Palun kogukonnal seda vanakest aidata!
Tuleks üle vaadata, kas asukoht on veel sobilik ning mittesobilikkuse korral see loodusest eemaldada, siis saab ta ausalt pensionile saata.

Aare asub eramaal ehitustegevuse piirkonnas, vajalik ka olemasolu kontroll.

Korduskülastus Geojahi ülesande jaoks. Lähenesime idapoolse kõrvaltee kaudu, sealt edasi üle heinamaa ja truubi. Aardepuu piirkond on piiratud lindiga, käivad suuremad ehitustööd. Lipsasime küll puu juurde, aga ei sellel ega juurikate alt midagi silma-näppu ei jäänud. Eelmisel aastal juhtus sama lugu, et "vanakest" üles ei leidnud.

Leitud, piirdel küll silt et eramaa aga lootsime et jalgsi ikka võib

Leitud. Parkisime auto ja käisime ära

Jätsime auto piirde taha ja tegime väikese jalutuskäigu. Ilm on mõnus :)

Korduvkülastus 2003. aastal leitud aarde juurde.

Sissesõidu teele oli keegi seadnud heinapallinöörist tehtud takistuse ja ei hakanud autoga mäest alla trügima. Väike jalutus sobis ka. Mingi suvine laagriplats on sinna tekkinud, huvitavad suunaviidad ja isegi kirik rajatud. Aare oli aastatega väiksemaks muutunud, kui algne oli, aga leitav oli ta ilusti. Värviline kork kutsus juba eemalt topsi krabama.

Kirik-vaatlustorn

Huvitav koht. Keegi on siia hakanud miskit ka rajama. Oli näha, et siin käiakse ja ollakse koos. Pihlakas ikkagi veel alles ja peidab endas saladust.

Siin võtsime aega nii ümbruse nautimiseks, kui kõhu täitmiseks. Mõnus rahulik oli.

Tänan peitmast.

Leitud!

Leitud

Siia jõudes oli õues juba täitsa pime. Kristjan suunas küll autotuled aarde poole, aga isegi siis pidin mitu ringi ümber aarde tegema kuni tops silma jäi. Olen kindel, et valgel ajal on siin ilus. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan

tänud

Lähenesime puude juurde ettevaatlikult. Nägime seal võsas kellegi asju ja ei olnud kindlad, et seal inimesi pole. Aga polnud, puu all silmasin ankrut, aeru ja eemal ka kummipaati. Ehk oli keegi need sinna meelega jätnud,mitte meri polnud kaldale kandnud. Aarde leidsime ka. Tänud

Oli too päev suht draiv in. Võsas leid ei tulnud just kergelt. Tänan

 1 

Aare tegi läbi uuenduskuuri. Kõik on uus, vaid osa säilinud nänni kolis üle. Aare ikka sama puu all, asukoht teisel pool puud.

Aarde sisu oli nii hukas, et päästa andis ainult osa nänni. Panime uue ja väiksema konteineri (vitamiinitops)ning uue logiraamatu koos pliiatsi-kustukaga. Peidukoht on ka veidi teisel pool puud, sest kuna üks spetsiifiline kultuur on sinna tulnud, vist et jääda ning kasutab seda puud kuurina (hoiab seal okstes kummipaadi tarvikuid), siis peitsime topsi puujuurte + geokuhja alla. Loodetavasti on preagu ok, aga võibolla peaks kaaluma ka aarde veidi eemale kolimist.

Aitäh peitmast ja uhke vaatega kohta tutvustamast.

 1 

Vanakeste otsimine jätkub, nagu challenge nõuab. Logiraamat oli kahjuks läbimärg ja sinna kirjutada ei saanud, konteiner samuti katki. Võtsime ette täishoolduse. Logiraamatu aastast 2005 võtsin koju ja varsti näeb, kas sealt annab midagi välja lugeda ja lehti üksteisest eemaldada. Kui õnnestub, siis panen esimeste lehekülgede pildid üles.

