Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käesolev aare kutsub teid Kurgla rappa, kus esimese Eesti Vabariigi ajal asus riigi suuruselt teine turbatööstus. Aruküla turbatööstus tegutses aastatel 1918-1944. Kuna kohalike põllumeeste seas polnud piisavalt töökäsi, siis abiks käisid Peipsi kalurid. Sõja ajal kasutati ka sõjavange. Palk oli oma aja kohta korralik - umbes 6 krooni päevas. Selle eest saanuks osta näiteks 20kg vasikaliha või 300kg võid.
Tänaseks päevaks on tööstusega seotud hooned hävinenud, väljalõigatud turbakraavid täitunud veega ja lagedale raba territooriumile on peale kasvanud mets. Antud looduskooslus on soodsaks elupaigaks erinevatele loomaliikidele. Kõige ilmekamalt võib näha tiikide ümbruses kobraste tegutsemise jälgi. Suurematest linnuliikidest pesitsevad siin laululuiged ja sookured. Hea õnne korral võib lendamas näha ka merikotkast. Kuna nii ida kui ka läänekaldal asuvad kohaliku jahiseltsi poolt loodud ulukite toitmishütid, siis võib kuulda põõsastes krabistavaid põtru ja metskitsesid.
4km pikkune Kurgla tiikide matkarada avati 2019. aasta suvel, millest enamus valmis tänu Teeme Ära vabatahtlikele. Ümbruskond puhastati võsast, rajati jalgradu, ehitati laudteid. Üles seati suunaviidad ja infotahvlid. Matkarajal aitavad püsida punaste täppidega tähistatud puud. Matkaraja alguses asub ujumiskoht ja lõkkeplats. Tiikide ääres on lubatud ka ilma loata kalapüük. Talvisel ajal on tegemist populaarse uisutamiskohaga.
Aare ise on peidetud matkaraja keskossa. Vahetus läheduses on valmimas ka puhkekoht, kust avaneb ilus vaade tiikidele. Õhtustel tundidel võib nautida päikeseloojangut. Mõnusat matkamist!
Vihje: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 22.9502' 25° 3.9418' |
Aarde sildid:
soovitan (4), laudtee (2), ilus_vaade (2), ujumiskoht (2), ronimine (2), pikem_matk(>1km) (2), matkarada (2), lõkkeplats (2), seened (1), rästikud (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8JBWW
Logiteadete statistika:
152 (97,4%)
4
2
3
2
0
0
Kokku: 163
Noh see logiteade nüüd hälbib Kurgla kurgede seeriast, aga kolmas tagasilöök täna. Jõlkusin nullis natuke ringi, ei leidnud. Siis vaatasin maastiku raskusastet ja siis vaatasin kohe õigesse kohta. Korra tõstsin jala aarde poole, aga kuna aeg oli veits otsakorral ja teadsin, et kõiki kurgi täna ei taba, siis oli mugavam hakata kohe metsas pobisema ja Karli siunama ning jätsin aarde seekord sinnapaika.
8:58 Hommikul vara üles, et saaks Kurglas matkarajal jalutama minna. Kui mina parklasse saabusin, siis poolakate auto parkis ja tundus, et inimesed magavad veel.
Tegin ringi natuke alla 1,5h. Kaks aaret jäi leidmata. Nr 4 - millegipärast ei jäänud silma seal metsa all. Nr 9 - tiibu pole, vette ei tahtnud minna.
Jalutuskäik oli tore. Pole varem siin käinud. Aitäh.
Tulime Kurgla matkarajale matkama ja kelgutama. Rabatiikide vaheline ala oli väga lage. Lumi oli kõrkjad ja muu madalama taimestikukihi enda alla matnud.
Kurgla tiikide aardeni jõudes imestasin, et aare on kolinud niivõrd madalale, et pikemad geopeiturid saaksid selle jalad maas kätte. Aasta aega tagasi mõtlesin välja köiepunutise ja umbsõlmede süsteemi, et aare peaks oma kohal püsima järgmised 10 aastat mureta. Ühestki logist ei lugenud aga välja, et oleks miskit juhtunud. Igatahes köis oli pooleks :o
Harutasin katkise osa oksa küljest lahti ja see läks Klaarale uueks mänguasjaks. Aarde enda viisin tagasi omale kohale veidi lihtsama kinnituslahendusega. Sisu oli kõik korras.
Talvisel õhtul oli täitsa ilus ümber lumise järve jalutada. Aitäh!
Aare paistis ilusti, tuli ainult välja mõelda, kuidas nimed kirja saame. Kõigepealt proovis Mai, aga ta veidi lühem. Siis mina, puu oli üsna libe, aga sain hakkama. Aitäh!
Tuli need märjad kindad jälle kätte ajada ja veidi võimelda. Õnneks ei miskit ületamatut. Nimi kirja ja sodi ka aardest välja. Tänud
Nagu selliste puhul tavaks, oli Merle see, kastanid tulest välja tõi. Aitäh peitjale!
Keegi oli kuulnud et tänaseks lubas jahedamat päeva. Oli ta jah, aga alustasime siiski. Tuli jälle kavalus appi võtta. Tänud peitjale aarde eest.
