Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanasti läbis Tallinn-Narva maantee praegust Rahkla-Konna teed, mis lõuna pool ristub raudteega, põhjapoolne ots viib Kunda jõeni. Nüüd ei saa enam autoga üle raudtee, ega otse üle jõe. Muidu on lihtsalt üks tavaline külavahe metsatee, kus hea õnne korral võib peale konnade ka karu kohata.
Sämi silla poolt tulles, sõida vaikselt kohale, pööra ringi, otsi üles jõulumuna, logi aare ja sõida tagasi. Konna küla poolt tulles pead enne ohutult raudtee ületama.
Sipelgapessa ära mine!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8187B
Logiteadete statistika:
78 (98,7%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 80
Olime valmis aitama üle tee kõik konnad, kes selleks soovi avaldavad. Kõik konnad olid õigele poole teed meie abita jõudnud. Tänud aarde eest.
Mikk lustis külavaheteed sõites. Kui tee lõppes, algas juba raudtee. Aardega kõik jonksus, aitäh!
Üle raudtee ja kohe kuuse kallale, nii see leid kahe sõnaga tuli. Logiraamat tahaks natuke tuulutamist, talveniiskus veel sees. Tänud peitjale!
Autoga üle raudtee ei saanud, jalgsi aga küll.
Aitäh aarde eest!
Sipelgapesa leidsin kiiresti üles. Aarde pimedas otsimisega läks tiba rohkem aega. Aitäh peitjale!
Selle aarde poole sõites tuli aina imestada tiheda liikluse üle. Kuigi kohale jõudes tundus, et siinpool raudteed on vaid üks majapidamine. Sealne rahvas oli õues ja kohalik kutsa lippas vaatama, et mida mina küll seal nüüd ka teen. Natuke uudishimutse ja pani peremehe hõigete suunas taas liduma. Aare ilmutas end ruttu, aga... Logimiseks olin keeranud peidukale selja ja kui ümber keerasin, läks aardeotsingust ikka kordedes rohkem aega, et taas see konks, mille küljes see kerakene rippus, üles leida. Lõpuks ikka õnnestus. Kummaline, et siit ära sõitma hakates oli Google maps veendunud, et ma võiksin üle raudtee sõita. No ega ikka ei saanud küll. Keerasin aga otsa ringi ja tuldud teed tagasi. Tänud peitjale peitmast
Täna ei jäänud küll ei konnasid ega karusid silma, aga jõulumuna leidsime küll. Aitäh peitjale!
Puu on niipalju kasvanud, et traat soonib puud juba. Vesi oli topsis. Found it: 20.Aug.2021 13:09 Rahkla-Konna tee. Lähenesime teiselt poolt raudteed. Logiraamat oli tänu mini gripile kuiv. Täname aarde ja koha näitamise eest.
Tulime raudtee poolt. Üritasime taskulambiga mitte teiste akendes vehkida. Tänud
Siin saime nulli ümber ikka päris mitu tiiru teha ja seda okkalist mõnuga silitada. Lõpuks märkas Salme oksa küljes olevat konksu, kuid aaret polnud. Lähemal uurimisel leidsime selle maast. Huvitav, kuidas konteiner sellise uhke konksu küljest küll pidevalt maha kukub? Aardetopsiga õnneks kõik korras. Aitäh!
Pärast Mõedaku metsas tiirutamist põikasime ka konna uurima. Kohale jõudes võttis korra muigama, tuttav koht, siin olen kunagi ammu olnud;). Tuvastasime peidukoha, veidi ebamugav oli, sest nullile lähenedes avastasime meid jälgivate naabrite valvsa pilgud. Eeldatavalt on nad aardega siiski kursis, seega hiilisime julgust kokku võttes siiski aardeni, aga igaks juhuks tegime kiiresti vehkat ka. Hea, et teiselt poolt ei tulnud;)
Aitäh peitjale.
Kunagi talvel sai üritatud siia läheneda Sämi poolt, aga vaid pool teed oli lumest lahti lükatud ja siis edasi enam mitte. Ei hakanud tollal ka jalgsi läbi lume pressima. Nüüd sai kenasti kohale sõita. Logiraamatut peitev jõulumuna oli õnnetumal kombel kuusepuu all maas. Peale logimistoiminguid aitasime selle taas oksa külge kuuske ehtima. Täname aarde eest!
Natuke ebamugav oli otsida kõrval olevate majade tõttu aga õnneks tuli leid kiiresti ja sai ruttu ära mindud, ty
Sipelgapesast hoidsime eemale ja seetõttu saime karbile kiirelt kätte. Aare korras.
Hea, et sipelgate eest oli kirjelduses hoiatatud :) Kuigi oktoobris vist pole nendega muret. Tupiktee otsast aardeni ja tagasi. Vahepeal siis veidike jõulutunnet oktoobrikuusse. Aitäh!