Leid tuli kiirelt, aarde nimi oli kõige suurem vihje. Läheduses on piknikuplats ja suvel käib seal kindlasti tihe elutegevus. Panime uue ja väiksema topsi rohkem varju. Kogenud geopeitur leiab hõlpsalt geokuhja. August 2002 nüüd täidetud. Aitäh!

Spoiler

Vist esimene logiraamat, pigem leht, praktiliselt oli hävinud.

2005-2021 logiraamatu algus

lk 2

lk 3

lk 4

lk 5

lk 6

lk 7

Leitud. Aare rohkem peitu sätitud, oli teine seal väga avalikult nähtaval. Vajab uut konteinerit.

 1 

Nagu paljud teisedki, jätsime ka meie auto maantee äärde keti taha. Mitte küll ei blokeerinud pääsu päris ära, jätsime natuke ruumi ja juhuks, kui keegi peaks tahtma sel ajal sealt mööda pääseda, näiteks elektrikud EstLinki juurde.

Jalutasime nõlvast alla mere poole ja peagi olimegi aardele väga lähedal. Seal nägime üksikut sõiduautot ning kuulsime ka hääli mere ääres. Laskmata neist segada, otsisime aarde üles, panime nimed kirja ja jalutasime auto juurde tagasi. Kui siis hetkeks autos hinge tõmbasime, vett jõime ja plaani tegime, et mis edasi, tuli ka seesama auto mere äärest ära ja jõudis kenasti keti taha. Roolis oli vanapapi, tema kõrval vanamemm ja tagaistmel (ilmselt) lapselaps. Viimane tuli autost välja, tegi keti lahti ning papi saigi kenasti ketitagusest piiratud alalt välja sõita. Nii lihtne see oligi. Kui nüüd järele mõelda, ega siis tõepoolest ühtegi keelumärki seal ju ei ole, mis keelaks sealt keti juurest edasi kaugemale sõita. Lihtsalt kaine mõistus ütleb, et kett on pandud selleks, et sealt sisse ei sõidetaks. Aga võib-olla siis mitte?! Meie täname aarde eest!

Jalutasime ilusa ilmaga tõkkepuu juurest aardeni ja tagasi. Aitäh!

Mõnus väike astumine, katusealuse juures nägin jalgratast ja kiivrit, aga nende omanik oli õnneks kuskil kaugemates sfäärides ja sain rahus nime kirja. Tänud aarde eest!

Lähenesin rannast. Õnneks on sealt suht lihtne üles pääseda. Oligi jaanipäevaks niidetud heinamaa, kohalike peoplats ja muidugi pihlakas. Leitud rannikumatka käigus. Tänan!

No mina sõitsin ülbelt Mereoja kämpingu parklasse ja tegin näo nagu tahaksin sinna öömajalt tulla. Vahepeal sain ka väikese jalutuskäigu mere rannas teha ja aaret külastada. Tänan.

Mõtlesin sellele, mida koolis olin õppinud ning nõustusin natuke sahkerdama, et jalavaeva kärpida. Aardeleid tuli pigem ruttu ja aardetiir jätkus.

Tee oli pisut tõkestatud, aga saime siiski kohale. Seekordne vanakooli aare tuli kergelt välja, õnneks polnud maasse kaevatud.

Tänud.

Kerge hommikune jalutuskäik ja sai logima asuda, tänud

Normaalsuuruses 2/2 aare aastast 2002, mis paikneb küllalt avalikult eramaal mereäärse peoplatsi servas ning mille peitja on juba 15 aastat mitteaktiivne. Aga näe püsib! Kui ma asjast õigesti aru saan, siis vist lausa originaalkonteineris. Auto jäi E20 äärde laia teeotsa taskusse keti taha, ise sörkisin mööda Estlinki teed nulli ja tagasi. Seekord kiire skoor. Kuju mugudel platsi peal praasnik on, ega siis vist märkamatult logida saa. Aga ilmselt väga sageli siin suurt pidu ei toimugi.

