Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna Narva kodust kaugel, siis tuleb enne Kreenholmi külastust ikka natuke lähemale kolida nädalavahetuseks. Kaalusime ja vaatasime Karliga erinevaid kohti ja mõned ekstreemsused kõrvale jättes jäi valik Kurtna järvestiku peale. Seal kaunid paigad kus mõnus telkida ja lõkke ääres istuda peale väsitavat geopäeva. Narva on sealt küll veel paraja maa kaugusel, kuid rmk platsidega lähemal üpris kitsas ja tasulist kohta ka ei leidnud mõistliku. No ja muidugi olete kõik oodatud meiega ühinema :)
Täpne sündmuse asukoht selgub vast alles toimumise päeval, sest ei oska nii kohe kindlalt öelda, et soovitud plats olemas. Hetkel panin mälu järgi kõige suurema rmk platsi peale nulli.
Logiraamat on avatud hiljemalt kella seitsmest õhtul ja no pool tundi kindlasti :D
Vihje: pole
Lingid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/peipsi-pohjaranniku-puhkeala/1421
Aarde sildid:
soovitan (1), lõkkeplats (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC85ZJM
Logiteadete statistika:
28 (100,0%)
0
6
1
0
1
14
Kokku: 50
Korraldaja võiks ikka, kui mitte esimesena siis vähemalt õigeaegselt kohal olla. Praegu pidime Hennyga siin paduvihmas venelaste vahel sobilikku platsi otsima ja kinni hoidma. Aga lõpp hea, kõik hea. Jõminat jätkus kauaks.
Olime täitsa kohal ja kuulasime esimese poole üritusest sibulate tümpsu ;)
Tänud!
Suured tänud korraldajatele. Oli väga tore õhtu ja järgmise päeva sündmus väga põnev. :)
Kui interaktiivne vabaõhu-performance "Perekondlik väljasõit loodusesse" lõppenud, sai üle hea hulga aja nautida klassikalist hingesoojendavat geolõkkemõminaõhtut. Aitäh kõigile!
Jõudsime Kristeliga kohale viimasel minutil, või ehk isegi esimesel minutil, sest kella seitsmeks oli lubatud üritusega peale hakata. Meie aga kiirustasime tänaklikult kruusa peal driftides laagriplatsi suunas, sest kusagilt oli meie autosse sokutatud geolipp ja geokirst, mis pidid seitsmeks kohal olema, aga nagu ma juba iga sündmuse puhul ette tean, ma hilinen. Seekord hilinesime ühe minuti jagu. Ehk saabusime esimesel minutil.
Muusika juba mängis, aga mitte meie seltskonnast, vaid naaberlauas. Selle kohta tavatsen öelda, et tavaliselt ma ei kuula tehnot. Aga kui ma kuulan, siis kuulavad naabrid ka. Mind eriti ei häirinud. Kui seltskond kogunes lõkkeplatsile, siis muutus ka repertuaar ida-saksast lääne-saksa-meelsemaks.
Õhtu oli meeleolukas ja sain selgemaks mõne minu jaoks uue mängija nime ja näo. Tore tutvuda.
Kuna über-pikk geopäev algas sündmusega hommikul kell viis, siis magama suundusin päris normaalsel ajal, ikka enne hommikut. Hommikul pikka juttu ei olnud. Kõik soovijad said bussist värsket kohvi ja lõkkeplatsi koristamine käis nii, et kes tahtis, sai küpsiseid, kes tahtis, sai meriseakõrvu kaasa haarata, sest vägisi pressis peale aeg siirduda Kreenholmi põhisündmusele, kus hiljem järele mõeldes, oleks eelõhtu korraldamine Kreenholmi sisehoovis, olnud eriti vinge. Ehk kunagi... Tänud korraldajatele.
