Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
GEOJAAN PEAB TOIMUMA!
Geojaaniks avab meile oma kodu uksed Perekond Arula, Suure-Jaani vallas, Taevere Mõisa maadel, Pärna Puhkekülas, 29.-30. juuni 2019.
Mõisa ennast enam kahjuks olemas ei ole, kuid hea kujutlusvõime korral saab ka Mõisapreilit näha ja tulla võib ka ise mõisariietes.
Meie kasutada on peoks valgustatud suur muruplats, puidust varikatusealune, grillimisvannid, suur puidust kiik, võrkpalli liivaväljak, lastele ronimismaja, köök nõudega (äkki teeme koos pannkooki hommikul, võtke materjal kaasa?), 2 suur külmkappi, pesemisvõimalused, WC-d. Kindlasti teeme lõket, kuid lõkke suurus sõltub tuulesuunast, kuid ka väike lõke on lõke. On telkimisvõimalus ja autodele parkla, mis mahutab 101 autot.
Mina katan jooginurga: kohvimasin, kohv, mesi, suhkur, koor, tee nt melissi ja nt rabarberivee koos joogitopsidega.
Oodatud on kõik ideed ja abi, pakkuda võib kõike, nt lõkkepuid, grillsütt, kohvi, igasugu nänni...
Uudsena ootaks hobide, töö ja tegemiste tutvustamist ja miks mitte ka ost-müüki-vahetust. Oodatud on igasugune käsitöö, meisterdamised, nikerdamised, maalimised. Välja on pakkuda tellimusteenus - masinaga tikkimine riietele, nt geologo fliisidele. Kui keegi kogub midagi, näidake julgelt teistele. Reklaamige, tooge geonodi. Kuna mina armastan ülekõige kasse ja šokolaadi, siis toon kaasa Kiisude vurrud, vanimad 18a. ja 40a. vanad šokolaadiümbrised. Aida ees on katusealune laudadega. Kui lemmikloomad pere Kõutsi ei karda, siis on nad lubatud. Mina olen kohal kell 12.00.
Pakun välja esialgse päevakava:
17.00 kogunemine, laat, nimetame praegu nii
Geoalias - sõnaseletusmäng, kus tuleb seletada geopeituseteemalisi sõnu, aarde nimesid ja muud sellist. Mänguks palume moodustada 3-5 liikmest koosnevad tiimid.
Janari puutöökoda
18.00 Taevere Mõisa ajalugu ja Puhketalu tutvustus
18.15 Pärna Talu perepoegade üllatusesinemine
18.30 Tublide Geopeiturite tunnustamine
19.00 seltskondlik tegevus:
Austria suusamägedelt pärit After-Ski individuaalne osavusmäng, ka lapsed saavad osaleda
Märtsijänes on peitnud territooriumile 10 punutud korvikest aaretega, kuid ta ei ütle kuhu peitis, see mees, kes ees!
22.00 Geodisko
Osalustasu „toetajatele“ 5 EUR, teistele 8 EUR, kuid alati võib rohkem toetada. Lapsed on tasuta, 18 on vanusepiir.
EE531010702002336002 SEB Anne Metssalu, märksõna „Geojaan“ ning kasutajanimi (nimed), kelle eest makstakse. Kui avaneb võimalus osaleda alles samal päeval, siis tasuda saab kohapeal ka sularahas. Jätan ka enda tel nr. 5238777
Aitades magamine, suitsusauna kasutamine on peremehega eraldi kokkuleppel. Ain Arula, 53739333, e-mail: ain.arula@mail.ee
Lähimad toidupoed asuvad Suure-Jaani keskuses. Meie Pood, Lembitu puiestee 48, avatud L 10-22, P 9-22. Coop kauplus, Pärnu, 3, avatud 9-20 iga päev. Uudne on Suure-Jaanis Tervise ja Veekeskus, aadressil Pärnu 4 ja kindlasti tasub külastada heliloojate Kapp’ide Majamuuseumi, http://kappidemuuseum.suure-jaani.ee/. Kohapeal on meil ka tiik, kus saab sulistada, kuid ideaalne on alevi keskel Paisjärv, liivakaldaga, koordinaatidel 58 32 06.50 ja 25 28 08.30.
Rongiga saab Olustverre ja bussiga Suure-Jaani, andke ette teada kel transat Sündmusele vaja, küll ma midagi välja mõtlen.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), lastesõbralik (3), lõkkeplats (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), lahe_teostus (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), piknikukoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC84ERW
Logiteadete statistika:
69 (98,6%)
1
17
0
0
1
47
Kokku: 135
Pannkook on vedelast tainast pannil küpsetatud õhuke kook. Pannkoogid ühel või teisel kujul on levinud pea kõigis maailma maades. Eri maade köögis on pannkoogi koostis, valmistamine ja söömine veidi erinevad. Tihti süüakse pannkooke magusate või soolaste lisanditega, nt moos, mesi, siirup, šokolaad, puuviljad, lihatooted (hakkliha, sink), juust jne.
Pannkook on kujult tavaliselt ümmargune, selle paksus ja läbimõõt sõltuvad peamiselt kultuuritraditsioonidest, aga ka taina koostisest, panni suurusest ja tegija isiklikest eelistustest. Pannkooki küpsetatakse terve pannipinna suurusena (ülepannikook) või on pannil korraga mitu väiksemat ümarat pannkooki.
Eesti köögis on pannkoogitaina tavalisemad koostisosad munad, jahu (enamasti nisujahu, kuid kasutatakse ka rukki- või muud jahu) ja piim (kasutatakse ka hapupiima või keefiri), maitsestamiseks suhkur ja sool. Tainasse võidakse lisada ka rasvainet (toiduõli, või), hapukoort, söögisoodat.
Hulk koguse kohta: 100 g
Calories (kcal) 227
Lipiidid 10 g
Kolesterool 59 mg
Naatrium 439 mg
Kaalium 132 mg
Sahhariidid 28 g
Valgud 6 g
A-vitamiin 196 IU
C-vitamiin 0,3 mg
Kaltsium 219 mg
Raud 1,8 mg
D-vitamiin 0%
B6-vitamiin 0 mg
B12-vitamiin 0,2 µg
Magneesium 16 mg
...peale seda söömist võib küll arhiveerida...
Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2018 aasta tublimad! Aitäh, speedyle gala läbiviimise, puutetundlikule pildistamise, Dixile abi eest auhindade kättetoomisel, taskulambid.eu-le kingituste, geoshop.LT-le hooldaja komplektide ja puust mündi eest ja kõigile geopeitus.ee toetajatele teie rahalise toetuse eest!
AASTA AARE 2018
Loogiline prototüüp / silver0 ja lepalind
Aasta aare 2018
II koht
Käi põrgu / mmrrtt ja Pirrr
Aasta aare 2018
III koht
Jõulutönk / silver0 ja motma
Parim mõistatus 2018
Pusle #02 - Lõhnu ja lärmi, maitseid ja värvi / Andromeda ja tunk
Parim asukoht aardel 2018
ÄMM 44: Veelinnulaul / timmu
Parim logija 2018
zdrk
Nauditavate ja enda seiklusi haaravalt kirjeldavate logide eest
Parim leiulogi 2018
matu07
Ehatähe Salme leiulogi eest
Aasta romantik 2018
blondiin
Kaunite narratiivide eest logides
Aasta hooldaja 2018
miki
Tänuväärse panuse eest aarete korrashoiul
Aasta hooldaja 2018
zdrk
Tähelepanuväärse panuse eest aarete korrashoiul
Aasta uustulnuk 2018
kerlull
Geopeituse mängu võimsalt panustamise eest
Aasta geoõpetaja 2018
matkymbereesti
Lastele geopeituse tutvustamise eest
Aasta geooõpetaja 2018
sylli ja marlai
Noortele geopeituse tutvustamise eest
Aasta keskkonnasõber 2018
silver0
Omaalgatusliku prügi minemavedamise eest
Kogukond tänab
lelo
NKT-de korrashoiu ning eeskujuliku hooldamise eest
Kogukond tänab
sookoll
Geopeituse abivahendi arendamise ja jagamise eest
Kogukond tänab
tralls
Geopeituse rakenduse arendamise ja jagamise eest
ÄMMatiim
jokker6, jutsi, laur, motma, nuffi, silver0, tarmoxy, taxu, timmu, vaimar
Ägeda ÄMMaraja peitmise eest
Parim organisaator 2018
laur
Oskuse eest geopeitureid kaasata
Vapper päkapikk
tarmoxy
Palju vaeva nõudnud sündmusaarde korraldamise eest
Võtsin jh vabaduse 13-nda Geojaani enda korraldada. Mis korraldada, mul oli kõik olemas juba 3 aastat tagasi ka! Ainult Allar oli siis veel liiga väike, 4 aastane.
Kõik algas sellest, et eelmine aasta Laur küsis, kas muid ideid Geojaaniks on? Muidugi on ju mul alati ideid. 1 telefonikõne Pagaritele, et teie kord on korraldada ja sealtpoolt paluti vaid 10-t minutit, et kas ikka Külaplats vaba on. No nii, sain siis eelmine aasta korraldatud. Jaanuaris uurisin Carolinalt, et kas on tahtjaid Geojaaniks 2019. No loomulikult jaanuaris neid ei ole! Ja veel loomulikumalt ei olnud neid ka veebruaris. Eesti inimene ju teeb heameelega kõik kaasa aga tähelepanu oma peale võtta ei julge. Minul sellega probleemi pole, liiatigi nagu ütlesin, oli mul siin kallil sõbral Aini’l kõik valmis. Pikk 10-ne eurone seelik kaltsupoest ja kübar Pärnu ranna jaoks olid mu garderoobist ju koheselt võtta ka ja nii oli valmis ka plaan ja tänu paljasjalgsetele perepoegadele läks kõik super hästi. Ema Seidi küll käskis neil jalatsid jalga panna aga mu meelest oli just nii ehe.
Minu eriline tänu kuulub Janarile, kes rakendas rahva ilusasti mitmeks tunniks paigale ja kui imelised tööd sealt tulid, lihtsalt super! Suures sahmerdamisehoos jäi mul Janarile tänu ja kalli ütlemata aga silusin selle kohe järgmine päev. Tänud Tarmole köieslingi eest, ka seal oli tohutult äge sebimine. Plaani järgi oli mul Disko plaanis aga te kõik sumisesite seal väikse lõkke ümber nii mõnusalt, et ei raatsind teid kuidagi püsti ajada. Kuid siis äkki tänu Carole sai ikkagi see teoks ja no selliseid stiile polnud ma veel näinud, mis sealt kell 2 öösel tuli, oli hiiglama lahe!
Kell 04.14 oli õues täis valge ja sauna ees mõmisejad otsustasid äkki üksmeelselt, et nüüd vaja magama minna, no tere tore! Olin küll otsustanud, et olen öö läbi üleval, äkki on hommikul nii kergem. Jalutasin veel telkide ja autode vahel ja kuuldes nii mõndagi norskamist ja muud nohinat, loobusin mõttest teile kratti teha. Läksin ja viskasin koos riietega end aita pikali ja panin kella 7.45 kõige kõvema heli peale. Kell 5.30 vaatasin ma veel kella, mina ei maganud, kuid järgmine hetk lõugas mu mobla täiega. Oi kuidas oleks tahtnud karjuda, et „jää vait“! Sest mingis meeltesegadushoos olin ju lubanud teha pannkooke, no ausalt, kust siuksed ideed tulevad? Lootsin vaikselt köögini hiilida, et lubadused tuleb täita kui jahmatasin end täiega kaineks, sest osadel oli juba kohvigi joodud. No misjaoks te põrgulised pühapäeva hommikul magada ei oska? Siin peres just pühapäeva hommik algab kell 12, sest pereisa käib ööseti pilli mängimas ja enne peavad kõik tasa olema. Pannkoogi taigna jh keerasin kokku aga pannile see minust ei jõudnud. Ometi sai laud kaetud. Suured tänud ka Madisele ja tema makaronidele, söönuks said kõik, kes tahtsid. Kui Allan lõõtsal Rongisõidu maha tõmbas (mitte, et see veel harjutamist ei vajaks ja sellepärast keegi küll ei lahkunud), hakkasid kõik üksteise järel head aega ütlema.
Palju õnne veelkord auhinna saajatele, Aitäh Teile kõigile tulemast, osalemast, aitamast, aitäh lahedate kinkide eest ja 130-ne kalli-musi ja muu tähelepanu eest, sest täpselt niipalju nimesid seisab logiraamatus!
Mu ümber olid imelised inimesed, olge hoitud...
Väga tore üritus imelilusas kohas, mis täna, pea poolteist aastat hiljem logi kirjutades, ainult positiivseid emotsioone tekitab.
Meie täname!
Nüüd, (aasta) viimasel minutil jõudis kätte logimise aeg. Lõpp hea, kõik hea! Tänud ning järgmise korrani.
