Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.
Harilaiule matkama sõites jääb teele sild, millel üks piire oli peitmise ajal katki. Betoonsild ehitati nõukogude ajal ja selliseid võib mujalgi kohata. Aaret otsi tavapärasest kohast ja duublit siin ei ole vaja teha.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (2), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8X2FV
Logiteadete statistika:
81 (95,3%)
4
2
1
2
0
0
Kokku: 90
Tundub, et kevadised veed kipuvad selle karbi ära ujutama. Hetkel vett vähe, aga aardehoidjas oli ka tühjus.
Leidsin silla alt tühja anuma. Ma ei tea, kas see oli õige. Tühi mis tühi.
Möödasõidul peatus tehtud ja asi üle vaadatud. Vett ikka maru palju ja vastavalt aastajale ta ikka maru külm kah. Nii et jääb soojemaid aegu ja järgmisi Saaremaa külastusi ootama, ehk satub siis siiakanti ka ja pääseb minusugunegi ligi.
Siin kohtusime kohaliku seenelisega, kes meid sillal kõõlumas nähes teatas, et ega siin kala ole. Saime siis natuke geopeitust reklaamida ja kes teab, äkki tekitasimegi huvi. Aitäh!
Täna ligipääs päris kuiv polnud, aga sain siiski karbi suurema viperusteta kätte. Logiraamat märg, aga kirjutada sai. Aitäh peitjale!
Oja on täiesti ära kuivanud,aare seevastu ligumärja logiraamatuga.
Aare oli vett täis ja kinni jäätunud, seekord jäi logimata aga kindlasti tuleme varsti tagasi kui soojemad ilmad.
Vat see oli alles aare ????. Täna, kui õues -5°C ja mõnus lumine talveilm jäi kahjuks kogumata. Aga aarde poole minnes olid lumisel teel paljaste jalgade jäljed, naersin veel omaette, et kellegil EV sünnipäevapidu üle käte läinud, tagasi auto poole minnes sain aru küll miks need jäljed seal olid. Väga äge teostus ja eks peab suvel jälle tulema
Tossuga ja nullis logides oli üsna huvitav mitte aaret ega end märjata ;-) Sisenemine oli üsna mugav, aga et mitte just nii hää, et lisaks väljuda, logida ja tagasi ronida. Õnnestus logi ja jalg kuivaks jätta, vaid ihu sai soojaks :D Täname RMK-d ja peitjat!
Kõigepealt sattusin valele poole ning imetlesin rammusaid kalu, kes seal ojas lupsu lõid.
Vahvalt ja väljakutset esitavalt peidetud aare! Hiie oli see, kes vapralt jalad märjaks tegi. Suur tänu peitjale!
Õnneks leidus seltskonnas üks, kes viitsis päeva lõpus veel ühe lisapingutuse teha :) Kena aardesari see LK 110.
Matk Harilaiu poole jätkus. Logisime aarde ja tegime ringi ka ümber kohaliku kinnisvara. Tänud!
Oliver issi kummikutega Found it: 27.Apr.2022 17:56 LK 110 Kiljatu oja sild. Täname!
Kevadveed vulisesid rõõmuga, hindasime olukorda, võtsime tarvitusele vajalikud abinõud ja oligi aare käes. Putitasime natuke kinnitust, sest meie saabudes oli aare ikka väga hädiselt oma kohal. Tore, et kõikides LK seeria aardekarpides on natuke pikem lugu kohast, mida saab kohe kohapeal lugeda. Tihti jäävad pikemad aardekirjeldused alles hilisemaks kodus lugemiseks ja nii võib jäädagi kohapeal selgusetuks, mis huvitav paik olnud kunagi. Aitäh!
Anni oli küll lubanud, et ta selliste asjadega seekord ei tegele aga kui on vaja, siis on vaja! Ja oli ju vaja! Palju vastuväiteid ei tulnud ning peatselt oli ka aare logitud. Aitäh! EVEJ
Tartus hakkasid sellised peidukohad juba täitsa meeldima. Siin oli muidugi olukord kordades vesisem ja vool tahtis lausa kaasa viia. Õnneks kummikud olid piisavalt kõrged ja jäi isegi natuke varu veel. Aitäh!
