Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTK2
Logiteadete statistika:
154 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 155
Kole tuuline oli ja logisime selle aarde ära, siia jätsime oma teise pliiatsijupi, mis veel varustuse kotikeses kaasas oli. Edaspidi peab tõdema oli pliiatseid suhteliselt harva purkides. Lasime tuulel enamuse põuesoojast ära puhuda ja siis suundusime tagasi puude vahele. Aitäh peitjale!
Oli ikka väga tuuline ja külm selle aarde juures. Aga see-eest oli meri ilus ja laine kõrge. Aare leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Tops jäi juba kaugelt silma. Mina läksin logima, Elve leidis midagi pildistamisväärset. Tänud.
leitud !
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Tegime väikse matkamise Keibu radadel. Tänud peitjale.
Tegime väiksema ringi liivarajast tänases soojas sügiseses pühapäevas. Aitäh peitjale! Oli väga mõnus jalutuskäik!
Leitud. Ainuke sel rajal, mis mulle esimesena silma jääb. Ja kui palju sipelgaid.
Keerutasin tükk aega vales põõsas - georada nagu on, aga mitte kuhugi pole aaret panna. Siis otsustasin teiselt poolt vaadata ja seal oli kõik, nagu peab. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Jätkasin eile pooleli jäänud matkaraja aarete otsimisega. Oli juba selge, mida ja kust otsida, geomaanteed viisid ka juba ilusasti aareteni. Tänud peitjale ilusatele loodusradadele kutsumast.
Suundusime randa ja kuna ka seal oli oja lai ja sügav, siis ei jäänud mul muud üle kui pistsin oma tossud ja sokid Silverile pihku ja tassisin pojakesed üle veetakistuse. Lapsed olid muidugi jube kadedad, et ma neid ei lubanud vette sulistama, aga söögipaus päästis mind suuremast vaidlemisest. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Siin meanderdab merre pääsev vesi veel nii usinasti, et ära külmunud ta ei ole. Küll aga krõbisevad jäätunud liivavallid, mis põhjast vaikselt varisevad. Nii tekkisid sinna jäätunud liivalainete sarnased moodustised. Aitäh!
Meie käime suviti rannas Veskijõe suudme juures, see on siis 2. rändav jõesuu meie juurest Keibu poole minnes (vahepeale jääb Lepajõgi) ja siia pole tihti sattunud. Siinne liivajärsak on palju suurem kui 'meie' juures, küllap jõuavad loode-tormid suurema jõuga randa...
Pühadejalutuskäik Indyga.
Siin saime jälle lihtsamalt läbi, Indy ootas niikaua viisakalt nats eemal, kuni ma logi kirja saan.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Väga mõnus seiklus iseendaga. Lainete loksumine ja linnu siristamine.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Aaret tagasi asetades jäin okstesse kinni. Ega see kampsun ilmselt õige geopeituse riietus pole - samas siin rajal, kus võsa praktiliselt puudub, oli täitsa ok. Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Kõigepealt mõtlesin, et kadunud aga tegelikult haukusime vale puu all. Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Milleks üks kord valearvestuste tõttu oja ületada, kui saab ka kolm korda. Minu viga ;)
Aardega kõik Ok, aitäh!
See aardeseeria avaldati just siis kui neist mööda sõitsin. Kahjuks pidin peale ööd Uuejõe sauna lõkkekohas tööle ruttama. Küll aga jagasin infot samas viibinud mooritz-alex´ile, kes minust sinna põõnama jäid.
Valget aega jääb juba iga päevaga vähemaks, seega tuleb seda veel usinasti kasutada. Nii sedadsingi autonina peale tööd siiakanti. Plaan oli jällegi loodusesse ööbima jääda ja hommikul siit tööle startida. Parkisin Keibu tagumisele platsile, mis oli inimtühi ja tegin rajal jalutuskäigu noppides 12 aaret. Mõned jäid hommikuseks virgutuseks ja mõned mõlemast raja otsast selleks, et oleks põhjust siia tagasi tulla. Kõik otsitud, leitud aarded korras, isegi pliiats oli kõikides tänastes topsides veel alles. Mulle siinne maastik meeldib. Luidete näon on tegemist ürglooduse objektiga ja seega kaitse all. Kuna seal kasvab tallamisõrn samblikukooslus on seal käimine tegelikult keelatud. Sellele viidatud ka RMK paltsil oleval infostendil. Paraku me seda siin teeme...