Vaat see oli alles sündmus! Annel kõik üksikasjadeni läbi mõeldud - töötubadest etteasteteni, vinge! Kuna mul oli vahetult enne esimese tuhande leitud aardeni just natu-natuke minna, siis tahtsin rihtida seda ümmargust mõne eriti vahva aarde püüdmiseks...no mis saaks veel parem olla, kui selline uhkelt Mõisapreili moodi korraldatud Geojaan! Teel siia põikasin paari aarde juurest läbi, viimased kaks leidsime juba hulgakesi teiste geojaanuritega:) Õnneks oli ka pidukoha õuele aare "varuks" peidetud, kui teel oleks takistused või geopimedus tekkinud. Ei olnud vaja: Geojaan 2019 Mõisapreili moodi oli minu aare nr 1000! Suur-suur aitäh, Anne, korraldamast ja kutsumast - sügav kummardus!
Alustasime oma geojaanituuri neljakesi juba eila. Läbi mõne napi aarde jõudsime austusest Anne korraldusinnu vastu just nimelt Puhka Järvamaal aarde manu eelpeole. Siin sai suurema seltskonnaga telgitud, geojaaniks ette valmistutud ja ka uut tehnilist admini Taunot tervitatud-tänatud.
Geojaanile jõudsime samuti läbi mõne uuema teelejääva aarde. Mida lähemale geojaanile, seda rohkem sai aarete juures teisi omasuguseid kohatud nagu võis oodatagi.
Geojaanile jõudsime aaretest hoolimata kenasti õigeaegselt kohale. Telk püsti ja tuttavate ning vähemtuttavate või lausa uute geoinimestega tutvuma ja geomula ajama. Minu sündmuste isiklik eesmärk - tutvuda uute mänguritega - sai mitmekordselt täidetud. Nüüd, veebis ligi neli kuud hiljem logides meenuvad Kätlin ja Mihkel-Sookoll, Edgar, Arvo Aljaste, küllap veel mõni, kes ei meenu.
Kui AA gaala pidulik autasustamine lähenema hakkas, haarasin viimasel hetkel paberid, et end asjaga kurssi viia. Pool tundi ettevalmistumist kivi peal lava ees ja saigi jooksvalt õhtu ametlik osa loodetavasti talutavalt läbi viidud. Isegi kikilips oli ees - ikkagi pidulik auhinnagaala! Aitäh võluvale Carolinale, kes auhindu ja vimpleid pihku jagas.
Edasi saabus pingelangus, mil võis lipsu lõdvaks lasta. Suure osa ajast veetsime oma telkla läheduses grillides, inimesi muudkui vooris. Oli igati muhe. Lõpuks sai kolitud lõkke äärde, kus muhe olek jätkus. Ei välista, et äkki sai isegi tantsu vihtuda. Mine sa tead. Igatahes sai Moor terve järgmise päeva minu autoga sõita ;-) Hommikul kostitati elumaitsvate pannkookide ja nuudliroaga, mis mõlemad asja ette marjaks ära kulusid. Väga külalislahke pererahvast ja kokkadest.
Annele jt abilistele maani kummardused! Sigahästi tehtud. Uhke koht, piisavalt tegevusi ja super ilm ning inimesed. Lusti kui palju. Mis sa hing veel ihkad. Tuhat tänu ja järgmiste kordadeni!
Pole varem nii kaua venitanud logi kirjutamisega, aga siia ei taha "leitud ja logitud, möödasõidul kiire leid,TFTC" jne kirjutada. Üritan siis ajalugu meenutada.
Oli vahva geonädalavahetus. Reedel pärast tööd sõitsime läbi mõne Pärnu aarde Surju sugulaste juurde. Laupäeva hommikul jõudsime peaaegu Iklasse välja, leidsime palju aardeid, sh rabakaid. Kaugel toimuvatele sündmustele on kerge hiljaks jääda, nii palju aardeid on teepealt võtta. Ka seekord oleks tahtnud juba ammu hakkata sündmuse suunas sõitma, aga kuidas me jätame seda paari üksikut täppi siia tühjusesse. Lõpuks siiski saime kohale ning arvestades oma rikutuse astmeid, täitsa mõistlikul ajal, nii 17-18 vahel. Õnn oli suur, kui sain teada, et siin saab pesta. Päeva jooksul tehtud kaks rabamatka ajasid higiseks ning esimese asjana läksin pesema. Pärast seda oli telgi püstitamine, noa valmistamine, laulude kuulamine (ajas muigele, mis laule nii noored poisid laulavad), auhinna saamine, jutuajamine, väike geotuur, lõkkevaatamine, balsami degusteerimine jne. Hommikul saime varakult üles, kõht tänu Kaitsi, Anne ja köögitoimkonnale maitsvat toitu täis ning startisime kodu suunas läbi aarete. Aitäh korraldamast, meil oli väga tore. Leitud ja osaletud, möödasõidul kiire leid, TFTC :)
Aardest. Oma esimeste loogilistega olin arvanud, et saan AA hääletusel kõvasti hääli. Ehk 10 aastat varem oleks saanudki, aga tase on tõusnud. Nüüd praeguse aardega alguses võtsin realistlikult, et esimese 10 sisse tuleb, aga midagi erilist see ei ole. Teiste, sh Silveri arvamuse kohaselt aga on see üks aasta parimaid ja nii lootus kerkis. Antud aarde edu tagas lihtsus. Algusest peale mõtlesin, kuidas saaks otsijatele emotsiooni pakkuda. Targematel ei tohi leidmiseks kuluda 10 sekundit, sest selle ajaga ei süvendu hea emotsioon. Nürimatel pliiatsitel ei tohi kuluda tund aega, sest nii tekib halb emotsioon. Aarde detailid ja ideed tekkisid arenduse käigus, alguses ei pidanud üldse selline tulema. Ka aarde temaatika oli juhuslik, lihtsalt leidsin sobilikud asjad kodust ja internetist. Tänu Silverile sai aardesse liikuvad asjad, ise poleks osanud neid teha. Hea näide, et tiimitöö annab rohkem kui lihtsalt kahe inimese töö. No jaa tööd siin kulus. Kui peale vaadates tundub asi lihtne, pane seadmed paika ja ühenda juhtmetega ära, siis esimest korda tehes läheb metsik aeg. Üritan panna seadme üksinda tööle, siis kogu kupatusega kokku, siis kirjutada kood, et just õigel ajal ja õigesti seade töötaks. Kindlasti läheb 10 asja vahepeal valesti ning tuleb sügada kukalt, miks midagi ei tööta või miks teised asjad on segaseks läinud. Aarde avaldamine venis kõvasti. Kuigi 90% aardest oli valmis, siis tundide viisi püsti seistes tinutamist pealamp peas (lae- ega laualamp ei näidanud piisavalt valgust kasti), pinsetid ühes käes, jootekolb teises käes ja nägu jooteaurude sees, üritades peenikesi juhtmeid kinni tinutada ja samal ajal mõnda teist juhet vigastades või lahti lastes, tekitasid "teeks karjääri, aga kopp on ees" suuruse kopa ette. Kuu aega hiljem sai lõpuni pingutatud, pärast oli muidugi hea meel näha kohapeal leidjate nägusid ja veebist logisid.
See oli minu esimene geojaan. Kuna endal transpordivõimalused on piiratud, siis ei ole varem kunagi asukohaga eriti vedanud ka. Sellel aastal otsustasin, et hei, esimese aarde leidmisest juba möödas palju aastaid. Peaks ikka minema ning Annega olime samuti juba varem kohtunud ja sõbraks saanud,et kui tema ikka kutsub, siis tuleb minna. Mu vanemad tõid meid kohale ära ja tuttavaid nägusid oli esimesel silmapilgul hirmutavalt vähe. Pärast tseremooniat saime tuttavaks paljudega igast Eesti otsast, kellest mõned minu üllatuseks mind, kui mitte eriti suurt mängijat, teadsid. Ajasime juttu pagarite, aunade, luurebussi, miki ja veel mitmete uute ja vanade tuttavatega. Minu jaoks oli õhtu tipphetkeks geoaliase mäng - täpsemalt siis Marje seletus sõnast "magnet". Puhas kuld ja üldse sai palju naerda. Olen nii tänulik Annele ürituse korraldamise eest ning kõigile, kes meiega juttu suvatsesid puhuda. :)
Seekord tulin otse töö suvepäevadelt ja jõudsin täpselt Speedy etteaste avalauseks. Rõõm, et leidub tublisid ja aktiivseid geotegijaid. Ise olin täitsa unustanud, et mul võiks ettepoole asja olla - nii palju oluliselt põnevamaid logisid peale tulnud. Siiski tore, et nii mõnigi minu geololluste üle muiata on saanud.
Edasi tegin väikse poe- ja aardetiiru ja siis sain lõhna ninna, et heategijate abil on saun käima saadud. See oli muidugi vastupandamatu ja sinna suurem osa õhtust läkski :)
Sai geoloba, nähtud uusi ja vanu nägusid ning isegi ilmaga oli vedanud. Geojaan PEAB toimuma, aitäh Annele ja kõigile teistele kaasaaitajatele!
Pilte sai mitu, muljed on vägevad. Pannkooke tegime palju ja geokoleegid vaatasime üle. Super. Täname korraldajat ja osalejaid.
Geojaanipäev on tõesti kokkusaamine kuhu lihtsalt peab tulema. Kipume küll tavaliselt veidi hilinema sest teel sündmusele on lihtsalt nii palju toredaid leidmata aardeid. Nii juhtus ka seekord. Õnneks oleme tavaliselt ikka kõige tublimate autasustamisele kohale jõudnud ja neile plaksutanud. Puutöö õpituppa end ei registreerinud sest eks ole neid lapju ja nuge tehtud piisavalt. Seda rohkem proovisime seltsielust osa võtta nii lõkke ääres kui ka hiljem saunas. Tore oli taas lobiseda vanade sõpradega kui ka uute toredate peituritega. Tänud kõigile. Ja erilised tänud ka siitpoolt Annele suurepärase kohavaliku ja organiseerimise eest. Järgmise korrani!
Aitüma Annele korraldamast ja talukohta võõrustamast seekordset geotippsündmust :)
Tegevust jagus terve õhtu jooksul,järgmise päeva hommikul sain ka lõõtsa mängida :) Arvasin algul,et lihtne pill.Proovima asudes tulid aga selle instrumendi vimkad päris kiirelt ilmseks.Suht koht üllatav,et noored poisid heliredelist ega noodist muffigi ei jaga,kuid lõõtsal täitsa korralikult musitseerida suudavad.Igatahes tubli minikontsert,respekt!
Enne tantsupeo proovidesse jõudmist tuli veel Eesti meistrivõistlustele kaasa elada ja geojaanil käia. Lõkkepuid viies kallistasime Anne ära, logisime aga hilisõhtul lõkke süütamise paiku. Aitäh korraldajale!
Oli taaskord üks tore geojaan. Meisterdama paraku ei jõudnud aga eks pean oma 17 aastat vana käsitöö pannilabidaga veel mõned aastad vastu pidama. Nuffil oli väga uhke koht valitud, tõesti mõisapreili moodi. Aeg läks lennates, täiesti märkamatult oli kell jõudnud üle südaöö ja pidi telki põgenema, et hommikul varakult tööle sõita. Aitäh korraldamast ja järgmiste sündmusteni!
Ohoo, küll oli alles kiire geojaan. Mäletan, et oli päris tihe siblimine, aga tulemus tuli väga hea. Nii et kõigile meisterdajatele tuleb hindes viis (Annabel saab lausa kaks viite). Tänapäeval on elektroonilised hinded. Nii et otsige sealt interneedusest ise hinne üles. Kuida see ütlus nüüd käis? KES OTSIB, SEE EI LEIA. Paistab, et hääl pole veel selle lühikese puhkuse jooksul taastunud ja päeva lõpuks oli teist ikka peris tsipake järgi jäänud. Üritus oli tore, meil muidugi lühem kui teistel, aga selle osa eest mida meie nägime kohe viis pluss Annele. Suured tänud ka ilusa rohelise diplomi eest. Nüüd on jälle mida terve aasta külmiku pealt vaadata. Tervitused teile kõigile.
Tänud, Anne, väga toreda geojaani korraldamise eest! Perepoegade vahva esinemine, tublide tunnustamine, Janari töötuba, mängud, lõke, geodisko, hommikused pannkoogid, lisaks veel aare aia ääres ning ilus ilm ja kaunis koht - kõik oli super!
