Jätke Urve rahule!

 2 

Kuna eile sai jalgsi Vilsandil käidud, siis see siin oli juba lumme... Vesi kiskus üle põlvede, ehk lonkisime tagasi autoni ja panime ikkagi ujukad selga. Mõnus sumpamine, peitjale tänud!

Vaikust! Huvitav saade tuleb

Aitäh!

13763.

Jailbreak ‘23

Üliäge aardele lähenemine ja asukoht! Oi, mulle siia tulek meeldis. Millal siis veel, kui mitte kuuendamal augustikuu päeval. Õues soe, juba ka surfituul. Alles hommikul käisin telkimise järel meres ujumas. Vesi oli soojem kui õhk. Suviii!
Usse ei kohanud, linde ka mitte. Mõned nõgesed vaid. Telekas on alles, aga ei saaks öelda, et aarde lähima juniperi küljest oleks leidnud. Leitud siiski sai. Mõnna laiuke. Isegi kaardil on vahva vaadata. Tänud Leviale elamust pakkumast! Ka geepeelastele.

Saaremaa geotripi planeerimisel lisasin selle pean leidma nimekirja ja söötsin ette ka teistele. Nii me siia peale kaatrisõitu end sättisimegi. Tagumikud said märjaks, teleka juurest põõsast ei leidnud, seal oli 8 munaga pesa, kust lind ehmatades lendu tõusis. Tuustisime siis veidi eemal ja seal aare end peitiski. Tänud

 1 

Kuna meil täna olid veeaarded käsil, siis tulime ka siia. Kuna veetase oli 30 cm tavapärasest kõrgem, siis me päris kuivade pükstega siia ei saanud. Vastavast kohast leidisme linnupesa, kus emalind ära lendas, ehk tuleb tagasi. Veidi veel ringi vaatamist ning aare leitud. Ning siis tagasi sumpama. Aitäh!

 2 

Panime veesussid ja veidi lühema säärega püksid jalga, muu kraami jätsime lambaaia kõrvale kadakapõõsasse ja astusime mööda raudteetammi saarekese poole. Vesi läks aina sügavamaks ja ühel hetkel oli ka tagumik märg, kuid soe vesi ei pannud küll oma tegevuses kahtlema. Hoopis rohkem ärevust tekitas see tohutu linnukisa ja paljude kajakate tiirutamine saare kohal. Meie lähenedes nad siiski pidevalt taandusid ja ükski meid rünnata ei tahtnud. Saarel võttis vastu selline loomaaia sooja päeva lõhn. Kõik kohad on linnusitta täis ja eks see seal kivide peal ja rohus sellist lehka tekitab. Linnupesi oli ka üllatavalt palju pika rohu sees ja kivihunnikute otsas. Ja veel, väga palju surnud linde vedeles igal pool. Ühesõnaga väga ettevaatlikult pidi seal ringi liikuma, et endale või lindudele halba üllatust ei valmistaks. Õnneks telekas paistis juba eemalt ja aardetops (mis oli mattunud paksu linnusita alla) sai ka kiirelt leitud. Rohkem seal ringi tuterdada ei tahtnud, sest see kajakate kriiskamine oli kõrvulukustav.
Tegelikult täitsa lahe ja omamoodi aardekülastus, soojal suvepäeval väga mõnus teekond. Aitäh peitjale!

 1 

Kunagi raudtee aaret otsides käis mõte läbi, et käiks õige Urverahul ka ära. Samas vesi oli ees ja mis seal ikka niiväga vaadata on. Jäi käimata. Kuid nüüd oli tarvis sinna logima minna ja see max 30cm vett polnud mingi probleem. Lahe matk, aitäh kutsumast!

 1 

Mul oli ikka kindel plaan, et selle võtan ära. Olgu vesi, kui külm tahes. Ajasin kummarid jalga, kuid need ikka palju ei aidanud, varsti oli vesi üle ääre ja jalad lohisesid nagu hülgel taga. Niivõrd rasked olid. Aga polnud hullu midagi, vesi veel ikkagi üsna soe, võiks öelda, et isegi ujutav.

Kohale jõudsin, siis imeilusates kollastes õites laid ootas mind. Ja kohe sain aru, et ka mesilased on laiu avastanud, keegi siin lähedal peab igastahes itaallasi, kodumesilasi. Nii palju juba tean, et itaallased on ilusad ja kollased, on ka mul neid mõni pesakond ja sellistest meie tumemesilastest ikka väga palju ilusamad. Nagu ikka lõunamaa eksootika meid tõmbab.