Puhkuse esimese osa neljas aare. Jätsin auto eratee sildi äärde ja tutvusin kohaliku loomastikuga: nelja värvi hobuseid ja mitut sorti lambaid ning kitsi jätkus tee äärde, kaks pisikest kitsekest olid kuidagi valele poole aeda sattunud ja kuigi neil ei näinud enne minu saabumist olevat mingit häda seal sõiduteel trallida, siis minu kohalolek neid nähtavasti pelutas: proovisid end läbi võrkaia silmade pressida, aga no ei mahu ju. Ja see nutt! Ma ei teadnud, et ka kitsed inimtite kombel ulguda oskavad. Meil üks kass ei talu nt autosõitu ja iga kord, kui oksehäda peale tükib, eelneb sellele inimhäälne nutt. Aga see selleks, tegelikult käisin ju pihlaka juures ka. Omamoodi trepilahendus igatahes, vähemalt kuus erinevat materjali ja ehitusviisi, puitosad kaunis kipakad. Aga sain alla, nautisin tühja randa ja ronisin pihlaka ajaks tagasi üles, tünn säras juba eemalt. Nimi kirja ja Eslinki teed kaudu tagasi auto juurde.

Otsisin meeleheitlikult lähikonnas kohta kus poegadele meelejärgi olla ning neile tegevust leida. Tundus et siinne jalutuskäik aardeni peaks piisavalt sobiv olema. Estlink2 putka juures hülgasin masina ja asusime huvitaval maastikul teele. Aardeni jõudsime üllatavalt kiiresti. Kuidagi ei tahtnud kohe auto poole tagasi suunduda, seega läksime mere äärde. Suht skeptiliselt hülgasin plätud ja läksin vett katsuma. Üllatus oli suur kui siin mõnusas rannas oli merevesi ka veel takkaotsa soe.Ujumiseks valmistanud me polnud, seega asju me ju kaasa ei võtnud. Kuna rand oli inimtühi, siis ei takistanud meid keegi paljaks koorimast ja merre sukelduda. Tugev tunnike möödus kindlasti veemõnude nautimisele ja kehadele tekkinud kontuuride hajutamisele. Igati lahe koht oli ja pojad nõudsid juba lahkudes, et me peame siia tagasi tulema. Ja tuleme ka.

Tänud.

Leitud

Tõeline aarete klassika - aare aastast 2002 - ja püsinud siin nõnda juba aastaid. Jõudis meie külaskäigu ära oodata. Meil läks ikka kaua, kui veidike arvutada, siis ca 12 aastat. Kui siiakanti olemegi varem sattunud, siis ikka sellest teeotsast mööda sõitnud, pole olnud sobivat aega. Nüüd võtsime aja, keerasime auto keti taha ootele ning kand-varvas aardeni. Täna tuuline meri möllas ja siin oli superilus, ka pihlamammud nägime ära.

 1 

Nüüd mitmetunnilise delay-ga hakkas lõpuks vihma kallama. Autoga maanteelt maha pöörates jäin keti taha seisma. Ei saa salata, et oleks tahtnud seda ketti lahti võtta ja drive-in teha. Passisin natukene autos ja ootasin, et sademete tihedus natukene maha rahuneks. Ei tahtnud seda üht ainukest täppi siia vedelema ka jätta. Paistis, et paremaks ei lähe. Lükkasin kapuutsi pähe ja asusin nulli jalutama. Pihlaka puu oli aga marju ei näinud. Meenus vaid see kuidas kunagi väiksena sai pilliroost puhkpüsse meisterdatud ja nendega pihlakaid tulistatud. Aare oli supperavalik. Kui ta nii püsib, siis las ta olla. Lähenedes paistis nagu oleks keegi lihtsalt pihlaka vahele ühe prügiämbri visanud. Mäest alla minek oli lihtsam kui mäkke tõus. Vihm läks ka tihedamaks. Autoni jõudes jäi see vihm muidugi järgi. Aitäh aarde eest!

Leitud, aitäh.

