Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aardekonteiner purunenud, eemaldasin. Hoolduse ajaks maas.

Nojah. Jalutasin kohale, otsisin, lugesin logisid, otsisin veel, siis taipasin rahvusvahelist lehte vaadata. Juba aprillis loodusest eemaldatud.

Mul ei ole GPS kunagi nii meeletult hüpanud. 45 minutit sai 40 meetri raadiuses tatsutud kuid ei leidnud seda hästi maskeerunud geokuhjakest :o(

Topsik on kildudeks.Vajab uut.

Aarde ümber lund polnud üldse, topsik oli poolenisti peidukast väljas ja pool sellest oli kildudeks. Ühekordset karpi sinna panna ei tahtnud,muid meil kaasas polnud, pet ei sobinud, seega vajab aare kiirelt uut potsikut. Koha tutvustamise eest tänud

Nii nagu lähedalasuv Maarja-Magdaleena oli meil seni külastamata, ei ole me iialgi siia Lustsaare ja selle järve juurde sattunud. Tundub popp koht olevat, parklas oli enne meid 6 autot, järelikult ka omajagu inimesi siin matkamas. Meie matka ajal paari seltskonda ka kohtasime, aga geopeiturid ei olnud keegi. Tänud aarde eest!

Mõnus jalutamine aardeni.Aitäh!

Leitud tänan

Lugu 16-aastasest tüdrukust on ikka väga kurb. Geps näitas ikka väga valesse kohta, pikka aega otsisin ühest kohast kuni Kaido hõikas, et leidis. Aitäh aarde eest!

Gps siin küll õigesti ei näidanud, ainult hüples. Sai otsitud geokuhjasid ja muud sellist, aga silma ja sõrmede vahele ei jäänud midagi. Hakkasime juba loobuma kui silmasin ümarat, mida looduses harva paistab, ja topsik see oligi. Aitüma.

Tänan aarde eest!

Tee parklani oli hästi sõidetav, parklas juba mitu autot ees ning inimesi tuli veel juurdegi. Populaarne koht! Aarde leidine võttis küll aega, kuid tuli siiski mõistliku aja jooksul. Aitäh!

Ega siinse aarde otsimine teisest Saare järve aardest lihtsamini tulnud. Päris pikalt otsisime lume seest seda õiget peidukohta, kuni Ain selle lõpuks ka leidis. Tänud!

Leitud.

Selleks ajaks kui ma siia kanti jõudsin oli väljas juba pime. Ja ma päriselt soovitan kõigile just pimedas terve see RMK rada seal läbi kõndida ... üldse .. minge pilkases pimeduses rappa - ilus on .. põnev on ;) Punase tulega taskulamp on kohutsuslik sellisel juhul ;)

Igatahes. Jõudes pilkases pimeduses mööda seda rada lõpuks ( ma tegin järvele ringi vastu päeva ) õige kohani, tuli hakata aaret otsima. Tundus, et siin läheb kähku. Ei läinud :D Sai neid käsi väänatud nii ja naa, topitud küünarnukini siia ja sinna, aga näppu ei jäänud midagi. Kas tõesti tuleb jalaga taguma hakata? Või piisab ikka silitamisest? Tuleb välja, et valest kohast tagumine ei ole sama mis õigest kohast silitamine. Peale silitamist sai logi kirja ja teekond pimeduses jätkus.

Mõnus koht. Aitäh!

Kuigi sisestasin GPS-i aardele lähima parkla koordinaadid juhatas masin mind sinna koordinaatidele läbi kaugema parkla. Kuivõrd sealt kaudu nagunii sõita ei oleks tohtinud ega saanud, jätsingi auto kaugemasse parklasse. Läbisin kogu matkaraja, igavesti tore kõndimine oli ja ilmgi soosis üritust. Miskitel asjaoludel olen kunagi aastate eest seda matkarada ka korra varem täies mõõdus läbinud ning ühte osa sellest ka matkateel matkamise ajal. Aitüma, igati mõnus jalutuskäik!

See oli päris mõnus kohake. Täna vaatasin vaid lõkkekoha üle ja matkaringi ei teinud, kuid panen taaskülastuse nimekirja kui võimalik puhkuse, ööbimiskoht ja matkaraja läbimine. Silm tabas aarde maskeeringut koheselt ja seega kiire leid. Aitäh!

