalavahetus Vilsandil - palju päikest, tuult, kena loodust, ringi uudistamist, sauna jm. Lisaks ringimatkamisele kogusime kambaga talgude raames Vesiloolt ka prügi. Tänud aarde eest, kihvt koht! Jätsin klaaskuule.

15 juuli 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Vesiloole olen alati püüdnud jõuda kui Vilsandil käimas olen. Seekord oli siis teistmoodi põhjus seda mõnusat kohta külastada.
Meie täname!

15 juuli 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Tore matk läbi veetakistuste ja üle kiviklibuvallide. Rannalvedelev prügi veidi häiris, et teistel oleks meeldivam, siis eemaldasime selle. Võõrustajate rõõmuks jäi selle saarelt minematoimetamise rõõm. Aga ennekõike nautisime õhtupäikes , tegime laiule ringi peale, logisime ja nautisime edasi. Ilus koht, tänud

9 juuli 2014 leidis jalgratas ja [timix]

Vilsandile läksin ma paadiga, mitte jala. Kihelkonnast Papissaare sadamasse viis munakivitee nagu Moonsundigi. Õnneks oli tee ääres ka kruusariba, kus inimese moodi sõita sai. Paat sõitis Papisaarelt Vikatile umbes 15 minutit. Esimesel õhtul uudistasin niisama saarel ringi, peitsin kaks aaret ja läksin õhtul Vikati loodusmajja tudule. Järgmisel päeval olid plaanis aarded ning see sai võetud esimeseks. Sõitsin rattaga rannikule ning läksin edasi mööda maariba jala, kus saatsid mind väga palju lärmakad linnud. Esmapilgul tundus, et nad tahavad rünnata, kuid peagi nägin, et neil on lihtsalt suurenenud tähelepanuvajadus. Aarde leidsin kiiresti ning läksin sama teed tagasi. Istusin natuke aega ka aarde juures ja jälgisin linnuparvi merel. Aitäh!

30 august 2013 leidis Mügri ja [myrakas]

Vot see oli jälle üks nendest kordadest kui oleks vaja olnud nii kaamerameest kui kirjaseppa, et kõik toimunu ilma kirjavigadeta lugejani tuua. Viimasel veevabal nukil peesitavatelt sakslastelt pärisime, et ega nad veetasemest miskit tarka rääkida ei oska. Nemad vehkisid kätega, näitasid endale kurgu alla ja kehitasid õlgu. Edasi sõites saime enne veepiiri kokku traktoriga´, kellelt õnnestus välja pressida emakeelne informatsioon. Mõõtsin ennast traktori kõrval ja siis auto kõrval ja siis jälle traktori kõrval. Tundus mittemõistlik. Aga kus Sa siis sellega. Vaja ikka ise proovida. Kuni Käkisilmani läks kõik täiesti valutult, isegi ühtegi kivi ei jäänud sobimatus kohas jalgu. Enne Käkisilma mõõtsime veel pilguga vett ja siis autot ja siis jälle vett. Taaskord tekkis tunne, et tegu ei ole mõistliku plaaniga aga samas jääks alatiseks kripeldama, kui ei proovi... Esimese hooga ründasime veetakistust liialt kiiresti. Veevool tahtis autot risti vedada kanali koha peal. Teisel korral valisime natukese teise trajektoori ja ründasime voolukohta aeglasemalt. Ka seekord vedas vool auto tagaosa veidi viltu, kuid ei midagi hirmsat. Kui välja arvata hetk kus Mügri hääl omandas väga omapärase kõla, hääldades ärritunult järgnevaid sõnu: "vesi", "jalad", "salong", "matt", "jalad", ise samal ajal põlvi kõrvade kõrgusel hoides. Korraga sain ka mina aru mis toimub. Vool surus läbi uksetihendite meile vee autosse. Kiirelt kuivale ja uksed lahti. Muidu pärast tuleb veel keegi tõrelema, et veate siin meite vett mandrile... Süda rahul, et kõige sügavam veetõke läbitud, tuli meelde, et tulime ju trenni tegema. Auto pargitud ja rattad maha laetud, jätkasime oma reisi aardeni nendel, pidevalt endalt küsides, et miks ometi väntan ma selles sopas, kui auto on nii lähedal. Õnneks kaugenes auto suhteliselt kiiresti ja lihtsalt ei olnud mõistlik selle järele minna, vaid see rahustas mind neis mõtetes. Vesilool olid lambad sõna otseses mõttes hõivanud peiduka ja me pidime nad sealt delikaatselt ära ajama, et käik tühjaks ei jääks. Tagasi Vilsandile jalutades oli ikka hea meel küll, et eelmisel külastusel ummisjalu siia skoorima ei tormanud, poleks pooltki seda ilu märgata jõudnud. Tee pealt sai veel üks mere poolt kaldaleuhutud lauajupp kaasa krabatud, et äkki leiab kodus mingi otstarbe asjale. Tagasiteel autoni suutis Mügri muidugi mind ära kaotada ja siis pidin ma teda tee peal oodates kuulama kuidas kurnatud hing mööda metsa tuias ja minu nime karjus. Õnneks on ta peakolu suutnud minu numbri endale kuhugi ollusesse talletada, ja ta taipas telefoni laenata kohalikelt, ja isegi sellele helistada. Tagasiteel tegime veel peatuse poolel teel oleva aarde juures ja siis juba autoga tagasi vaatetorni juurde, et keha kinnitada ja riideid kuivatada. Tänud Vilsandile aarete peitmise eest ja loodame, et neid tuleb veel palju ja ilusaid...