Viimasel ajal on geopeitus küll üsna tahaplaanile jäänud tänu põgenemistoale, aga geojaani ei raatsinud sellegipoolest vahele jätta. Kuna ilm oli ilus, siis ajasin ka motokutsika keldrist välja, pakkisin telgi ja magamiskoti peale ja veeresin kohale. Üritus oli väga mõnus, sain mitmele nimele näo külge ja ka saun oli väga mõnus. Suured tänud korraldajale :*
No ma ei tea...minu meelest Anne ikka küsis minult eelmine aasta kõigepealt, et noh millal geojaani üles panen ja selle peale vastasin, et ma nüüd hoian ikka pikalt selle korraldamisest eemale. Vaheldust on vaja ja väga tore, et eelmine aasta jõudis see sündmus ida poole. Ja seekord siis tänu Annele kõigile mugavalt keset Eestit :) Koht oli selleks täiesti suurepärane. 8€ tühine summa sellises kohas ööbimise eest tasuda. Tegevust oli kõigile piisavalt. Mina olen eriti tänulik, et lapsed sai saata ajas eksinud lihavõtte jänese jälgedele :) Ja üldse oli neil sellel platsil palju teha. Ilmaga läks ka üle mitme aasta ikka eriti hästi. Ega ma ei oskagi siin midagi palju ajada :) Super hea sündmus oli taas ja geojaan peabki olema ja ongi alati:) Palju õnne ka minu poolt kõigile auhinnatud mängijatele ja ka suured tänud, et mind ikka meeles peate :) Lisaks oli väga lahe näha väga väga palju uusi mängijaid sündmusel. Loodetavasti annab see ka julgust korraldada uuematel ise midagi uut ja põnevat ja, et meil jah neid korraldajaid ikka rohkem oleks ja sündmusi rohkem ja rohkem :) Tänud veelkord Annele ja samuti suured tänud kohalikule pererahvale! Ja kõigile mängijatele kes kohale tulite :)
Kui Geojaani sündmus üles pandi, siis lisasin meid koheselt tulijate hulka. Sellest hetkest, kui meid kirja panin, on ikka päris palju vett merre voolanud ja otsus tulemise suhtes jäi viimasele minutile.
Kohale jõudsime 20 minutit peale 4a. Leidsime omastarust endale jube hea privaatse parkimiskoha, kuhu end sisse sättida - aia ääres, 2 puu vahel. Kuidagimoodi hakkas neid autosid sinna ümber massiliselt siginema, nii et lõppkokkuvõttes oli meie auto sinna aia äärde lausa ära blokeeritud. Ei olnud hullu, ega me niikuinii ei soovinud kukelauluga lahkuda.
Raamatusse panin meid kirja kell 16.30 ja selleks ajaks oli rahvast kogunenud väga vähe.
Geojaan oli nagu ikka - tegevus, autasustamine ja ettenähtud sumin. Hommikutundideni me ei lällanud. Ikka mõistlikul ajal läksime magama.
Tänud korraldajale! Kõik oli väga ilusti planeeritud. Järgmine Geojaan võiks toimuda mingil saarel, eksole?
Aitäh perepoegade vahva esinemine eest, tore oli vaadata laste tublit pillimänguoskust ja entusiasmiga esitatud laule. Ja Tiia käsitööväljapanek oli ka muljetavaldav, mulle väga-väga meeldisid sealt ühed vilditud kindad, mis talvel kindlasti ära kuluks aga peomelus jäid läbirääkimised nende omanikuks saamise üle kahjuks pooleli… Õnnitlused veelkord ka võitjatele, toredad aarded ja nende väärikas tunnustamine teevad alati ainult rõõmu :).
Geojaan jäi sel aastal (sarnaselt eelmisele, kus ma sisuliselt terve asja sõna otseses mõttes maha magasin) kuidagi väga lühikeseks. Otsisime Jasperiga üles kõik peidus olnud korvid ja veetsin natuke (loe: väga-väga palju) aega Janari töötoas. Alguses tegelesin pannilabidaga, aga siis tuli mul teine idee ja nüüd on mõlemad siin kodus ja vajavad veel ainult viimistlemist, sest seda ma tõesti kohapeal enam ei jõudnud. Natuke sai drooni lennutatud ja lõpuks ometi jõudis kord ka geoaliase kätte. Väga tore oli, aga noorhärra Tänava otsustas, et talle nüüd aitab ja pidime koju sõitma. Tegelikult oleks seal võinud ikkagi ööbida ka, aga kass oli haige ja vajas ka õhtul rohuandmist, seega tuli koju suunduda. Aitäh toreda sündmuse eest!
See päev oli juba ammu kalendris punaseks tehtud. Ei teadnud vaid, kas ööseks jääme. Õnneks ilm oli ilus ja Karl sai oma esimese öö telgis magada. Kuigi ega ta õhtul eriti magama ei tahtnud jääda- Tore üritus ja mõnus seltskond. Aitäh korraldajale.
Sai osaletud, väga tore oli. Eriti meeldis Janari puutöö.
Sättisime oma päevaplaani nii, et jõuaksime kindlasti kell 17:00 kohale ja saaksime hakata võinuga tegema. Ausalt öeldes oma võinuga ma täitsa valmis ei saanud, aga pole ehk hullu. Kasutamisega kuluvad nagunii mõned nurgad maha, vaja läheb vaid kannatust. Meeldis perepoegade etteaste ja suurejooneline auhinnaseremoonia. Õhtu jooksul külastasin sauna ja lõket. Natuke jõudsin isegi aliast mängida. Põhku pugesin umbes veerand kolm, siis kui ümberringi olid keeled nii pehmed, et ei saanud enam hästi aru mida mulle räägiti. Igastahes ma naeratasin ja noogutasin ning lootsin, et see küsimus ei olnud. Kõrvatropid läksid asja ette. Pole ammu nii hästi maganud, ma isegi ei kuulnud kui Kristjan telki tuli. Hommikul ärkasin pannkoogilõhna peale. Aitäh toreda sündmuse eest!
Meie tore plaan rataste ja telgiga juba reede õhtul lõunasse startida läks luhta, sest nagu suvel ikka kipub juhtuma, toimub teine üritus just samal päeval, õnneks algas see juba varakult, nii tundus, et õnnestub mõlemal osaleda. Kahjuks lapsed küll sündmusele seekord ei jõudnud, otsustasid Virumaa üritusele kauemaks jääda ja mitmel päeval järjest diagonaalis üle Eesti sõitmisest loobuda.
Peopaika jõudes oli tseremoonia just alanud, kuulsin siiski ära põneva mõisapreili sissejuhatuse, millele järgnes vahvate perepoegade lustakas esinemine ning tublide kiitmine.
Naljakas mõelda, et alles paar suve tagasi ei jätkunud veel julgust tundmatusse seltskonda geojaanile tulla, kuigi mõttes korra isegi oli. Ekstraverdist olen veel endiselt väga kaugel, kuid geoüritused on väga omaseks saanud, vahva seltskond, kus saab ilma imestunud pilke saamata oma veidratest topside-karpide tagaajamisest rääkida ja kuuled vastu samasuguseid või lõbusamaidki. Huvitav oli ka kuulda muudest põnevatest hobidest ja huvidest, Rudolfi kirglik kirjeldus langevarjuhüpetest oli muljetavaldav ja huvitekitav.
Üritus oli ootuspäraselt hästi korraldatud, kohavalik väga hea, põnevaid tegevusi jätkus kõigile. Geoalias oli lõbus, naelatoksimise mänguga oli nalja palju, see, et mõned jaanipäevad tagasi sai päris mitu kändu täis toksitud, ei andnud enam kahjuks mingit eelist.
Õhtu möödus märkamatult ruttu, väga meeldiv oli juba tuttavate mängijatega kohtuda, samuti mitmete uutega tutvuda.
Suur tänu Annele väga laheda ürituse korraldamise eest!
Hommik algas meeleolukalt auto24 ringrajal, edasi koeraga kennelite üritusele ja võistlema ning kui tiitlie käes ja kallis kaasa töölt vabanes, oli suund otse kauaoodatud Anne Geojaanidele. Üritus oli väga ilusas kohas, Anne poolt suurepäraselt korraldatud ning saun+ seltskond ootamist ja sõitu väärt. Väga rahul ja suured tänud ning tervised Annele ja uutele ning vanadele geotutvustele! Oli mõnus!
Kui meie oma ekipaažiga kohale laekusime, oli perepoegade kontsert juba täies hoos. Vaatasime siis kontserdi ja ametliku osa ära ja siirdusime töötuppa. Et meil oli oma töödejuhataja kaasas, siis ei tulnud sealt ei võinuga ega pannilabidat, tuli hoopis miskitsorti kahvlilaadne toode. Olgugi, et ma ise rasplit ega liivapaberit kätte ei võtnud, siis vähemalt vesilihv on mul nüüd teoreetiliselt selge. Tänud korraldamast, väga äge üritus oli.
Geojaan on saanud juba kindlaks suveosaks mitu-mitu aastat järjest. Kuna aeg on varakult teada, siis annab asju nii planeerida, et see nädalavahetus oleks vaba. Ja kui ei ole vaba, siis tuleb vabaks teha.
Ilmaga meil on nagu on, aga päris ilma ei jää me kunagi. Kord on vihma, kord on päikest, seekord sai viimast ning organisaatoril oli see diil hästi tehtud. Seetõttu sai rahvas neid päevi nautida täiel rinnal, võtta osa programmist, suhelda üksteisega, mängida, meisterdada jne. Eks sai isegi seda kõike tehtud ning osa võetud kõigest, ka saunast, mis väärib omaette mitut pöialt.
Üks komponent sellest jaanipeost muidugi puudus. Korraliku Eesti jaanipeo või jaanitule tähistamise juurde kuulub ka kaklus, aga mulle teadaolevalt seda ei toimunud. Nojah, mis siis ikka. Ega see mind ka kurvaks ei tee. Kultuursed inimesed me kõik ju siiski.
Suur tänu korralduskomiteele eesotsas Annega ning aasta pärast näeme!
Kuna muu elu segas veits, jõudsime kohale veits hiljem kui plaanitud. Aga sellest polnud midagi, tore oli ikka. Sai uusi tutvusi ja ka vanu soojas hoitud. Sain teada, et Tanel polegi müstiline geojumal, vaid lihtsalt väga tark inimene :D ja nalja teeb ka :D. Meie jaoks oli õhtu kirsiks muidugi saun - eks iga asi, mida liiga harva saab on hea :D. Mina tänan kindlasti veel meelespidamise eest ja õnnitlen kõiki tituleerituid ja ka teisi geopeitureid. Eraldi kindlasti tänud kohalikule mõisapreilile Annele nii vinge ürituse korraldamise eest! Aitäh ja teine kordki :)!
Kuna mul aarete leidmisega eriti ladusalt ei sujunud otsustasin vaatama minna, kuidas Annel kulgeb. Plats oli kena, tühi ja vaikne. Ainult kööginurgast kostus pisut toimetamise hääli. Hüüdsin "Hei, mis toimetad seal" või midagi sellist ja vastu kostus tuttav hääl. Jagasime kalli ja mõned laused ja nii, kui olin FTF-i logiraamatusse kirja pannud sain Annet aidata rabarberi tükeldamisega. Selle tähtsa tegevuse kõrvale kohtusin pererahvaga ja kuulsin ära perepoegade esinemise peaproovi :) Peagi saabus ka Ahto ning pisut sai veel toimetatud, et ürituse alguseks kõik ilus ja tore oleks.
Tegime Ahtoga väikse rattatiiru ja kui kella kuueks tagasi jõudsime oli plats nagu imeväel paksult geopeituritega kaetud. Sain osa enamusest päevakavas olnud punktidest ning olin terve õhtu justkui kuhugi minemas aga teele tuli aina uusi ja toredaid takistusi. Tore oli pisut juttu ajada mõne vana tuttavaga ning üritada nimesid ja nägusid kokku viia minu jaoks uute nägude puhul.
Põhku pugesin kella ühe ajal öösel oma privaatsesse ja uhkesse väiksesse aita, mis oli täpselt nii kaugel, et sinna peomelu ei kostunud ja sain endale vajalikud unetunnid kätte. Tänu sellele mõnusale unele olin üks esimeste hulgas, kes varakult kohvi joomas oli ja end enne pannkookide küpsetamist minekule sättis.
Aitäh toreda ürituse eest!
Täiesti jube geojaaanipäev. Mitu päeva kannatusi. Tegin mõne kuu eest otsuse, et muudan oma tegevustes midagi, et mitte olla idioot, kes kordab ühte ja sama tegevust lootes, et tulemus on erinev. Võtsin loomepausi nii logimises kui alkoholitarvitamises. Ja mis oli selle tulemus - juba eelmise reede õhtul algasid küsimused, et mille peale sa solvusid, miks sa enam ei logi jne. Mõne käest sain sama küsimust lausa korduvalt kuulda.
Oma ühes logis olen põrgut kujutanud just sellisena, et mingi sündmus kordub ja kordub. Justnagu ärkad igal hommikul sama pohmelliga ja mälulüngaga eelmisest õhtust ja päev ning õhtu kujuneb täpselt selliseks nagu oli eile ja samamoodi ei tea järgmisel hommikul, mis täpselt eelmisel õhtul toimus ja nii eile ja nii homme ja nii edasi. Või siis kõnnid sinikas silmaall ja iga tuttav küsib, et mis juhtus? Selliseks põrguks kujunes ka minu jaanipäev, viimased küsimused esitati pühapäeva hommikul. Kuna meie auto ei tahtnud käima ka minna, siis saime ürituselt minema viimaste seas, seega oli piin täielik ja lõputu. Enam selle kordumist ei soovi. Mida teha? Loobuda üritustest või geopeitusest üldse (eks ole seda viimast ka üritatud, aga sõltuvushäiretest niilihtsalt ei vabane) või hakkaks uuesti veidi pikemalt kirjutama? Ega te, põrgukoerad, ju patust hinge niisama rahule ei jäta.
Kes tahab solvugu, pidagu viha, kes oskas leida eneseiroonia, on tubli.