Kohaliku seeriavälise aardega tegime samuti tutvust. Õige puu sai ruttu tuvastatud. Kui tavaliselt käib meil neid maastikke Mirjam vallutamas, siis nüüd tahtsin ise järele proovida. Eks algul oli tükk tegu, et keha õigesse asendisse saaks, aga pika peale sai end karbini ulatatud ning aare ka logitud. Aitäh! Logi kell 15:20.
Kuna see karp siin jäi ka ilusti raja peale, siis tundus paslik ka siia nimed kirja saada. Kui mina käisin vees jalutamas, siis Märten tegi siin ronimist. Vahelduse mõttes. Väga mõnus koht, aitäh!
Kui pingil veidi istutud ja õun söödud, siis oli aeg aare ka leida. Ronimine jäi mulle, alla lendavate osade kokku korjamine Silverile. Kui nimi kirjas ja kõik omal kohal tagasi, siis saime edasi liikuda. Aitäh!
Valisime Antiga tänaseks jalutuskäikguks Kurgla tiikide õppe- ja matkaraja. Saime lisaks kevadises kaunis looduses viibimisele aimu ka Aruküla ajaloost - seal, esimese Eesti Vabariigi ajal asunud turbatööstusest. Muidugi noppisime matkarajalt kõik sealsed aarded.
See siin oli matkarajal meeldivaks vahelduseks :) Istusime ja nautisime päikeselist kevadet, jälgisime sookurgede askeldamist ja kuulasime nende huikeid, nägime haneparve, mis lendas üle tiikide, kuulasime puude naginat ja vee sulinat, kõndisime mööda kobraste ridaelamute katusteid kulgevat matkarada :) Ühesõnaga, oli meil väga mõnus päev.
...Käime katuseid mööda
Lähme kolame pööningute peal
Nad ei tea mida mõelda
Need kes pole iial käinud seal...
Aitäh siia kutsumast!
Uus kindlam aardekarbi ümbris, mis ei tohiks biolaguneda heitlike Eesti ilmaoludega. Uus logiraamat ka.
Kurgla tiigid ise veel jääkirme all kuid kevad juba tärkab. Ilus värviline rähn toksis sööki puukoore alt välja ja aarde kõrvalt tõusid lendu kaks suurt sookurge. Aaret paika sättides suutsin vahele jääda ka koerajalutajale, kes arvas, et ma mingit lõksu üles sean.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Viimane logi sellest, et aare oli langenud maapinnale, tegi murelikuks. Läksime täna kolmekesi Kurgla rajale matkama. Me Mairega kogusime samme ja Klaara kogus kelgumeetreid. Mõnes kohas olid värsked kobraste tegutsemise jäljed. Ühes kohas lausa puu matkarajale risti ette langetatud. Nulli jõudes ronisin puu otsa. Eelmised olid väga osavalt patsikummiga teinud avarii remondi kinnitussüsteemile aga hindasin, et aare vajaks nii mõndagi putitamist. Uut kinnitust ja pesa kus uusi aastaid mööda saata ja ka logiraamat on täis saanud. Võtsime karbi kaasa ja proovin lähinädalate jooksul tagasi omale kohale saada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Täna tulime matkaringi nooremate liikmetega uudistama Kurgla tiikide matkarada. Ühtlasi oli plaan ka kõik matkarajale jäävad geopeituse aarded üles leida. Väga tore ja eriline koht. Niiske ja tuuline miinuskraadidega ilm polnud just kõige mõnusam, aga ilus ja huvitav loodus ja toredad leitavad aarded jätsid päevast hea tunde sisse. Selle aarde puhul leidsime aarde maha kukkununa puu alt. Aga juba olid noored matkajad nagu oravad kõrgustes, et aare viia sinna, kus tundus tema koht olevat. Aitäh peitjale!
Aare ei tahtnud kuidagi välja tulla, aga kätte sain. Tegin siinsamas ka väikese puhkepeatuse. Hiljem selgus, et paar sammu eemal lausa sobilikud pingid olemas. Väga tore, et lisaks kurgedele siin ka teisi aardeid leidub.
Et ikka oleks põnev????ja ei tasu koguaeg maha vaadata. Tänud!
Aare paistis kenast silma küll, aga ei hakanud sääserünnaku saatel võimlema :) Pikem logi kogu matkaringi kohta Kurgla kure #1 juures!
Täna oli kavas pikem ring ja logisin siis selle kaugeima ära. Enne muidugi tutvusin mõlema lehe andmetega, ajalist liikumispiirangut siin vast pole. Täna oli juba ronitav ilm. Aitäh!
Leitud. Konteiner küll 3.5 raskusastmega maastikuga kohas polnud.
Olime jõudnud oma teekonna keskpaika. Siin sai väheke kehakinnitust võetud ning jalga puhatud. Emanda aga võttis osa "oravate kursusest". Nii lihtne see oligi :) Tänud toreda aarde eest!
Maastik oli veel paljuski talve nägu, kuid soe päike meelitas meid matkarajale. Ilusad vaated läbi kõrkjate päikese poole. Aare paljastus ruttu, järele saatsime meie kõige vilunuma turnija. Väike piknikupeatus ja peesitamine päikese käes.
Aitäh siia kutsumast, tänud aarde eest!
Nägin küll aga sobiva riietuse puudumisel ei saanud ligi. :(
See puu oli täpselt õigesti oma oksad kasvatanud. Vaade oli kena :)
Kena ronimine jalutuskäigu lõpuks on just see, mida vaja :)
Selle aarde saime ka koos logitud. Tänud aarde eest.