Mööda suurt maanteed Narva - Tallinna vahel kulgedes oli see täpike tihti silma jäänud. Tundus aga teelt kaugel ja keerulises kohas olevat. Seda enam et enamus sõitmised toimusid liinibussiga, mis geopeatusi kuidagi teha ei taha. Seekord otsustasid noored aarde maksku mis maksab ära tuua. Tükk tegu oli juba alguses, et leida koht kust võiks alustada. Kõik teed paistsid olevat erateed ja ligipääsetamatud. Otsustasime auto jätta järjekordse eratee sildi taha ning edasi minna jalgsi. Tee aga suunas meid aardest pigem eemale. Mööda eramaa heinamaad liikudes jõudsime lõpuks alla mereranda viivate treppideni. Sealgi olime vist kellelegi kuuluval maal ja püüdsime toimetada kiirelt ja vaikselt. Hoolimata trepi kehvast seisukorrast jõudsime kivisele rannaribale, mida mööda jalutasime aardeni. Tagasitee ei olnud sugugi lihtsam ega lühem. Nimed me siiski kirja saime ja nüüd võib rahulikku südamega Narva - Tallinn vahel edasi liikuda ilma et see punkt rahu ei annaks.

Selle leiu ma pühendan oma heale kamraadile ja kompanjonile aardekütile Pihlakale. :D TFTC!

Teel aardeni kohtasime kitsekesi, kes olid aarde lähedal leidnud hea söögikoha. Ilus vaade. Tänud kohta näitamast!

Jätsime auto eratee otsa ja liikusime jala edasi.All oli vene numbrimärgiga auto,mis ei saanud enam üles.Jättis sinna parajad jäljed.Väga ilus vaade oli.Aitäh!

Iga tee, mis mere äärde viib, on eratee. Aare õnneks nii jonnakas ei olnud vaid paistis eemalt silma. Aitäh kutsumast, mulle meeldis!

Üritasime lähenemisteed leida, aga lõpuks pidime ikka jala minema. Aitäh aarde eest!

 1 

Ärgates hommikul enne kuut Merioja kämpingus, võtsin seniks kuni teised ka millalgi ärkavad, ette varahommikuse umbes kilomeetrise jalutuse mererannas. Viimasest logist kuni minu leiuni olid sipelgad aarde peaagu täies ulatuses oma pesaga katnud. Nende töökus on ikka uskumatu. Kahjuks peavad nad nüüd uuesti alustama.
Tänud aarde eest!

Öösel telgi ümbrus helendas :)

Pihlaka leidsime peale väikest keerutamist rannaalal. Estlink 2 sai ka üle vaadatud. Tänud peitjale.

Auto jätsime keti taha. Nüüd siis on nähtud ka see Eesti-Soome vaatamisväärsus, Estlink 2. Aga seal on vist neid W või V ikkagi veel vähevõitu, et päikesepatarid ka appi võetud? Aarde otsimiseks elektroonikat me käima ei pannud ja kaardi järgi panin mingil põhjusel puusse s.t 250m vasakule(sai vist teeotsad segamini aetud). Ei ole hullu muidu olekski see aare liiga lihtsalt tunud. Aitäh!

Leitud see vana aare pihlaka alt. Kuskil siin lähistel sai telgis ööbitud ühe talvise rannikumatka käigus. Lund oli siis põlvini. Aga, mis jõuluaeg see praegu selline on, vihma sajab ja tuul lõõtsutab?

Arvestades treppi, mis oli saka mõisa juures ja see, mis selle aardeni viis, siis oli ajas tagasi rändamise tunne. Rand oli väga ilus. Aarde leidsime ka. Aitäh