30 august 2013 leidis Brain [mygri]

Leitud.

24 juuli 2013 leidis Mikk [kimkuul]

Peale telkide püstitamist sai siis aardeni jalutatud, leitud ja siis mõtetega järgmise juurde:)

24 juuli 2013 leidis Aleksander [agk]

Leitud V: Tulekustuti J: Vampiir

24 juuli 2013 leidis Maarja + Aleksander + 8 [maarja]

Vesilool oleme ennegi käinud, nüüd siis ka aare leitud. V: tulekustuti J: vampiir

6 juuli 2013 leidis Ave, Marko, Jaak ja Allar [oiorokko]

Kiilu aarde juurest vaadatuna tundus Vesiloo üsna lähedal olevalt ja hakkasime aga astuma (linnulennult jälle üks koma midagi kilomeetrit). Vahele tulid meresopid, millest otse läbi ei tahtnud minna, kuna tundusid liiga sügavad ja nii me siis tiirutasime sinka-vonka mööda rannaäärt. Lõpuks sai sellest kõrini ja hakkasime läbi vee saare poole astuma kuni jõudsimegi kiviklibuni, millel käimine oli üsna vaevaline. Spetsiaalsed veejalanõud olid hakanud päris ära kuluma, kuna käidud sai ju palju ka mööda maad ja tallad hakkasid tunda andma. Ave leidis endale saare alguselt ühe crocsi-laadse jalanõu ja suskas selle parema jala otsa, et natukene olukorda parendada. Kahjuks teist ei paistnud kuskilt, aga ajas see ükski asja ära. Vaikselt jõudsime ka aardeni. Võtsin aarde peidikust välja ja asetasin selle teiste juurde maha ning alustasime söömisega. Ajasime juttu, nautisime ilusaks läinud ilma ning mugisime pirukaid ja küpsiseid. Pakkisime asjad kokku ja sättisime minekule, kui meenus aare. Me polnud isegi logida jõudnud tagasiasetamisest rääkimata. Tegime kõik vajaliku ja asusime valutavate jalgade kiuste raskele tagasiteele. Jaak ja Allar tegid saarele ringi peale, meie läksime tuldud teed tagasi ja kokku saime Vilsandil, kus sinisega tähistatud matkarada oli. Jalad olid jube-jube väsinud, aga oli vaja viimased jõuvarud kokku koguda, et sadamasse kõndida, kus ootas meid broneeritud paat, mis neid Saaremaale tagasi viis. Oli see vast rännak, kokku siis 21 km :) Täname! Ahjaa, crocs püsis Avel jalas lõpuni ja tõime selle ka Tartusse kaasa. Vähemalt ei reosta see enam loodust :)

19 august 2012 leidis Hanno [hanno5000]

Mina läksin gepsuga Vesiloole ja Triin ilma gepsuta Kiilut otsima, juhendasin teda telefonitsi ja samal ajal marssisin kolisevas kiviklibus. Mõnus oli siin, tahaks kunagi seda kohta pikemalt nautida. Aitähh!

