Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde koordinaadid leiad pildilt.
Pildi leiad lingilt.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.geopeitus.ee/pic/84724.jpg
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 70/3803 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (3), soovitan (3), lumega_leitav (1), ronimine (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8M7HF
Logiteadete statistika:
56 (98,2%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 58
Mulle isegi meeldis selle Sokivärviaarde mõistatus, mis lahenes tükk aega tagasi. Võib olla suvi pole kõige parem aasta-aeg selle aarde külastuseks. Mul oli küll tunne, et kogu teekond möödus nõgestes ja võsas. Nullis õige abivahendi otsimine läks kauem kui logi kirja saamine. Aitäh!
Lahendus sai ruttu leitud. Täna lõpuks said nimed ka logiraamatusse.
Kuna ma seal kandis juba tuterdasin ja õiged sokid olid hommikul jalga pandud, siis tulin ja panin nime kirja. Kohapeal veidi tegemist oli, aga sain hakkama.
Lahenduseni sai jõutud paar õhtut tagasi, täitsa iseseisvalt ja abita. Täitsa tore värk :)
Aitäh, aga sokid läksid nüüd küll pesumasinasse.
Ei saanud ma seda mõistatust ikka päris ise lahendatud, aga kohapeal küll taidlesin täitsa ise. Kusjuures kui täna teise aarde juures kandis lume peale tekkinud koorik ideaalselt, siis siin seda luksust ei olnud. Iga samm tuli välja võidelda ja neid tuli palju, kuna selgemast selgem oli see, et kui ise ma sinna soki juurde ei saa, siis tuleb sokk mingi nipiga alla minu juurde toimetada. Algul proovisin ise abivahendit leiutada, kui see luhtus, siis hakkasin metsa alt sobivat otsima. Müttasin ikka jupi aega ringi enne kui midagi sobivat silma hakkas. Ja nüüd hakkasid jõu ja ilu numbrid. Ega allasaamisega polnudki erilisi probleeme, aga proovi sa teda üles tagasi saada. Lõpuks kui see kõik tehtud oli, kahtlesin ikka juba sügavalt, et kas ma ikka lähen veel selle teise aarde juurde ka, mille plaani olin võtnud või jääb see teiseks korraks. Kui end läbi lume taas olin teerajale toimetanud, seisin vaid hetke ja ikka marssisin edasi, hakka siis siia veel tagasi tulema, oma sammude täis astumiseks on ju palju muidki võimalusi kui ühte ja sama rada pidi kulgemine. Tänud peitjale selle tõelise soki eest.
Pilti vaadates oli tunne, nagu oleks Suva sokipoes - ühevärvilised, triibulised, mummulised sokid, sukad ja põlvikud. Valisime endale sobivad välja ja panime jalga. Lõpp oli lahedalt teostatud, meile meeldis. Aitäh!
Alles mõned päevad tagasi sain oma sokkidele korraliku inventuuri teha. Muist läks äraviskamisele, olid need juba kulunud. Nüüd saan jälle uhkeid ja värvilisi jalakatteid juurde osta :P
Mis puutub aarde lahendamisse, siis sai natuke pead murtud selle kallal küll, aga üks hetk viskasin ta siiski nurka. Igal mõistatusel oma aeg. Üks hetk see aeg saabus, kui sarnase lahendusega lahenes üsna mitu teist aaret. Katsetasin sama taktikat ka siin ja voila - olemas.
Logima tulemiseks läks muidugi veel oma aeg, sest metsa vältimiseks leidsime alati põhjuseid. Nüüd, kui lumi tuli maha ja metsas on hulga valgem käia ka õhtusel ajal, otsustasime tulla üle vaatama. Igaks juhuks võtsime plaani ka naaberaarde külastamise, kui see maastik peaks meile ja meie olematutele abivahenditele keeruliseks osutuma.
Metsasoki leidsime oluliselt kiiremini kui koordinaadisokid. Tõdesime, et siin saab julgelt ka ilma abivahendita ja üsna pea istusin ma lumest märjal oksal ja viskasin karbi Märtenile alla. Et kuna mina lahendasin ja mina ronisin, siis las tema vähemasti kirjutaks nimed märkmikusse.