Väga tore üritus, kuhu tulevad kokku inimesed, kellel ühine hobi. Ei tunta eriti huvi, mis elu elatakse muguna, sest sellises kohas ja üritusel on kõik geopeiturid ja võrdsed. Mõne võlurivõimed on lihtsalt suuremad kui teisel. Seekord suutis Anne imetillukesest kübarast Pegasuse välja tõmmata. Vägev!!
Suured tänud ja...
Taaskord targem ja seega kindlasti parem inimene
Igati meeldejääv geojaan. Annel on küllaga loomulikku korraldajaANNEt. Töötuba oli vahva, muid tegevusi ka küllaga. Sain lõpuks kodus oma labidakese lihvitud -lihvitud - lihvitud, põletatud ja õlitatud. Natuke kõver, aga omale armas. Aitäh, Janar! Uue päeva alguses läksime varakult puhkama, hommikul ootas Pärnu! Aitäh, Anne, huvitav, mis Sul järgmiseks aastaks varuks on!
AITÄH Anne :)
Nii nagu Sa ütlesid, "ma tulin üritusega sulle nii lähedale kui sain" ja ma ei saanud ju tulemata jätta :)
Osalesin kogunemisüritusel esimest korda, nagu ma olen eelnevalt öelnud tunnen ma nime-nägupidi 7 geopeiturit. nüüd tunnen lisaks veel 5, Kuldsed käed juurest miki ja silver0 ja kui olin väljunud WC-tungilt soovis aidaseltskond mu nimesilti näha, sealt seltskonnast jäi veel meelde speedy ja arvoaljaste, ning moor, nüüd ei teagi kas mooritz?
Kuna minu tiimikaaslased olid terve päeva kestnud Põhja-Sakala külapäevade sportmängudest väsinud, lohistasid nad ka minu juba enne lõket ja diskot koduteele.
Enne lahkumist leidsin oma kaasaskantavast õlletoolist airce, nüüd ka tema tuttavate nimekirjas :)
Natuke kahju ka, lugedes logisid siis oli kuulda et tegevust jagus terve öö ja hommiku.
Veelkord tänud kõigile korraldajatele...
Ergo tegi mälestuseks ka ülevaate pilvepiirilt,
Taaskord üks tore ja asjalik koosviibimine. Juttu jätkus varavalgeni, tänud.
Igevesti vahva üritus, kui kolme sõnaga kokku võtta. Traditsiooniline, kui iga aasta jälle uue näoga. Autasustamise ajaks päris kohale ei jõudnud - Vändra kandi aarded võtsid aja ära. Aga väikese hilinemisega sulandusin massi. Väga palju tuttavaid nägusid. Seltskondi-vestlusringe tekkis ja lagunes. Lõkke ümber ja saunalaval. Hommik äratas mõnusalt kohvi ja pannkookidega. Kui kõht täis, jätsime põhikorraldaja Nuffiga hüvasti ja Tartu poole tagasi. Nagu tavaliselt aardeid mööda. Suur tänu Annele, ägeda jaanipäeva korraldajale. Aasta pärast näeme ....
Aitähhh supervahva korralduse eest, et sul ikka energiat jaguks! Kõik oli super, koht tore, rahvas vahva, juttu jätkus pikalt ja ilmataadiga oli ka sobilik kokkulepe sõlmitud. Meie esimene geojaan
Geojaani päev oli meilgi kalendris juba varakult broneeritud. Anne oli lisaks toredale asukohale broneerinud ka superhea ilma. Teel asukohta oli plaan ka mõned aarded noppida aga kuna Tallinnast lahkumine jäi plaanitust hilisemaks, siis jõudsime vaid külastada mõned Anne aarded ja peopaiga piirkonna aarded jätsime järgmiseks päevaks. Tegevust jagus platsil kõigile, Miaga koos meisterdasime Janari töötoas valmis ka pannilabida. Koos Sookolliga süütasime pidulikult lõkke, mille ääres oli õhtupimeduses hiljem kõigil hea geojuttu ajada. Hommikul oli plaanis telgi juures omletti küpsetada aga peamaja juures pakuti üllatusena kõigile pastarooga ja pannkooke moosiga. Suured kuumardused ja tänu Annele nii hästi organiseeritud geojaani eest!
Üritusele saabusin varakult ja sain isegi STF-i. Nufi jooksis ringi ja toimetas nii et tulejutt taga. Jõime mõnusa peremehega kohvi ja nautisime ilma. Siis sõitsime Airiga ratastega ringi ja käisime ujumas. Tagasi jõudsime õigeks ajaks. Sain tutvuda ja mõne asja räägitud mis plaanis. Puutöökoda oli äge ja nautisin kõrvalt Janari välikooli. Toksimismäng läks ka peale. Kahjuks jaguneti kiiresti sõpruskondadesse ja pärast lõkke ääres käis juba jutt üsna õlitatult. Järgmine kord võiks äkki korraldada arvamusfestivali eri teemade ja jututubadega ! Lõpuks vedasin kenamad naised isegi kuuti kohvitama ja jäätist sööma :) Nagu ikka oli tore kõiki näha. Aitähhid. Ja see et tantsida ei saanud ja aliase maha magasin on järgi mõeldes ikka ainult enda viga.
Minu plaanid kohale vurada jalgrattaga läksid veidi vussi. Nimelt samal nädalavahetusel kogunes üks matkaseltskond, koodnimetusega üheksavägised, hoopis Keila kanti ja reede õhtul alustasin nendega koos öist orhidee jahtimise ja tondijuttude rääkimise matka. Peale südaööd otsisime puisniidult öösel lõhnavaid orhideesid (ööviiul) ja jaaniusse. Järgmisel hommikul Keila-Joa kandis veel veidi matkamist, paar aaret ning jätkus Peeter-Suure rooduvarjendites Humala kandis, seal huvitaval kombel aaret polegi. Jalad sain märjaks kenasti ja sealt otse ma jõudsingi siis Geojaanipäevale. Küll autoga.
Minu jaoks oli väga huvitav see, et ma ei teadnud mitte kui kedagi. Null. Mõne isikuga aja jooksul mõned sõnad ikkagi aarete otsimisega seoses vahetatud, ehk siis teadsin mõnda varjunime, kuid reaalses elus nägupidi? Eip. Saabusin siis kohale ja hakkasin kohe pannilabidat meisterdama, oli vähemalt tegevust, et sisse sulanduda. Labida tegemine läks päris ludinal, sain selle isegi toorikuna valmis, oli vaja hakata niisutama veega, et saaks pinnud välja lihvida. Ja vee otsimise käigus komistasin ühe aida ees olnud seltskonna otsa, kes mul kratist krabasid, kohe ülekuulamisele võtsid ja kuna seltskond osutus äärmiselt toredaks, siis sinna ma nö. ka surin. Pannilabidat nikerdasin edasi juba seltskonnas olles ja äärmiselt äge oli inimestega suhelda ja hakata natukenegi kokku viima, kes kes on. Logiraamatutest ju ikka nimesid silma jäänud, nüüd siis ka näod. Aa... tema...
Rõõmustav see, et mitte vaid ühest kohast, vaid mitmelt poolt tuli infot, et mind arvati olevat selline mõnus vanemapoolne vanahärra, võib isegi öelda, päss. Hehe. Sest kes ikka kasutab geopeituses oma ees- ja perenime ning kellel üldse selline eesnimi, kui mitte 60+ aastat vanal mehel. Jep, nii on. Aga Arvo on eesnimena just Läänemaal oma esinemiselt popp, ja jumal teab, miks ma sellise nime sain, kuid elama ma sellega pean.
Voodisse sain vist 4:20. Ehk ühena viimastest. Ja kell 7 hommikul oli juba peavalu mõnusalt suur ja peksis üles, siis läksin ka seda imetabast pannkoogitegu vaatama ja laudu tassima.
Mina väga tänan selle nädalavahetuse eest. Äärmiselt meeleolukas ja palju ägedaid tutvusi ja rõõmsaid inimesi. Nii on palju mõnusam geopeitust mängida, kui seda üksi ei tee, vaid tajud, et kaaskannatajaid on palju palju, logiraamatutes võid nende vere hinnaga kirjutatud logisid näha ja päriselus veel aovalguses muljetada seikluste üle. Puhas rõõm. Aitäh.
Minule oli geojaan esimene kord, mil ametlikult teiste geopeituritega kohtusin. Varasemalt olin lisaks Kaupole ainult Karli korraks näinud. Teisi teadsin kasutajanime järgi ja paar üksikut olid sellised, kelle näod sagedaste piltide tõttu meelde olid jäänud. Enne geojaani suutsin läbi mängida erinevad väga traagilised olukorrad, et mis siis saab, kui kõik mind ülikurjalt kogu aeg vahivad või mis siis, kui keegi mulle saibaga vastu pead annab, et mis sa üldse oma hädise leidudearvuga siia tuled jne. Oh jah... :D. Juba esimesed hetked kohale jõudes andsid kinnitust, et eeldatavasti näiteks saibaga vastu pead ei saa. Anne soe kallistus võttis ruttu pinged maha ja hakkasin vaatama, keda ära tunnen. Õhtu jooksul nägin ära mitmed korüfeed, mõnega sai isegi paar sõna juttu aetud. Samuti oli hea meel kohata mmrrtt-d, kelle väga ägedaid aardeid olime just päeval käinud jahtimas. Sotsialiseerumine toimus ka kirvelaua taga. Tsau, tisler Laur :D! Tsau, Paula!
Üldplaanis tooksin välja veel selle, et väga hea oli üle tõesti pika aja olla sellisel sündmusel, kus a) kõik pole üliametlik, hästi viks, viisakas jne ning b) keegi ei passi õhtu otsa telefonis, vaid päriselt suheldakse inimestega ja c) räägitakse EESTI keeles, mitte mingit eesti-inglise segu.
Mulle tõesti meeldis, kiitus veel ilmavaliku ja pannkookide eest. Aitäh!
Mäletan veel seda aega kui alles tutvusin geomaailmaga. Tuli yles teade syndmusest sada aaret hiljem. Selleks hetkeks oli mul leitud 89 aaret ja oli täitsa m6te sihtida see syndmus enda sajandaks leiuks. Kellele siis sada peitmist kellele sada leidu hiljem :D. Aga nagu ma ytlesin olin siis veel verivärske geopeitur ega tundnud veel teisi mängijaid. Ja viimasel hetkel m6tlesin et äkki see on ikkagi mingisugusele kinnisele grupile kes juba pikalt koos teinud neid istumisi. Ja nii läkski et l6in vedelaks ja oma sajanda leiu leidsin alles mitu nädalat hiljem. Esimeseks syndmuseks kuhu ma siis l6puks julgesin tulla oli mälumängu6htu. Sinna moosis mind tegelikult Silver, aga eks oligi seda esimest kicki ju vaja. Seal sai omajagu jääd sulatatud ja ennäe ei s66dudki ära hoopis avasyli v6eti vastu. Siit edasi on k6ik syndmused olnud vaid suur r66m näha ja kohtuda teiste hobikaaslastega. Kohe nii suur r66m et tegite minust lausa aasta Päkapiku :D Selle eest veelkord suured tänud. Väga hea meel et teile meeldis ja kui teile meeldis siis meeldis mulle ka ja kui teile ja mulle ja meile meeldis siis ... suur aitähh :D Muidugi tänud ja kiitused k6igele teistele ÄMMa tiimile. Eriti Laurile kes neid lahedaid projekte veab ;) Ja suured tänud k6ikidele teile kes aardeid otsimas käisid ja hääletasid ja lahedaid logisid kirjutasid.
Syndmustega on aga läinud jah nii et asjaolude kokkulangevusel on see minule esimene geojaan. Emotsioon oli muidugi piiritu. Kodus kaardilt asja vaadates veel sygasin kuklat et ok puhketalu... aga kuhu need telgid k6ik ära mahuvad. Aa 6nnex on seal k6rval suur p6ld, ju siis sinna tulebki telkla. Koha peale veeredes oli aga yllatus suur. Wow milline kompleks, wow kui palju ruumi, wow kui hubane... K6ik mahtus hoovi ära ja jäi ruumi ylegi. Anne veel seletas huvitavalt juurde kuidas need majad tykkhaval siia saanud olid,igayks kandes endas oma lugu. Hiljem fotoalbumist sai veel infot juurde. Yhe pildi peal ilutses ka yhe väga lahedal asuva aarde peidukas aga nac teisel taustal ;) Nägime Silveri peret telki pystitamas ja sättisime ka ennast sinna k6rvale. Seda saime muidugi alles hiljem teada et vaesekene oli oma peasa praktiliselt kohalikule aardele otsa pystitanud. Et ikka siblimist jagus ;) Palju tuttavaid nägusid ja nii m6negi peituriga sai lihtsalt näo äratundmisele lisaks ka juttu tehtud. Sikutasin ka platsi peale slackiliini yles, kus siis nii pisemad kui suuremad m66da n66ri k6ndimist harjutada said. Aeg muudkui lendas ja peale syda66d läxime kaema et kas saunas ka veel nac sooja sees on. Sooja oli veel kyll ja juba tuli ka seltskond saunalisi samade m6tetega. Ega siis ei olnudki muud kui telki rätiku järgi ja sauna. Saunalaval alles hakkas kuulma 6iget geojuttu. Oli nii ära tundmist kui nalja. Nii m6negi jutu peale tuli naerupisar kui peaks seda samat seiklust seletama m6nele mugule :D Saunas aga aeg lendas nagu linnutiivul ja magama j6udsin täpselt 8 minutit ennem päikeset6usu ehk 4.00 Teiste vaprate seas oli loomulikult ka m6isapreili Anne isiklikult. Kui siis hommikul kaheksa ajal aidak66gi juurde tulin olid enamus ikka selliste pooluniste nägudega. Aga Anne, kes läks magama veelgi hiljem oli r66mus ja sellist särtsu ja hakkamist täis. Vot ei teagi mis kiirlaadijat tema 66sel kasutas ;) K66gis igastahes nalja ei m6istetud ja pliidil käis pannkookide kypsetamine korraga 3el raual :D suured tänud ka kypsetustiimile. Annele veelkord suured tänud sellisesse lahedasse kohta kutsumast.