14 august 2012 leidis Alex ja [pekadrip]
Kiilu aarde juures paistis Vesiloo nii lähedal olevat, samas keeldusid numbrid vähenemast, kuna tatsasime mööda randa ja joonelt merre astuda ei tahtnud... Lõpuks tundus, et ükskord tuleb sukelduda nagunii ja lootsime, et vahet pole kas varem või hiljem. ... linnud, kes kuskil keset vett on, seisavad ikka omil jalgel vees (ja need jalad pole meetrised), mitte ei uju. Mnjaa, merepõhi oli siin hoopis midagi muud, kui Kõinastule minnes, kiviklibune, üldsegi mitte liiv ja lained...
Kerge värin hinges, sai vette astutud. Ja tõesti, linnud ei ujunud, vaid seisid ja siis lendasid hoopis minema. Veetase ei ulatunudki üle põlvekõrguse. Nii maabusimegi varsti Vesilool ja teekond kiviklibusel maapinnal võis alata. Seda maariba katavad tõesti kivid, kadakad, kapsad, tomatid ja sõstrad. Kuna kapsasupi isu ei paistnud olevat ( :P Küsisin...), siis jäid kapsalehed korjamata... Tomatid ehk siis tegelikult hariliku maavitsa viljad jäid söömata- mürgised ju, kadakavihta ka ei teinud ega kadakasuitsu halva tõrjumiseks, sõstrad kannavad nimetust magesõstar, seega ka polnud ahvatlevad... nii korilusega ei tegelenud ja kogu see ilu jäi alles ka kõigile teistele täpselt samas seisus. Kive liigutab seal meri ilma meie abitagi, seega ka lutsu ei visanud. Klõbistasime kiviklibul aardeni, leidsime esimesest geokuhjast ja istusime koos aardega mõnda aega lõkkekohal. Logisime ja lugesime. Leidsime ka ühe huvitava logi, mille omanikele on ühtteist teada antud, et ei tekiks tühjast tüli. :D Vihjeid ma ei oska anda aarete kohta, kuid vahel ma lugeda siiski mõistan... ;) Tegime vajalikud täiendused.
Targa kaustiku andmeil logisime tõesti kell 12.15 nagu Alexi logis kirjas on.
Aare korras, EVEJ Tänud peitjatele!
Tagasitee kulges nagu ennegi- kivid, kapsad, kadakad... kallas, karge meri, kivid, kallas... kohatud kohalikud, kes kulgesid koos külalistega kambakesi Vesiloole...
Meil oli aga sihiks Jalgsi Vilsandile aare... See tundus nii kaugel olevat... :P Küll on hea, et varem asju nii täpselt ei uurinud, see kilometraaz oleks vist ikka hirmutanud küll... :P

14 august 2012 leidis Koos Kadriga [alex]
See aare oli juba kõvem pähkel kuna Kiilu aarde juurest näitas permanentselt 1,3 kilomeetrit siia, hoolimata meie marssimisest mööda ranniku äärt.Ühel hetkel hakkasid aga ka numbrid vähenema kuid arvestades oma kehamassi indeksit oli need kohalikud kivid liiga libedad ning pisikesed.Aga täitsa lahe oli tatsata ning tunda kuidas tuul silitab kiilenevat pealage ja sasib samal ajal kelmikaid lokke :) Aare jäi kaugelt silma ja nii me siis kolmekesi seal tuuldusime:Mina, Aare, Kadri...kuniks kõik olid kuivad ja mõnusad.Leiuaeg 12.15.Tänud peitjale aarde eest ning tagasitee oli palju rohkemate veetakistustega... :)

1 august 2012 leidis Lembit [polekala]
Liikusime Vesiloo poole otse mere-äärt mööda Kiilu aarde juurest. Tanel ja Eneli asusuid vaikselt jälle Saaremaa poole minekule, mina astusin Vesiloole aarde järele. Väga mõnus kiviklibune rand ja kaunid vaated. Kohapeal läksid mõned minutid enne kui aardepeidik silma jäi. Tänud, väga ilus ja mõnus koht! Mul nüüd praeguseks Vilsandi aaretest tühi. Kokkuvõttes oli väga mõnus jalutuskäik - kogu teekond tuli mõnisada meetrit üle 28 km. Õhtul tuli hea uni :).

22 juuli 2012 leidis jandra ja kadri-ann [multifoon]
vesiloole ringi peale tegemine oli esimene eesmärk vilsandil. suurema osa asju jätsime reservaadi juurde oksa külge rippuma, et oma ligikaudu 25-kilomeetrist päevateekonda veidikenegi kergendada. veetakistuse ületamine enne vesilood oli erinevalt käkisilmast tõeline käkitegu. toredal kiviklibusaarel sai käsukohaselt lutsu visatud ja saare tuulevarjulisel küljel madalas merevees sulistatud. aare paljastus kiirelt, olin vist selle aasta teine logija

14 juuli 2012 leidis Tarmo [kuulikindel]
Leitud! Lahe aare rännak sinna oli kõige vahvam.

15 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Mõnus jalutuskäik mööda kiviklibu. Nulli lähedal oli mitu potentsiaalset peidikut, kolmas oli õige. EV, J: auto ja nööbid (3+3).

30 juuli 2011 leidis Fred ja Janis [fxz]
See oli üks lahe jalutuskäik...Paras hommikune äratus läbi jaheda vee... kohe selline hea tunne. Aare avaldas oma peidukohas kiirelt. Paistab, et "geonina" hakkab geoaardeid tasapisi haistma :D
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,15186

30 juuli 2011 leidis Janis ja Fred [sjoma]
Sai ka see aare leitud. Kuigi aare ei olnud päris seal, kus esimese hooga arvasime.