Päris nulli Jasmiin ei tulnud, sest miljon sipelgat olid samal ajal seal. Topsi avades sai mu hirm teoks: pliiatsit polnud. Erki soovitas puu juurest maast vaadata :D Muidugi tore mõte, sga see pliiats ju nii loodusesse sulanduv. Sipelgaid eirates tabas mind siiski edu ja sain logitud. Panin pliiatsi topsi tagasi. Aitäh;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Sellele aardele lähenedes kuulsin kilkeid ja see võttis mu ettevaatlikuks. Lähenesi vaikselt ja hiilides. Õnneks tulid kilked rannast ja siia aarde juurde ei ulatunud vees möllajate pilgud. Suured tänud aarde eest.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Vahelduseks jälle üks mõnusamaid kohti rajal. Nullist 30 meetri kaugusel chillivad mugud arvasid ilmselt sama. Aga istusid korralikult kinni tõmmatud telgis võrgu taga, sest küllap nemadki olid hädas sõjakate sipelgate armeega, kes siinse liivamaailma enda hirmuvalitsuse alla võtnud :o)
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Kolmandik rajast läbitud, aega kulunud 45 minutit. Pole paha. Tegelikult ei tee me siin midagi täna aja peale, aga lihtsalt on mul selline statistikukiiks küljes ja ikka sellisel rajal siis mõttes arvutad seda, kui palju rajast oled läbinud ja kui palju aega on kulunud. Mitte, et see teadmine midagi juurde annaks. Just a fun fact. Tänud peitjale aarde eest ning muidugi ka seltskonna eest selle raja läbimisel.
Rajal 20 aaret, kaasas kaks õllepurki. Kiire arvutus käskis 7-nda ja 14-nda juures need tühjendada, et ei tassiks tühja. Oh õlis õlleaeg. ja voolav vesi ka veel, kena koht kesvamärjutamiseks.
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare kombes.
Pärast värskendavat suplust mõtlesin, et kiirelt logi kirja. A võta näpust! Jälle olin valel pool kaldal! Jälle sain läbi oja kahlata, seekord lõpetasin põlvili porisena. Aga käes!
Aitäh!
Leitud, logitud, lükkasime sipelgad jalgadelt maha ning liikusime edasi!
Oi, me oleme valel pool seda oja. Pole probleem. Vastavalt aasta ajale lihtsalt lahenev. Sulps, plärts ja logi kirjas. Tagasi samamoodi. Korraks sai vist isegi sõita rattaga teed mööda. Üldiselt jala soovituslik rada. Found it: 17.Jun.2020 12:09 Keibu skv. liivarada #7 (3749) Meeldis kõik. Täname peitjat!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Siin tuli ruttu ära logida, et lastele mere äärde järgi jõuda. Tormasid teised ju nüüd kiiruga kohina poole. Vesi oli aga külm, õnneks oja suudmes siiski enam-vähem talutav. Poiste energia oli võluväel taastunud ning suuremat sorti tammide ja lossiehitamine võis alata. Peagi saabusid siia ka juba tuttavaid nägusid juurdegi Tarmo pere näol ja möll võttis veelgi suuremad mõõtmed. Loomulikult tulime siia ka järgmisel päeval tagasi, aga tugevnev tuul peletas meid siit seekord suht kiirelt minema.
Ilus rand siin, tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Fotogeenilised karukellad võtsid tempo maha. Ja metsmaasikad õitsesid. Leitud. Aitäh.
Aarde lähedal oli keegi puu ümber auringe teinud. Aitäh peitjale.
Selle aarde poole kõndides kohtusime koer Mariga ja nägime piknikulisi. Rohkem kedagi ei kohanud. Aaret valvasid mitte just kõige sõbralikumad sipelgad, kes meile väga topsi loovutada ei tahtnud. Õnneks tingimusega, et nad saavad kolme nime võrra rikkama topsi tagasi olid sipelgad nõus.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Üks kummaline rannaehitis :)
Siin meenus aastakümnetetagune suveseiklus, kui sai Keibu kandis sõprade suvilas aega veedetud. Neil oli veider traditsioon ühes teeotsas sõnade "vabariigi nimel" saatel kummardus teha. Oli seal siis mõne presidendi suvila või midagi sellist...?
Ja ongi viimased 3 jäänud veel. Ühte pidi hea meel et saab ring peale, teistpidi aga kahju et juba otsa saab see vahva rada. Siin kõndisid meile vastu ka varem 20 juures märgatud tuttavad joped. Tervitasime Madist ja Priitu ning tatsasime edasi. Tänud peitjale
Nõva-Keibu kant on väga mõnus, üks meie lemmikuid paiku suvel, nii mõnegi telkimisretke esimese või viimase öö peatuspaigaks on see tore mets või rand saanud. Sel nädalavahetusel ei tulnud telkimisplaanist veel midagi välja, aga siin asendusid teel kohatud tumedad vihmapilved särava päikesega. Peale aarde number seitse leidu avastasimegi mändide vahel täiesti tuulevaikse ja sooja liivase künka ning potsatasime oma kambaga maha. Teepaus venis siin päikese käes mõnuledes ja mängides päris pikaks. Oli väga tore. Aitäh peitjale!
Siin pani jäljekütt ots eoja poole. Õnneks oli aare enne seda ja saime pidama. Nimed kirja ja siis lasime tal meres jalgu leotada. Aitäh.
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.