Nagu osalemisplaaniski tõdetud, sai see sündmus peapõhjuseks, miks üldse nii pikk sõit ette võtta. Linnuhommik Käsmus oli veel täiendav motivaator ja nii see telgis/autos ööbimise hooaeg sel aastal nii hilja avatud saigi :-)
Kohale saime pärast pusle-aarete leidmisi. Ainult Pusle #23 Kevade jaoks ei jagunud enam aega ega jaksu. Selle asemel veeresime laagriplatsi, kus juba mõni autotäis omasuguseid ees ootas. Õhkõrnalt tibutava vihma käes kuulasime "geoparklas" mõnusat klassikat, gruppa Kino-d. Kui esimesed julgusesõõmud sees, otsustasime Einariga integreeruma minna. Vaikselt ja viisakalt infiltreerudes panime lõkke ja grillid püsti. Peagi oli meid juba rohkem kui katusealuse esmavallutajaid ja nii see geokräu käima läkski. Pobeda-pobeda-situatsioon, võiks siinmail sellise win-win kohta öelda :D Kusjuures, minul polnud selle mitte kõige halvema muusikamaitse vastu suurt midagi, ainult selle üldseüldine vajalikkus ja valjusus olid küsitavad. See seks. Ja kostuv eesti, vene ja inglise keel kõlas ka täitsa meeldivalt. Eriti jäi meelde stseen, kus kaks ühes eas eri rahvusest mudilast ennastunustavalt üksteise poole jooksid, aga enne üheks saamist paraku ühe vanema poolt lahutati. Las lapsed mängivad.
Edasi läks kõik nii nagu Kerli jt detailselt ja ajalootruult kirjeldanud on. Pole mõtet üle korrata, eriti kuna nad mäletavad kindlasti pareminigi ;-) Tore, et sain vähemalt mõnes logis ära mainitud - järelikult tasus tulla ja kohal olla :-D Üks asi siiski, mida ei saa ikka ja jälle mainimata jätta, on Einari iselastud-tehtud liha. Nämma!
Sündmustel on alati vahva kohtuda vähemtuntud mängijatega, seekord siis Koovitaja-Annika, Jurx-Jürgen ja tema kaaslane MLH (kelle nime kirjapilti ikka päris tähepealt ei suuda kirja panna). Tore ju, kui vanadele peerudele lisaks ka värskemad nimed ja näod sündmustele tulla julgevad. Julgustage ka teisi uuemaid mängijaid, et vana peer ei hammusta :-D
Küllap ajas kella 0430 ajal ärkamine, pikk geotee ja piisav kogus veini tavapärasest varem põhku. Aga kuuldavasti ei kestnudki geokräu ülemäära pikalt, seega liiga paljust ilma ei jäänud. Aitäh, head ööd!
Marisele, Laurile ja Karlile kutsumast ja tulijaile tulemast suured tänud! Oli meeldejääv ning pikk geopäev. On, mida meenutada ja palun korrata!
Kui Kreenholmi sündmus üles tuli, tahtsin väga osaleda, aga teadsin juba eos, et transpordiprobleem on sel ajal veel väga aktuaalne, sessinädal on täies hoos ja tegelikult kiskus ka rattarallile. Kui selgus, et päev varemgi on kuskile tulla, hakkasin juba kindlameelsemalt lahendusi otsima. Transpordiprobleemi lahendas Helle-Mari ja sessinädalal sain õppejõududega veenvalt kutsikasilmi tehes kokkuleppele. Oleks vahva olnud ka see kolmas, hommikune Käsmu linnukene kirja saada, aga mõnda aega peab veel leppima faktiga, et tuvil ja varesel teen vaevu vahet. Käisime ööbimiskohast läbi, tegime end pisut inimeseks ja võtsime suuna lõkkeõhtule. Olime ilmselt ühed viimased saabujad, parkla oli juba suht täis, aga meid võeti väga soojalt vastu, sest saabusime metsa puudega :P Järsku meenus...nimesildid! Kuna silte kuskilt kohe võtta polnud, lasime Tiksoja sündmusel testitud "Võta kaasa!" meetodi ka siin käiku. Etteruttavalt ütlen, et siin sündmusel "võeti juba palju rohkem kaasa", nii et ilmselgelt asi toimib :P Alguses võtsime suuna issandkuinunnnnuu Karli suunas ja ulatasime talle kotikese lubatud well-earned õlledega, rääkisime natuke möödunud geopäevast, mille Karl taas päästnud oli ja lubasime, et hoolitseme