Aitüma sokimeistrile! Tundus lahendamatu sokk, aga polnud hullu midagi. Need teised, palju väiksema raskusastmega, on hoopis omaette pähklid, mida me pole siiani suutnud läbi närida. Siin saame aga uhked olla!
Mirjam võttis endale südameasjaks saada selgeks selle soki värv. Oli see vast tõesti paras sokikas. Raskusastmetest ei lasknud me end üldse heidutada ja siis tulimegi välitöödele karges külmas. Teekond kulges mööda üsna tsiviliseeritud rada. Kohati oli õhkkond üpris creepy võrreldes eilse bogüfoobia aardega. Olustiku mõttes oleks see olnud isegi sobivam koht. Midagi krigises ümbruses küll. Kahekesi oli aardeni ligipääs lihtsam. Ma siis taaskord pätitegija rollis ja Mirjam ronijana. Uhke sokk oli. Aitäh!
Seekord ei hakanud otse riskima ja läksime ikka mööda rada. Null oli meil kuidagi suts eemal, niiet kohe ei õnnestunud aaret märgata. Aga no kui õigesse suunda vaadata, siis on juba võimatu seda mitte näha :D Väga tore asi :) Tänud!
Väga toreda teostusega aare, aitäh!
See jäi täna viimaseks aardeks. Sobis päeva lõpetuseks ideaalselt. Meeldis meile kõigile ja tõi naeratuse suule!
Täname peitjat!
Sokkide äraarvamine on nagu ilma ennustamine. Vahest läheb ikka täppi. Meil ei õnnestunud kohe üldse. Peitjat kohates tekkis võimalus oma muret kurta. Saime mõne näpunäite kuidas sokid välja võiks näha. Oh juudas mida ma ennem teinud olin olnud. Täna saabus päev kui olime lähiümbruses mõnda aaret otsimas ja tulime ka siit läbi. Ei osanud oodata, et peab turnima aga õnneks ei olnud linnariietega võimatu tegevus. Vaatasime soki üle ja panime nimed kirja. Aitäh aarde eest!
Mingi aeg sain teada selle lahendamise kohta ja kodus ei läinudki kaua aega et rohelist tuld saada. Kohapeal oli juba abivahend valmis pandud ja ronisin ära. Aitäh!
Väga raskelt ei tulnud selle lahendus. Täna põikasin läbi. Veidi oli vaja nuputada, kuidas kätte saada Tänud
Piltidega ja sokkidega ma õnneks päris eilane pole :o) Seetõttu geokontolli niigi ülekoormatud punasele kaalukausile ühtki lisaks ei loopinud. Tegelikult rohelisele poolele ka mitte, vaid pärast pisukest nahistamist panin kohe koordinaadid kirja. Kuna olen Mariheni mahhineerimisel varem ühe 3.0 reitinguga Läti silla küljes turninud, siis siinset maastiku raskusastet ausalt öeldes täitsa kartsin. Õnneks täitsa tehtav veel, isegi sokid jäid terveks :o) Aitäh.
Hmm. Selle lahendamisega oli mul nii, et kui see mõistatus oleks kana, siis minu jaoks oli muna enne seda kana. Aga enne seda kui need kanad ja munad mu peas sukkis ja sokkis ringi jooksma hakkasid, pidin ma kuid, võimalik et ka terve aasta, pealt vaatama õnnetu Wingmäni ponnistusi selle aarde lahendamisel. Aga siis tuli muna (kujundlikus mõttes) ja Wingmänil läks pirn pea kohal mõttemullis põlema. Aitäh!
Oi-oi. Ikka ja jälle võtsin ette, julgelt üle 100 kontrolli, mitte midagi. See oli ikka paras sokk, nagu kõik need sokivärvikad. Möödus aasta. Kui nägin kõrvalt ühte aretust, siis järsku tahtsin seda aaret uuesti näha. No selge, parem ei ütle rohkem midagi. Selle ajaga sai nii mõnigi paar sokke ära kulutatud. Ühtegi sokki nullist kaasa ei võtnud. Aitäh!
