Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110 aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Oo kobras, sa suur maastikuarhidekt ning talumehe nuhtlus! Siin, Soomaal oled sa au sees ja sinu loodud vee- ning puiduinstallatsioonide vaatlemiseks see rada ongi.
Raja geopeitusega mitte seotud lisaväärtus on võimalus mängida interaktiivset nutimängu, selleks lae alla Play poest või App Store-st alla Loquiz äpp. Mänguks vajalikud paroolid ja QR koodi leiad Soomaa külastuskeskuse parklas olevalt infoaluselt.
Vihje: Skulptuur, autor Hr. Kobras
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
laudtee (3), lahe_teostus (2), lastesõbralik (1), seened (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8WTVR
Logiteadete statistika:
95 (99,0%)
1
1
1
0
0
0
Kokku: 98
Leidsime,logisime.Imur ja pliiats oli millegipärast aardest välja pudenenud.Vahest koprad.
Panime aarde sisse uue minigripi, imuri, juhendi, klepsu ja vahetusnänni. Võtsime kommi aardest ära ning asendasime selle uute mittesöödavate asjadega. Aardevalvuritele jätsime selle kommi, ilma paberita.Lisaks tegi Tram veel täiesti uue geomaskeeringu.
Koprad olid vist lõunasse suvitama läinud, jõgi oli vaikne ja mets ka rahulik. Logimine oli lihtne, rada mõnus ja kõik metsataimed ning puud said selgeks.Jalutasin trammi ja meil oli ikka väga lõbus olenemata,et vahepeal saabus talv jälle mingi 4jandat korda! Aga need, kes meile vastu tulid, paistsid küll midagi haput asja söönud oleva, sest neil olid nii hapud näod ees ja tere ka ei õelnud ehk läheb neil raja lõpus tuju paremaks! Tänud peitjale ja super otsingukaaslasele!
Tegime tiiru Koprarajal. Loodus hakkab ennast talveks ette valmistama. Lehe. Vaikus. Vaid veesulin. Üks koht rajast tuli tuttav ette, kus sai langenud puude vahel turnitud ja kopra kolpa otsitud. Tänud peitjale
Lõbus jalutuskäik. Aga kui aardeni jõudsime, hakkas vihma sadama. Aga ega siis geopeitur suhkrust ole. Naerulsui jätkasime oma jalutuskäiku. Tänud peitjale.
Keskuses oli nii palju uudistada, et korraks mõtlesime, kas ikka võtame raja ette. Võtsime, ja oli tore! Juba seegi, et sai nii mõnegi taime nimi meelde tuletatud. Ja ai, need koprad on möllanud, hea, et eile siin ei kanuutanud. Aitäh peitjatele!
Seda rada on ennegi väisatud ja täna oli see niikuinii ülerahvastatud, seega keskendusime vaid aarde leidmisele ja logimisele. Aarde kirjeldusest oli nukker lugeda järjekordsest katsest meelitada "interaktiivse nutiga" metsa ja matkama. Mingid kohad tegevused võiksid ikka vahetu kogemuse saamiseks ka jääda. Aitäh peitjale!
Kopra rajal on ikka väga palju kordi käinud, kuid värske geopeiturina esimest korda. Aitäh!
Juba teist korda sellel rajal. Seekord teise eesmärgiga. Logitud!
Koprarajal on ennegi käidud aardeid otsimas. Rahvast rajal liikus ja hoidsin hinge kinni et nullis keegi ei passiks. Õnneks oli kohapeal tühjus. Tänud peitmast!
Mõnus sügisene jalutuskäik, polnudki siia rajale varem sattunud. Koprad on hammastele valu andnud! Aardekarbi leidsime ka lubatud kohast, täname!
Tänan!
Mõnus jalutuskäik ja huvitav oli vaadata koprategevuste jälgi.
Sel päeval sai Koprarajal kuulata, kuidas jää kraavide ja jõe peal nagiseb. Aitäh!