Ma polnud mingit eeltööd teinud, ootasin tavalist ennegikohatud LK110 varianti, aga tegemist on ju Levia ja Anni aardega. Siin pole midagi tavalist. Astusin autost välja. Harjumatult tuulevaikne oli tänase kohta. Vaatasin ringi ja avastasin aarde. Hmm, ahh et nii siis... Nojah, tuli vähe varustust parandada ja järele minna. Stiilne värk, midagi pole ütelda. Kaval ka. Lisapunktid tulevad loovuse eest! Aitäh!
Natuke raskelt tuli see aare meile kätte, kuid lõpp hea, kõik hea! Aitäh!
Aarde pealkiri nõuaks kirjavahemärke. Peitja on need ära unustanud. Õige oleks - "Kiljatu, oja sild!" Kiljatu on siiski käskivas kõneviisis, see on selge. Muidu ei tööta selle silla nimi.
Igastahes keegi on ägedat hütti siia kõrvale ehitanud ja siis ära unustanud, et tal see on. No loodame, et ikka meenub jälle. Või siis pärijad tulevad ja löövad korra majja.
Mina muidugist marssisin majani ja piilusime sisse, et siin saaks laheda elamise omale. Aare peitis end siiski arvestatavas kohas. Mulle sobis mõõtudelt hästi, tänud!
Kuna kuuma suvega oli oja tilgatumaks kuivanud, siis oli hea mugav aarde järel ära käia. Aitäh peitjale.
Täitsa kuiva jalaga sai aarde kätte. Mõned meetrid eemal sai oja suisa käsikäes ületada. Tänud peitjale!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Sellise ilmaga oli aarde otsimine lust ja lillepidu. Alumise korruse tegelased leidsid lisaks, et jube äge on ülemisi pritsida. Vesi jahutas mõnusalt. Aitäh aarde eest.
Selle ojaga oli meil täna juba varajasem kokkupuude olemas. Suundusime Undva poolt Harilaiu poole mööda väiksemaid teid. Üsna kindlalt võib väita, et kui poleks nii pikalt sooja ja kuiva olnud oleks see ikka paras läbimatu mülgas olnud. Eriti see Sarapiku järve serv. Aga täna see oli läbitav ja mingit kinni jäämist ei toimunud. Ainult ühe korra oli oja meil ristipõiki teepeal ees ja kuna kaart näitas veel üht teist võimalikku teed, siis oja (mis näis ilmatuma lai ja sügav) ületama ei hakanud. Aardel tore lahendus, mulle väga meeldis. Kniks.
Kui möödunud korral Kiipsaarel käisime, siis neid uusi aardeid siin veel ei olnud. Nüüd oli taas põhjust tulla, et Kiipsu juurde minna ja ka need tee-äärsed aarded noppida. Aitäh.
Kõige väiksemal olid botikud kaasas, sai rahulikult sulistada.
Läbi veidrate liigutuste sain isegi topsi kuiva jalaga kätte :D Tänud!
Tee oli jube aga muidu väga uskumatu koha peale oli petetud.
See oli üks mõnus aare sooja kevadpäeva! Aitäh peitjale! :) Noorimad said varbadki puhtaks pestud.
Püha püss me ütleks. Praegu sula ja vett nii palju, et vaevu mahub kuhugi liikuma/turnima/piiluma. Tenno sai kogemata tagumikugi märjaks kummikud vett täis, peame vaid lootma et tulvavesi aaret oma peidukast kaasa ei vii, kui vesi veel äkki tõusma peaks.. Raske oli, aga logi sai kirja ja aare peitu tagasi.. tasub ettevaatlik olla ;)
Kui siin teepervele parkisime. Võtsin aja maha, et tänaseks kummikud kirsade vastu vahetada. Kui see toiming tehtud sai, läksin siis ka uurima, et mis seal nii kaua aega võtab. No ja seal ta oli, kõige pikem selga kõverdamas. Põlv just liiga suure nurga alla laskunud ja kulbitäis vett kummiku servast sisse voolamas. Oleks seda ette teadnud, oleks võinud oma jalatsivahetuse ühe aarde võrra edasi lükata ja pikale appi läinud. Aga mis see haige seljaga sant seal samas palju muutnud oleks. Paraja pusimise peale saime asjad siiski aetud.
Tänud.
Tänaseid olusid arvestades oli selge, et siin saab lõbus logimine olema. Oi, kui hea on selliste aarete puhul kõrval targutada:) Kõige suurem ei julgenud vastu hakata ning võttis põhirolli enda kanda. Eks kaasaelajatel-targutajatel oli ikka ka oluline roll, näitasime näpuga ette, kust veel peale konteineri väärtuslikku kraami leida. Ka selle ülesande sooritamine oli edukas. Peitja varandus täismahus tagasi peidukohta, oma varandus taskusse, kiiduavaldused pealtvaatajatelt. Tunnustasime täna 5000. leiuni jõudnud geopeituri osavust.