tema õllevarude eest veel õige mitmel geosündmusel. Rääkisime seltskonnale oma Sillamäe Maximas saadud kultuurišokist kui ei suutnud suures poes alkoholi leida ja Helle-Mari läks kassast küsima, kus teil alkohol on, mille peale vastati, et võite kõik asjad siia kassalindile panna. Vägisi meenus see taktika, et kui tahad poes kana osta, aga ei meenu kuidas see vene keeles on, siis tõstad munakarbi õhku ja küsid "a gde mama?" :D Järgmine hetk on ähmane, aga sain ilma mingi hoiatuseta lahtise käega litaka vastu paremat põske. Helle-Mari väidab siiani, et sääsk oli, aga...krt seda teab :D Järgmine ehmatus oli kui keegi tundmatu selja tagant lähenes ja püssitoru ribide vahele surus. Selgus, et Ahto tuli sõrmega torkima, et teil pidavat aardekleepse olema :D Kleepsud kätte saanud, võeti Kerli kaasa ja wherigode-arduinode teemal jätkus juttu kauaks-kauaks. Kalloga sai pikalt räägitud, kui elumuutev see elumuutev geopeitus ikka on ja Reixi pakutud geospordijook maitses imehea, õnneks tekkis seda pagasnikust juurde kiiremini kui kraanist vett. Kesiganes ütles, et sport on hukas, sa ei tea midagi :P Üks hetk pidi ka see küsimus ära tulema, et kas ma kunagi logi kirjutades pole geoserverit errorisse jooksutanud. No ei ole jah, aga ilmselgelt ma väga üritan :D Siis tekkis Karlil väike jõudeaeg ja selgus, et mu Tiksoja logi on umbes 1000 tähemärki pikem kui NKT 467, aitäh sulle! :D Mingi hetk avastasin end lõkke ääres pihitoolist Paavoga ja lõpuks pihtisin kogemata tervele kambale, aga õnneks kõik on omad ja mind rahustati väga kiirelt maha. Aitäh, et ära kuulasite, omasid hoiate ja ühtlasi kinnitasite, et me Helle-Mariga ajame ikka õiget asja. Teie sõnad läksid otse südamesse ja hinge ja ilmselt kuskile veel! Aitäh Marjele, kes iga natukese aja tagant küsis, kas mul on kõik hästi ja aitäh Paavole, kes Batjuška 5 kohta konstruktiivset kriitikat jagas :) Siis oli Paavo kord pihtida oma kadedusest Tommi suunal, kurbusega tõdedes, et temal pole veel ühegi Annabeliga õnnestunud keeli kokku panna. Pärast mõningast arutelu otsustati, et kõige lähemal olev potentsiaalne Annabel peab veel paar aastat laagerduma :D Väga emotsionaalne oli Helle-Mari ootamatult alustatud kalli, mis mõne sekundiga seitsme inimese grupikalliks muutus. Mingi hetk sai Karlile pühalikult lubatud, et ma ei küsi temalt enam kunagi midagi, mille peale Helle-Mari ütles, et ära aja lolli juttu, nagunii küsid juba homme midagi. Mina aga lubadusi pean, järgmisel päeval panin Helle-Mari küsimustega tanki ja elu läks edasi :D Kuigi talle enda väitel väga meeldib vaikselt taga olla, siis tõmbasime ka Matu suhtlusringi sisse ja preemiaks saime imeda. Tegime Helle-Mariga võidu, kumb hiljem köhima hakkab ja pärast mõningast imemiskoolitust jäi mu parimaks tulemuseks poolteist sekundit, seda sisuliselt põlemisrežiimil :D Sain sooja patsu õlale, et tubli tulemus esimesee (ja viimase!) õhtu kohta, sest ilmselt on see ainuke oskus, mille oskamatuse pärast ma mitte kunagi ei põeks :D Õhtu naelaks osutus Helle-Mari salapärane pagasnik ja veel salapärasemad seakõrvad, mida Laur üsna veendunult meriseakõrvadeks nimetas. Helle-Mari oli mind päeva alguses seakeelt sööma meelitanud ja üritas nüüd teisigi veenda, et (meri)seakõrvad on puhas delikatess. Lõpuks krõbistati neid sellise mõnuga, et tuli puudugi. Vastu hommikut avastati, et keegi oli endale lausa istumise alla talvevarusid kogunud :D
