Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Käkisilm on kitsa kanal Saaremaa ja Vilsandi vahel, seda süvendatakse pidevalt ja see on 1–1,5 m sügav. Madala veega pääseb jalgsi läbi mere Vilsandi saarele. Tänu tugevale hoovusele Käkisilm talviti ei jäätu, sellepärast on see hea paik veelindudele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (2), telkimiskoht (1), piknikukoht (1), matkarada (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8X2GF
Logiteadete statistika:
78 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 79
Vilsandilt toodi just hobuseid läbi vee kui me seal olime.Aarde eest aitäh!
Tormituur. Esmalt mõned GC aarded ja siis ka GP omad. Sel aastal jäi Vilsandil käimata aga eks ole seal ju käidud juba ka. Vaatasime tormist merd ja registreerisime oma külastuse. Tänud!
Kunagi saab see Vilsandi ka ette võetud. Seekord käisime lihtsalt luurel. Aitäh!
Siit sai siis tänast päeva alustatud. Öö möödus autos, kuna telki polnud kusagile püstitada- kõik siledamad pinnad olid juba hõivatud. Siin kiire leid. Edasi siis juba ujukad selga ning tasapisi läbi vee ning üle laidude Vilsandi poole. Peitjale tänud!
Vahva nimi. Aarde GZ oli poolaka poolt anastatud, aga kuidagi sai, külg ees ja silmad häbi täis, ta lõkke ja auto vahelt läbi hiilitud ja ära logitud. Tee Vilsandile oli siltide järgi otsustades mitteläbitav. Ja kui neid ignoreerida, siis võis ka ise oma silmaga veenduda, et tee kulgeb õige pea peale Käkisilma amfiibinimesele soodsale maastikule. Aitäh peitmast!
Luurajate aare. Mingi vend ööbis maja kõrval. Ta vist ei märganudki geopeitureid. Vahva. Ööbima ei jäänud, ei tundunud hubane. Sõitsime Eldale. Aitäh!
Lootsime siin ööbida, kuid telgid olid juba püsti. Tuul oli meeletult kõva. Vaatasin igatsevalt Vilsandi poole ja keerasime otsa ümbrer. Küll ma ükskord sinna ka satun.
Eks siin on varemgi uudistamas käidud, kuid Vilsandi on siiani väisamata ja ööbida pole ka kunagi õnnestunud. Tänagi oli maabudes juba hulk rahvast ees, päikeseloojangu aeg ka just. Aarde kõrvale oli keegi end juba magalaks kohandatud geomobiiliga ööbima sättinud, muidu oleks isegi sellele mõelda võinud, kuigi minu maitse jaoks oli see paik liiga inimrohke. Aarde peidupaik pani taas veidi kulmu kergitama. Pärast logimist uudistasime veel Vilsandile viiva tee algust ja läksime siis ööbimiskohta otsima. Etteruttavalt olgu öeldud, et lõpetasime suvalises metsavahes, kuid abiks ikka. Aitäh!
Siia jõudmiseks pakkus Google mulle välja tee, mis vahepeal kahanes lausa olematuks niidiks ja viis üle silla, kuhu mu geomobiil vaevu peale mahtus. Juba jõudsin mõelda, et kuhu saadana kohta ma küll taas sattunud olen, kui patsiku vahelt peatee märk paistma hakkas. Jess. Edasi juba peaaegu et maantee nime kannatavat teed. Tänud peitjale aarde eest, koht imeilus.
Polnud tänase külma ilma ja tugeva tuulega siin hängimas. Ühe nurga alt jäi karbiserv silma ja olmemasoleva abivahendi abiga logimise ära korraldada. Tänud!
Väga tugev tuul aga aare oli täitsa olemas.
Alati tore koht, kuhu tulla. Siin olen vähemalt kaks korda jalgsi Vilsandile läinud, korra isegi rattaga, seda vahepeal seljas tassides. Viimati matkasime sinna täisvarustuses 2019a septembri alguses ellujäämismatka Idioto Topografico: Sõrve tuletorn->Vilsandi tuletorn käigus.
Täna oli tuul, aga null inimest ja autot. Aarde sain napilt kätte, lagi tahtis pähe kukkuda. Tagasi panna oli veel keerulisem.. Oh mind tolvanit. Alles pärast avastasin, et saanuks ka teisiti :D Nüüd lähme edasi Lümdandale sööma. Aitäh Käkisilma tagasi ja tagasi kutsumast!