Parkisin tuttavasse parklasse ning asusin jälle sammuma. Seekord abivahendiga. Kellaaeg oli juba õhtus ning minust möödus kogu teekonnal vaid üks rattur. Abivahendiga aarde kätte saamine problemaatiline ei olnud. (740) Aitäh! EVEJ
Auto jäi juba eelnevatest sama kandi aarete külastusest tuttavasse parklasse. Sealt kulgesin nulli. Õige vidin jäi kohe silma. Kuna võimelda ei viitsinud, siis kasutasin kohapealset abivahendit. Tänud peitjale!
Mina ei tea, mis jõud Annil seal ülajäsemetes on! Vaatasin aardega tõtt, üritasin kohapealsete vahenditega ennast lähemale aidata aga otsustasin lõpuks siiski, et tulen parem abivahendiga selle aarde juurde tagai.
Sai ikka päris palju punaseid pommitatud. Sai ka sõbrale kurdetud. Ühe teise aarde jaoks lahendusi pakkudes tuli sõbralt hoopis teade, et sokivärv on nüüd teada. Päevaplaanid tegin ümber ja tulin kohe lastega seda logima. Nagu välja tuli, siis täiesti sobival aastaajal. Tänud!
Kui sai selgeks mis värvi peavad sokid olema siis sai ka nimed kirja panna.Aitäh!
Mis siin patu salata, küsisin peitjalt, abi, et teada saada mis värvi sokke ta tavaliselt kasutab. Sain müksu, togisin Raikot kohe edasi, sest alguses kasutasin valet tööriista. Tänud peitjale aarde eest.
Algselt ei saanud ma üldse aru, mis värvide järgi neid sokke seadma peab hakkama. Vist lahendasin ühe keerulisema versiooni isegi enne siia tagasi jõudmist ära.
Lumeolud tegid lähenemise mõnevõrra ebameeldivaks, aga kuidagi jõudsime siiski kohale ning nägime toredat teostust. Aitäh!
Mõttemeistrit lahendades nägin õigeid sokke ja nende jalga tõmbamise järel oli seegi mõistatus lahendatud. Lahe mõte.
Nüüd lõpuks jõudis järg välitöödeni, millest keeruliseimaks osutus sobiva lähenemistee leidmine. Tänan peitmast.
Neid sokke sai ikka sorteeritud värvi ja suuruse ja mustri ja materjali ja veel vähemalt viie erineva omaduse järgi, kuid selgust see asjasse ei toonud. Kui sokimajandusest juba kõrini hakkas saama, siis palusime peitjalt väikest juhendamist. Peale seda sai veel nats pusitud ja mingil imekombel olime lõpuks varustatud aarde koordinaatidega.
Täna tundus olema just õige päev seda sokindust kohapeale uurima minna. Abivahendeid meil selleks polnud, arvasime, et kahekesi saab igast raskusest jagu. Kohapeal selguski, et tiimitööna täitsa tehtav. Aardekarp oli oma mõnusas pesas nagu uus.
Tagasiteel kohtasime metsarajal ka peitjat ning tükk aega sai lobisetud. Seejärel läks tema oma ühte teist aaret hooldama ja meie järgmisi aardeid otsima.
Aitäh kavala mõistatuse ja originaalse aarde eest!
Sai mööda sõidul kerge peatus tehtud ja aare ära logitud, aitäh :)
See oli vist üks kiiremini lahendunud sokivärvilisi, mis oli väga meeldiv tunne, sest samanimeliste esimese ja teisega sain pusida päris pikalt, kolmas aga sai lahenduse juba avaldumispäeval ja omaks võtan vaid ühe rohelise kontrolli:). Oo, see oli mõnus. Väga ilus värv seekordsel sokil.
Lõpuks jõudsin ka välitöödele, ilmselt olid taas õiget värvi sokid jalas, sest kohapeal õnnestus logi ka kiirelt kirja saada.