Oeh, ikka väga-väga-väga äge õhtu oli! Tundsin siiralt kahetsust, et ööbimiseks telki kaasa ei võtnud nagu niimõnigi teine julge, sellises seltskonnas oleks suurima hea meelega hommikuni aega veetnud. Aga küll kunagi jõuab ühel sündmusel moe pärast püsti panna ka telgi, kuhu kunagi reaalselt magama ei jõua! ;)
Tänud Laurile korraldamast, palun veel! :)
Plaan oli ju hea, aga no natuke läks metsa, kui selgus, et pole aimugi mis ajal me linnast liikuma saame :D Eks selliste rmk platside peal korraldamise suur miinus on see, et kohas kindel olla, peaks ikka väga vara juba kohal olema ja ennast valmis seadma. Õnneks ei läinud seekord ka kõige hullemini ja tänu Reigole ei pidanud päris suvalises kohas olema, vaid lõkkeplats oli täiesti olemas...eks ta aega võttis, kuniks me selle oma käsutusse saime, aga lõpp hea, kõik hea :D Natuke veider ikka on see rämeda tümmi laskmine metsas olemise ajal...ma ei saa isegi aru, miks selleks kodunt nii kaugele siis vaja sõita on. Istugu maja ees ja kuulaku oma jama. Õhtu läks kiirelt ja kuna enamus olid ajaloo varaseimast sündmusest üpris väsinud, siis seekord sai täiesti mõistlikul ajal magama. Tänud kõigile, et ühinesite meiega!
Mõnus koht pika ja istumine pika geopäeva lõpetuseks, tänud.
Tulime ka Narvale lähemale sööma ja magama, varsti võib nii ekstraverdi-challengele teise ringi peale kerida ;).
Jõudsime sündmusele siis kui mitte päris kõik, siis valdav enamus oli kohal. Muljetavaldav autoderivi (jah, geopeiturid elavad hästi) ning rahvas suures summas ümber lõkke. Lisaks muss valjult tümpsumas. Mõtlesin, et see pidu on ikka vapsee kõrgel tasemel korraldatud. Sahmisime oma auto juures edasi ning ühel hetkel hakkasin tajuma, et juba kolmas venekeelne lugu tuleb ning see tundus veidi imelik juba! :) Kui jõudsime rahva sekka, siis sain aru, et see S-90 Radiotehnika kõlarist tulev muss M-klassi mersu avatud pagasiruumist esindab meie sõbralike, kuid vähemust esindavate kaasmaaslaste lemmikrepertuaari ning meie seltskonnale väga ei sümpatiseeri. Kuigi, mõne aja möödudes tundus, et ega sel tegelikult väga viga polegi. Samas, see tunne võis olla ka võimendatud kaasavõetud karastusjookidest, mida sai konsumeeritud suhteliselt tühja kõhuga, kuna sel hetkel ei olnud veel jõudnud oma õhtusöögi valmistamisega alustada.
Õhtu jooksul sai vesteldud nii maast kui ilmast ja juttu jätkus kauemaks. Noorõpetajale sai kaasa antud õpetussõnu, mida abiturientidele eluteele kaasa anda. Loomulikult tuli lahendada seakõrvade sobivuse või sobimatuse teema, meestel oli oma tehnikateemade nurgake ning igaüks leidis midagi omale.
Erinevalt eelnevast õhtust, mil sai Käsmu linnuhommikuks valmistudes magada vähem kui 4 tundi, oli siin võimalus und nautida lausa 7 tundi ning see uni oli magus.
Mõnus üritus mõnusa seltskonna. Palun korrata! Suured tänud korraldustiimile!
Meeleoluka ja laheda päeva kulminatsiooniks sai lõkkeõhtu kaasvõitlejatega. Teel Narva-Jõesuu umbkeelsest hotellist käisime läbi ka Sillamäe Maximast. Umbkeelsus veel kangemas kastmes. Küsisin, kus neil alkohol siin poes on. Sain vastuseks, et võin oma asjad lindile panna. Hiljem lõkke ääres sain muidugi vaimustavaid soovitusi, mida ja kuidas ma seal küsima oleks pidanud. Eks kulub ikka ära, panen kõrva taha.
Kohale jõudes oli plats juba geopeiturite autosid täis. Ja siis see vene pere auto ka. Integratsioonikatsed küll luhtusid, aga lõpuks saabus vaikus. Või noh, vaikus vene muusikast siis. Nägin vanu tuttavaid ning ka mitmeid uusi. Vestlused ja tegevused olid, nagu ikka, ülinaljakad ja isegi praegu naeran mõne asja peale mõeldes.