PS. Saladuskatte all v6in 6elda et saunas räägiti et nii uhkes kohas polegi veel varem geojaani olnud ;) Cheers
Tegime pausi tänasele georingile, et jalga sirutada kahejalgsetel ja neljajalgsel. Lotte sai mitme uue kutsaga sõbraks. Mõnega vähem, osaga parasjagu ja ühega natuke rohkem kui oleksin tahtnud. Ja kui see terjer siis oma edutuid katseid parajasti korraldas, juhtus mööda minema Peeter, kes ütles:"Laps on pere peegel."
Sai olla ja vaadata, kuulda ja rääkida, ning siis tuli tunne "Aitab". Korjasin reisijad peale et koju minna.
Tegelikult oli mul alguses plaan sellesl aastal geojaan vahele jätta. Kuid tänu aasta aarde valimiste tulemustele ja Anne utsitamisele, otsustasin ümber. VÄGA SUURED TÄNUD , kes hääletasid Silveri ja minu valmistatud aarde Jõulutönk poolt!!! Ja sama suured tänud Annele, kes sellise ürituse korraldas.
Väga hästi korda läinud Geojaan. Koht oli üliäge, inimesed ümberringi ilusad ja head, vihma ei sadanud ning päike ka liialt ei kõrvetanud. Saabudes sai veidi ringi vaadatud, Aasta Aarde gala asjad valmis pandud (aitäh, Dix, aitamast!) ning siis võtsin Janaril nööbist kinni, et hakkame puutöökojaga pihta. Oma mõtetes mõtlesin, et saab enne Gala algust, ehk tunni ajaga joonde. :D Oh mind, naiivitari! Tööd jagus ju mitmeks tunniks. Vahepeal oli küll selline tunne, et lööks käega aga kui niikaugele juba tehtud ja lõigatud ja lihvitud, siis ikka võiduka lõpuni. Bruno oli vahepeal see hea töpaõpetaja abi, kes ullikest aitas ja suunas, kui Janar ise teistega hõivatud oli. Ja kui ma siis mitu tundi hiljem, näljasena ja joomata seltskonna juurde maandusin, jäi eriti hästi meelde see naisterahvas, keda ma isiklikult Geojaanile moosisin ja mu merineitsi-võinoa kõige suurem kriitik ka oli. :D Nüüd ma saan aru küll, mida käsitöö tähendab ja miks see nii palju maksab.
Aitäh, Janar, see oli suur töö, mis sa ette võtsid, ei saanud sa isegi ilmselt eriti midagi muud teha, kui seletada ja ette näidata!
Aasta Aarde gala juhatasid eriti hästi sisse perepojad minu lemmikpillil lõõtsadel. On ikka ägedad poisid, laulavad, mängivad pilli ja on muidu naasklid. Aitäh neilegi!
Auhindade kätteandmine sujus kohe eriti hästi, sest mitu aastat olen ma Paavot palunud nominente välja kuulutama, tal tuleb see loomulikult ja hästi palju paremini välja, kui minul. Aitäh! Minu osaks jäi siis see väike töö nagu auhindade üleandmine ära teha. Aasta aaretega ja logide kirjutajatega on lihtne, seda valib rahvas ja tulemused võtab masin välja. Palju raskem on meenutada, kes millega aasta jooksul silma on paistnud. Aitäh neile, kes võtsid vaevaks mulle nominente saata, teist oli palju abi, ega need minu auhinnad ju pole.
No ja siis tuli see pisarakiskuja osa, kus ma kah tänupaki sain, imeilusad KUMA liblikatega kõrvakad ja pross. Aitäh, armsad!
Ja siis oli ametlik osa läbi ja pärast võinoa valmimist võis rihma lõdvaks lasta. Lõkke süütaisd kaks auväärset aksakalli (VSL: aksakall (trg aksakal < ak valge + sakal habe) Kesk-Aasia rahvail: auväärne mees, vanem) – Ove, kes on kõige iidsem veel aktiivne mängija (mäletate, kuidas sündmusel juttu alustada, jah?) ning sookoll7 (mitte segi ajada sookolliga), kes on kõige enamate leidudega Eesti geopeitur.
Lõkke ääres oli lõbus, mäletan, kuidas üle terve lõkkeplatsi küsiti mu käest, Caro, kui tihti sa naistearsti juures käid? :D Hilistel õhtutundidel sai veel tantsugi vihutud, aitäh Silverile, kes naistele appi tuli ja siis julgesid teised mehed ka tulla. Ja kõige lõpuks käisin veel poolkülmas saunaski ära. Kell 4 läksime koos Anne ja viimaste kangetega lahku ja magama, et veidi pärast 8-t silm lahti ajada.
Maja ees sai juba nuudlirooga ja pannkooki ning usinad Diana, Kaido ning Ethel küpsetasid kolhoosile pannakaid. Need söödi peaaegu käest ära niipea, kui taldrik lauda puudutas. Aitäh teile teie ennastsalgava töö eest!
Kõhud täis ning aeg juba lõuna pool veeremas, oli aeg meilgi edasi veereda. Anne, suur-suur-suur aitäh seda Geojaanipäeva vedamast!! Eks ta üks tänamatu töö vist on, eriti kui mõned oma kasutuskõlbmatuks muutunud grilli sulle koristada jätavad, aga kogukond tänab!
Paar päeva enne geojaani said asjad nii korraldatud, et osavõtt muutus kindlaks. Kohale vurades jäi kohe üks kummaliselt ukerdav Porshe silma, mööda sõites oli näha, kuidas Nuffi kohalikule perepojale autosõitu õpetab. Parkisin auto ära ja läksin kohe uurima, kuhu võiks telgi püsti visata. Sain suuna osas juhtnöörid ning parkisin auto ära. Mingi aja pärast selgus, et olin suutnud tütarlaste wc uksealla enda telgikoha valida. Siinkohal ma endale kindlaks ei jäänud ning parkisin auto mõnevõrra edasi. Õhtu möödus üsna kiiresti. Erinevatesse geojutupuntidesse õnnestus infiltreeruda ning erinevat mula kuulda ja ajada. Miskid ajad vaatasin ka Janari töötoas toimuvat usinat toimetamist - laisal ja saamatul on ikka maru tore vaadata, kuidas teiste käte läbi täitsa kobedad tooted valmis saavad. Ma küll ei tea, mis diili see Anne tegi, et Janari vabast ajast pooleks päevaks oma igapäevast tööd tegema pani. Ja ma pole kindel, et seekordne kaader tavapärasest oluliselt kergem kantseldada oleks olnud. Kusagil üheni ukerdasin erinevad purgid näpus erinevate georühmade vahel ringi. Siis arvasin, et kui magama kaon, saan järgmisel päeval täitsa inimlikul ajal rooli istuda. Auto juurde tagasi kõndides selgus, et seal täitsa korralik telklaager püsti. Kuna peale mõningaid õllesid ma suuremat asja vaikselt nohisedes magaja tüüpi ei ole, lohistasin oma datša tiigi serva... vaade supper ja saavad ka teised rahulikult magada. Kummaline, et linnas pingialuseid poleeriv ja mujalgi veidralt käituv kaader suudab vabas õhus kambakesi koos olles nii käituda, et vilkureid näha ei olnudki.
Kummardused Annele ja teistele geopatsientidele, georadadel näeme!
Ma magasin sisse, mis tähendab, et ma sain välja magada. Kui linnast liikuma hakkasin, siis ilmselt olid osad juba oma telgid püsti saanud ning pidu käis täie hooga. Ümbruskonna aarded jätsin rahus järgmiseks päevaks, ainult tikupoisi juures ei pidanud vastu. Teel kohtasin isegi ühte jalgratturit, lasin talle siis liraka pasunat, et missa sõtkud siin jalus, kui teised autoga sõidavad. Hetk hiljem nägin, et see on ju see seeonmerilin :). Kutsusin kaasa, et ärgu ärritagu juhte, viskan ta turvaliselt laagriplatsile, kuid isegi läbitud sajad kilomeetrid ei sundinud teda ratta seljast maha tulema ning minu autosse istuma. Geojaanile jõudes selgus, et olin olulise autasustamise napilt maha maganud ning seetõttu häbenesin korraks. Läks kiirelt üle. Kusjuures jätkuvalt täiesti teenimatu värk, aga luban sama joont jätkata, aitäh! Kusagilt voolas välja Nuffipreili, kes kutsus mu kirvega kurge püüdma, ehk siis naelutama. Selle mängu jaoks olin ma liiga kaine ning läks liiga hästi - edasi vaatasin kõrvalt, kui teistel lõbus oli. Geoalias oli üks järgmisi mänge, kuhu sattusin. Väga lahe!! Ühel hetkel jõudsid ka kohalikud sääsed kambaga Aliast mängima - paraku liiga suurte vägedega. Taganesin lõkke juurde ja seal oli pläkutamist varaste hommikutundideni. Kui välja arvata ühe eksinud kärnkonna lõkkest päästmine, ei meenu muud suurt midagi. Ühesõnaga, jälle üks väga lahe nädalavahetus. Aitäh, Nuffi, et korraldasid!
Geopäev ei alanud kuigi paljulubavalt, kui rongis piletit esitades selgus, et olin Viljandi asemel teel hoopis Narva. Ekspressliinil. Ahastama panev avastus leidis aset kuskil Kehra ja Aegviidu vahepeal ning esimene võimalus rongist maha hüpata oli alles Tapal. Ma tean, mida kaasreisijad mu kõrval mõtlesid. Ma ise mõtlesin sama asja. No on alles ohmu.
Aga see ohmu pidi end kiirelt kokku võtma ja tegutsema hakkama, kui tahtis veel geojaanile jõuda. Valik rongiga tagasi Tallinnasse sõita ja seal Viljandi rongi ülesleidmisega uuele katsele minna langes eneseusalduskriisi tõttu peagi mängust välja. Tegelikult oli see lihtsalt liiga aeganõudev ja uskusin, et rattaga jõuan kiiremini. Nii et natuke enne kella ühte päeval Tapal porgandivanglast vabanedes panin rattaga Suure-Jaani poole ajama, ise mõeldes, kuidas see hajameelsus on ikka üks saadanast värk.
Mu etteplaneeritud rahulikust allatuult 30-kilomeetrisest kulgemisest sai 106-kilomeetrine trennipäev. Kuskil 25 kilomeetrit enne sihtpunkti signaalitas mulle üks rohelise vahtralehega volkar, mille rooli taga oli Miki. Ajasime teepervel pisut juttu ja pakuti lahkesti ka küüti, aga enda jaoks oli juba natuke auasi need viimased kilomeetrid lõpuni ära veereda. Ehk jääb nii ka paremini meelde teinekord vähem udu olla.
Päeva tegi väga rõõmsaks asjaolu, et MTÜ võttis saunakulud enda kanda ja seeläbi kindlustas, et saun toimub. Olen selle eest piiritult tänulik! Peale sellist sõitu oli täiesti jumalik leili lõõgastuma minna. Lisaks kogesin, millist sauna tartlased teevad. Neil seal lõunaosariikides on temperatuuriretseptorid vist kahjustada saanud, sest Rudolf loopis rahumeeli lobisedes kerisele aina vett juurde, samal ajal kui ma mõtlesin, millise astme põletushaavadega ma täna saunast lahkun. Mega! :)
Oli vahva sumiseda nii uute kui juba tuttavate nägudega. Omasid on alati tore näha ja geopeituses olekski kõik justnagu omad. Ja mulle käib kaugelt üle mõistuse, kuidas on võimalik sellise kaliibriga üritusi sellise osalustasu eest korraldada. Teen end lähiajal toetajaks, et anda vähemalt midagigi tagasi selle hindamatu lõbu eest, mida see mäng mulle pakkunud on.
Aitäh, Nuffi, aitäh, peiturid, aitäh, geopeitus!