Raudtee edukalt ja ohutult ületatud läksin mööda heinamaad objektile. Kuigi vihje mainis, et sipelgapessa pole vaja minna, siis muna leidsin just sealt. Kuna tundus, et maas ta olema ei pidanud, siis riputasin teise peale logimist taas üles. Tänud aarde eest!
Leitud. Aitäh. Veidi roostes muna ei tahtnud hästi avaneda. Aga lõpuks saime jaole.
Konn astus usinasti mööda teed, ja-jaa, ja-jaa,
konn astus usinasti mööda teed, ja-jaa, ja-jaa...
Miskipärast see laul hakkas kangesti kummitama, kui logi kirjutasin. Aga vahvalt temaatiline aare, kirjelduses loetu järgi pakkusin kohe, kus peidukas on :D. Logimise kõrvale likvideerisime ka padrunihülsside tekitatud rooste, logiraamatu endaga oli kõik tibens-tobens. Aitäh, mõnus sutsakas.
Lähenesime teiselt poolt raudteed ja ületasime ohutult selle. Aarde leidsime ruttu. Tore konteiner aga kahjuks meie kliimale mitte eriti sobilik. Või vähemalt ilma lisa sisuta mitte. Logiraamat küll tänu kotikesele kuiv, kuid umbes cm oli vett põhjas. Tänu sellele oli kogu nänn roostes, sest kuidagi oli sinna sattunud ainult metalsed asjad. Eemaldasime need kõik aardes, k.a. pliiatsiteritaja, sest selle tera oli kasutuskõlbmatuks roostetanud. Vajaks auku põhja või mingit lisa karpi sisse poole :) Tore ära lõigatud tee kohake muidu ja aardele pikka iga :)
Ilus konteiner. Googel näitas küll, et Sõmeru poole sõites tuleb üle raudtee minna. Eirasin seda ja Sämi poole tagasi.
Sämi sildade juurest suundusin otse siia. Kuna peitja polnud kaugeltki nii õel, kui mina siis jäi aare ka kiirelt silma. Aitäh peitjale.
Siin on ikka hea südamega peitja olnud, nähes seda võimsat puud :) Väga kena aare! Aitähh peitjale.
Talvel proovisime põhjast, aga tee oli lahti lükkamata. Täna lume ohtu polnud ja lähenesin lõunast. Leiuga läks minut või kaks. Pidin küll veel Kuusalusse aaret otsima minema, aga natuke enne seda tuli tugev vihm ning kärutasin koju. Päeva saldoks tuli 430km, oli tore aga ka väsitav päev.
Logimise ajal põristas Venemaa poole vedur ja kaheksa sinist vagunit. Tänud peitjale aarde eest.
Väga jõulu tunne tekkis :) Aitäh! Sipelgapesa näitas teed ja logimine sai kiirelt tehtud.
Ei arvanud, et aarde kirjeldus nii täpne on. Huvitav lahendus.
Jäi koduteele, ületasime raudtee ohutult, leidsime, logisime ja sõitsime edasi.
"Emme, sa ju lubasid, et kui me ära magame, siis saame aardeid minna otsima!"
Kuna ma teadsin, et see lause tuleb, oli valmis otsitud üks lähedal asuv peidukas. Mõni aeg sõitu ja natuke käest-kinni-üle-raudtee kõndi ja õige koht oligi käes. Või noh, see sipelgapesa vähemalt küll. Kuna aga meie jaoks oli see alles teine otsing siis võhikutena trampisime pool tundi ringi. Vahepeal olime üldse põllul, siis uuesti tee peal, siis tagasi internetis. Aga jonn oli suurem. Lugesin kommentaare, tuletasin, vaatasin, loobusin, vaatasin… Käsi ka juba valutas, sest rookie-mistake-nr1: Randole oleks võinud käru kaasa võtta. Alles sai aastaseks ja selle puhul istutan ta sipelgapessa? Ma arvan, et ta ei oleks õnnelik. Lõpuks istusid kõik heina sees ja mina tatsasin ja otsisin, loobusin ja otsisin. Kuni lõpuks, silma nurgast ta kelmikalt keerutas. Aitäh peitjale, nimi ilusti kirjas.
Tagasi sõites plikad tagaistmelt:
"Emme, aga me ei võtnud ju ühtegi aaret kaasa!"
"Me ei pidanudki võtma, alati ei peagi võtma, teised tahavad ju ka!"
"No Rando sokk on juba ju seal"
Jah, lisaks sellele, et ma siiski miskit nänniks sinna poetasin, jättis Rando ka oma soki sinna. :)
(Muna sees oli vesi, logiraamat kuiv ja korralik. Kuivatasin muna seest ära.)
Seekord oli lumi läinud ja sai autoga ilusti nulli sõita, tänud.