Üks matkabuss oli parkinud täpselt nulli kõrvale. Ja selle kõrval omakorda istus üks tädike rannatooliga. Ja pesunöör oli ka sisuliselt aarde ja matkabussi vahele üles tõmmatud. No kurja, kuidas me seal aaret otsime või mida ja mis keeles oma tegevust selgitama peaksime? Õnneks saime teiselt poolt vaikselt nulli hiilida, oma toimetused ära teha ja tädike isegi ei kergitanud end oma istumiskohast. Aitäh, meeldejääv aardeotsing oli!
Sain Kuusnõmmelt veidi sõita, kui suur murdunud paju tõkestas tee. Ta oli nii suur kui lai ja mööda sõita sealt ei saanud. Egas midagi. Tulin autost välja olukorda uurima. Avastasin, et suure matsuga maha kukkunud puu on üsna kannatada saanud ja ma saan kerge vaevaga ta oksi murda. Mõned oksad murdusid, kui nende peal kiikusin. Natukese aja pärast mõtlesin, et võiks ju pilti ka teha, mälestuseks või nii. Siis jätkasin puu eemaldamist ja peagi olin paljaste (tegelikult küll kinnastes) kätega pool teed puuvabaks saanud. Sellest mulle piisas. Käkisilm oli vanasti hea varjuline koht, kus minagi telkinud olen. Täna oli siin nii lage, et nägin 270 kraadi ulatuses lendavat rohelist merevett. Tuul võimutses. Hea, et autole uksed külge jäid. Logida tuulevaikses kohas ei saanud. Seda lihtsalt polnud, kuigi arvasin, et peaks olema. Eks siis üritasin kiirelt nime kirja saada. Pöörasin auto ringi ja... nägin, kuidas teele murdus järjekordne mänd. Mujale mul sõita polnud, nii et männi juurde ma läksin. Õnneks sain kuidagi mööda sõidetud. Tagasiteel tuli teisaldada veel üks paju, aga nüüd olid võtted selged ja see läks kähku. Kuusnõmmel oli suur vana puu murdunud nii, et tõkestas kiviaedade vahel igasuguse liikluse. Nüüd oli abiks ilm ehk külmunud maa. Üle põllu sai naabrite kaudu tagasi suurele teele, kus vana päästeauto meeskond lõpetas just suure murdunud kuuse teisaldamist.
Kiired mehed, need Saaremaa mehed!
Aitäh aarde eest! Oli adrenaliinirikas otsing :)
Kunagi olen siit Vilsandile ja tagasi jalutanud. Seekord seda plaani polnud. Logisin taskulambi valgel päeva viimase aarde ja jäin lähedale lõkkeplatsi juurde ööbima.
Peale Karujärve tegime veel pisikese ringi ja noppisime mõned aarded. Aitäh!
oi, siin mitu korda ikka käidud. Paar korda kirovitsiga läbi mere litsutud, kord süstaga, kord kiirkaatriga. Ikka Vilsandile mindud. Nüüd sai ka siin kenasid vaatlusi tehtud ja kinnitatud, et jah, saar on alles. Aitäh.
See koht oli hoopis teistsugune kui mina ette kujutasin siit minekut Vilsandile. Ma ei tea üldse, mida ma kujutasin: ilusat loodust, sillakest, kallast, no mida iganes. Siit ei tulnud küll praegu isu kuhugi minna.
Tänud kutsumast, aeg on näidanud, et eks need isud ju muutuvad ka!
Pärast lõunasööki Loona mõisas tulime Käkisilma. Vaatasime Vilsandile viiva matkaraja alguse üle ja mõtlesime, et lahe oleks see teekond kunagi ette võtta. Kahju, et see praegu suletud on. Loodetavasti leitakse võimalus see eriline matkarada taasavada.
Algul tiirutasin siin ja seal, kui olin maaametis asja paika pannud, oli leid kiire. Ööbimiskohana Käkisilmat eriti ei soovita, kuidagi kitsas ja tiheliolek. Tänan aarde eest.
Kunagi ammu sai siitkaudu isegi jalgsi Vilsandil ära käidud. Aardega vaevas esimese hooga geopimedus, aga lÕpuks ma ta siiski leidsin. Kuna õhtu oli saabunud, siis jäi see päeva viimaseks leiuks. Aitäh peitjale.
Saaremaal oleme käinud palju-palju kordi, aga siia sattusime esmakordselt. Natuke sai ringi tuiatud ja nuputatud, aga leidsime ikka. Suur tänu!