Aitäh peitjale, tore mõistatus.
Tulin otse naaberaarde juurest, viimase veetakistuse ületasin mööda värskelt langenud haaba. Aitäh!
Sokkidega on alati kehvad lood, kord augud sees, siis sööb neid pesumasin, koer paneb mõned tuuri, mõni kaob lihtsalt ära. Sama mooodi on ka soki aaretega no ei tule need lahendused, ilmselt ragistaks exceliga ja pommitaks ikka veel geokontrolli. Kuigi piirkonnas olin enam-vähem kindel siis õigeid numbreid kahjuks ei saanud. Lükkasin aarde ootele. Vahepeal jõudis aastaaeg vahetuda ja sain vihje, ja nii ongi või. Egas siis midagi läksin siis täna ja tegin väikese jalutuskäigu. Kohapeal gps keerutas aga lõpuks ikka silmasin seda sokki. Esimene sokk sai roheliseks. Tänud peitjale.
Selle sokikaga olin lahenduskäiguga ikka väga valel teel ja ilma abiinfota pusiksin ilmselt veel siiani. Kohapeal leidsin soki aga kiirelt üles.
Oh neid sokke ja sokikaid kll. Tunnistan et olen isegi kiiruga kodust välja jooksnud ühes jalas ühte ja reises jalas teist värvi sokk. Ja teinekord isegi teadlikult et mida kirjum seda naljakam. Sõbrapoiss ostis endale kunagi lausa kaks paari ühesuguseid jalanõusid. Ühed valged ja teised punased. Ning kandis neid siis segamini ühes jalas üks värv ja teises ... ;) Ok kui ühte jalga panna sinine sokk ja teise kollane, või roheline ja must, või kollane ja violetne, või.... aga mis värvi see siis teeb kokku kolmandasse jalga hehehe. Ikka sai nac pusida ka ja geokontrolli pommitada ennem kui õige sokimuster välja jooksis. Objektil läx kõik õnnex libedalt või noh nii libedalt kui praegust aastaaega ja võsatihedust arvestada saab. Lõpus oli ikka täitsa sokk värk. Esiteks näitas geps 20m mööda ja sai tükk aega tiirutatud. Kui siis lõpuks vormistama pääsesin võtsin uuesti gepsu et hälvet fikseerida. See aga arvas et nüüd enam ei olegi 20m edasi vaid olengi lubatud piirides. Peitjale aga tänud selle sokivärvilise eest
Eks ma poleks vist seda mõistatust torkinud niipea... Tõtt-öelda ma isegi ei mäletanud, et meil on sellise nimega mõistatus üldse üles antud :D. Aga et ma kohvikutepäeva sündmusel kuulsin libamisi, kuidas Karl seda karpi peitjaga arutas, siis jäi meelde küll, et kuskil peab olema ka kolmas sokk. Hiljem hakkasin ise ka siis asja uurima ja mõtlesin enda meelest välja isegi täiesti pädeva teooria koordinaatide saamiseks aga et see ühes kohas jäi siiski toppama, saatsin oma üllitisest Marihenile selgitava pildi. Noohh… ja sain vastuseks, et vaeseke, nii palju nägid vaeva aga unusta see nüüd kõik ära! :D. Ja sõbraliku suunise, mis edasi teha aga et ma suutsin üht õnnetut numbrit valesti tõlgendada ja seejärel kõik õiged ka valeks tagusin, pidin korra Karlile ikka ka chatis undama, et appiappi ja geokontroll punane ja ole mulle kontrolliks, kus mul lühis sisse jookseb…
Täna tekkis linnas olles väike ajaauk ja keerasin entusiastlikult siis ennast seda 3,5 skoorima… Noh, esimese lähenemistee valikuga just ei õnnestunud aga kl 14:42 olin ikkagi raamatus kirjas :). Aitäh toreda teostusega aarde eest, lisan preemiasildi ja jään ootama kolmandale paarilist ;).