Päris äge rada aardeni, jalutamist jagus aga samas see aeg läks väga kiiresti, suured tänud :)
Väike jalutuskäik rajal, mis päädis aardeleiuga. Rajal olevate veetaseme kõrgusmärkide järgi jäi mulje, et pärast sarnast veeseisu võib aare hooldust vajada, aga võin muidugi ka eksida. Aitäh peitjale.
Tore oli jälle üle paari aasta siin rajal kõmpida. Tänud taas põhjust andmast. Tänud!
Koprarajal polnud meist keegi varem käinud ja tuleb tunnistada, et nii kiirelt pole me kunagi ühtegi rada läbi "jalutanud" - vähemalt mitte siis, kui eesmärgiks on olnud jalutamine. Mis kasu on Off-ist, mis parklas autos on? Meie siin nii abitult keset miljonit näljast sääske ... Saime tänu siltidele juurde hulga botaanika-alaseid teadmisi ja õnneks aarde ka kiirelt hr. Kobrase kunstiteose juurest kätte - kena töö! Logikirjutamine oli küll piinarikas, aga vähemalt sääskedel oli sel hetkel pidu. Tänud aarde eest!
Minu teine päev Soomaal. Sama kuum kui eelmine. Jalgsi enam ei jaksanud. Sain laenuks võõra jalgratta. 25 km rattaga ja 5 km jalgsi. 6 aaret. Neist esimene oli Koprarajal. Milline kokkusattumus - kui puutusin aardekarpi, prantsatas samal hetkel minu kõrvale suur puuoks kusagilt kõrgustest hirmsa pauguga. Nagu oleks see kuidagi olnud seotud aardekarbi puutumisega. Igal juhul ehmusin nii, et välkkiirelt käe ära tõmbamisega sain käele kõvasti haiget. Tükk aega istusin seal veel peale aarde logimist ja masseerisin kätt. Aga aare oli vahva! Tänud aarde eest ja rada näitamast!
Kiirel pilgul tundu, et üks aare jääb parklasse ning teine rajale. Esimesena asusimegi jalutama ja 3 erineva iseloomuga koeraga oli see komejant oma ette, kust ei puudunud sõlmed, kirumine, ujumine ja kukkumine. Aare ei tulnud välja sealt, kust ma otsima asusin vaid hoopis lihtsamast kohast teiselt poolt. Koprarada oli väga vahva ja siia tahaks teinegi kord tagasi tulla, kuid maksimaalselt kahe koera ja offiga. Aitäh! (786) Aitäh! EVEJ
LK 110 neljas aare Soomaal leitud. Algul geps juhatas mööda metsasihti, aga jõgi jäi vahele. Pärast jalutuskäik pargis. Aitäh.
Mis viga mööda sellist rada käia, tänud RMK le. Meie pere on tõeline RMK fännclub. Puhkame alati neil platsidel, üle eesti. See kord ka hr.Kopra kunstiteos hinnatud, tubli tükk. Aga nüüd edasi, soomaa oorab veel. Tänud matka eest.
Parkla oli tühi seega sain alustada üksinda raja läbimist. Ühel hetkel tulid siiski teised matkajad vastu ning parklasse jõudes oli seal juba mitmeid autosid. Aardekarp paistab kaugel ja kinnitus katki. Logiraamat kotis ja kuiv. Kopraid ei näinud aga nende tegutsemist küll sest tundub, et päris hiljuti on ühe mahalangenud puu ära nülinud ja skulptuure teinud.
No kujutad sa seda siis ette! Ma teadsin, et tahan tulla ükspäev koprarajale. Täna võtsime selle ette. Seljakott ka kaasas pikniku kraamiga. Kõndisime ja väike abiline kurtis juba tühja kõhu üle. Leidsime pikniku koha. Laotasin kraami kõik pingile ja siis rahulikult õuna ampsata rändas pilk ühele huvitavale kohale. Lähenesin sellele ja oppaa, midaa! Geoaare! Ma isegi ei olnud veel äppi lahti teinudki! Voh, hinges peitub geopeitur. ???? Super äge ootamatu leid!????