See nädalavahetus oli mul pikalt ette kinni Imavere kahepäevase koeramise jaoks reserveeritud. Aja lähemale jõudes aga selgus, et Eestimaa on väike ja jõuab küll samal ajal mitmes kohas olemas olla. Tegelikult lausa kolmel üritusel jõudsime osaleda... mis siis, et mida aeg edasi seda suurema hilinemisega kohale jõudsime :D Geojaanil osalesin esimest korda ja ametlikust osast jäin kahjuks ilma, kui sellest hoolimata oli väga mõnusalt korraldatud meeldiva koha ja toreda seltskonnaga lausa lust päeva õhtusse saata. Geoalias ja drooni seiklused lisasid üritusele mõnusat vürtsi :D Suur suur tänu temaatiliselt stiilsele ja toimekalt tublile Annele selle toreda ürituse eest :)
Meil olid loomulikult ka suured plaanid kõik teepealsed aarded üles otsida ja puha, aga kahjuks jäime startimisega hilja peale ja jõudsin tulles ainult Loone linnuse juurest läbi põigata ja sinna juba kolmanda (!) topsi panna. Kohale jõudsime täpselt õigeks ajaks ja kui laager püsti sai, siis läksime sotsialiseeruma ja tutvuma. Tegevust siin ikka jätkus :)
Ära sai proovitud nii naelatagumise mäng kui ka Geoalias - kus seekord, vastupidiselt tavalisele, oli seletada hoopis lihtsam kui arvata, sest algaja mängijana ma kõigi aarete nimesid küll peast ei tea ju!
Arabella esindas meie peret puutöökojas, kus ta üllatuslikult võttis ette väga pika ja põhjaliku töö - võinoa tegemise ja selle ka umbes 3 tunni pärast valmis sai, ilusti kaunistatud ja puha. Siinkohal suur tänu Janarile ja teistele abilistele, sest kuna ma ise olen paras pudrunäpp, siis ise ma teda kuidagi aidata poleks osanudki.
Lindil käimise proovisime samuti ära ja see oli väga lahe, muidugi palju raskem, kui kõrvalt vaadates - Tristanile meeldis see nii väga, et jäi sinna kohe pikemaks ajaks harjutama.
Õhtu edenedes sai lahedas seltskonnas geojuttu puhudes aega veedetud nii aidamaja ees, lõkke ääres, kui sauna juures ja päike oli juba päris kõrgel, enne kui ma lõpuks magama raatsisin minna.
Järgmisel päeval, kui olime heast kohvist ja pannkookidest kõhu mõnusasti täis saanud, siis võtsime ette ka pisikese georetke mõnede lähedalolevate aarete juurde, hiljem lahknesin seltskonnast, viisin lapsed maale suvitama, noppisin veel paar aaret, panin ühe uue ja selle pika päeva koos eriti pika autosõiduga lõpetasin värskendava suplusega hoopis Männikul.
Suur-suur tänu Nuffile seda meeldejäävat üritust korraldamast ja kõigile teistele väga laheda seltskonna eest!
Teel geojaanile jäi Jasmiin magama ja ma viskasin nalja, et kui kohale jõuame, siis peame ilmselt terve aja autos passima. Õnnestus peaaegu magavana ta kärusse tõsta ja suundusime autasustamistseremoonia suunas.. Esimene kuuldud aplaus ja uudishimu rööviski kogu une.
Edasi kulges sündmus Jasmiini taktikepi järgi koerte mängimist vaadates; mänguväljakul lustides; lindil kõndides (proovisime ise ka ja see ikka oluliselt raskem kui kõrvalseistes paistab); naelu toksisime sel ajal, kui Jasniin üht mänguasjakarpi revideeris (aga me polnud selles haamrivärgis üldse mitte osavad); korve otsides (kõik leidsime üles ja ainult üks oli tühi). Ja korraga oli kell märkamatult palju saanud.
Jätsime perenaisega hüvasti ja saime teada, et platsiservas on aare. Alles eelmisel aastal jäi meil geojaanil "pommi"aare logimata. (Õnneks sai Jalutuskäik Paelinnas teisel pool platsi logitud). Panime kiirelt logi kirja, sest juba olid järgmised majanurka piidlemas.
Jasmiin sattus Romm'i emme käes olevast krõpsupaki krabinast nõiduslikku lummusesse ja peale maitsmist oleks olnud nõus edasise õhtu koos nendega veetma.
Aitäh toreda geojaani korraldamise eest hästi vahvas kohas ;)
Käidud ja külastatud, veidi ringi vaadatud ja osadega veidi muljetatud. Plaanis oli ka väike video kokku panna aga kui drooni lendu sain ja mõned tiirud tegin siis oli väga palju nii suuri kui väikseid tegelasi mu ümber ja kõik tahtsid proovida :D No siis lennutas üks ja teine kuniks mõlemad akud tühjaks said :) Viimase akuga 15% peal tahtsin ise ka natuke lennutada ja suutsin kuhugi puu taha lennutada ja ühenduse kaotada. Väga suur põld kõrge rohuga, õnneks 1% peal tuli veel pilt korraks ette ja leidsin ühe posti ja maanusid rohu sisse, teades, et postist umbes 3m kaugusel. Aga umbkautsesse asukohta lähemale liikudes oli üllatuseks see, et mitte ühtegi posti polnud seal :D Hästi kaugel olid aga need olid lennu trajektoorist ikka väga palju eemal, aga kuna mõistlikumaid poste polnud siis sai neid uurima mindud. Aga väikseid geopeitureid oli nii palju, et iga posti suunas lidus 3-4ne kamp. Et meie vanakesed jõudsime vaid poolele põllule kui nemad olid juba drooni leidnud :D Väikestele meeldis väga otsida ja neil oli juba omavahel challange kes enne leiab. Nii, et kõigil oli fun :D Eks mingi aeg vaatan video materjali, et kui palju üldse midagi tuli.
Kuulsin, et keegi oli veel drooniga seal olnud ja üks väike geopeitur ütles isegi nime aga meelde ei jäänud. Vb saaks sealt ka mingit materjali kui lennutajal endal pole plaanis midagi kokku panna :) Ja kui kellelgi on telefoniga midagi ägedat filmitud (saunas, telkimis alal, köiel kõndimisi jne) ja kui ise ei oska oma klipiga midagi peale hakata siis võib minuga ühendust võtta. Aga tänud ürituse eest :)
Geojaan mõisapreili moodi oli päris uhke wärk! Pidulik vastuvõtt, kunstilised etteasted, töpa tund, SPA mõnusas seltskonnas. Lisaks kõigele, söödeti hommikul kõht täis kah! Üks viisakamaid üritusi, milel meil on õnnestunud osaleda. Carolina carmil corraldusel pistsime mõned rändurid taskusse.
Selleks et paaris asjas selgusele jõuda, on vaja natuke ajas tagasi rännata. 2 aastat tagasi suve lõpus võtsin sõbrad kaasa ja asusin loogilisi murdma. Sõber veel imestas, et milline hull küll neid kontrollereid metsa veab! Kodus tekkis kohe huvi millega tegu ja googeldasin arduinot. Info, mis sealt lagedale tuli, rabas mind jalust. Ah et sellised mänguasjad on maailmas olemas. Aga progammeerimine tundus nii võõras ja kättesaamatu olevat, seega minu jaoks jäid need vidinad esialgu vaid unistuseks. Küll oli aga mul plaanis teha aare milles plaanisin kasutada kaamerat, ekraani, hunnik mootoreid, nuppe ning tulukesi. No mitte kuidagi ei saanud ma sellega hakkama. Aga ma teadsin kes saaks mind aidata. Jõudis kätte detsember ning välksündmusel õnnestus esimest korda Kaupoga suhelda. Tollel korral küll sellest juttu ei olnud, aga mõte jäi peas muudkui kerima. Üsna pea, pärast järjekordset põrumist tegin Kaupole pakkumise: „Teeme ühise aarde!“ Huvi oli kohe olemas aga segaseid detaile oli palju, kuni Kaupol tekkis kõiki probleeme lahendav geniaalne mõte: „Teeme parem kaks aaret.“ Nüüd läks andmiseks. Kahes töökojas käis usin askeldamine. Möödusid talv ja kevad ning kastid hakkasid kuju võtma. Kui ühel hetkel tasapisi toimiv loogiline minu kätte jõudis ja selle läbi mängisin, rabas see mind jalust. Kaupo oli oma panusega kastile hinge sisse puhunud. Oli kohe selge, et sellest saab hitt. Prototüüp oli aga natuke teise suuna võtnud. Mõtted olid liiga suured ning realiseerida kõike ei suutnudki. Kaamera tuli asendada peegliga ning ekraan plex-klaasiga. Tulemusega rahul ei olnud ning hakkasin üle mõtlema. Liiga palju faktoreid sai aparaadile külge topitud. Kaupo aga oli tubli, suutis luua just sellise tellitud koodi nagu vaja, kuigi ma ei suutnud oma soove isegi korralikult kirjeldadagi. Vahepeal tuli peale suvi ning kastid jäid tagaplaanile. Sügisel läks jälle andmiseks ning kastid nagu oleks peaaegu valmis olnud. Jäänud olid veel mõned raskemad vead mille välja juurimine oli keeruline ning aeganõudev. Aega kulus meeletult. Minu 150 töötundi loogilise peale oli köömes selle kõrval mis aja Kaupo oli magama pannud. Plus veel prototüübi kast ka, mis mahult peaaegu samasse auku võis arvestada. Igatahes alustades ei osanud unes ka ette näha, et see projekt nii mahukas on. Pooleli jätta oleks ka narr olnud. Korra juba hakkas tunduma, et ei jõuagi 2018 aasta numbri sees kaste avaldada aga valmis nad said. Pärast avaldumist hakkasid kastid siis oma elu elama. Loogilise ümber oli rahvas hullumas, aga prototüüp sai nii keeruline, et praktiliselt keegi ei suutnud seda ette nähtud moel avada. Tusk kasti vastu kasvas ning siis tuli Paavo etteaste. Vaene poiss ei teadnud, et püss mida ta näppis oli lõdva vedruga, kaitseriiv maas ning laetud. Ja nii see pauk käiski ning karp arhiivi lendas. Aga hea et tegime kaks kasti. Nüüd tuli veel hinge kinni hoida, et kast tõrkuma ei hakkaks ja vapralt vastu peaks. Eks promo sai ka kõvasti tehtud ja nii mõnigi hing metsa tiritud. Töö kandis vilja ning 1.juuni südaöösel võis rahulikumat hingata. Loodan, et nüüd siis see asi selge ja laseme sellel arhiveeritud aardel rahus puhata.
Oli 31.mai õhtu ning järsku meenus see, et südaöösel läheb hääletamine lukku. Peopesad tõmbusid paugust higiseks. Juba paar minutit enne aega, asusin HÄÄLETA nuppu peedistama. Ja kui edetabeli ette lõi, oli šokk korralik. Top 6 oli kuidagi liiga ühele poole kaldu. Sellist tulemust ei osanud ma unes ka ette näha. Mul võttis ikka mitu head päeva aega enne kui suutsin ennast ära veenda, et ma ei pingutanud üle, vaid nokitsesin õhtuti asjade kallal, mida mulle tõesti teha meeldis. Nüüd tuli vaid geojaani ootama jääda. Eelmine aasta meeldis see melu mulle nii väga, seega oli ka perele juba aasta varem ette teada, et me tuleme seekord ka. Kohale jõudsime taas esimeste seas. Telkla oli veel tühi, seega kohavalik oli suur. Ometigi õnnestus oma laager täpselt kohaliku aarde otsa püstitada, mille otsimise olin plaaninud öö peale jätta. Ühel hetkel aga märkasin, et mu kallis mugust kaasa sotsialiseerub seekord kuidagi eriti hästi geopeituritega. Üsna pea oli selge mis huvid rahva hordidel tegelikult olid. Vabandust, et teile otsimisel ebamugavust valmistasime. Aga tore oli selle aarde ruunamisele kaasa elada. :P Mingi hetk kamandati kõiki juba autasustamisele. No ei lastud seal rahus istuda ja melu nautida, vetsus käimisest rääkimata. Tore kuulda, et kellegile ka minu toimetamised korda lähevad, tegi kohe südame alt soojaks. Ja suured tänud ka kõigile neile kes hääletamisel oma punktid minu nikerdisele suvatsesid kulutada. Aga sellega peab ettevaatlik olema, nii võib kasvada isu uusi aardeid veel juurde teha. Olgu ka ära mainitud, et ma võisin küll võiduaarde tegemisel osa võtta, aga see lapsuke kuulub siiski Kaupole. Seega üks aplaus ka minu poolt veel talle. Järsku kadusid pojad omi toimetamisi tegema ning naine jäi ka kahjuks täitsa tahaplaanile. Nii palju geomula oli koguaeg vaja jahvatada. Oli kohaks siis grillnurk, saun, lõkkekoht või kuldsete käte nullis. Ja kui rääkimisest ära sai väsitud, oli aeg daamidele seltsi pakkuda ning väike puusanõks tantsupõrandal teha. Ühel hetkel oli kell nii palju, et päike hakkas tõusma. Siis tuli juba ennast lausa magama minema sundida. Aga kahju oli juba tehtud ja pannkoogi lauas polnud ma veel just kõige sirgem pliiats. Tunnid lendasid, kuniks tekkis ka endal lõpuks võimalus liikvele saada.