Polnudki seda sokki nii lihtne lahendada. Olin kohe täitsa plindris. Õnneks on olemas lahke perenaine, kes hoo sisse tõukas ja siis läks asi libedamalt. Aarde poole jalutasime Netiga kahekesi, aga kuna tema metsa ei tahtnud tulla, siis lasin tal mööda maanteed edasi jalutada. Kohapeal väike kätelihaste trenn ja oligi aare peos. Suured tänud perenaisele.
Selle mõistatusega läks nii, et polnudki minul vaja seda lahendada. Tegime mõnusa õhtuse jalutuskäigu soki juurde. Tänud!
Jeebus! Seda sokki sai värvitud ja puretud kajaviisiliselt - volditud, lõigutud, pööratud, sorteeritud, grupeeritud, veel mõned teooriad. Alles siis, kui peitja kergelt suunas, sai müstiline lahendus veerand tunniga silme ette. Äge ja ulme, jälle midagi uut B)
Täna oli mõistatust leida vaja, sestap sai pärast linnaskäiku siitkaudu kodupoole keeratud. Tuttav rada, tore kant. Pärast rajale tagasi jõudmist korjasin endalt kolm puuki ja kaks muud mutukat. Juba selgi, alles alanud geotsölibaadikevadel on puuke kahe käe sõrmedel ihus kinni olnud, teist sama palju vabalt uitamas. Ehk seletab see algavat dementsust.
Tänud Marile übermõistatuse ja toreda näputöö eest lõpus! Aare parimas korras, valasime ka puusodist tühjaks.
Tõsine sokk. Algusest lõpuni. Isegi ei oska pakkuda, kui palju valesid variante meie omad on. See-eest on üks õige ka. Karp endiselt väga heas seisukorras. Nagu uus!
Eks ta üks paras sokk jah ole. Ma ikka alguses sain ka kondil valest otsast kinni ja peksin geokontrolli. Muidugi asjatult. Kui õige sokihais ninna jÕudis, siis oli vups ja valmis. Kohapeal oli üllatavalt mõnus jalutuskäik. Vaid kraaviületus oli väike väljakutse, sest kui aardeni oli paarkümmend meetrit, siis olin mina ühel pool kraavi ja aare teisel pool. Logimisega muret polnud, geokott on õnneks piisavalt hÄsti varustatud. Aitäh.
Mõistatuse poolega läks suhteliselt ladusalt ja ega seal lõpuski midagi liiga keerulist ei olnud, täitsa jalad maas sai nime kirja. Tänud aarde eest!
Mõistatus, nojah, täitsa sokikas nagu oli arvata. Ütleme nii, et nii individuaalselt kui ka grupiviisiliselt lahendades saime teada hulgim variante, kuidas see mõistatus ei lahene! Ühtlasi koorus välja päris mitu pädevat ning õelat ideed sama seeria IV, V ja VI aarde jaoks. Sähke teile siis kui need kord realiseeritud saavad! :)
Igatahes, peale suunavat vihjet saime lahendusele olulisemalt lähemale ning ka sokid võisid jalga jääda. Puänt ise oli muidugi päris üllatav ning ükski proovitud idee ei olnud ligilähedanegi.
Töö objektil oli juba lihtne nagu jalutuskäik pargis. Kokkuvõttes siis asi tasakaalus. Raske õppustel, kerge lahingus. Täname aarde eest!
Mõistatus ise polegi kõige hullem sokk.Lihtsamalt öeldes pole vaja hakata kivist vett välja pigistama :)
Kohaleminekut peab siiski geopeituse kaasaegsete trendide järgi sobitama.Jalutuskäik peale tööpäeva lõppu on ikkagi mõnus praegusel hallil ja segasel ajal.
Aitüma toreda soki eest!