Mõtlesime tänase ilusa ilma puhul kuskil mõned sammud teha. Valituks osutus lähedal asuv Kurgla raba oma aaretega. Aardeid otsides tulevad sammud ju ka palju kergemini ;) Tavaliselt käin ikka ise ja ronin kõikvõimalikele aarete järgi, aga vahest on ikka hea, kui on võtta mõni pikem isend, kes asja palju väiksema vaevaga ära teeb ;)
Kurgla kure aareteseeria otsimise käigus logisime ka selle aarde ära. Kena vaade aarde juurest!
Ega enne ei saanudki aru, kui juba kohal ja puu otsas olin, et see siin polegi kurg. See on kurgede isa või juba ka vanaisa. Kohe tekkis klassikaline kiuslik mõte, et mõtle nende peale, kes selle aarde ära logisid ja siis tuli kureseeria otsa. Kindlasti oli mõni, kes krigistas hambaid, sest sama matk tuli topelt ära teha.
Meile aga rada väga meeldis. Eneli Nõmmekana ei teadnud sellest rajast midagi ja muidu ta teab Tallinna ümbruse matkaradasid läbi ja põiki ning on neid korduvalt kõiki külastanud. Nüüd siis see tuli talle uudisena, et siin rada on. Seega oli ta igati nõus matkale tulema. Tegime siin logi ära ja päike oli nii mõnus, nagu sel suvel on viimane nädal aega juba olnud. Lihtsalt pikutasime pingil pärast, kuulasime lindude laulu, sõime natukene kaasasolnud provianti ja lihtsalt nautisime elu. Tõesti oli mõnus siin. Need kinnikasvanud turbaaugud on ka ikka väga ägedad. Aga seda, et siin riigi suuruselt teine tööstus paiknes, seda sain alles kodus teada. Ei tundunud küll just nii suur olevat.
Aarde eest igati aitäh. Ja meil oli hea meel, et kõik said korraga siin tehtud.
Ühildasin jooksusoovi oma aarde hooldusega. Uus ja tugevam camokott. Karbi mõra kinni teibitud. Lisasin ka ühe donotiidi.
Ilm väga mõnus. Veeseis kõrgem kui ei kunagi varem. Mõned uued infotahvlid. Eelmise aasta luigepere veel ei paistnud.
Toredat matkamist Kurgla rajal!
Käisime aarde eluoluga tutvumas. Teen endale märke, et biolagunev camokott vajab parema vastu väljavahetamist ja tormikahjustusi saanud karp remonti või vahetust.
Mulle jäi jälle see au eemalt pealt vaadata kuidas noormees selle keerulisema töö ära tegi. Kätte sai ja logitud! Aitäh!
Siin sai siis meie matka selgroog murtud. Eks esiti ma plaanisin ka l6unapausi siin teha, aga sellega läks nagu näljaste lastega arvata oli :D Oravarolli v6tsin taaskord enda kanda. Siin oli ka piisavalt suur topsik kuhu sisse yks rändur poetada. Tänud peitjale
Täna lipsasime uuesti Kurgla rajale, seekord siis Karli ja Maire peidetud tiikide aaret otsima. Koprad olid siin nädalavahetusel korraliku peo pidanud, üks suur kask lebas risti üle tee ning veidi eemal nägime veel kahte puhtaks hööveldatud tüve. Kauaks me seda kõike siiski uudistama ei jäänud, aeg pressis peale ja eks ma tahtsin näha ka, kui kõrgel siis ikkagi see 3,5 seal on. Helgega hommikul oma otsimisplaane arutades oli jutt, et lihtne ronimine, ma ise mäletasin Maire feedist mingit teaseri-pilti, et oli nagu suht ladvas... Nojah, mis ma oskan öelda muud, kui et aitäh Jaikale, kes on meid oma aaretega juba igasuguste puude otsa ronima trenninud - minu suureks üllatuseks tuli see mulle lõppkokkuvõttes üsna kergesti kätte tõesti, isegi nii palju, et üleval klõpsisin mõned pildid teha :D. Aitäh peitjatele aarde eest, oli tore tulla ja Indyga natuke pikemalt jalutada ning ise boonusena väike närvikõdi saada; aarde endaga on ka hetkel kõik kõige paremas korras :).
Powertraili mikrodele vahelduseks siis ka üks suurema karbiga aare kuhu saime poetada paar vahetusnänniks kaasavõetud klaaskuuli. Aitäh, äge!
Aare paistis juba kaugelt silma. Väga hea ja lihtne ronimine. Aitäh peitjale
Elu käib siin põõsastes tõesti. Mitmel korral kuulsin sahinad ja krõbinad, mida pidi tekitama vähemalt mitmekümne kilone (kui mitte mitmesaja kilone) isend. Aga vaid kuulsin, nähe neid ei õnnestunud. Tähendab, mõnda ju õnnestus ka, aga inimene või temaga kaasas liikuv koer pole need, keda vabas looduses lähemalt uudistaks :D Küll aga hakkas silmanurka lambivihus veidi heledamana paistev pisike tegelane, kes täiesti hääletult omal kohal istus. Arvatavasti lootes, et teda ma seal küll ei märka, vähem kui meetri kauguselt möödudes. Aga näe, just teda juhtusin märkama. Mõnus väike sirutus Kurgla raja kaugeimas sopis, aitäh.