Aitäh peitjale. Siin oli meil tore;)
Ohverdasime Kaupo ja targutasime ise kuivade jalgadega, et kuidas peaks aaret leidma. Omajagu pusimist, aga leitud see lõpuks sai.
Tundus tuttav peitmisviis. Vaatasin et aastal 2006 olen isegi sellist kasutanud.
See aare oli nii meeleolukas, et kaasas olnud 5-aastane otsustas kohe kõik ülejäänud tänasesse päeva jäävad aarded ka kohe kindlasti ise üles otsida. Aitäh!
Auto parkisime ühe maja juurde viiva tee peale ning jalutasime sealt sillani. Kohapeal jäi totsik kiiresti silma. Aitüma!
Mu lemmik Levia kaasabil peitu pandud LK 110-katest, see lahendus oli seal nii ootamatu, et märkamisel hakkasin lihtsalt naerma :D. Aitäh Leviale ja RMK-le, väga mõnus suurte karpide projekt :).
Nii äge on Harilaiu poole sõita, kui tee peal nii palju toredaid aardeid ootamas. Ka mulle pakkus maja rohkem huvi, kui sild :) Tore peidukas. Tänud!
Päris rõõmukiljatust mu huulilt ei kostnud kui nulli tuvastatud sain, samas hirmukiljatust ammugi mitte. Kuigi asukoht on nii ja naa, siis teostus ju tegelikult täitsa lahe, aitüma.
Nii äge maja on siin ja mitte keegi siin ei ela..nii kahju. Aare lihtsalt leitav Tänud
Kiipsaare majaka juurest naastes oli järgmiseks sihtkohaks Karujärve. Kuna teisel perel ujumisasju kaasas polnud, siis esimese hooga läksid meie teed lahku et siis karukal uuesti ühineda. Siin tegime siiski kiire pitstopi. Täitsa mõnusasti lahendatud see peidukas. Praegyse kuivaga ei valmistanud logimine samuti mingeid raskusi. Vahva värk. Tänud peitjale
Tähistasime riigipüha LK110 aarete otsimisega. Tore seeria. Sattusime ka kohtadesse, kuhu varem pole asja olnud. Tänud peitjatele ilusate korras aarete eest. Selle aarde peitmisviis on eriti vahva.
Jätsime auto mahajäetuna paistma maja sissesõiduteele. Tekkis ka tahtmine seda maja uurida. Eelmise aarde juures jäi ju terve kordoni kompleks nägemata. Maire tegi mulle nalja ja ehmatas mind poolsurnuks kui ühte puitkirstu parasjagu märkasin läbi akna. Ei jäänud talle ehmatust võlgu ja ehmatasin vastu kui ta aknast sisse piilus. Peagi ilmusid välja poolpaljad mugud, kes ka seda maja uudistama tulid ja siis oli meil aeg aaret otsima suunduda. Kui poleks kirjeldust selle silla ajaloost olnud, siis oleks nagu suvaline topelttruubiga sillaalune karp olnud. Nüüd aga täiesti sügavamõtteline LK110 aare. Aitäh!
Jätsime auto maja hoovi ja läksime uudistama mis maja see on. Tundus hüljatud ja kummituslik koht. Ootasin väga selle aarde infolehte, et teada saada mis majaga tegu, aga see jäi paraku saladuseks.
Sellist tralli olen ju mõnel korral varemgi teinud ja siinne oli täitsa toregi. Aitäh!
Ei ole kohal erilist lugu, ega tekitanud ka leidmine lugu juurde. Istusn sillal ja laisklesin lihtsalt niisama
Vahetult enne meid peatus oja lähedal Soome numbrimärgiga auto ning olime valmis geokolleegidega tutvuma ja koos otsima. Kuid selgus, et uhkes kleidis proua tollest autost haaras käekoti ja pani hoopis metsa poole minema. Mis siis ikka, pidin aarde otsimise raske töö ise ära tegema. Täname.
Siin aimasin kohe, kuhu vaatama peab. Eks ise ka ju sarnaselt peitnud. Mitte ehk küll päris nii uhkelt :) Aitäh! FTF kell 11:10.