Oli see vast puremine. Aga läbi me selle närisime ;)
Tänud.
lahendus tuli hommikul kamabaga pikalt pikalt erinevaid sokke jalga ja pähe tõmmates, õnneks olid kõik küll kandmata. Meil kulus küll paar päeva enne kui sokkidel augud paigatud sai, siis oli lõpuks ka passlik kulgeda logima
Sündmusel oli näha peitja sokke ning seetõttu oli kohe arusaada, millist värvi numbrid geokontrolli lüüa, et esimese katsega pihta saada. Liisi küll soovitas kohe pärast õhtusööki otsima minna, aga tahtsin puhata pärast tööpäeva. Kui pimedas metsa jõudsime, siis soovisin, et oleks siia varem tulnud. Ah, mine metsa juurest otse siia tulek ei olnud kerge ja kraavi tõttu polnudki otse, aga lõpuks jõudsime kohale. Lahe ja praktiline teostus, meile meeldis. Igal kalendri päeval mõistatuse leidmiseks peaks kodu lähedasi mõistatusi hoidma, samas 1000 mõistatuse challenge kutsub neid kiiremini leidma. Eks siis vaatan, kui järgmine kuupäev vajab täitmist, sinnani 3 kuud aega.
Pfff sokkoksesokkokse. Ma tunnistan enda omadeks 150 geokontrolli. Mingi hetk tegin pausi ja selle jooksul sain vihjepoju. Nuputasin natuke ja siis oli selge, kuidas auk kinni nõeluda ja sokk enda kaela ümbert hoopis jalga tõmmata. Kohapeal pööritasin pimedas natuke silmi, aga kui logiraamat käes, siis oli põhjust imetleda nii nutikat teostust kui ka nautida uut aaret. Uued aarded on nagu uued raamatud: puhtad, ilusad. Aitäh soki eest, mis alguses oli küll 150 numbrit liiga suur, aga siis sai õigeks venitatud.
Kui Madis siin juba puhtsüdamlikult üles tunnistas, et 600 punast on tema omad, siis ma võtan ka järgmised 200 omaks, seega ärajagamisele läheb veel 700, astuge aga julgelt ette, kõik on omad :D Ja kui juba avameelitsemiseks läks, siis Exceli asemel möllasin mina A4 paberil ja palvetasin, et ülemus just praegu selja taha ei ilmuks, olen ammu mõelnud et talle peaks kellukese kaela panema :D Lõpuks pidi Jaanika "Mõistus, tule koju!" ütlema ja siis ei olnud enam muud öelda kui et küll on naljakas kui laps on lollakas :D Pärast Viljandi tuuri viisime Kristjani koju ära ja läksime Mikiga pimedasse metsa jalutama. Kuna päris täpselt ei teadnud kumbki, milline on parim tee sokini, siis olime üks hetk dilemma ees, kas minna kaugemalt mööda laudteed või lähemalt lootusega et seal on mingi tee. "Alati saab ju tagasi tulla ja mööda laudteed minna" saatel valisime teise variandi ja ülla-ülla, muidugi läks tee valelt poolt kraavi, aga kuna aardeni oli AINULT tsipa üle 200m, siis sukeldusime siit otse võssa, Miki ees okstega võitlemas ja Kerli taga nende okstega piki piilumist saamas, mõnus! 30m peale jõudes jäi juba üks aardepuu silma, aga mida me ei näinud, oli normaalsuuruses karp. Alati on ju võimalus, et tegu on sellise otse-jalast-ja-veel-puntras sokiga, sonkisime siis alt pisut oksaga, aga ülevalt saadeti vastu ainult mulda ja sammalt. Miki läks pikemale ringile ja märkas siis palju paremat sokki, aga geps arvas isegi siis, et võiks veel pisut kaheksaid teha :P Nii kenades värvides käsitöösokk ja mõistatus ei jäänud ka toredusega üldse maha, seega 3x aitäh ja lisaks veel 200x vabandust :D
Tunnistan, et peaaegu 600 punast geokontrolli on minu omad. Mis teha, kui pea ei lõika ning Excelis meeldib möllata. Kui ühe idee katsetamisega rohelist tuld ei saanud, siis järgmine kontroll oli roheline ning täna hommikul enne tööd tulin otsingule. Abivahendiks võtsin kõrvalt ühe oksa ning saingi logi kirja panna. Aitäh aarde eest!