23 juuli 2011 leidis Leelo, Merike, Priit [iksid]
Nonii, vaim oli veel värske ja teekond aardeni sujus päris kenasti, teevalikul samuti ei eksinud, otsetee oleks päris karm olnud. Aga kena koht seal tipus. Kiire logi ja edasi. Aitäh saarele kutsumast.

23 juuli 2011 leidis Priit, Leelo ja Merike [armastan]
Vägev reis Vilsandi saarele viis teise aarde otsimiseni :) Veel kõik oky... EV: J:GC

23 juuli 2011 leidis Merike, Leelo, Priit [mooritz]
Matk siia oli vahva, jälle tuli ületada veetakistusi ja poolsaarel tabas meid üllatus. Oligi nii, et saart katsid kapsad, sõstrad ,kadakad ja kivid. Mõtlesime veidi kustpoolt aardele läheneda ja tegime õige valiku :), teine valik oleks tõstnud maastiku raskusastet üle viie. Meie retke saatis kajakate kisa ja kauguses aina ähvardavamalt läheneva äikesepilve kauge kõma. Tagasiteel saime ka mõne piisa sellest pilvelahmakast, kuid see oli tõesti vaid hale piiskade seeria, nii 10 tilka langes vist peale. Vahva koht, meile meeldis :)

24 juuni 2011 leidis Tanel [tariwan]
V: teemandid J: tulekustuti, sõdur

30 aprill 2011 leidis Urmo [floyd]
Kiilu aarde juurest paistis Vesiloo nii-nii lähedal. Ütlesin Hannesele, et kui kuiva jalaga saab üle, siis ma lähen käin seal ära. Hakkasime ratastega liikuma sinnapoole, kus laid paistis Vilsandiga kokku saavat. Ja saigi kuiva jalaga üle, mööda jalasuuruseid kive hüpates, ratas käes, aga ikkagi kuiva jalaga, kummikuid mul polnud esialgu plaanitud rattasõidu jaoks jalga pandud. Hannes jäi kaldale, kuna ta riietus polnud sellise tuule jaoks sobiv. Ja siis ma lihtsalt sõitsin jalgrattaga aardeni, mööda suht siledat paekivist merepõhja :) Tegin aarde läheduses ka kaks pilti, et oleks näha, kui madal vesi oli. V: muna J: käsi.

11 august 2010 leidis Jaanus ja Silver [jmets]
Olles jõudnud oma ööbimispaika, jõudsime juba rõõmustada, et tegu on täitsa ok kohaga. Märgates hoovis vanemat meeterahvast tutvustasime end ja uurisime, kas me temaga päeval telefonitsi vestlesime. Mees väljendas hämmingut ja meie küsimuse peale, kas tegu on ikka Kusti taluga, hakkas mees naerma ja ütles, et Kusti talu asub tükk maad edasi, see pidada hoopis teine koht olema. Jalutasime siis nukralt edasi ja jõudsime ühe vana kolhoosi laudani. Vaikselt hakkas kriipima kahtlus, et peamegi oma öö kuskil lauda juures veetma. Helistasime oma kontaktisikule ja saime tänu Unimog’ile teada, et olime siiski ennist õiges kohas olnud. Kõik oli justkui tip-top, kui välja arvata märjad küttepuud, millega tule üles saamine võttis oma paar tundi aega. Hommikul peale kosutavat hommikusööki rändama asudes, oli hea jätta telk ja muu ööbimiskraam lehtlasse. See kergendas oluliselt saarele ringi peale tegemist. Esimese sihtpunktina võtsime käsile Vesiloo. Tee viis mööda uurimisjaamast ja maastikumasinast, mis saarel turiste ringi vedas. Vette astudes tulid meelde eelmise päeva katsumused ja sama päeav eesootavad takistused. Õnneks polnud veeriba pikk ja peagi saime juba valjusti ja valesti eesti popiklassikat lauldes (loe:röökides) läbi tuule rõõmsalt aarde poole astuda. Kaugelt paistis Kiipsaare majakas ja pikk Harilaid. Kohale jõudes nautisime koha ilu, proovisime kettaheidet, üritasime üksteist suurte kivikamakatega loopida ja asusime mööda teist saare külge tagasiteele. Vahepeal helistasime läbi kontakte, kellega öösel rõõmsameelselt juttu olime ajanud, kuid kes ei tahtnud keset töönädala hilisööd meie rõõmu jagada. Ka tööpäeval kontoris olevad inimesed ei suutnud meie entusiasmi jagada, kui me inglihäälselt Jaani loomingut neile läbi tormituule esitasime.