Kuna see ausammaste teema praegu üleval, otsustasime Hr. Kobrase meistriteose ka üle vaadata. Mulje oli väga hea ja meie arvates oli see sammas märksa maitsekam, kui üks Viljandi kunstiteos.
Aitäh aardepeitjale!
Mõnus ilm ja hea seltskond, mida sa hing veel tahad. Ümber olev kott on hävinud ja kahjuks polnud asemele panna. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Rada oli õige libe, aga jõudsin suurema hädata kohale. Ümbriskott oli räbal, aare ise korras. Jätsin veidi nänni. Aitäh!
Matkasime matkarajal otsitavani, laudteel esines natuke lumekest. Tänud peitjale.
Parklas oli mingi masin veel, Aive valis sobiva koha ja asusime teele. Kõigepealt sai leitud see tore aare. Lumega pole muret, jäljerada viis toreda peidikuni. Aitäh!
Talvepuhkuse leid # 79. Leitud, logitud, tänan! Igasuguseid toredaid vaateid oli, suvel võiks siin samaväärselt tore olla.
Siit jäi meelde see, kuidas Kaups vuhises ees nagu meisteruisutaja ja mina olen ikka olen ahv ja pean kõike muudkui teiste järgi ja järel tegema. Hakkasin just ütlema, et see on mu lemmikuisutamine, kuid enne, kui sõnagi suust sain, olin siruli. Kaupo naeris ja mina rookisin enda konte kokku.
Parkisime auto ja esmalt tulime siia aarde juurde. Tõesti mõnus koht ja kui hiljem läksime mööda jõge tagasi, siis saime ka raja nimest aru. Võimas töö. Liis proovis ka liulaskmist mööda laudteed, aga ei tulnud hästi välja, sabakont annab siiani tunda.
Kuna tegemist oli külastuskeskuse juures oleva rajaga, siis oli see ka kõige hoolitsetum. 2 kilomeetrit ei tundunud liiga pikk ka ning mööda sellist rada oligi meile kui võsas ragistajatele köki-möki. Kuigi aare tuli kätte ka vihjeta, siis kui leiu ajal Kristjan ka vihje ette luges, siis muigasid kõik - armas! Aitäh kutsumast!
Koprarada oli täna üllatavalt populaarne peatuspaik. Tegin raja alguses infotahvliga tutvust, teatasin et siin on läbimiseks arvatud hinnanguliselt 45 minutit ja seejärel läks hirmsal kombel tempo tegemiseks. Umbes nagu mingi võistlus oleks pooleli, et kes kiiremini tagasi algusesse jõuab. Natuke oli isegi kurb euroteel tatsata, sest nii ei saanud ju kummikute täit potentsiaali kasutada :P Meeldis, et aare oli paigutatud strateegiliselt raja keskele ning seetõttu puudus võimalus „kiireks sutsakaks“.
Nullis proovisime uisutamist ja imetlesin kobraste poolt viimistletud jõge. Tagasiteel jäi mulje, et siin elavad miskid degusteerivad koprad – iga nurga peal oli näkitsetud natuke siit ja natuke sealt, kuid ei midagi silmapaistvat. Tänud peitjale!
Mõnusalt lihtne ja leidlik lahendus. Logisime, ajasime juttu. Lasime libedal vaateplatvormil liugu. Simone unistas kõva häälega, et järgmisel geoolümpial võiks selliste takistustega jõgi olla. Pange siis varakult vaim valmis ja aega harjutamiseks peaks ka pisut olema. Tegime matkarajale tiiru peale. Kõik meeldis. Kopraonude tööd nägime, kuid nad ise ennast näole ei andnud. Aitäh!
Nii nagu eelmise külastatud aarde asukohas ehk Soomaa keskuses polnud me varem käinud, nii ei olnud ka siia Koprarajale sattunud. Samas on meil kobrastega oma suhe kodulähedaselt Kurgla kure matkarajalt, kus nad meid paaril korral on ikka korralikult ehmatanud.