Üritasin Kerlit Matu e-sigaretti imema õpetada, aga tegelikult ei suutnud ma ise ka sellega hakkama saada ilma köhimata. Matu nentis õhtu lõpuks stoiliselt, et esimese õhtu kohta tubli ikka :D Toomas rääkis meestele lõkke ümber, kuidas ta lasteaias Annabeliga keeled kokku oli pannud ja Paavo oli kurb, et tal elus pole ühegi Annabeliga see õnnestunud. Siis üritasin meie kaasavõetud vorste grillida, kuni Timmul üle viskas see minu "külmsuitsumeetod" ja ta mu vorstid kiirkorras valmis tegi "Selveri grillkanameetodil". Palju häid mõtteid. Vahepeal sai väga ahvatlevaks minu auto pagasiruum ja kui ma õigesti mäletan, tehti sinna ikka üks kuni mitu dessanti. Siis sai veel pisarateni nalja minu kaasa võetud seakõrvade üle, inimlikku lähedust tundsin spontaanse grupikalli ajal ning veel igast ägedat pulli.
Aitäh väärt õhtu-öö eest!
Olin juba valmis endale majutust otsima Kreenholmi sündmuse jaoks, kui pandi eelõhtu sündmus üles. Kuna niigi oli plaanis hommikul Pärnust läbi Tartust startida, siis sobis sündmuse asukoht ideaalselt. Seltskond oli jätkuvalt tore, no nii nagu igal sündmusel. Ka siin sai mõni uus kasutajanimi ja inimene kokku viidud. Aitäh.
Oli tore näha nii paljusid geopeitureid nagu üks suur suur pere. Sümdmuse algus tundus nutune, lõkkekoha olid hõivanud sibulad, kes demostreerisid oma muusikamaitset. Õhtu edenedes saime nad omi asju pakkima suunatud ja võtsime lõkkekoha üle. Oli tore lõkke ääres erinevaid mõtteid arutada.
Kui ikka sündmus koju kätte tuuakse, peab osalema. Kohapeal käis ühe perekonna disko, küsisin, et kui kaua veel. Umbes tund veel, vastati. Tund möödas, aga sõpru ka veel juures. Otsustasime Paavoga siis nad välja süüa. Panime omad grillid üles ja lõke põlema. Tasapisi tulid ka teised lähemale. Patu andis ka oma osa, kui nende lapse punast autot läks nõudma. Paistab, et igati tragi poiss kasvab. Peagi olime platsil ainult meie ja sündmus võttis tuure üles. Ööbima ei jäänud, kuna kodu on kiviga visata. Geojaani soojendussündmus oli. Aitäh.
Hea järel- ja eelsoojendus hommikul olnud ja homme tulevale sündmusele. Kui suur kõlar lahkus, läks olemine kenamaks, kuigi me olime ilmselt lärmakamad kui ükski disko. :D Piia salat viis keele alla, nagu ka pagarite seened ja metsliha. Aitäh!
Saabusime siis üritusele ca tund peale promotud algusaega. Aga kohale jõudes tundus, et ikkagi saabusime liiga vara ja et oleks võinud vabalt tee peale selle Kloostri aarde ära noppida.
Kui meie saabusime, siis käis seal korralik vene pralle. Kuuldavasti ei pidanud nad kauaks jääma aga pikapeale hakkas tunduma, et nad just meelega venitavad selle lahkumisega.
Vaikselt hakkasid gepeiturid ronima venelastele lähemale, et saaks algust teha ka grillimisega. Mingil hetkel pandi vene muusika nii kõvaks, et me ei kuulnud enam oma mõtteidki! Vot see oli nõme!
Aga ega me siis alla ei andnud. Olime seal rahus edasi ega näidanud mingil moel välja, et see meile ei oleks sobinud.
Mingil hetkel saadeti siis kõige vapraim meilt küsima, et kust ja kes me oleme, et kas üks suur pere. Ütlesime, et ei ole pere, vaid sõbrad. Kui ta uuris, et kustkohast ja me vastasime, et kõikjalt Eestist, siis jäi tüübil küll suu lahti. Eks siiamaani tüüp sügab kukalt, et kuidas see võimalik on...