 3 

Jälle on kätte jõudnud suve need 3.5 päeva, mil me sõbraliku karjana mööda issand kui ilusat Eestimaad jalgsi ringi tammume. Kui eelmisel aastal astusime täpselt 100 km Tammispealt Kalvisse, siis sel aastal jätkasime sama teekonda Kalvist Udriasse e. Eesti Mõisade aardest Udria vabadussõja mälestusmärgi aardeni. Meie päris oma Udria dessant B-)
Kohe päeva alustuseks saime esimese 10 kilomeetriga oma riided ja jalatsid mudaseks. Vihma ladistas ja kagutuul puhus (ainult ranniku peal, all oli vaikne). Juba enne selle aardeni jõudmist leidsime kaldale langenud puujurte vahelt lõhkekeha RPG2. Teavitasin sellest ka demineerijaid ja nüüdseks on lõhkekeha eemaldatud ning koht turvalisem. Meil ka hea meel, et esimeste üleastumisel, kes seadeldist ei märganudki, midagi ei juhtunud.
Selle päeva ainus aardeleid-logimine oligi Pihlaka. Aare oli kuiv ja korras. Isegi minu 2008. aastal jäetud Simpeli SIM oli alles, uskumatu lugu. Kõnnime veel ja jääme täna kuskil mereranda ööbima. 25 km nagu naksti käidud (kokku käisime ligi 85 km). Elu on seiklus!
P.S. Kel suur fossiilihuvi või Geoloogi aare leidmata, soovitan siia tulla. Fossiile on nagu muda. Iga suure paelahmaka sees on neid kuni 7-8 ja kivistisi näeb tõesti pea igal sammul.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/785494904

Kel Geoloogi leidmata, tulgu siia

Lõhkekeha enne aaret (nüüd eemaldatud)

Aardepaus

1. matkapäeva statistika

Aare väga heas korras. Tänud peitjale juhatamast. Meri siinsamas ju oma liivase rannaga.

Olime siiakanti tulnud jaane veetma. Võtsime sugumugulased kaasa ja tutvustasime natuke geopeitust. Meie lähenesime aardeni mööda ilusat Liimala randa. Poole tee peal vajus pool seltskonda savi sisse. Kes pesi pükse, kes jalgu , mina pääsesin kõigest kummikute pesemisega. Viimaks jõudsime kohale ning aarde leidsime kohe. Oli väga vahva jalutuskäik.

Jätsime auto Estlink 2 teeotsa keti taha ja jalutasime alla. Kui tee lõppes, algas värskelt niidetud heinamaa, kus üllatuslikult paiknes grillimiskoht. Aare paistis ruttu kätte. Piilusime puude vahelt sealset merd ja algas trenn mäkke tagasi. Tänud juhatamast!

Kiire leid!

Väga kerge leid. Aitäh!

olime juba peaaegu loobumas, kui märkasime lootustandvat teeotsa. ilusad vaated avanesid igatahes. ja saare naine sai kurjusest lahti.

Keerasin suurelt teelt maha üks teeots liiga vara ja sain veidi rohkem jalutada, aga ei midagi hullu. Aare hakkas juba kaugelt silma. Aitäh peitjale.

Ei olnud raske,kui otsida õigest kohast :)

Mäest alla läks nagu kergemini, kui mäest üles. No ja aare oli ka selline, et ega ometi....Tänud peitjale :)

Pisike jalutuskäik ja logitud esimesest kohast kuhu sai vaadatud. Lahe oli see, et u 100m enne aaret tuli meid tervitama kolm hobust. Julgeim neist marssis teele vastu ning lasi end patsutada, kuni tüdnes ning aasadele tagasi läks.

 2 

Selle aarde juurde juhatas gps läänepoolsemat teed pidi. Estlinki teest polnud veel teadlik. Jätsin auto parklasse ja hakkasin minema. Ükshetk tuli vastu sissesõidu keeluga värav. Vaatasin, et ega jalgsi pole ka ilus siit minna, päike ka suht loojunud juba. proovisin vähe lääne poolt metsatukast. Seal aga paistis järsak olevat. Nii, aga siit läheb mingi kraav, loodetavasti on üsna lauge lõpuni välja. Kui siin nüüd veel mingi mitme meetrine astang on, siis ... tegeleme probleemiga siis, kui see kätte jõuab. Vahepeal mudas ukerdades tuli ka meelde Vahtra aare. Astangut polnud ja sai ilusti alla. Edasi oli juba lihtne, mööda veepiiri edasi, natuku üles ja leitud. Aare oli puust pooleteist meetri kaugusel maas, kuid korras. Tõstsin ta puude vahele. Tagasi otsustasin minna üle põllu, peaks vähe lihtsam olema. Tõepoolest, lausa tee läks otse üles maanteele.