Raja aarete vahele jäi siis ka see kõrgema vaatega suurem tops. Teise raja aarde juures ronima ei hakanud, kuid siin pidi ikka ära tegema, sest ega nii kaugele ikka ei viitsi teist korda tulla :D Märg ja libe puu natuke takistasid esimestel sammudel ja ei saanud kuidagi täna end mugavalt seal tunda. Siiski sain üles ja logi kirja :) Tänud peitjatele aarde eest!
Esimese hooga kahtlesin, kas hakkan proovima, kuid lähemalt uurima hakates tuli otsus katsetada. Ei olnudki kõige hullem, sain kätte ja logitud.
Nukker Läbikukkuja avastas suurima kurbusega, et vahele jäetud Kurgla 6 on tekitanud tema tee peale uue täpikese.
Kohale jõudes nägi ta oma suurimat takistust. Teades, et Nastiku poeg sai kindlasti tema kokkuleppest aardega teada, võttis ta eesmärgiks see aare kätte saada. Pusides, leiutades, metsa alt abivahendeid otsides, sai ta aardeni. Värisedes pani ta ruttu oma nime kirja ja peaaegu, et voolas tagasi.
"Ma olen tõeline Kangelane! Ma saan kõigega hakkama, kui vaid tahan!"
Uskumatul kombel sai see aare logitud.
VAhetult enne siia jõudmist kohtasime eriti vilgast rästiku beebit. Ahvi aastal sündinud preili arvas, et ta toob ise selle aarde ära. Tükk tegu oli, et teda puust eemale saada. Erki tegi kaks ronimisliigutust, logis ja kiitis vaadet. Aitäh ;)
Koos teiste aaretega sai seegi logitud. Tänud peitjale.
Seda aaret ootasid poisid väga, sest teadsid, et siis võtame suuna tagasi auto poole :) Kohe jäi aare silma ja kiirelt saime selle ka kätte - kartsin, et on keerulisem. Aitäh!
Jalutuskäigu vahele sai ka veidi akrobaatikat tehtud. Mulle meeldib, kui maastiku kõrgenenud raskusaste on vertikaalse põhjusega. Aitäh peitjale.
Ega siin ei olnudki muud teha, kui vaadata Herki jõu- ja ilunumbreid. Vaatlejana tundus, et nimi sai lihtsalt kirja aga logija sellega päris nõus ei olnud. Nime kirja saamiseks sai lausa verd valatud ja seda kohe sõna otseses mõttes.
Tänud!
Mõnus katsumus. Sõbranna itsitas puu all ja mina ronisin. Tegelikult ei olnudki nii hull kui esialgu tundus. Koti suu avanes kenasti, aga karpi oli natukene keerukas sisse-välja saada. Seevastu tegi sõbranna minust mõned fotod, mida hiljem tore meenutada. Tänud peitjale!
Leitud. Põnev kätte saamine, õnneks olod isiklikid oravad laste näol kaasas.
Hops, hops puu otsas, krabinal nimed kirja ja padavai edasi. Kniks :)
Kui tavaliselt olen ma alati vabatahtlikuna valmis ronima/roomama/ujuma või muid totrusi tegema, et nimi kirja saada, siis seekord läks kogu aur propelleri mängimisele ning oravat mängis Kairit.
Õige koha tabamine ei olnud raske, ronimine kulges sujuvalt ning peale logimist tõmbasime hetke hinge ning nautisime sääsevaba hetke. Peaaegu sai ka vaadet nautida. Tänud vahva aarde eest!
Õnneks on mul ikkagi jalgadele üht koma teist pikkust antud, seega sain esimestest laiadest okstevahedest ikkagi üle. Kohapeal juba väga chill, üks oks segas veidi suurepärase vaate nautimist. Aitäh!
Täna sõbranna juurest Arukülast tulles tekkis mõte see rada läbi jalutada, väga mõnus lühike matk (minul võttis natsa üle 2 tunni aega) ja aaretest ka tore vaheldusrikas läbilõige - sain nii kuuske tuustida, võsas ragistada, purdel vett ületada, rabas sumbata ja puu otsas ronida. Aitäh peitjatele!
Ütlen ausalt, et kuulsin sellisest kohast esmakordselt alles hiljuti. Õnneks oli redel kohapeal olemas. Aitäh. Leitud.
EI otsinud üldse seda aaret, ei teadnudki, et selline aare olemas on. vaatasin eemalt, et kuidagi palju jälgi ümber ühe kindla puu ja lihtsalt huvi pärast läksin lähemale ja vaatasin 360 kraadi ümber enda ja seal ta oli. Ootamatu leid.
Aare paistis kaugele ja äratoomine oli mõnus. Tänud peitjale!
Ma absoluutselt poleks enam isegi kulmu kergitanud, kui oleksime nt kuupäeval X siin läinud ja kuupäeval X+1 oleks siin kogu seeria avaldatud. Lõpuks jõudis igatahes kätte ka aeg, kus meid sellistest hingepiinadest säästeti ja saime kõik aarded korraga noppida. Siin ütlesin Kaupole, et tema etteaste, aga kuivõrd algus tal just üliedukalt ei läinud, siis läksin ise üles. Sel ajal, kui logima hakkasin, saabus temagi aardeni. Nii hea meel, et sellised hästironitavad puud on valitud :)
Kurikuulus Kurgla aare, mis nii lahe seeria tõi siia. Eks seda aaret sai ka mitmeid kordi mõeldud otsima tulla, aga kui plaanis kuhugi kaugemale sõita, siis jääb see matk pisut liiga pikaks. Samas nii kodus lähedasi tuure ka ette ei tule, sest siin kandis pole väga otsida. Täna aga oli just soov üks mõõduka pikkusega matk teha ning siin oli parajalt skoorida. Tõesti hea matkarada, kuhu mugud eriti ei sattu. Vähemasti polnud mingit laulupidu, sest parklas oli üks auto enne meid, mida hiljem ei olnud ning rajal ei kohanud kedagi. Kas viimased logid olid kaks päeva varem tehtud.