Märtsi kuus jäime lume tõttu mitteleiuta kuigi rada viis toona otsejoones nulli. Lume alt ei osanud aga õigesti kohast kaevata. Ka seekord oli imestus suur kui eeldatavas kohas karpi ei olnudki ja kiirel vaatlusel ka midagi silma ei jäänud. Natukene käega kobades ilmus aare lõpuks nähtavale. Päris hästi ära maskeeritud. Kevadel kaevasime tegelikult selle koha ka puhtaks aga ju siis saatus tahtis, et me tuleksime siia mõnel teisel hooajal tagasi. Ilm oli ilus, mets samuti. Seeni oli väga palju aga kõik pigem sellised kahtlast sorti. Me piirdusime aardeleiu ja mõne mustikamarjaga. Aitäh aarde eest!

Talvel lahkusime siit mitteleiuta. Ka seekord oleksin mina pika ninaga jäänud. Karli terav pilk silmas maskeeringut ja aaret.

Tuli tahtmine seenele minna, aga kuidas sa lähed niisama ilma teise eesmärgita. Tegin siis natuke aardeotsimist ka, aga kokkuvõttes leidsin aadreid ikka rohkem kui seeni. Vahepeal saatsin emale pilte, et kas mõni isend süüa ka sünnib, aga kõik laideti maha. Pannitäie kukekaid ikkagi leidsin ja mõnest ilusamast muust tegin pilti.

Aare ise oli minu jaoks suhteliselt koordinaatidel, üks 11m mööda ajuti.

Matkarajal sai kohatud kolleegi, kes koos laste ja koeraga oli seenile tulnud. Mainisin oma plaani ja läksin nulli püüdma. Ja siis ma otsisin nulli ja otsisin aaret kirjelduses mainitud täpsusklassi piirides, ikka täiesti edutult. Vahepeal olid piirkond jõudnud kolleeg ja lapsed, kes nähes minu häda, asusid ka aitama. Kui siis lugesin ühest eelnevast kommentaarist, et etteantud täpsusklass on tegelikult n korda möödas, lugesin vastava arvu sammusid täpselt(!) õiges suunas. Viimast sammu tehes võttis kolleegi laps aarde peidikust välja. Tänutäheks panin kõik kirja.

Veidi keerulisem, kuid leitud ta sai, tänud peitjale!

Veidi läks aega, aga leitud ta sai. Loodusega väga ühte värvi ja sambla-okste sees.

Väga kena jalutuskäik loojuva päikese saatel. Aitäh!

Kiire leid, tänud!

See on järgmine koht seeriast "ilma aardeta ei oleks teadnud". Tõesti ilus matkarada ja lõkkekoht. Seekord jalutasime ainult aardeni ja tagasi, aga kui tulevikus tahta loodusesse jalutama tulla, siis on see kindlasti hea valik. Aitäh siia juhatamast! Parklast ärasõidul nägime kaugelt, et teine auto tuleb vastu ning jäime ootama. Selgus, et kokkusattumused on olemas ning vastutulnud autos olid perekonnatuttavad, kes olid samuti ilusa ilma puhul lapsi ja koera jalutama tulnud.
Samuti lõppes selle aardega minu elu kõige edukam geopeituse kuu. 2020 mais sai mul leitud umbes 157 aaret, mis on rohkem kui mõnes terves aastas olen leidnud. Karantiinil olid positiivsed mõjud ka.

Mööda järve äärt sirelililla aade juurest liikudes, kiilusime keelumärgi taha kinni. Nii pikaks matkaks me veel valmis ei olnud ja võtsime suuna ringiga teise parkla poole. Nii me siis navi käskude saatel liikusime kui mingi hetke see käskis metsavaheteel järsult paremale keerata. Nii tegingi, aga autole see ei meeldinud ja mõned andurid kippusid seepeale karjuma hakata. Uus parkla oli juba aardest sobivamal kaugusel. Võtsin otsejoones suuna nulli poole, aga see lõppes kiirelt vesise takistuse tõttu. Erkol oli parem nina ja leidis laudtee üles. Edasi oli juba mõnus kulgemine kuni aardeni. Nulli taga ajades aaret ei märganudki, aga pärast paari katset samme lugeda, päästis Erko päeva. Eeldasin et aarde koordinaadid hullult ära, aga karbi juures mõõtes selgus, et polnudki väga hull. Ainult 11 meetrit.

Tänud.

Kulutasin siin ebanormaalselt kaua sest aardetopsil oli nii võimas looduslikul maskeering, et ei raatsinud seda katkuda. Võib olla vale aga jätsin selle ilma samblata. Sellises kohas ei ole vaja üle peita.