No telekas siin on tõesti võimas. Ma ikka tegin ägedaid pilte ja värke ja mõtlesin, et mismoodi oleks siin jalka MM-i vaadata sõpradega, see oleks ülilahe kogemus. Aga kuna eile sõitsin telefonist trakatsiga üle, siis ühtki pilti siia ei pane.

Igastahes väga vahva aare. Kiidan heaks :)

 1 

Siin oli teada, et midagi lihtsalt ei ole. Küll aga oli veetase sõbralik ja leitud sai. Randa oli Fairy pudel ümber läinud, kõik vahutas lahedalt.

Äge teler, vahib teine ikka mere poole. Tänud kutsumast!

 1 

Tasuline aare, märgin mitteleidmisena.

 1 

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Linnukesi oli siin sadade kaupa, kui mitte tuhandeid. Minusugune argpüks pani kiivri pähe. Margus võttis oksa kätte ja teekond võis alata. Oli see vast retk. Õnneks linnud meid ei rünnanud ja pojad oskasid enamasti juba ise lennata või siis hüplesid eemale. Telekat vaatasime ka. Tänud selle põneva koha eest.

 3 

Ei jätnud, tõin tagasi suuremale saarele ja viin ka mandrile, aga rahule ikka ei jäta!!

 2 

Sai siin juba mõnda aega vesistatud kuidas teised muudkui soodsaid jääolusid ära kasutasid ja pikki matku ette võtsid. Lõpuks siis ka minu jaoks väike kasu lõikamine talvest. Kuigi jah, Merle jõudis ka mainida, et siia ka suvel hea lihtne tulla. Raudtee lõi pundi kahte lehte laiali. Selle märja ala ligi ei tahtnud keegi minna. Urverahul saime taas kokku ning mööda mootorsaani jälgi jõudsime ka ilusti aardeni. Teistele jäi aare kohe silma, mul võttis see toiming ikka 2 sekundit rohkem aega. Pärast logimist võtsin minagi järjekorda, et kohustuslik pilt teleri ees ära teha.

Tänud.

Kui esiti tundus kaarti vaadates et m66da tammi on k6ikse lihtsam läheneda, siis tegelikkus oli see et see oli ainukene koht kus vesi hoopis lahti oli. Nii hargneski meie tiim laiali et igayks oma trajektoori pidi. K6rvalt oli jää muiduskist nagu betoon, jaluta vaid sirge seljaga kohale. Tutvusime kohalike vaatamisväärsustega ja tagasi juba otse parkla poole m66da pakasest sillutatud teed.

Ps mida teha kui voolu pole aga tahaks kangesti telekat vaadata? Nu siis tuleb kyynlavalgel vaadata ;)

Telekast olid nii huvitavad saated, et ma ei saanud arugi, kui aare juba leitud oli.

Leitud

 1 

Vaatamata mõnevõrra huvitavatele teeoludele saime ikkagi oma madalapõhjalisega raudtee juurde välja. Kuigi vesi oleks praegu muretult võimaldanud ka ujumispükstes laiule minekut, olid plätud paraku maha jäänud ning seetõttu astusime kummipükstesse ja forseerisime veetakistuse nende abil. Kohapeal panime logi kirja ja seejärel vaatasime veidi telekat. Aitüma, siia poleks küll ilma aardeta sattunud!

 1 

Kahlamispükstega ei olnud vesi külm ega märg.

 5 

Ajasin ujukad+crocsid jalga ja hakkasin astuma. Tuul oli tuurid üles võtnud ning kaldale kogunenud vahtu keerutas näkku juba enne kui vettegi jõudsin. Laiu pool askeldas üle-kahemeetrine kalavinskites mehemürakas - oletasin, et geopeitur. Kui olin ise peaaegu kohal, tuli ta mulle kaldavees vastu, tervitas ja uuris, kuhu minek. Mõtlesin küll Stockholmi nimetada, aga piirdusin siiski Urverahuga :P
- Nojah selge, aga et mis asjus?
- Orienteerumismäng.
- Kas seal siis kah mõni punkt on?
- Üks on jah.
Ma ei hakanud mehe käest uurima kuidas tal palja käega kalapüük edenes, soovisime head päeva jätku ja sulistasime kumbki omas suunas edasi. Viimasest küsimustest võis välja lugeda, et geopeitur härra ilmselt siiski polnud. Muidu küllap pakuks meie seast pikematelegi konkurentsi 2.5 maastikuga aarete jalad maas noppimisel.