Siin täna ühtegi kobrast ei kohanud (peale puukuju), küll aga nägime palju nende (hammaste) tööd. Jõgi oli suisa tihedalt langetatud puid täis pikitud.
Mõnus jalutuskäik ja aare leitud nigu naksti. Täname!
Tegelt oli väga sümpaatne matkarada. Ikka ja jälle imestad, et mis privileeg meil eestlastel on. SEllised rajad on tehtud metsadesse, tasuta veel pealekauba. Neid peab ehitama, planeerima, hooldama jne, tohutu kulu. Mujal maailmas ei tohi metsagi minna niisama, kõik eramaa ja keelatud. Me jalutame nagu kuningad ja kuningannad ringi, käed taskus ja lase vilet. Ja siis veel sellised ettetehtud rajad ka. Saab vaid tänulik olla. Mõnus rada ja loodan, et ka koprad ennast mõnele teisele külalisele siis näitavad, et raja nimi end õigustaks. a
Jalutasime terve kopraraja läbi.Aare kenasti omas pesas ja korras,aitüma peitmast! Selleks korraks sai Soomaa külastus ühele poole,eks peagi tagasi.Siin aardeid jagub
Ilusa ilma ära kasutamine sügise alguses ja looduse ilu ja võlu nautimine on praegusel sigimis/sagimis ajal ülilahe ning need LK aarded on just paslikud külastada. Tänud
Rada läbitud ja aare logitud. Soomaa aardesarja viimane. Tänud peitjatele loodusesse kutsumast
Oma eelmisel Soomaa külastusel me sellele rajale ei jõudnudki, seega otsustasime seekord kogu raja läbi teha :) Õnneks oli täitsa mõistlik ja tore rada ning mõnus ja soe pärastlõuna koprate meistriteostega tutvumiseks :) Ja siit rajalt ka üks igavene Murphy seadus: kui sa paned jalga kummikud ja matkasaapad siis on tulemas korralik tossurada :D. Meie täname matkama kutsumast ja taaskord Soomaa võlusid tutvustamast :)
Varasematest kulgemistest oli see rada täiesmahus isegi kulgemata. Seekord oli jäise maastiku asemel kena varasügis. Isegi seeni leidus laudtee ääres, kas need ka süüa kõlbasid, seda ma ei teagi. Aare sobis leida ja logida küll
Tänu seentele venis selle ringi läbimine meil oluliselt pikemaks ;)
Täname!
Jalutasime raja läbi ja panime nimed kirja. Peale seda suundusime lõunat pidama ja kohvi jooma. :)
Aitäh!
Jalutasime ilusa ilma ja mõnusa seltskonnaga terve kopraraja läbi. Rada oli varemgi tuttav Geokrahvi sama kandi aardest ja Suveseikluselt. Aarde juures olid mugud, aga meil oli kannatust kauem. Ülinähtav aare kargas teistele peagi ja mulle palju hiljem, viimase-hapupiimasena silma. Loodetavasti kutsub nii avalik peitmine normaalseid mugusid mängu kaasa ja aare ei saa nende poolt rüüstatud. Tegime rajale ringi peale ja suundusime Soomaa külastuskeskusse piknikku pidama. Aitäh kobrastele raja eest! :-D
Aarde juurde jalutades ei saanud kuidagi aru miks tal selline nimi. Selguse tõi siis muidugi aarde juurde jõudmine :) Natuke pidime nullis istuvate mugudega lobisema ja kui nad edasi jalutasid, siis saime rahulikult otsida ja logida. Tänud peitjatele!
Kui mõni aeg tagasi jäi aare leidmata, siis oli küll selline mossis tunne. Täna aga ei suutnud tookordset ebaõnne ära tänada. Koberit ei näinud, aga hunniku seeni korjasime raja äärest küll. Selline moodne seenelkäik, lakk-kingas.