Leidsin.

 1 

Lähenesin mööda Google'i soovitatud teed, selgus et jõudsin lähemasse parklasse. Üks auto oli juba ees. Hindasin olukorda - jube märgala ees, nii ei saa ju. Konsulteerisin kaardiga. Ahaa, tuleb mõnikümmend meetrit edasi minna, siis on laudtee :)

Väga ilus kant, huvitav, et ma varem siia pole sattunud. Tasub veelgi tulla. Nulli ümbruses tiirutades sattusin geolõhnalisse kohta, aga aaret ei suutnud ka roomates tuvastada. Lõpuks leidsin abi Speedy logist - nüüd oskasin juba õiget samblatutti torkida. Selleks ajaks oli ka GPS-i näit enam-vähem sellesse kohta stabiilseks jäänud. Tekitasin natuke midagi geokuhjalaadsemat, et geoerosiooni veidikenegi vähendada. Tagasiteel võtsin alternatiivse tee, nüüd sain ka natuke kõhusilitamist tunda :) Aitäh peitjale!

Leitud.

Ilus järv ja äge matkarada, tänud aarde peitjale.

 16 

Selle järvega on vahvad mälestused tudengipõlvest, kui Voore baasis suvepraktikumidel olles sai Maariuse hipibussile hääled sisse aetud, kogu kursus sisse topitud ning suund siia järve äärde võetud. Kohale jõudes oli buss seest kanepisuitsust läbipaistmatu ning ust paotades voogas see välja nagu Iru jaama jahutustornist. Vahvad ajad olid.

Parkisime auto soovitatud parklasse. Alguses arvasin, et jalutame niisama, sest olin veendunud, et aarde kättesaamiseks tuleb see soine ala ületada as-is ning seda koos Maru ja minu karkudega küll teha ei tahtnud. Kirjeldust ja logisid lugedes tuli välja, et siin on hoopis matkarada. Seega suundusime rajale ja saime kuiva jalaga nulli. Metsa all ei saanud koordinaati kuidagi paikka ning sai vaadatud päris suure maa-ala sisse jäävaid peidukaid. Lõpuks siiski märkasin õiget objekti, mille lähem inspekteerimine paljastas ka aardelaeka. Maru esimene aardeleid :)

Kuna tüüp magas rahulikult oma pesas, siis tegime järvele tiiru peale. Tänud aarde eest, mulle sellistes kohtades aarded meeldivad.

Polnud nii lootusetu midagi :D Aitäh peitjale!

Alguses tundus asi lootusetu. Aga veidi tuhnimist ja käes ta oli. Aitäh!

Logide järgi otsustades oli tegu viimase aja üks seikluslikuma aardega. Meil midagi erilist ei toimunud, peale selle, et aega kulus ikka korralikult, kuidagi ei jäänud silma. Õnneks varasematest logidest sai suuna kätte ja siis tuli ka aare välja. Lumega tõesti raske.

Mõnda logi olin lugenud ja teadsin, et kergelt ei lähe. Alguses ei edenenud üldse, kui Reino koordinaadiga läksime õiges suunas, kuigi ka see näitas 7 meetrit mujale. Siiski jõudsime õige objekti juurde ja aare leitud.

Tegime väikese lõdvestusjalutuskäigu orienteerumise jätkuks ja likvideerisime üksiku leidmata täpi. Kiire leid ja mõnus kevadine mets. Aitäh peitjale!

Viimane leid enne Tartusse suundumist jäi juba üpris pimedale. Jooksin võidu hääbuva päevavalgusega, et nullis vähemalt esialgu ilma lambita otsida - nii näeb paremini suurt pilti ja fookus ei piirdu vaid lambivihku jääva piirkonnaga. Kohale tormasin seega läbi mingi suvalise mudru, sattudes korralikule laudteele poole pealt üpris kogemata. Nojah, kunagine saar ikkagi ju :D

Päris kohe ei leidnud ja lampi läks ikka vaja. Kuid õnneks 5 minutiga sai hakkama. Tagasiteel astusin juba normaalse inimese moodi mööda ettenähtud rada - nagu polekski geopeitur.