Hakkasin puu otsa ronima kuid oksast kinni võttes torkas see valusasti kätte ning kui sellest taastusin, jõudis juba Liis aardeni ronida. Läksin siiski järele ja vaatasin logimist lähemalt.
See ei olnud enam georada, vaid konnadega ülekülvatud tee. Ainuke konnavaba rajalõik oli veidike tiikidest eemal. Raja alguses püüdsime kinni ka geopeiturid krealid ja läbisime ühiselt kogu tee. Aitäh peitjatele mini NKT eest.
No mis seal ikka, kui aare juba nii kaugele silma paistab siis tuleb ju sinna ometi oma nimed ka kirja panna. Eks ma siis jälle kodistasin aarde juurde. Natuke väriseval käel nügisin ta peidikust välja ja nii need nimed kirja saidki. Väga kauaks ei saanud kahjuks ilusat ümbrust nautima jääda kuna mõlemalt poolt kostusid lähenevad hääled ja tuli kribinal-krabinal rajale tagasi kobida :)
Selle aarde juurde jõudes oli selge, et selle ronitava puuga saan ma hakkama. Pidasin aga targemaks enne keha kergendada ja kui uuesti kohale jõudma hakkasin nägin eemalt juba "tuttavat" (tegelikkuses sain alles logiraamatust teada, et tegu on [helgs] tiimiga) tiimi puu otsas tegutsemas. Ootasin siis eemal, kui nad valmis saavad ja asusin siis ise ilu ja jõunumbreid tegema. Ütleme nii, et oli jah ronitav aga mitte just kõige kergem. Üleval polnud just kõige lihtsam kõiki asju kramplikult käes hoida ja siis pilti teha aga ometi ka ei midagi võimatut. Ma ei tea miks aga kuni veebis logimise hetkeni pidasin ma seda Taneli aardeks. Sorri peitjad. Logisin 14:19 Tänud aarde eest!
Taaskord väike mõnus ergutus Kurgla tiikide matka (ja kure aareteseeri) vahel. Aitäh!
Siin jäime koerajalutajatele vahele. Peatusid ja küsisid, et mis seal puu otsas on, et viimasel ajal nii tihti selle otsa ronitakse? Eks me siis seletasime, mis mängu me mängime. Ütlesid, et nad arvasidki, et mingi mäng :) Tänan.
Seekord siis pidin ise aardeni küünitama ja Romek logis. Tänud Peitjatele.
Alles üleval avastasin, et teostus kuidagi erinev eelnevatest aaretest.Saigi kondid lahti selle turnimisega ja see varasem aare sobis väga hästi sellele rajale.Aitäh.
Ammu juba selle aarde peale mõelnud aga pole mahti saanud veel. Nüüd juhatas selle aardeni lausa aarete seeria. See aarde oli täpselt haripunktis, värskendas vaimu ja meelt :)
Olime oma kurgla ringiga jõudnud raja kaugemasse otsa. Miskit nagu meenus, et siin peaks puhkekoht olema. Sai ju lastele lubatud, et siin teeme pikniku. Polnud just klassikaline Rmk plats aga meile sobis see suurepäraselt. Komplekteerisime pingid endale vajaduspõhiselt ringi ning söömaaeg võis alata. Poes polnud juba päevi käinud, seega sai kaasa haaratud viimsed raasukesed mis kapis veel leida oli. Lihapallid polnud külmast peast just kõige minevam kaup. Oli aeg improviseerida ning nii ma neid ükshaaval kärsatama asusin. Hoopis teine mekk. :P Kõhud täis, oli aeg ka aare üles otsida. Üllatusin kui leidsin eest vähe teistsuguse konteineri. Alles pärast logimist järgi vaadates meenus, et siin üks Karli aare ka veel peidus.
Koht vääriks üht uhkemat puhkekohta küll, siis oleks veelgi jumekam. Tänud.
See aare sai Kurgla kurg nimelise aardeseeria käigus võetud. Tänud peitjale!
Kui aardele eemalt lähenesime nägime, et puhkekohas istusid kaks inimest. Ei osanud kahtlustada, et nad võiks ka geopeiturid olla. Kui SalmeS juba ronima hakkas, astusid nad ligi ja selgus, et nad olid lausa aarde omanikud. Saime nende käest karbi ja nii saime nimed kirja kindlal maal. Pärast viisime karbi üles tagasi. Oli väga tore kohtumine.
Kolm kuud tagasi me selle aarde siia peitsime ja nüüd oli sobiv aeg tulla logiraamatut uurima. Oli põnev sissekandeid sirvida ja veenduda, et aardega on kõik korras. Samal ajal kui me veidi eemal raamatut sirvisime tulid aaret otsima Salme ja Helen. Astuime neile ligi ja pakkusime aaret. Nad panid enda nimed ka kirja ja olid lahkelt nõus aarde ise tagasi peitma.