15 juuli 2010 leidis Mari, Siim, Mirjam, Ingrid ja Hannes [marx303]
Siia tulles oli isegi vähe sügavam koht kui Vilsandile kõmpides. Või ei astunud ma päris õiget rada pidi. Igatahes kena koht! Hannesel oli juba ammu suur soov Vesiloole minna, nüüd siis oli see tore aare ka, mis tekitas 5aastasele Mirjamile palju jõudu juurde:) Lapsed olid üldse supertublid kõndijad. Mirjam vahel sõitis vanemate seljas, kuid Siim matkas terve palava päeva ise ja tassis oma kotti kah ise. Aitäh aarde eest! Põhjakaldal oli nii tore vaadata neid tormide poolt tektatud astanguid. Lastele sai 2 nänni võetud ja panin 3 asja. Muu hulgas viimase pastaka, mille oleks võinud - säästa mandrile naastes leidsin nimelt ühe pliiatsita aarde.

28 august 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Meie Vilsandi matka esimene aare. Laiule sai ikka ring peale tehtud. Aarde leidsime kiirelt. V: klaaskuul J: kaelapael

28 august 2009 leidis Laurikas ja Pillekas [laurikas]
Jalgrattad jäid Vilsandi peale ja jalutuskäik Vesiloole võis alata. Aardele lähenemise tegime ise omale liiga raskeks, aga tagasitee sujus väga hästi.

15 august 2009 leidis Sirje, Andreas, Kalle ja Aare [karuonu]
Kaart näitas, et Jaagarahul peaks sadam olema. Kohapeal selgus küll, et tegemist on pigem sadama varemetega. Aga see sobis ka hästi. Tuul ja laine olid meile nüüd vastu ja vahepeal pisut suurenenud. Siiski möödus 8,6 km pikkune paadisõit märkamatult. Päris nullis ei randunud, ei tahtnud poolpaljalt päevitavaid tütarlapsi väga häirida. Aarde leidmisega probleeme ei olnud, aga pilk merele pani pisut kukalt kratsima. Kaldalt poole kilomeetri kaugusel paistis vägev murdlainetus. Korra kaalusime isegi maad mööda Kiilu ja Läänemere aaretele lähenemist, aga peale merekaardi uurimist otsustasime üritada paadiga karidest ümber sõita. Tänud peitjale, et meid Vesiloole meelitas!

15 august 2009 leidis Sirje, Andreas, Aare, Kalle [sookoll7]
Taas kena jutt gepsitu poolt, meie leiutuurist vilsandi kandis.

15 august 2009 leidis Aare, Kalle, Sirje ja Andreas [gpsitu]
Meie läksime Vilsandile veidi teistmoodi, kui eelmised otsijad - paadiga kunagisest Jaagarahu sadamast, kus on täitsa korralik vettelaskmiskoht.

Merereisi esimeseks sihtpunktiks oli Vesiloo - saare moodi poolsaar.

Suur oli meie üllatus, kui randumispaigast vaid mõnesaja meetri kaugusel peesitavaid paljaid tütarlapsi silmasime. Meie paadimootori müra peale panid nad end kibekähku riidesse ja kui peale maabumist sirgel sammul nende suunas sammuma hakkasime, korjasid ka oma kola kokku. :-D

Aarde leidmiseks moodustus pisuke leidjate rivi, aga üldjoontes läks kõik väga kiiresti. Ja veel kiiremini tuli aare tagasi peita, sest nurga tagant ilmusid üsna ootamatult nähtavale pea kümmekond mugu, tütarlaste saatemeeskond vist. :-D

Istusime uuesti paati, et ümber Vesiloo päris Vilsandile seilata.

10 august 2009 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

4 august 2009 leidis Janno [janno]

Leitud

4 august 2009 leidis Anu, Anne-Li, Janno, Teet ja Tiit [teet]
Leitud sealt, kuhu GPS juhatas. EVEJ

25 juuli 2009 leidis Kikael [kikael]
Leitud :)

25 juuli 2009 leidis suurem seltskond [hando]
Leitud kenal päikeselisel lõunatunnil, pärast kolme veetakistuse (kaks neist ikka jupp maad üle põlve) ületamist ja pisukest matka mööda paekiviklibust kallast. EVEJ. Tagantjärgi tarkusena tundub, et kõige sobilikum varustus selleks ürituseks olnuks ujumispüks ja kummiplätu :)