Sai istutud ja seistud, sai söödud ja joodud, sai räägitud ja kuulatud, sai allalaetud ka uus mänguasi - Locus äpp, kes küll suhtles minuga täiesti tundmatus keeles aga kõik on õpitav. Ka magama sai mindud mõistlikul ajal ja ärgatudki vabatahtlikult 7.30.
Tänud korraldajatele!
Jälle targem ja parem inimene. Tänud
Kui päris algusest alustada, siis tegelikult kohe kui Kreenholmi aare avaldus ja selgus, et see toimub pühapäeval, tekkis mõte ka laupäevane päev veeta sealkandis ning soodsa ilma korral ka telkida. Nagu hiljem selgus, ei olnud ma ainuke, kellel selline mõte oli. Kui meie jõudsime, olid esimesed juba koduteel (sõitsid kruusateel vastu), kuid vaatamata sellele oli väga meeleolukas õhtu (ka peale kõlari lahkumist). Suur tänu siia juhatamast ja ilma kuivaks loitsumise eest. Tore oli tutvuda uute geokolleegidega.
Ilm oli kehv, tee oli eriti kehv (vahepeal tekkis tahtmine auto maha jätta ja jala edasi minna, aga tundus ebamõistlik variant või peaks hoopis selle autoga rohkem sõbraks saama, et julgeks sellistel teedel liikuda), muusika oli veel kehvem. Võiks veel vinguda, ehk läheb kõik paremaks, või no midagi sellist lubas tele2 reklaam. Tegelikult oli tore, pole pea 2 aastat geopeitusega tegelenud eriti- sai nii mõnigi nägu meelde tuletatud ja õite mitu vahvat lugu kuulatud. Ühe aarde leidsime ka lähedalt koos Caro ja karuonuga. Peab ikka pisigeopeituri kaasa võtma ja jälle aktiivsemalt aardeid jahtima hakkama.
Otsus, et läheks siia üritusele tuli sama päeva õhtul kl.15.30. Vaatasin siis kähku, kas on läheduses mõni hotell mõistliku hinnaga, meie õnneks oligi. Hakkasin kähku asju pakkima. Kohale jõudes oli rahvast juba päris palju, sai vorsti ja vahukomme grillida. Igal juhul lahe üritus oli. Tänud korraldajatele.
Ikka ja jälle on tore kohata geonägusid, keda igapäevaselt ei näe. Koht oli nii nagu ta oli. Alguses natukene ülerahvastatud kohalike poolt, kuid ükski grill ega chill tegemata jäänud. Kui Laur uuris minult Ida-Virumaa väliööbimiste võimaluste kohta, siis tekkis sootuks Viivikonna idee. Päris äge oleks kuskil mahajäetud linnas ööbida aga see pigem maksimaalselt mõne üksiku inimesega teostatv projekt. Väheste valikute seast oligi Konsu järv üks ainuvõimalik variant. Järgmine päev pärast Kreenholmi sündmust tuli Timmul muidugi ka päris hea idee - ööbimine Kreenholmis. Üsna kindlasti oleks see võimalik olnud kui oleks teadnud giide ennem üritust.
Meie sündmusel polnud ka mitte kui midagi viga. Kohalik elav muusika, millega harjus lõpuks täitsa ära. Grilli isu mul see õhtu ei olnud aga kui pagarid lõid letti ise tapetud ja marineeritud soku šašlõki, siis olin müüdud. Päris hea kraam oli. Meeldivas seltskonnas möödusid õhtutunnid märkamatult ja millalgi pärast keskööd tuli minna ära magama. Järgmiste chill&grill üritusteni!
Kas nüüd hommik õhtust targem on aga tore ju, kui geopäev algab ja lõppeb üritusega. Eeskava lõppedes läks diskor sõbralikult ka oma teed ja sai igasugu jutte aetud nagu ikka. Tänud kutsumast ja Kerlile ja Hellele suured tänud kleepsude eest. Kohtumiseni.