Käisime perega väikesel jalutusringil, oli mõnus rada väheste inimestega. 2+2 sai edukalt järgitud.
Aitäh, sai juba mitmendat korda täna oravat mängida.
Loota oli, et ehk ei ole siin väga palju rahvast ja saab ka Henny lahti lasta. No parklas kahjuks ikkan autosi oli ja 2 seltskonda tulid ka rajal vastu, aga Henny sai sellegi poolest vabalt joosta. Päris mitmes kohas keeras ta rajalt kõrvale. Aaret leides saime teada, et caro ja co on just käinud ja veel hiljem, et seeria uusi aardeid peidetud. Olen üpris kindel, et mõni neist uuest kohtades, kus Henny käis. Saab näha. Tuleme heameelega tagasi. Ah jaa, põtru, kitsi lähedused ei olnud, muuidu oleks neljajalgne jahituurid üles võtnud.
Parklasse jõudes tundus üks auto tuttav, aga päris kindel ei olnud. Tegime mõnusa jalutuskäigu ja esimese hooga jooksime ka nullist mööda, sest kumbki telefoni ei vaadanud. Kui Reigo logiraamatu kätte sai, siis teatas, et Caro ja Karuonu on täna siin käinud, algne kahtlus sai kinnituse. :) Kirjutasin Carole ja sain vastuse, et nad olid just parklasse jõudnud ja suunduvad nüüd poodi. :) Vist on hea jah, et ei kohtunud, muidu oleks tahtnud ju kohe kallistada. :) Muide! Caro lubas kallistamissündmuse teha, kui see jama kord läbi saab. Jään ootama! :D
Tänan peitjat uut kohta tutvustamast, oli tore väike matk! :)
Käisime ilusal päeval jalutamas. Kui karuonu aarde tagasi oli pannud ning tahtis hakata ära tulema, ilmus matkarajale üks neljane perekond. Kõik vaatasid suuril silmil, kuid pereema oli see julge, kes küsis: "Mida teie siin siis teete?" "Geopeitust mängime." "Aa, siis ma saan isegi aru!" :D
Ja nad isegi olid kuulnud seda sõna ja oskasid oma pisematele ka seletada, mis me seal siis parajasti teeme.
Aga mõnus jalutuskäik ja kui olime parklasse tagasi jõudnud, saime teate, et teised sõbrad juba logivad. Hea et ei kohtunud! ;)
Parklasse laekudes olid siin ees kaks noormeest kes tegid kung-fu laadseid liigutusi. Istusin väheke autos ja uurisin infot matkaraja kohta.Peatselt pakkisid võitluskunsti harrastavad noored oma kobinad kokku ja julgesin selle peale ka enda tagumiku autost välja ajada :)
Teekond aardeni läks ludinal,saatjaks pidev linnulaul.Täitsa õige kevade tunne. Rada oli hetkel tavalise matkasaapaga läbitav.Konteineri kättesaamine polnud samuti probleemiks.Panin nime kirja,ränduri karpi ja edasi matkaraja teist poolt läbi tatsama.
Aitüma siia juhatamast.
Käisime perega jalutamas ja mõtlesime miks mitte korjata üks aare ka ära. Aitäh Aarde eest!
Ongi juba pikk paus sisse tulnud pühapäevastele jalutuskäikudele. Täna on võrratu hommik, päike paistab ja tuult ei ole. Siia tulek oli selline mõnus lühikene pooletunnine suts. Kohapeal sai ennast kohe algul kiidetud, sest tulime hommikul ja maa oli mõnusalt tahe. Päevapeale oleks juba maapind palju vedelam olnud. Rahvast oli ka natuke, aga mitte liiga palju. Nii et rajal sai mõnusasti patseeritud. Kookuvõttes väga tore rada, tuleks isegi tagasi suve lõpu poole, marju nosima ja päikseloojangut nautima. Tänud aarde eest ja koha tutvustamise eest.
Kurgla tiikide aare tekitas kohe huvi selle raja vastu kui see aare avaldati, sest jõulukuuse otsingul sattusime ka infotahvli juurde aga siis ei hakanud asja lähemalt uurima ja sõitsime minema. Täna RMK ja GC lehtedel sihtkohta otsides välistasin järjest erinevaid suuremaid radu kuna võis eeldada, et päikselise nädalavahetuse ja suletud meelelahutusasutuste tõttu on need rahvast täis. Nii jõudsingi selle aardeni ja otsus tuli kiirelt.
Parklas päris mitut autot nähes oli kerge üllatus, et see koht ka nii popp on aga rajal oli tegelikult peaaegu tühjus. Võib-olla pole see rada veel selle pärast ka nii popp, et kohati oli rada küllaltki mudane aga õnneks polnud maapind veel täiesti üles sulanud, nii et kannatas kõndida. Väga omamoodi rada oli, hästi palju kaski ja tohutult palju kobraste käte-...khm...hambatöö jälgi kogu raja ulatuses ning mõnusalt vaikne.