Selle aarde juures saime jälle kokku. Muna oli veidi märja võitu, aga õnneks logirull oli kuiv.
Sämi sildade aardega kulus täpselt nii palju aega, et järgmise aarde juurde minekuks oli perfektne ajastus. Täpselt samal ajal kui ma hakkasin liikuma, keerasid ka geokaaslased Rahkla-Konna teele. Veeresime üheskoos raudteeni ja otsisime üles aarde. Munas oli seest märja võitu aga logiraamat tänu tervele minigripile kuiv. Aitäh aarde eest!
Kui talvel proovisime selle aardeni jõuda, siis lähenesime teiseltpoolt ja tuvastasime, et seda teed traktor küll lahti ei lükka. Selletõttu loobusime sel korral.
Täna lähenesime teadlikult lõuna poolt ja ronisime üle raudtee.
Tänud!
Lähenesime lõunast, kuna kruusatee tundus lühem olevat. Tee korralik, aga konteineris oli vesi. Kuivatasime seda natuke aega, logiraamat kuiv. Aitäh.
Anti 1 vaba päev, geopeituseks. Kasutasime siis võimalust ja panime nimed kirja.
Tegime Sämi silla poolt tulles täpselt nii nagu peitja soovitas, ainult et enne muna otsimist me ümber ei pööranud. Auto tagaklaasi saime ikka läbipaistmatuks. Aitähhid kohta tutvustamast!
Tõeline geopeitur lihtsalt ei saa magada, kui talvisel lühikesel valge ajaga päeval päike juba tõusnud on. Nii ka täna. Sestap ajasin ka teised üles ning pärast rikkalikku hommikusööki oli aeg järjekordseteks aardeotsinguteks.
Tõele au andes üritasime selle nelipaki ainsat mitteleidu ka eile skoorida, aga põhjapoolsel teel tuli 2 km peal pisut liialt paks lumi ette, mida polnud seks ajaks autoga sõidetud. Sestap saimegi selle täna lõuna poolt esimesena võtta. Lõunast saime ikka palju lähemale. Konni ega karusid ei kohanud. Isegi kohalikke ei kohanud. Õnneks vähemalt aarde leidsime, jõulumuna oli kenasti temaatilise puu küljes.
Tänud Ingridile järjekordse aarde eest siinmail! Aardega on kõik kombes.
Ka meie proovisime eelmisel õhtul põhjapoolset lähenemist ja tunnistasime samuti lume liiga sügavaks. Liikusime hoopis põhjapoole edasi kindla plaaniga hommikul taas siis juba lõuna poolt rünnata.
Möödusime hommikul Vaekülast. Mulle meenusid ajad kui erikool veel töötas ja ümbruskond vastavalt veidi madalama IQ tasemega lapsi täis oli. Nüüd ulus tuul tühjadest akendest läbi. Ei teagi, kas uue ajaga on kõigi IQ tõusnud. Vaevalt küll...
Tahtsime siia põhja poolt läheneda, aga paks lumi seda ei võimaldanud.
Lund on siin ikka rohkem sadanud ja sadas ka juurde. Esimene korralik selle talve lumes sõit. Poolelt teel tegin ise jälgi, eilsed olid siin vaid aimatavad. Nullis ei leidnud mitte enne kui sain paar sahmakat värsket kraevahele. :) Aitäh!
Mul on tunne, et kõrvalolev majaomanik on käinud ümber aardepuu jälgi tegemas. Täpselt selline jäljerida läks sealt väravast sisse. Meil tuli leid kiirelt, aitäh!
Aarde juurde minnes, oli hunnik jalajälgi ees. Ise veel arutasime, et ei tea, kas Kristjan ja Maire tulid ka siia Lääne-Virumaale. Aga ei polnud seal ühtegi logi, ju kohalik taluperemees käis vaatamas, mis seal puu juures kogu aeg käiakse. Lahe jõuluteemaline konteiner. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Natuke jalutasime koeraga seal enne otsimist, seejärel veidi otsimist ja leitud saigi. Täname.
Konnad ilmselt tudusid, karud vist ka, sipelgad samuti. Sipelgapesasid tundus seal koguni kaks - juhul kui need on aktiivses kasutuses, siis suvine otsimine võib osutuda probleemseks, mõlemapidiselt. Kui nii peaks juhtuma, siis tasuks võibolla kaaluda koordinaadi liigutamist veidike. Aitäh.
Tavaliselt liiklen teisel pool raudteed. Seal on Mõedaku o-kaardil hulgi põnevaid pommiauke ja üle maantee imelised suusarajad. Siinne tee oli mul esmakordselt rataste all. Aitäh!
Avaldus jällegi aare, järelikult homme ka. Sipelgapesa oli lume all peidus. Mul õnnestus 35-lt 0,4-le alajaam ka kaugelt üle kaeda, ainumas Virumaal. Tänud peitjale.