25 juuli 2009 leidis Max ja sõbrad [max]
Meie lähenesime Vesiloole jalgsi ehk siis läbi vee, nii palju kui seda vett seal meres parasjagu oli. Enamasti on ikka üsna kuiv astumine mööda rannakive. Vesilool hoidsime alla tuule külge ja see oli vist üsna tark, sest viimase nuki tagant nina välja pistes, tahtis tuuleiil meile tuule alla teha. Tagasiteel jagunes meil seltskond kaheks. Ühed läksid tagasi juba käidud teed ja teised suundusid otse majaka poole. Nende teiste teekond oli kindlasti palju põnevam ja seiklusrikkam. Vilsandi metsaall on kõvasti metsanotsud oma tööd teinud (ei ole seekord geopeiturid süüdi) ja muidugi kasvavad siin meie metsade kõige suuremad-rammusamad metsmaasikad.

5 juuli 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri, Liia, Tiit, Ants [ftf]

Paat oli mõnusalt tõrvalõhnaline, aga see meid ei seganud. Saarel sõime oma pool tunnikest maasikaid ja siis matkasime edasi. Vahepeal sai Liia Jaan Tättelt ka vihje otseteeks. Aitäh otsetee eest. Pärast leidu kinnitasime keha ja mingi hetke pärast leidsime ennast jälle paadis loksumas.

5 juuli 2009 leidis Liia, Ants, Tiit, Lauri, Rita, Helen, Maire [groll]
Väga ilus loodusmatk. Aarde peitmisviis minu arvates sellise looduse juures parim võimalik. Suur tänu Jaan Tättele - sellest vihjest, et "ära mine paremale, ära mine vasakule, mine otse", oli tegelikult ka kasu, täpselt õigesse kohta jõudsime välja.

5 juuli 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri, Liia, Tiit, Ants [algaja]
Kaptenil oli üsna ükskõik, et me pisut hiljaks jäime, sest tema jäi ka. Kolisime sisse ja see oli kõige mõnusam paat, värskelt korda tehtud ja tõrvalõhnane. Teel sinna vaatasime seda kohta, kus paaditee ja autotee ristuvad ning olime täitsa kindlad, et jalgsimatka kahjuks otsustamine oli õige samm. No laisad noh :) Saarekesel panime kohe Vesilo poole minekut ja ... umbes 1,5 km järgi oli planeerimata paus. Umbes pool tundi. Aga ega sealt kõiki maasikaid ära ei jõutud süüa. Lõpuks jätkasime teed. Vahepeal sai Liia ka pisikese vihje. Ei keegi muu kui Jaan Tätte ise juhatas natuke otsema tee peale. Vesilo juurde minnes pidime ikka jalad natuke märjaks ka tegema, nii umbes 6 cm. Teel sai muidugi jälle pilte plõksitud ja peale aardeleidu otsustasime kaasavõetud toidumoona ühest mahutist teise ümber paigutada. Tegime EVEJ ja edasi uhasime Läänemere aarde suunas.

27 juuni 2009 leidis Miki, Blond, Ove [ove]
Vesiloo oli ilma mingi kahtluseta päeva põnevaim aare! Seda veel seetõttu, et Vilsandile õnnestus mul sõita maasturiga mille uksed said enne merre sukeldumist kinni teibitud. Kuna Käkisilmast läheb läbi laevatee ja seal on veetase kõrgeim, siis lülitasime mootori välja ja haaksime enda seal Unimogile köiega sappa. Unimog oli meid tirides vahepeal üsna viltu ja keegi juba kiljus, et nüüd läheb ta veel kummuli. Maasturisse hakkas ühel hetkel aga vett kusagilt põhja alt vett sisse imbuma ja kui välja oli vesi juba akende kõrgusel, siis sees oli selleks hetkeks vett ca 20cm ja jalad tuli tõsta istme peale, et mitte varbaid märjaks teha. Käkisilm köie otsas ületatud lasime autost vee välja ja sõitsime madalamas vees juba ise Vilsandile. Sealt edasi tänasime kohalikke ekstreemse transpordielamuse eest ja jätkasime matka mitme maa ja mere taha ehk siis siis Vesiloole. Sellel teekonnal tuli juba mitmel korral varbad märjaks teha nagu ka tagasiteel, kus Käkisilmas oli veetase tublisti üle meetri. Aarde leidsime loogilisest kohast ja logisime kell 17:15 ning asusime peale keha kinnitamist ja ümbruse vaadete nautimist taas tagasiteele seekord siis kogu tee jalgsi. Tagasi Saaremaa pinnale jõudsime kella 21:00 ajal. Minule oli see sel aastal juba teistkordne Viljandi jalgsi võtmine ja mul on seda õnnestunud teha ka varem ühel korral. EVEJ