Nulli lähedal märkasin veits eemal mingeid inimesi toimetamas aga ei lasknud end häirida vaid suundusin topsile järgi. Sel ajal kui Elve ja Oliver karbiga tegelesid ning mina oma positsioonile jäin, möödusid paar inimest, kellele ma üritasin Mr. Beani stiilis mina-ei-tea-midagi-nägu teha. Ilmselt petsin ära. Aga kohe oli uus sats kohal. Ma tegelesin jällegi "linnuvaatlusega" aga need trikid läbi ei läinud ja suht otse öeldi välja, et nüüd oleme teolt tabatud! Elve ulatas logiraamatu peale täitmist ka metsjeesusele ning siis algas keerulisem osa. Selles asendis, kuidas ma karbi kätte sain, ei tahtnud see kuidagi tagasi oma pessa minna. Elvele tegi see pusserdamine nalja ning igaks juhuks oli tal vaja ka filmida kogu protsessi. Lõpuks kuidagi karu-kalli-tehnikaga sain end sobivale kõrgusele ja karbi tagasi kuid alla tagasi tulles graatsilist spagaati sooritades kuulsin kurjakuulutavat kärinat ning maa peale tagasi jõudes sain kinnitust, et tõepoolest oli täiskuu vahepeal särama löönud. Oookei, olidki vanad püksid! 2h 20min ja 5km hiljem jõudsime rõõmsatena parklasse tagasi. Täname siia juhatamast, suvel tuleme kindlasti uuesti! :)
Ilm paistis läbi akna ilus ja täna oli vaja ka ühte aardeleidu. Nii ma siis võtsin krantsi kaasa ja läksime välja tuulduma. Sellised aarded mis võimaldavad krantsiga kõndimist, on mulle igati sobilikud. Saan kaks ühes - krantsi jalutatud ja geopeitusega tegeletud. Igati mõnus rada seal. Kui interneedus ei peta, siis peaks seal lompides kala ka olema. Tõenäoliselt satud vähe soojemal ajal siia nii mõnedki korrad taas tuulduma. Aitüma uut paika tutvustamast!
Ilus ilm kui haruldus sel talvel ajendas geokaardilt mõni vahva matkamist eeldav aare välja otsida. Et veelgi toredam oleks, lootsin peitjagi kaasa meelitada, aga muidugi juhtus tal ebasobivalt just täna tööpäev. Kurgla tiigid tundusid siiski tänaseks väga ahvaltev sihtkoht, mitte väga kaugel ja eeldatavalt mitte väga rahvarohke. Laps arvas, et see on ka mõnus koht jalutada kassi, kes ka viimasel ajal liialt tubaseks on jäänud.
Algus tundus kahtlaselt märg ja mudasevõitu, eriti kui nägime üsna raja algul tublisid geolapsi, kes olid oma vanemad jalutama toonud, erinevalt meist oli vastutulijad korralikult kummikutes. Tegelikult polnud hull, mõned hüplemised ja kuivema jalgealuse otsimised läbitud, kulgesime edasi mõõda väga mõnusat metsarada. Nägime pisut lundki, testisime jääd (polnud piisav), nautisime päikest ja üha aktiivsemaks muutuvate linnukeste laulu. Neljajalgne aeglustas meie matka meeldivalt pikaks, sest kõik head puud (v.a see üks) olid vaja läbi ronida, tihaste lõbutsemist vaadelda, end veepeeglist imetleda jne. Logides ja vaadet nautides naljatlesime, et siin oleks maastiku eripära kasutades saanud ka palju õelama aarde peita. Tagasiteel sundisime geokassi aeg-ajalt seljakotil istuma, et enne pimedat siiski parklasse jõuaksime. Meie täname, oli tore!
Rada oli rahvast täis. Päris kena osalt mudane, vesine jalutuskäik. Just täpselt paras tänase kauni päikselise päeva puhul (3592). Jalutama olid toodud ka üks taks, üks kass ja kaks hobust/poni. Kobrast ei näinud, linnud suhtlesid meiega. Täname jalutuskäigu eest. Aare kuiv ja korras.
Väga mõnus jalutuskäik. Rada oli küll veidi sopane, kui õnneks olime jalanõudeks valinud kummikud. Tänud!
Miks mitte täna siia tulla, et jätta need napid lähemad aarded teisteks tööpäevadeks. Mõnus jalutuskäik omapäraste tiikide vahel. Millegipärast ei õnnestunud mitte kedagi kohata, ükski loom meile end ei ilmutanud, kuigi sammusime üsna vaikides. Aarde juurest avanes tõesti kena vaade ümbruskonnale. Aare ka kenas korras nagu uus aare olema peabki.
Aitäh Mairele ja Karlile ootamatusse paika jalutama kutsumast!
Läksin mõttes toredale matkarajale, vaatamata maastiku raskusastet. Rada oligi mõnus. Muda maas oli kõva, nii et jalad jäid puhtaks. Jalgapandud kummikud osutusid täiesti valeks valikuks, eriti selgus see aarde juurde jõudes. Aga vähemalt muus osas oli seljas logimiseks sobiv riietus. Ühesõnaga, aare sai kenasti logitud. Tänud matkarajale kutsumast!