Taaskord esimeste seas tuldud, viimaste seas lahkutud. Oli see alles möll. Ilus koht, hästi organiseeritud üritus ning mõnus seltskond. Tubli töö Anne, meie pere poolt sügav kummardus ning suured tänusõnad. Georindel näeme.
Käisime ka vaatamas, mis näod geomaastikul toimetavad. Olin arvestanud, et jõuame kohale perepoegade üllatusesinemiseks aga see plaan luhtus tänu sellele, et korra kumbki Waze'i ei jälginud ja järsku GPS tahtis, et me ümber pööraks. Mingi hetk siis pöörasimegi ja saimegi aru, et olime märkamatult õigest kohast mööda sõitnud. Peale parkimist oli tükk tegu, et märgade ja üleliigsete asjade seast koeratraksid leida. Selleks ajaks jõudsime õigesse kohta kui geopeiturid ajasid geopeiturite asja, koerad ei lasknud ennast segada ning vaatasid ise meelelahutust autasustamise ajal. Aitäh toreda ürituse korraldamise eest!
Täname toreda päeva eest lahket pererahvast, Annet ning lahedaid geopeitureid! Uute kohtumisteni!
Caro uuris reede hommikul, et kas me ikka tuleme Geojaanile. Alguses ütlesin, et ei tule, kuid mida rohkem Caroga jutustasin seda enam tekkis soov ikkagi osaleda. Kuna Timmu jäi see nv Soome, siis kirjutasin Karlile ja uurisin, et kas temaga saaks. Õnneks oli ta kohe nõus mu peale korjama, lisaks selgus veel, et ta tahab pühapäeval varakult startida mis sobis mulle valatult. Selle startimisega läks pühapäeva hommikul nii kiireks, et mul jäi isegi ööbimise eest maksmata. Annele kirjutates selgus, et ta oli ise ära tasunud, nii et sain talle kande teha ja sellega probleemi lahendatud. :)
Karl korjas mu hommikul Bo:Ka juurest peale, tegime teel mõned aarete hooldused ja leidisime ka mõne leidmata aarde, ning peo alguseks olime ilusti kohal.
Timmu tõttu pidin ka kaks korda laval käima. Kui talle hiljem ette lugesin mis ta auhinnaks sai, siis esimese hooga jätsin šokolaadi mainimata, hiljem ikka mainisin, kuid hoiatasin, et selleks ajaks kui ta koju jõuab võib see otsas olla. :D
Rõõm on tõdeda, et Peetri kallal vingumine tasus ennast ka ära, sest täna sai temalt juba korralikumat logi lugeda. Jätka samas vaimus! :P
Suured tänud Annele korraldamast, pidu oli väga tore ja koht ka ilus. Muidugi lähevad suured tänud ka Karlile, kelleta ma poleks peole jõudnud. :)
Juba teist geojaanipäeva järjest saabusime kohale siis kui ametlik tseremoonia oli ammu lõppenud. Ega me ei kurda. Henriko suundus kohe mänguväljakule ja ise sain teiste peituritega veidi vestelda. Ööbima ei jäänud ja südaööks olime kenasti kodus. Aitäh korraldajale.
Kena koht, kena ilm ja kenasti korraldatud. Kenad osavõtjad ka. Tänud Annele selle kõige organiseerimise eest!
Seekordsele Geojaanile sättisin ennast ikside takso peale ja kuna Allanil oli tagasi sõiduga kiire, siis kahjuks meie kohal viibimise aeg jäi lühikeseks. Sellele vaatamata sai kõik oluline tehtud. Perepoegade vahva esinemine nähtud, auhindade jagamine samuti nähtud, nii mõnegi geosõbraga juttu puhutud, sookolli siidrit maitstud ja pagarite õlut limpsitud. Koht ise oli väga kena, seal oleks võinud kauemgi mõnuleda. Suur tänu Annele korraldamast ja pererahvale kutsumast!
Kuigi geopeitust mängin juba üsna mitu aastat siis Geojaanile jõudsin alles esimest korda. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tutvuda uute nägudega. Toimumiskoht oli uhke ja huvitav. Esialgu tundus, et inimesed hajusid kuidgi erinevatesse kohtadesse, kuid see ei seganud suhtlemast, sai ju ringi liikuda ja juttu rääkida erinevate gruppidega. Lõpuks kogunes enamus rahvast lõkke äärde.
Ära nägin kaks paari tublisi Pärnu aardepeitjad ja treisi tunnustatud tegelasi, kelle aardeid olen nautinud.
Ja tore oli taaskohtuda oma ammuste tuttavate Priidu (peakas) ja Madisega (fahrenheit451), kellega tõdesime, et aastal 95 hängisime samamoodi ringi igasugustes suvalistes ja vähem suvalistes kohtades (näiteks vanades tehastes jne) ainult et geopeitust polnud siis veel leiutatud :)
Aitäh Annele korraldamast!
Geojaanipäeval osalemise panin kirja juba ammu, lahtiseks jäi veel, kellega ja kuidas. Päris jaaniõhtul Janariga arutades tundus, et kõige loogilisem oleks autot sheerida ja koos ka mõned aarded noppida. Kohale jõudsime soliidselt 3 minutilise täpsusega, nimed kirja ja siis sõitsin autoga napilt grillimajja sisse. Seda kõike selleks, et Janari hirmrasket tööriista üle kahe meetri tõstma ei peaks.
No ja vatti see tööriist seal sai, vist kokku 5-6 tunni jooksul seisis masin maksimaalselt 20 minutit. Pidevalt keegi saagis omale labidat. Mina labidat meisterdada ei tahtnud, seega sisustasin aega geokolleegide seltskonnas.
Ametlik osa oli ikka uhke, äge, kui on nii vahvad ja musikaalsed lapsed peres. Koht oli ka vinge ja Nuffi üle prahi mõisaproua. Mul hakkas oma lühkarite pärast ikka väga kiirelt piinlik.
Üllatuslikut tuli ka korra "klassi ette" minna, päris tubli auhind ühe pisikese öökulli eest :) Thanks :)
Ja nii see aeg lendas ja lõpeks oligi kell pool kaksteist, kui võtsime jalge alla kodutee. Aitäh ja järgmine aasta jälle!
Jõudsime täpselt ametliku osa alguseks ja paraku läksime varsti pärast selle lõppu edasi. Ümbruskonna aarded kutsusid lihtsalt liiga kõlavalt. Aitäh, eriti kaunile mõisapreilile!
Kui varasemalt oleme geojaanil osalemises pikalt kindlad olnud, siis see aasta oli esimene aasta, kus lõplik otsus sai alles juuni alguses vastu võetud ning loomulikkult oli otsus, et tuleb ikka osaleda. Lihtsalt Jasper on nii pisikene veel ja pikad sõidud ei ole alati ta lemmikud, lisaks kohepeal seab see palju piiranguid. Panin meid kirja, et ümber mõtlemist ei tuleks enam ning asusime täpsemat plaani tegema.
Üsna pea pärast kirja panemist sai Jasper kutse enda võimlemistunni rühmakaaslase esimest sünnipäeva tähistama samal päeval, kui toimub geojaanipäev. Käskisin Liisil öelda, et me ei saa tulla, meil on geojaanipäev. Vastuseks sain teada, et sünnipäev on kell 12 ning et jõuame kenasti õhtuks Pärna tallu. Ma aga hakkasin vastu vaidlema, et oot-oot, tee peal on ju aarded ka, neid tahaks ka logida. Liis hakkas targalt kohe rääkima, et ega lapsega ju palju saa ja pigem otse kohale. Ma siis ütlesin, et ega mu aarded üle viie minuti võta, valisin drive-in aarded välja, võtavad maksimaalselt 5 minutit aega. Nojah, siis ju jõuab tõesti kenasti :D
Teel Ääsmäelt sündmuse toimumise paika jäi silma Doonori aarde potentsiaalne koht Rabivere. Pidasin kinni ja tegin igaks juhuks pildi, äkki on veel kasutamata koht. Nüüd kodus kontrollides selgus, et lausa kaks korda on seda juba kasutatud, nii et ma siis kolmas kord ei hakanud. Kokku leidsime teel kolm aaret ning sündmusele kohale jõudsime juba viie ajal.
Kõigepealt sai kõht täis söödud ja siis tulid juba uued tegevused peale. Liis tahtis Jasperiga kangesti märtsijänese korvikesi otsida, mina tahtsin Kuldsete käte aarde juures ära käia. Kõiki korvikesi ei leidnud, aarde leidsime.
Perepoegade esinemine oli tore. Võtsin need esinemised ka ajaloo huvides ja tagantjärgi meenutamiseks videosse. Kes soovib, saab vaadata:
Savikoja venelane
Johnny-boy
Pojad on mul õige naksid
Ei meelest läe mul iial
Pillimehe leib
Väike marakratt
Pärast seda tuli tublimate autasustamine. Tore näha, et meil nii palju tublisid on ning et neid ka meeles peetakse :)
Õhtu jooksul jõudsin veel juttu rääkida Sanderiga [nogravitytoday], kellega oleme netis palju rääkinud, kuid näost-näkku kohtusime alles esimest korda. Kuna enne nägin üritusel drooni ringi lendamas, siis esimene küsimus Sanderile oli, kas tema vuras ringi. Seda ta teinud polnud, aga rääkisime pikalt ja laialt ning lõpuks tõi Sander drooni välja ning teema ei jäänud teoreetiliseks, vaid saime ka reaalselt vaadata ning proovisin isegi drooni juhtida. Liis küll kartis, et nüüd on mul järgmist "mänguasja" vaja, aga ehk mitte siiski. Kui drooni teine aku oli ka tühjaks saamas, siis kadus side drooniga ära mõneks ajaks ning järgmine hetk nägime ekraanilt, kuhu droon maandus - elektriposti juurde. Natukene otsimist, peamiselt küll laste ringi jooksmist ning leidsime drooni ka üles.
Natukene sai ka geoaliast mängida, kuid Jasper ärkas üles ning uuesti magama ei tahtnud jääda kohe, seega oli selge, et meie jaoks on pidu läbi ning sättisime ennast 23 ajal minekule. Aitäh, tore sündmus oli ning tõesti, geojaan peab toimuma!
Üle pika aja langesid asjaolud ja geojaani toimumispaik nii soodsalt kokku, et õnnestus meilgi osaleda. Tore oli seda rõõmsat kampa jälle näha! Suur tänu kaunile mõisapreilile korraldamise eest ja uute kohtumisteni!
Käisime, nägime, lobisesime. Väga vahvad perepojad, kindlasti tuleviku meelelahutajad. Aitäh Nuffi korraldamast-kutsumast! Kuna kodus oli tekkinud kriisiolukord, pidime kahjuks varakult lahkuma.
Kohal. Minu hobi on pildil. Tulge oma topsiga.
Kätlin ja Mihkel pole veel kinni jäänud või pole enam kinni. Tabasime nad koos Sandriga teolt Rohelist Naist piidlemas :-) Oli tore tutvumine. Juba enne suursündmust uuemate vahvate mänguritega tuttavaks saades on sündmus juba korda läinud. Nägudeni kõigiga!
Kuna osalejaid on tulnud nii palju kohale ning MTÜ platsirendiga toetama ei pea, siis teeme sauna hoopis nende rahade eest. Ei pea midagi klappima ja kõik on teretulnud end pesema. Sauna alguse täpsustame kohapeal jooksvalt. Aitäh toetajatele!
Eelmistele geojaanidele paluti slackiliin kaasa võtta. Siis kahjuks kohale ei jõudnudki. See aasta parandame selle vea ära ;)
Muidugi tuleme ja koos meiega jõuab kotitäis geojaani puumünte sündmusele, niiet keda need huvitavad, siis need leiab arvatavasti sündmuse kirstu juurest :) Puumündid valmistas meile Leedu geopood.
Nii, saunahuvilised. Suhtlesin peremehega. Sauna on tavaliselt tehtud ca 120 raha eest, mis mõneliikmelise pundi vahel jaotatuna ei ole kuigi hea diil. Kuid perenaine on homme seal kohapeal ja leppisime praegu nii kokku, et hetkeseisul sauna sooja ei panda, aga puud ja vesi on valmis ning kui sündmuse jooksul tekib huvilisi juurde, saab veel läbi rääkida ja ehk lõpuks siiski oma külmetavad kondid mõistliku hinna eest lava peale sooja viia.
Teeme enne sündmust "väikse põike" ümber Saadjärve jooksule ja kui jalad pärast 17km veel kannavad, siis jõuame õhtuks kohale :)
Kas keegi on sauna osas peremehega juba läbirääkimisi pidanud? :)
Ja palun andke need ka märku, kes sauna kasutamisest huvitatud oleksid. Siis on teada, kas on üldse mõtet hinnapäringut teha. 4 huvilist juba sügelevad sauna :)
Kui kellelgi on vaja Garmin GPSmap 60CSxi siis võtan sellise üritusele kaasa. Vahetada võiks näiteks kuuspaki vastu :)
Nii nagu viimasel Teeme Äralgi üleskutse tegin, teen sama siin - palun võtke oma topsid, taldrikud jm söögiriistad kaasa! Mida vähem ühekordseid nõusid, seda parem. Kui kohapeal juba ennastki pesta saab, küll saame ka oma nõud puhtaks kasitud. Säästame, mitte ei saasta.