Siin tegime väikese lõuna, lugesime teadet matkaraja läbimatuse kohta, otsisime üles aarde ning läksime ujuma. Äge üllatus oli Inge poolt mulle lisatud tervitused logiraamatus. Piinlik, et mina niiviisi inimesi ära ei tunne. Aitäh aarde eest.
Sättisin telefoni enda alla ja kukkusin siis sellele otsa - urr urr. Margus leidis, sest ma olin siin pime ja tige enda peale. Kniks.
Meie Annaga ei ole kunagi Vilsandil käinud, ei paadiga, ei jala, seetõttu polnud ka siia paika asja olnud. Kui nüüd peaks ikka kange tahtmine tulema seda meretagust maad külastada, siis teame, kuskohast algust teha. Täname aarde eest!
Veidi ikka tuiasime ringi enne kui nägijaks saime.
Oluline info! Vislandile pääs on raskendatud kuna käivad kanali süvendamise tööd. Meri tuli suht ruttu vastu ega täpselt ei näinud, mida seal üldse tehakse.
Maru tuuline ilm oli. Sihtkohas sai päris mitu ringi tehtud, aga lõpuks tuli ka aare ikka välja.
Teel aardeni tuli vastu selline autokolonn, et pani kohe mõtlema, mis üritusele me nüüd jõudmas oleme. Kohale jõudes oli aga plats tühi ja ilmselt oli tegemist nädalavahetusel vilsandil viibivate inimestega Aaret pikalt otsima ei pidanud
Hoolimata madalast veetasemest tundus vesi liiga külm läbi sumpamiseks. Raudselt võtan suvel selle tee ette. Tänud peitjale!
Ööpimeduses jätsime auto parklasse, vett ja pori oli palju ja tuul oli mere ääres vali. Pealampide ja taskulampide valgel uurisime ringi ümbruskonnas. Ei jäänud märkamatuks ka meile suur puudevirn, mille juurde kuulus arutelu, et huvitav kust see kõik siit maha lõigati... Aare ilmutas end kiirelt. Logi tegemise ajal lasime silmad üle kõrval oleva triibuliste jälgedega platsi, sealt oli vist see talv suure külma ja kena jääga roogu lõigatud. Silver arvas, et suvel võiks mudakoll Pajeroga läbi käkisilma Vilsandile poovida minna.
Mõni hoone on tormava tuule eest kenaks varjuks. Igas pikkuses inimestest on ikka vahel aardeotsingul kasu ka..
Liis tormas küll esimesena objektile aga viimase maastiku vallutamise keelasin tal küll ära ja võtsin selle enda kanda. Ega sealt edasi enam pikka pidu polnud. Suur karp tuli kiirelt välja. Koha jätsin meelde, eks kunagi on ilmselt siia veel asja.
Tänud.
Puuhunnikuid nägime täna k6vasti. Andsid siin isegi nac tuulevarju. Jääolusid ja merd vaadates isegi korra jooksis Salava javilsandi m6te peast läbi, aga las miskit jääb ikka seemneks ka. Tänud peitjale
Suured kuhjad andsid tunnistust, et on kusagil kõvasti metsa harvendatud. Lõõpisime küll, et äkki saab talviseid jääolusid ära kasutada ja teeme sipsti ka põike Vilsandile, aga siiski piirdusime täna vaid siinse LK karbi otsinguga. Jalgsi Vilsandile saab siit aga tõepoolest, paar suve tagasi sumpasime siit edukalt läbi, seljakotid pealael. Aitäh peitjale.
Kohapeal puhkekohas olid mugud kohad sisse võtnud. Õnneks oli null neist üksjagu eemal ja seal saime muretult toimetada. Nostalgia tuli peale, miskid aastad tagasi sai siit Vilsandile matkatud. Tänu geopeitusele võtan selle teekonna miskiaeg jälle ette. Täna paraku ei hakanud sinna minema. Aitüma!
Lahe, kõik LK110 aarded, mis leidsime, olid erineva peitmislahendusega. Ja erinevalt peitu pandud Soomaa peitjatest ja teistmoodi ka Lahemaa peitjast :). Päris põnev, tahaks juba näha, kuidas kahes ülejäänud piirkonnas asjad lahendatud on; eks teeme siis varsti tiiru nendesse kohtadesse ka. Leviale ja RMK-le saarepealsete LK-eest suur aitäh, väga põnevaid ja huvitava ajalooga kohti tutvustasite :).