Et lähenemistee sai valitud Kostivere suunast, siis otsustasin saabuda matkarajale kuskilt keskelt. Vaatasin kaardi pealt potentsiaalse teekonna välja ja mõned kilomeetrid enne matkaraja ametlikku algust keerasin põllule. Õnneks paaripäevane miinusperiood oli teinud maapinna piisavalt tahedaks, et täitsa mugav oli seal jalutada. Kui põllud läbitud, muutus maastik juba mitmekesisemaks. Algatuseks sai mõnedsajad meertid mööda risti rästi jäetud puitmaterjali komberdada, edasi tulid juba sügavamatsorti rööbasteed. Aga need viimasedki olid täitsa talutavalt läbitavad. Matkarajale saabusin sadakond meetrit enne aaret, nimi kirjas hakkasin Aruküla poole astuma. Rada oli täitsa mõnus, isegi lubatud uisutaja nägin ära, täitsa hoogsalt lasi teine mööda tiiki. Tänud peitjale, väga mõnus jalutuskäik oli.
Eile avastasin, et olin teinud mitmeid vigu:
Aga tegelikult läks mõni asi ka hästi:
Aitäh! EVEJ
Valmistusime mälumänguks. Aknast tundus ilm palju jubedam, kui õues. Tegelikult oli mõnus astumine kerges vihmasabinas. Aaret otsisime vihjepildi järgi. Aitäh!
Vabaks päevaks tuleb ikka üks tore matk plaani võtta. Kurgla tiigid tundusid just parajalt ahvatlevad ja sobiva matka pikkusega. Algus ja lõpp on praegusel vihmahooajal tüütult mudane, aga edasi on puhas nautimine sellel rajal astuda. Eriti äge oleks siin, kui udu maale laskub, võimust võtab ja kogu ümbruse müstiliseks muudab. Tänud peitjale jalutama kutsumast!
Pikemaid jalutuskäike aaret otsima nädala ees ette ei võta, nädalavahetus on selleks aga ideaalne kui muid tähtsamaid tegemisi ees ei ole. Täna ei olnud. Nii saigi see plaan teoks tehtud. Pärastlõunasel ajal nimesid kirja pannes nägime, et olime täna siin juba kolmadad. Geopeitureid matkarajal ei kohanud, küll aga ühte võõrast seltskonda koeraga matkamas. Küllap on ka koprad hämmingus, et mis toimub, rahvas kogu aeg siiberdab siin, rahulikult elada üldse ei lase ning nad olid vaikselt oma urgudes. Ei õnnestunud ühtegi näha, küll aga ohtralt nende langetustööd. Muuhulgas ka seda, et ilmselt mõni algaja koprast puudelangetaja oli olusid valesti arvestanud ja mõne puu valesse kohta langetanud nii, et see teiste puude peale pidama on jäänud ja mitte maha kukkunud. Pettumus missugune! Oma matka käigus päästsime ka kahes kohas laudtee ehitusest üle jäänud puitmaterjali, mis oli lihtsalt otse vastu maapinda ja sammalt pandud ning sedasi kõige alumise laua alumine pool oli juba õige hallitanud. Tõstsime need lauad üles ja pistsime risti puud alla, nüüd saab tuul läbi käia ja lauad püsivad kuivana.
Eks see matkarada sellisel talvel veidi pehme ja mudane on, aga suvel on siin kindlasti palju parem ja kena.
Lisaks kõigele muule toredale on täna ka palindroompäev: 02.02.2020. Kuupäev, mida võid lugeda nii eest tahapoole kui tagant ette! Tänud matkale kutsumast!
Mõnus pühapäevane matk aardeni. Aitäh Marisele kaasa kutsumast!
Oli tore jalutuskäik mudasel teel. Ronida sai ja riideid määrida - tavapärane geopäev. Tänase kuupäevaga oli juba leiulogi ees, aga kolleege ei kohanud.
Matkasime porisel rajal, leidsime populaarse pingi, peagi ka karbi. Tänud peitjale.
Täitsa tore oli astuda. Tool sai leitud ja pingid ja mitmed jupid laudrada ja aare. Aitäh! Ilma gp-ta poleks siia sattunud.
Tänasesse päeva sobis hästi väike matk ümber Kurgla tiikide. See on selline veidi metsikumat tüüpi matkarada ja praegusel aastajal on mõned lõigud üksjagu porisevõitu. Kohe aarde kõrval on ka mõnus puhkepaik loojuva päikese vaatamiseks või lihtsalt niisama istumiseks.
Isegi maa ebaühlane püürlemine oli tunda kui ma tiikide kallastel kõndisin. Nullis otsustasin et aitab kannatamisest ja tõepoolest ronides polnudki seda kõikumist tunda. Ma tavaliselt vihkan ronimisi. siin oli päris lahe. Kulg meeldis ka nii ilma , kaaslaste ja koha poolest ka. Aitäh
Päeva põhimissioon sai täidetud. Nüüd siis miskit ka hingele.
Kõike oli parasjagu. Nullis tekkis lausa konkurents, kes... Ja võitis kõige...
Tänud peitjapaarile! Meile meeldis :)
Ilus ilm ja hea seltskond, nii see aare leitud sai.
Olin just hommikused toimetused lõpetanud, kui aare avaldus. Pilk aknast välja ja siis kaardile ning oligi selge, kuhu minek. Auto jätsin soovitatud parklasse ja alustasin rahulikku matka. Rada oli veel üsna tahe ja puude alune mõnusalt härmas. Isegi päike piilus pilvede vahelt ja heitis helki kopra paradiisile. Aarde leidsin täpselt sealt, kust lubatud ja FTF läks kirja umbes 9:55. Oli paraja pikkusega mõnus jalutuskäik. Tänan kutsumast ja peitmast.