21 juuni 2009 leidis Miki, Blond, Ove [miki]
Kui Kuusnõmme poolsaare otsa jõudsime, siis sättisid Vilsandi mehed just ennast Unimog'i kasti ja olid nõus meid otsa peale võtma, kui imekiirelt teeme. Samuti oli neil plaan üks Pajero maastur saarele toimetada. Miki ja Blond said siis koha Unimogis ja Ovele tehti ruumi maasturis. Teekond kulges meil pampude otsas ja raputas päris korralikult. Aga tore oli. Sügavamates kohtades võeti Pajero köie otsa ning lohistati läbi mere. Kohale jõudes olid tagumikud pehmeks raputatud ning mõnus jalutuskäik Vesiloo suunas oli just see, mida vajasime. Paar veetakistust ja aarde suunas minema.. mingil hetkel tuli välja, et oleme valel pool saart ning saime Vesilood ka seestpoolt näha. Metsseajäljed ning sõstrapõõsad.. mitte nagu meil aias, vaid kokku kasvanud ja puseriti. Mõne koha peal sai kõndida selle puseriti kasvanud okste peal nii, et maapind jäi mõnikümmend sentimeetrit allapoole, nii tihe oli. Koha peal kaua ei läinud, aare oli ilusasti nullis ja heas korras. Mõnus koht maha istumiseks ja kaasa võetud võileibade hävitamiseks. Tagasitee muidugi nii roosiline ei olnud, see tuli kõik jala läbida. Mõnusast rannaliivast võib sealkandis vist ainult unistada, meelde jäid ülilibedad kivid, terav liiv jalanõudes ja väsimus koibades. Kõige mõnusamad olid mudased kohad, seal sai paljajalu edasi liikuda. Aega ja läbitud kilomeetreid ei oskagi praegu meenutada, aga palju tundus mõlemat olevat. Õnneks oli ilm super, soe päike pea kohal ja merevesi oli ka täiesti ujutav. Seda võimalust ma sügavamas kohas ka kasutasin. Üks mõnus aare üle hulga aja, superilusas kohas. Tänud saareelanikele, kes meid saarele toimetasid ja peitjale, kes meid vesiloole juhatas.

28 august 2008 leidis McLeo, Kati ja teised [mcleo]
Lõbus jalutuskäik kuival ja vees, mis ulatus mõnusasti üle põlve. Ünnestus näha laiu põhjapoolses otsas lähedalt põõnavat hüljest, kes tundis ennast seal väga koduselt.

13 juuli 2008 leidis Silvia, Triin, Paavo ja Liina [suslikud]
Kerge jalutuskäik sinna oli väga valus- sest, miks minna ringiga kui saab ka otse. Kiire leid:)

13 juuli 2008 leidis Liina, Triin, Silvia & Paavo [speedy]
Lootsik oli tellitud ja ootel, kuigi sadamas ajasin selle algul "natukene" vihasema kiirkaatriga segamini :-S Vähemalt minul ja Silvial oli see esimene kord sel kaugel Saare saarel, ja me nautisime seda korda täiel rinnal. Kõik need 14 km ja 5 tundi jutti. Imestasin ja kiitsin teda vastupidamise, vapruse ning lõpuni ja kauemgi veel vastu pidanud rõõmsa meele eest. Tublid olid muidugi ka teised. Tulime siia pärast Läänemere külastust - otse mööda ranna-äärset vett, mitte kruusateed. Vahepeal tekkis kiusatus isegi otse see kilomeeter üle ujuda.. Veel suurem kiusatus oli haarata seisev kummipaat ning üle sõuda.. Enne veeni jõudmist püüdsime jalad kuivad hoida ning karglesime mätaste peal edasi. Ühel hetkel tundsin, et GPSi pole enam taskus. Ai kurja! Tuldud teed tagasi, siis aga läksid jäljed sassi ning olukord tundus pärast 10 minutit juba pea lootusetu. Võtsin jälje kiviklibult alates heina sisse uuesti üles ning - ei olnud sel hetke õnnelikumat meest sel saarel kui mina, kui ma oma hädavajaliku pilli rohu peal puhkamas leidsin :-)
Mõnusalt sooja vett saime täiesti vabal tahtel jalgevaheni. Viimane 1.5 km oli väga ilus ja kerge liigelda. Vahepeale jäid kaks suurt sääre- ja reieluud (sai kaasa võetud), tore punane kiiver ja linnukorjus (said omale kohale jäetud). Nullis oli suurem kamp mugusid, kuid nad lahkusid enne meid. Aare oli kenasti nullis ja maskeeritud. Suur oli üllatus, kui nägime pea 2 aasta vanust logiraamatut mille neljandad leidjad me olime! Nõustun igati kaasleidjatega - super päev! Siirad tänud peitjatele! Aga sääsed olid seal nii näljased, et ei lasknud ei tuulel ega minemapeletamisel end segada ja imesid sajaga.
Aare korras, lisasime kolmekeelse geopeituse juhendi. EV. J: mõni Simpeli SIM.