Siinse mikro sain isegi mina kergesti kätte, panin nime kirja, vaatasin kohalikust telekast Cast Away hambaraviepisoodi ära ja asutasin minekule. Mulle näis, et Urve jäi rahule :o) Aitüma.

 4 

Lükkasime veesussid jalga ja sammusime kalda äärde olusid hindama. Maire astus otsejoones vette. Näo emotsioonidest võis välja lugeda, et vesi on 6 kraadi. Tegelikult olnuna seal mõned minutid, muutus vesi täitsa soojaks. Vee sügavus meile samuti probleeme ei valmistanud ja peagi olime teisel kaldal. Nägin ka ühte ussi heina vahele põgenemas. Proovisin veidi ette kujutada siinset raudteed ja tööpõldu. Suht suvaline koht tundus. Tegime telekaga väikese fotosessiooni ja tulime tagasi Saaremaale.

Hommikul peaaegu kohalikele rääkides, et Atla sadama lähistel on üks laid, kuhu läks kunagi ka raudtee, tehti imestusest suured silmad. Näitasin ka kaarti ja nad ei teadnud, et seal isegi laid on.

Aitäh paika tutvustamast!

Ilm oli mõnusalt soe ja vesi kutsus. Paar esimest sammu olid veidi karged, aga keha harjus kiirelt. Vesi oli max põlvini. Teisele kaldale jõudes võtsime sihiks männi ja see juhatas meid peaaegu õigesse kohta. Peale logimist uudistasime võõrkeha ja suundusime tagasi.

Tänud.

Urve küll hüüdis meile teiselt kaldalt, et me ta rahule jätaks, aga meil oli vaja nimed kirja panna, nii et rahule me teda seekord veel ei jätnud. Laenasime kaldal olevat paati ning käisime siiski kiiresti ära, et Urve liiga pahaseks ei saaks. Kellele ikka meeldib, kui tema peal tallutakse. Aitäh!

Kuna raudtee oli vee alla jäänud, siis valisime veetranspordi. Laenasime kaldal oleva paadi ja tegime sellega mõned aerutõmbed Urverahuni ja tagasi.

Tänase päeva viimane paadiaare. Enne Atla sadamasse sildumist logisime selle ka ära. Mis on küll sellise inimese mõttes kes siia oma vana teleka toob???

Hommikul värskenduseks tuleb ikka vette ronida. Kõrge veeseis soosis seda veel eriti. Tõeline geopeitur leiab ka selle meeldiva olevat ja kannab nime naeratades logiraamatusse ning hiljem naerab enda üle. Urvet ei kohanud. Tänan peitmast.

 1 

Urverahu oli kindlasti see aare, mida tahtsime tulla sellel tuuril otsima. Tuul oli muidugi väljas kõva, mere ääres seda enam ja lainegi laksus üsna kõrgelt. Nagu peagi selgus, oli ka veetase päris kõrge. Kui mingitel aegadel on vett jagunud umbes põlvini, siis täna oli see oluliselt kõrgem. Mõtlesime, et algul proovib Anna minna ja aarde üles otsida oma kõrgetes kalamehe säärikutes, mis lõppevad paraku ära enne kui jalad kehaga üheks saanud. Peale kümmet meetrit ja märga tagumikku oli selge, et nendega siin välja ei vea, kui just ei ole huvi kummikuid üleni veega täita.

Siis sai kasutusele võetud teine meetod: mina sukkpükstes (või tegelikult siis liibuvates jooksupükstes, mis näevad väga sukkpükste moodi välja) ja vanades tossudes. See meetod täitsa töötas ning jõudsin kenasti kohale ja tagasi. Muidugi olin kuni hargivaheni ja veidi enamgi märg, aga vesi oli väga soe. Ütleks, et see osa kehast, mis oli vees, tundis end pareminigi võrreldes näiteks kätega, mis said märjaks ja siis tuule käes külmetama kippusid.