Meie kohale jõudes olid esimesed juba kohal, kahjuks ka kutsumata külalised, kelle järgi me eisimese osa sündmusest mööda saatsime. Nagu ma aru sain , vajab Lotte julgus kõvasti veel arengut. Ega ta muidu kodus trepi peale lidu iga võõra pärast ja siis ninaots maja nurga tagant väljas tolle peale haugu. Aga haukumine on vägev! Muidugi kõige põnevam oli Henny, aga katsu sa selle sportliku kere kõrval püsida. Nii siis lasime end osadel osalejatel end distantsilt kõrva tagant sügada, tegime mõned kooli harjutused, käisime multit logimas, järve ääres. Sai ka kõrval platsi venelasi hirmutada, arvasid et karu tuleb. Lõpuks hirmutas nullis see kõva slaavi musa ja läksime minema. Suured tänud peitjatele sündmuse eest.
Essad. Jõudsime kohale. Midagi “roosilist” siin ei ole. Panustaks korraldajatele selle valiku tegemise.
Tulen koera sotsialiseerima,ehk? Ja lõpuks lähme ära koju magama.
Kui samal päeva kl 04 plaan Võsu kandis üles ärgata või siis üldse mitte magama minna, oleks patt seia mitte ilmutuda. Tegelikult pani Martini esmalogi selle (Eesti mõistes) pika sõidu peale üldse mõtlema. Sest Kreenholmi külastus paelub vähemgi kui seesinane eelõhtu :-D No ja kui Henny ka tulla lubas, siis oleks endast lugupidavale geopeiturile lausa mittepaslik seia end kohale mitte vedada. Näeme, amigod! :-D
Puid tarime soojasaamiseks isegi kaasa, sest autosse peab ju pärast magama mahtuma ;-)
Tere! Tuleme ka ja avame telkimishooaja. Puud sai juba pühapäeval autosse tõstetud. Ilmselt jõuame varem, sest me ei viitsi maru pikke geotuure teha. Oleme valivad. Eriti kui peaks juhtuma, et hommik hakkab öösel. :)
Meil on nüüd nii, et me pole kindlad mis ajaks järvede vahele jõuame. Samuti on Karli teed keerulised ja kes teab palju aardeid vaja enne kohale jõudmist hooldada :P Ehket oleks tore, kui kes teist kõigist esimesena kohale jõuab, valib meile platsi ja postitab koordinaadid lehele :) Kui hästi läheb, siis on ka null vaba ja õnnestub sinna samasse sättida, kuid on oht, et peab otsima mõne teise mõnusa pesa. Järvi on palju ja samas ka rmk platse, ja kui ka need otsa saavad, siis järvi on ikka palju :D
Tänud ette ja kohtume juba laupäeval!
No kui linnud ja manufaktuur meid kodust välja tirivad, siis ega ei saa jätta siiagi tulemata.
Nagu eelnevalt öeldud, siis üksi olen liiga laisk sellise teekonna ette võtmiseks. Kas keegi Tartust minijatest-tulijatest soovib seltsi? Võin rõõmsalt teele jäävaid aardeid otsida ja ka nii startida, et linnuhommikustki osa saab. Kreenholmis olen käinud, aga võib veel. Ühesõnaga - kõikidele tegevustele avatud ega virise :)
Vaatasime koha üle, tegime nulli risti ja panime lipu üles. Lõkkepuud tuleb ise võtta ja mais on ehk ka palju soojem telkida. Koht on hea ja mahutab palju.
Tuleme ka telgiga kohale. Saksapreili (minu õde) ja Aivar ei soovi telkida, seetõttu võtame nad järgmine hommik rongijaamast peale ja suundume koos Kreenholmi.
Vaatan, et tartlased on siin ennast kenasti üles rivistanud. Sean ka ennast rivisse. Mis sellest, et ise pole tartlane, kuid sõitu sündmusele plaanin alustada just Tartust.
Kalendrisse vaadates selgus, et see nädalavahetus on mingi ime läbi veel täitsa vaba. Ja mis võiks olla mõnusam, kui kevadine nädalavahetus looduses veeta, pealegi veel Virumaal. Väga loodan, et mahun kellegi geomobiili (paistab, et aktiivseid tartlasi on siin juba palju :)), sest päris üksi selle seikluse ettevõtmiseks olen vist küll liiga laisk :)
Ma olen ka kindlasti juba päev varem Narvas, ööbiminegi pandud. Kindlasti tuleb siis ka lõkke äärde tulla :)