Ei teagi enam kui mitu korda on erinevate ettevõtmiste käigus siia Koprarajale satutud. Iga kord on matkal erinev eesmärk olnud, nii ka seekord. Aitäh taas kutsumast!
Kui kunagi sai siin rajal kõigest pool läbi tehtud, siis seekord võtsime terve raja ette. Tuleb tunnistada, et teine pool rajast on palju huvitavam. Aitäh.
Rajale minnes tekkis mul küsimus, kas ma olen siin üldse käinud. Vist ikka olen, aga jupp aega tagasi. Mugudega matkates tuleb ikka vahel sellistel turvalistel rmk radadel ka käia, ei mingit hirmu eksida, teekond ilusti märgistatud ja rikastatud toredate infotahvlitega:)
Vaatasime alguspunktis värvilist plakatit, keda-mida meile siin näidatakse. Tore rada, mida soovitasime koos Riisa laudrajaga ka hiljem kohatud segaduses mugudele, kes mõnusat tipatapa jalutuskäiku teha lootsid, aga pisut eksinud tundusid.
Meil oli samuti mõnus väike jalutuskäik, aare igati tore, tundus nagu oleks üks detail puudu, kuid lähedusest seda leidmata eeldasime, et ju nii peabki olema? Keegi näriline oli ka asja uurimas käinud, karp õnneks terve.
Aitäh!
Viibisin siin rajal mitmendat korda, kuid mitte kordagi pole õnnestunud ühtegi kobrast tabada. Aitäh!
Koberite kantsi tuttav rada.. parajad huligaanid nad ju on, kuid eks olen isegi nende langetatud puid ja rajatud tamme vee ületuseks kasutatud. Tänan.
Koertel jälle lõbus meel, me ei eksinudki teelt. Tänud peitjale
Kellaaeg oli meil paika pandud,mis ajani otsime ja siis koju. Siin oli mõtlemist kas minna see 690 meetrit või mitte. Panime siiski ajama. Rajal sai tutvuda igasuguste taimedega,kuusk, mänd, ülane, jänesekapsas, sokk...kuslapuu, angervaks, ah kõike ei ole enam meeles. Aarde reetis peidikust välja paistev kilekott. Tagasi sai veidi varjatumalt. Tänud peitjale aarde eest.
Peidupaiga lähedal peeti mingit sorti loengut välismaa keeles. Ei läinud üldse torkimagi.
Kobras on üks minu lemmikloomi, seega ootasin seda rada väga. Võtsime endale termosega kohvid kaasa ja asusime teele. Otsustasime, et proovime aarde üles leida telefonist kaarti vaatamata. Õiges kohas silmasime aardepeidikut ja saime aarde logida. Mõneks hetkeks jäime vaatama, kas kohtame kopraid, aga seekord neid ei näinud.
Koprarajal uudistasime silte ja nautisime meeldivat matkarada. Aarde leidsime üles ilma gps-i kasutamata. Siin oli Maire kord teabeleht läbi lugeda ja minu kord logiraamatut täita. Kuna kõik nii kokkuhoidlikult loginud vaid kuupäeva ja oma nimed, siis kirjutasin kohe vähe pikemalt.
Ühtegi kobrast me kahjuks ei näinud, kuid ühe väljamaalase koer läks täiega äksi täis seal jõe ääres ja oli valmis meile ühe elava näidise kätte tooma. Oli siiski rihma otsas ja saanud ka niiviisi päris kobrast silmata.
Tagasi alguspunkti jõudes viskasime murule ilma nautima. Peagi jahus Mart mulle messengeris mingitest seentest ja marjadest. Ei saanud midagi aru. Üks hetk märkasime parkla poolt lähenemas tuttavaid nägusid. Peitjad isiklikult sattunud suvalisel argipäeval siia Soomaale. Läksid Soomaa rahvuspargi töötajat tänama meeldiva koostöö eest. Oli väga tore kohtuda Pireti ja Mardiga.
Aitäh!
Mööda rada kõndides nägime toredaid seeni. Miki kommenteeris, et näe näe need on need värvilised asjad, mida sa küpsetad. Tänud peitjale mõnusa matka eest.