Käisime õhtusel tiirul, mille eesmärk oli eelkõige tuulutada pärast pikka päeva proovieksamite parandamist. Kõigepealt tegime peatuse Kuremaa ilusa veski juures, kus poisid sõitsid puldiautodega mööda parklat ja mina jalutasin ümber veski. Väike matkake loodusesse tundus ka hea mõte, seega suundusime Saare järve äärde. Sookured karjusid taamal, päike loojus järve taha ja mitte ühtegi inimest ei olnud mitte kusagil. Väga armas ja ilus koht, lugesime stende ja imetlesime järve. Aitäh!

See oli nüüd küll tore koht, mida progresseeruva jõletisviiruse perioodil külastada. Saarjärve ääres olen käinud küll, aga Sirelilillat otsides lähenesime teiselt poolt. Seetõttu tundus seekordne lähenemistee natuke segane olevat ja kummaliselt lumine ka. Ise oleksin ilmselt kondimootori kasuks otsustanud, aga kaaslane hindas geomobiili võimeid piisavaks ja õigesti tegi. Keegi teine loodusturistidest seda lähenemisssuunda valinud polnud ja seega saime kenasti parkimiskohta valida. Esmalt vaatasime üle ka lõkkekohad, sest minul on kindel plaan kunagi siin üks matkaöö veeta. Seejärel avastasime, et aarde suunas viib täitsa kena matkarada. Häbi tunnistada, et mul on see järve ümber ringi tegev radagi puhta käimata. Oleksin hea meelega selle vea parandanud, aga no kaaslane oli ju ka ja ega me aardenigi mööda rada läinud, vaid ikka otse kellegi eelmise otsija jälgedes. Kohapeal õnneks end ogaraks otsima ei pidanud ja tagasi tulime juba mööda ametliku rada. Ühtlasi sai otsustatud, et järgmisel nädalavahetusel, kui loodusesse vaja minna, tuleme siia. Logi kirjutamise hetkel kuu aega hiljem pole veel jõudnud.

Leitud :) Tänud!

Tee parklasse probleeme ei valmistanud. Seati nimeline sahk oli tee osavalt ära puhastanud. Veidi käis põhi vastu aga kinni jäämise ohtu ei tajunud. Jalutasime mööda matkarada nulli suunas. Paistis täitsa ilus piirkond. Kohe selline, et aare jäi meie eest varjule ja soovis, et me väisaksime siinset rada ka lumevaesel ajal. Kaevasime usinalt nulli ümbruses lund aga kui aarde asemel hakkasime leidma hoopis lahtist sammalt, siis enam ei näinud mõtet. Tuleme uuesti.

 4 

Pärast oma Maarja-Magdaleena libahooldust kulgesime edasi põhja. Oli teada, et eile olid ühed sõberid siinse tee lahti lükanud ja teised parklasse kinni jäänud, nii et tõotas põnevust :-D Meil ei juhtunud kumbagi neist. Koht on ilus ja meeldiv ning aaret igati väärt. Aga kas nüüd just niimoodi peidetud aaret. Meie ainus pinevus-põnevus sellises kenas paigas oligi aarde otsing. Ikka päris otsing. Nagu vanasti. Nii et lund ja sammalt lendas. Tegelikult oli neid seal ennegi pillutatud. Sellisel kujul selliselt peidetud aarde otsimine meenutas ikka peitmisviisi aastakümnete tagant. Nagu metsik lääs.
Ega enne ei leidnudki, kui mõlemale eilsele leidjale abikõne võtsime. Tuleb tõesti tõdeda, et lumi pole selle aarde leidmisel suurim takistus, sest ka lumeta ajal on tõdetud, et pole just lihtsate killast. Otsustasime looduse säästmise huvides asjaolud edasistele lihtsamaks teha ning jätsime potsiku ~30 cm kõrgemale samasse objekti geokuhja taha. Sest otsest muguohtu sellises paigas ju pole ja pigem säästa loodust ning otsijaid. Sellest tänaseks aaretest piisas. Nüüd otse koju. Aitäh!

 2 

Leitud teel liigpäeva sündmusele. Tänu KändB teatele, et parkla on lahti lükatud, võtsime selle üldse plaani. Väga ilus ilus rada parklani ja sealt edasi aardeni, aitäh, aitäh!! Ainult jaluta lumises võlumetsas mööda jälgi. Parklast minema saamine oli seotud väikeste raskustega, kuid mida üks Eesti naine ei suudaks! Saime ka sealt tulema.
Aitäh peitjale, suvel on siin ka kindlasti lahe.