Ja ärge unustage nimesilte, mille saab siit. Isegi kui teie kõiki tunnete, ei pruugi kõik teid veel tunda :-)
Üritan kohale jõuda, aga eks lõplikult selgub ikka laupäeva õhtupoolikul :)
Osa naisperest jooksis soojemat ilma lootes Pärnu, teise osa sokutan külapeale ära. Ihnuskoina tegin endale ka tärni taha, et odavamalt osaleda saaks. Vihmased ilmad on autolt linnukirja maha pühkinud, nüüd julgen geopõrriga ka avalikku kohta trügida. Ott ja Taimi ning teised ilmatüdrukud lubasid et selleks ajaks saab ka vihmaporr otsa. Võtan igaks petteks telgi kaasa, mine tea, äkki jään pimeda peale ka.
Hakkan hommikul Tartust tulema. Trajektoor näeb välja selline nagu pildil. Autosse mahuks heal juhul veel kaks inimest, kui on kannatust selline teekond läbi teha.
Tulen muidugi! Ainult ikka veel ei tea, kust suunast ja kas keegi ühineb ning seega sedagi, kas saaks kellelgi küüti pakkuda. Ilmselt siiski Jõgeva poolt. Suur aitäh Annele korraldamast!
Plaanis samuti koos lastega kohale tulla, sest tõotab tulla nii tore üritus. Ma olen samuti üks neist, kes kohapeal tunneb ehk ainult paari-kolme inimest natuke rohkem, kui nägupidi ja paljusid ei tunne isegi mitte nägupidi - aga püüan hakkama saada :) Tallinnast tulles on autos 1 vaba koht ka, et kui Sander või keegi teine soovib küüti, siis andke julgelt märku!
Kuulge, tallinnlased! Võtke siis üks Sander endale tahaistmele! Selle taha küll asi ei tohiks jääda, et ei taha üksi tulla! :)
Plaani on üritus võetud, mis tegelikult saab ei oska veel öelda. Eks selgub õigel päeval. Ja kedagi kes tahaks suurde ja tundmatusse seltskonda kaasa tulla, pole veel leidnud. Et kui kambajõmmi ei leia kes tahaks Tallinnast või siit kandist kaasa sõita siis pole tulemises kindel. Aga eks näis :)
Täname kutse eest, tuleme osalema.
Miki oleks võinud selle summa heategevusele annetada. Minu sissetulekutest, näiteks, läheb aastas arvestatav osa Keila SOS Lastekülale. Selline summa, mille eest saaks, senist keskmist osalejate arvu arvestades, geojaani rahulikult maha pidada ilma osalustasudeta.
Siin lehvitatakse mingi 8 euroga. Oleks aru saanud, kui papp oleks lauale löödud loosungiga, et:
„Kõik võivad tulla. Sissepääs on vaba.”
Miki tegeleb siin praegu labase inimkaubandusega. Maksab korraldajale raha, raha võetakse vastu ja kauplemine käib minu nahaga. Selle käitumisega on Miki teinud GP-st GB, ehk Geobordelli. Kes senini arvanud on, et ma kohale ei tule, võib õige vastusega arvestada.
Head saabuvat suve kõigile!
Palun adminil need mõlemad teated foorumisse üle kolida, kui foorum korda saab.
Väga hea, et Sa selle teema lõpuks üles tõstsid - kui see peakski olema aastatepikkuse hingevalu põhjus, siis on ju ravi olemas. Raha on ju kõigest raha. Palun tee korralik nimekiri, mis asjade eest ja kui palju Sa seda raha tagasi tahad. Jätkame seda teemat foorumis ja korraldaks mingi korjanduse? Ma ei tea, kas see on tehniliselt võimalik, kuid mina näen asja nii, et geokrahvi toetus kantakse üle MTÜ arvele märkusega "Geokrahvi aarete eest" ning siis on võimalik hiljem Sulle ka aruanne esitada ja raha tagasi kanda. Luban, et olen üks osaline.
Kuna kõike alati tasuta ei saa ja ei peagi, siis on selle ürituse tarvis osalustasu seatud ja nii see ka jääb. Ühe osa tasub Geopeitus MTÜ ning tänu sellele saavad ka toetajad soodsamalt - nad on ju toetades juba osa niigi maksnud. Kui on võimalik saada mõne lisaeuro eest oluliselt toredam koht - üritus, siis mina olen nõus selle osa maksma. Ülejäänud variandid oleks ju mingi nänni müümine või muu tasuline palagan ja lootus, et keegi midagigi ostab, sest vastasel juhul lendab korraldaja oma eelarvega sohu ning peab kõik omast taskust tasuma. Mina olen Annele VÄGA-VÄGA tänulik, et ta geojaani korraldas ning ei sooviks talle küll sellist saatust. Hoiame teda ning ärme tümita.
Et mu sõnad ei jääks ainult sõnadeks ning foorumis ja teadetes klähvimiseks, siis tegin just ülekande Annele 8.00€ märkusega „Geojaan“ Geokrahv. Su osalemistasu on tasutud ning palun tule kohale, Sa oled teretulnud algusest lõpuni ning ei pea kodus konutama või ainult foorumis geopeitust mängima. Ära siis alt vea.
8 juuni 2019 kommenteeris gk [geokrahv]
Huvitav, miks mõningad geoüritused tasulised on? Igasugused aardepeitmised nõuvad ressursse. Kas teiste aarete peitjad saavad oma kulutused kaetud mingilgi moel? Kas keegi maksab kellelegi tagasi kulutused, mida keegi on kellegi lõbustamiseks teinud? Need asjad tuleb arutusele võtta ja ümber sättida selliselt, et vähemalt suursündmused, nagu GP jaanipäev oleks maksimaalselt georahvarohke. Tegijad! Mõelge ja tehke! Raha, raha, raha, raha.! Ma tahaks tegelt seda raha tagasi, mille ma Teie lõbustamiseks investeerinud olen.
Huvitav, miks mõningad geoüritused tasulised on? Igasugused aardepeitmised nõuvad ressursse. Kas teiste aarete peitjad saavad oma kulutused kaetud mingilgi moel? Kas keegi maksab kellelegi tagasi kulutused, mida keegi on kellegi lõbustamiseks teinud?
Need asjad tuleb arutusele võtta ja ümber sättida selliselt, et vähemalt suursündmused, nagu GP jaanipäev oleks maksimaalselt georahvarohke.
Tegijad! Mõelge ja tehke!
Raha, raha, raha, raha.! Ma tahaks tegelt seda raha tagasi, mille ma Teie lõbustamiseks investeerinud olen.
Kõige tobedam on küsida raha, kuid paraku kõike siin elus ilusate siniste silmade eest ei saa. Ootan väikse raha ülekandeid ülal toodud kontole. Geojaan toimub igal juhul!
To Geokrahv: sinu silmad ei ole ju sinised...
Geoaasta kõige olulisemal sündmusel tuleb ikka osaleda, seega võtame plaani.
Tahaks ikka tulla. Vaatame kas kahekesi või võtame lapsed ka.
See ju polegi mu Imavere üritusest nii kaugel, et ei saaks vahepeal Jaanida. Võtan plaani.
Panen siis siia kirja oma pere, kes aga täpselt liitub, see selgub hiljem.
Anne soovis, et igaüks tuleks ja räägiks oma hobist. Mul on kahtlane tunne, et nii palju te seda geopeitus ka ei armasta, et tahaksite selle kohta minu suust veel kuulda. Seega mõtlesin, et mis ma ikka muud teha oskan, kui tööd. Tööst rääkida ma ei taha oma puhkuse ajal, aga tööd teha koos teiega võib. Seega pakun välja teile, et kellel käed sügelevad, need saavad minuga koos valmis meisterdada ühe pannilabida või võinoa. Millise kaunistuse te sinna otsa tahate teha, seda otsustate juba ise (kavandid soovitan juba kodus valmis teha, siis saab parema hinde). ;) Panen siia ka ühe lingi, mis viib teid FOORUMISSE, kuhu saate kirja panna, paljud teist tahaksid meisterdada. Selle järgi oskan ma valmistada kindla koguse toorikuid. Kohtumiseni Geojaanil. Seniks palju päikest ja palju toredaid aardeid teile.
Plaanime lõpuks mõnel geojaanil ka osaleda. Igal aastal on midagi ees olnud ning nüüd - kui lõpuks sõber ka sappa saadud - ei ole põhjust mitte tulla. Kui keegi liigub Tartust Suure-Jaani ja/või järgmisel päeval Suure-Jaanist Tartusse ning autos on kaks kohta üle, siis palun ühendust võtta. Kui ei, siis pole hullu. Saame alati bussiga ka :)
Keda me siin ikka praeme. Kalendrisse juba ammu märge tehtud. Kui 1 päev meeles, paneme ellerid ka teele. PEAMINE! Kui naabri poes meelde tuleb, paneme Balsami ka korvi. Täitsa OK lurr. Lõkke manu maitseb ilmselt veel paremini.
Kui Anne korraldab, tuleb kindlasti äge pidu! Muidugi tulen.
Geojaan peab toimuma! Peab meeldima! Mõneti kahju, et Anne suursündmuse nii vara üles pani - sel aastal ei saagi Carolinaga kihla vedada, et küll see toimub ;-D Aga küllap sellest ärajäänud kihlveost mittevõidetava balsami asendab öise lõkke ääres Kaupo legendaarne pakkumine ;-)
Kava ja plaanid kõlavad suursuguselt, just nagu mõisapreilnadele kohane. Kui Anne midagi ette võtab, on suur võimalus, et tegevusi ja komejanti on lausa üleliia. Geopeiturid on ju tänuväärne ja vähenõudlik rahvas - teata neile vaid koht ja aeg ning neil on juba tore olla. Nüüd saab aga kogu raha eest ka tsirkust ja pannkooki-moosi. Kes see pühapäeval niiviisi leiba tahakski. Annele kiidu- ja tänusõnad juba ette! Ära vaid üle pinguta ega end pidupäevaks üleliia ära väsita.
Hakkame taas sättima! :-D
vat vat vat. Mina veel geoüritustel kunagi osalenud pole. Üksiku hundina neid aardeid siin tasapisi tallan ja tegutsen. Aga Viljandimaa on ikka väga kehvas seisus logitud aarete poolest niikuinii ja kuna sel suvel oleks plaanis vähemalt 2-3 nädalat jutti jalgrattaga või muude lihasjõudu vajavate liikurvahenditega georadu tallata, siis miks mitte - arvestada kohe sellega, et ühel hetkel saab lõbusas seltskonnas oma tagumiku maha poetada ja veidikene jaurata. Et siis sealt järgmine päev jälle uuesti radadele tagasi siirduda.
Niiet plaanin tulla, sätin oma puhkused ka siis juba selle järgi, et see plaanidesse mahuks.
Praegu on veel lahtine kellega, millega, mida ja kui palju võtta, aga küll need jooksvalt saab lahendatud ning kohale tuldud. Arvatavasti on Balsam ka tulemas.
Plaanime kohal olla. Saime valmis ka geopeituse logo tikkimisfaili. Kui on huvi, võtke julgesti ühendust. Kohapeal tikkima ei hakka, aga enne ja pärast geojaani küll. Pildid on arvuti miskipärast külili keeranud.
Kui vähegi kannatab tööelu sättida, siis tuleksime.
Selle ajavahemikuga on juba õige mitu aastat puhkuse ja reisiplaane säetud. Tuleme ikka.
Tuleme! Tuppa ehk ei pretendeeri. Võtame vist ikka oma maja kaasa. Seinakalendrisse kirja ei pannud vaid telefoni panin reminderi ja "busy" staatuse.
Kuna eelmine aasta külm me perele liiga tegi, uurisin kohalikku majutus võimalust. Jagan siis teilegi, mis teada sain. Kokku on 49 voodikohta. Seda siis erinevate lahendustega. Majas, saunapeal, kämpingud, tared. Hind 15€ nägu. Sõltumata vanusest, kui just mõni päris pisike kaisus ei maga.
T6mbasin ka kuupäevale ringi ymber. Nyyd ei ole muud kui tuleb aegsasti masseerima hakata ;)
Kui geojaan peab toimuma, siin mina pean tulema :) Esialgu tundub nii aeg kui koht olema väga sobilikud.
Kuigi üritus on veel kaugel, siis siiski läheb kuupäev kalendris bronni. Plaan ikka tulla terve perega kohale, aga eks siis näeb, kui palju meid tuleb ;). Tervitused!
Võtame plaani, esialgu oleme tulijad.
Võtan plaani aga milliseks mu osavõtt kujuneb näitab aeg. Loodetavasti leian järgmise nelja kuu jooksul viisi kuidas saaksin kohapeal viibida enam kui tunni. Aasta suursündmusel tahaks osa saada ju kõigest pakutust. Alustades kogunemismelust, õhtuprogrammist, saunast, varahommikuni kestvast geojaani lõkkesuminast kui ka hommikustest pannkookidest.