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Võiks ju normaalsetest kohtadest otsida, kuid sai ikka kõik need valed kohad läbi käidud. Korduvalt. Ettevaatust kah muidugi, kui rajalt otsustate kõrvale astuda- päris sügavaid auke leidub seal. Ikka ebanormaalselt palju aega kulus seal. Täiesti lolli tunne tekkis, kui peidukas end lõpuks ilmutas :) Peitjaile tänud!
Mööda hästi hooldatud ja rohkete sildikestega ääristatud laudteed jalutasime kohale. Siin tundus, et peidukas vajaks mingit ust või luuki. Kuidagi väga avali oli see roheline karbike seal pesas. Pealmine kilekott oli ka juba katki. Ei saanudki aru, kas keegi käib seda seal närimas või läheb see katki pesa pinnuliste servade vastu. Peale aardeleidu jalutasime terve matkaringi. Täname!
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 5. päev, päevaleid nr 4.
Saunajärgne jalutuskäik lähima leidmata aardeni. Tore ja lihtne teostus siingi, rõõm oli võtta ja rõõm oli logida. Aitäh peitjatele ja RMK-le aarde eest mõnusal informatiivsel rajal :).
Pisuke jalutuskäik vanas tuttavas kohas. Väga lahe teostus, aitäh!
Tore mõnus rajake. Aardest vaatasime Madisega mõlemad mööda. Kuni Mariann tüdinult küsis, et kas seda otsite :)
Mõnus rada jalutamiseks. Jasper oli aardeni minnes Marianni kukil, et ma saaksin vahepeal kõhtu täita. Nii me siis seal tatsusime, mina salatikarp näpus, andsin vahepeal ka Jasperile ning üsna pea olime aarde juures. Veitsa vastikult ligane oli see peidukas seal, muidu kena teostus. Aitäh peitmast!
See oli küll üks väga eeskujulik rada, kenad infotahvlid, ideaalses korras laudtee, astu ainult. Aare jäi ka kohe näppu, peidukat tasuks veidi kohendada, hetkel kogub teine tublisti vett mida sealt väga hästi eemaldada ei õnnestu ja aare kükitab lombis. Kotid/gripid küll veel peavad, nii et aarde endaga oli kõik tiptop. Tänud peitmast!
Tegime täisringi, nagu ikka selle raja puhul. Uued taimesildid on lastega jalutamiseks parajate vahedega - neil ei tohiks igav hakata. Väline kile kaitseb aaret veidi peidukasse tungiva vee eest, kuid mingi asjalikum kate oleks parem. Aitäh!
Lihtsamat sorti astumine koberite külakeskusesse läbi nii mitmest kohast tuttava maastiku. Eesti geopeitur peaks end taolises ümbruses juba üpriski koduselt tundma. Kui tee otsa sai, siis piiksatas ka geps ning soovitas otsima hakata. Ega siin tegelikult midagi otsida saanudki, aare hüüdis lausa ise: "Siin olen." Lahe lahendus, kuigi paistis antud hetkel natuke nagu kuidagi poolik. Aardekarp istus sentimeetrises seisvas vees - sisu küll kuiv praegu. Kirjutasin esimese logi kell 11:08 sisse ning püüdsin tagasi pannes käepäraste vahenditega natuke põhja kergitada, et aardekarpi mitte päris lompi pista.
Haabja kasutamise kohta Soomaa viiendal aastaajal on muhe lugemine. Kohe täitsa iseviisi elu käis siin kunagi. Kindlasti üksjagu tülikas, samas mõnel puhul ka omamoodi romantiline. Tänud.
Mõnus jalutamine. Matkarajal õppisime ladina keeles puid ja taimi tundma. Andreasele soovitasin, et oma tütrele pangu tulevikus nimeks Convallaria, nii ilus nimi tundus. Selle peale arvati, et teda hakatakse koolis kindlasti konnaks kutsuma. :D
Aitäh jalutuskäigu eest!