Kohale sõites rääkisin Marisele, et see on koht, kust algab rada matkajatele, kes jalgsi Vilsandile plaanivad minna. Ühtlasi tunduvad kohalikud metsad loomarohked, kes uljalt teeveerest matkajaid piiluvad. Seekord sattusime tõttvaatama kitsekestega. Eelmisel külastuskorral jooksid tee ääres autoga võidu metssead. Aga aardest. Mõnus on RMK aardeid otsida, sest on juba veidike aimu, mida täpsemalt peab otsima. Siin aarde juures lausus Maris kuldsed sõnad: Levia RMK aarded on nagu päris geopeituse aarded. Igaüks peidetud omal viisil ja nii nagu nad geopeituses peidetud on. Meile jäi see aare seekord viimaseks LK110 aardeks, üks aare jääb ootama järgmist külastuskorda. Aitäh, Levia! Aitäh, RMK! Olid toredad kohad ja põnevad lisalugemised.
Leitud, logitud, tänan. Vilsandit vaatasin vaid igatseva pilguga täna: kaunis jahe tuul ja iga minut arvel, seega las jääb jalutuskäik muuks korraks.
Enne läbi vee Vilsandile sumamist jäi veel viimane siinse piirkonna LK 110 aare. Peaaegu poleks leidnudki :P Vaatasin ju küll, aga miskipärast ei näinud kohe. Isegi varsti ei näinud. Alles päris varsti veerand tunni pärast kui vahepeal juba ei-tea-kust otsitud, isegi logisid lugesin natuke :D
Nägime kuidas Kiirovitš läbi vee mandrile sõitis. Tänud aarde eest.
Tähistasime riigipüha LK110 aarete otsimisega. Tore seeria. Sattusime ka kohtadesse, kuhu varem pole asja olnud. Tänud peitjatele ilusate korras aarete eest.
Leitud peale söömist. Tegelikult lõime oma laagri siia üles peaaegu aarde pääle. Vaatasime Vilsandilt saabujaid ja hiljem käisime ka ise luurel Found it: 15.Aug.2020 18:46 LK 110 Käkisilm. Hommikul siiski otsustasime Vilsandi seekord vahele jätta.
Meil täna Vilsandile mineku plaani polnud. Olime paar päeva tagasi süstaga juba seal ära käinud. Parklast leidsime siiski ühe tuttava auto ja lisaks väga palju teisigi, kes seda jalgsi minemise võimalust kasutasid. Jalutasime nullis oleva putkani. Piilusime siit ja sealt, tegime täitsa mitu ringi. Lõpuks täiesti ootamatust vaatekohast jäi aare silma. Kätte saades oleks Mairele peaaegu kiviga vastu pead virutanud. Õnneks lõppes kõik hästi ja saime süveneda tavapärasesse LK110 harimisprotessi. Aitäh aarde eest!
Siin otsisime ja otsisime kuniks Karl ühest pilust aaret märkas. Hakkas siis karpi võtma ja mingi kivi liikus, hea et see mulle pähe ei kukkunud.
Kuna järgmisel päeval oli plaan minna Vilsandile, siis otsustasime siinsesse lõkkekohta end ööbima seada. Ilm oli soe ja kilomeetreid ka üks jagu, nii me juba 19 paiku siia kohale jõudsimegi. Aardega läks üllatavalt kaua. Olime ikka pimedad kuubis. Aitäh!
Vilsandil asub osa mu südamest aga seekord piirdusime Käkisilmale tulekuga.
Oi kui palju kordi on siit KrAZ-iga läbi mere saarele sõidetud...
Tänud meenutustele kutsumast!
Seekord jätsime Vilsandile minemata, eks jõuab. eks näis. Nulli, nii peaaegu oli end sõttinud telgiga paarike. Kellest maskuliinsem pool tuli ka üsna pea tutvuma meie tegevusega. Mulle jäi küll mulje et päris hästi ta aru ei saanud. Küllap oli minu seletamisvõime liiga nõrk
Vilsandil olin nüüdseks käinud täpselt ühe korra, siin aga mitte kordagi. Aarde leidmisega läks paar hetke aega, aga õigest kohas vaadates oli täiesti nähtav. Käisin hoone teisel korrusel ka vaadet nautimas. Aitäh! FTF kell 12:48.
Veel üks vana hea tuttav paik. Käkisilmast olen aastaid tagasi jalgsi Vilsandile läinud ja palju elevust tekitanud mööda sõitvale veokikasti täiele rahvale... Tagasi tulles läbisime Käkisilma teises suunas paadiga. Täna oli puhas nulli sõit ja kauni ilmaga vaate nautimine. Tänan peitmast.