Leitud! Aitäh!

Õhtu sai lõpetatud pisikese jalutuskäiguga. Päris mõnus oli ;) Rannas sai ka veidi kive loobitud, mis sa ikka teed, kui terve rand lutsukive täis. Aitäh.

Leitud,tänud peitjale.

Kuuma suveilmaga otsustasime jalgu meres jahutada. Selleks sobis see aare väga hästi. Marianne tahtis küll savi jalanõude ja jalgadega kaasa võtta, kuid pesime selle siiski meres maha. Aitäh peitjale.

Ei saa meie aru kudas see drive in on aga nuh rand seal kah ilus teinekord saab jalutama minna :)

Nooh.. teine kord juba üritame drive-inni teha, aga ei õnnestu. Kolmandal korral valime ilusa kuiva ilma ja võtame jalutades ära! :)

Eelmist logi lugedes arutlesin kogu tee aardeni, et kas tõesti mindi autoga? Pikk aga põnev jalutuskäik :)

Kevad tuleb :)

Mööda sirget teed alla ja drive-in tehtud, vaated on seal ilusad. Tänud peitjale.

Tänase päeva esimene aare.Allamäge oli kerge kulgeda,tuuleke puhus tagant ja lükkas omakorda.See eest üles viimane tõus oli veidi raske,aga tehtud ta sai.

Oh, sai uuritud siit ja sai uuritud sealt. Lõpuks piisas vaid sellest kui asja õige nurga alt vaadata! :) Tänud peitjale! EVEJ

Nüüd logisid lugenuna sain teada, et lähenesime raskemat rada pidi - mööda paekiviteed ja võsa. Aga tore oli. Aitäh!

Kabeli juurest maanteeni oli tohutu taganttuul ja kiirus eriti alla 40-e ei langenud, maanteel jäi 30-e ümbrusesse. Ega seal maanteel kaua sõita ei tahtnudki, veoautosid sõitis nii palju. Tore, et aare oli põhimõtteliselt drive-in, pärast üles oli jube raske sõita. Aitäh!

Nimepuu ümber tiiru tehes jäi konteiner seekord kohe silma. Erinevalt eelmisest korrast. Lähenedes on mõistlik üheks jalgsiteekonna vahepunktiks Estlink2-le oluline maja võtta.

 4 

See oli minu päeva (kirstu)nael :P Visati mind kusagil teeotsas autost välja, kust ilus lai paene tee mere poole suundus, 800+ meetrit aardeni. Tore jalutamine lõppes peagi kõrges heinas. Kusagil mälusopis oli jutt raudtrepist ja estlinkist, no kus need siis on? Aardeni ainult 200 m, no tühja sest trepist, mõtles blondiin. Rusunõlvasid sel tripil juba nähtud rohkem kui mitu. Proovisin otse, hirmus padrik. Proovisin veidi eemalt ja siis sain aru, et lagedad mäenõlvad on hoopis hullemad kui vaarikavõsa, kuna vaarikadki vajavad juurte alla miskit tahedat. Lagedal oli lihtsalt savi, väga märg ja vajuv lögane pinnas, mis üritas mind kohe neelata. Pöördusin tagasi vaarikatesse ja laskusin mööda uhtorgu mereni, mille järel tuli muidugi jälle ronida käpuli nõlvast üles aardeni :D Aga teate kui kaunis rand seal on, mida ligipääsmatum, seda ilusam! Tagasitee Estlinki väravasse oli lihtsalt igav, sellest ma parem ei räägi :)

Kuna eelnevalt oli vihma sadanud, siis küsisin veel Kairi käest üle, et kas panen kummikud jalga, vastuseks tuli "Ei". Oi kuidas ma pärast kahetsesin :D Algul sai mööda jalutatud, aga lõpuks leid tuli kiirelt.