Kuigi oli käes suve keskpaik ja usun, et lindude suurem pesitsusperiood oli möödas, siis see väike saareke meeldib ikka neile väga ja linde oli ujumas ja lendamas palju. Püüdsin minagi end pisikeseks mõelda ja neid võimalikult vähe häirida ja tegin kiire külastuse. Täname Urve rahu tutvustamise eest!

Urverahule minek...

...ja tulek

Mikski oli mul jäänud aardekirjeldusest kahe silma vahele soovitus suve alguses mitte tulla, seega lähenesin ikkagi julgelt. Lindudele see muidugi ei meeldinud ja nad andsid sellest valjuhäälselt märku. Soovides neid vähem häirida, tegime kiireid samme, logisime aarde ja kõige otsemat teed pidi tagasi raudteele. Aitäh aarde eest.

 2 

Kui juba siia karu-kaka-augu-tagumisse-nurka olime sattunud, siis ei saanud mitte Urvet rahule jätta. Urve ulus ja puhus ja tekitas laineid, kuid jonni me ei jätnud. Ujukad, kampsun, jope, päikeseprillid (polaroid aitab lainete alla näha) ja et oleks ikka korralik kepp ka, siis sai lähedusest üks vai näppu haaratud. Mööda raudteetammi oli tore astumine. Tugeva tuule tõttu oli vesi tugevalt üle põlve ning mõned korrad lõi "üle parda" sisse ka :)
Täname mõnusa sumpamise eest. GC#7100

On nii vahva, kui peidad aarde ja siis hakkab see oma elu elama. Või veel uhkem, kui see põhjustab kõrvale uue ja veel ägedama naaberaarde. Seekordse saarde sõidu põhipõhjus ;) tülitada Urvet. Kevadel pole sobiv aeg, siis on siin lindude paradiis. Täna ei kohanud neist ühtegi. Soe merevesi paitas sääri ja õhk oli veel paksult suvehõngu täis. Aitäh, Levia, seda huvitavat rahu täpiga tähistamast! Mulle väga meeldis

esimesed sammud meres

pilk ette - Urverahu

pilk seljataha :)

Leitud.

Nautisime teekonda aardeni. Tänud, huvitav koht.

STF. Tänud!

Istusime eelmisel õhtul taaskord Atla sadama puhkealal, kes eelistas jõi teed, kes jõi veini. Kuskilt juttudest jäi arusaam et Urverahul võib aardeid kaevata, et pole ta nii tühi jakõle ja mahajäetud ja vaid kunagise hiilgusega maalapike. Et isegi linnud pidid sellel saarel arvutimänge mängima. Hommikul irdusime taaskord seltskonnast ja suundusime juba tuttavasse kohta ainult et seekord siis teises suunas. Leidsime ülesse kõik eelmsisel õhtul kogemata kuuldud ülestähendused ja enne lembehetki suutsime nö kogemata ka aardele komistada. Väga tore aare aitäh peitjatele , meile kohe väga meeldis

Minu logi tuleb nüüd küll 3+ aastase viivitusega aga sellegipoolest meenub, et see oli üks väga meeldejääv otsimine ;)
Aitäh, meile väga meeldis!

Testleitud koos vahvate geopeituritega. Tänud!

Testitud.

See oli äge koht! Tore, et siin nüüd ka aare on. Pärast multiaarde läbimist tekkis kõigil kindel soov ka merre ulatuv raudteetamm läbi jalutada. Kahlasimegi läbi vee kohale, turnisime kividel ja nautisime päeva. Mõnus. Kotkad kõrgel taevas lisasid paigale veelgi võlu. Saaremaa läänepoolne serv on tõesti ülimalt lahe paik. Aitäh peitjale!

Peale multiaaret jätkasime raudteel matkamist ja nii see tuligi.Tänud kaaslastele ja peitjale.Testleid.

Testleidjad:Aive,Mari,Merle,Piret,Hannes,Heldur. Vau, see oli lahe avastus ! Mõned aastad tagasi oli veel minu jaoks tagaotsitav. Mõnus päkselise ilmaga soojas merevees sulistades kohalike oludega tutvuda. Edasi positiivsete emotsioonidega Allirahu saart avastama. Tänud peitjale.

Testleid. Kahlasime pärast multika leidmist saarele ja no see saar, see nõudis oma aaret. Õnneks arvas Levia samamoodi. Aitäh talle, et ära tegi! Hetkel on veeseis alla põlve, nii et marss, kroksid jalga ja aaret leidma! PS: Tervitused Jussikeste Urvele!