13 juuli 2008 leidis Silvia, Liina, Paavo ja Triin [linnapreili]
Ega geopeiturid siis vali "lihtsat teed". Ehk Läänemere aarde juurest Vesiloole ringiga minnes (mööd kruusateed) oleks olnud kiire ja valutu jalutuskäik. Meie loomulikult läksime mööda rannikuäärt, kus Linnapreili riietega kesk vetikaid ja adru suplemas käis ja Speedy oma gpsi kogemata rohu sisse ära kaotas ning lisaks häirisime natukene kohalikke elanikke (linde) nende eravaldusesse sisenedes :) Aarde leidnuna sai nenditud tõsiasja, et mitte ühegi aarde leidmiseks pol varem teinud nii palju plaane tehtud ja nii pikka jalutuskäiku. Kokku olime Vilsandil 5h, mille jooksul läbisime 14km. Super päev.

19 aprill 2008 leidis Triin [trine]
Aare on saare karmis kliimas väga hästi vastu pidanud, lõkkekoha on loodus õnneks maa pealt pühkinud. Matk Vesiloole oli kardetust kergem, kuna vesi on praegu väga madal (kohalike sõnul tõuseb vesi naiseliku kummiku tasemest üle alles 10. juuli paiku). Saarekest valvasid metsikud lambad ja ühe lagunema kippuva hülge kõrvale ehitatud varjendist ronis meie mõningaseks ehmatuseks välja kohalik kuulus loodusfotograaf, veel kuulsama kirjamehe poeg. Kotkas sel päeval hülgerestorani ei külastanud, aga loodame, et noormehe visadus kannab peagi vilja.
Võtsin kingapuhastuskäsna, jätsin kuuli nr 3.

27 juuni 2007 leidis Maku [maku]
Olin eelmise postituse Maku, tahan ka linnukest kirja saada :)

27 juuni 2007 leidis Maria, Maku, Mark [mark]
Pärast Läänemere aaret otsustasime hoolimata läbimärgadest riietest ja lootusetuse tundest üles otsida ka Vesiloo aare. Läänemere aarde juurest näitas gps pisut üle 2 km Vesiloo aardeni ja nüüd võite kolm korda arvata kas meie retk piirdus 2 kilomeetriga :). Selgus, et otse ei olnud võimalik jalgsi sinna mitte kohe jõuda. 2-st kilomeetrist sai 5 kilomeetrit. Enne aarde leidmist tegime väikse lõunapausi suurel kivil keset laidu. Aare heas korras. Ei võtnud midagi, jätsime pliiatsiteritaja.

Vihm oli järgi jäänud ja me juba mõtlesime, et lõpuks ometi hakkab asi paranema, kuid tagasiteel mandrile otsustas geopeituseJumal korraldada Grande Finale ja saata meile kauakestva paduka ajal kui me vette astusime. Veel otsustas ta mõnekümne sentimeetri võrra tõsta veetaset, mis sügavaimas kohas ulatus nüüd peaaegu kaelani. Plätu kinnitus läks liimist lahti. Tagasiteel koju kestis ikka veel padukas ning kui ma olin jõudnud öelda et sellise ilmaga on üks hea asi see, et loomad ei liigu vähemalt. Vaevalt minut hiljem komberdas mingi mäger üle tee :). Sellega veel hädad ei lõppenud. Koju jõudes avastasin, et kodus oli külm vesi 12 tundi, mis me ära olime kanalisatsiooni jooksnud, ning kõige tipuks ei näidanud mobiiltelefon elumärke.

Toredat Vilsandireisi Teile :)

19 august 2006 leidis Kalvi, Jan, Enn [muhukalvi]

Leitud! Seiklused kirjas Venna muhujan logis!

19 august 2006 leidis Jan, Enn, Kalvi [muhujan]
Hoolimata muude võimaluste olemasolust otsustasime meiegi Vilsandile jalutada. Elektriliini ja teed silmas pidades sai sellest üsnagi mõnus retk. Esmalt otsustasime külastada Vesiloo saart. Teekond sinna oli samuti väga vaheldusrikas ning kohapealsed vaated puutumata loodusele fantastilised. Aarde leidsime kiirelt ja nagu arvata oligi olime esimesed. Omastasime lotopiletid ja võtmehoidja, jätsime mõned kalliskivid. Gps näitas Läänemere aarde kauguseks 2,15 km, tegelik matk sinna aga suht keerulisel maastikul kujunes 5,3 km pikkuseks.