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

Väga ilus hommikualustuse jalutuskäiguke kevadtuule, loodusjõudude käes amortiseeruva raudtrepi ja rahus loksuva mererannaga. Aare vägapalju end ei peitnud, Kuigi nii mõnigi prügi kutsus end petvalt enne uurima

Leitud

Miks jätta auto estlinki keti juurde kui võib kasutada laia riba mis on veelgi kaugemal. Reedeseks geoteemaks oligi teha võimalikult pikkasi jalutuskäike. Ilma nendeta poleks ma näinud kohalikke lambaid, ega mereni viivat raudtreppi. Ja see mereäär oli ikka täiesti uskumatult ilus! Algul vaatasin aardest mööda, siis lugesin logisid ja siis kolmandal ringil jäi silma asi, mis tegelikult küllaltki nähtaval oli. Karbi sisu veidi niiske, logida kannatas ilusasti. Kuidas peale nii ilusa koha külastamist linnamaastikule naaseda?

Ei olnud väga peidus midagi.

Üks neid mõnusaid päevi, kui õnnestub töö ja vile koos käima panna ... Estlinki tee otsas oli kett ees - nagu varasemad vaatlused seda eeldada lubasidki - ja nii ei hakanud autoga mäest alla trügima. Aga rada läks otse nulli ja peidukas oli liigagi lihtne - nii lihtne, et silma jäi alles teisel katsel. Tuul oli maskeeringu laiali puhunud ja karp puhta avalik. Aga kõik oli korras, katsusime teda natukenegi ära peita, aga eks järgmised leidjad siis raporteerivad, kuidas see õnnestus. Kena vana kool, koha jätame meelde, ehk läheb kunagi tarvis. Aitüma!

Leitud ja logitud. Kui õigesti mäletan, siis karbis puudus kirjutusvahend, ei saanud enda oma jätta ka, kuna plaan oli geopeituda samal päeval veel.

Aarde juurde minnes saime edale kaaslaseks veel neljada liikme- kohaliku ning lõbusa üsna suure koera. Mererannas kõndides oli näha päris palju maalihkeid ning millegipärast oli vesi nende juures heleroheline... Üle pika aja üks traditsiooniline metsa aare.

Lähedases kämpingus peeti kuutide kokkutulekut ja mõnus käik mööda mereranda viis meid aardeni. Aarde võiks vist ümber nimetada Estlink2 nimeliseks, vähemalt oli valve olemas. Maanteelt sai alla lahedast kitsast allatulekust, kuudiga hiljem alla sõita oli päris jube. Aarde juurest leidsime kõigepealt 2 ankrut. Suur tänu eelmistele otsijatele vihje ja geokuhjakese eest - ilma poleks vist leidnud. Väiksem laps omastas rikkalikust aardest kohe smurfi. Asemele jätsin SD kaardi ,kus peal pilt ühest teisest hobist. Tore klassikaline aare oli, täname !

Vaatasime üle Est-Link 2 uusehituse ja vahelduseks noppisime ka aarde. V: raha J: smurf

Suure teepealt maha keerates sattusime tümale põllumaale. Olgugi, et (sõidu)teerada edasi kulges, meil lähemale, kui 400m saada ei õnnestunud. Kummikud jalas kulgesime mere poole. Piknikuplatsil oli tunda möödunud suve hõngu. Laine loksus vahvalt kuid hägune vesi ennast katsuma ei kutsunud. Kuniks mina põllulilli ja veerelt alla voolavaid niresid nautlesin, kaevas Bruno aarde välja. Raamat päris märg ei olnud kuid talvine niiskus ja maa sees olek pole teisele kõige paremini mõjunud. Kerge tuulutus oleks hea. Täname!

Siit tuleb üks uniselt pahura porikärbse logi. Vahepeal käisime autot ja jalanõusid poriga määrimas ja vaatasime kuidas merd läbi udu üldse näha ei olnudki. Udu on nüüdseks suuremalt jaolt uttu tõmmanud aga mul tuli soojas autos hää uni peale. Aare oli selline tõsiselt vanakooli aare, mida ma üldse otsida ei tahtnud aga siiski nimi logiraamatusse sai kirja pandud. Nüüd liigume edasi, ma isegi ei tea veel kuhu :)