Y marks the spot

 19 

Kui talvekuu viimasel päeval antakse võimalus leida aare, mida on lumega raske leida, siis loomulikult tuleb seada sammud sinnapoole. Tee lähimasse parklasse oli juba omamoodi väljakutse. Teele langenud puud ja olematu sahatöö. Samas aarde suunas läks korralikult sisse tallatud rada. Laud metsas oli muidugi omaette nähtus. Aarde leidmine või õigemini lume alt välja kaevamine oli puhas lust. Koordinaat ja olustik sobisid ka ilusti kokku nii et kokkuvõttes oli puhas lust seal saarel seda aaret leida. Täname peitjat metsa kutsumast.

Tee on sahatud

Jõudsimegi parklasse

Matkarajal

 9 

Sinna lähemasse parklasse läheb tegelikult (vähemalt) kaks teed ja vähemalt üks neist on täiesti normaalne sõidetav tee. Ehk et tasub ise kaarti vaadata. Mina ka paari kuu eest võtsin esimese gepsu pakutud variandi ja osa sellest teest on siiamaani auto küljes. Tagasi tulin juba päris teed mööda:)

Aitäh peitja soovitatud lähemat parklateed. Loomulikult blondu valis selle. Nii sitta pakkumist pole mulle veel tehtud, aru ma ei saa, mis häda peab olema siuksesse karuperse peita.

Selle ilusa järve ääres olen ma ujumas käinud, küsinud siis minu käest, kuhu aare peita!

Aardeni jäi 300 meetrit...

Siinne mõnus jalutamine sobis pühapäeva hommikusse suurepäraselt. Piirkond oli nii vaikne, ei ühtegi looma, lindu ega inimest. Ainult meie kaks. Aitäh kutsumast!

Päev pärast tõrvatilkade kogumise ringi läks teekond parklast nullini nii et ei saanud õieti arugi, kui juba kohal olime. Mõnus Pühapäevahommikune jalutuskäik kenas kohas. Aitäh peitjale.

Auto jätsime lähimasse parklasse, tõkkepuu alt läbi ja kohe oligi matkajate rõõmuks üle märja koha laudtee rajatud. Nii et iga ilmaga, kuiva jalaga. Matkarada ümber järve tundus populaarne olevat, iga natukese ja tagant liikus keegi mööda. Õnneks jäi otsimispiirkond rajast piisavalt kõrvale. Huvitavaid-kahtlasi kohti oli metsa all hulgim, lõpuks ikkagi esimese objekti juurde tagasi pöördudes tuli konteiner ka välja. GPS näitas mul 7 m nullist, pikkuskoordinaat võiks olla .921. Tänud peitjale

Pimedusega võidu päris äge jalutuskäik vesisel jõuluajal. Geps tegi asukohta arvestades üllatavalt hästi koostööd ja liiga kaua ei läinudki. Aare kuiv ja korras. Tagasiteel muidugi otsustasin loominguline olla, nii sai tee pikem ja jalad märjemad kui oleks tingimata vaja olnud. Aitäh.

Tänud aarde eest!

Leitud.

Leitud.

Täitsa lustlik on terve see matkarada läbi käia. Aitäh siia ka aaret peitmast!

Teel haiglast koju leitud. Kaasas ainult koordinaadid, aga mitte aarde kirjeldust. Oli ka ilma lumeta raske. Aitäh.

Leitud! Tänud peitjale :)

Jalutuskäik aardeni oli sügiseselt mõnus, aga kohapealne otsimine võttis ikka aega. Kui lõpuks aarde leidsin, oli geps ka minuga nõus. Tänud juhatamast!

 1 

Ka minul on aardepaik vana tuttav koht. Kape orienteerumisklubi armastas siin mõned aastad tagasi võistluseid korraldada, nii et olen nullis viibinud mitmeid kordi. Tänagi sain veidi orienteeruda, sest avastasin paigast Mobo-raja. Soovitan teistelgi sealset kaarti kasutada, nii on liikumine lihtsam.
Aitäh!

Oleme perega seda rada uudistanud mitmeid kordi. Täna olime siinkandis metsasaaduseid varumas. Meie tiimi korilusosakond sukeldus metsa, mina tulin rajale.
Tänud peitjale!

Navi tarkusest ja enese lollusest saine siin rohkem jalutada kui vaja oleks. Henriko jällegi nautis rattasõitu. Kuna null veidi keerutas aga järjekindlalt ühte kohta soovitas, siis ei olnud just kiire leid. Aitäh.